EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.2.2022

COM(2022) 37 final

2022/0026(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale

{SWD(2022) 25 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ukraina on arendanud alates 2014. aastast tugevat partnerlust Euroopa Liiduga, minnes kaugemale tavapärasest kahepoolsest koostööst, et saavutada järkjärguline poliitiline assotsieerumine ja majanduslik integratsioon. 1. septembril 2017 jõustunud ELi-Ukraina assotsieerimisleping, mis sisaldab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid, on peamine vahend, mis toob Ukraina ja ELi teineteisele lähemale. Lisaks tihedamate poliitiliste sidemete, tugevamate majandussidemete ja ühiste väärtuste austamise edendamisele on lepinguga loodud kindel raamistik selleks, et viia ellu põhjalik reformikava, milles keskendutakse korruptsioonivastasele võitlusele, sõltumatule kohtusüsteemile, õigusriigile ja paremale ettevõtluskliimale. EL on pidevalt toetanud neid reforme, mis on olulised selleks, et meelitada keskpikas perspektiivis ligi investeeringuid, suurendada tootlikkust ja tõsta elatustaset. Muude toetusvahendite kasutamise kõrval on EL andnud Ukrainale viis korda järjest makromajanduslikku finantsabi, andes aastatel 2014–2021 laenudena kokku 5 miljardit eurot.

Ent hoolimata pikaajalisest strateegilisest poliitilisest suundumusest ja pühendumisest reformide elluviimisele seisab Ukraina endiselt silmitsi suurte probleemidega. Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest on nakatunud enam kui 3,8 miljonit ja nakkuse tõttu surnud peaaegu 100 000 inimest. Majanduskasv taastus 2021. aastal aeglaselt (eeskätt jaemüügi- ja ehitussektori toel) ning tulevikuväljavaateid varjutavad märkimisväärsed riskid. Inflatsioon kiirenes ja jõudis 2021. aasta lõpuks 10 %-le. Kasvavad geopoliitilised pinged piiril Venemaaga on tublisti mõjutanud kindlustunnet, eelkõige välisinvestorite seas. Omavaluuta on alates 2021. aasta novembri keskpaigast kaotanud 9 % oma väärtusest USA dollari suhtes, hoolimata samal ajavahemikul toimunud Ukraina keskpanga sekkumistest kogusummas umbes 1,6 miljardit USA dollarit, mille tulemusel ametlikud reservid kahanesid 5,5 %.

Selles kontekstis tõusis Ukraina valitsuse eurovõlakirjade tootlus 2022. aasta jaanuari keskel ebaproportsionaalselt kõrgeks. Seega ei ole enam võimalik Ukraina maksebilansi puudujäägi jätkusuutlik katmine erasektori vahenditega. Vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimastele prognoosidele, mis esitati 8. novembril 2021 lõpule viidud ja 22. novembril 2021 heaks kiidetud esimeses programmi läbivaatamises, suurendab juurdepääsu puudumine kapitaliturgudele riigi rahastamispuudujääki 2022. aastal vähemalt 2,5 miljardi USA dollari võrra. Peale selle õõnestavad Ukraina juba niigi ohustatud majanduslikku ja finantsstabiilsust suurenevad geopoliitilised pinged. Pidevad julgeolekuohud on juba kaasa toonud märkimisväärse kapitali väljavoolu. Kahjulik mõju tulevastele investeeringutele, mille vallas Ukraina on juba niigi naaberriikidest maha jäänud, vähendab veelgi riigi suutlikkust panna vastu nii majandus- kui ka poliitilistele šokkidele. Lisaks panevad praegu Ukrainat ähvardavad arvukad ohud suure surve alla riigi institutsioonid seoses vajadusega kaitsta oma kodanikke, mis tekitab märkimisväärseid lisariske riigi ja laiema ühiskonna üldisele stabiilsusele.

Võttes arvesse asjaolu, et tulenevalt suurenenud geopoliitilisest ebakindlusest ja selle mõjust majanduslikule olukorrale Ukrainas on kaotatud juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku anda stabiilsuse edendamiseks Ukrainas laenudena 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi.

Erakorraline makromajanduslik finantsabi, mis on kavandatud kiire toetuse andmiseks ägeda kriisi ajal ja riigi vastupanuvõime suurendamiseks, makstakse välja 12 kuu jooksul kahes osas. Esimene osamakse tehakse poliitilise eeltingimuse täitmise ja IMFi programmi rahuldava elluviimise korral pärast käesoleva ettepaneku heakskiitmist, ELi esindava Euroopa Komisjoni ja Ukraina vahel kokku lepitud struktuuripoliitika meetmeid sisaldav vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisel. Teise osamakse tegemine on seotud nii IMFi programmi kui ka vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud poliitikameetmete jätkuva rahuldava elluviimisega. Vastastikuse mõistmise memorandumis, mis on kõnealuse erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise alus, keskendutakse tõenäoliselt piiratud arvule teostatavatele lühiajalistele poliitikameetmetele kõige kiiremat tegutsemist nõudvates poliitikavaldkondades, nagu majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse suurendamine, valitsemine ja õigusriik ning energeetika. Järgmise pikaajalisema makromajandusliku finantsabi kavandamisel võidakse vaadata praegusest kriisist kaugemale ja keskenduda laiematele reformiprioriteetidele. Kavandatava meetme rakendamisega samal ajal antakse tõenäoliselt toetust ka naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatava eelarvetoetuse raames. Väljakuulutatud 120 miljoni euro suurune lisatoetus sellest instrumendist on oluline, et veelgi suurendada Ukraina riigi ülesehitamise ja vastupanuvõime suurendamise alaseid püüdlusi. Peale selle teeb EL Ukrainaga tihedat koostööd seoses Ukraina taotlusega saada olukorra stabiliseerudes korrapärast makromajanduslikku finantsabi.

Nagu käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis täpsemalt selgitatud, leiab komisjon, tuginedes muu hulgas Euroopa välisteenistuse koostatud hinnangule poliitilise olukorra kohta, et kavandatud makromajandusliku finantsabi andmise poliitilised ja majanduslikud eeltingimused on täidetud.

•Üldine taust

Ukraina ja Venemaa piiril esinevatest geopoliitilistest pingetest ja julgeolekuprobleemidest tulenevad riskid on alates novembri keskpaigast pidevalt suurenenud. Need on avaldanud ränka mõju investorite kindlustundele, mida tõendab kapitali katkematu väljavool ja ametlike välisvaluutareservide kahanemine. Grivna nõrgenemine hoolimata Ukraina keskpanga pidevast omavääringut toetavast sekkumisest ning asjaolu, et valitsus on sisuliselt kaotanud juurdepääsu kapitaliturgudele, suurendavad märkimisväärselt riske Ukraina makromajanduslikele väljavaadetele. Pärast oodatust väiksemat, vaid 4 % majanduslangust 2020. aastal kahanes sisemajanduse koguprodukt 2021. aasta esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes 2,2 %. Teises kvartalis toimunud 5,7 % suurune kasv võrreldes eelmise aastaga on pettumust valmistav, arvestades varasema languse suurust, ja sellele järgnes kasvu aeglustumine 2,7 %-le kolmandas kvartalis. Väikese kasvu põhjuseks on nii praegune keeruline pandeemiaolukord (COVID-19 juhtumite arv kasvab ja 2022. aasta jaanuari lõpu seisuga oli vaktsineerituse tase võrdlemisi madal (33 %)) kui ka suurenevate pingete mõju kindlustundele, samuti piiravad struktuursed tegurid, sealhulgas pidevalt madal investeeringute määr. Tulevaste poliitiliste jõupingutuste tegemisel jäävad investeerimist pärssivate märkimisväärsete struktuursete takistustena tähelepanu keskmesse endiselt laialt levinud korruptsioon ja riigile kuuluvate ettevõtete tiheda võrgustiku lõpetamata juhtimisreform.

Võttes arvesse rahapakkumise kasvu ja kiirenevat inflatsiooni, tõstis Ukraina keskpank ajavahemikus 2021. aasta juunist 2022. aasta jaanuarini oma baasintressimäära 400 baaspunkti võrra 10 %-le. Pärast inflatsioonitempo märkimisväärset aeglustumist 2020. aasta esimeses pooles oli inflatsioon hakanud 2020. aasta novembris taas kiirenema. Tarbekaupade hinnatõus oli 2021. aasta septembris keskmiselt 11 % ja aeglustus detsembris, jõudes 10 %-le. Tarbijahinnaindeksi inflatsioon kiireneb endiselt: 2021. aasta detsembris oli see muljetavaldav 62,2 %. Ehkki Ukraina keskpank leiab, et inflatsiooni haripunkt on saavutatud, on 2022. aastal oodata täiendavat rahapoliitika karmistamist, eriti selleks, et hoida inflatsioon 4–6 % eesmärgi piires. Võttes arvesse seda, et rahastamistingimusi muudetakse praegu kogu maailmas järk-järgult rangemaks, ning kuna Ukraina puhul on tegemist tekkiva turuga, suurendab riigi haavatavust veelgi üleilmsete riskide ümberhindamine.

Tänu majanduskasvu taastumisele ja suuremale maksutulule hinnatakse 2021. aasta riigieelarve puudujäägi suuruseks 3,1 % sisemajanduse koguproduktist, mis on 200 baaspunkti võrra väiksem kui algselt kavandatud puudujääk. Riigi tulud suurenesid 2021. aastal 24 % ehk kavandatust 2,8 protsendipunkti rohkem ning riigi kulutused kasvasid 11 % ehk 1,5 protsendipunkti vähem kui oli eesmärgiks võetud. Neid tulemusi arvesse võttes läks riigi rahandusel möödunud aastal hästi. 2022. aasta eelarvepuudujäägi suuruseks on praegu kavandatud 3,5 % sisemajanduse koguproduktist, kuid tegelik tulemus on äärmiselt ebakindel, võib olla märgatavalt halvem ja sõltub eeskätt rahvusvahelise geopoliitilise olukorra arengust.

Pärast majanduskasvu taastumist asendus 2020. aasta märkimisväärne jooksevkonto ülejääk, mis kajastas nõudluse kokkutõmbumist, 2021. aastal puudujäägiga. 2020. aastal oli jooksevkonto ülejääk 5,3 miljardit USA dollarit, ajavahemikus 2021. aasta jaanuarist augustini aga registreeriti 830 miljoni USA dollari suurune puudujääk (0,5 % sisemajanduse koguproduktist). Sama ajavahemiku jooksul suurenesid kauba eksport ja import eelmise aastaga võrreldes vastavalt 36 % ja 30 %, mille tulemuseks oli 3 miljardi USA dollari suurune kaubavahetuse puudujääk. Teenuste valdkonnas, kus eksport ja import suurenesid vastavalt 12 % ja 21 %, oli 2,3 miljardi USA dollari suurune ülejääk. Esmane tulu jäi märkimisväärsesse, 3 miljardi USA dollari suurusesse puudujääki – vastupidiselt ajavahemikule 2020. aasta jaanuarist augustini, kui see oli 3,2 miljardi USA dollari suuruses ülejäägis – hoolimata sellest, et rahasaadetised suurenesid 18 %, kasvades 8,9 miljardi USA dollarini. 2021. aasta esimeses pooles taastusid märkimisväärselt ka välismaised otseinvesteeringud, eelkõige tänu tulu reinvesteerimisele.

Ametlikud välisvaluutareservid osutusid 2020. aastal kogu pandeemia vältel stabiilseks ning olid 2021. aasta augustis isegi kõigi aegade suurimad (31,6 miljardit USA dollarit), sisaldades IMFi eraldatud eriarveldusühikuid 2,73 miljardi USA dollari ulatuses. Hoolimata reservide väikesest kahanemisest 2021. aasta septembris jätkasid need kasvamist ja olid mullu detsembris endiselt peaaegu 31 miljardit USA dollarit, mida on 6 % rohkem kui aasta varem. Sama eeldatakse, et pärast investorite kindlustunde hiljutist muutumist ja keskpanga sekkumiste tagamist valuutaturul enam kui 700 miljoni USA dollari ulatuses 2022. aasta alguses on ametlikud kahanenud.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 25. mail 2020 vastu otsuse 701/2020/EL, mis käsitles eelmise makromajandusliku finantsabi andmist Ukrainale laenudena kogusummas 1,2 miljardit eurot (osana makromajandusliku finantsabi paketist laienemisprotsessis osalevatele ja Euroopa naabruses asuvatele riikidele COVID-19 pandeemia kontekstis). Abi maksti täielikult välja 2020.–2021. aastal.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud makromajanduslik finantsabi on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika eesmärkidega. See aitab toetada Euroopa Liidu eesmärki tagada majanduslik stabiilsus ja areng Ukrainas ning vastupanuvõime Euroopa idanaabruses üldisemalt. Kõnealuse abi andmisega toetatakse ametiasutuste jõupingutusi stabiilse makromajandusliku raamistiku loomisel ja kaugeleulatuvate struktuurireformide elluviimisel ning niiviisi suurendatakse kokkuvõttes Ukrainas rakendatavate ELi meetmete lisaväärtust ja parandatakse muus vormis riigile antava ELi finantsabi, sealhulgas eelarvetoetuse meetmete ja praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames välisrahastamisvahendite kaudu antavate toetuste tulemuslikkust. Kavandatud erakorraline makromajanduslik finantsabi on osa ELi paketist, mis sisaldab ka toetuskomponenti, milleks eraldatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ täiendavad 120 miljonit eurot, ning see on Ukrainale antava üldise rahvusvahelise toetuse lahutamatu osa. Makromajanduslik finantsabi täiendab ka edaspidi muude mitme- ja kahepoolsete rahastajate antavat abi.

Nende jõupingutuste vaagimisel tuleks arvesse võtta olulisi majandussidemeid, mille Ukraina on ELiga loonud. 1. septembril 2017 jõustus ELi-Ukraina assotsieerimisleping. Põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid kohaldati ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016, mil EL ja Ukraina hakkasid oma kaupade ja teenuste turge vastastikku avama. EL on Ukraina peamine kaubanduspartner, kelle arvele langes 2020. aastal 38,1 % (väärtuses väljendatuna) Ukraina väliskaubanduse kogukäibest. Kolmandik Ukraina kauba ja teenuste ekspordist on suunatud ELi riikidesse. Import ELi riikidest on kasvanud veelgi enam: 2020. aastal moodustas see koguimpordist 43,3 %.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 212.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtet järgitakse, sest liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt tagada Ukraina lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse taastamise eesmärgi täitmist, mis on paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi rahastajate vahel korralikult koordineerida, et suurendada mastaabiefekti ja tulemuslikkust.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega: see piirdub lühiajalises perspektiivis makromajandusliku stabiilsuse tugevdamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Komisjon on teinud IMFi poolt praeguse tugilaenulepinguga seoses antud hinnangute põhjal kindlaks, et kavandatud uus makromajanduslik finantsabi vastab peaaegu poolele 2022. aasta hinnangulisest järelejäänud rahastamispuudujäägist, märkides samas, et see puudujääk arvutati enne kriisi hiljutist süvenemist. See osakaal on kooskõlas makromajandusliku finantsabi andmisel rakendatava koormuse jagamise tavaga (majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. oktoobri 2002. aasta järelduste kohaselt oleks assotsieerimislepinguga riigi puhul ülemmäär 60 %), võttes arvesse, et Ukrainale on lubanud abi anda ka teised kahe- ja mitmepoolsed rahastajad.

•Vahendi valik

Projektide rahastamine või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik leevendada vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua stabiilne makromajanduslik raamistik – muu hulgas edendades maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust – ja sobiv raamistik struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast üldist poliitikaraamistikku, võib see suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga rahastamisvahenditest Ukrainas rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Makromajanduslik finantsabi on Ukraina majanduse stabiliseerimiseks antava rahvusvahelise toetuse lahutamatu osa. Käesoleva makromajanduslikku finantsabi käsitleva ettepaneku koostamisel konsulteerisid komisjoni talitused IMFi ja Maailmapangaga, kellel juba on olemas mahukad rahastamisprogrammid. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Ukraina ametiasutustega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kooskõlas finantsmääruse nõuetega on komisjoni talitused korraldanud COVID-19ga seotud makromajandusliku finantsabi paketi kontekstis Ukraina rahastamis- ja halduskorra tegevusanalüüsi, et teha kindlaks, kas programmi raames antava abi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise kehtiv kord pakub piisavaid tagatisi. Selle tegevusanalüüsi tegemisel tugineti 2018. aasta tegevusanalüüsi järeldustele, mida võib pidada üldjoontes ajakohaseks, ning 2019. aasta avaliku sektori kulutuste ja finantsvastutuse hindamise aruande põhjalikule analüüsile. Tegevusanalüüsis jõuti järeldusele, et Ukraina rahastamiskord on välja töötatud ja toimib kindlate põhimõtete alusel ning sobib makromajandusliku finantsabi andmiseks. ELi delegatsioon Kiievis jälgib ka edaspidi tähelepanelikult selles valdkonnas toimuvat arengut ja koostab korrapäraselt riigi rahanduse juhtimise reformi eduaruandeid.

•Mõjuhinnang

ELi makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, mille eesmärk on aidata kolmandatel riikidel ületada suuri maksebilansiraskusi. Seega on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud komisjoni parema õigusloome suuniste (SWD(2015) 111 final) kohase mõjuhindamise nõudest, sest poliitiliselt on hädavajalik kiiret reageerimist nõudvas olukorras kiirelt tegutseda.

Üldisemalt tuginevad komisjoni ettepanekud makromajandusliku finantsabi kohta kogemustele, mis on saadud ELi naaberriikides varem võetud meetmete järelhindamisel. Uus makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm aitavad Ukrainal katta lühiajalisi rahastamisvajadusi. Seonduvad poliitikameetmed, mille eesmärk on tugevdada keskpikas perspektiivis riigi maksebilanssi ja rahanduse jätkusuutlikkust, suurendavad vastupanuvõimet ja toetavad kestlikumat majanduskasvu mudelit, täiendades niiviisi praegust IMFi programmi. Poliitikatingimused peaksid põhinema alates 2015. aastast rakendatud viie makromajandusliku finantsabi programmi, sh viimase, COVID-19ga seotud erakorralise makromajandusliku finantsabi programmi saavutustel. Tingimused võivad põhimõtteliselt hõlmata reforme, millega tõhustatakse võitlust korruptsiooni vastu, kohtusüsteemi sõltumatust, riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist ja energeetikasektorit.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud 1,2 miljardi euro suurune makromajanduslik finantsabi Ukrainale makstakse välja kahes võrdses osas 12 kuu jooksul. Need vahendid laenatakse kapitaliturult ja laenatakse edasi Ukrainale. Laen tagatakse välistegevuse tagatisega. Vajalikud eraldised (9 % laenu summast) tehakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kogusummas 108 miljonit eurot (eelarverida 14 02 01 70 „NDICI – ühise eraldisfondi eraldised“).

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Liit annab Ukrainale keskmise kuni pika tähtajaga laenudena makromajanduslikku finantsabi kokku 1,2 miljardi eurot. See abi aitab katta 2022. aastal Ukraina täiendava rahastamisvajaduse. Kavakohaselt makstakse abi välja kahes võrdses osas. Esimene osamakse tehakse kohe pärast käesoleva ettepaneku heakskiitmist ja vastava vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Teise osamakse tegemise tingimus on see, et Ukraina ametiasutused viivad edukalt ja õigeaegselt ellu struktuuripoliitika meetmed, mida nad on kohustunud rakendama.

Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.

Komisjon ja Ukraina ametiasutused lepivad kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, milles sätestatakse kavandatava makromajandusliku finantsabi andmisega seotud struktuurireformimeetmed, kaasa arvatud nende võtmise aeg ja järjekord. Nagu makromajandusliku finantsabi puhul tavaliselt, oleneb väljamaksete tegemine muu hulgas ka IMFi programmi jätkuvast edukast elluviimisest ning edusammudest ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisel. Komisjon teeb tihedat koostööd ametiasutustega, et jälgida eespool nimetatud poliitikameetmete ja eeltingimuste täitmist.

2022/0026 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Ukraina vahelised suhted arenevad Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames edasi. Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, mis sisaldab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid, jõustus 1. septembril 2017.

(2)Ukraina on viinud alates 2014. aasta kevadest ellu kaugeleulatuvat reformiprogrammi, mille eesmärk on stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Selle kava peamiste prioriteetide hulka kuuluvad võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Neid reforme on aidatud rakendada viie järjestikuse makromajandusliku finantsabi programmiga, mille raames Ukraina on saanud laenudena abi kokku 5 miljardit eurot. Viimase, COVID-19ga seotud erakorralise finantsabi 1 raames, mille andmine lõppes 2021. aasta septembris, sai Ukraina laenudena 1,2 miljardit eurot.

(3)Ukraina majandust mõjutas negatiivselt 2020. aasta majanduslangus, mille põhjustasid COVID-19 pandeemia ja pikaajalised julgeolekuohud piiril Venemaaga. Ebakindluse pideva suurenemise tagajärjeks on hiljutine kindlustunde kaotamine, mis halvendab majanduslikke väljavaateid, ja juurdepääsu kaotamine rahvusvahelistele kapitaliturgudele alates 2022. aasta jaanuari keskpaigast. Rahastamistingimuste märkimisväärne halvenemine suurendab suurt ja üha kasvavat täiendavat välisrahastamise puudujääki ning avaldab ränka mõju investeeringutele, mille tulemusel väheneb võime panna vastu tulevastele majanduslikele ja poliitilistele šokkidele.

(4)Ukraina valitsus on näidanud üles kindlat pühendumist edasistele reformidele, keskendudes praegusel kriitilisel silmapilgul lühiajalist perspektiivi silmas pidades peamistele poliitikavaldkondadele, nagu majanduslik vastupanuvõime ja stabiilsus, valitsemine ja õigusriik ning energeetika.

(5)Ametiasutused, kes on taas kinnitanud pühendumist reformidele ja näitavad üles tugevat poliitilist tahet, on alates 2021. aasta suvest kiirendanud reformide rakendamist, mis võimaldas Ukrainal muu hulgas edukalt lõpule viia COVID-19ga seotud makromajandusliku finantsabi programmi, kuna kõik vastastikuse mõistmise memorandumis liiduga kokku lepitud reformimeetmed olid ellu viidud.

(6)Selleks et võimaldada COVID-19ga seotud kriisiolukorras paindlikumat poliitikat, kiitis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 2020. aasta juunis heaks 5 miljardi USA dollari suuruse 18aastase tugilaenu andmise Ukrainale. Kokkulepitud poliitikameetmetes keskendutakse neljale prioriteedile: i) kriisi majandusliku mõju leevendamine, sealhulgas leibkondade ja ettevõtete toetamise kaudu; ii) keskpanga jätkuva sõltumatuse ja paindliku vahetuskursi tagamine; iii) finantsstabiilsuse kindlustamine koos pangakriiside lahendamise kulude hüvitamisega ning iv) edasiliikumine oluliste valitsemis- ja korruptsioonivastaste meetmetega, et säilitada ja parandada hiljutisi saavutusi. Kuna reformide elluviimise tulemused on ebaühtlased, toimus programmi esimene läbivaatamine, mille raames muu hulgas nõustuti pikendama programmi kuni 2022. aasta juuni lõpuni, alles 2021. aasta novembris. Selle tulemusel on praeguse IMFi programmi raames seni tehtud väljamaksete kogusumma 2,8 miljardit USA dollarit. 2022. aasta teise kvartali lõpuks on kavas korraldada veel kaks läbivaatamist.

(7)Võttes arvesse suuri eelarve rahastamisega seotud riske olukorras, kus majandus taastub aeglaselt COVID-19st tingitud langusest ja inflatsioon kasvab kiiresti, taotles Ukraina 16. novembril 2021 liidult uut pikaajalise makromajandusliku finantsabi programmi kogusummas kuni 2,5 miljardit eurot. Käesoleva erakorralise abi andmisega reageeritakse siiski eeskätt riigi välisrahastamisvajaduse järsule ja ootamatule suurenemisele, mille põhjus on asjaolu, et juurdepääs finantsturgudele on sisuliselt kaotatud, ning selle aluseks olevatele kiireloomulistele probleemidele.

(8)Arvestades, et Ukraina on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga, peaks tal olema õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(9)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse maksebilansi sidumata ja sihtotstarbeta toetust eesmärgiga rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks tugevaid ja viivitamatuid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid maksebilansi olukorra parandamiseks lühiajalises perspektiivis ning majandusliku vastupanuvõime suurendamiseks keskpikas perspektiivis.

(10)Arvestades et turule juurdepääsu kaotamine ja kapitali väljavool on tekitanud Ukraina maksebilansis märkimisväärse täiendava välisrahastamise puudujäägi ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, peetakse Ukrainale kiiresti antavat liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks viisiks reageerida lühiajaliselt riiki ohustavatele märkimisväärsetele riskidele. Liidu makromajandusliku finantsabiga toetataks Ukraina majanduse stabiliseerimist, püüdes viivitamata suurendada riigi vastupanuvõimet ja võimaluse korral tugevdada Ukraina struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(11)Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(12)Liidu makromajanduslik finantsabi käib eelduste kohaselt käsikäes eelarvetoetuse väljamaksetega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 2 .

(13)Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel tuginetakse kvantitatiivsetele hinnangutele Ukraina täiendava välisrahastamise vajaduse kohta ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(14)Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste tegevuspõhimõtetega.

(15)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(16)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tema pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(17)Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning edendama kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist toetavaid struktuurireforme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuste täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(18)Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(19)Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(20)Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(21)Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid abiga seotud asjaajamise käigust korrapäraselt teavitama ja edastama neile asjakohased dokumendid.

(22)Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 3 .

(23)Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Ukraina ametiasutustega selliste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Selle määruse kohaselt tuleks reeglina kohaldada nõuandemenetlust, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Võttes arvesse Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust.

(24)Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt anda Ukrainale eelkõige vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks erakorralist abi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)Pidades silmas kiireloomulisust, mis tuleneb COVID‐19 pandeemiast ning sellega seotud majanduslikest järelmitest põhjustatud erandlikest asjaoludest, peeti asjakohaseks teha erand ELi lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(26)Käesolev otsus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liit annab Ukrainale kuni 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Ukraina makromajanduslikku stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi antakse laenude vormis. Liidu makromajanduslikku finantsabi antakse tingimusel, et Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks liidu asjaomase aasta eelarve. Abi aitab katta Ukraina maksebilansivajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rahastamiseks volitatakse komisjoni laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Laenude maksimaalne keskmine tähtaeg on 15 aastat.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute või kokkulepetega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Ukraina assotsieerimislepingus, sealhulgas laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sealhulgas abi väljamaksetega, seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

4.Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada aasta jooksul alates artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.

5.Kui Ukraina rahastamisvajadus liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes olulisel määral väheneb, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või lõpetab abi andmise, toimides artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 2

1.Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 4 .

Artikkel 3

1.Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad selgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles on olulisel kohal struktuurireformid ja riigi rahanduse usaldusväärsus ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“), mis sisaldab nende tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Ukrainas IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2.Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise puhul. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, õigusnorme järgiva ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon jälgib korrapäraselt kõnealuste eesmärkide saavutamise edenemist.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid kogu aeg täidetud, sealhulgas seda, kas Ukraina majanduspoliitika vastab liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Selle kontrolli eesmärgil koordineerib komisjon oma tegevust põhjalikult IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe võrdse osamaksena, mis mõlemad kujutavad endast laenu. Kummagi osamakse tegemise aeg määratakse kindlaks artiklis 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Seoses laenudena antava liidu makromajandusliku finantsabiga tehakse vajaduse korral eraldisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2021/947 5 .

3.Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

(b)IMFi mitteennetava krediidikokkuleppe jätkuv ja rahuldav rakendamine;

(c)vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

Teine osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolme kuu möödumisel esimese osamakse tegemisest.

4.Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab komisjon liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed ajutiselt või lõpetab need. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või lõpetamise põhjustest.

5.Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Ukraina keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendava rahastamise vajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Ukraina rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1.Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga, need ei too liidu jaoks kaasa laenutähtaegade muutumist ega tekita liidule valuuta- või intressimäärariske või muid kommertsriske.

2.Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon astuda vajalikke samme, et tagada laenulepingu tingimustesse ennetähtaegse tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3.Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandada ja kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgsed võetud laenud täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning see ei põhjusta asjaomase laenu tähtaja pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4.Ukraina kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse kohaste laenuvõtmis- ja laenuandmistehingutega.

5.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute käigust.

Artikkel 6

1.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1046/2018 6 .

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest eelarve täitmist.

3.Ukraina ametiasutustega sõlmitavas laenulepingus ja toetuslepingus peavad olema sätted, millega:

(a)tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid õigusnormide rikkumiste ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud rahalised vahendid, mis on omastatud;

(b)tagatakse liidu finantshuvide kaitse, eelkõige nähes ette konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 7 nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2185/96, 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 9 ning nende liikmesriikide puhul, kes osalevad tõhustatud koostöös seoses Euroopa Prokuratuuriga, kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2017/1939; 10 sel eesmärgil antakse Euroopa Pettustevastasele Ametile sõnaselgelt õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas eelkõige kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kaasa arvatud digitaalkriminalistika toimingud ja intervjuud; antakse komisjonile või tema esindajatele sõnaselgelt õigus teha kontrolle, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi;

(c)antakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale sõnaselgelt volitused teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu tegevusanalüüsid;

(d)tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist ja/või toetuse täielikku tagasimaksmist, kui on kindlaks tehtud, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve;

(e)tagatakse, et kõik liidu kulud, mis on seotud finantsabiga, tasub Ukraina.

4.Komisjon korraldab enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist tegevusanalüüsi, et kontrollida Ukraina finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui need on abi andmise seisukohast olulised.

Artikkel 7

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal, sealhulgas hinnangu otsuse rakendamise kohta. Aruandes:

(a)analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist;

(b)hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mis on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

(c)näidatakse ära seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste, Ukraina jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 11  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 12  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

·Aitab katta Ukraina välisrahastamisvajadust seoses maksebilansi märkimisväärse halvenemisega, mis on põhjustatud praegusest COVID-19 pandeemiast ja riigi piiril esinevate geopoliitiliste pingete mõjust kindlustundele.

·Leevendab partneri eelarvelisi rahastamisvajadusi.

·Toetab eelarve konsolideerimist ja välist stabiliseerimist IMFi programmi raames.

·Toetab struktuurireforme, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist, tugevdada majanduse juhtimist ja läbipaistvust ning parandada kestliku majanduskasvu tingimusi.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–◻    Hõlmab 12 kuud alates 2022. aastast

–◻    Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2022–2023 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2022–2023.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 13

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – ei kohaldata

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata (miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma))

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X    On täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X    Ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/701, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kontekstis (ELT L 165, 27.5.2020, lk 31–37).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4)    Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(7)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(8)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(10)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(11)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(12)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(13)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(14)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(15)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(16)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(17)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(18)    Makromajandusliku finantsabi laenude jaoks tehtavad eraldised (9 %) ühisesse eraldisfondi.

(19)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(20)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(21)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid ...“.

(22)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(23)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(24)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).