—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari kohta, nimelt 7. juuli 2016. aasta (1), 15. detsembri 2016. aasta (2) ja 14. septembri 2017. aasta (3) resolutsioone Myanmari, eriti rohingjade olukorra kohta, 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni rohingja pagulaste ja eelkõige laste raske olukorra kohta (4), 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni Myanmari ja ajakirjanike Wa Lone ja Kyaw Soe Oo juhtumi kohta (5), 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni Myanmari, eriti rohingjade olukorra kohta (6), 11. veebruari 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Myanmaris (7) ja 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Myanmaris, sealhulgas usuliste ja etniliste rühmade olukorra kohta (8),

—

võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2022. aasta määrust (EL) 2022/238, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas (9),

—

võttes arvesse nõukogu 22. veebruari 2021. aasta järeldusi Myanmari kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/711, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas (10),

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu nimel tehtud ning Albaania, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Norra, Korea Vabariigi, Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide välisministrite 1. veebruari 2022. aasta ühisavaldust ühe aasta möödumise kohta Myanmari sõjaväelisest riigipöördest,

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud 31. jaanuari 2022. aasta avaldust vägivalla jätkuva eskaleerumise kohta Myanmaris, 8. novembri ja 6. detsembri 2021. aasta avaldusi olukorra kohta Myanmaris, 13. oktoobri 2021. aasta avaldust Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) erisaadiku töö toetamiseks ning 30. aprilli 2021. aasta avaldust ASEANi juhtide kohtumise tulemuste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 11. jaanuari 2022. aasta avaldust riiginõunik Daw Aung San Suu Kyi viimatise süüdimõistmise kohta,

—

võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

—

võttes arvesse ASEANi 24. aprilli 2021. aasta viie punkti konsensust,

—

võttes arvesse ASEANi eesistujariigi 2. veebruari 2022. aasta avaldust olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 23. septembri 2021. aasta avaldust ja Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 22. septembri 2021. aasta avaldust Myanmari kohta,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 16. septembri 2021. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 29. detsembri 2021. aasta avaldust olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2. veebruari 2022. aasta pressiavaldust olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 30. jaanuari 2022. aasta avaldust olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 28. jaanuari 2022. aasta avaldust olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri aruandeid, eelkõige 22. veebruari 2022. aasta aruannet „Enabling Atrocities: UN Member States’ Arms Transfers to the Myanmar Military“ (Hirmutegude võimaldamine: ÜRO liikmesriikide relvatarned Myanmari sõjaväele),

—

võttes arvesse avalike kuulamiste lõpuleviimist 28. veebruaril 2022. aastal seoses Myanmari esitatud esmaste vastuväidetega kohtuasjas, mis käsitleb genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamist (Gambia vs. Myanmar),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. juuni 2021. aasta resolutsiooni 75/287 olukorra kohta Myanmaris,

—

võttes arvesse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo 2021. aasta detsembri aruannet „Humanitarian Needs Overview – Myanmar“ (Humanitaarabi vajaduste ülevaade – Myanmar),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri Myanmari erisaadiku 27. detsembri 2021. aasta avaldust,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid Myanmari ning rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Myanmari käsitleva sõltumatu uurimismehhanismi 2021. aasta aruannet,

—

võttes arvesse ÜRO Myanmari käsitleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni 22. augusti 2019. aasta aruannet seksuaalse ja soolise vägivalla kohta Myanmaris ning selle etniliste konfliktide soolise mõju kohta,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järelevalvemehhanismi aruandeid Myanmari kohta,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

—

võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 25,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.

arvestades, et 1. veebruaril 2021. aastal vahistas Myanmari sõjavägi (Tatmadaw) Myanmari põhiseadust ja 2020. aasta novembri valimistulemusi selgelt rikkudes president Win Myinti, riiginõunik Aung San Suu Kyi ja valitsuse juhtivad liikmed, haaras riigipöörde abil kontrolli seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üle ning kuulutas välja ühe aasta pikkuse erakorralise seisukorra; arvestades, et 2021. aasta augustis teatas sõjaväehunta ülemjuhataja Min Aung Hlaing, et ta kuulutab end peaministriks ja et erakorralist seisukorda pikendatakse kuni 2023. aasta augustini; arvestades, et põhiseaduse kohaselt on õigus erakorralist seisukorda kehtestada üksnes Win Myintil kui Myanmari presidendil;

B.

arvestades, et vastuseks sõjalisele riigipöördele puhkesid mitmes Myanmari linnas rahumeelsed protestid ja meeleavaldused, kus nõuti demokraatia taastamist; arvestades, et neis osalesid mitmed rühmitused, sealhulgas kodanikuallumatuse liikumine; arvestades, et julgeolekujõud kasutasid meeleavaldajate vastu ülemäärast ja surmavat jõudu; arvestades, et rahva vastupanu on jätkunud ja vägivald, millega Tatmadaw sellele reageerib, on päevast päeva suurenenud;

C.

arvestades, et Pyidaungsu Hluttaw’ esinduskogu ja rahvusliku ühtsuse valitsus moodustati selleks, et esindada Myanmari rahva demokraatlikke soove;

D.

arvestades, et 24. aprillil 2021 kohtusid ASEANi juhid Jakartas sõjaväehunta ülemjuhataja Min Aung Hlaingiga ja jõudsid viiepunktilisele konsensusele; arvestades, et tänaseni ei ole sõjaväehunta võtnud mingeid meetmeid selle viiepunktilise konsensuse rakendamiseks; arvestades, et viiepunktilise konsensuse vastuvõtmisest saadik on vägivald tegelikult eskaleerunud ja dramaatiliselt suurenenud;

E.

arvestades, et 2021. aasta mais võttis sõjaväehunta esimesi meetmeid selleks, et saata laiali Aung San Suu Kyi erakond, mis kuulus kuni 2021. aasta veebruaris toimunud riigipöördeni valitsuse koosseisu; arvestades, et riiginõunik Aung San Suu Kyi ja president Win Myint viibivad endiselt vangis ning neile on mõistetud esimesed karistused neile esitatud terve rea süüdistuste alusel; arvestades, et Aung San Suu Kyile mõisteti algselt nelja-aastane vanglakaristus, mida hiljem vähendati kahele, kuid tema vastu on esitatud kokku vähemalt tosin süüdistust;

F.

arvestades, et hunta on pannud toime tapmisi, kadunuks jääma sundimisi, piinamisi ja vägistamisi ning muid seksuaalse vägivallaga seotud kuritegusid; arvestades, et alates 1. veebruarist 2021 on ebaseaduslikult vahistatud või koduaresti pandud poliitikuid, valitsusametnikke, inimõiguste kaitsjaid, kodanikuühiskonna esindajaid, usutegelasi, rahumeelseid protestijaid ja kirjanikke; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo viimases, 28. jaanuari 2022. aasta pressiteates märgitakse, et riigipöördest alates on sõjaväevõimud tapnud vähemalt 1 500 inimest ja meelevaldselt vahistanud vähemalt 11 787 inimest; arvestades, et 21. jaanuari 2022. aasta seisuga oli hunta vangistanud 649 opositsioonilise Rahvusliku Demokraatialiiga liiget ja 14 oli kinnipidamise ajal või vahetult pärast seda surnud; arvestades, et 4. märtsi 2022. aasta seisuga olid sõjaväekohtud määranud surmanuhtluse 84 inimesele; arvestades, et 2021. aasta veebruarist kuni 2022. aasta jaanuarini toimus vähemalt 4 924 kokkupõrget ja 1 724 rünnakut tsiviilisikute vastu;

G.

arvestades, et hunta on rünnanud naisi kohtuväliste hukkamiste, laialt levinud meelevaldsete kinnipidamiste, seksuaalsete rünnakute ja soolise vägivalla kaudu; arvestades, et pärast 1. veebruari 2021 kinni peetutest on üle 2 000 naised; arvestades, et 2021. aasta detsembri seisuga olid hunta julgeolekujõud tapnud rünnakute, ülekuulamiste ja huntavastaste meeleavalduste käigus 94 naist;

H.

arvestades, et Myanmaris rikutakse usu- ja etniliste vähemuste usu- ja veendumusvabadust ning muid inimõigusi; arvestades, et alates riigipöörde algusest on dokumenteeritud rohkem kui 35 teadet kirikute ja muude pühakodade ning usklike, sealhulgas kristlaste ja moslemite vastu suunatud rünnakute kohta;

I.

arvestades, et samal ajal on sõjavägi tegelenud Myanmaris üha ulatuslikumalt meedia allasurumisega, kusjuures meelevaldselt on vahistatud, kinni peetud või süüdistuse saanud üha rohkem ajakirjanikke, et vaigistada meediat ja teha lõpp väljendusvabadusele; arvestades, et hunta kasutab üha enam jälgimis- ja tsensuurivahendeid, piirates telekommunikatsiooni ja internetti; arvestades, et 21. jaanuari 2022. aasta seisuga oli hunta vangistanud 120 ajakirjanikku ja tapnud kolm ning nende näitajatega on Myanmar maailmas ajakirjanike vangistajana teisel kohal; arvestades, et sõjavägi on esitanud 12 uudistekanalile süüdistused kuritegude eest ja/või tühistanud nende tegevusload;

J.

arvestades, et riigipöördest alates on tapetud vähemalt 27 ametiühinguaktivisti ning vahistatud 116 töötajat ja ametiühingutegelast; arvestades, et 16 töötajate õiguste eest seisvat organisatsiooni kuulutati ebaseaduslikeks organisatsioonideks ja paljud neist olid sunnitud enda kaitseks põranda alla minema; arvestades, et kaks nädalat pärast riigipööret tegi sõjavägi olulisi muudatusi karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus, millest on saanud peamised õigusnormid, mida kasutatakse sõjaväelise režiimi vastastele, sealhulgas ametiühingute juhtidele ja töötajate õiguste kaitsjatele süüdistuse esitamiseks;

K.

arvestades, et hunta koosneb samadest jõududest, kes algatasid 2017. aastal genotsiidirünnakud ning kes jätkavad rohingjade suhtes genotsiidipoliitika ja segregatsiooni teostamist; arvestades, et ligikaudu 600 000 rohingjat, kes on Arakani osariiki veel alles jäänud, kannatavad pideva diskrimineeriva poliitika ja diskrimineerivate tavade, põhiõiguste pideva rikkumise, meelevaldsete vahistamiste, riigisiseste põgenike ülerahvastatud laagritesse sulgemise ning väga piiratud haridus- ja tervishoiuvõimaluste tõttu; arvestades, et Myanmari kodakondsusseaduses on sätestatud, et rohingjad on „mittekodanikud“ või „välismaalastest elanikud“ ning seetõttu jäetud ilma kodakondsusest, mis halvendab veelgi nende ebakindlat olukorda; arvestades, et rohingja vähemuse tagakiusamine ei ole lõppenud, hoolimata rahvusvahelise üldsuse arvukatest üleskutsetest;

L.

arvestades, et Myanmari hunta keeldub rohingjade vastu toime pandud inimõiguste rikkumisi tõsiselt uurimast ja nende toimepanijad vastutusele võtmast; arvestades, et ametivõimud keelduvad koostööst ÜRO mehhanismidega; arvestades, et seetõttu algatas Rahvusvaheline Kriminaalkohus konkreetselt rohingja vähemuse olukorra uurimise;

M.

arvestades, et alates 2021. aasta detsembrist on sõjaväehunta suurendanud etniliste vähemustega osariikide külade vastu suunatud õhurünnakute arvu, mille traagiliste tagajärgede tõttu on kannatada saanud vähemalt 200 000 tsiviilisikut; arvestades, et ÜRO andmetel tapsid sõjaväelased 2021. aasta detsembris mitu relvastamata inimest, sealhulgas viis alaealist, kes põletati elusalt;

N.

arvestades, et ÜRO peasekretär on hoiatanud, et „suure relvakonflikti oht nõuab kollektiivset lähenemisviisi, vältimaks mitmemõõtmelist katastroofi Kagu-Aasia südames ja kaugemalgi“;

O.

arvestades, et konfliktipiirkondades on endiselt lõksus üle 453 000 hiljuti ümber asunud isiku, kellest enamik on naised ja lapsed, lisaks veel 370 400 inimesele, kes elasid juba enne 2021. aasta veebruari pikaleveninud sundpagenduses, ja peaaegu miljonile Myanmari pagulasele, kes elavad naaberriikides; arvestades, et ÜRO hinnangul vajab Myanmaris humanitaarabi 14,4 miljonit inimest, kellest 5 miljonit on lapsed, ning 13,3 miljonit inimest ohustab toiduga kindlustamatus ja nälg, võrreldes 2,8 miljoni inimesega enne sõjaväelist riigipööret; arvestades, et 2021. aasta detsembris avaldas ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo 2022. aasta humanitaarabi kava, mille kohaselt on vaja 826 miljonit USA dollarit, et jõuda 6,2 miljoni inimeseni, kes vajavad elupäästvat humanitaarabi;

P.

arvestades, et režiim on tõsiselt piiranud ja tahtlikult takistanud humanitaarabi kättesaadavust ja jagamist ning hävitanud abivajavates piirkondades taristut, vahistanud tervishoiutöötajaid, jätnud inimesi ilma ravimitest ja hapnikust ning vahistanud ja tapnud kirikujuhte ja kohalikke vabatahtlikke, kes humanitaarabi pakuvad;

Q.

arvestades, et humanitaarolukorda Myanmaris on halvendanud ka hunta hooletu tegelemine COVID-19 kriisiga; arvestades, et sõjavägi on kasutanud COVID-19 meetmeid demokraatiat pooldavate aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike mahasurumiseks; arvestades, et hunta on sulgenud haiglaid ja võtnud sihikule meditsiinitöötajad, mis on COVID-19 puhangu tõttu viinud kogu riigis tervishoiusüsteemi kokkuvarisemiseni; arvestades, et sõjaväelased on hävitanud meditsiinitarbeid ja -varustust ning hõivanud kümneid meditsiinirajatisi, mis on sundinud Myanmari elanikke meditsiiniasutustest eemale hoidma kartuses, et nad peetakse kinni või lastakse maha; arvestades, et ülerahvastatud vanglad ja vangide tervise üldine hooletusse jätmine on aidanud kaasa COVID-19 nakkuste arvu suurenemisele;

R.

arvestades, et Myanmari sõjavägi Tatmadaw ja selle kindralid hangivad rahalisi vahendeid puidu, vääriskivide, gaasi ja nafta ebaseadusliku müügiga ning neid süüdistatakse laialdaselt korruptsioonis; arvestades, et veel ei ole kehtestatud asjakohaseid hoolsuskohustuse meetmeid, et määrata kindlaks, kust on pärit vääriskivid, mida Euroopa ettevõtjad ja tarbijad ostavad; arvestades, et gaasitulud on sõjaväe suurim välisvaluutatulu allikas, moodustades tollimaksude, maksude, litsentsitasude, tasude, tariifide ja muu kasumina hinnanguliselt 1 miljard USA dollarit aastas; arvestades, et 19 rahvusvaheliselt tegutsevat panka on investeerinud üle 65 miljardi USA dollari 18 ettevõttesse, millel on otsesed ja pikaajalised ärisidemed Myanmari sõjaväega või riiklike üksustega, mida sõjavägi püüab riigipöörde tulemusel kontrollida;

S.

arvestades, et 21. veebruaril 2022 teatas EL täiendavate sanktsioonide kehtestamisest üksikisikute ja üksuste vastu seoses nende osalemisega inimõiguste rasketes rikkumistes Myanmaris; arvestades, et Myanmari nafta- ja gaasiettevõte (MOGE), üks loetellu kantud üksustest, on riigi omandis olev ettevõte, mis on alates eelmise aasta riigipöördest langenud sõjaväehunta kontrolli alla; arvestades, et erand sanktsioonide korrast võimaldab Myanmari jäänud ELi nafta- ja gaasiettevõtjatel sõnaselgelt teha finantstehinguid MOGEga;

T.

arvestades, et sõjaväehunta saab Hiinast ja Venemaalt hävituslennukeid ja soomukeid; arvestades, et alates eelmisel aastal toimunud riigipöördest on neid on kasutatud tsiviilelanikkonna vastu; arvestades, et Serbia on andnud loa rakettide ja suurtükkide eksportimiseks Myanmari sõjaväele; arvestades, et Hiina ja Venemaa on teinud mitmeid poliitilisi, sõjalisi ja majanduslikke jõupingutusi hunta seadustamiseks; arvestades, et mõlemal on sidemed Myanmari relvajõududega, sest nad on suurimad relvatarnijad sellesse riiki; arvestades, et nii Hiina kui ka Venemaa on korduvalt blokeerinud ÜRO Julgeolekunõukogu püüdeid võtta vastu avaldusi olukorra kohta Myanmaris,

U.

arvestades, et Myanmari hunta on väljendanud toetust Putini sõjale Ukrainas;

V.

arvestades, et Myanmari inimõiguste olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör märkis oma ametlikus avalduses, et sõjaväe poolt Myanmari rahva vastu toime pandud ulatuslike ja süstemaatiliste rünnakute puhul on rahvusvahelise õiguse kohaselt tõenäoliselt tegemist inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegudega; arvestades, et ÜRO eriraportöör märkis sõnaselgelt, et riigipöörde ja kõnealuste rikkumiste korraldajad ja toimepanijad tuleks vastutusele võtta;

W.

arvestades, et seni ei ole komisjon veel algatanud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse (11) artikli 19 lõike 1 punkti a kohast uurimist, et peatada kaubandussoodustused, mida Myanmarile antakse, nagu parlament seda suure häälteenamusega 2018. aasta juunis, 2018. aasta septembris, 2019. aasta septembris, 2021. aasta veebruaris ja 2021. aasta oktoobris ametlikult taotles;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.