This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IR1129
Opinion of the European Committee of the Regions — Revised Schengen Area Governance
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Schengeni ala muudetud juhtimine“
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Schengeni ala muudetud juhtimine“
COR 2022/01129
ELT C 498, 30.12.2022, p. 114–153
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 498/114 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Schengeni ala muudetud juhtimine“
(2022/C 498/15)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED
Ettepanek: määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju
COM(2021) 891
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 3
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Schengeni ala toimimine ei sõltu üksnes välis- ja sisepiiridel tehtavat kontrolli käsitlevatest õigusnormidest. Põhjendus peaks seda vastavalt kajastama.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 4
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Välispiire reguleerivad õigusnormid, mis on praegu kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja pakuvad tänu oma paindlikkusele pädevatele asutustele piisavaid vahendeid tõhusa ja kaitsetundliku piirikontrolli tegemiseks, tuleb täielikult rakendada, et tõhusalt ja tulemuslikult nende potentsiaalile toetuda.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 8
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Kavandatav ärakasutamise määratlus on liiga lai ja ebaselge, mistõttu on oht, et paljud erinevad olukorrad võidakse liigitada selle määratluse alla. See on vastuolus ka parema õigusloome suunistega, sest lisatud mõjuhinnangus (SWD(2021) 462 final) tunnistatakse, et selles ei käsitleta ebaseadusliku rände ärakasutamist. Seetõttu on vaja saavutada ELi tasandil poliitiline konsensus küsimuses, kas olukord kujutab endast ärakasutamist. Võttes arvesse nende isikute suhtes kehtestatud piiravate meetmete tõsidust ja seda, et komisjoni ettepanek vastab Euroopa Ülemkogu taotlusele (EUCO 17/21), tuleb määratluses arvesse võtta Euroopa Ülemkogu positiivset seisukohta, tulles kiiresti kokku, et võimaldada asjaomas(t)el liikmesriigil/liikmesriikidel kiiresti tegutseda.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 9
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Õiguskindluse huvides on vaja viidata sättele, kus on määratletud ärakasutamine.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 10
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Ennetamine on äärmiselt oluline kõigi jõupingutuste puhul, mida tehakse ärakasutamise vastu võitlemiseks. ELi delegatsioonid peaksid korrapäraselt koostama olukorraettekandeid ärakasutatud rändajate rühmade päritoluriikides ja ärakasutamisega tegelevates kolmandates riikides ning need tuleks esitada komisjonile tõendina ennetusmeetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 11
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Ärakasutamist käsitleva määruse vastuvõtmine sõltub varjupaigamenetluse määruse ettepanekute vastuvõtmisest ning nii vastuvõtutingimuste direktiivi kui ka tagasisaatmisdirektiivi uuesti sõnastamisest uue rände- ja varjupaigaleppe raames, mille üle peetakse läbirääkimisi või mis on ummikseisu tõttu peatatud. Viide määrusele (EL) XXX/XXX kavandatud Schengeni piirieeskirjades on viide õigusaktile, mille vastuvõtmine ei ole kindel ja mille sisu võidakse õigusloomeprotsessi käigus tõenäoliselt muuta, ning mis sõltub lisaks muude uue leppe kohaste ettepanekute vastuvõtmisest. Lisaks ei hinnatud kavandatud Schengeni piirieeskirjadele lisatud mõjuhinnangus ärakasutamisele reageerivate kavandatud sätete võimalikku mõju. Seetõttu seab viide praegusel kujul ohtu Schengenit käsitleva ettepaneku vastuvõtmise ning on vastuolus õiguskindlusega, Euroopa Komisjoni parema õigusloome suunistega ja 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega. Lisaks nõuab ja väärib saatjata alaealiste suur hulk suurima rändesurve all olevates piirkondades nende õiguste ja nende enda kaitse tagamist ning kõigi asjaosaliste vajaliku abi koordineerimist.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 12
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Piiriületuste arvu piiramiseks kavandatud meetmed avaldavad negatiivset mõju varjupaigale juurdepääsule ELi välispiiridel ja võivad olla vastuolus Schengeni ala üldeesmärgiga, milleks on sisepiiride puudumine. Seepärast tuleks neid meetmeid kasutada üksnes viimase abinõuna ja ainult juhtudel, kui on tuvastatud, et tegemist on olnud ärakasutamisega. Piiravate meetmete kohaldamise võimalus ei tohiks kahjustada vaba liikumise õiguse kasutamist ELi kodanike ja seal seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike poolt.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 14
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Väljajäetud tekst kordab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (1) artikli 41 lõike 1 täpset teksti ja on seetõttu üleliigne.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 15
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Kavandatud meetmeid tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna ja ainult juhtudel, kui Euroopa Nõukogu on ametlikult tuvastatud, et tegemist on olnud ärakasutamisega. Lisaks ei tohiks tehniliste vahendite kasutamine olla vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 16
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Sama mis põhjenduse 8 puhul.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 17
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Selleks et võtta arvesse liikmesriikide juhtimisstruktuuride ja nendega seotud pädevuse erinevusi, tuleks kaasata kõik valitsustasandid.
Muudatusettepanek 12
Põhjendus 18
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Kehtivates õigusnormides on need meetmed juba lubatud. Ei tohiks unustada, et kavandatud muudatuste kohaselt on võimalik teha rohkem kontrolle ja turvakontrolle. Suurem kontroll kahjustab eelkõige sisepiiridega piirkondi. Riskianalüüsil põhinevad turvameetmed ei tohiks piirduda kõnealuste piirkondadega.
Muudatusettepanek 13
Põhjendus 20
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 77 on sätestatud eesmärk tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes. Lisaks on ebaseadusliku riigis elamise või viibimise vastane võitlus juba reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (2) (tagasisaatmisdirektiiv) ning seda ei tohiks siduda sisepiirikontrolliga. Piiriüleste kuritegude ja inimkaubanduse vastu võitlemise raamistik on samuti reguleeritud muude õigusaktidega (3). Lisaks jätab see säte ruumi vastuoluks Euroopa Liidu Kohtu otsusega, mille kohaselt tuleb Schengeni piirieeskirju tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega liikmesriik kohustab isikut karistuse ähvardusel esitama selle liikmesriigi territooriumile sisepiiri kaudu sisenemisel passi või isikutunnistuse, kui selle sisepiirikontrolli taaskehtestamine, mille raames see kohustus kehtib, on vastuolus kõnealuse sättega (liidetud kohtuasjad C-368/20 ja C-369/20).
Muudatusettepanek 14
Põhjendus 24
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Eesmärk on saavutada kooskõla ettepaneku teiste osadega.
Muudatusettepanek 15
Põhjendus 25
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Kavandatavad otsese üleandmise võimalused ei ole kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa õigusnormidega, milles käsitletakse isikute liikumist Schengeni alal. Samuti oleks selliseid meetmeid väga raske kooskõlastada Dublini süsteemiga kehtestatud vastutuse jagamise nõuetega ning need süvendaksid veelgi varjupaiga ja ebaseadusliku rändega seotud vastutuse ebaühtlast jagamist, mis oleks vastuolus subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega ja Euroopa ühise lähenemisviisi eesmärgiga. Kavandatud menetlus kinnistaks veelgi erinevad tavasid ja tekitaks põhiõiguste rikkumise ohu.
Muudatusettepanek 16
Põhjendus 26
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Sama mis põhjenduse 25 puhul. Lisaks ei tundu õiguskaitsevahendeid käsitlev osa olevat kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47.
Muudatusettepanek 17
Põhjendus 27
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Sama mis põhjenduste 25 ja 26 puhul. Lisaks võib ulatuslik tuginemine liikmesriikide kahepoolsetele kokkulepetele, mis on vajalikud selliste üleandmiste rakendamiseks, kahjustada Euroopa solidaarsust. Kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu õigustalituse 19. veebruari 2021. aasta arvamusega (6357/21, 19.2.2021), milles selgitatakse üksikasjalikult Schengeni ja Dublini õigustiku erinevust seoses uue rände- ja varjupaigaleppe kohaste ettepanekutega, võiks tagasisaatmisega seotud sätted uuesti lisada tagasisaatmisdirektiivi uuesti sõnastamise ettepanekusse (komisjoni 2018. aastal esitatud ettepanek, mis on praegu nõukogus arutlusel). Teise võimalusena võiksid sellised sätted olla osa tagasisaatmisdirektiivi muutmise ettepanekust. Tagasisaatmisdirektiivi muutmine Schengeni muudetud piirieeskirjade kaudu ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni kohustusega parandada õigusloomet.
Muudatusettepanek 18
Põhjendus 29
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Olukorda, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ebaseaduslik liikumine liikmesriikide vahel, ei tohiks käsitada tõsise ohuna avalikule korrale või sisejulgeolekule, mis õigustaks sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist üksikute liikmesriikide poolt, kuna selle lisamine üldisesse raamistikku on vastuolus ettepaneku eesmärgiga ja subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega. Liikmesriikidevahelist liikumist, mis võib tegelikult mõjutada enamikku liikmesriike, tuleb käsitleda liidu tasandil, nagu on ette nähtud artiklis 28, ning selle suhtes tuleb vastu võtta nõukogu rakendusotsus.
Muudatusettepanek 19
Põhjendus 34
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Alates 2015. aastast tehtud sisepiirikontroll näitab, et kindlaksmääratud ülempiir on vajalik, et vältida samast ohust tulenevat peaaegu püsivat sisepiirikontrolli. Esialgne kuuekuuline periood ja kavandatav kuni 24-kuuline ajavahemik sellise kontrolli jaoks põhineb üldeesmärgil otsida taolistes olukordades pigem Euroopa tasandi kui riiklikke lahendusi. Sellega seoses väärib märkimist, et kui tekib uut laadi oht, võimaldaksid olemasolevad eeskirjad sisepiirikontrolli taaskehtestada (Euroopa Kohtu 26. aprilli 2022. aasta otsus, liidetud kohtuasjad C-368/20 ja C-369/20).
Muudatusettepanek 20
Põhjendus 35
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Kuni kaheaastane tähtaeg peaks jääma kehtima, et võimaldada ja nõuda koordineeritud Euroopa meetmete võtmist, kõrvaldamaks tõsised puudused välispiiride haldamisel võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek 21
Põhjendus 38
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Eesmärk on tagada, et leevendusmeetmeid kavandatakse koostöös ja kooskõlastatult pädevate asutustega piirialadel, mida need mõjutavad.
Muudatusettepanek 22
Põhjendus 45
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Hindamist tuleks teha jooksvalt. Kuna sisepiirikontroll peaks piirduma kuni 24 kuuga, ei ole vaja ette näha rohkem kui ühte tagantjärele tehtava hindamise aruannet, kui kontrolli kestust pikendatakse rohkem kui 12 kuu võrra. Jooksva hindamise aruanded tuleks siiski koostada iga kuue kuu tagant ning sisepiiridel piirikontrolli lõpetamisel tuleks esitada tagantjärele lõplik aruanne.
Muudatusettepanek 23
Artikli 1 punkti 1 alapunkt b
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Motivatsioon
Kavandatav ärakasutamise määratlus on liiga lai ja ebaselge, mistõttu on oht, et paljud erinevad olukorrad võidakse liigitada selle määratluse alla. See on vastuolus ka parema õigusloome suunistega, kuna lisatud mõjuhinnangus (SWD(2021) 462 final) tunnistatakse, et selles ei käsitleta ebaseadusliku rände ärakasutamist. Põhjenduses 12 sätestatakse, et iga sellise otsuse tegemisel asjaomase liikmesriigi poolt tuleks arvesse võtta, kas Euroopa Ülemkogu on kinnitanud, et liit või üks või mitu selle liikmesriiki puutub kokku rändajate ärakasutamise probleemiga. Vastavalt ettepaneku põhjendusele 10 peaks liit võtma rändajate ärakasutamise probleemiga kokku puutuvate liikmesriikide toetuseks kasutusele kõik diplomaatilised vahendid ning rakendama vajalikke finants- ja operatiivmeetmeid. Ärakasutamise probleemi vastu võitlemisel tuleks pidada esmatähtsaks liidu ja asjaomaste liikmesriikide ’diplomaatilisi jõupingutusi. Seetõttu on vaja saavutada ELi tasandil poliitiline konsensus küsimuses, kas olukord kujutab endast ärakasutamist. Võttes arvesse nende isikute suhtes kehtestatud piiravate meetmete tõsidust ja seda, et komisjoni ettepanek vastab Euroopa Ülemkogu taotlusele (EUCO 17/21), tuleb määratluses arvesse võtta Euroopa Ülemkogu positiivset seisukohta, tulles kiiresti kokku, et võimaldada asjaomas(t)el liikmesriigil/liikmesriikidel kiiresti tegutseda. Mis puudutab piiravaid meetmeid, mis on liikmesriikidele kättesaadavad mitmesugustes muudes olukordades, siis annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/32/EL (4) ja 2013/33/EL (5) kehtiv õigusraamistik neile juba paindlikkuse määrata kindlaks kohad, kus tuleks esitada varjupaigataotlusi, pikendada registreerimistähtaegu ja kohandada materiaalseid vastuvõtutingimusi.
Muudatusettepanek 24
Artikli 1 punkt 2
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„4. Rändajate ärakasutamise olukorras võivad liikmesriigid piirata lõike 1 kohaselt teatatud piiripunktide arvu või nende lahtiolekuaegu, kui asjaolud seda nõuavad . |
„4. „Rändajate ärakasutamise olukorras vastavalt artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktile 27 võivad liikmesriigid piirata lõike 1 kohaselt teatatud piiripunktide arvu rangelt piiratud ja täpselt määratletud tingimustel . |
||||
Esimese lõigu kohaselt kehtestatud piiranguid rakendatakse proportsionaalselt ja nende rakendamisel võetakse täielikult arvesse järgmiste isikute õigusi: |
Esimese lõigu kohaselt kehtestatud piiranguid rakendatakse proportsionaalselt ja nende rakendamisel võetakse täielikult arvesse järgmiste isikute õigusi: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Motivatsioon
Piiriületuste arvu piiramiseks kavandatud meetmetel on negatiivne mõju rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise õigusele ning need võivad viia ebaseadusliku tagasisaatmiseni ELi välispiiridel ning võivad olla vastuolus Schengeni ala üldeesmärgiga, milleks on kontrolli puudumine sisepiiridel. Seetõttu tuleks neid kasutada üksnes viimase abinõuna. ELi varjupaigaõiguse nõuete alandamine ei lahenda geopoliitilist kriisi. Selle asemel nõrgendab see ELi kuvandit maailmas väärtuste ühendusena.
Muudatusettepanek 25
Artikli 1 punkt 3
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 13 |
„Artikkel 13 |
||||
Patrull- ja vaatlustegevus |
Patrull- ja vaatlustegevus |
||||
1. Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärk on avastada ja tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. Isik, kes on ületanud ebaseaduslikult piiri ning kellel ei ole õigust viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil, peetakse kinni ning tema suhtes rakendatakse menetlusi, järgides direktiivi 2008/115/EÜ. |
1. Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärk on avastada ja tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. Isik, kes on ületanud ebaseaduslikult piiri ning kellel ei ole õigust viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil, peetakse kinni ning tema suhtes rakendatakse menetlusi, järgides direktiivi 2008/115/EÜ. |
||||
2. Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja vaatlustegevuseks paikseid või mobiilseid üksusi. Patrull- ja vaatlustegevus toimub viisil, mis võimaldab ära hoida ja takistada seda, et isikud ületavad piiri ebaseaduslikult piiripunktide vahel ja hoiduvad kõrvale piiripunktides toimuvast kontrollist. |
2. Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja vaatlustegevuseks paikseid või mobiilseid üksusi. Patrull- ja vaatlustegevus toimub viisil, mis võimaldab ära hoida ja takistada seda, et isikud ületavad piiri ebaseaduslikult piiripunktide vahel ja hoiduvad kõrvale piiripunktides toimuvast kontrollist. |
||||
3. Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid meetodeid kohandatakse olemasolevate või ette nähtavate riskide ja ohtudega. Muu hulgas muudetakse sageli ja ootamatult patrull- ja vaatlustegevuse perioode ning kasutatakse muid meetodeid või võtteid, mis aitavad ebaseaduslikke piiriületusi tulemuslikult avastada või ära hoida. |
3. Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid meetodeid kohandatakse olemasolevate või ette nähtavate riskide ja ohtudega. Muu hulgas muudetakse sageli ja ootamatult patrull- ja vaatlustegevuse perioode ning kasutatakse muid meetodeid või võtteid, mis aitavad ebaseaduslikke piiriületusi tulemuslikult avastada või ära hoida. |
||||
4. Patrull- ja vaatlustegevust teostavad paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi, tehes ringkäike või seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud, ning sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on hoida ära ebaseaduslikke piiriületusi või pidada kinni ebaseaduslikult piiri ületavad isikud. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka tehniliste vahendite, sealhulgas elektrooniliste vahendite, seadmete ja seiresüsteemide abil. |
4. Patrull- ja vaatlustegevust teostavad paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi, tehes ringkäike või seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud, ning sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on hoida ära ebaseaduslikke piiriületusi või pidada kinni ebaseaduslikult piiri ületavad isikud. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka tehniliste vahendite, sealhulgas elektrooniliste vahendite, seadmete ja seiresüsteemide abil. |
||||
5. Rändajate ärakasutamise olukorras süvendab asjaomane liikmesriik vajaduse korral oma patrull- ja vaatlustegevust, et tugevnenud ohule reageerida . Eeskätt suurendab liikmesriik vajaduse korral oma ressursse ja tehnilisi vahendeid , mille abil ära hoida piiri ebaseaduslikku ületamist . |
5. Rändajate ärakasutamise olukorras , mis on määratletud artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis 27 ja mida Euroopa Ülemkogu on sellisena tunnistanud, süvendab asjaomane liikmesriik vajaduse korral patrull- ja vaatlustegevust, et tegeleda üha sagenevate massilise piiri ületamise katsetega . Selleks tugevdab liikmesriik vajaduse korral oma ressursse ja tehnilisi vahendeid patrull- ja vaatlustegevuse tõhustamiseks . |
||||
Nimetatud tehnilised vahendid võivad hõlmata nüüdisaegset tehnoloogiat, sealhulgas mehitamata õhusõidukeid ja liikumisandureid, aga ka mobiilseid üksusi, mis aitavad tõkestada ebaseaduslikku sisenemist liitu. |
Nimetatud tehnilised vahendid võivad hõlmata nüüdisaegset tehnoloogiat, sealhulgas mehitamata õhusõidukeid ja liikumisandureid, aga ka mobiilseid üksusi, mis aitavad tõkestada ebaseaduslikku sisenemist liitu. |
||||
6. Ilma et see piiraks toetust, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib liikmesriikidele anda, võib amet rändajate ärakasutamise olukorras teha haavatavuse hindamise, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/189657 artikli 10 lõike 1 punktiga c ja artikliga 32, eesmärgiga pakkuda asjaomasele liikmesriigile vajalikku tuge. Selle või mõne muu asjakohase haavatavuse hindamise tulemuste põhjal või juhul, kui vastavale välispiiri lõigule on määratud kriitiline mõjutase määruse (EL) 2019/1896 artikli 35 lõike 1 punkti d tähenduses, esitab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektor mõjutatud liikmesriikidele kõnealuse määruse artikli 41 lõike 1 kohaseid soovitusi. |
6 . Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid, sealhulgas patrull- ja vaatlustegevuse standardite väljatöötamist ning eelkõige vaatlus- ja seiretehnoloogia kasutamist välispiiridel, võttes arvesse piiride liiki, kriitilist mõjutaset, mis on kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 34 igale välispiiri lõigule määratud, ja muid asjakohaseid tegureid.“ |
||||
7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid, sealhulgas patrull- ja vaatlustegevuse standardite väljatöötamist ning eelkõige vaatlus- ja seiretehnoloogia kasutamist välispiiridel, võttes arvesse piiride liiki, kriitilist mõjutaset, mis on kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 34 igale välispiiri lõigule määratud, ja muid asjakohaseid tegureid.“ |
|
Motivatsioon
Kavandatud meetmeid patrull- ja vaatlustegevuse tõhustamiseks tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna ja ainult juhtudel, kui Euroopa Nõukogu on ametlikult tuvastatud, et tegemist on olnud ärakasutamisega. Väljajäetud tekst Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kohta kordab määruse (EL) 2019/1896 artikli 41 lõike 1 täpset teksti ja on seetõttu üleliigne.
Muudatusettepanek 26
Artikli 1 punkt 5
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Muudatusettepanek |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
„Artikkel 23 |
„Artikkel 23 |
||||||||||||||||
Avaliku võimu teostamine |
Avaliku võimu teostamine |
||||||||||||||||
Sisepiirikontrolli puudumine ei mõjuta |
Sisepiirikontrolli puudumine ei mõjuta |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
Motivatsioon
Teksti vastavusse viimine põhjenduse 20 sõnastusega. Kontrollid ebaseadusliku rändega võitlemiseks piiril on iseenesest kontrollid, mille eesmärk on saavutada piirikontrolli tulemus, ning seetõttu ei saa neid tõlgendada muul viisil kui sisepiirikontrollina. Lisatud osa kujutab endast praegu kehtivate Schengeni piirieeskirjade artikli 23 põhjendamatut pikendamist. Liidu suurimate saavutuste hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride. Arvestades mõju, mida sellised viimase abinõuna võetavad meetmed võivad avaldada isikutele, kellel on õigus liikuda kõnealusel sisepiirikontrollita alal, tuleks ette näha selliste meetmete taaskehtestamise tingimused ja menetlused, mis tagavad meetmete erakorralisuse ja põhjendatuse ning proportsionaalsuse põhimõtte austamise.
Muudatusettepanek 27
Artikli 1 punkt 6
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||
|
|
||||||||
„Artikkel 23a |
|
||||||||
Sisepiiridel kinni peetud isikute üleandmise menetlus |
|
||||||||
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kolmanda riigi kodaniku kinnipidamise korral sisepiiride läheduses, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: |
|
||||||||
|
|
||||||||
2. Kui liikmesriigi pädevad asutused on kindlaks teinud, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole õigust tema territooriumil viibida, võivad nad otsustada anda isiku XII lisas sätestatud korras viivitamata üle sellele liikmesriigile, kelle territooriumilt isik sisenes või siseneda kavatses. |
|
||||||||
3. Kui liikmesriik kohaldab lõikes 2 osutatud menetlust, peab vastuvõttev liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed asjaomase kolmanda riigi kodaniku vastuvõtmiseks XII lisas sätestatud korras. |
|
||||||||
4. Alates [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist silmas pidades XII lisa punkti 3 kohaselt registreeritud andmed.“ |
|
Motivatsioon
Sama mis põhjenduste 25 ja 27 puhul.
Muudatusettepanek 28
Artikli 1 punkt 8
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 25 |
„Artikkel 25 |
||||
Sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise või pikendamise üldraamistik |
Sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise või pikendamise üldraamistik |
||||
1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel. |
1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel. |
||||
Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu põhjuseks võib pidada eelkõige järgmist: |
Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu põhjuseks võib pidada eelkõige järgmist: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
2. Artiklite 25a ja 28 kohaselt võib piirikontrolli kehtestada üksnes juhul, kui liikmesriik on teinud kindlaks, et selline meede on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse artikli 26 lõikes 1 osutatud kriteeriume, ning kontrolli pikendamise korral ka artikli 26 lõikes 2 osutatud kriteeriume. Piirikontrolli võib taaskehtestada ka kooskõlas artikliga 29, võttes arvesse artiklis 30 osutatud kriteeriume. |
2. Artiklite 25a ja 28 kohaselt võib piirikontrolli kehtestada üksnes juhul, kui liikmesriik on teinud kindlaks, et selline meede on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse artikli 26 lõikes 1 osutatud kriteeriume, ning kontrolli pikendamise korral ka artikli 26 lõikes 2 osutatud kriteeriume. Piirikontrolli võib taaskehtestada ka kooskõlas artikliga 29, võttes arvesse artiklis 30 osutatud kriteeriume. |
||||
Kõigil juhtudel taaskehtestatakse piirikontroll sisepiiridel viimase abinõuna. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tuvastatud tõsisele ohule reageerimiseks. |
Kõigil juhtudel taaskehtestatakse piirikontroll sisepiiridel viimase abinõuna. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tuvastatud tõsisele ohule.“ |
||||
3. Kui sama oht püsib, võib piirikontrolli sisepiiridel kooskõlas artiklitega 25a, 28 või 29 pikendada. Sama ohtu peetakse püsivaks juhul, kui põhjendus, mille liikmesriik on enne piirikontrolli pikendamist esitanud, põhineb sama ohu jätkumise kindlakstegemisel, mis õigustas piirikontrolli esialgset taaskehtestamist.“ |
|
Motivatsioon
Punkti c lisamine on vastuolus artiklis 28 esitatud erimehhanismi loogikaga ja subsidiaarsuse põhimõttega. Olukorda, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ebaseaduslik liikumine liikmesriikide vahel, ei tohiks käsitada tõsise ohuna avalikule korrale või sisejulgeolekule, mis õigustaks sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist üksikute liikmesriikide poolt, kuna selle lisamine üldisesse raamistikku on vastuolus ettepaneku eesmärgiga ja subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega. Ettepanekus COM(2021) 891 on märgitud:
„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal võetavad meetmed kuuluvad ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikega 2. Sellepärast kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 alusel subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt võtab liit meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.
Käesoleva ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil. Selle põhjus on asjaolu, et need puudutavad isikute kontrollimist välispiiridel, mis on sisepiirikontrollita ala eeltingimus. Peale selle eeldavad Schengeni ala terviklikkus ja vajadus tagada ühtsed tingimused vaba liikumise õiguse kasutamiseks kogu Schengeni alal ühtset lähenemisviisi seoses usalduse suurendamise meetmetega välispiiridel, sealhulgas piirangutega, mis puudutavad mittehädavajalikku reisimist ELi ja reageerimist rändajate ärakasutamisele kolmandate riikide asutuste poolt.
Sisepiirikontrolli puudumine on tagatud ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktiga e. Kuigi liikmesriigid säilitavad õiguse võtta meetmeid, et reageerida sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamiseks ning seega teostada ELi toimimise lepingu artikliga 72 tagatud õigust isegi siis, kui see tähendab sisepiirikontrolli taaskehtestamist, on sellise kontrolli ajutise taaskehtestamise reeglid sätestatud Schengeni piirieeskirjades, et tagada nende kohaldamine ainult rangete tingimuste kohaselt. Seetõttu on sisepiirikontrolli taaskehtestamise tingimuste muutmiseks vaja ELi õigusakti.
Eesmärki panna paika Schengeni ala erandolukorra plaanimine, sealhulgas erimeetmed, mida võetakse sisepiiridel, et ohjata korraga enamikku liikmesriike mõjutavaid ohte ja leevendada piirikontrolli negatiivset mõju, kui see on muutunud vältimatuks, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksi tegutsedes ning see on paremini saavutatav liidu tasandil.“
Arvestades, et kavandatava artikli 25 lõike 1 punkti c kohane olukord viitab liikmesriikidevahelisele liikumisele, mis võib tegelikult mõjutada enamikku liikmesriike, tuleb subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks käsitleda seda liidu tasandil, nagu on ette nähtud artiklis 28, ning selle kohta tuleb teha nõukogu rakendusotsus.
Kolmas punkt jäetakse põhjendusi 34, 35 ja 45 arvesse võttes välja.
Muudatusettepanek 29
Artikli 1 punkt 9
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 25a |
„Artikkel 25a |
||||
Menetlus juhuks, kui on tarvis võtta meetmeid ettenägematute või ettenähtavate sündmuste tõttu |
Menetlus juhuks, kui on tarvis võtta meetmeid ettenägematute või ettenähtavate sündmuste tõttu |
||||
1. Kui liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine ettenägematu oht, millele tuleb viivitamata reageerida, võib asjaomane liikmesriik erandkorras sisepiirikontrolli otsekohe taaskehtestada. |
1. Kui liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine ettenägematu oht, millele tuleb viivitamata reageerida, võib asjaomane liikmesriik erandkorras sisepiirikontrolli otsekohe taaskehtestada. |
||||
2. Paralleelselt piirikontrolli taaskehtestamisega vastavalt lõikele 1 teavitab liikmesriik sellest komisjoni ja teisi liikmesriike kooskõlas artikli 27 lõikega 1. |
2. Paralleelselt piirikontrolli taaskehtestamisega vastavalt lõikele 1 teavitab liikmesriik sellest komisjoni ja teisi liikmesriike kooskõlas artikli 27 lõikega 1. |
||||
3. Lõike 1 kohaldamisel võib sisepiirikontrolli viivitamata taaskehtestada piiratud ajavahemikuks ehk kuni üheks kuuks. Juhul kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib sellest ajavahemikust kauem, võib liikmesriik pikendada sisepiirikontrolli veel järgnevate ajavahemike võrra, kokku kuni kolmeks kuuks. |
3. Lõike 1 kohaldamisel võib sisepiirikontrolli viivitamata taaskehtestada piiratud ajavahemikuks ehk kuni üheks kuuks. Juhul kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib sellest ajavahemikust kauem, võib liikmesriik pikendada sisepiirikontrolli veel järgnevate ajavahemike võrra, kokku kuni kolmeks kuuks. |
||||
4. Kui liikmesriigis on ette näha tõsise ohu tekkimist avalikule korrale või sisejulgeolekule, teavitab ta kooskõlas artikli 27 lõikega 1 komisjoni ja teisi liikmesriike piirikontrolli kavandatavast taaskehtestamisest vähemalt neli nädalat ette, või lühema aja jooksul, kui sisepiirikontrolli taaskehtestamise vajaduse tekitanud asjaolud saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. |
4. Kui liikmesriigis on ette näha tõsise ohu tekkimist avalikule korrale või sisejulgeolekule, teavitab ta kooskõlas artikli 27 lõikega 1 komisjoni ja teisi liikmesriike piirikontrolli kavandatavast taaskehtestamisest vähemalt neli nädalat ette, või lühema aja jooksul, kui sisepiirikontrolli taaskehtestamise vajaduse tekitanud asjaolud saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. |
||||
5. Lõike 4 kohaldamisel ja ilma et see piiraks artikli 27a lõike 4 kohaldamist, võib sisepiirikontrolli taaskehtestada kuni kuueks kuuks. Juhul kui avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduv tõsine oht püsib sellest ajavahemikust kauem, võib liikmesriik pikendada sisepiirikontrolli veel kuni kuue kuu pikkuste ajavahemike kaupa. |
5. Lõike 4 kohaldamisel võib sisepiirikontrolli taaskehtestada kuni kuueks kuuks. Juhul kui avalikule korrale või sisejulgeolekule avaldub uus oht sellest ajavahemikust kauem, võib liikmesriik pikendada sisepiirikontrolli veel kuni kuue kuu pikkuste ajavahemike kaupa. |
||||
Igast pikendamisest teavitatakse kooskõlas artikliga 27 komisjoni ja teisi liikmesriike, pidades kinni lõikes 4 osutatud tähtaegadest. Kui artikli 27a lõikest 5 ei tulene teisiti, rakendatakse sisepiirikontrolli maksimaalselt kaks aastat. |
Igast pikendamisest teavitatakse kooskõlas artikliga 27 komisjoni ja teisi liikmesriike, pidades kinni lõikes 4 osutatud tähtaegadest. Sisepiirikontrolli rakendatakse maksimaalselt kaks aastat. |
||||
6. Lõikes 5 osutatud ajavahemik ei sisalda lõikes 3 osutatud ajavahemikke.“ |
6. Lõikes 5 osutatud ajavahemik sisaldab lõikes 3 osutatud ajavahemikke.“ |
Motivatsioon
Sisepiirikontroll ei tohiks kesta rohkem kui 24 kuud. Euroopa Liidu Kohtu otsuse (liidetud kohtuasjad C-368/20 ja C-369/20) kohaselt tuleb Schengeni piirieeskirju tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik taaskehtestab Schengeni piirieeskirjade artiklite 25 ja 27 alusel ajutiselt kontrolli sisepiiridel, kui kontrolli kestus ületab artikli 25 lõikes 4 ette nähtud maksimaalset kuuekuulist kogukestust ja kui puudub uus oht, mis õigustaks artiklis 25 ette nähtud ajavahemike uuesti kohaldamist.
Muudatusettepanek 30
Artikli 1 punkt 10
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 26 |
„Artikkel 26 |
||||
Sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise ja pikendamise kriteeriumid |
Sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise ja pikendamise kriteeriumid |
||||
1. Selleks et teha kindlaks, kas sisepiirikontrolli taaskehtestamine artikli 25 kohaselt on vajalik ja proportsionaalne, kaalub liikmesriik eelkõige järgmist: |
1. Selleks et teha kindlaks, kas sisepiirikontrolli taaskehtestamine artikli 25 kohaselt on vajalik ja proportsionaalne, kaalub liikmesriik eelkõige järgmist: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
2. Kui liikmesriik otsustab sisepiirikontrolli vastavalt artikli 25a lõikele 5 pikendada, hindab ta üksikasjalikult ka seda, kas sellise pikendamisega taotletavaid eesmärke oleks võimalik saavutada |
2. Kui liikmesriik otsustab sisepiirikontrolli vastavalt artikli 25a lõikele 5 pikendada, hindab ta üksikasjalikult ka seda, kas sellise pikendamisega taotletavaid eesmärke oleks võimalik saavutada |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
3. Sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise järel tagavad asjaomased liikmesriigid vajaduse korral asjakohased meetmed, millega leevendatakse piirikontrolli taaskehtestamise mõju isikutele ja kaubaveole, ning pööravad neid meetmeid võttes eriti suurt tähelepanu piirialadele.“ |
3. Sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise järel tagavad asjaomased liikmesriigid vajaduse korral asjakohased meetmed, millega leevendatakse piirikontrolli taaskehtestamise mõju isikutele ja kaubaveole, ning pööravad neid meetmeid võttes eriti suurt tähelepanu piirialadele.“ |
Motivatsioon
Ettepaneku eesmärkide saavutamiseks on oluline, et alternatiivseid meetmeid kaalutaks juba piirikontrolli taaskehtestamisele eelnevas etapis, mitte ainult pikendamise etapis.
Tehakse ettepanek artikkel 23a välja jätta ja seetõttu tuleb see jätta välja samuti artiklist 26.
Muudatusettepanek 31
Artikli 1 punkt 11
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 27 |
„Artikkel 27 |
||||
Sisepiirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest teavitamine ja riskianalüüs |
Sisepiirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest teavitamine ja riskianalüüs |
||||
1. Liikmesriikide teated sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta sisaldavad järgmist teavet: |
1. Liikmesriikide teated sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta sisaldavad järgmist teavet: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
Teate võivad ühiselt esitada kaks või enam liikmesriiki. |
Teate võivad ühiselt esitada kaks või enam liikmesriiki. |
||||
Teate esitamisel järgitakse vormi, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga ja mis tehakse internetis kättesaadavaks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ |
Teate esitamisel järgitakse vormi, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga ja mis tehakse internetis kättesaadavaks. Vorm peaks sisaldama artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohta. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
||||
2. Juhul kui kooskõlas artikli 25a lõikega 4 on piirikontrolli rakendatud kuus kuud, peab iga järgnev teade piirikontrolli pikendamise kohta sisaldama riskianalüüsi. Riskianalüüsis tuleb kirjeldada tuvastatud tõsise ohu ulatust ja eeldatavat arengut, eelkõige seda, kui kaua tuvastatud tõsine oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiirilõike see tõenäoliselt mõjutab, ning esitada teave koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse koos teiste liikmesriikidega, keda sellised meetmed mõjutavad või võivad mõjutada. |
2. Juhul kui kooskõlas artikli 25a lõikega 4 on piirikontrolli rakendatud kuus kuud, peab iga järgnev teade piirikontrolli pikendamise kohta sisaldama riskianalüüsi. Riskianalüüsis tuleb kirjeldada tuvastatud tõsise ohu ulatust ja eeldatavat arengut, eelkõige seda, kui kaua tuvastatud tõsine oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiirilõike see tõenäoliselt mõjutab, ning esitada teave koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse koos teiste liikmesriikidega ja piirialadega , keda sellised meetmed mõjutavad või võivad mõjutada. |
||||
3. Kui piirikontroll taaskehtestatakse või seda pikendatakse artikli 25 lõike 1 punktis b osutatud tiheda ebaseadusliku liikumise tõttu, tuleb riskianalüüsis esitada ka teave sellise ebaseadusliku liikumise ulatuse ja suundumuste kohta, sealhulgas kogu teave, mis on saadud asjaomastelt ELi asutustelt kooskõlas nende vastavate volitustega, samuti asjakohastest infosüsteemidest saadud andmete analüüs. |
3. Kui piirikontroll taaskehtestatakse või seda pikendatakse artikli 25 lõike 1 punktis b osutatud tiheda ebaseadusliku liikumise tõttu, tuleb riskianalüüsis esitada ka teave sellise ebaseadusliku liikumise ulatuse ja suundumuste kohta, sealhulgas kogu teave, mis on saadud asjaomastelt ELi asutustelt kooskõlas nende vastavate volitustega, samuti asjakohastest infosüsteemidest saadud andmete analüüs. |
||||
4. Asjaomane liikmesriik esitab komisjoni taotluse korral lisateavet, sealhulgas teavet koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse koos liikmesriikidega, keda sisepiirikontrolli kavandatav pikendamine mõjutab, ning lisateavet, mida on vaja artiklites 23 ja 23a osutatud meetmete võimaliku rakendamise hindamiseks. |
4. Asjaomane liikmesriik esitab komisjoni taotluse korral lisateavet, sealhulgas teavet koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse koos liikmesriikidega, keda sisepiirikontrolli kavandatav pikendamine mõjutab, ning lisateavet, mida on vaja artiklites 23 ja 23a osutatud meetmete võimaliku rakendamise hindamiseks. |
||||
5. Lõike 1 või 2 kohase teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide alusel otsustada osa teabest salastada. |
5. Lõike 1 või 2 kohase teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide alusel otsustada osa teabest salastada. |
||||
Teabe salastamine ei välista teiste, sisepiirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest mõjutatud liikmesriikide juurdepääsu teabele asjakohaste ja turvaliste politseikoostöö kanalite kaudu.“ |
Teabe salastamine ei välista teiste, sisepiirikontrolli ajutisest taaskehtestamisest mõjutatud liikmesriikide juurdepääsu teabele asjakohaste ja turvaliste politseikoostöö kanalite kaudu.“ |
Motivatsioon
Kooskõla eelmise muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 32
Artikli 1 punkt 12
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 27a |
„Artikkel 27a |
||||
Liikmesriikidega korraldatavad nõupidamised ja komisjoni arvamus |
Liikmesriikidega korraldatavad nõupidamised ja komisjoni arvamus |
||||
1. Pärast artikli 27 lõike 1 alusel esitatud teadete kättesaamist võib komisjon vajaduse korral algatada nõupidamisprotsessi, sealhulgas korraldada kohtumisi sisepiirikontrolli taaskehtestamist või selle pikendamist kavandava liikmesriigi ja teiste liikmesriikide, eriti sellistest meetmetest vahetult mõjutatud liikmesriikide, ning asjaomaste liidu asutuste vahel. |
1. Pärast artikli 27 lõike 1 alusel esitatud teadete kättesaamist algatab komisjon vajaduse korral nõupidamisprotsessi, sealhulgas korraldada kohtumisi sisepiirikontrolli taaskehtestamist või selle pikendamist kavandava liikmesriigi ja teiste liikmesriikide, eriti sellistest meetmetest vahetult mõjutatud liikmesriikide , Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komitee ning asjaomaste liidu asutuste vahel. |
||||
Nõupidamistel käsitletakse eelkõige avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavat tuvastatud ohtu ja piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise asjakohasust, võttes arvesse võimalikke alternatiivseid meetmeid, ning arutatakse viise, kuidas tagada liikmesriikidevahelise vastastikuse koostöö rakendamine taaskehtestatud piirikontrolli tingimustes. |
Nõupidamistel käsitletakse eelkõige avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavat tuvastatud ohtu ja piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise asjakohasust, võttes arvesse võimalikke alternatiivseid meetmeid, ning arutatakse viise, kuidas tagada liikmesriikidevahelise vastastikuse koostöö rakendamine taaskehtestatud piirikontrolli tingimustes. |
||||
Sisepiirikontrolli taaskehtestada või pikendada kavatsev liikmesriik võtab nõupidamise tulemusi sisepiirikontrolli tehes täiel määral arvesse. |
Sisepiirikontrolli taaskehtestada või pikendada kavatsev liikmesriik võtab nõupidamise tulemusi sisepiirikontrolli tehes täiel määral arvesse. |
||||
2. Pärast sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta esitatud teadete saamist võib komisjon või mõni liikmesriik, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist, esitada arvamuse, kui tal on kas teates ja riskianalüüsis sisalduva teabe või lisateabe põhjal kahtlusi sisepiirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse või proportsionaalsuse suhtes. |
2. Pärast sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta esitatud teadete saamist võib komisjon või mõni liikmesriik, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist, esitada arvamuse, kui tal on kas teates ja riskianalüüsis sisalduva teabe või lisateabe põhjal kahtlusi sisepiirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse või proportsionaalsuse suhtes. |
||||
3. Pärast seda, kui komisjon on saanud teate sisepiirikontrolli pikendamise kohta vastavalt artikli 25a lõikele 4, esitab ta juhul, kui piirikontrolli pikendamisega kaasneb pidev sisepiirikontroll kestusega kokku 18 kuud, oma arvamuse sisepiirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. |
3. Pärast seda, kui komisjon on saanud teate sisepiirikontrolli pikendamise kohta vastavalt artikli 25a lõikele 4, esitab ta juhul, kui piirikontrolli pikendamisega kaasneb pidev sisepiirikontroll kestusega kokku 12 kuud, oma arvamuse sisepiirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Arvamuses tuleks võtta arvesse ka artikli 39 lõike 1 punkti h kohases teates piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohta. |
||||
4. Lõikes 2 või 3 osutatud arvamuse esitamise korral võib komisjon algatada nõupidamisprotsessi, et arutada seda arvamust liikmesriikidega. Komisjon algatab sellise protsessi juhul, kui tema või mõni liikmesriik esitab arvamuse, milles on väljendatud kahtlust taaskehtestatud sisepiirikontrolli vajalikkuse või proportsionaalsuse suhtes. |
4. Lõikes 2 või 3 osutatud arvamuse esitamise korral komisjon algatab nõupidamisprotsessi, et arutada seda arvamust liikmesriikidega. Komisjon algatab sellise protsessi juhul, kui tema või mõni liikmesriik esitab arvamuse, milles on väljendatud kahtlust taaskehtestatud sisepiirikontrolli vajalikkuse või proportsionaalsuse suhtes. |
||||
5. Kui liikmesriik leiab, et valitseb erandlik olukord, mis õigustab sisepiirikontrolli jätkamise vajadust kauem kui artikli 25 lõikes 5 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul, teatab ta sellest komisjonile kooskõlas artikli 27 lõikega 2. Liikmesriigi uues teates tuleb põhjendada jätkuvat ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, võttes arvesse komisjoni arvamust, mis on esitatud vastavalt lõikele 3. Komisjon esitab järelarvamuse.“ |
5. Kui liikmesriik leiab, et valitseb erandlik olukord, mis õigustab sisepiirikontrolli jätkamise vajadust kauem kui artikli 25 a lõikes 5 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul, teatab ta sellest komisjonile kooskõlas artikli 27 lõikega 2. Liikmesriigi uues teates tuleb põhjendada jätkuvat ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, võttes arvesse komisjoni arvamust, mis on esitatud vastavalt lõikele 3. Komisjon esitab järelarvamuse.“ |
Motivatsioon
On oluline, et Euroopa Komisjon hindaks kiiresti sisepiirikontrolli pikendamise vajadust ja proportsionaalsust ja et tema soovitustes lähtutaks artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohast. Selles protsessis tuleks pidada nõu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komiteega. Lisaks sisaldub viide sisepiirikontrolli pikendamisel artikli 25a lõikes 5 ja seda tuleb parandada.
Muudatusettepanek 33
Artikli 1 punkt 13
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 28 |
„Artikkel 28 |
||||
Erimehhanism juhuks, kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule seab ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise |
Erimehhanism juhuks, kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule seab ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise |
||||
1. Kui komisjon teeb kindlaks, et üks ja sama tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule mõjutab enamikku liikmesriike ja seega on ohus sisepiirikontrollita ala üldine toimimine, võib ta teha nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, millega lubatakse liikmesriikidel taaskehtestada piirikontroll, kui artiklites 2 3 ja 23a osutatud meetmed ei ole ohu kõrvaldamiseks piisavad. |
1. Kui komisjon teeb kindlaks, et üks ja sama tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule mõjutab enamikku liikmesriike ja seega on ohus sisepiirikontrollita ala üldine toimimine, võib ta teha nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, millega lubatakse liikmesriikidel taaskehtestada piirikontroll, kui artiklis 23 osutatud meetmed ei ole ohu kõrvaldamiseks piisavad. |
||||
2. Otsus hõlmab kuni kuuekuulist ajavahemikku, ja kui oht püsib, võib seda komisjoni ettepaneku põhjal pikendada veel kuni kuueks kuuks, võttes arvesse lõikes 5 osutatud läbivaatamist. |
2. Otsus hõlmab kuni kuuekuulist ajavahemikku ja seda võib komisjoni ettepaneku põhjal pikendada , kui oht püsib, veel kuni kuueks kuuks ja kokku 24 kuuks , võttes arvesse lõikes 5 osutatud läbivaatamist. |
||||
3. Kui liikmesriigid taaskehtestavad piirikontrolli või pikendavad seda lõikes 1 osutatud ohu tõttu, põhineb see kontroll nõukogu otsuse jõustumisest alates nimetatud otsusel. |
3. Kui liikmesriigid taaskehtestavad piirikontrolli või pikendavad seda lõikes 1 osutatud ohu tõttu, põhineb see kontroll nõukogu otsuse jõustumisest alates nimetatud otsusel. |
||||
4. Lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses viidatakse ka asjakohastele leevendusmeetmetele, mis kehtestatakse riiklikul ja liidu tasandil, et minimeerida piirikontrolli taaskehtestamisest tulenevat mõju. |
4. Lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses viidatakse ka asjakohastele leevendusmeetmetele, mis kehtestatakse riiklikul ja liidu tasandil, et minimeerida piirikontrolli taaskehtestamisest tulenevat mõju. |
||||
5. Komisjon vaatab tuvastatud ohu arengu ja lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse kohaselt võetud meetmete mõju läbi, et hinnata, kas need meetmed on endiselt põhjendatud. |
5. Komisjon vaatab tuvastatud ohu arengu ja lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse kohaselt võetud meetmete mõju läbi, et hinnata, kas need meetmed on endiselt põhjendatud. |
||||
6. Liikmesriigid teavitavad lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse alusel taaskehtestatud sisepiirikontrollist viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. |
6. Liikmesriigid teavitavad lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse alusel taaskehtestatud sisepiirikontrollist viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. |
||||
7. Komisjon võib esitada soovituse, milles viidatakse artiklites 2 3 ja 23a osutatud muudele meetmetele, mis võiksid sisepiirikontrolli täiendada või lõikes 1 osutatud avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tuvastatud ohu kõrvaldamiseks paremini sobida.“ |
7. Komisjon võib esitada soovituse, milles viidatakse artiklis 23 osutatud muudele meetmetele, mis võiksid sisepiirikontrolli täiendada või lõikes 1 osutatud avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tuvastatud ohu kõrvaldamiseks paremini sobida. Soovituses tuleks võtta arvesse ka artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohta.“ |
Motivatsioon
Selleks et tagada piirialade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohtade arvessevõtmine ja ettepaneku sätete järgimine, peaks aruande ühtne vorm sisaldama osa, milles käsitletakse artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade reguleeriva(te) asutus(t)e seisukohta. Lisaks on kindlaksmääratud ülempiir vajalik, et vältida peaaegu püsivat sisepiirikontrolli.
Muudatusettepanek 34
Artikli 1 punkt 14
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||
„2. Liikmesriik, kes teavitab kooskõlas artikli 27 lõikega 1 komisjoni ja teisi liikmesriike piirikontrolli taaskehtestamisest, edastab samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmise teabe: |
„2. Liikmesriik, kes teavitab kooskõlas artikli 27 lõikega 1 komisjoni ja teisi liikmesriike piirikontrolli taaskehtestamisest, edastab samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmise teabe: |
||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||
3. Liikmesriigid võivad esitatava teabe artikli 27 lõike 4 kohaselt salastada. |
3. Liikmesriigid võivad esitatava teabe artikli 27 lõike 4 kohaselt salastada. |
||||||||||||||||||||
Avaliku julgeolekuga seotud põhjendatud juhtudel ei ole liikmesriigid kohustatud esitama kogu lõikes 2 osutatud teavet. |
Avaliku julgeolekuga seotud põhjendatud tõsistel ja erandlikel juhtudel ei ole liikmesriigid kohustatud esitama kogu lõikes 2 osutatud teavet. |
||||||||||||||||||||
Teabe salastamine ei takista komisjoni avaldamast seda Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmisel ja käitlemisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.“ |
Teabe salastamine ei takista komisjoni avaldamast seda Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmisel ja käitlemisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.“ |
Motivatsioon
Läbipaistvusest tehtavad erandid peaksid olema väga piiratud ulatusega.
Muudatusettepanek 35
Artikli 1 punkt 15
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
„Artikkel 33 |
„Artikkel 33 |
||||
Aruanne sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta |
Aruanded sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta |
||||
1. Sisepiirikontrolli teinud liikmesriigid esitavad nelja nädala jooksul pärast sisepiirikontrolli kaotamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande sisepiirikontrolli taaskehtestamise ja asjakohasel juhul selle pikendamise kohta. |
1. Sisepiirikontrolli tegevad liikmesriigid esitavad iga nelja nädala tagant sisepiirikontrolli ajal ja nelja nädala jooksul pärast sisepiirikontrolli kaotamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruanded sisepiirikontrolli taaskehtestamise ja asjakohasel juhul selle pikendamise kohta. |
||||
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, esitab asjaomane liikmesriik, kes pikendab piirikontrolli vastavalt artikli 25a lõikele 5, selle kohta aruande 12 kuu möödudes , ja seejärel iga 12 kuu tagant , kui piirikontroll erandkorras säilitatakse. |
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, esitab asjaomane liikmesriik, kes pikendab piirikontrolli vastavalt artikli 25a lõikele 5, selle kohta aruande 12 kuu möödudes, kui piirikontroll erandkorras säilitatakse. |
||||
3. Aruandes antakse eelkõige ülevaade piirikontrolli vajalikkuse ja artiklis 26 osutatud kriteeriumide täitmise esialgsest ja järelhindamisest, kontrolli toimimisest, praktilisest koostööst naaberliikmesriikidega, kontrolli mõjust isikute liikumisele, eeskätt piirialadel, ning sisepiirikontrolli taaskehtestamise tulemuslikkusest, sealhulgas piirikontrolli taaskehtestamise proportsionaalsuse järel hindamisest. |
3. Aruannetes antakse eelkõige ülevaade piirikontrolli vajalikkuse ja artiklis 26 osutatud kriteeriumide täitmise esialgsest ja järelhindamisest, kontrolli toimimisest, praktilisest koostööst naaberliikmesriikidega, kontrolli mõjust isikute liikumisele, eeskätt piirialadel, ning sisepiirikontrolli taaskehtestamise tulemuslikkusest, sealhulgas piirikontrolli taaskehtestamise proportsionaalsuse jooksvast hindamisest. |
||||
4. Komisjon võtab vastu sellise aruande ühtse vormi ja teeb selle internetis kättesaadavaks. |
4. Komisjon võtab vastu selliste aruannete ühtse vormi ja teeb selle internetis kättesaadavaks. Aruanne peab sisaldama osa, milles käsitletakse artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohta. |
||||
5. Komisjon võib esitada oma arvamuse ühel või mitmel sisepiiril või selle lõikudel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise järel hindamise kohta. |
5. Komisjon esitab oma arvamuse ühel või mitmel sisepiiril või selle lõikudel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise jooksva hindamise kohta. |
||||
6. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aruande sisepiirikontrollita ala toimimise kohta (Schengeni olukorda käsitlev aruanne). See aruanne sisaldab loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiirikontrolli taaskehtestamise otsustest. Samuti sisaldab see teavet Schengeni alal täheldatud suundumuste kohta, mis on seotud kolmanda riigi kodanike ebaseadusliku liikumisega, võttes arvesse asjaomastelt liidu ametitelt saadud teavet, asjakohastest infosüsteemidest saadud andmeanalüüsi ning hinnangut aruandega hõlmatud ajavahemikul taaskehtestatud piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.“ |
6. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aruande sisepiirikontrollita ala toimimise kohta (Schengeni olukorda käsitlev aruanne). See aruanne sisaldab loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiirikontrolli taaskehtestamise otsustest. Samuti sisaldab see teavet Schengeni alal täheldatud suundumuste kohta, mis on seotud kolmanda riigi kodanike ebaseadusliku liikumisega, võttes arvesse asjaomastelt liidu ametitelt saadud teavet, asjakohastest infosüsteemidest saadud andmeanalüüsi ning hinnangut aruandega hõlmatud ajavahemikul taaskehtestatud piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.“ |
Motivatsioon
Selleks et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohtade arvessevõtmine piirialadel ja ettepaneku sätete järgimine, peaks aruande ühtne vorm sisaldama osa, milles käsitletakse artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohta.
Sisepiiridel taaskehtestatud piirikontrolli vajalikkus ja proportsionaalsus vaadatakse korrapäraselt üle ning komisjon peab seda kontrolli hindama nii kontrolli ajal kui ka pärast seda.
Kuna sisepiirikontrolle tuleks teha üksnes erandlikel asjaoludel ja see peaks olema viimane abinõu, tuleks neid meetmeid algusest peale hoolikalt seirata ja hinnata. Siin välja pakutud neljanädalane ajavahemik on kooskõlas tagantjärele tehtavaks aruandluseks ette nähtud tähtaegadega.
Muudatusettepanek 36
Artikli 1 punkt 19
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Artikli 23a väljajätmise ettepanekut arvestades tuleb välja jätta ka XII lisa.
Muudatusettepanek 37
Artikli 2 lõige 1
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
1. Direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid võivad loobuda tagasisaatmisotsuse väljastamisest nende territooriumil ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes, kui mõni teine liikmesriik võtab kõnealuse kolmanda riigi kodaniku tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (*1) artikliga 23a ette nähtud menetluse või kahepoolsete lepingute või kokkulepete kohaselt. Liikmesriik, kes on asjaomase kolmanda riigi kodaniku vastavalt esimesele lõigule tagasi võtnud, väljastab lõike 1 kohase tagasisaatmisotsuse. Sellistel juhtudel esimeses lõigus sätestatud erandit ei kohaldata. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist kehtivatest, muudetud või uutest kahepoolsetest lepingutest või kokkulepetest.“ |
|
Motivatsioon
Artikli 23a väljajätmise ettepaneku tulemusena tuleb välja jätta ka direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõike 3 kohta esitatud muudatusettepanekud. Põhjenduste 25 ja 26 väljajätmise ettepaneku motivatsioon kehtib ka siin. Lisaks võib ulatuslik tuginemine liikmesriikide kahepoolsetele kokkulepetele, mis on vajalikud selliste üleandmiste rakendamiseks, kahjustada Euroopa solidaarsust. Kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu õigustalituse 19. veebruari 2021. aasta arvamusega (6357/21, 19.2.2021), milles selgitatakse üksikasjalikult Schengeni ja Dublini õigustiku erinevust seoses uue rände- ja varjupaigaleppe kohaste ettepanekutega, võiks tagasisaatmisega seotud sätted uuesti lisada tagasisaatmisdirektiivi uuesti sõnastamise ettepanekusse (komisjoni 2018. aastal esitatud ettepanek, mis on praegu ikka veel nõukogus arutlusel). Teise võimalusena võiksid sellised sätted olla osa tagasisaatmisdirektiivi muutmise ettepanekust. Tagasisaatmisdirektiivi muutmine Schengeni muudetud piirieeskirjade kaudu ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni kohustusega parandada õigusloomet.
II. POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
1. |
väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta Schengeni piirieeskirju nii seoses kavandatud ühetaoliselt kohaldatavate meetmetega, mille eesmärk on kaitsta välispiire, kui ka uuesti määratletud kriteeriumide ja menetluslike tagatistega sisepiirikontrolli taaskehtestamiseks ja pikendamiseks, eelkõige kuna neis tunnistatakse piiriülese koostöö tähtsust; |
2. |
peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 23. novembril 2021. aastal vastu võetud ühisteatist „Vastus riigi toetusel toimuvale rändajate ärakasutamisele ELi välispiiril“, milles koos uuendatud ELi tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025) (6) käsitletakse esimest korda ärakasutamise nähtust; |
3. |
nõustub vajadusega parandada Schengeni ala raamistiku toimimist ja sellega, et välispiirikontroll on kõigi liikmesriikide huvides; tunnistab, et ELi välispiiride tõhus kontroll on ELi tervikliku rändepoliitika oluline lahutamatu osa; |
4. |
rõhutab, et praegusel kujul on Schengeni piirieeskirjades esitatud ärakasutamise kontseptsiooni kavandatud määratlus liiga lai ja ebaselge, jättes ruumi väärtõlgendamiseks, mis võib viia ebapiisavalt põhjendatud eranditeni rahvusvahelise kaitse ühiste eeskirjadega tagatud miinimumstandarditest. Märgib samas, et ettepanekule lisatud mõjuhinnangus „ei käsitleta ebaseadusliku rände ärakasutamist, mis ilmnes suvel Valgevene maismaapiiridel, st pärast käesoleva dokumendiga seotud töö lõpuleviimist“ (7). Sellega kaasnev mõjuhinnang ei ole seetõttu täielik ega aita piisavalt kaasa viisil, mis tagaks, et tulemuseks olev ettepanek täidab parema õigusloome suuniste kavandatud eesmärki, milleks on „poliitikast saadav täielik kasu minimaalsete kuludega, järgides samal ajal subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet“ (8); |
5. |
rõhutab, et täiendavad ja ennetavad poliitikameetmed peaksid olema suunatud ka ärakasutatud rändajate päritoluriikidele ja ärakasutamise eest vastutavatele kolmandate riikide valitsustele, et vältida üksnes selliste tegude ohvriks langenud isikute karistamist. Kuigi ärakasutatud rändajate humanitaarvajadused peaksid jääma prioriteediks, peaksid sanktsioonid ja muud piiravad meetmed olema suunatud neile, kes on seotud ärakasutamise režiimi tegevusega, mis hõlbustab liidu välispiiride ebaseaduslikku ületamist, või aitavad sellele tegevusele kaasa, samuti inimõigusi kuritarvitades rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate või muul viisil inimkaubandusega seotud isikute vastu; |
6. |
märgib, et ärakasutamist käsitlev määrus tekitab probleeme seoses ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. On oht, et ettepanek võib lubada erandeid ELi ühtsest varjupaigaõigusest ning läheb vajalikust kaugemale, et saavutada ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk takistada kolmandal riigil rändajaid ära kasutamast; |
7. |
kutsub Euroopa Komisjoni üles põhjalikult ümber töötama ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb rändajate ärakasutamise olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas (ärakasutamist käsitlev määrus) (9) kooskõlas parema õigusloome suunistega ja parema õigusloome põhimõtetega ning vaatama sellele vastavalt läbi oma ettepaneku muudetud Schengeni piirieeskirjade kohta, kuna kavandatav ärakasutamist käsitlev määrus on vastuolus ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Arvestades, et kavandatava ärakasutamist käsitleva määruse tingimuseks on muude ettepanekute vastuvõtmine uue rände- ja varjupaigaleppe raames ning et sellele ei ole lisatud mõjuhinnangut, hoidub komitee esitamast ühtegi seadusandlikku muudatusettepanekut eespool nimetatud määruse ettepaneku kohta; |
8. |
juhib tähelepanu sellele, et lubades üksikutele liikmesriikidele erandeid ELi varjupaigaõiguse ühetaolisest kohaldamisest, võidakse ärakasutamist käsitlevas määruses õõnestada kavandatava uue rände- ja varjupaigaleppe eesmärki saavutada ühtne, omavahel kooskõlas ja integreeritud Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mida on võimalik piisaval määral saavutada üksnes liidu tasandil. Eelkõige on komitee väga skeptiline kavandatud ajutiste meetmete suhtes, kuna need ei vasta ELi põhiõiguste hartaga antud kaitsele, mis tagab kaitse tagasisaatmise eest, tegeliku juurdepääsu seisundi kindlaksmääramise menetlusele, varjupaigaõiguse, õiguse vabadusele, õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja õiguse väärikusele; |
9. |
viitab oma arvamusele „Uus rände- ja varjupaigalepe“ (10) ja oma vastuseisule piiril toimuvate varjupaigamenetluste tarbetule pikendamisele, mida laiendatakse kavandatava ärakasutamist käsitleva määruse alusel veelgi rohkem koos muude piirangutega, mis muudavad varjupaiga taotlemise õiguse kasutamise veelgi raskemaks; |
10. |
hoiatab seetõttu ulatuslike võimaluste eest kohaldada kiirendatud piirimenetlust, võtmata arvesse muid isiklikke asjaolusid peale konkreetsete terviseküsimuste; hoiatab sellega seoses liikmesriikidele varjupaigataotluse registreerimiseks ja oma territooriumile sisenemiseks antud liiga pika perioodi eest, mis toob tõenäoliselt kaasa ulatusliku vabaduse võtmise, mis kujutab endast ebaseaduslikku de facto kinnipidamist välispiiridel; |
11. |
peab samuti kahetsusväärseks asjaolu, et kaebuste automaatse peatava toime keelamine erakorralises rände- ja varjupaigahalduse menetluses ning vastuvõtunõuete alandamine minimaalsele tasemele, mida ettepanekus ei ole täpsemalt määratletud, võib ohustada varjupaigataotlejate konkreetsete vajaduste täitmist; |
12. |
rõhutab asjaolu, et ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu otsus ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola toetamiseks, mida kavandatav ärakasutamist käsitlev määrus kajastab, ei ole samuti nõukogu läbirääkimistel edusamme tehtud; märgib, et praeguses õigusraamistikus on liikmesriikidele juba tagatud paindlikkus tulla toime muutuvate sündmustega oma piiril; |
13. |
juhib tähelepanu sellele, et Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ning sellele järgnenud ukrainlaste ja riigi teiste elanike väljaränne on näidanud ELi välispiiride tõhusa ja humaanse haldamise olulisust. Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari seisavad silmitsi tõsise probleemiga, mis ühelt poolt on seotud julgeoleku tagamisega piiril ja teiselt poolt sadade tuhandete Ukrainast põgenevate inimeste rändega, kes otsivad varjupaika ELi liikmesriikides. Relvakonflikt Ukrainas tõi esile ka ELi- sisese ja EL-i välise piiriülese koostöö suure tähtsuse, eelkõige humanitaarabi andmise kontekstis; |
14. |
avaldab liikmesriikidele tunnustust üksmeele ja ajutise kaitse direktiivi aktiveerimise eest kõigi Ukraina pagulaste huvides, kaldumata kõrvale varjupaigaõiguse normidest, mis juhtuks siis, kui ärakasutamist käsitlevat määrust kohaldatakse; rõhutab, et olukorra keerukus nõuab kooskõlastatud lähenemisviisi, milles austatakse inimõigusi ja varjupaigaõigust ning mis põhineb solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel kõige enam mõjutatud liikmesriikide ja piirkondade vahel; on uhke, et nii valitsused kui ka kodanikud on praegusele olukorrale reageerinud solidaarselt; |
15. |
nõustub, et sisepiirikontroll peaks alati olema viimane abinõu, ning rõhutab asjaolu, et sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine seab tõsiselt ohtu naaberpiirkondade koostöö ja avaldab tõsist mõju piirkondade majandusele; |
16. |
rõhutab, et piiriülene koostöö on Euroopa integratsiooniprojekti keskmes ja üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Inimesed kogevad Euroopa integratsioonist tulenevat tegelikku kasu just piiridel. Piiriülene koostöö soodustab kontakte kõnealuste piirkondade elanike vahel, stimuleerib arengut ja parandab otseselt kohalike kogukondade elukvaliteeti; |
17. |
juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 pandeemia on olnud viimaste aastakümnete piiriülese koostöö üks suurimaid tagasilööke, kuid juba enne pandeemiat seisid paljud piirialad silmitsi mitmesuguste ainulaadsete piirkondlike takistustega, nagu piiriülene transport ja ühenduvus ning inimesi ja ettevõtjaid kimbutavad bürokraatlikud tõkked, mis on nende territooriumil suurimateks takistusteks; |
18. |
väljendab heameelt kinnituse üle, et sisepiirikontrolli puudumine ei mõjuta politseikohustuste täitmist või muud avaliku võimu teostamist pädevate asutuste poolt, niivõrd kui selliste kohustuste täitmisel ei ole piirikontrolliga samaväärset toimet; |
19. |
väljendab heameelt sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise ja pikendamise rangemate kriteeriumide üle ning eelkõige nõude üle võtta arvesse nende tõenäolist mõju piirialade toimimisele, pidades silmas nendevahelisi tugevaid sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid; |
20. |
on siiski seisukohal, et alternatiivsete meetmete kasutamine peaks sisalduma ka piirikontrolli taaskehtestamise kriteeriumides, mitte ainult nende pikendamise kriteeriumides; |
21. |
soovitab, et sisepiirikontroll peaks rangelt piirduma kokku kuni 24 kuuga; |
22. |
soovitab, et liikmesriigi teade sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta sisaldaks põhjused, miks alternatiivsed meetmed ei ole asjakohased, ja artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)e seisukohta; |
23. |
väljendab heameelt selle üle, et piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamisega peavad kaasnema leevendusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu piirialadele. See peaks põhinema artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomas(t)e asutus(t)ega nõupidamistel; |
24. |
peab tervitatavaks viiteid „pädevatele asutustele“ kui piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusüksuste avaliku võimu tunnustamist; |
25. |
nõuab, et enne kui Euroopa Komisjon teeb ettepaneku delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks uue Schengeni raamistiku alusel, peaks ta põhjalikult nõu asjaomaste osalejatega, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil; |
26. |
hoiatab piirikontrolli meelevaldse kasutamise eest, mis sisuliselt kujutaks endast sisepiirikontrolli; |
27. |
nõustub, et Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 alusel kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet ja et liit võtab meetmeid – Schengeni ala terviklikkus ja vajadus tagada ühtsed tingimused vaba liikumise õiguse kasutamiseks – siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil; |
28. |
nõustub, et ebaseaduslikke rändevooge ei tohiks iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule, ent need võivad nõuda lisameetmeid, mis tagavad Schengeni ala toimimise; |
29. |
ei nõustu siiski sellega, et olukorda, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ebaseaduslik liikumine liikmesriikide vahel, peaks liikmesriik kasutama sisepiirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise võimaliku õigustusena, kuna see on vastuolus ettepaneku eesmärgiga ja subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega. Arvestades et selline olukord viitab liikmesriikidevahelisele liikumisele, tuleb subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks käsitleda seda liidu tasandil, nagu on ette pandud artiklis 28; |
30. |
soovitab, et piirikontrolli taaskehtestamine olukorras, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ebaseaduslik liikumine liikmesriikide vahel, peaks kuuluma üksnes artiklis 28 kavandatud erimehhanismi alla ja selle suhtes tuleb võtta vastu nõukogu rakendusotsus; |
31. |
soovitab alustada järelevalvet ja aruandlust juba sisepiirikontrolli ajal ning mitte piirduda tagantjärele tehtava analüüsi ja aruandlusega; |
32. |
väljendab heameelt artiklis 27a sätestatud nõupidamisprotsessi üle ja palub, et artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomased asutused saaksid liikmesriikide teadetesse lisada otseselt nende haldusüksust puudutavaid tähelepanekuid; |
33. |
on veendunud, et riskihindamine, mille liikmesriik esitab piirikontrolli pikendamise korral, peaks hõlmama artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomaste asutustega peetud nõupidamiste tulemusi; |
34. |
palub komisjonil tugineda oma arvamuses piirikontrolli vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ka artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomaste asutustega peetud nõupidamistele; |
35. |
palub komisjonilt samuti, et kui ta esitab soovituse artiklis 23 osutatud muude meetmete kohta, mis võiksid täiendada sisepiirikontrolli või olla sobivamad avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tuvastatud ohu kõrvaldamiseks, tugineda oma soovituses ka artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomaste asutustega peetud nõupidamistele; |
36. |
nõuab, et piirialade seisukohtade arvessevõtmise tagamiseks kõigis etappides tuleb tagantjärele tehtavat analüüsi sisaldavasse aruandesse, mille liikmesriigid esitavad Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, lisada artikli 39 lõike 1 punkti h kohaselt piirialadena käsitatavate kohalike halduspiirkondade asjaomaste asutuste seisukohad; |
37. |
toetab Schengeni ala kavandatavat laienemist Horvaatiasse alates 1. jaanuarist 2023. Lisaks kutsub komitee üles laiendama Schengeni ala Bulgaariasse ja Rumeeniasse, tingimusel et nad rakendavad tõhusalt Schengeni acquis’d. Komitee jagab sellega seoses Euroopa Komisjoni teatises „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia“ väljendatud veendumust, et „kui need kolm riiki ühinevad Schengeni alaga täielikult, suurendab see julgeolekut ELis tervikuna, kuna need riigid saavad siis täielikult kasutada olemasolevaid vahendeid ja […] nende ühinemine on lõpuks otsustava tähtsusega Schengeni ala vastu vastastikuse usalduse tugevdamises“ (11). |
Brüssel, 12. oktoober 2022
Euroopa Regioonide Komitee president
Vasco ALVES CORDEIRO
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
(3) Ülevaade on esitatud Euroopa Komisjoni teatises „Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025“, COM(2021) 171 final.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).
(6) COM(2021) 591 final.
(7) SWD(2021) 463 final.
(8) SWD(2021) 305 final.
(9) COM(2021) 890 final.
(10) COR-2020-04843.
(11) COM(2021) 277 final.