—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) preambulit, eelkõige selle kolmandat, neljandat ja kuuendat lõiku,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist, eelkõige selle 2. peatüki 2. jagu, mis käsitleb sätteid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kohta,

—

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (1), ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (2), ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut (3), ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelist ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut (4) ning ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut (5),

—

võttes arvesse Euroopa parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (9),

—

võttes arvesse nõukogu 11. oktoobri 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1792, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (10),

—

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (11),

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2021. aasta otsuseid (ÜVJP) 2021/748 (12), (ÜVJP) 2021/749 (13) ja (ÜVJP) 2021/750 (14), mis käsitlevad Kanada, Norra Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis,

—

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1537, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (15),

—

võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1127, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (16),

—

võttes arvesse nõukogu 17. mai 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (17),

—

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (18),

—

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) (19), ja nõukogu 20. mai 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/813, millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) (20),

—

võttes arvesse nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (21), ja nõukogu 3. detsembri 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1990, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (22),

—

võttes arvesse Euroopa Kaitsefondi 2021. aasta tööprogrammi, mille komisjon võttis vastu 30. juunil 2021,

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823),

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

—

võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020)0605),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. septembri 2017. aasta ühisteatist „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“ (JOIN(2017)0450),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

—

võttes arvesse 10. ja 11. märtsil 2022 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikku kohtumist, 24.–25. märtsil 2022 toimunud Euroopa Ülemkogu ametlikku kohtumist ja 24. märtsil 2022 toimunud NATO erakorralist tippkohtumist,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 26. veebruari 2021. aasta avaldust julgeoleku ja kaitse kohta,

—

võttes arvesse strateegilist tegevuskava 2019–2024, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 20. juunil 2019,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta, 26. juuni 2015. aasta, 15. detsembri 2016. aasta, 9. märtsi 2017. aasta, 22. juuni 2017. aasta, 20. novembri 2017. aasta ja 15. detsembri 2017. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi kohta ning 24. jaanuari 2022. aasta järeldusi Euroopa julgeolekuolukorra kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta, 18. novembri 2014. aasta, 18. mai 2015. aasta, 27. juuni 2016. aasta, 14. novembri 2016. aasta, 18. mai 2017. aasta, 17. juuli 2017. aasta, 25. juuni 2018. aasta, 17. juuni 2019. aasta, 10. detsembri 2019. aasta, 17. juuni 2020. aasta, 12. oktoobri 2020. aasta, 20. novembri 2020. aasta, 7. detsembri 2020. aasta ja 10. mai 2021. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2021. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2020. aasta järeldusi, milles käsitletakse PESCO 2020. aasta strateegilist läbivaatamist,

—

võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2020. aasta järeldusi ELi välistegevuse kohta terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja nende vastu võitlemisel,

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus 19. novembril 2018 kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku kohta (edaspidi „küberdiplomaatia meetmete kogum“),

—

võttes arvesse kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise (CARD) esimese tsükli lõpparuannet, mis esitati nõukogule 20. novembri 2020. aasta istungil,

—

võttes arvesse ülemaailmset strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016,

—

võttes arvesse Prahas (2009), Varssavis (2011), Vilniuses (2013), Riias (2015) ja Brüsselis (2017 ja 2021) toimunud idapartnerluse tippkohtumiste ühisdeklaratsioone,

—

võttes arvesse assotsieerunud kolmiku parlamentaarsete väliskomisjonide ühisdeklaratsiooni ning Poola ja Leedu poolt 13. detsembril 2021 vastu võetud ühisdeklaratsioone koostöö tugevdamise kohta inimõiguste järelevalve valdkonnas Venemaa poolt okupeeritud idapartnerluse riikide territooriumil,

—

võttes arvesse 5. septembri 2014. aasta Minski protokolli, 19. septembri 2014. aasta Minski memorandumit ning Minskis 12. veebruaril 2015 vastu võetud ja allkirjastatud Minski kokkulepete rakendamise meetmete paketti, mis kiideti tervikuna heaks ÜRO Julgeolekunõukogu 17. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga 2202 (2015),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli, Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Ilham Alijevi ja Armeenia Vabariigi peaministri Nikol Pashinjani 14. detsembri 2021. aasta ja 6. aprilli 2022. aasta kolmepoolseid kohtumisi,

—

võttes arvesse 10. juuli 2018. aasta ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta ning 8. juuli 2016. aasta ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 17. mai 2021. aasta kuuendat eduaruannet ELi nõukogu ja NATO nõukogu poolt 6. detsembril 2016 ja 5. detsembril 2017 heaks kiidetud ühiste ettepanekute rakendamise kohta,

—

võttes arvesse Varssavi ühisdeklaratsiooni rakendamiseks tehtud 74 ühist ettepanekut, mille ELi nõukogu ja NATO nõukogu kiitsid heaks 6. detsembril 2016 ja 5. detsembril 2017,

—

võttes arvesse ELi ja ÜRO 24. jaanuari 2022. aasta ühisavaldust ÜRO ja ELi rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise strateegilise partnerluse tugevdamise ning 2022.–2024. aasta prioriteetide kohta,

—

võttes arvesse ÜRO põhikirja, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 3. detsembri 1994. aasta OSCE julgeoleku poliitilis-sõjaliste aspektide alast toimimisjuhendit, 5. detsembri 1994. aasta memorandumit julgeolekutagatiste kohta seoses Ukraina ühinemisega tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga (Budapesti memorandum julgeolekutagatiste kohta) ning 30. novembri 2011. aasta Viini dokumenti usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete kohta,

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni ELi ja NATO koostöö kohta Atlandi-üleste suhete valdkonnas (23),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni sõjavangide kohta pärast Armeenia ja Aserbaidžaani viimatist konflikti (24),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni kaitse- ja julgeolekualaseid riigihankeid käsitleva direktiivi 2009/81/EÜ ning kaitseotstarbeliste toodete vedu käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendamise kohta (25),

—

võttes arvesse oma 11. veebruari 2021. aasta resolutsiooni ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta (26),

—

võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2020. aasta aruande kohta (27),

—

võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2020. aasta aruande kohta (28),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingu rakendamise kohta (29),

—

võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta (30),

—

võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel (31),

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni sõjaväelise liikuvuse kohta (32),

—

võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni küberkaitse kohta (33),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige seoses Venemaa tegevusega idapartnerluse riikide territooriumil ning tema poolt toime pandud Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega, krimmitatarlaste õiguste rikkumisega, Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigi territooriumi osalise okupeerimise ja sellega seotud uute piiride rajamisega ning ELi ja idapartnerluse riikide vastu suunatud Venemaa vaenuliku propaganda ja desinformatsiooniga,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0168/2022),

A.

arvestades, et idapartnerlus on osa ELi naabruspoliitikast, ning arvestades, et ELil on terviklik lähenemisviis julgeolekule ja vastupanuvõimele, kaasa arvatud küber- ja hübriidohtude valdkonnas, ning see on kavandatud spetsiaalselt suhete tugevdamiseks kuue idapartnerluse riigiga – Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina –, et aidata edendada rahu, stabiilsust, vastupanuvõimet, ühist heaolu, kestlikku arengut, reforme ja inimeste julgeolekut ELi idanaabruses, tugevdada majanduskoostööd, toetada valdkondadevahelisi reforme ning aidata kaasa nende riikide üldisele vastupanuvõimele jagatud vastutuse ja kohustuste vaimus;

B.

arvestades, et idapartnerluse eesmärk on edendada stabiilsust, heaolu ja vastastikust koostööd ning tõhustada pühendumist vajalikele reformidele; arvestades, et idapartnerluse piirkonnas on kiiresti vaja tugevdada konfliktide rahumeelset lahendamist, eelkõige mitmepoolsete lähenemisviiside ja foorumite, näiteks OSCE kaudu; arvestades, et on vaja välja töötada strateegia selle kohta, kuidas ELi idapartnerluse poliitika julgeolekuaspekte paremini käsitleda, võttes lähtepunktiks asjaomaste partnerriikide julgeolekuvajadused, kuna idapartnerluse piirkonna destabiliseerimine kujutab endast märkimisväärset ülemaailmset ohtu ning ohtu idapartnerluse riikide ja Euroopa rahule, stabiilsusele ja julgeolekule;

C.

arvestades, et idapartnerluses ollakse viimastel aastatel kokku puutunud rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumiste, julgeolekuohtude ja konfliktidega, mis on viinud praegu Ukraina vastu peetava Venemaa agressioonisõjani; arvestades, et julgeolek ja rahu idanaabruses eeldavad rahvusvahelise õiguse, territoriaalse terviklikkuse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamist ja järgimist; arvestades, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, et aidata assotsieerunud idapartnerluse riikidel saada tagasi täieliku suveräänsuse ja kontrolli oma territooriumide üle; arvestades, et ELi selge pühendumine assotsieerunud idapartnerluse riikide Euroopa väljavaatele on demokraatlike reformide ning nende ühiskondade julgeoleku, stabiilsuse ja õitsengu tagamiseks otsustava tähtsusega;

D.

arvestades, et EL ja idapartnerluse osalised otsustasid ühiselt süvendada koostööd julgeoleku valdkonnas, sealhulgas suurendada idapartnerluse riikide suutlikkust võidelda hübriid- ja küberohtudega; arvestades, et tähelepanu tuleb jätkuvalt pöörata ka tavapärastele ohtudele, pidades silmas sündmusi, mis on viimasel ajal aset leidnud idapartnerlusriikides ja Kesk-Aasias;

E.

arvestades, et idapartnerluse põhieesmärgid on kasulikud kõigile naabritele, sealhulgas Venemaale, sest need aitavad luua stabiilsema piirkonna meetmete kaudu, mille abil säilitatakse rahvusvaheline õigus, territoriaalse terviklikkuse austamine ning lepingud, mis reguleerivad riikidevahelisi suhteid ja tugevdavad head valitsemistava, õigusriiki, inimõiguste austamist ja heanaaberlikke suhteid, edendades kõigi idapartnerluse riikide elanikkonna rahu, stabiilsust, ühist heaolu ja väljavaateid; arvestades, et idapartnerluse piirkonna destabiliseerimine kujutab endast märkimisväärset ohtu ELi ja ülemaailmsele rahule, stabiilsusele ja julgeolekule;

F.

arvestades, et 15. detsembril 2021 peetud idapartnerluse tippkohtumisel kinnitati taas iga partneri suveräänset õigust valida oma ambitsioonitase ja eesmärgid oma suhetes ELiga;

G.

arvestades, et 2021. aasta idapartnerluse tippkohtumise tulemusena otsustati teha suuremaid pingutusi, et tõhustada vastupanuvõimet, tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja võitlust desinformatsiooni vastu ning edendada julgeolekut, küberdialoogi ja ÜJKP valdkondades tehtavat koostööd;

H.

arvestades, et kui Valgevene välja arvata, on kõigi idapartnerluse riikide pinnal tekkinud territoriaalne konflikt, mille on korraldanud või millesse on kaasatud Venemaa;

I.

arvestades, et 22. veebruaril 2022 kiitsid mõlemad Venemaa parlamendi kojad – föderatsiooninõukogu ja riigiduuma – ühehäälselt heaks Ukraina separatistlike Donetski ja Luhanski piirkondade tunnustamise iseseisvate riikidena;

J.

arvestades, et 23. veebruaril 2022 otsustas Venemaa parlament oma hääletusega lubada president Vladimir Putinil kasutada Venemaa sõjaväge väljaspool riiki, et toetada separatiste Ukrainas;

K.

arvestades, et 24. veebruaril 2022 teatas Venemaa president Vladimir Putin eelnevalt salvestatud teleülekandes, et ta on andnud korralduse viia Ida-Ukrainas läbi sõjaline erioperatsioon; arvestades, et mõned minutid hiljem toimusid kümnetes linnades üle kogu riigi, sealhulgas Ukraina pealinnas, raketirünnakud; arvestades, et varahommikul tungisid Venemaa piirilt Ida-Ukrainasse, Valgevenest põhja ja Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud Krimmist lõunasse väeüksused ja soomussõidukid;

L.

arvestades, et 27. veebruaril 2022 tegi president Vladimir Putin otsuse viia Venemaa tuuma- ja raketijõud lahinguvalmiduse kõrgeimale tasemele;

M.

arvestades, et Venemaa, kes oli Ukraina piirile koondanud üle 200 000 ründevalmis sõduri, hoogustades samal ajal ka oma hübriid- ja kübersõja taktikat valitud Ukraina ametivõimude vastu, käivitas 24. veebruaril 2022 täieulatusliku sissetungi Ukrainasse selle põhja-, ida- ja lõunapiiri ning Musta mere kaudu, lauspommitades tsiviilelanikega asustatud piirkondi, kasutades oma õhu- ja merevägede ning relvastuse üleolekut; arvestades, et see on suurim sõjaline konflikt Euroopas pärast teist maailmasõda;

N.

arvestades, et Ukraina intensiivsest vastupanust tingitud esialgsetest tagasilöökidest hoolimata on Venemaa väed korraldanud ründeoperatsioone ning õhu- ja suurtüki-/raketirünnakuid tsiviilobjektide ja -taristu, sealhulgas teadaolevate evakuatsioonikoridoride vastu;

O.

arvestades, et 13. märtsil 2022 hoogustas Venemaa oma agressioonisõda Ukrainas löökidega suurema sõjaväebaasi pihta, mis on vähem kui 16 km kaugusel Poola piirist, tappes vähemalt 35 inimest ja vigastades 134 inimest, suurendades piirkonnas veelgi pingeid;

P.

arvestades, et president Vladimir Putini Venemaa peab mõningate idapartnerluse riikide vastu jätkuvalt agressioonisõda ja pidevat hübriidsõda, mida toetab alaline kogu piirkonnas jõu kasutamise, relvastatud kallaletungi ja ebaseadusliku okupatsiooni oht, et hoida riigid poliitiliselt nõrgad ja tasakaalust väljas ja siduda nad Moskva enda poolt välja kuulutatud mõjusfääriga, millega sisuliselt eiratakse idapartnerluse riikide suveräänset õigust säilitada territoriaalne terviklikkus, teha ise oma välispoliitilisi valikuid ja valida ise oma liitlasi, rikkudes sel viisil asjakohaseid OSCE põhimõtteid, mis on sätestatud Helsingi 1975. aasta lõppaktis, 1990. aasta Pariisi hartas, samuti Istanbuli dokumendis (1999) ja Astana deklaratsioonis (2010); arvestades, et Venemaa agressiivne tegevus ja katsed nõrgestada Euroopa julgeolekukorda põhjustavad ebastabiilsust nii selles piirkonnas kui ka kaugemal ning nende eesmärk on nõrgendada ja vähendada piirkonnas ELi rolli;

Q.

arvestades, et Venemaa otsene sõjaline kallaletung Gruusiale 2008. aastal ja seejärel selle riigi territooriumist 20 % okupeerimine, Venemaa sissetung Krimmi ning Krimmi ajutine okupeerimine ja ebaseaduslik annekteerimine 2014. aastal ning Venemaa toetus separatistidele Donetskis ja Luhanskis on piirkonda destabiliseerinud ja loonud pretsedendi, mis viis Venemaa agressioonisõjani Ukraina vastu ning Gruusia ja Ukraina suveräänsuse, sõltumatuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse selge rikkumiseni; arvestades, et EL on selle tegevuse karmilt hukka mõistnud ja korranud kindlalt oma otsustavust mitte tunnustada Venemaa ebaseaduslikult annekteeritud ja okupeeritud piirkondi, mida ta on kasutanud mõnele idapartnerluse riigile kalleletungi korraldamiseks, misjärel liikmesriigid ja EL on võtnud mitmesuguseid piiravaid meetmeid; arvestades, et Venemaa tegevus on näidanud, et Venemaa seisab vastu assotsieerunud idapartnerluse riikide püüdlustele ühineda ELi või NATOga ning on täis otsustavust lükata tagasi ja vaidlustada kõik katsed aidata kaasa demokraatlikule arengule piirkonnas, mida ta peab oma nn lähivälismaaks; arvestades, et Kreml peab lähivälismaad jätkuvalt Venemaa mõjusfääriks;

R.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu toob esile liikmesriikide ja ELi pürgivate riikide, eriti Läänemere ja Musta mere piirkonna riikide julgeoleku suure kaitsetuse;

S.

arvestades, et Valgevene aitas Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu kaasa, lubades Venemaa relvajõududel korraldada Valgevene territooriumil nädalapikkusi sõjalisi õppusi ja võimaldades seejärel kasutada oma territooriumi Ukrainasse sissetungi stardiplatvormina;

T.

arvestades, et 2021. aasta septembris korraldas Venemaa Valgevene ja mitme teise Venemaa juhitava Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) riigiga ühise sõjalise õppuse ZAPAD, mis hõlmas ligi 200 000 sõdurit, keda treeniti läbipaistmatu jõudemonstratsiooniga vastupanu mahasurumiseks, linnasõjaks ja küberrünneteks; arvestades, et Venemaa ja Valgevene korraldavad regulaarselt ühiseid sõjalisi õppusi ja on kokku leppinud ühises sõjalises doktriinis; arvestades, et Venemaa ja Valgevene ühise sõjalise õppuse „Liitlaslik otsustavus – 2022“ eesmärk oli näidata, et Venemaa sõjalise võimekuse puudujäägid on kiiresti vähenemas ning Venemaa on hoogsamalt täitmas oma eesmärki süvendada poliitilisi ja sõjalisi suhteid CSTO riikidega; arvestades, et need sõjalised õppused osutusid väljaõppeks, et valmistuda võimalikuks Ukrainasse sissetungiks ja Ukraina vastu agressioonisõja pidamiseks; arvestades, et Valgevenes asuvad Venemaa sõjalised üksused kujutavad endast ohtu Ukrainale, Poolale, Leedule ja kogu Euroopale ning võivad olla osa lõplikust plaanist Valgevene allutamiseks ja okupeerimiseks;

U.

arvestades, et võimule jääda püüdva Aljaksandr Lukašenka ebaseaduslik režiim on tihendanud suhteid Vladimir Putini Venemaaga, nõustunud süvendama liitriigi integratsiooni ja võõrustama Venemaa vägesid Valgevene-Ukraina piiril ning annab Ukraina vastu agressioonisõda pidavatele Venemaa vägedele logistilist ja sõjalist toetust;

V.

arvestades, et Valgevene on süüdi Ukraina vastu peetavas agressioonisõjas, kuna ta on lubanud ja toetanud Venemaa sissetungi Valgevene territooriumilt, näidates seega selgelt oma poliitilisi tõekspidamisi ning kutsudes esile jõulise ja laiendatud ELi sanktsioonirežiimi Valgevene vastu;

W.

arvestades, et ükski julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tehtav koostöö ei tohiks hõlmata Aljaksandr Lukašenka ebaseaduslikku režiimi, kuna mis tahes võimalikku tegevust võidakse kasutada ELi liikmesriikide vastu või Valgevene rahva rõhumiseks;

X.

arvestades, et pärast rahvarohkeid meeleavaldusi massiliste valimispettuste vastu on Valgevene režiim veelgi suurendanud riigisiseseid ja vägivaldseid repressioone suure osa Valgevene kodanike vastu, kes püüdlevad demokraatliku ühiskonna poole, ning loobunud eesmärgist edendada paremaid suhteid ELiga; arvestades, et Valgevene on demokratiseerumise suundumused ümber pööranud ja hakanud ELi-Valgevene piiril valitseva kriisi taustal rändajaid ära kasutama, ning arvestades, et Valgevene jätkab riigisiseste liberaliseerimispüüdluste väljajuurimist ning ELi liikmesriikide destabiliseerimist ja lõhestamist, et saavutada jõhkra rõhumise eest vastutavate isikute ja üksuste vastu kehtestatud ELi sihipäraste sanktsioonide kaotamine; arvestades, et Aljaksandr Lukašenka režiim ohustab hübriidsõja pidamisega piirkondlikku stabiilsust ja sundis lennuohutust kahjustades Ryanairi lennu Minskisse maanduma, mille tulemusel EL kehtestas sanktsioonid;

Y.

arvestades, et Valgevene kiitis 27. veebruaril 2022 heaks uue põhiseaduse, millega loobuti riigi tuumavabast staatusest;

Z.

arvestades, et pärast Venemaa otsust tunnustada 21. veebruaril 2022 ametlikult Luhanski ja Donetski rahvavabariike teatas Venemaa president Vladimir Putin, et Minski kokkuleppeid „enam ei eksisteeri“ ja et nende kokkuvarisemises tuleb süüdistada Ukrainat; arvestades, et Normandia formaat ning Minski I ja II kokkulepe on seni osutunud tulemusetuks ega pole suutnud lõpetada Ukraina Donetski ja Luhanski oblastite teatavates piirkondades kogu vaenutegevust Ukraina ja Venemaalt toetust saavate vägede ja ebaseaduslike relvastatud formeeringute vahel; arvestades, et Normandia formaadi ning Minski I ja II kokkuleppe tulevik on äärmiselt ebakindel, kuna Ukrainas toimuv rahvusvaheline relvakonflikt on tapnud tuhandeid ja sundinud ligikaudu 10 miljonit inimest ümber asuma ning rohkem kui 4 miljonit pagulusse minema; arvestades, et igapäevased mürsud ja tulevahetused vigastavad ja tapavad jätkuvalt inimesi;

AA.

arvestades, et idanaabrust ähvardavad ohud ei puuduta ainuüksi Venemaa käitumist ja tegevust, vaid hõlmavad ka mitmesuguseid muid ohte, sealhulgas teiste autoritaarsete režiimide mõju, terrorismi, organiseeritud kuritegevust, inimkaubandust, korruptsiooni, ebaseadusliku rände ärakasutamist, desinformatsiooni, kliimamuutusi, küberrünnakuid, massihävitusrelvade levikut, sõjalise konflikti tagajärjel tekkivat keskkonnareostust, energiatarnete kasutamist relvana, hübriidmeetmeid ja paljusid muid ohte naabruses asuvate ühiskondade sidususele;

AB.

arvestades, et hübriidohtude puhul on süstemaatiliselt põimunud infosõda, kiired jõumanöövrid, massiline kübersõda ning üha enam kasutatavad kujunemisjärgus ja murrangulised tehnoloogiad, mida rakendatakse merepõhjast kosmoseni, sealhulgas nii täiustatud hingamisvarustus kui ka kosmosepõhine seire ning rünnakusüsteemide kasutuselevõtt, mida kõike võimaldab täiustatud tehisintellekt, kvantarvutus, üha intelligentsemad drooniparve tehnoloogiad, küberründevõimekus, ülehelikiirusega raketisüsteemid, nanotehnoloogia ja bioloogiline sõda;

AC.

arvestades, et Venemaa potentsiaali minna eskaleeruvas olukorras kuni keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarelvade kasutamiseni ei tohi eirata; arvestades, et ülemaailmse desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli struktuuri nõrgenemine on ELile muret valmistanud;

AD.

arvestades, et Venemaa väed korraldasid sõjalisi rünnakuid Tšornobõli ja Zaporižžja tuumaelektrijaamade vastu, võtsid need elektrijaamad oma kontrolli alla ja hoidsid nende töötajaid mitu nädalat pantvangis, samal ajal kui Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril ei ole olnud võimalik nendest rajatistest edastatud andmetele ligi pääseda ega tuumamaterjali üle järelevalvet teha; arvestades, et vaenutegevuse jätkudes võidakse sihikule võtta ka muid Ukraina tuumaelektrijaamu;

AE.

arvestades, et Moskva algatas desinformatsioonikampaania, väites, et USA arendab Ukrainas bioloogilisi relvi; arvestades, et Hiina välisministeerium on Venemaa väiteid toetanud;

AF.

arvestades, et Venemaa nõudis ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumise korraldamist, et arutada oma süüdistusi bioloogiliste relvade kasutamise kohta;

AG.

arvestades, et Venemaa ametlik desinformatsioonikampaania võib valmistada pinnast bioloogiliste relvade kasutuselevõtule; arvestades, et bioloogiliste relvadega seotud desinformatsioon võib anda ettekäände nende võimalikuks kasutamiseks;

AH.

arvestades, et Venemaa rahastatud desinformatsioonikampaaniad ja hübriidsekkumised ohustavad õigusriigi, demokraatlike institutsioonide ja Euroopa väljavaate arengut idapartnerluse riikides; arvestades, et desinformatsioon eksitab idapartnerluse riikide elanikke, levitab usaldamatust demokraatlike protsesside ja traditsioonilise meedia vastu, polariseerib ühiskondi, õõnestab inimõigusi, süvendab vähemuste ja vähekaitstud rühmade olukorda ning avaldab üldiselt kahjulikku mõju idapartnerluse riikide sisejulgeolekule;

AI.

arvestades, et Venemaa püüab Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutada ja ümber kujundada ning saada Atlandi-üleselt kogukonnalt lubadusi mitte võtta Ukrainat ja Gruusiat NATOsse, samuti soovib ta NATO vägede väljaviimist mõnest ELi liikmesriigist, rikkudes sel viisil Euroopa julgeoleku aluspõhimõtteid, milles Euroopa riigid, sealhulgas Venemaa, on kokku leppinud; arvestades, et asjaolu, et Venemaa väed tungisid Ukrainasse Valgevene territooriumi kaudu, et aidata kaasa Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, näitab, millist tegevust Venemaa oma liitlastelt nõuab, kujutades seega jätkuvalt tõsist ohtu Poolale, Balti riikidele, teistele idapartnerluse riikidele ja kogu Euroopale;

AJ.

arvestades, et EL, NATO ja nende liikmesriigid pooldavad rahumeelset diplomaatilist lahendust, mille tulemusel Venemaa lõpetaks viivitamata kogu sõjalise tegevuse Ukrainas ja viiks tingimusteta välja kõik väed ja sõjalise varustuse kogu rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumilt, ning et liikmesriigid töötavad selle nimel, et suurendada Ukraina vastupanuvõimet ja suutlikkust end kaitsta; arvestades, et Venemaa ignoreeris Ukraina olukorda käsitlevas dialoogis ja läbirääkimistel teadlikult ja tahtlikult Euroopa Liitu, samal ajal kui kaalul on ELi julgeolek; arvestades, et Euroopa julgeolekut ei saa arutada ilma Euroopa riikideta; arvestades, et OSCE on ainus Euroopa organisatsioon, mis ühendab kõiki Euroopa riike, sealhulgas Venemaad, Kesk-Aasiat ja Atlandi-üleseid partnereid; arvestades, et OSCE on endiselt sobiv raamistik aruteluks selle üle, kuidas tugevdada Euroopa ühist julgeolekuarhitektuuri kõigi huvides; arvestades, et tehakse märkimisväärseid jõupingutusi, et seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu säilitada tihe koostöö ELi, selle liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel ning liikmesriikide endi vahel; arvestades, et intensiivsete kahepoolsete kõnelustega Venemaa jätkuva agressioonisõja üle Ukraina vastu ei ole suudetud saavutada mingit läbimurret sellele kriisile kestliku lahenduse leidmiseks;

AK.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja välisasjade nõukogu, sealhulgas nii välis- kui ka kaitseministrid, on mitmel korral kohtunud, et arutada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja teha otsus selle olukorraga toimetulekuks vajaliku ELi strateegia kohta; arvestades, et EL on astunud vastusamme Venemaa Föderatsiooni sõjalisele agressioonile Ukraina vastu järjest karmimate sanktsioonidega; arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed ning komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on seoses Venemaa Ukraina-vastase sõjaga korraldanud arvamuste vahetusi Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle; arvestades, et Euroopa Parlamendi väliskomisjon ning julgeoleku ja kaitse allkomisjon korraldasid 30. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2022 ajutise lähetuse Ukrainasse;

AL.

arvestades, et OSCE on endiselt sobiv raamistik aruteluks selle üle, kuidas tugevdada Euroopa ühist julgeolekuarhitektuuri kõigi huvides;

AM.

arvestades, et ELi liikmesriigid, eelkõige Saksamaa, on otsese vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu oma kaitse-eelarvet märkimisväärselt suurendanud;

AN.

arvestades, et mitmed liikmesriigid annavad Ukrainale kahepoolset sõjalist abi, et aidata Ukraina relvajõududel kaitsta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

AO.

arvestades, et mitmed ELi liikmesriigid on otsustanud Ukraina esitatud kaitseotstarbelise varustuse taotlustele positiivselt vastata; arvestades, et mitmed ELi liikmesriigid, alustades Balti riikidest ja Poolast, on saatnud Ukrainasse relvi, et abistada Ukraina relvajõude Venemaa okupatsioonivägede vastu võitlemiseks täiustatud relvastusega; arvestades, et Leedu-Poola-Ukraina brigaad on esimene ja suurim Euroopa ja Ukraina relvajõudude vaheline väljaõppeks ja manöövriteks loodud struktuur;

AP.

arvestades, et EL võttis Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu kaks abimeedet, mis aitavad tugevdada Ukraina relvajõudude võimeid ja vastupidavusvõimet ning kaitsta tsiviilelanikkonda jätkuva sõjalise agressiooni eest; arvestades, et abimeetmetega, mille väärtus on kokku 1,5 miljardit eurot, rahastatakse Ukraina relvajõududele varustuse ja vahendite, sealhulgas esimest korda ka surmava varustuse tarnimist;

AQ.

arvestades, et 2021. aasta novembris andis nõukogu teada 14 uue PESCO projekti paketist, mis käsitleb julgeolekut maal, merel, õhus, küberruumis ja kosmoses; arvestades, et PESCO rahastatud küberturbe kiirreageerimisrühm teatas 22. veebruaril 2022 küberturbeekspertide lähetamisest, et aidata võidelda Ukraina üksuste vastu suunatud Venemaa küberrünnete vastu;

AR.

arvestades, et äsja vastu võetud strateegiline kompass peab andma ÜJKP-le poliitilise ja strateegilise ambitsiooni, võimed ning ressursid, mis on vajalikud positiivse muutuse esile kutsumiseks, eelkõige selle strateegilises naabruses; arvestades, et strateegilise kompassi rakendamisel kannab otsustavat rolli ELi liikmesriikide poliitiline tahe; arvestades, et strateegilise kompassi eesmärk on avaldada positiivset mõju geopoliitilistele ja ülemaailmsetele probleemidele ühise reageerimise kiirusele ja stabiilsusele, seades prioriteediks tõelise Euroopa kaitse esilekerkivate ohtudega olustiku eest;

AS.

arvestades, et komisjon on vastu võtnud uue 1,2 miljardi euro suuruse Ukrainale mõeldud erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi, et aidata Ukrainal toime tulla praeguste majanduslike ja geopoliitiliste probleemidega ning vastata tema rahalistele vajadustele, mis on tingitud Venemaa agressiivsest tegevusest; arvestades, et komisjon eraldab Ukrainale veel 120 miljonit eurot, suurendades sel aastal märkimisväärselt Ukrainale toetustena antavat kahepoolset abi; arvestades, et EL jätkab Ukraina tulevikku investeerimist majandus- ja investeerimiskava kaudu, mille eesmärk on kaasata lähiaastatel investeeringuid kuni 6,5 miljardi euro ulatuses;

AT.

arvestades, et EL ja selle liitlased on vastuseks Ukraina territoriaalset terviklikkust ründavatele Venemaa agressiooniaktidele vastu võtnud ulatuslikud ja enneolematud sanktsioonide ja meetmete paketid, võttes Venemaalt juurdepääsu Lääne kapitaliturgudele, külmutades varad ja keelates tehingud kolmes Venemaa pangas, samuti jättes peamised pangad SWIFT-süsteemist välja;

AU.

arvestades, et energiasektoris kehtestatud sanktsioonid muudavad Venemaa jaoks naftatöötlemistehaste ajakohastamise raskemaks ja kulukamaks; arvestades, et EL on keelustanud õhusõidukite ja nendega seotud seadmete Venemaa lennuettevõtjatele eksportimise, müümise või tarnimise ning kõik nendega seotud remondi-, hooldus- ja finantsteenused; arvestades, et lääneriigid on sulgenud õhuruumi kõigile Venemaale kuuluvatele, Venemaal registreeritud või Venemaa kontrolli all olevatele õhusõidukitele; arvestades, et need õhusõidukid ei või enam ELi ja selle liitlaste territooriumil maanduda, õhku tõusta ega üle selle lennata; arvestades, et lääneriigid laiendavad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli ulatust, et piirata Venemaa juurdepääsu väga olulisele tehnoloogiale, näiteks pooljuhtidele või tipptasemel tarkvarale; arvestades, et EL on keelanud juurdepääsu Venemaa diplomaatidele ja nendega seotud rühmadele ja ettevõtjatele, samuti Venemaa riigile kuuluvatele meediakanalitele Russia Today ja Sputnik ning nende tütarettevõtjatele; arvestades, et ELi viies sanktsioonide pakett hõlmab veel lisaks 217 isikut ja 18 üksust ning selles lisatakse sanktsioonide loetellu embargo kivisöe impordile;

AV.

arvestades, et Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid annavad tunnistust ELi liikmesriikide enneolematust ühtsusest ja on tekitanud märkimisväärset majanduslikku kahju Venemaa ja Valgevene majanduse peamistele tugisammastele ning praeguseks on selle tulemusel toimunud rubla ajutine kokkuvarisemine, makseviivituses võlakirjade riski suurenemine, Moskva börsi ajutine sulgemine, Venemaa naftakaubanduse tohutud kärped ja Venemaa väljajätmine paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest;

AW.

arvestades, et Venemaa-vastased sanktsioonid tekitavad reaalset kahju ja võivad vallandada majanduslanguse; arvestades, et rubla on ajutiselt kokku varisenud, makseviivituses võlakirjade risk on suurenenud, Moskva börs on suletud ja Venemaa naftaga kaubeldakse üha suurema allahindlusega;

AX.

arvestades, et Ukraina esitas 28. veebruaril 2022 ametlikult ELi liikmeks saamise taotluse ning 3. märtsil 2022 esitasid kiiresti ELi liikmeks astumise taotlused ka Moldova Vabariik ja Gruusia;

AY.

arvestades, et liikmesriigid peavad Ukraina vastu toimuva Venemaa agressiooni taustal tulema toime enneolematult suure hulga põgenikega, kuna ukrainlased põgenevad ohutusse kohta; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku hinnangul on oodata ligikaudu 6–8 miljonit pagulast; arvestades, et enamik pagulasi on põgenenud naabruses asuvatesse ELi liikmesriikidesse, eelkõige Poolasse, Rumeeniasse, Ungarisse ja Slovakkiasse, samuti Ukraina juba niigi haprasse naaberriiki Moldova Vabariiki, mille tagajärjel on tekkinud tohutu surve ümberasustamiseks ja abi osutamiseks; arvestades, et komisjon käivitas Ukraina ja selle naaberriikide toetamiseks ELi elanikkonnakaitse mehhanismi; arvestades, et ta võttis vastu seadusandliku ettepaneku „Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE)“; arvestades, et selles esitati märkimisväärsed rahastamisvahendid, sealhulgas 500 miljonit eurot ELi eelarvest, ettepanek pikendada 2014.–2020. aasta siseasjade fondidest liikmesriikidele kättesaadava raha rakendusperioodi ning kasutada 2021.–2027. aasta siseasjade fondide vahendeid;

AZ.

arvestades, et vahetult pärast Venemaa sissetungi algust leppis Euroopa Ülemkogu ühehäälselt kokku, et esmakordselt aktiveeritakse ajutise kaitse direktiiv (34), millega anti kõigile Ukrainast põgenevatele Ukraina kodanikele, pagulastele ja pikaajalistele elanikele viivitamata kaitseseisund ning juurdepääs ELi tervishoiule, haridusele, tööturule ja elukohale;

BA.

arvestades, et kolme mere algatus, mis hõlmab 12 ELi ida- ja lõunaosas asuvat riiki ning ligikaudu 112 miljonit kodanikku, kes teevad üheskoos tööd taristu, energia, transpordi ja digivõrkude arendamiseks, on oluline edasiminek, mida saab laiendada ka idapartnerluse riikidele, püüdes sidemeid ELiga veelgi tugevdada;

BB.

arvestades, et Euroopa Parlament toetab kindlalt rahvusvahelist Krimmi platvormi, mille Ukraina, ELi liikmesriigid ja teised rahvusvahelised partnerid käivitasid 2021. aasta augustis Kiievis, et töötada välja Ukraina presidendi algatus; arvestades, et Krimmi platvorm on oluline formaat konsulteerimiseks ja koordineerimiseks ning selle eesmärk on suurendada Krimmi jätkuvale ebaseaduslikule okupeerimisele keskenduva rahvusvahelise reageerimise mõjusust, kinnitada veel kord, et Krimmi annekteerimist ei tunnustata, ning saavutada Krimmi okupatsiooni alt vabastamine ja selle rahumeelne tagastamine Ukraina kontrolli alla; arvestades, et platvorm reageerib Venemaa agressioonisõjale, suurendades rahvusvahelist survet Kremlile, ennetades edasisi õiguste rikkumisi ja kaitstes okupatsioonirežiimi ohvreid;

BC.

arvestades, et Venemaa jätkab Ukraina ajutiselt okupeeritud Donetski ja Luhanski oblastite territooriumidel Ukraina kodanike ebaseaduslikku passistamist;

BD.

arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu koostas 26. veebruaril 2022 Venemaa sissetungi Ukrainasse hukka mõistva teksti, millele Venemaa pani veto ning mille suhtes Hiina ja Araabia Ühendemiraadid jäid erapooletuks;

BE.

arvestades, et 2. märtsil 2022 võttis ÜRO Peaassamblee vastu mittesiduva resolutsiooni, milles nõutakse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja viivitamatut peatamist; arvestades, et hääletusel andis 140 riiki valdava enamusena poolthääle, viis riiki hääletasid vastu ja 38 olid erapooletud;

BF.

arvestades, et 16. märtsil 2022 märkis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Khan Ukraina visiidilt naastes, et „kui rünnakud on tahtlikult suunatud tsiviilelanikkonna vastu, on tegemist kuriteoga, millega seoses võib meie prokuratuur algatada uurimise ja esitada süüdistuse“;

BG.

arvestades, et ÜRO Peaassamblee hääletas 7. aprillil 2022 Venemaa ÜRO Inimõiguste Nõukogus osalemise peatamise poolt;

BH.

arvestades, et vastuseks Venemaa provotseerimata ja põhjendamatule sissetungile Ukrainasse 2022. aasta veebruaris lähetas NATO oma idatiiva kaitseks juurde tuhandeid maa-, õhu- ja merevägesid; arvestades, et allianss on aktiveerinud NATO reageerimisjõud;

BI.

arvestades, et NATO aitab Ukraina abitaotlusi koordineerida ning toetab oma liitlasi humanitaar- ja mittesurmava abi kohaletoimetamisel;

BJ.

arvestades, et NATO on taas kinnitanud oma avatud uste poliitikat; arvestades, et NATO liitlased seavad oma jõud valmisolekusse ja saadavad Ida-Euroopas asuvatesse NATO baasidesse täiendavaid laevu ja hävituslennukeid, mis tugevdavad liitlaste heidutust ja kaitset;

BK.

arvestades, et mõningad Venemaa mehitamata õhusõidukid on sisenenud mitme NATO liikme õhuruumi ning seejärel nende territooriumil alla kukkunud, rikkudes selgelt NATO liikmesriikide õhuruumi;

BL.

arvestades, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 8. märtsil 2022, et ta ei püüdle enam NATOga ühinemise poole ning et Ukraina on valmis kompromissile Venemaa kontrolli all olevate Ukraina separatistlike Luhanski ja Donetski piirkondade staatuses;

BM.

arvestades, et EL peaks Kremli ohtudele reageerima mitte ainult tugevate julgeolekumeetmetega, nagu relvade toimetamine Ukrainasse, et aidata Ukrainal end kaitsta, vaid kasutades ka Euroopa vahendite pehmet jõudu, nagu kandidaatriigi staatuse andmine;

BN.

arvestades, et ÜJKP peab põhinema veelgi tihedamal kooskõlastamisel ja koostööl NATO kaitse- ja heidutuspoliitika ning avatud uste poliitikaga, mille puhul võetakse täiel määral arvesse ELi liikmesriikide julgeolekukorraldust, ning lisaks on vaja ELi ja NATO vahelist tihedat kooskõlastamist, et tagada sidusus ELi strateegilise kompassi ja NATO järgmise strateegilise kontseptsiooni vahel; arvestades, et mõned idapartnerluse riigid soovivad NATOga ühineda;

BO.

arvestades, et Ameerika Ühendriigid on alates 2014. aastast kuni sõja alguseni andnud Ukrainale julgeolekuabi üle 2,9 miljardi USA dollari ning alates 2021. aastast on seda eraldatud 393 miljonit USA dollarit aastas, mis teeb Ukrainast suurima välismaise sõjalise abi saaja Euroopas, ning lisaks õpetab USA igal aastal välja ka neli Ukraina relvajõudude brigaadi; arvestades, et USA on andnud Ukrainale surmavat varustust ja andis alles hiljuti teada 800 miljoni USA dollari suurusest abipaketist, mis hõlmab raskerelvi, suurtükke, droone ja laskemoona, ning sellega on USA julgeolekuabi Ukrainale kokku üle 4 miljardi USA dollari ja see on sõja algusest saadik suurenenud;

BP.

arvestades, et 27. jaanuaril 2022 allkirjastasid Ühendkuningriigi parlament ja Ukraina Ülemraada sõjalise hanke kokkuleppe, et varustada Ukrainat investeerimisprojektidega aastatel 2022–2023; arvestades, et sõjalise kokkuleppe koguväärtus on 1,7 miljardit naelsterlingit ja selle eesmärk on suurendada Ukraina mereväe võimeid;

BQ.

arvestades, et alates 9. veebruarist 2022 ulatub Ühendkuningriigi hädaabi Ukrainale 400 miljoni naelsterlingini, ning arvestades, et Ühendkuningriik on seadnud tuhatkond sõjaväelast valmisolekusse Ida-Euroopasse siirmiseks, et tagada Ukraina pagulaste julgeolek;

BR.

arvestades, et Ühendkuningriik on korraldanud kaitsevõime ülesehitamist ja mittesurmavat väljaõpet enam kui 20 000-le Ukraina relvajõudude isikkoosseisu liikmele ning andnud kaitsesüsteeme; arvestades, et Ühendkuningriik on varustanud Ukrainat ka surmavate relvadega;

BS.

arvestades, et Kanada on käivitanud operatsiooni „UNIFIER“, sõjalise väljaõppe ja koostöö programmi ning politseiväljaõppe abiprojekti, korraldades kollektiivset väljaõpet üle 30 000-le Ukraina julgeolekujõudude ja politseiteenistuste liikmele ning andes taktikalist varustust ja relvi; arvestades, et Kanada eraldas 2022. aasta jaanuarist aprillini Ukraina toetamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse jaoks üle 118 miljoni Kanada dollari ning nägi Ukrainale eelarveaastaks 2022–2023 ette veel 500 miljoni Kanada dollari ulatuses sõjalist abi;

BT.

arvestades, et Norra on annetanud tankitõrjerelvastust ja õhukaitsesüsteeme koos põhjaliku mittesurmava sõjalise abi paketiga, nagu kuulivestid, kiivrid, väliportsjonid ja muud hädavajalikud tarbed, eraldades lisaks Ukraina toetuseks ka üle 40 miljoni euro;

BU.

arvestades, et Jaapan on Ukrainale andnud mittesurmavat sõjalist abi, sealhulgas kuuliveste, kiivreid, elektrigeneraatoreid ja toitu, ning lisaks andis Jaapan Ukrainale ka 100 miljoni USA dollari ulatuses laenu;

BV.

arvestades, et Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Poola, Saksamaa ja Leedu kõrgetasemelistest ekspertidest koosnev kaitsereformi nõuandekogu on kõrgeim rahvusvaheline nõuandev organ Ukrainas;

BW.

arvestades, et Hiina üha aktiivsem roll selles piirkonnas poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku mõju pärast konkureerimisel on kasvamas idapartnerluse riikides, kus Hiina investeeringud, muu hulgas algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kaudu, on seotud odavate laenudega, mis suurendavad võla suhet SKPsse ning mille prognoositavaks tagajärjeks on idapartnerluse riikide makseviivitus, mis toob kaasa agressiivse kompenseerimise, sageli strateegilise taristu omandi ja poliitilise ühtlustamise vormis;

BX.

arvestades, et kolmandate riikide, eelkõige Iraani, mõju idapartnerluse riikides on suurel määral koondunud Lõuna-Kaukaasiasse, kus Iraani pikaajaline kultuuriline, usuline, poliitiline ja majanduslik mõju kasvab jätkuvalt, mis võib mõrvakatsete tõttu, mis on seotud Iraani islami revolutsioonilise kaardiväe töötajatega Gruusias ja Aserbaidžaanis, kahjustada mõne idapartnerluse riigi julgeolekut ja stabiilsust, tekitades lisaprobleeme ELi jõupingutustele edendada idapartnerluse riikides julgeolekut, stabiilsust ja heanaaberlikkust;

BY.

arvestades, et Aserbaidžaani vallandatud 44 päeva kestnud konflikt muutis põhjalikult Lõuna-Kaukaasias seni püsinud poliitilist, strateegilist ja operatiivset olukorda, tõi kaasa tuhandeid inimohvreid, kümneid tuhandeid ümberasustatud inimesi ning ajendas Venemaad siirma 10. novembri 2020. aasta relvarahulepingu raames Lachini koridori ning Mägi-Karabahhi ja selle ümbrusesse ligikaudu 2 000 nn rahuvalvajat; arvestades, et Aserbaidžaani ja Armeenia vahelised kokkupõrked jätkuvad ning Mägi-Karabahhi konflikti ei ole lahendatud; arvestades, et Venemaa ei suuda Nõukogude Liidu järgses piirkonnas tekkinud konflikti üksi lahendada; arvestades, et ELi strateegilise analüüsi ja diplomaatiliste algatuste puudumine võimaldas Venemaal, Türgil, Iraanil ja teistel osalejatel oma mõju Lõuna-Kaukaasias tugevdada;

BZ.

arvestades, et Mägi-Karabahhi gaasiga varustanud peamagistraal sai 8. märtsil 2022 Armeenia ja Aserbaidžaani vägede vahel Mägi-Karabahhis toimuva sõjategevuse tõttu kahjustada ja vaidlusalune territoorium on jäänud ilma juurdepääsuta energiavarustusele;

CA.

arvestades, et 2022. aasta jaanuari alguses sekkusid CSTO väed (mille eesotsas olid Venemaa sõjaväelased ning kuhu olid muu hulgas kaasatud ka Valgevene ja Armeenia väed) riigi valitsuse palvel Kasahstanis, et aidata suruda maha rahvarahutused, eesmärgiga tagada praeguse valitseva režiimi jätkumine ja kasutada organisatsiooni enda huvide toetamiseks;

CB.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon jätkab oma ebaseadusliku sõjalise kohaloleku edasist tugevdamist Gruusia okupeeritud aladel Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, vägede koondamise ja sõjaliste õppuste hoogustamist, passistamist ja üha suuremat piiristamist, paigutades halduspiirile okastraataedu ja muid tõkkeid, ning destabiliseerib seeläbi tõsiselt kohapealset julgeolekuolukorda ja ohustab konfliktist mõjutatud piirkondade elanike toimetulekut;

CC.

arvestades, et iga ÜJKP missiooni edu sõltub selle volituste jõulisusest ning ELi liikmesriikide ja partnerriikide poliitilise tahte ja sidususe tasemest, samuti liikmesriikide valmisolekust panustada oma teadmisi, varasid, inimesi ja ressursse;

CD.

arvestades, et ELi tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus (CPCC) peab kaaluma, kuidas lähetatud ELi juhitud missioone ja ELi tsiviiltöötajaid selliste kasvavate ohtude eest kaitsta;

CE.

arvestades, et ÜJKP missioonide eesmärkide saavutamiseks peaks nende volitused hõlmama nõustamis- ja koolitusülesandeid, et tulla toime kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiatega, mida on külmutatud konflikti keskkonnas hakatud suurel kiirusel kasutusele võtma; arvestades, et ÜJKP missioonid assotsieerunud idapartnerluse riikides peavad jääma paika nii kauaks, kuni vastuvõtvad riigid ja liikmesriigid seda missiooni eesmärkide täitmise tagamiseks vajalikuks peavad;

CF.

arvestades, et nõukogu arutab praegu võimalusi ÜJKP kohaloleku suurendamiseks Ukrainas;

CG.

arvestades, et Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM) on tsiviilmissioon, mis käivitati 2014. aastal Ukraina valitsuse palvel, et EL toetaks õiguskaitse ja õigusriigi institutsioonide reformi, taastades sellega Ukraina kodanike usalduse pärast Ukraina revolutsiooniga seotud vägivaldseid sündmusi;

CH.

arvestades, et EUAM on Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformi toetamisel määranud kindlaks viis prioriteetset valdkonda, sealhulgas riiklik ja riigi julgeolek, organiseeritud ja piiriülene kuritegevus, kriminaalõigus, kogukonna julgeolek ja politsei juhtimine ning digipööre ja innovatsioon, aastaeelarvega 29,5 miljonit eurot ja 371 volitatud töötajaga, sealhulgas Ukraina kodanikud ja töötajad muudest ELi mittekuuluvatest riikidest, kelle volitused vajavad uuendamist 2024. aastal;

CI.

arvestades, et EUAM hõlmab kolme tegevusvaldkonda: strateegilise nõustamise pakkumine strateegiliste dokumentide ja õigusaktide väljatöötamiseks; reformide elluviimise toetamine praktiliste nõuannete, koolituste ja varustusega ning koostöö ja kooskõlastuse edendamine, et tagada sidusus ja reformipüüdlused Ukraina ning rahvusvaheliste osalejate vahel;

CJ.

arvestades, et EUAM tegutseb partnerluses riikliku julgeolekunõukogu ja Ukraina välisluureteenistusega; arvestades, et EUAM teeb oma prokuröride kaudu koostööd Ukraina kohtusüsteemiga, et tagada prokuratuuri sõltumatus ja tõhusus; arvestades, et EUAMi käigus koolitatakse ja varustatakse Ukraina politseijõude selle piirkondlike väliüksuste kaudu ja koostöös naaberoblastitega; arvestades, et EUAM keskendub oma politseikoolituse algatustel strateegilise nõustamise pakkumisele ja kogukonna julgeoleku alasele dialoogile ning koolitab kohalikku politseid põhivaldkondades;

CK.

arvestades, et EUAMi raames tehakse koostööd Europoli hinnanguga raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele (SOCTA), et abistada Ukraina ametivõime suutlikkuse suurendamise meetmete ja integreeritud piirihalduse valdkonnas;

CL.

arvestades, et EUAMi töö Ukraina julgeolekuteenistuse reformimisel jääb tema prioriteediks ja EUAM peab keskenduma oma toetuses reformi elluviimisele, et tagada Ukraina julgeolekuteenistuse järkjärguline loobumine kohtueelse uurimise volitustest, teenistuse demilitariseerimine, pädevuste selge jaotumine selle ja teiste julgeolekuasutuste vahel, tulemuslik järelevalve ja töötajate vähendamine; arvestades, et nõuetekohase rakendamise korral näeb seaduseelnõu 3196 ette, et Ukraina julgeolekuteenistus keskendub oma jõupingutustes vastuluurele, riigi julgeolekut ähvardavate ohtude vastu võitlemisele, terrorismivastasele võitlusele, küberturvalisusele, riikluse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsele ning riigisaladuse kaitsele; arvestades, et demokraatliku arengu tagamiseks vajalikud reformid nõuavad Ukraina julgeolekuteenistuselt järgmist: funktsioonide selge eraldamine, eemaldumine majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimisest (välja arvatud peaprokuröri loal erandjuhtudel), poliitiline sõltumatus, demilitariseerimine ja edasine optimeerimine, suurem läbipaistvus ja vastutus ning lisafookus elutähtsa taristu kaitsele;

CM.

arvestades, et EUAMi peamine reformitegevus on abi kogu Ukrainas esinevale finantskuritegevusele keskenduva majandusjulgeoleku büroo loomisel; arvestades, et majandusjulgeoleku büroo töötajate läbipaistev valimine ning riikliku maksuameti laialisaatmine on hädavajalik, et vähendada järk-järgult oligarhide mõju Ukraina majanduse üle; arvestades, et majandusjulgeoleku büroo pärib Ukraina julgeolekuteenistuselt kohtueelse uurimise volitused majandusjulgeoleku valdkonnas ning peab toetama jõupingutusi, mida Ukraina teeb selleks, et seista vastu õiguskaitseasutuste survele;

CN.

arvestades, et 2020. aastal asutas EUAM oma neljanda kohaliku esinduse Mariupolis, et toetada tsentraalselt juhitud reformide elluviimist piirkondlikul ja kohalikul tasandil, näiteks koolitades ja nõustades kohalikke õiguskaitseasutusi, mis väljendab EUAMi kasvavat rolli Ukraina vastupanuvõime tugevdamisel kogu riigis ja Ukraina soovi end ÜJKP eesmärkidega vastavusse viia; arvestades, et Mariupoli kohalik esindus evakueeriti ja hävis seejärel Venemaa sõjalise rünnaku tagajärjel;

CO.

arvestades, et Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse olid kõik rahvusvahelised töötajad sunnitud riigist turvaliselt evakueeruma; arvestades, et missioon hoiab Ukraina kolleegidega jätkuvalt kontakti ja jääb ootele, kuni ELi peakorterist antakse uusi juhiseid;

CP.

arvestades, et Venemaa Ukrina-vastase agressioonisõja tõttu on evakueeritud kõik ÜJKP EUAM Ukraine’i liikmesriikidest pärit töötajad;

CQ.

arvestades, et Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Moldova Vabariigis ja Ukrainas (EU BAM) on 2005. aastal algatatud tsiviilmissioon; arvestades, et sellel on mittetäidesaatvad volitused Ukraina ja Moldova Vabariigi piirivalvurite, tolliasutuste ning õiguskaitseorganite piirihalduse võimekuse tõstmiseks, 12 miljoni euro suurune aastaeelarve ja üle 200 töötaja, kelle volitused vajavad uuendamist 2023. aasta novembris;

CR.

arvestades, et EU BAM aitab Moldova Vabariigil ja Ukrainal täita põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kohustusi, mis on osa nende ELiga sõlmitud assotsieerimislepingutest, ning see on loodud Moldova ja Ukraina piiri- ja tollialaste võimete tugevdamiseks; arvestades, et selle ülesandeks on: võitlus tollipettuste, uimastite ebaseadusliku üle piiri toimetamise, ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu; kaubanduse lihtsustamise ja integreeritud piirihalduse toetamine ning Transnistria konflikti rahumeelsele lahendamisele kaasaaitamine 5+2 protsessi kaudu;

CS.

arvestades, et tubakatoodete ebaseaduslik üle piiri toimetamine, sealhulgas võltsitud tooted, on põhjustanud Moldova Vabariigi, Ukraina ja liikmesriikide riigieelarvetes hinnanguliselt 10 miljardi euro suurust kahju aastas; arvestades, et aastatel 2020–2021 nurjas EU BAM mitu smugeldamisoperatsiooni, konfiskeerides suures koguses laskemoona, tubakat, alkoholi, etanooli ja heroiini;

CT.

arvestades, et EU BAM abistab Moldova Vabariigi ja Ukraina piiriteenistusi inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks kasutatavate üldiste ühiste näitajate väljatöötamisel;

CU.

arvestades, et EU BAMi uimastialane rakkerühm püüab ühendada missiooni partnerteenistused teiste piirkonnas tegutsevate uimastialaste järelevalveasutustega; arvestades, et EU BAM teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Europoli, FRONTEXi ja OSCEga, oma relvatöörühma, ORION II ühisoperatsioonide ja „EU4 Border Security“ algatuste kaudu;

CV.

arvestades, et EU BAM on toetanud järjekindlalt Transnistriat läbivate rahvusvaheliste transpordikoridoride taasavamist ning arendab ja toetab tehnilisi usaldust suurendavaid meetmeid Chișinău ja Tiraspoli vahel transpordi-, tolli-, veterinaar- ja fütosanitaar-, ning õiguskaitse küsimustes;

CW.

arvestades, et EU BAM aitab usaldust suurendavate meetmete ja Moldova-Ukraina piiri Transnistria lõigu kohapealse järelevalve kaudu kaasa Transnistria konflikti rahumeelsele lahendamisele;

CX.

arvestades, et Venemaa Föderatsioonil on Transnistrias ligikaudu 500 sõduriga nn rahuvalvemissioon ja ligikaudu 1 500 sõduriga Vene vägede operatiivrühm kontrollib Transnistria separatistlikke relvarühmitusi ja korraldab igal aastal Transnistriaga rohkem kui 100 ühist sõjalist õppust; arvestades, et Tiraspoli separatistide katsed saavutada 4. märtsil 2022 Transnistria iseseisvuse tunnustamine on murettekitavad;

CY.

arvestades, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on ÜJKP EU BAM Moldova ohutus ja julgeolek tõsiselt ohustatud ning see võib viia missiooni võimaliku evakueerimiseni riigist;

CZ.

arvestades, et Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias (EUMM) on tsiviilmissioon, mis algatati 2008. aastal pärast ELi vahendatud kuuepunktilist kokkulepet, millega lõpetati sõda Gruusia ja Venemaa vahel; arvestades, et EUMM on oma 13-aastase tegevuse vältel kinnitanud ELi tugevat poliitilist pühendumust selles piirkonnas, aidates kaasa usalduse suurendamisele ja olukorra normaliseerumisele, pakkudes stabiilsust kohapeal konfliktiosaliste vahel ja laiemas piirkonnas;

DA.

arvestades, et EUMMil on praegu 325 missiooniliiget, sealhulgas üle 200 tsiviilvaatleja, ja 44,8 miljoni euro suurune eelarve ning selle volitusi on vaja 2022. aasta detsembris uuendada;

DB.

arvestades, et algsed, 2008. aastal antud volitused jäävad ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta Gruusia ja Venemaa vahelise relvarahukokkuleppe täideviimise järelevalve puhul samaks ja et sellega nõuti järgmist: vägivalla kasutamise keelamine, vaenutegevuse lõpetamine, humanitaarabile juurdepääsu võimaldamine, Gruusia relvajõudude naasmine nende tavapärasesse asukohta, Venemaa relvajõudude tagasitõmbumine vaenutegevuse eelsetele positsioonidele ning rahvusvahelise arutelu avamine Lõuna-Osseetia ja Abhaasia julgeoleku ja stabiilsuse üle;

DC.

arvestades, et Venemaa ei järgi ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta Gruusia ja Venemaa relvarahukokkulepet ning hoiab seadusvastaselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistlikes piirkondades relvajõude, föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) agente ja Venemaa Föderatsiooni piirivalvureid; arvestades, et ta ei võimalda kohapeal rahvusvahelisi julgeolekumehhanisme luua ega luba ka EUMMi sisenemist Venemaa okupeeritud aladele, takistades seega kriitilisel määral missiooni eesmärkide saavutamist; arvestades, et EUMMi mandaat kehtib kogu Gruusias; arvestades, et EUMM on silmitsi Venemaa piiristamisprotsessiga, sealhulgas administratiivpiiride surumisega Gruusia territooriumile ja Gruusia territoriaalse okupatsiooni laiendamisega veelgi;

DD.

arvestades, et ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta kokkuleppe ja Venemaa relvarahu räiged rikkumised jätkuvad ning liikmesriigid reageerivad sellele sageli leigelt või nõrkade üleskutsetega tegevusele või ei reageeri üldse, mis võib julgustada Venemaa Föderatsiooni selliseid tegevusi jätkama; arvestades, et on toimunud ebaseaduslikke vahistamisi administratiivpiiride üleselt ja teostatakse ebaseaduslikke nn piiristamisprotsesse;

DE.

arvestades, et EUMM ei ole tavapärane tsiviilmissioon seetõttu, millised on ta volitused, samuti kuna ta keskendub järelevalvetegevusele ja tsiviilpädevuste suurendamisele, ning et ta juhib usaldust suurendavaid tegevusi väikeste toetuste ja sihipäraste projektide kaudu kahe poole vahel; arvestades, et tema volitused võimaldavad tal keskenduda hübriidohtudele, inimõigustele, vähemustele ja julgeoleku keskkonnaaspektidele; arvestades, et EUMM on loonud hübriidsõja nõuandekomitee ja suhtleb korrapäraselt NATO kontaktbüroo ja meeskonnaga, mis rakendab põhjalikku NATO-Gruusia paketti;

DF.

arvestades, et EUMM vahendab vahejuhtumite vältimise ja nendele reageerimise mehhanismi kohtumisi Ergnetis ning tagab, et need kohtumised, kus käsitletakse kohapealset julgeolekuolukorda ning kuhu on kaasatud Gruusia valitsus, separatistlikud piirkonnad ja Venemaa Föderatsioon, on korrapärased; arvestades, et Abhaasias Galis on sarnane mehhanism kahjuks ootel;

DG.

arvestades, et EUMM peab oma analüütilist fookust ja võimekust pidevalt laiendama, et tulla toime püsivate hübriidohtudega, ning vajab seetõttu piisavat eelarvet ja ressursse;

DH.

arvestades, et EUMMi kohta levitatakse desinformatsiooni, eelkõige Venemaa toetatavates okupeeritud piirkondades asuvate meediaväljaannete ja sotsiaalmeedia kanalite poolt, mis sunnib EUMMi organiseerima oma sisemisi ressursse, et teha vajalikku koostööd ja uurida võimalusi desinformatsiooni vastu võitlemiseks;

DI.

arvestades, et EUMM on hallanud nn abitelefoni, mis on usaldust suurendav mehhanism ja toimib olulise ööpäevaringse suhtluskanalina Gruusia valitsuse ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia de facto ametivõimude vahel, sealhulgas mõlemasse piirkonda lähetatud Venemaa Föderatsiooni piirivalve vahel, kohapealsete kiireloomuliste vahejuhtumite puhuks; arvestades, et seda abitelefoni kasutati 2021. aastal üle 2 100 korra; arvestades, et EUMM toetab läbirääkimisvorme ja sidekanaleid, osaledes Genfi rahvusvahelistel kõnelustel ning olles kaaseesistuja Ergnetis toimuvatel vahejuhtumite vältimise ja nendele reageerimise mehhanismi kohtumistel;

DJ.

arvestades, et 24. oktoobril 2019 ületasid FSB valvurid esimest korda enam kui kümne aasta jooksul administratiivpiiri ja pidasid kinni EUMMi vaatlejad ning sundisid ELi nende vabastamise üle läbirääkimisi pidama;

DK.

arvestades, et EUMMi roll kohaliku elanikkonna julgeoleku ja humanitaarabi vajaduste rahuldamisel konfliktipiirkonnas ja tulemusliku teabevahetuse hõlbustamisel, näiteks seoses piiriületustega meditsiinilistel eesmärkidel või administratiivpiiridel kinnipeetud inimeste ja EUMMi vaatlejate vabastamisega, ning isiklikele aruteludele kaasaaitamisel vahejuhtumite vältimise ja nendele reageerimise mehhanismi koosolekutel Ergnetis lisab tohutult väärtust EUMMi olulisele rollile nii julgeolekule kaasaaitamisel, konfliktide ohjamisel kui ka usalduse suurendamisel;

DL.

arvestades, et Gruusia on elaniku kohta üks suuremaid ÜJKP Aafrika missioonidesse panustajaid;

DM.

arvestades, et idapartnerluse riigid, eelkõige Venemaa energiaalase väljapressimise all korduvalt kannatanud Moldova Vabariik ja Ukraina, on jätkuvalt väga kaitsetud energiavarustuse ebakindluse suhtes;

DN.

arvestades, et ELi meetmed energiavarustuse ebakindluse leevendamiseks energiaallikate mitmekesistamise kaudu tugevdavad ka julgeolekut ja stabiilsust idapiirkonnas;

DO.

arvestades, et mitmekesistades oma gaasitarnijate valikut on komisjon juba meetmeid võtnud, et vähendada Euroopa sõltuvust ühest tarnijast; arvestades, et vastuseks Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõjule ja selleks, et lõpetada sõltuvus Venemaa energiaimpordist, koostas komisjon uue kava, et asendada 2022. aasta lõpuks 100 miljardit kuupmeetrit Venemaalt imporditavat gaasi suurema veeldatud maagaasi ja torujuhtmete kaudse impordiga muudelt kui Venemaa tarnijatelt ning biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku suurema kogusega; arvestades, et kava eesmärk on vähendada fossiilkütuste kasutamist kodudes, hoonetes, tööstusharudes ja elektrisüsteemides, tõsta energiatõhusust, suurendada taastuvenergia kasutamist ja elektrifitseerimist ning tegeleda taristu kitsaskohtadega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.