Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022IP0040

    Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta (2021/2183(INI))

    ELT C 342, 6.9.2022, p. 167–190 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
    ELT C 342, 6.9.2022, p. 156–179 (GA)

    6.9.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 342/167

    P9_TA(2022)0040

    Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitlev 2021. aasta aruanne

    Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta (2021/2183(INI))

    (2022/C 342/14)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotist,

    —

    võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta (1),

    —

    võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni sõjaväelise liikuvuse kohta (2),

    —

    võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta,

    —

    võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega (3),

    —

    võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva aastaaruande kohta (4),

    —

    võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva aastaaruande kohta (5),

    —

    võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni relvaekspordi kohta: ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine (6),

    —

    võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas (7),

    —

    võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni kaitse- ja julgeolekualaseid riigihankeid käsitleva direktiivi 2009/81/EÜ ning kaitseotstarbeliste toodete vedu käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendamise kohta (8),

    —

    võttes arvesse oma 28. aprilli 2021. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (9),

    —

    võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni ELi ja NATO koostöö kohta Atlandi-üleste suhete valdkonnas (10),

    —

    võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi küberkaitsevõime olukorra kohta (11),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (12),

    —

    võttes arvesse Euroopa parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (13),

    —

    võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 14. novembril 2016. aastal nõukogule esitatud dokumenti „Julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava“ ning nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldusi ELi üldise strateegia rakendamise kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, milles on sätestatud ELi uued ambitsioonid julgeoleku ja kaitse valdkonnas,

    —

    võttes arvesse nõukogu ja nõukogus 19. novembril 2018 kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2018. aasta järeldusi noorte, rahu ja julgeoleku kohta ning nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi noorte kohta välistegevuses,

    —

    võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2020. aasta järeldusi, milles käsitletakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) 2020. aasta strateegilist läbivaatamist,

    —

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 26. veebruari 2021. aasta avaldust julgeoleku ja kaitse kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldusi teemal „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere piirkonna uus tegevuskava“,

    —

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. aprilli 2021. aasta järeldusi Sahelit käsitleva Euroopa Liidu integreeritud strateegia kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta, 18. novembri 2014. aasta, 18. mai 2015. aasta, 27. juuni 2016. aasta, 14. novembri 2016. aasta, 18. mai 2017. aasta, 17. juuli 2017. aasta, 25. juuni 2018. aasta, 17. juuni 2019. aasta, 10. detsembri 2019. aasta, 17. juuni 2020. aasta, 12. oktoobri 2020. aasta, 20. novembri 2020. aasta, 7. detsembri 2020. aasta ja 10. mai 2021. aasta järeldusi ÜJKP kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 18. oktoobri 2021. aasta järeldusi operatsiooni EUFOR Althea kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta järeldusi Valgevene režiimi poolt algatatud rändajaid ärakasutavate hübriidrünnakute kohta,

    —

    võttes arvesse strateegilist tegevuskava 2019–2024, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 20. juunil 2019,

    —

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete ja G5 Saheli liikmesriikide 28. aprilli 2020. aasta ühisdeklaratsiooni,

    —

    võttes arvesse nõukogu 5. oktoobril 2021. aastal vastu võetud kliimamuutuste ja julgeoleku integreeritud lähenemisviisi kontseptsiooni,

    —

    võttes arvesse nõukogu 9. novembri 2020. aasta kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava,

    —

    võttes arvesse Euroopa Kaitseagentuuri kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise aruannet, mis esitati nõukogule 20. novembri 2020. aasta istungil,

    —

    võttes arvesse nõukogu 17. mai 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (14),

    —

    võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (15),

    —

    võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (16),

    —

    võttes arvesse nõukogu 6. mai 2021. aasta otsuseid (ÜVJP) 2021/748, (ÜVJO) 2021/749, (ÜVJP) 2021/750, mis käsitlevad Kanada, Norra Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide osalemist PESCO sõjaväelise liikuvuse projektis,

    —

    võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1143, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist väljaõppemissiooni Mosambiigis,

    —

    võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016. aastal,

    —

    võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. märtsi 2014. aasta ühisteatist „Avatud ja turvaline ülemaailmne merendusvaldkond: Euroopa Liidu meresõidu turvalisuse strateegia elemendid“ (JOIN(2014)0009),

    —

    võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

    —

    võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

    —

    võttes arvesse president Ursula von der Leyeni 2020. ja 2021. aasta Euroopa Liidu olukorda käsitlevaid kõnesid ja nendega kaasnevaid kavatsusavaldusi,

    —

    võttes arvesse Euroopa Kaitsefondi 2021. aasta tööprogrammi, mille komisjon võttis vastu 30. juunil 2021,

    —

    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 12. septembri 2019. aasta ülevaadet nr 09/2019 Euroopa kaitse kohta,

    —

    võttes arvesse Põhja-Atlandi lepingut,

    —

    võttes arvesse 8. juulil 2014. aastal ja 10. juulil 2018. aastal allkirjastatud kahte ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta,

    —

    võttes arvesse 17. mai 2021. aasta kuuendat eduaruannet ELi nõukogu ja NATO nõukogu poolt 6. detsembril 2016. aastal ja 5. detsembril 2017. aastal heaks kiidetud ühiste ettepanekute rakendamise kohta,

    —

    võttes arvesse 74 ühist ettepanekut Varssavi ühisdeklaratsiooni rakendamiseks, mille ELi nõukogu ja NATO nõukogu kiitsid heaks 6. detsembril 2016. aastal ja 5. detsembril 2017. aastal,

    —

    võttes arvesse 15. juuni 2021. aasta ELi-USA tippkohtumise avaldust „Suund uuendatud Atlandi-ülesele partnerlusele“,

    —

    võttes arvesse Venemaa ebaseaduslikku sissetungi Krimmi ja Krimmi annekteerimist Venemaa poolt,

    —

    võttes arvesse asjaolu, et Venemaa on rikkunud liikmesriikide õhuruumi ja merepiire,

    —

    võttes arvesse Hiina suurenevat majanduslikku ja sõjalist kohalolekut Vahemere maades ja Aafrika riikides,

    —

    võttes arvesse sise- ja välisterrorismi ohtu, mis tuleneb eelkõige sellistest rühmitustest nagu ISIS,

    —

    võttes arvesse uusi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, kosmosesuutlikkus ja kvantandmetöötlus, mis annavad inimkonnale uusi võimalusi, kuid tekitavad ka uusi kaitse- ja välispoliitikaprobleeme, mille lahendamiseks on vaja selget strateegiat ja liitlaste konsensust,

    —

    võttes arvesse ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 1975. aasta Helsingi lõppakti,

    —

    võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni,

    —

    võttes arvesse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) 8. septembril 2021 toimunud erakorralise tippkohtumise viimast kommünikeed,

    —

    võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eeskätt eesmärki nr 16: toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

    —

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

    —

    võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

    —

    võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0358/2021),

    A.

    arvestades, et 2020. aastal on COVID-19 pandeemia suunanud tähelepanu ülemaailmsete ohtude suurenemisele ja liidu nõrkadele kohtadele, mis tulenevad välissõltuvustest; arvestades, et pandeemia on laiendanud julgeoleku ja strateegilise autonoomia mõistet nii, et see hõlmab ka tervise-, tehnoloogia- ja majandusprobleeme;

    B.

    arvestades, et Euroopa seisab silmitsi oma strateegilise keskkonna kiire ja püsiva halvenemisega; arvestades, et terrorism on endiselt üks peamisi ohte; arvestades, et riigid väljendavad oma võimuambitsioone ja järgivad laienemisstrateegiat, mis eeldab relvajõudude kasutamist; arvestades, et see strateegia toob kaasa mere, kosmose, Arktika ja küberruumi militariseerumise ohu ning võidurelvastumise taaskäivitamise;

    C.

    arvestades, et COVID-19 kriisi aegne strateegiliste infrastruktuuride vastu suunatud küberrünnete levik või veelgi hiljutisem Pegasuse nuhkvara skandaal on näited, mis õigustavad kaitsemeetmete kiiret väljatöötamist küberohtude uusimate vormide ja kõige arenenumate spionaažitehnikate vastu; arvestades, et EL on lubanud investeerida 1,6 miljardit eurot reageerimisvõimesse ning avaliku halduse, ettevõtete ja üksikisikute jaoks küberturvalisuse vahendite kasutuselevõtmisse, samuti arendada selles valdkonnas koostööd avaliku ja erasektori vahel;

    D.

    arvestades, et parlament kui Euroopa demokraatia väljenduskoht on sihtmärk; arvestades, et COVID-19 pandeemia aegse kaugtööga kaasnenud digitehnoloogiale üleminek on ainult suurendanud meie kokkupuudet praeguste ohtudega;

    E.

    arvestades, et ELi liikmesriikide sõjaliste võimete kogueelarve on 395 miljardit eurot, mis asetab ELi maailmas teisele kohale; arvestades, et Euroopa võimed on killustunud ja kannatavad liiasuste, lõhede ning koostalitlusvõime puudumise tõttu;

    F.

    arvestades, et ohtude kasvav keerukus on seotud tehnoloogia arengu, ühiskonna digiülemineku ja eri rahvusvahelise majanduste omavahel lõimumisega; arvestades, et selle tulemusena mitmekordistuvad hübriidohud, kombineerides sõjalisi ja/või mittesõjalisi vahendeid, nagu desinformatsioon, rände kasutamine väljapressimiseks, küberründed või majanduslik surve, mis on vastuolus Euroopa huvide ja väärtustega ning kujutavad endast kasvavat ohtu ELi, selle ettevõtete, avalike teenuste ja kodanike julgeolekule;

    G.

    arvestades, et selleks, et tegeleda liidu piiridel või liidule huvipakkuvates piirkondades kriiside tekkimise ohtudega, mis mitmekordistuvad, on liikmesriigid võtnud kohustuse olla võimelised kiirreageerima kooskõlas ELi peaeesmärkidega, eelkõige lahingugruppidega; arvestades, et neil on mitmeid poliitilisi, korralduslikke või rahalisi piiranguid; arvestades, et selle tulemusena ei ole neid kunagi kasutusele võetud;

    H.

    arvestades, et Venemaa sõjalise kohaloleku enneolematu suurendamine Ukrainas ja selle ümber, mis on seotud Kremli esitatud nõudmistega, võib tuua kaasa mõjusfääride taastumise Euroopas ja teha lõpu ELi idapartnerite, näiteks Ukraina ja Gruusia püüetele NATOga ühineda;

    I.

    arvestades, et rahvusvaheline üldsus ja just EL on võtnud endale Saheli piirkonnas ning eelkõige Malis kohustused; arvestades, et Mali hunta on tunnustanud ja kasutab juba nn Wagneri grupiga seotud Venemaa sõjalisi instruktoreid ja palgasõdureid Malis sõjalises; arvestades, et see eraturvafirma on toime pannud vägivalda kõikjal, kus ta on sekkunud;

    J.

    arvestades, et vägede väljaviimine Afganistanist ja Talibani võimule naasmine suurendavad terrorismiohtu selles piirkonnas ja ka väljaspool seda; arvestades, et EL lähetas aastatel 2007–2016 ÜJKP missiooni, Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Afghanistan) ning on eraldanud Afganistanile 17 miljardit eurot; arvestades, et liikmesriigid sõltusid vägede väljaviimise ajal USAst, kes saatis Kabuli lennujaama turvamiseks väga lühikese aja jooksul 6 000 sõdurit, mis võimaldas evakueerida nii Euroopa kodanikke kui ka ohus olevaid Afganistani kodanikke; arvestades, et EL ei olnud selles olukorras võimeline korraldama õhutransporti ega koordineerima oma evakueerimist; arvestades, et kui liit peaks läbi viima Kabuli evakueerimisega sarnase operatsiooni, ei saaks ta praegusel kujul kiiresti otsuseid vastu võtta, vägesid lähetada, evakuatsioone ega õhutransporti tõhusalt ja ennetavalt läbi viia; arvestades, et seetõttu peavad liit ja selle liikmesriigid kiiresti kõigist Afganistani kriisis saadud õppetundidest õppima, et tugevdada liidu suutlikkust sarnases olukorras iseseisvalt tegutseda; arvestades, et strateegiline kompass peaks võimaldama määrata liidu ambitsioonide taseme, eelkõige seoses Afganistanis ebaõnnestumisest saadud õppetundidega;

    ELi varustamine strateegilisel kompassil põhineva julgeoleku- ja kaitsedoktriiniga, et suurendada strateegilist autonoomiat

    1.

    		 rõhutab, et Euroopa Liit seisab silmitsi

    —

    nii mitmepooluselise maailma riiklikest kui ka valitsusvälistest osalejatest tulenevate uute ja arenevate ohtudega, nagu terrorism, autoritaarsuse tõus, hübriidsõja vahenditega tekitatavate hübriidsete ohtudega, nagu küberründed ning rände instrumentaliseerimine, desinformatsioon ja välissekkumised, mis on hägustanud piiri sõja ja rahu vahel, suurenevate ohtudega loodusvaradele, energiajulgeolekule ning kliimamuutustega;

    —

    maailma suurema militariseerimisega koos korduva ülemaailmse võimukonkurentsiga, millel on kasvav sõjaline mõõde ja mille tõttu kasvavad geopoliitilised pinged, nn rahutu ajastuga, mida iseloomustab vaenulik konkurents, vähenenud desarmeerimisalased pingutused ja rahvusvahelised relvastuskontrolli režiimid, massihävitusrelvadega, sealhulgas tuumarelvade leviku ja keemiarelvade kasutamisega;

    —

    endiselt ebastabiilsete naabritega nii idas kui ka lõunas;

    on seisukohal, et ebastabiilsus ja ettearvamatus liidu piiridel ja selle lähinaabruses (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kaukaasia, Balkani riigid, Vahemere idaosa jne), aga ka laiemas naabruses (Sahel, Aafrika Sarv jne), koos Venemaa agressiooniga Ukraina ja Gruusia vastu kujutavad endast nii otsest kui ka kaudset ohtu maailmajao julgeolekule; rõhutab, et sise- ja välisjulgeolek on lahutamatult seotud; tunnistab, et aktiivne tegevus naabruskonnas on Euroopa Liidu huvides; rõhutab Lääne-Balkani riikide stabiilsuse tähtsust; võtab murelikult teadmiseks Krimmi poolsaare suureneva militariseerimise ja Venemaa Föderatsiooni katsed destabiliseerida Musta mere piirkonda;

    2.

    		 mõistab teravalt hukka Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamise Ukrainas ja selle ümber ning Kremli nõudmise peatada NATO edasine laienemine ja kujundada Euroopa julgeolekustruktuur ümber „mõjusfääride“ aegunud ideest lähtudes; rõhutab asjaolu, et igal demokraatlikul riigil on vabadus valida endale liite, ning toetab sellega seoses kindlalt Ukraina ja Gruusia läänesuunalisi püüdeid, sealhulgas NATO liikmeks saamist ja tulevast ELiga ühinemist;

    3.

    		 märgib, et aastat 2020 iseloomustas COVID-19 pandeemia ja palju liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud probleeme, mis tõid esile meie ebapiisava koordineerimise ja sõltuvuse ülejäänud maailmast; tuletab meelde, et Euroopa Liit peab sellest õppima, et eelkõige tugevdada digitaalset ja tehnoloogilist suveräänsust ning üldist strateegilist autonoomiat rahvusvahelise osalejana ning oma suutlikkust ja valmisolekut otsustada ja tegutseda vajaduse korral välis-, julgeoleku- ja kaitseküsimustes iseseisvalt ning hinnata ümber oma sõltuvus osalejatest, kes ei jaga samu väärtusi; kordab liidu vajadust tugevdada ka oma tervishoiualast autonoomsust;

    4.

    		 tunneb heameelt töö alustamise üle strateegilise kompassi kallal, mis tähendab enneolematuid strateegilisi mõttetalguid ning mis peaks valmima märtsis 2022; rõhutab, et strateegilise kompassi väljatöötamine on lähtepunktiks Euroopa ühise kaitse rakendamiseks kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõike 2 sätetega ja ÜJKP määratlemiseks ning et see on oluline samm tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu suunas, mis võtab arvesse liikmesriikide konkreetset põhiseaduslikku olukorda; leiab, et strateegilise kompassiga tuleks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas arendada suuremat ühtekuuluvust; rõhutab, et väga multipolaarses maailmas, kus suurriikide vaheline konkurents on suurenenud, võib liidu ühine pingutus aidata kaasa ELi liikmesriikide julgeoleku tagamisele ning et ELi tugevat kaitsepoliitikat on vaja selleks, et ELil oleks vahendid tõhusaks tööks rahu, inimeste julgeoleku, demokraatia ja kestliku arengu nimel; rõhutab, et Euroopa kaitsekoostöö liit oleks osa ELi seatud eesmärgist saavutada strateegiline autonoomia; märgib, et sellega seoses seisneb vastus liidu ja selle liikmesriikide välisjulgeolekuga seotud väljakutsetele eelkõige suutlikkuse kinnitamises ja praktilises rakendamises kriisiolukordade paremaks hindamiseks, kiiremaks otsustamiseks ja jõulisemaks tegutsemiseks, kui asjaolud seda nõuavad, tehes seda vajaduse korral iseseisvalt, et kaitsta oma huve ja väärtusi, austades samas liite ja partnerlussuhteid; märgib, et see arendaks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas liidu suuremat sidusust; on veendunud, et on hädavajalik arendada välja tõeline Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostöö liit, mis hõlmab kõiki sõjalisi ja tsiviiljulgeoleku aspekte, vahendeid, eelarveid ja võimeid ning kogu konfliktitsüklit alates ennetamisest kuni konfliktijärgse stabiliseerimiseni ning mis põhineb kaasaegsel, progressiivsel ja tugeval inimeste julgeoleku kontseptsioonil, mis vastab ELi kodanike ja kohaliku elanikkonna julgeolekunõuetele ning riigiasutuste julgeolekule ja stabiilsusele; nõuab tungivalt, et EL suurendaks oma institutsioonilist suutlikkust konfliktide ennetamise ja vahendamise, dialoogi ja pingete leevendamise valdkonnas;

    5.

    		 toonitab, kui oluline on seda kõikehõlmava ohuanalüüsiga täiendada; rõhutab, et strateegiline kompass peab olema liidu ambitsioonikas vastus sellele analüüsile, mille tulemusi tuleb regulaarselt ja realistlikult uuesti hinnata, et töötada välja mehhanism pideva ohuhindamise ja parlamendiga konsulteerimise jaoks;

    6.

    		 rõhutab, et strateegiline kompass peaks võimaldama tugevdada liidu suutlikkust tegutseda üha usaldusväärsema strateegilise partnerina ja ülemaailmse osalejana rahu tagamisel, mis tugevdab ja kaitseb reeglitel põhinevat rahvusvahelist süsteemi ja mitmepoolset koostööd, ning vajaduse korral iseseisvalt tegutseda; toonitab asjaolu, et seda tuleb regulaarselt ajakohastada ja see peab kehtestama ambitsioonika kursi, mille eesmärk on olla realistlik ja toimiv, ning sisaldama otsuste rakendamise ning järelevalvemehhanismide ajakava; rõhutab, et see peab võimaldama liidul teha järjepidevaid ja tõhusaid edusamme ühtse kaitsepoliitika, ühise strateegilise kultuuri, ELi strateegiliste väljakutsete ühise mõistmise ja ohuennustuse suutlikkuse suunas ning tagada kiire ja koordineeritud reageerimise, tulevased sekkumisstsenaariumid ja iseseisva vastupanuvõime, et EL oleks suuteline ühtsel viisil ja kooskõlas aluslepingutega koondama ressursse, kui liikmesriiki ähvardatakse ning kui rahvusvaheline rahu, julgeolek ja stabiilsus väljaspool ELi on ohus, ning et lõpuks tagada Euroopa kodanike, huvide ja väärtuste kaitse; tuletab meelde, et nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldustes esitatud ELi praegused julgeoleku- ja kaitsealased ambitsioonid hõlmavad reageerimist väliskonfliktidele ja -kriisidele, partnerite suutlikkuse suurendamist ning liidu ja selle kodanike kaitsmist; rõhutab integreeritud lähenemisviisi tähtsust ELi reageerimise alusena konfliktidele ja kriisidele;

    7.

    		 rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Parlament, eelkõige selle julgeoleku ja kaitse allkomisjon, saaks pärast strateegilise kompassi heakskiitmist 2022. aasta märtsis Euroopa välisteenistuselt korrapäraselt ajakohastatud teavet ja aruandeid strateegilise kompassi rakendamise kohta;

    ÜJKP missioonid ja operatsioonid aastal 2020 – hindamine ja soovitused

    8.

    		 tuletab meelde, et liidul on praegu käsil üksteist tsiviilmissiooni ning seitse sõjalist missiooni ja operatsiooni; tuletab meelde, et nende hulgas on ainult kolm täidesaatva mandaadiga operatsiooni: Euroopa Liidu juhitavate merevägede (EUNAVFOR) operatsioon Atalanta Somaalias, Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI) ning Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea); tuletab meelde ELi üldist tegevust Saheli ja Aafrika Sarve piirkonnas kuue tsiviilmissiooni (Euroopa Liidu ÜJKP missioon Malis (EUCAP Sahel Mali), EUCAP Sahel Niger, EUCAP Somalia) ja kuue sõjalise missiooni (Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidav Euroopa Liidu sõjaline missioon (EUTM Mali), EUTM Somalia, EUNAVFOR Somalia, EUNAVFOR MED IRINI) kaudu; märgib, et need missioonid ja operatsioonid ei kasuta veel täielikult oma potentsiaali ära ja neid mõjutab COVID-19 pandeemia, mis on mõjutanud nende tegevust ja vähendanud nende tõhusust; soovitab hinnata ELi ÜJKP missioonide ja operatsioonide eelarvet, planeerimist ja varustust COVID-19 õppetundide kontekstis ning kaalub seetõttu tulemuste läbivaatamist ja võimaluse korral volituste kohandamist missiooni tavapärase strateegilise läbivaatamise raames;

    9.

    		 rõhutab, kui oluline on liidu jaoks naabruskonna kestlik stabiilsus, inimeste julgeolek ja heaolu; tõdeb, et ÜJKP sõjaliste missioonidega keskendutakse nüüd peaaegu eranditult relvajõudude väljaõppele, ilma täidesaatva mõõtmeta ja piiratud toetusega; on seisukohal, et nende volitusi tuleks tugevdada, ilma et see mõjutaks nende missioonide täitevvolituste puudumist, rõhudes koolitusele, et võimaldada Euroopa nõustajatel piirkonnas võimalikult täpselt kontrollida, kas väljaõppe programmi on nõuetekohaselt rakendatud ja kas see on kooskõlas kohalike relvajõudude operatiivvajadustega;

    10.

    		 rõhutab, et Euroopa rahutagamisrahastu raames toimuvate relvatarnete puhul tuleks täielikult järgida ELi ühist seisukohta relvaekspordi kohta, rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja humanitaarõigust ning need peaksid sisaldama tõhusaid läbipaistvust käsitlevaid sätteid;

    11.

    		 mõistab hukka riigipöörde juhtide tegevuse Malis; on sügavalt mures selle pärast, et Mali territooriumil ja Sahelis üldiselt ei pakuta olulisi riigiteenuseid piisaval määral; väljendab sügavat muret piirkonna julgeolekuolukorra halvenemise pärast; on sügavalt mures ÜRO peasekretäri aruannete pärast, milles loetletakse tõsiseid varasemaid ja jätkuvaid inimõiguste rikkumisi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseid rikkumisi, sealhulgas väidetavaid sõjakuritegusid, mida on toime pannud relvastatud rühmitused, sealhulgas terrorirühmitused, Mali relvajõud ja teised G5 Saheli relvajõud; mõistab sellega seoses sügavalt hukka karistamatuse ja rõhutab, et sellised jätkuvad kuriteod kahjustavad ka Euroopa ja rahvusvahelisi pingutusi turvalise ja ohutu keskkonna loomisel ning relvastatud rühmituste ja terroristide vastu võitlemisel; rõhutab vaenulike osalejate kasvavat osalemist piirkonnas, mis on meie julgeoleku jaoks eluliselt tähtis, mis võib ohustada ELi ja Mali ühist inimeste julgeoleku, rahu, stabiilsuse ja kestliku arengu tagamise eesmärki riigis, kus teised osalejad, kes ei pruugi jagada samu eetilisi põhimõtteid kui EL ja selle liikmesriigid, on valmis täitma võimekuse puudujääke, hoolimata õigusriigi alaste rahvusvaheliste standardite või sõjaõiguse järgimisest; väljendab sügavat muret välismaiste sõjaliste eraettevõtete kasvava mõju pärast ja Mali valitsuse võimalike plaanide pärast alustada oma relvajõudude koolitamiseks koostööd Venemaa sõjalise eraettevõtte, Kremli esindaja Wagneri grupiga; juhib tähelepanu sellele, et selline koostöö on vastuolus ELi julgeoleku- ja kaitsekoostööga, eelkõige EUTM Maliga, ning nõuab seetõttu, et EL hindaks uuesti oma tegevust Malis; nõuab tungivalt, et Mali praegused ametivõimud hoiduksid Wagneri grupiga lepingute sõlmimisest ja selle töötajate lubamisest Mali territooriumile; rõhutab üldisemalt vajadust jälgida tähelepanelikult eraõiguslike sõjaväeliste ja turvafirmade tegevust, mis suurendavad oma globaalset jalajälge vähekaitstud piirkondades, sealhulgas Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas, ning tuletab meelde, kui oluline on hoida Euroopa Parlamenti selle küsimusega kursis;

    12.

    		 võtab teadmiseks Saheli piirkonnas Prantsuse sõjalise tegevuse ümberkujundamise koostöös ja konsulteerides meie rahvusvaheliste ja Aafrika partneritega; rõhutab, et see muutus peaks aset leidma tihedas koostöös kõigi Sahelis viibivate rahvusvaheliste ja eelkõige Euroopa partneritega; tunneb heameelt selle üle, et EL ja liikmesriigid on jätkuvalt pühendunud G5 Saheli riikide stabiliseerimisele, eelkõige G5 Saheli ühendjõudude toetamise kaudu, tugevdades ELi ÜJKP missioone ja Euroopa liikmesriikide relvajõudude kasvavat osalemist Takuba rakkerühmas;

    13.

    		 tunneb heameelt, et EUTM Malile on kohandatud uus laiendatud mandaat; nõuab struktuurse koostöö ja täitevvolitusteta toetuse tugevdamist relvajõududele ning piirkondadeks jaotamise protsessi kiirendamist, mis võimaldab missioonil pakkuda sõjalist abi G5 riikide relvajõududele ning eelkõige Burkina Fasole ja Nigerile, mis mõjutab rahvusvahelisi, Euroopa ja Aafrika partnereid; rõhutab Euroopa rahutagamisrahastu loodud võimalusi Mali relvajõudude väljaõppeks mõeldud varustuse tarnimisel, mis on Euroopa tegevuse tugevdamiseks ja tõhustamiseks oluline; on veendunud, et EL peab kiiresti ja tõhusalt suurendama oma võimeid varustuse pakkumisel, et EUCAPi ja EUTMi missioonid ei kaotaks kohalike ametiasutuste silmis oma usaldusväärsust, tingimusel et need julgeolekujõud järgivad rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte ning on demokraatliku kontrolli all;

    14.

    		 kutsub liikmesriike üles EUTM Mali nõustamistegevuses aktiivselt osalema ja saatma sinna töötajaid, kes suudavad sellesse panustada; tuletab meelde, et Sahelis tuleb ÜJKP piirkondadeks jaotamise protsessiga jätkata koostöö ja koordineerimise tugevdamist rahvusvaheliste sidusrühmadega ning piirkonnas tegutsevate ELi liikmesriikidega selliste käimasolevate algatuste kaudu nagu Saheli piirkonna julgeoleku- ja stabiilsuspartnerlus; rõhutab, et EL toetab selle raamistiku abil jõuliselt ka G5 Saheli ühendvägede ja nendega seotud politseikomponendi kasutuselevõtmist; kiidab heaks ELi uue Saheli integreeritud strateegia, mis hõlmab laiemat lähenemisviisi, keskendudes valitsustava tugevdamisele ning rõhutab, kui oluline on selle piirkonna riikides tõhustada riigi esindatust ja avalike teenuste olemasolu; rõhutab EUCAP Sahel Mali pingutusi, et toetada Mali julgeolekujõudude lähetamist Mali keskossa; rõhutab EUCAP Sahel Nigeri pingutusi Nigeri abistamiseks riikliku kaitse- ja julgeolekupoliitika väljatöötamisel; tuletab meelde, et ÜJKP meetmete võtmine piirkondade kaupa toetab ELi integreeritud lähenemisviisi Saheli piirkonnale ja sellisena peab piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse tegevus jätkuma; on seisukohal, et ÜJKP piirkondadeks jaotamisel põhinev lähenemisviis Saheli piirkonnas on asjakohane, kuid nõuab selgemat korraldust ja koordineerimist praeguste ÜJKP tsiviil- ja sõjaliste missioonide, kohalike osalejate ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO rahuvalvemissiooni – ÜRO mitmemõõtmeline integreeritud stabiliseerimismissioon Malis (MINUSMA) – ja Prantsusmaa vägede juhitud operatsioonide vahel; nõuab kindlalt, et Burkina Faso abistamiseks on vaja teha olulisi pingutusi, arvestades ohtude intensiivsust, millega see piiratud suutlikkusega riik silmitsi seisab; tuletab meelde, et selleks, et sõjalised ja julgeolekumeetmed oleksid püsivalt tõhusad, peavad nendega kaasnema konkreetsed ja nähtavad meetmed elanikkonna jaoks oluliste teenuste osutamiseks; rõhutab, kui oluline on aktiivsemalt toetada Guinea lahega piirnevaid riike, et nad saaksid võidelda kasvava terroriohuga, millega nad silmitsi seisavad; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu süvenevale ebastabiilsusele Sahelis, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarvel ning olulistele mõjudele, mida nende piirkondade muutuv olukord avaldab mitte ainult Aafrika mandrile, vaid ka Euroopa Liidule;

    15.

    		 tunneb heameelt käimasolevate arutelude üle Mosambiigi ja India osalemise üle Aafrikas läbiviidavatel ÜJKP operatsioonidel ja missioonidel; tunneb heameelt Gruusia aktiivse osaluse üle ÜJKP tegevuses ja eelkõige tema osaluse üle väljaõppemissioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis;

    16.

    		 tuletab meelde, et julgeolekuolukord Somaalias on väga murettekitav ja see on ebastabiilsuse algallikaks kogu Aafrika Sarve piirkonnas tervikuna; rõhutab, et Al-Shabab on endiselt üks võimsamatest Al Qaedaga seotud terroriorganisatsioone ning et see peaks julgustama liikmesriike kaaluma ulatuslikumat osalemist Euroopa missioonidel ja operatsioonidel selles strateegilises piirkonnas ning selleks vajalike vahendite eraldamist; rõhutab, et EUTM Somalia tugevdamine juhtimisstruktuuride nõuandefunktsiooniga võimaldab avaldada märkimisväärset mõju operatsioonide läbiviimisele mitmepoolse sõjalise abi raamistikus; rõhutab, et operatsioon Atalanta, EUCAP ja EUTM Somalia moodustavad ühtse terviku, mis toetab Aafrika Sarve jaoks kavandatud ELi strateegilist raamistikku; tunneb heameelt operatsiooni Atalanta määrava rolli üle piraatluse ja inimkaubanduse vastases võitluses Aafrika Sarvel, kaitstes seeläbi edukalt maailma programmi laevu, ning ka EUCAP Somalia määrava rolli üle Puntlandi ning Somaalimaa föderaal- ja piirkondlike ametiasutuste nõustamisel seoses rannikuvalve tegevuse ja merepolitsei arendamisega; rõhutab, et ELi tegevus Aafrika Sarve piirkonnas on Somaalia julgeolekujõudude võimekuse suurendamiseks jätkuvalt asjakohane ning märgib ka vajadust parandada nende tõhusust; tervitab ja julgustab osalema sarnaseid seisukohti jagavaid partnereid, et tagada Adeni lahes ja India ookeanis ohutud veeteed; nõuab integreeritud lähenemisviisi piraatlust põhjustavate arengu- ja juhtimisprobleemidega tegelemiseks;

    17.

    		 märgib murelikult, et Kesk-Aafrika Vabariigi poliitiline ja julgeolekuolukord on halvenenud; nõuab kaasava dialoogi taastamist valitsuse, demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna vahel ning rahulepingu taastamist; taunib asjaolu, et alates 2018. aastast on Kesk-Aafrika Vabariigi president pöördunud sõjalise eraettevõtte ja Venemaa esindaja Wagneri grupi poole, kes vastutab Kesk-Aafrika Vabariigis sõjakuritegude ja inimõiguste raskete rikkumiste eest; tunneb muret selle otsuse mõju pärast Kesk-Aafrika vägede väljaõppemissiooni elujõulisusele ning tõhususele; mõistab hukka ähvarduste ja vaenulike vahejuhtumite sagenemise, mida panevad ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (MINUSCA) vastu toime teatavad kohalikud ja välisriikide relvajõud, sealhulgas välisriikide julgeolekuettevõtted, ning liidu tegevuse vastu suunatud desinformatsioonikampaaniad; tunneb heameelt Euroopa Liidu ÜJKP nõuandemissiooni loomise üle Kesk-Aafrika Vabariigis ja toetab seda täielikult; tunneb heameelt ELi väljaõppemissiooni tegevuse üle, eelkõige Kesk-Aafrika relvajõudude (FACA) ohvitseride ja allohvitseride väljaõppe ning panuse üle julgeolekusektori reformi üldisesse protsessi, mida koordineerib MINUSCA, ning annab sellele kogu oma toetuse; rõhutab vajadust teavitada elanikkonda missiooni eesmärkidest ja edenemisest; rõhutab, kui oluline on 2022. aasta esimeses pooles toimuva strateegilise läbivaatamise raames hinnata ELi tegelikku suutlikkust FACA varustusvajadustele vastata; rõhutab, et ELi väljaõppemissiooni moodustatud üksuste toetamine Euroopa rahutagamisrahastu raames peab sõltuma sellest, kas Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimud edendavad poliitilise, riigisisese ja piirkondliku olukorra positiivseid muutusi;

    18.

    		 tuletab meelde Mosambiigi väina strateegilist tähtsust; tunneb heameelt liikmesriikide ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kaasatuse üle süvenevale terroriohule reageerimisel Cabo Delgados ning tunneb muret selle pärast, et kõnealune oht piirkonnas levib; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle alustada Euroopa Liidu sõjalist väljaõppemissiooni Mosambiigis; võtab teadmiseks Euroopa rahutagamisrahastu kasutamise, et katta Euroopa Liidu sõjalise väljaõppemissiooni Mosambiigis ühised kulud ja pakkuda sõjavarustust; kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles kasutama Euroopa rahutagamisrahastut parimal viisil ja kasutama neid kogemusi Euroopa rahutagamisrahastu täiustamiseks ja laiendamiseks tulevikus; märgib, et ELi väljaõppemissioon täidab konkreetset eesmärki, nimelt erivägede üksuste väljaõpetamist, et võidelda islamistlike mässuliste vastu Cabo Delgado piirkonnas, sealhulgas džihaadiliikumise Ansar al-Sunna vastu; nõuab selle lähetamist olukorda arvesse võttes nii kiiresti kui võimalik; nõuab tungivalt, et liikmesriigid panustaksid missiooni jaoks vajalike vägede moodustamisse võrdsemalt; rõhutab Mosambiigi puhul vajadust tervikliku pikaajalise sidusa strateegia järele, mis peab konfliktile kestliku lahenduse leidmiseks sobima ka islamistlike mässuliste vastu võitlemiseks, et tegeleda valitsemise puudujääkide ja arenguvajadustega; rõhutab vajadust tagada, et valitsusväed järgiksid rahvusvahelist humanitaarõigust ning et kohtuväliste hukkamiste, piinamiste, rüüstamiste ja muude rikkumiste toimepanijad antaks kohtu alla;

    19.

    		 tunneb heameelt nõukogu 18. oktoobri 2021. aasta järeldustes väljendatud sõnaselge pühendumise üle operatsioonile EUFOR Althea, ja operatsiooni Althea uuendamise üle 2020. aastal ning selle mandaadi ümbersuunamise üle Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude toetamiseks ohutu ja turvalise keskkonna säilitamisel, samuti operatsiooni kolmanda strateegilise läbivaatamise üle, mis esitati 2021. aasta juunis; tuletab meelde, et see missioon sillutas teed rahule, stabiliseerimisele ning Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa integratsioonile ning et sellel missioonil on endiselt keskne roll Bosnia ja Hertsegoviina ning piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel; tuletab meelde, et selle missiooni käigus saadud kogemused ja õppetunnid on märkimisväärse väärtusega kõigi praeguste ja tulevaste ÜJKP sõjaliste ning tsiviilmissioonide ja -operatsioonide jaoks; on mures Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri serblasest liikme Milorad Dodiku võimalike põhiseadusvastaste ja separatistlike tegude pärast, mis kahjustavad Daytoni rahulepingut ning seetõttu ka julgeolekut ja rahu kogu piirkonnas; rõhutab, et tuleb säilitada piisav horisontaalne toetusvõime, et julgeolekuolukorra halvenemise korral oleks võimalik kiiresti reageerida; märgib, et seda missiooni saaks tõhustada turvaliste teabe- ja sidekanalite loomisega liikmesriikide pealinnadesse ning parandades luureandmete avalikest allikatest kogumise ja analüüsimise võimet; rõhutab teisese demineerimistegevuse ning Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude kollektiivse väljaõppe jätkamise tähtsust; kutsub liikmesriike tungivalt üles täitma oma kohustusi seoses Althea jaoks vajalike vägede loomisega; ootab huviga Ukraina osalemist Althea missioonis; tunnustab ELi ja NATO olulist koostööd Lääne-Balkani riikides, eelkõige EUFOR Althea missiooni kaudu, mille peakorter asub tänu Berliin-pluss-kokkulepetele NATO Euroopa vägede kõrgemas peakorteris;

    20.

    		 tunnustab rahuloluga Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias (EUMM Georgia) tulemusi; kiidab heaks selle pikendamise kahe aasta võrra; rõhutab vajadust jätkata selles piirkonnas ÜJKP kohustustele mõtlemist; mõistab teravalt hukka Gruusias asuvate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade ebaseadusliku okupeerimise ja militariseerimise Venemaa poolt, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja kujutab endast tõsist ohtu idapartnerluse piirkonnale ja Euroopale tervikuna; on mures Gruusia okupeeritud alade julgeolekuolukorra halvenemise pärast ja Venemaa Föderatsiooni tegevuse pärast, mis destabiliseerib idapartnerluse piirkonnas rahu ja julgeolekut; nõuab tungivalt, et EL nõuaks ka edaspidi Venemaalt konstruktiivset osalemist Genfi rahvusvahelistel kõnelustel ja oma kohustuste täitmist, mis tulenevad ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppest, eelkõige viies kõik oma sõjalised jõud Gruusia okupeeritud aladelt välja ja võimaldades ELi järelevalvemissioonile takistamatut juurdepääsu kogu Gruusia territooriumile; mõistab hukka Gruusia kodanike ebaseaduslikud kinnipidamised ja röövid ning suurema nn piiristamistegevuse halduspiiril; on mures missiooni EUMM Georgia vastu suunatud desinformatsioonikampaaniate pärast ning kutsub üles tugevdama selle järelevalve-, analüüsi- ja strateegilise teabevahetuse suutlikkust; kinnitab veel kord oma vankumatut toetust idapartnerlusriikidele, eriti nende iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; julgustab ELi tugevdama oma osalust konfliktide rahumeelses lahendamises kogu idapartnerluse piirkonnas; kordab oma üleskutset ELile tagada, et idapartnerluse riikide julgeolekumõõde kajastuks nõuetekohaselt strateegilises kompassis, ning kaaluda Gruusia, Moldova ja Ukrainaga kui assotsieerunud riikidega julgeolekukokkulepete sõlmimist, mis on raamistik suuremate investeeringute ja abi andmiseks julgeoleku-, sõjalise, luure- ja küberkoostöö valdkonnas, et tugevdada nende vastupanuvõimet ja julgeolekut;

    21.

    		 võtab teadmiseks Iraagi julgeolekusektori reformi toetava Euroopa Liidu nõuandemissiooni (EUAM) tugevdamise, mis hõlmab tugikomponendi lisamist sisejulgeolekusektori reformi elluviimiseks, riiklike strateegiate rakendamiseks, et võidelda terrorismi vastu ja seda ennetada (sealhulgas võitlus vägivaldse ekstremismi vastu) ning võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, viidates eelkõige piirihaldusele, finantskuritegevusele, iseäranis korruptsioonile, rahapesule ja kultuuripärandi varadega kaubitsemisele;

    22.

    		 kutsub ELi üles tegelema püsivate ja kasvavate ohtudega kultuuripärandi kaitsele ja säilitamisele ning tõkestama kultuuriväärtuste salakaubavedu eelkõige konfliktipiirkondades; märgib, et Iraagis on mõnede kogukondade ilmajätmine nende kultuuripärandist ja ajaloolistest juurtest muutnud nad radikaliseerumise suhtes kaitsetumaks; tuletab meelde, et Euroopa Liidu nõuandemissioon Iraagis on ainus ÜJKP missioon või operatsioon, mille volituste hulka kuulub kultuuripärandi kaitse komponent, et pakkuda kohalikele partneritele abi ja haridust kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega seotud julgeolekuprobleemide lahendamisel; kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles lisama sarnase komponendi teistesse missioonidesse ja operatsioonidesse;

    23.

    		 julgustab Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) liikmete lähetamist Tripolisse, kus see viib läbi oma tegevust; teeb ettepaneku, et see missioon, mille eesmärk on toetada Liibüa ametivõime rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismiga seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike lammutamisel piirihalduse valdkonnas, jätkaks piirkondliku strateegia raames võimaluste uurimist, kuidas ELi juhtimisel seoses ÜJKP missioonidega Sahelis (eelkõige EUCAP Sahel Niger) Saheli riikide piirivõimekust arendada; väljendab oma muret rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste olukorra pärast Liibüas; nõuab, et Liibüa ametivõimud ja relvastatud rühmitused sulgeksid rändajate kinnipidamisasutused;

    24.

    		 tunneb heameelt ÜJKP operatsiooni EUNAVFOR MED IRINI käivitamise üle Vahemerel ja selle pikendamise üle kuni 31. märtsini 2023; rõhutab selle olulist rolli Liibüa relvaembargo rakendamisel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2526 (2020); juhib tähelepanu, et suutlikkuse suurendamine tõkestab inim- ja relvakaubandust; peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2020. aastal kogeti EUNAVFOR MED IRINI raames korduvaid inspekteerimisest keeldumisi, isegi Türgi laevadel; nõuab sellega seoses Euroopa välisteenistuse läbipaistvat suhtlemist; märgib, et siiani on operatsioonil EUNAVFOR MED väga vähe väärtust, mis piirab märkimisväärselt selle võimekust; on mures selle pärast, et piirkonnas operatsiooni Sea Guardian raames tegutsev NATO ei tee tõhusat koostööd suurema koostöö sidususe või teabe ja ressursside jagamise näol; rõhutab avalikkuse teavitamise strateegilist tähtsust missiooni, laevade peatamiste, sõbraliku lähenemise ja läbivaatuste, sealhulgas keeldumiste kohta; rõhutab merel hädasolijate otsingute ja päästmisega seonduvate rahvusvaheliste kohustuste täitmisel täielikku kooskõla mereõigusega; nõuab, et EL võtaks Vahemere piirkonnas olulise rolli, sest temast on saanud osaleja, kes on suuteline piirkonna stabiilsust tagama; tunneb heameelt ELi kontakt- ja planeerimisüksuse tulemuste üle julgeoleku-, luure- ja planeerimisalaste teadmiste jagamisel nii ELi sidusrühmadega Brüsselis, kohapeal kui ka merel (ELi delegatsioon, EUBAM, EUNAVFOR MED) ning ÜRO Liibüa toetusmissiooniga (UNSMIL);

    25.

    		 peab kahetsusväärseks Türgi üldist destabiliseerivat rolli paljudes ELi ja selle naaberriikide murettekitavates piirkondades, mis ohustab piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust; on äärmiselt mures Türgi poolt Vahemere idaosas ELi liikmesriikide, eelkõige Kreeka ja Küprose vastu suunatud ebaseadusliku tegevuse ja sõjalise tegevuse ähvarduste ning Küprose ja Kreeka merevööndites äsja teatatud ebaseaduslike tegevuste pärast ning mõistab need teravalt hukka; võtab teadmiseks pingutused pingete leevendamiseks, kuid avaldab kahetsust provokatiivse tegevuse ja Türgi sõjalaevade poolt operatsiooni EUNAVFOR MED IRINI vastu suunatud agressiooniga ähvardamise üle, millega rikutakse rahvusvahelist õigust ja ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi; kordab liidu valmidust kasutada kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid ja valikuid, sealhulgas ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaseid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide huve ning säilitada piirkondlik stabiilsus;

    26.

    		 tunnustab tööd, mida on teinud Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) tööd; võtab teadmiseks Euroopa välisteenistuse vajaduste hindamise aruande Ukraina sõjalise kutsehariduse sektori kohta, ning väljendab heameelt käimasoleva töö üle, mille eesmärk on määratleda selle põhjal ELi võimalikku osalust Ukrainas, mis täiendab Ukraina ja tema rahvusvaheliste partnerite pingutusi sõjalise kutsehariduse reformimisel;

    27.

    		 nõuab ÜJKP tsiviiltegevuse taaselustamist, rakendades ÜJKP tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe 22 kohustust; rõhutab, et strateegilises kompassis tuleb seada ambitsioon uuendada ÜJKP tsiviiltegevust käsitlevat kokkulepet, ning et kokkuleppe uus versioon tuleb vastu võtta õigeaegselt; toetab ideed, et kompass peaks nägema ette ÜJKP tsiviiltegevuse põhiaspektid, sealhulgas tsiviilvõimete arendamise pärast 2023. aastat; toetab ideed, et ÜJKP tsiviiltegevuse strateegilised prioriteedid peaksid olema seotud kokkuleppe iga-aastase läbivaatamisprotsessiga; rõhutab vajadust tugevama seose järele ÜJKP, justiits- ja siseküsimuste ning komisjoni juhitava tegevuse vahel, kui see on asjakohane ja võttes nõuetekohaselt arvesse mõlema poliitika erinevaid ülesandeid ja menetlusi, mis on ette nähtud aluslepinguga, ning teiste kriisijuhtimise valdkonnas pädevate osalejate vahel, et tugevdada ÜJKP panust liidu reageerimisel julgeolekuprobleemidele; kutsub ELi üles mõtlema missioonide lähetamise praeguse korra üle ja võtma meetmeid, et muuta otsustusprotsess kiiremaks ja tõhusamaks. on veendunud, et EL peaks jätkama EUCAP Sahel Mali, EUCAP Sahel Nigeri, EUCAP Somalia ja EUAM RCA tsiviilmissioonide põhjaliku hindamisega ning vaatama läbi nende volitused, eelarve ja inimressursid, tagades, et need vastavad tegelikele vajadustele, et edendada nende tegevusvõimet ja tõhusust;

    28.

    		 tunnistab ÜJKP missioonide ja operatsioonide panust rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse, kuid juhib tähelepanu ÜJKP tsiviil- ja sõjaliste missioonide ja operatsioonide püsivale struktuurilisele nõrkusele ja aeganõudvale otsustusprotsessile; rõhutab, kui tähtis on anda sõjalistele missioonidele paindlikumad ja tugevamad volitused, mis on kohandatud kohapealsele olukorrale sobivaks; nõuab ÜJKP struktuurides ja menetlustes muudatuste tegemist, et missioone saaks kiiremini, paindlikumalt ja sidusamalt rakendada; rõhutab tungivat vajadust tihedama kooskõlastamise järele praeguste Euroopa ad hoc operatsioonide ning ÜJKP sõjaliste missioonide või operatsioonide vahel, eriti kui tegemist on kiireloomulise kriisi lahendamisega või kui tagatakse juurdepääs vaidlusalustele strateegilistele piirkondadele; rõhutab, et tulevastel volitustel peab olema selge ja terviklik väljumisstrateegia koos selleks vajalike ressursside loeteluga; rõhutab, et kõigil missioonidel ja eelkõige sõjalistel missioonidel tuleb teha koostööd kohalike elanikega, et suurendada suutlikkust mõistliku aja jooksul, et seejärel võimaldada kestlikku väljumist;

    29.

    		 rõhutab vajadust hinnata asjakohaste strateegiliste ja toimimiskriteeriumide alusel korrapäraselt, süstemaatiliselt ja läbipaistvalt kõiki ÜJKP missioone ja operatsioone; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama protsessi, et õppida varasematest ja käimasolevatest missioonidest, operatsioonidest ja tegevustest ning keskenduda sellele, milliseid poliitilisi, institutsioonilisi, kuid ka sotsiaal-majanduslikke tingimusi tuleb julgeoleku- ja kaitsemeetmete puhul tõhusalt täita, et toetada kestvat rahuloomet ning kestlike ja demokraatlike juhtimisstruktuuride tugevdamist; peab vajalikuks delegeerida rohkem operatiivkohustusi missioonide ja operatsioonide läbiviimisel ning juhtimisel nende sõjaväelisele juhtkonnale; nõuab üldisemalt, et Euroopa Liidu sõjalised struktuurid kaasataks süstemaatiliselt kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja vahenditesse, mis mõjutavad Euroopa relvajõudude operatiivset tegevust, ning eelkõige Euroopa Kaitsefondi programmikomitee töösse;

    30.

    		 tunneb suurt muret operatsioonidest ja missioonidest osa võtvate vägede vähesuse pärast ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid sellega võimalikult kiiresti; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid annaksid ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele vajaliku personali, väljaõppe ja võimekuse, et täita oma volitusi ning muutuda vähem soodsates tingimustes valvsamaks ja vastupidavamaks; rõhutab sellega seoses praegu arutlusel olevat PESCO projekti „Crisis Response Operation Core“ (Kriisidele reageerimise operatsioonide tuumik), mille eesmärk on parandada vägede moodustamise protsessi; peab samal ajal kahetsusväärseks, et seni osaleb selles PESCO projektis ainult kuus liikmesriiki; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kasutama täiel määral ära Euroopa rahutagamisrahastut ja aluslepingutega ette nähtud rahastamisvõimalusi liidu eelarvest, et hõlbustada nii vägede moodustamist kui ka sõjaliste jõudude lähetamist; toetab kolmandate riikide osalemist ÜJKP operatsioonides ja missioonides, kui see on kooskõlas Euroopa huvide ja väärtustega; on veendunud, et sellist osalemist tuleks vajaduse korral laiendada;

    31.

    		 tunneb muret sageneva teabega manipuleerimise, desinformatsiooni ja hübriidohtude pärast, mis pärinevad eelkõige Venemaalt ja Hiinast, kuid ka teistelt osalejatelt, ja mõjutavad otseselt paljusid stsenaariume ning ÜJKP missioone ja operatsioone, destabiliseerides terveid piirkondi ja delegitimeerides ELi välismissioone; nõuab nende ohtude taustal kiiremas korras ÜJKP missioonide ja operatsioonide reageerimise struktureerimist; rõhutab sellega seoses vajadust ELi, liikmesriikide ja partnerriikide ühiste pingutuste järele, sealhulgas hübriidohtude, küberrünnete ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude (KBRT) ennetamiseks; tunneb heameelt kriisidele reageerimise suutlikkuse reservi loomise üle KBRT-juhtumite jaoks; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus pakuks strateegilise kommunikatsiooni kaudu konkreetset toetust ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele;

    32.

    		 nõuab liidu juhtimisstruktuuride, eelkõige sõjalise staabi (ELSS) ning sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse (MPCC) tugevdamist, kuna need tuleb võimalikult kiiresti varustada vajalike töötajate, vajaliku varustuse ja vahenditega ning need peavad suutma turvalisel viisil vahetada salastatud teavet, sealhulgas liikmesriikide ja missioonide või operatsioonidega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et üleminekut MPCC 2. etapile on edasi lükatud, ja kutsub liikmesriike üles täielikult täitma oma kohustusi, et seda võimaldada; rõhutab, kui oluline on muuta MPCC võimalikult kiiresti tõeliseks täieõiguslikuks juhtimis- ja kontrollistruktuuriks (peakorteriks), mis on suuteline tagama tulevikku suunatud ja strateegilise ennetamise funktsiooni, juhtima operatsioone ja Euroopa missioone strateegilisest kontekstist tuleneva vajaliku reageerimisvõime ja paindlikkusega ning tugevdama eurooplaste strateegilist tegevusautonoomiat;

    33.

    		 rõhutab, et naiste osalemine ÜJKP missioonidel aitab missiooni tulemuslikkusele kaasa ning suurendab ELi usaldusväärsust naiste ja meeste võrdsete õiguste edendajana kogu maailmas; nõuab naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ning noori, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2250 süstemaatilisemat rakendamist, samuti ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava tugevdamist; nõuab soolise aspekti arvestamist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel, eelkõige parema soolise tasakaalu saavutamise kaudu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide isikkoosseisus ja juhtkonnas ning lähetatud isikkooseisu erikoolituse abil; kutsub üles võtma meetmeid, et tagada seksuaalsest ja soolisest ahistamisest vaba töökeskkond; kordab oma üleskutset lisada sooline analüüs uutesse ÜJKP vahenditesse, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa rahutagamisrahastusse; väljendab rahulolu asjaolu üle, et kõik ÜJKP tsiviilmissioonid on nüüdseks nimetanud ametisse soolise võrdõiguslikkuse nõustajad, ning kutsub ÜJKP sõjalisi missioone üles tegema sama; julgustab ELi liikmesriike nimetama olemasolevate vabade ametikohtade jaoks naiskandidaate; peab kahetsusväärseks, et ÜJKP missioonidel ja eelkõige sõjalistel operatsioonidel töötavate naiste arv on endiselt väga väike; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus edendaks konkreetset eesmärki suurendada naiste arvu ELi kriisiohjemissioonides ja -operatsioonides; nõuab tungivalt, et liikmesriigid otsiksid võimalusi töötajate värbamis- ja hoidmispoliitika tugevdamiseks ning naiste osaluse edendamiseks rahu kindlustamise ja rahuvalvemissioonidel; rõhutab vajadust lisada ELi eelarvesse uus rida, millest rahastataks soolise võrdõiguslikkuse nõunike ametikohti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalistel missioonidel;

    34.

    		 ootab ühisteatist strateegiliste lähenemisviiside kohta endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamiseks, mis kuulutati välja Euroopa Liidu olukorda käsitleva 2020. aasta kõne kavatsusavalduses ja mis kujutab endast desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) 2006. aasta ELi toetuskontseptsiooni õigeaegset läbivaatamist; rõhutab julgeolekusektori reformide esikohale seadmise olulisust, eelkõige meie ÜJKP missioonide jaoks; kutsub seetõttu komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles laiendama tulevast ühisteatist desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise kohta julgeolekusektori reformile ning suutlikkuse suurendamisele julgeoleku ja arengu toetamiseks, et saavutada kolmandatele riikidele antava julgeolekuabi jaoks järjekindel, sidus ja põhjalikult uuendatud liidu lähenemisviis; nõuab järjepidevust ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika instrumentide ja ELi arenguabi vahel;

    Kriiside ennetamine ja juhtimine

    35.

    		 tunneb heameelt Euroopa armeede koostöövõime üle kodanike aitamisel pandeemiavastases võitluses 2020. aastal; on seisukohal, et relvajõudude väärtuslik panus COVID-19 pandeemia ajal on näidanud liikmesriikide sõjaliste vahendite ja võimete kasutamise olulisust liidu elanikkonnakaitse mehhanismi toetamisel; julgustab liitu ja liikmesriike tõsiselt kaaluma ja ära kasutama ELi lepingu artikli 44 rakendamise täpseid üksikasju, et võimaldada liidul kiiresti, tõhusalt ja vajaliku paindlikkusega reageerida julgeolekukriisidele tugeva kollektiivse ELi mõõtmega, sealhulgas võimaldades liikmesriikide rühma poolt juba läbiviidavale ad hoc operatsioonile hilisemat ELi ex post mandaati; tunneb heameelt relvajõudude positiivse koondamise ja koordineerimise tegevuse üle COVID-19 pandeemia ajal, eelkõige patsientide transpordiga ravi eesmärgil ja varustuse tarnimisega liikmesriikide vahel, ning ka NATO liitlaste taristute ja vahenditega loodud koostoime üle, seoses õhutranspordi ja vajalike seadmete transpordiga; tunneb heameelt eelkõige Euroopa lennutranspordi juhtimissüsteemi rolli üle pandeemia ajal patsientide evakueerimisel, üleviimisel ja meditsiinitarvete tarnimisel; julgustab Euroopas üldiselt sõjalise õhuliikluse, sealhulgas transpordi, lennuaegse tankimise ja lennundusmeditsiinilise evakueerimise kasutamist, mis tagab Euroopas sõjalise õhutranspordi pingutuste tõhususe ning tulemuslikkuse; kutsub sellega seoses liikmesriike üles kaaluma selle strateegilise kaitsevarustuse ühist arendamist ja julgustab looma ELi erakorralist sõjalist üksust, mille eesmärk on hõlbustada sõjaliste logistiliste vahendite piiriülest kasutamist hädaolukordades, et võimaldada tsiviiloperatsioonide toetamisel suuremat koordineerimist, koostoimet ja solidaarsust;

    36.

    		 toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja propageeritud eesmärki luua nn kiire sisenemisjõud, mis peaks hõlmama umbes 5 000-liikmelist hargmaist maismaabrigaadi ning õhu-, mere- ja erioperatsioonijõudude komponente, mida saaks mobiliseerida julgeolekualases hädaolukorras; tuletab meelde, et ELil puudub praegu maa-, mere- ja õhualane oskusteave ning esmaste sisenemisoperatsioonide läbiviimiseks vajalik võimekus kohapealse turvalisuse taastamiseks; peab realistlikuks ja vajalikuks, et esimese sammuna lepivad liikmesriigid strateegilise kompassi raames kokku asjaoludes, mis tingivad sellise väe mobiliseerimise, ning lepivad kokku ühes või mitmes operatsioonistsenaariumis, tehes seda sealjuures äärmiselt lühikese aja jooksul; tuletab siiski meelde, et ELi lahingugruppe ei ole nende enam kui 15 aasta olemasolu jooksul kordagi kasutatud, eelkõige liikmesriikide vahelise poliitilise üksmeele puudumise ning rakendamise ja rahastamise keerukuse tõttu, kuigi neid on korduvalt olnud võimalik kasutusele võtta; tuletab meelde vajadust muuta need toimivaks regulaarsete väliõppuste läbiviimisega; taunib liikmesriikide nõrka seotust lahingugruppidega nii poliitilises kui ka praktilises mõttes; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal toimis ainult üks lahingugrupp, mida juhtis Itaalia; tunneb muret 2022. ja 2023. aasta strateegilise planeerimise nõrkuse pärast ja nõuab selle läbivaatamist; nõuab, et liikmesriigid suurendaksid oma pühendumust ELi sõjalisele suutlikkusele; märgib, et kiirreageerimisjõudude kontseptsioon peab andma lisaväärtust võrreldes ELi lahingugruppidega; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles põhjalikult hindama, uurima ja välja töötama võimalusi alaliselt paigutatud ja ühiselt treeniva alalise üksuse loomiseks; on veendunud, et uus nn kiire sisenemisjõud peaks olema kas lahingugruppide põhjaliku reformi tulemus või need täielikult asendama, et vältida edasist ELi ÜJKP võimekuse dubleerimist; jagab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seatud ambitsioone seoses ELi sõjaliste vahendite, eelkõige seoses ad hoc vahendite tugevusega; kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles uurima, kuidas ELi lahingugruppide või uue nn kiire sisenemisjõu lähetamist, ELi lepingu artikli 44 rakendamist ja PESCO endiselt kasutamata tegevuskomponenti kõige paremini korraldada; loodab, et nende elementide sõnastamine peab võimaldama ELil ja selle liikmesriikidel kiiresti ja tõhusalt reageerida sõjaliste vahenditega kriisidele oma naabruskonnas ning täita ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, mida tuntakse ka Petersbergis määratletud ülesannetena;

    37.

    		 rõhutab täpsete ja õigeaegsete luureandmete tähtsust otsuste tegemise toetamisel ning turvaliste missioonide ja operatsioonide tagamisel ning nende vastu suunatud mõjutamis- ja desinformatsioonikampaaniate paremal tõrjumisel; kutsub Euroopa välisteenistust üles looma operatsioonide toimumiskohtades luurevõimekust, luues kõigis ÜJKP missioonides ja operatsioonides luureüksused, mis jagaksid reaalajas luureandmeid ELi luure- ja situatsioonikeskusele (EU INTCEN), Euroopa Liidu sõjalisele staabile (EUMS) ja tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistusele (CPCC), et toetada otsuste tegemist; rõhutab üldisemalt, et ELi luure- ja situatsioonikeskuse ning luuredirektoraadi (EUMS INT) töö sõltub liikmesriikide valmisolekust teavet jagada, ning kutsub üles suurendama EU INTCENi rahalisi ja tehnilisi vahendeid; nõustub komisjoni presidendi 2021. aasta Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes esitatud analüüsiga, et EL peab parandama luurealast koostööd; rõhutab olukorrateadlikkuse ja riiklike luureteenistuste vahelise kooskõlastamise olulisust ning väljendab heameelt komisjoni presidendi üleskutse üle luua olukorrateadlikkuse ELi ühiskeskus, mis on oluline vahend tulevikusuundade strateegilise analüüsi ja ELi strateegilise autonoomia parandamiseks;

    38.

    		 tunneb heameelt Euroopa rahutagamisrahastu loomise üle 2020. aastal; tuletab meelde, et Euroopa rahutagamisrahastu suudab anda liidule võime reageerida kiiresti ja tõhusalt praegustele julgeolekuprobleemidele, mistõttu nõuab selle kiiret rakendamist; nõuab operatsiooni toimumiskohtades vajaliku varustuse tarnimist, sealhulgas surmava varustuse tarnimist, kui see on asjakohane ja vajalik, ning koolitust, võttes arvesse üksuse geograafiliselt tasakaalustatud olemust, järgides täielikult ühise seisukoha 944 kaheksat kriteeriumit, inimõigusi ja humanitaarõigust, rakendades laiaulatuslikku riskide eelhindamist ja alalist jälgimist ELi tasandil seoses kolmandate riikide osalejate sõjalise tehnoloogiaga varustamise tasemega ning kehtestades tõhusad läbipaistvust käsitlevaid sätted; rõhutab, et Euroopa välisteenistus peab Euroopa rahutagamisrahastu raames tähelepanelikult jälgima ja tagama meie partneritele edastatud materjalide jälgitavuse ja nõuetekohase kasutamise, pidades silmas Euroopa rahutagamisrahastu kõikehõlmavat lähenemist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa rahutagamisrahastu ei käsitle üksnes varustuse tarnimist partneritele, vaid toimib ka ÜJKP sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamisvõimalusena, mida tuleks vajalikul määral kasutada; võtab kohustuse tagada järjekindlus ja täiendavus ÜJKP missioonide ja operatsioonide, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja Euroopa rahutagamisrahastu vahel; kordab oma palvet luua Euroopa välisteenistuses uus haldusüksus selle uue vahendi haldamiseks; rõhutab vajadust kasutada strateegilist kompassi, et töötada välja selge visioon sellest, kuidas liikmesriigid soovivad kasutada Euroopa rahutagamisrahastut lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis;

    39.

    		 tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse 2020. aasta novembris vastu võetud kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava üle, mis hõlmab konkreetseid meetmeid üha olulisemaks muutuva kliima ja julgeoleku vahelise seose käsitlemiseks; rõhutab looduskatastroofide, ülemaailmsete pandeemiate või inimtegevusest tingitud katastroofide ühe sagedasemat esinemist, mis sarnaselt küber- ja hübriidohtudega suurendavad praeguseid julgeolekuprobleeme ja vajavad seetõttu täiendavaid vahendeid; julgustab liitu ja selle liikmesriike arendama oma suutlikkust nende uute probleemide lahendamiseks; rõhutab, et selliste uute julgeolekuprobleemidega tegelemine ei tohiks suunata ressursse kõrvale traditsioonilisest, tavapärasest kaitse- ja julgeolekualasest suutlikkusest;

    40.

    		 on seisukohal, et rändevoogude instrumentaliseerimine ELi idapoolsete välispiiride kaudu koos desinformatsioonikampaaniatega on kombineeritud hübriidsõja vorm, mille eesmärk on ELi hirmutamine ja destabiliseerimine; kutsub liitu üles töötama välja asjakohased õigusaktid, millega nähakse ette vajalikud kaitsemeetmed, et tõhusalt reageerida rände ärakasutamisele poliitilistel eesmärkidel kolmandate riikide poolt, tagada ELi välispiiride tõhus kaitse ning inimõiguste ja inimväärikuse kaitse ning võtta meetmeid ebaseadusliku piiriületuse vältimiseks; kordab oma solidaarsust Läti, Leedu ja Poolaga seoses sellega, et Aljaksandr Lukašenka režiim kasutab rännet ELi destabiliseerimiseks;

    Vastupidavam liit: juurdepääsu tagamine vaidlusalustele strateegilistele aladele ning vastastikuse abi ja julgeoleku suurendamine liikmesriikide vahel

    Liikumisvabaduse kaitsmine merel

    41.

    		 tuletab meelde, et praeguste merendusvaldkonna geopoliitiliste pingete taustal peab liit kaitsma universaalseid väärtusi ja põhimõtteid, ÜRO põhikirja, rahvusvahelist õigust, nagu ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS), mitmepoolsust ja rahvusvahelist koostööd ning kaitsma oma huve, tagades meresõiduvabaduse, meresideliinide ja avamere taristu turvalisuse; tuletab meelde, et liidu merendushuvid on tihedalt seotud tema elanike heaolu, jõukuse ja turvalisusega ning et ligikaudu 90 % liidu väliskaubandusest ja 40 % sisekaubandusest toimub meretranspordi kaudu; rõhutab Euroopa Liidu vastupanuvõimega seotud pädevusvaldkondi ja volitusi, eelkõige norme loovaid;

    42.

    		 kordab vajadust tugevdada liidu rolli rahvusvahelise meresõiduohutuse tagajana; kutsub liitu üles toetama ja arendama oma ÜJKP mereoperatsioone, et neil oleks rahvusvahelisel tasandil kindel platvorm püsivama operatiivse kaasamise poole püüdlemiseks; kutsub üles uurima võimalust korraldada regulaarseid mereväe õppusi, milles peaksid võimaluse korral olema kombineeritud mehitatud ja mehitamata varad, et parandada koostalitlusvõimet; peab väga oluliseks, et liit säilitaks teda ümbritsevatel meredel stabiilse ja turvalise keskkonna; märgib murelikult, et kaitseküsimuste iga-aastases kooskõlastatud läbivaatamises on tunnistatud, et merenduse juhtimis- ja kontrollivõimalustes, luuretegevuses, seires ja vaatluses on märkimisväärsed puudujäägid; tervitab kuut alalise struktureeritud koostöö projekti, mis keskenduvad merendusalaste võimete arendamisele, ja samuti mereväe ühiseid võimearendusprogramme; rõhutab, et Euroopa Liit ja NATO peavad tegema tihedat koostööd, et võtta vastu tõhus ühine lähenemisviis selliste meresõidu turvalisuse ohtude käsitlemiseks nagu piiriülene ja organiseeritud kuritegevus, sealhulgas inim-, relva- ja uimastikaubanduse, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku kalapüügiga tegelevad organiseeritud kuritegelikud võrgustikud;

    43.

    		 tunneb sellega seoses heameelt koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni ja katseprojekti käivitamise üle Guinea lahes; nõuab, et seda kontseptsiooni, mis põhineb vajaduste analüüsil, mis hõlmab võimalust aidata kaasa piirkondlike pingete leevendamisele, laiendataks teistele huvipakkuvatele piirkondadele, eelkõige India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et tagada ja kaitsta Euroopa rahvusvahelist seisukohta ja väärtusi; nõuab selle kontseptsiooni ja asjaomaste käimasolevate missioonide hindamist ja arutamist Euroopa Parlamendis; kutsub samuti komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu julgeoleku- ja kaitseaspektidele järgmises 2022. aasta ajakohastatud teatises rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta; kutsub merendusega tegelevaid liikmesriike üles tugevdama oma sõjalist merevõimekust, et tegeleda nii asümmeetriliste kui ka konventsionaalsete ohtudega meresõiduohutusele, meresõiduvabadusele ja ELi sinisele majandusele; kutsub ELi üles oma meresõiduohutuse strateegiat aastaks 2022 ajakohastama; tunneb heameelt Hormuzi väinas teostatava merel olukorrateadlikkust käsitleva Euroopa missiooni (EMASOH) käivitamise üle 2020. aasta alguses ja toetab selle kahte eesmärki: tagada turvaline navigatsioonikeskkond ning leevendada praeguseid piirkondlikke pingeid; tunneb heameelt operatsioonide EUNAVFOR Atalanta, EUTM Somalia ja EUCAP Somalia tervikliku ja kooskõlastatud strateegilise läbivaatamise ja nende pikendamise üle, eesmärgiga kaasata kõiki julgeolekuaspekte;

    Võitlus hübriidohtudega

    44.

    		 mõistab hukka liikmesriikide vastu toime pandud pahatahtlikud teod, näiteks hübriidrünnakud, mis instrumentaliseerivad rännet; kutsub liitu ja liikmesriike üles parandama oma võimekust küberohtude tuvastamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid reageeriksid kindlalt ning koordineeritult igasugusele uuele pahatahtlikule, ebaseaduslikule ja destabiliseerivale kübertegevusele, kasutades ELi käsutuses olevaid vahendeid täies ulatuses ja kooskõlas oma partneritega; kutsub liikmesriike üles parandama riigi küberkaitsevõimet; kutsub ELi üles töötama selle nimel, et luua õiguslik vahend hübriidohtudele reageerimiseks ja varustada end üldise kübervõimekusega, mis hõlmab turvalisi võrgustikke, sideteenuseid ja teabevahetust, koolitusi ja õppusi, sealhulgas alalise struktureeritud koostöö projektide kaudu, ning kasutama ära ELi küberdiplomaatia vahendeid; nõuab küberkaitsepoliitika raamistiku kiiret läbivaatamist, et EL ning selle liikmesriigid suurendaksid oma ennetus-, omistus-, heidutus- ja reageerimisvõimet, tugevdades oma positsiooni, olukorrateadlikkust, vahendeid ja protsesse; rõhutab, et on vajalik, et kõik ELi institutsioonid ja ELi liikmesriigid teeksid kõikidel tasanditel rohkem koostööd, et luua küberturvalisuse strateegia, mille peamine eesmärk peaks olema suurendada veelgi vastupanuvõimet ning saavutada ühine, ning ka parem riiklik tugev kübervõimekus nii tsiviil- kui ka militaarvaldkonnas ja koostöö, et reageerida püsivatele julgeolekuprobleemidele; tunneb seepärast heameelt Euroopa Liidu olukorda käsitleva 2021. aasta kõnes esitatud teate üle Euroopa küberkaitsepoliitika kohta; tunneb heameelt liikmesriikide suurenenud küberkaitse valdkonna koostöö üle alalise struktureeritud koostöö raames, sealhulgas küberturbe kiirreageerimisrühmade üle; tuletab meelde, et ELi missioonide ja operatsioonide edukas elluviimine sõltub üha enam pidevast juurdepääsust turvalisele küberruumile, mistõttu on selleks vaja tugevat ja vastupidavat tegutsemisvalmidust küberruumis ning asjakohast reageerimist sõjaväerajatiste, missioonide ja operatsioonide suhtes toime pandud rünnakutele; tunnistab, et küberkaitse on mõnevõrra tulemuslikum, kui see hõlmab ka mõningaid ründevahendeid ja -meetmeid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas rahvusvahelise õigusega; tunneb muret ELi ja selle üle, et liikmesriigid sõltuvad oma küberturvalisuse tagamisel välisriikide vahenditest; rõhutab vajadust edendada Euroopa avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes üksustes küberturvalisuse kultuuri, sealhulgas spetsiaalsete kursuste ja õppekavade kehtestamise kaudu; märgib Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži olulist koolitustööd küberkaitse valdkonnas ning peab sellega seoses kiiduväärseks kübervaldkonna õppe-, koolitus-, hindamis- ja harjutusplatvormi loomist; rõhutab, et Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž peaks saama vahendeid liidu struktuurifondidest, et kolledžil oleks võimalik suurendada oma panust ELi küberkaitseoskuste edendamisse, eriti arvestades suurenenud vajadust tipptasemel küberekspertide järele; tunnistab küber- ja automatiseeritud luurevõime kasvavat tähtsust; rõhutab, et need on ohuks kõigile liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele; nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid oma küber- ja automatiseeritud tehnoloogia täiustamist, ning julgustab veelgi koostööd nende tehnoloogiliste edusammude vallas; soovitab uurida võimalusi meie partnerite kübervõimekuse suurendamise toetamiseks, näiteks ELi väljaõppemissioonide volituste laiendamist nii, et need hõlmaksid ka küberkaitse küsimusi, või kübervaldkonna tsiviilmissioonide käivitamist; tunneb heameelt sanktsioonide kehtestamise üle Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea küberrünnete, sealhulgas küberrünnete WannaCry, NotPetya ja Operation Cloud Hopperi toimepanijate suhtes;

    45.

    		 kutsub Euroopa välisteenistust üles looma kooskõlas Euroopa demokraatia tegevuskavaga ELi vahendid, mille eesmärk ei ole mitte ainult keskenduda liikmesriikide ja sidusrühmade vastupanuvõime suurendamisele desinformatsiooni suhtes, vaid ka kehtestada sotsiaalplatvormidele kohustuslikud nõuded ja võimaldada kodanikel teha teadlikke otsuseid, ning samuti parandada ELi suutlikkust tugevdada võitlust desinformatsiooni ja pahatahtliku käitumise vastu, et tuvastada nende atribuute, neid heidutada, tõrjuda ja sanktsoneerida;

    46.

    		 rõhutab selle ohu arengut ja ELi institutsioonide vajalikku kohandamist arvesse võttes, et ELi institutsioonides, sealhulgas parlamendis, tuleks võtta meetmeid institutsioonisisese suutlikkuse tugevdamiseks; rõhutab ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) loodud institutsioonidevahelise koordineerimise tähtsust; kutsub ELi institutsioone, eelkõige komisjoni, üles tegema kättesaadavaks ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma toetamiseks vajalikud inimressursid; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja/või liikmesriigid suurendaksid rahalisi ja tööjõuressursse, et tugevdada ELi suutlikkust end küberrünnete eest kaitsta;

    47.

    		 julgustab vastastikuse operatiivabi tõhustamist liikmesriikide vahel; rõhutab kriisijuhtimise stsenaariumitel põhinevate lisaõppuste korraldamise olulisust; kutsub liikmesriike tungivalt üles jõudma pärast strateegilise kompassi valmimist kaugelevaatavale ühisele arusaamisele ELi lepingu artikli 42 lõike 7 ja ELi toimimise lepingu artikli 222 kohta, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 222 ja ELi lepingu artikli 42 lõike 7 aktiveerimise kohta võimaliku küberrünnaku stsenaariumi korral; rõhutab sellega seoses, et ELi lepingu artikli 42 lõike 7 aktiveerimise tingimusi ja antava abi üksikasju ei ole kunagi selgelt määratletud, ning nõuab selle vahendi tõhusamat rakendamist;

    Liidu suveräänsuse säilitamine kosmoses ja õhus

    48.

    		 kutsub liitu üles võtma vastu kosmose kaitsestrateegia, et säilitada igal ajal ELi ja selle liikmesriikide autonoomne ja häireteta juurdepääs kosmosevaradele; rõhutab vajadust soodustada Euroopa ühise kosmose kaitse- ja julgeoleku strateegilise kultuuri teket, vähendada strateegilist sõltuvust ja parandada Euroopa kosmoseprogrammide operatiivjuhtimist, seades lõpuks eesmärgiks strateegilise autonoomia kõikides teistes valdkondades; toetab algatusi, mille eesmärk on edendada ELi kosmosepoliitikat, sealhulgas ambitsioonikat uut ELi kosmoseprogrammi, mis peab püüdma kaitsta praeguseid ja varasemaid Euroopa kosmosevarasid; julgustab ELi suurendama olukorrateadlikkust ja geoluure toetust, tugevdades liidu ja liikmesriikide suutlikkust Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (Satcen) kaudu, et tagada ÜJKP ja ELi kosmoseprogrammi seotus Galileo (eelkõige selle avaliku reguleeritud teenuse) ja Copernicuse kaudu, kasutama ära investeerimisvõimalusi (eelkõige seoses Euroopa Kaitsefondi ja programmiga „Euroopa Horisont“) ning avastama muid võimalikke koostoimeid kosmose ja kaitsesektori vahel (sealhulgas võimekuse valdkonnas); rõhutab, kui tähtis on liidu jaoks autonoomne juurdepääs kosmosele ja oma kanderakettide olemasolu; nõuab kindlalt, et liit näitaks teed rahvusvahelise kosmoseõiguse tugevdamise suunas, sest see on üha enam vaidlusi tekitav valdkond; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles edendama aktiivselt rahvusvahelisi algatusi desarmeerimiseks kosmoses;

    49.

    		 hoiatab, et õigete rahvusvaheliste õigusvahendite kehtestamata jätmise korral võib avakosmosest saada kiiresti sõjaline areen; nõuab kindlalt, et liit näitaks teed rahvusvahelise kosmoseõiguse tugevdamise suunas, püüaks ennetada kosmosesse relvade paigutamist, töötades välja tervikliku rahvusvahelise õigusvahendi, ning edendaks selles valdkonnas liite, rahvusvahelist koostööd ja mitmepoolseid lahendusi;

    50.

    		 tunneb heameelt uue Euroopa turvalise ühenduse projekti ettepaneku üle, mis hõlmab ka kvantsatelliite; nõuab selle projekti kiiret lõpuleviimist, et parandada liidu telekommunikatsioonivõrkude julgeoleku taset; rõhutab suurenevat Euroopa satelliitidele ja liikmesriikidele korraldatavate küber- ja füüsiliste rünnakute ohtu; rõhutab rünnakute ennetamise ja nende vastu kaitsemehhanismide loomise vajalikkust;

    51.

    		 on mures kosmoseprügi koguse jätkuva suurenemise pärast, eriti maalähedasel orbiidil, mis ohustab meie satelliidialast võimekust, ning mikrosatelliitide arvu pärast; rõhutab, et uued ülisuured satelliitide kogumid suurendavad kokkupõrkeohtu veelgi; tunneb heameelt kosmoseliikluse korraldamise Euroopa poliitika väljatöötamise üle ning nõuab läbirääkimiste intensiivistamist selle kohta rahvusvahelise tagasiside saamiseks; usub, et sellise poliitika konkreetsed väljundid peaksid viima kosmosejäätmete seirevõime parandamiseni; teeb ettepaneku teha Satcenile ülesandeks analüüsida ja koostada aruanne ELi ja liikmesriikide satelliitide ohutuse ja/või kaitsetuse kohta kosmosejäätmete, küberrünnete ja otseste raketirünnakute suhtes;

    52.

    		 võtab teadmiseks Euroopa Liidu Satelliidikeskuse tehtud olulise töö; peab kahetsusväärseks, et Satceni missioone ei saa pikaajaliselt Euroopa Liidu eelarvest rahastada ja rõhutab, et Euroopa Liidu Satelliidikeskus peaks saama osa liidu struktuurifondidest, et säilitada oma panus liidu tegevusse, eelkõige selleks, et pakkuda ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks kõrge resolutsiooniga satelliitfotosid; leiab, et Euroopa Kaitsefondi tööprogrammis tuleks arvesse võtta Satceni vajadust tehnoloogilise arengu järele; soovitab alalise struktureeritud koostöö raames luua ruumiandmete analüüsi kogukonna; usub, et Satcenil peab selles olema keskne roll; teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament ja Satcen sõlmiksid lepingu, mis võimaldaks Euroopa Parlamendile juurdepääsu keskuse fotodele ja analüüsiteenustele, mida ta peab kasulikuks teabe saamiseks ning oma seisukohtade ja otsuste kujundamiseks, austades täielikult Satceni konfidentsiaalsus- ja julgeolekutoiminguid;

    53.

    		 nõuab lennuliikluse vabaduse austamist; kutsub liitu üles kaitsma end igasuguste tsiviillennundust ähvardavate või õhuruumi mittejärgimisest põhjustatud ohtude eest ning kaitsma rahvusvahelist lennuohutust koostöös NATO õhuturbemissiooni ja ELi partneritega; kutsub asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles alustama tööd, et hinnata, kas koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni on soovitatav laiendada õhukeskkonnale;

    Strateegiliste taristute kaitsmine

    54.

    		 juhib tähelepanu Euroopa ees seisvatele uutele ohtudele, mille hulgas on majanduslik sund, desinformatsioonikampaaniad, valimistesse sekkumine ja intellektuaalomandi vargused; märgib, et need ohud ei käivita seni Põhja-Atlandi lepingu artiklit 5 ega ELi lepingu artikli 42 lõiget 7, kuid neile tuleks reageerida ühiselt; nõuab suuremat Euroopa tasandi koordineerimist, et hinnata, analüüsida ja vältida edasisi hübriidrünnakuid mõnede rahvusvaheliste osalejate poolt; nõuab praeguste ELi vahendite kasutuselevõtmist, et need aitaksid rohkem ära hoida ja tõrjuda hübriidohte ning kaitsta elutähtsat taristut ning liidu demokraatlike institutsioonide toimimist ja tagada meie tarneahelad, võttes samal ajal arvesse praeguseid struktuure ja uut võimalust rakendada laiemate hübriidohtude vastaste töövahendite osana ühiseid vastumeetmeid; rõhutab tungivat vajadust, et Euroopa institutsioonid, ametid ja muud asutused arendaksid oma strateegilise kommunikatsiooni suutlikkust, varustaksid end turvaliste kommunikatsioonisüsteemidega ja kiire rünnakutele reageerimise võimekusega ning suurendaksid oluliselt oma vastupanuvõimet;

    55.

    		 kutsub liitu üles rakendama ELi lepingu artikli 42 lõike 7 stsenaariumitel põhinevatest harjutustest saadud õppetunde ning töötama välja paindlikku ja mittesiduvat analüüsi selle aktiveerimiseks, et tugevdada vastastikust abi ja solidaarsust liikmesriikide vahel;

    56.

    		 rõhutab, et kiudoptilised kaablid on meie digitaalmajanduse selgroog ülemaailmses internetis, mille kaudu liigub 97 % kogu internetiliiklusest; rõhutab, et kuigi need kaablid on ELi kriitilise tähtsusega taristu keskne ja lahutamatu osa ning kätkevad endas seega suurt geopoliitilist olulisust, on need viimasel ajal olnud sabotaaži või välisluureoperatsioonide sihtmärgiks; on seisukohal, et EL peaks seadma nende kaablite turvalisuse ja kaitsmise esmatähtsale kohale; nõuab, et EL kehtestaks ELi kiudoptilise kaabli turvaprogrammi, mis hõlmaks teadusuuringuid, kooskõlastamist, poliitika väljatöötamist, vahejuhtumitest teatamist, nende uurimist ja järelvalvet ning rannavalve koolitust; juhib tähelepanu sellele, et meie nüüdisaegne majandus üldiselt, aga ka kaitse- ja julgeolekutööstus sõltuvad eriti tugevalt pooljuhtidest; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni presidendi avalduse üle, et tuleks lahendada pooljuhtide nappuse probleem, tugevdades Euroopa kiipide õigusakti kaudu teadusuuringuid, projekteerimist ja tootmist ELis; rõhutab sellega seoses tugevalt Euroopa kaitse- ja julgeolekutööstuse rolli ELis, kuna see pakub vahendeid Euroopa kodanike turvalisuse ja liidu kestliku majandusarengu tagamiseks; peab kiiduväärseks ELi jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa tooraineliidu loomist;

    Tsiviil- ja sõjaliste võimete arendamine, protsesside ja arengu parandamine ning nende sidususe tagamine

    57.

    		 tõdeb, et pandeemia on paljastanud meie kaitsetuse, nõrkused ja pidevad probleemid; märgib, et ELil ei olnud täielikku suutlikkust ega võimekust tagada Kabuli rahvusvahelise lennujaama kaootilise sõjalise evakueerimise ajal oma kodanike ohutu ja kooskõlastatud evakueerimine Afganistanist; nõuab seetõttu põhjalikku hindamist; nõuab poliitilist valmisolekut tegutseda ka hädaolukordade ja kriiside ajal kiiresti, tõhusalt ja selgelt ning Euroopa strateegilise sõltuvuse vähendamist, sealhulgas siis, kui see mõjutab Euroopa sõjalist võimekust; tuletab meelde eesmärki tugevdada Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat, et ta saaks olla usaldusväärne strateegiline partner, kes on nõudlik ja suuteline oma huve ja väärtusi kaitsma; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni tehtud töö ja algatuste ning Euroopa välisteenistuse tegevuse üle;

    58.

    		 tunneb heameelt edusammude üle, mis on tehtud uue Euroopa sõjaliste võimete arendamise võimaldamiseks Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames, tugevdades Euroopa kaitsetööstuslikku ja tehnoloogilist baasi, mis on strateegilise autonoomia saavutamiseks ülioluline; rõhutab tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tähtsust koos ELi kaitsevarustuse turu tekkimisega, mis järgib täielikult siseturu reegleid, ning ELi ühist seisukohta relvaekspordi kohta; kutsub komisjoni üles õppima nende vahenditega seotud konkreetsetest õppetundidest Euroopa Kaitsefondi jaoks, mille eesmärk on saavutada tegevustulemusi; tunneb heameelt Euroopa Kaitsefondi määruse vastuvõtmise ja selles sisalduvate selgete normide üle; tuletab meelde kaitsevaldkonna teadusuuringute äärmiselt tundlikku ja strateegilist olemust nii tööstuse konkurentsivõime kui ka ELi strateegilise autonoomia seisukohast; on seisukohal, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõime säilitamiseks on oluline toetada selle ettevõtete juurdepääsu pangapoolsele ning pangavälisele rahastamisele; rõhutab, et kaitsevarustuse tootmine on oma olemuselt suures osas kahepoolne ja teenib tsiviilvaldkonda; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa ökomärgis, mis julgustab tööstust keskkonnasõbralikumaks muutuma, säilitaks Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime, eriti kuna see mängib olulist rolli ELi strateegilise autonoomia seisukohast;

    59.

    		 julgustab komisjoni ja liikmesriike hõlmava tõhusa juhtimise kehtestamist projektijuhtimiseks nii riigi kui ka tööstuse tasandil; soovitab komisjonil uurida võimalusi leevendada bürokraatlikku koormust, et hõlbustada ettevõtete, eelkõige VKEde osalemist Euroopa Kaitsefondi projektides; julgustab hõlbustama VKEde kaasamist selliste algatustega nagu Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, alaline struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefond, suurendades pingutusi, et toetada ettevõtlusinkubaatoreid ja kapitali investeerimist; soovitab luua ühise mehhanismi Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja Euroopa Kaitsefondi raames arendatud võimete kohapealseks katsetamiseks, et hõlbustada nende võimete integreerimist riikide sõjavägedesse; tervitab kaitsealaste riigihangete direktiivi (direktiiv 2009/81/EÜ) sätteid, mille eesmärk on edendada koostööd kaitsehangete valdkonnas, ning kutsub liikmesriike üles kasutama täiel määral ära Euroopa Kaitsefondi raames tehtud arendustegevuse alaseid pingutusi ning tagama piisava mastaabisäästu saavutamise;

    60.

    		 sunnib komisjoni jätkama pingutusi võitlemaks ELi kaitsetoodete siseturu jätkuva killustatusega, mis viib endiselt tarbetu dubleerimiseni ja ebatõhususe mitmekordistumiseni liikmesriikide kaitsekulutustes;

    61.

    		 taunib mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa Kaitsefondile ja sõjavälisele liikuvusele eraldatud summade vähendamist, mis muudab liidu kaitsealgatuste (PESCO, kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine, Euroopa Kaitsefond ja Euroopa ühendamise rahastu) ühtsuse veelgi vajalikumaks; rõhutab sellega seoses Euroopa Kaitseagentuuri rolli; tuletab meelde esimese kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise järeldusi ja eelkõige seda, kui oluline on suurendada kooskõla Euroopa võimete prioriseerimise algatuste ja riiklike kavandamisprotsesside vahel, eriti pikas perspektiivis, et relvajõudude vajadusi tõeliselt rahuldada; kutsub nõukogu ja komisjoni üles integreerima kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise soovitusi veelgi enam tulevastesse Euroopa Kaitsefondi tööprogrammidesse ja alalise struktureeritud koostöö projektidesse, et parandada nende vahendite vahelist sidusust; tuletab seoses sellega meelde liikmesriikide ülimat kohustust saavutada Euroopa võimete kontekstis ühtsus, eelkõige ELi kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise aruandes tuvastatud valdkondades; tuletab ühtlasi meelde liikmesriikide erinevates raamistikes võetud kohustuste olulisust säilitada jätkusuutlik kaitseinvesteeringute kiirus ja rakendada Euroopa Kaitsefondi võimalusi uute investeeringute stimuleerimiseks; rõhutab, et piisavad rahalised vahendid, isikkoosseis ja varad on hädavajalikud tagamaks, et liit oleks tugev ning suudaks edendada rahu ja julgeolekut liidu piirides ja kogu maailmas; nõuab Euroopa Kaitsefondi eelarve suurendamist pärast 2027. aastat;

    62.

    		 võtab teadmiseks NATO kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiate innovatsioonifondi käivitamise, mille allkirjastasid 16 ELi liikmesriiki ja Ühendkuningriik; rõhutab, et see fond käsitleb ka Euroopa Kaitsefondi raames käsitletud teemasid, ning kutsub seepärast kõiki osalevaid ELi liikmesriike üles tagama täiendavuse Euroopa Kaitsefondi suhtes, et vältida tarbetut dubleerimist; rõhutab sellega seoses julgeoleku- ja kaitseküsimustes vajadust tiheda koostöö järele ELi ja Ühendkuningriigi vahel;

    63.

    		 nõuab, et NATOsse kuuluvad ELi liikmesriigid võtaksid eesmärgiks tagada, et nende riigikaitse eelarve moodustaks vähemalt 2 % nende SKPst;

    64.

    		 rõhutab, et alaline struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefond on eelkõige liidu ja selle liikmesriikide teenistuses olevad vahendid; rõhutab, et alaline struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefond peavad võimaldama tugevdada liikmesriikidevahelist kaitsekoostööd, millel on suur Euroopa lisaväärtus; tuletab seega meelde liidu strateegilise autonoomia tugevdamise, Euroopa vägede operatiivsuse ja kaitsesüsteemide koostalitlusvõime suurendamise, võimete erinevuse ja nende algatuste jaoks Euroopa kaitseturu killustatuse vähendamise, Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõime toetamise, strateegilise autonoomia tugevdamise, tehnoloogilise suveräänsuse, operatiivvõimekuse parandamise ja Euroopa kaitseturu killustatuse vähendamise eesmärke;

    65.

    		 peab kahetsusväärseks viivitust alalise struktureeritud koostöö juhtimisega seotud otsuse läbivaatamisel; tuletab meelde vajadust töötada välja rahalised stiimulid; tuletab meelde, et kolmandate riikide osalemist individuaalsetes alalise struktureeritud koostöö projektides tuleks otsustada iga juhtumi puhul eraldi, kui selline osalemine on liidu strateegilistes huvides, eelkõige tehnilise oskusteabe või täiendava võimekuse pakkumiseks, ning see peab toimuma väga tingimuslikult ning väljakujunenud ja tõhusa vastastikkuse alusel; nõuab, et ta kaasataks täielikult otsuse tegemisse, millega avatakse mis tahes PESCO projekt kolmandatele isikutele; tunneb heameelt sõjaväelise liikuvuse projekti esimeste etappide üle ja nõuab järgmiste etappide kiiret rakendamist; peab kiiduväärseks USA, Norra ja Kanada osalemist sõjaväelise liikuvuse projektis; tunneb heameelt kahepoolsete partnerlussuhete üle julgeoleku- ning kaitsealases dialoogis, eelkõige Kanada ja Norraga, kes on kaks olulist ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse panustajat;

    66.

    		 rõhutab, et Euroopa Kaitsefond peab edendama Euroopa tööstussektorite ja Euroopa tööstustšempionide ülesehitust ja tugevdamist, ning edendama VKEde konkurentsivõimet mitmeaastaste programmide loogika abil, mis hõlmab tehnoloogiliste ja võimekuse tegevuskavade väljatöötamist, et tagada vajalik prognoositavus, mis on keerukate pikaajaliste projektide puhul hädavajalik, ning et ära kasutada tsiviil- ja kaitsealast koostoimet; rõhutab seetõttu vajadust luua koostoime erinevate liidu poliitikavaldkondadega, eelkõige programmiga „Euroopa Horisont“ ja Euroopa kosmoseprogrammiga, et võimaldada Euroopa Kaitsefondi vahendite tõhusat suunamist sõjaliste küsimuste lahendamiseks kitsamas tähenduses; tunneb heameelt komisjoni tegevuskava üle tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime loomiseks, mis väärtustab kahesuguse kasutusega kaupade innovatsiooni; kutsub liitu ja komisjoni üles võtma oma kõigis poliitikavaldkondades süstemaatiliselt arvesse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi panust liidu strateegilisse autonoomsusse; kutsub ühtlasi komisjoni üles esitama Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi jaoks konkreetse tööstusstrateegia;

    67.

    		 tunneb heameelt asjaolu üle, et alalise struktureeritud koostöö strateegiline läbivaatamine on toonud kaasa projektide arvu vähenemise, projektid on sihipärasemad, ja selle poliitilise järelevalve suurenemise; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustuste täitmise olulisust selles raamistikus, et muuta projektid tõhusamaks ja saavutada ettenähtud ajaks (ja kindlasti enne 2025. aastat) täielik tegevussuutlikkus; eeldab seetõttu, et järgmine strateegiline läbivaatamine hõlmaks ka põhjalikku hindamist, mis peab viima alalise struktureeritud koostöö projektide tulemuste saavutamiseni;

    68.

    		 toetab komisjoni ettepanekut anda käibemaksuvabastus ELis kavandatud ja arendatud kaitsevarustusele, mis on positiivne meede tavade ühtlustamiseks ülemaailmsel tasandil ja Euroopa strateegilise autonoomsuse suurendamiseks;

    69.

    		 on seisukohal, et strateegilise kompassi võimete eesmärgid peaksid olema järgmised:

    —

    määratleda selged prioriteedid võimearendusplaani ja põhieesmärkide (st peaeesmärkide) järgmiste tsüklite läbivaatamiseks;

    —

    tõhustada planeerimise ja võimearendusprotsesse (võimearendusplaan, peaeesmärgid / suure mõjuga võimealased eesmärgid, alaline struktureeritud koostöö, ELi kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine) ning säilitada tulemuste ühtsus asjakohaste NATO protsessidega, sealhulgas NATO kaitseplaneerimisega;

    —

    integreerida liidu sõjaliste võimete arendamise protsessid, kaitseplaneerimise protsessid ning kasutada alalise struktureeritud koostöö ja ELi kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise kaudu tõhusalt ELi kaitsealgatusi;

    —

    keskenduda vähestele projektidele, mis on kooskõlas ÜJKP eesmärkidega, mis on vajalikud ELi ambitsioonitaseme saavutamiseks, mis tugevdavad liikmesriikide võimekust ja millel on tegevuseesmärk ning mis pakuvad Euroopa lisaväärtust;

    70.

    		 rõhutab, et digitehnoloogia on täis võimalusi, aga ka märkimisväärseid ohte kuritahtlikeks tegevusteks meie julgeoleku ja demokraatia vastu nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate poolt, muutes tühiseks sõjaõiguses määratletud piirid ning samuti ei tunne see sektor riigipiire; usub, et on vaja minna kaugemale, et tagada eurooplaste juurdepääs sellele praegu vaidlustatud sektorile ning arendada eurooplaste vahel julgeoleku- ja solidaarsuse kultuuri ning tõhusaid vahendeid selle saavutamiseks; nõuab erilise tähelepanu pööramist kujunemisjärgus tehnoloogiate mõjule, et tagada nende rakendamine ja kasutamine kogu liidus, hõlbustada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning suurendada liidu vastupanuvõimet, pidades meeles, et neid tuleb osata kasutada väga heal tasemel, ning eelkõige

    —

    analüüsida tehisintellekti mõju julgeolekule ja kaitsele, sealhulgas seda liiki tehnoloogia pahatahtliku kasutamise ja liikmesriikide poolt kõnealuste ähvardavate ohtude vastu tehisintellekti kasutamise küsimusega;

    —

    rõhutada innovaatilise ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi olulisust (mis on vahend liikmesriikide ja ELi määratletud vajadustele vastamiseks) ning tuvastada tugevused ja nõrkused;

    —

    tagada tarneahelate turvalisus (nii ELis kui ka väljaspool), sealhulgas toorainete, kriitilise tähtsusega komponentide ja tehnoloogiate valdkonnas;

    —

    jagada operatiivkeskuste ühendamise kaudu reaalajas hoiatusi, teavet ja ohte;

    71.

    		 nõuab seetõttu, et EL võtaks juhtpositsiooni ülemaailmsetes pingutustes luua kõikehõlmav õigusraamistik, mis käsitleb tehisintellektitoega relvade arendamist ja kasutamist; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, liikmesriike ja Euroopa Ülemkogu võtma vastu ühise seisukoha autonoomsete relvasüsteemide kohta, millega tagataks tegelik inimkontroll relvasüsteemide otsustava tähtsusega funktsioonide üle; nõuab rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamist täisautonoomsete relvade keelustamist käsitleva õiguslikult siduva lepingu üle; toetab autonoomse surmava relvasüsteemiga seonduvat tööd teatavate tavarelvade kasutamist käsitleva konventsiooni raames, mis on praegu ainus rahvusvaheline foorum, kus neid küsimusi arutatakse;

    72.

    		 väljendab heameelt, et liikmesriigid on uuendanud oma pühendumist nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560 muudetud ühise seisukoha järgimisele, ning rõhutab, kui oluline on tehnoloogia ja sõjavarustuse ekspordiloa taotluste põhjalik hindamine kooskõlas selles sätestatud kriteeriumidega; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu 16. septembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1560 koos vastavate järeldustega kajastab liikmesriikide üha kasvavat teadlikkust vajadusest suurema läbipaistvuse ja lähenemise järele riiklikul ja Euroopa tasandil seoses relvaekspordiga; kiidab heaks pingutused relvaekspordi läbipaistvuse ning riikliku ja parlamentaarse kontrolli suurendamiseks; nõuab ühiseid pingutusi riskihindamise, lõppkasutajate kontrolli ja tehingujärgse kontrolli parandamiseks;

    73.

    		 on kindlal seisukohal, et kuna EL on kaitseküsimustes üha ambitsioonikam, on vaja liikmesriikide relvaekspordipoliitika suuremat ühtlust ja kooskõla; kutsub liikmesriike üles järgima täiel määral ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad ning mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2019/1560, ning rakendama rangelt neljandat kriteeriumi piirkondliku stabiilsuse kohta; nõuab konsultatsioonimehhanismi loomist liikmesriikide vahel, et hinnata ühise seisukoha järgimist;

    74.

    		 võtab teadmiseks mõne liikmesriigi ühised pingutused oluliste tulevaste võimete arendamiseks väljaspool ELi raamistikku, eelkõige tuleviku õhuvõitlussüsteemi ja peamist maapealset lahingusüsteemi; rõhutab, et need projektid on olulised, et tugevdada Euroopa sõjalist võimet üldiselt; rõhutab, et esimese kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemustes määratleti koostöö keskse valdkonnana peamiste lahingutankisüsteemide ajakohastamine ja omandamine; soovitab asjaomastel liikmesriikidel uurida Euroopa tasandil täiendavaid koostöö- ja rahastamisvõimalusi, eelkõige Euroopa Kaitsefondi kaudu, et kasutada täielikult ära Euroopa kaitsetööstuse innovatsioonipotentsiaal ja saavutada suurem mastaabisääst; on sellega seoses seisukohal, et Ühendkuningriigi juhitav projekt TEMPEST, milles osalevad ka ELi liikmesriigid, on tuleviku õhuvõitlussüsteemi tarbetu dubleerimine ning julgustab seepärast mõlemas projektis osalevaid riike projekte ühendama, et saavutada mastaabisääst ning tagada ELi ja Ühendkuningriigi vahel koostalitlusvõime; rõhutab sellega seoses julgeoleku- ja kaitseküsimustes vajadust tiheda koostöö järele ELi ja Ühendkuningriigi vahel, et luua tugevamaid kaitsepartnerlusi ja toetada partnerriikide autonoomiat;

    Kaitsepartnerluste tugevdamine ja partnerriikide suveräänsuse toetamine

    Mitmepoolsuse kaitsmine relvastuskontrolli, desarmeerimise ja leviku tõkestamise puhul

    75.

    		 nõuab toetust relvastuskontrolli ülesehituse tugevdamisele ja säilitamisele Euroopas seoses järkjärgulise nõrgenemisega, mida iseloomustab Venemaa ja Ameerika Ühendriikide taandumine avatud taeva lepingust; nõuab desarmeerimisrežiimide ja -foorumite aktiivset toetamist ning tugevdamist kõigis aspektides: universaalsus, rakendustoetus, poliitiline ja institutsiooniline tugi ning rahaline toetus; kutsub liitu üles pöörama koostöös Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga erilist tähelepanu KBRT-riskile, pidades ennekõike silmas keelurežiimi ja keemiarelvade keelustamise konventsioonis sätestatud kohustusi ning võitlust karistamatuse vastu;

    76.

    		 tunneb heameelt uue strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (uus START leping) pikendamise üle ja peab kahetsusväärseks keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu lõppu; juhib tähelepanu ülehelikiirusega rakettide levikule; on veendunud, et Euroopa Liit peaks aitama kaasa ülehelikiirusega rakettidega seotud rahvusvahelise võidurelvastumise vältimisele; kinnitab veel kord, et toetab täielikult ELi ja selle liikmesriikide tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga (NPT) võetud kohustust, kuna see on tuumarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korra nurgakivi; kordab oma üleskutset võtta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsil vastu konkreetsed ja tõhusad meetmed; nõuab kindlalt, et tagada tuleb ELi tugev ja konstruktiivne roll ülemaailmsetel normidel põhineva massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise struktuuri arendamisel ja tugevdamisel;

    77.

    		 kordab oma jätkuvat toetust ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale, mis on parim võimalik vahend saada tagatis relvade leviku tõkestamiseks Iraanis; väljendab heameelt läbirääkimiste taasalustamise üle ja kutsub kõiki osalisi üles hakkama taas täies ulatuses oma kohustusi täitma; kutsub liitu üles tagama, et kõik osalised täidavad keemiarelvade keelustamise konventsioonist tulenevaid kohustusi, ning võitlema karistamatuse vastu; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid püüdleksid selle poole, et sõlmitaks bioloogiliste relvade konventsiooni protokoll, millega kehtestatakse kontrollimehhanismid;

    Dialoogi, partnerlussuhete ja koostöö edendamine julgeoleku ning kaitse valdkonnas

    78.

    		 nõuab, et liit võtaks oma vastastikku kasulikes partnerlussuhetes strateegilise lähenemisviisi, mis põhineb eelkõige ühistel väärtustel ja põhimõtetel oma huvide kaitsmisel ja eesmärgil saavutada strateegiline autonoomia; rõhutab, et liidu huvides on tegutseda koos partneritega, austades täielikult liite; seejuures on strateegiline autonoomia osa mitmepoolsest raamistikust;

    79.

    		 nõuab veelgi tihedamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ja iseäranis ÜROga, eelkõige ÜJKP missioonide ning rahuvalveoperatsioonide vahel, eriti ühiste tandrite puhul; rõhutab julgeolekualase koostöö tähtsust Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE);

    80.

    		 rõhutab vajadust tugevdada ELi ja USA Atlandi-ülest koostööd võrdse partnerluse alusel, mis põhineb ühistel väärtustel ja eesmärkidel, austades samal ajal teise poole autonoomiat, huve ja püüdlusi; tunneb heameelt julgeoleku- ning kaitseteemalise strateegilise dialoogi alustamise üle ELi ja USA vahel, eesmärgiga panustada vastastikku kasulike ja tasakaalustatud transatlantiliste suhete edendamisse; peab eriti kiiduväärseks käimasolevaid või tulevasi ELi ja USA dialooge Hiina, Venemaa ning India ja Vaikse ookeani piirkonna küsimustes; rõhutab partnerluse operatiivmõõdet, tagades liidu strateegilise autonoomia säilimise, eriti seoses USA rahvusvahelise relvakaubanduse määrustega; tunneb heameelt, et see formaat on hübriidohtudega tegelemise puhul asjakohane; tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et kolmandad riigid saavad halduslepingute kaudu Euroopa Kaitseagentuuriga ühineda, tingimusel et sellega kaasnevad quid pro quo ja õiguslikult siduvad tagatised, mis võimaldavad säilitada liidu ning selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuve; peab kahetsusväärseks, et Afganistanist lahkumise ja AUKUSe kolmepoolse julgeolekupakti puhul oli ELi liitlastega konsulteerimine ja nende teavitamine ebapiisav; rõhutab, et see peaks tuletama ELile veel kord meelde tungivat vajadust saavutada ELi kaitsevaldkonnas tulemusi, et tagada ELi võime olla rahu saavutamisel ülemaailmne osaleja;

    81.

    		 juhib tähelepanu sellele, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 42 lõikes 2 kajastatud vajalik koostöö NATOga peab toimuma, võttes nõuetekohaselt arvesse NATO ja ELi eripära ja rolli, austades täielikult mõlema organisatsiooni autonoomiat otsuste tegemisel; nõuab tugevdatud NATOt, mis põhineks tugevdatud Euroopa Liidul (Euroopa sammas NATOs), ja soovib, et ELi ja NATO partnerlus areneks väga konkreetselt, eriti seoses ohu järjest rohkem hübriidseks muutumisega, ning et see hõlmaks ka parameetreid, mis ei ole rahuaegses strateegilises võidujooksus otseselt sõjalised; tunnistab, et seoses uute ohtudega Euroopa pinnal, nagu desinformatsioon, intellektuaalomandi vargus, majanduslik sund või kübersabotaaž, tugevdab Euroopa Liit oma võimekust, et muutuda julgeoleku tagajaks; rõhutab, et praegune strateegiline olukord nõuab NATO selget toetust Euroopa kaitsevaldkonna algatustele, sealhulgas kaitsevõimele, austades samal ajal iga institutsiooni eesõigusi; tuletab meelde nn Berliin-pluss-kokkulepete täieliku rakendamise ja salastatud dokumentide mõlema organisatsiooni vahel edastamise võimaldamise olulisust; on seisukohal, et töö, mida tehakse paralleelselt nii ELi strateegilise kompassiga kui ka NATO strateegilise kontseptsiooni kavandatavaks ajakohastamiseks, on ainulaadne võimalus määrata kindlaks selged prioriteedid ja luua ühtsus ning teha kindlaks lisasünergia Atlandi-ülese sideme tugevdamiseks ning ELi ja NATO koostöö edendamiseks; nõuab sellega seoses, et NATO uus strateegiline kontseptsioon sõnastatakse liidu strateegilise kompassiga sidusalt ning võtab seda arvesse; tunnistab NATO rolli kollektiivse julgeoleku nurgakivina nende liikmesriikide jaoks, kes on ka NATO liikmed; märgib siiski murega, et suured ja püsivad lahkarvamused ühe ELi- ja NATO-välise liitlasega takistavad kahe organisatsiooni vahelist koostööd ja õõnestavad liikmesriikidevahelist solidaarsust, eelkõige Vahemere idaosa strateegilises piirkonnas; ootab huviga uut ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni;

    82.

    		 märgib äärmuslaste põhjustatud ohtude võimalikku eksponentsiaalset suurenemist pärast NATO lahkumist ja sellele järgnenud Talibani võimuletulekut Afganistanis; nõuab Afganistanist saadud kogemuste põhjalikku läbimõtlemist ja aktiivset strateegiat piirkonnas, et leevendada mõju, mis tuleneb sellest, et Afganistan on uus turvaline kasvukoht äärmuslusele ja terrorismile; kinnitab veel kord, et tuleb teha kõik endast olenev, et tagada afgaanide julgeolek ja inimõigused ning kaitsta neid vägivalla, tagakiusamise ja tapmise eest; rõhutab vajadust jätkata evakueerimist, eelkõige ELi heaks töötanud isikute puhul; märgib, et Afganistanist lahkumine on toonud esile vajaduse, et EL suurendaks oma vastutust üleilmses julgeolekus ning aitaks sisuliselt kaasa oma võimekuse ja suutlikkuse tugevdamisele;

    83.

    		 nõuab suhete tugevdamist demokraatlike riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning konkreetsetes temaatilistes sektorites (küberturvalisus, hübriidohud, merendus, relvastuskontroll jne), Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN) ja Ladina-Ameerika partneritega; juhib tähelepanu julgeolekuprobleemidele India ja Vaikse ookeani piirkonnas, mis pakub ELile suurt huvi; võtab kasvava murega teadmiseks Hiina pidevalt suureneva relvastumise ja sõjalise positsiooni, eelkõige teatatud ülehelikiirusega raketi katsetamise ja Taiwani õhukaitse tuvastusvööndi sagenevad rikkumised; nõuab, et kõik asjaosalised lahendaksid oma erimeelsused rahumeelsete vahenditega ning leevendaksid pingeid ja hoiduksid ühepoolsest tegevusest status quo muutmiseks; kutsub kõiki osalisi üles järgima rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni; rõhutab India ja Vaikse ookeani piirkonnast pärineva desinformatsiooni kasvavat tähtsust, mis ähvardab kahjustada ELi tegevust selles piirkonnas, ning kutsub seepärast nõukogu ja komisjoni üles tegelema selle probleemiga sarnaselt ELi idaservalt pärineva desinformatsiooniga; märgib tõsise murega hiljutisi jõudemonstratsioone ja kasvavaid pingeid sellistes piirkondlikes kriisikolletes nagu Lõuna- ja Ida-Hiina meri ning Taiwani väin; rõhutab, et rahu ja stabiilsus India ja Vaikse ookeani piirkonnas on ELi ja selle liikmesriikide jaoks väga olulised; väljendab tõsist muret Hiina jätkuvate sõjaliste manöövrite pärast Taiwani väinas, sealhulgas Taiwanile suunatud või Taiwani õhukaitse tuvastusvööndis toimuvate manöövrite pärast; kutsub Hiina Rahvavabariiki üles loobuma sellisest sõjaliste relvadega vibutamisest, mis kujutab endast tõsist ohtu rahule ja stabiilsusele Taiwani väinas ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas; kordab vajadust dialoogi järele, ilma et kumbki pool kasutaks sundimist või destabiliseerivat taktikat; rõhutab vastuseisu igasugusele ühepoolsele tegevusele, mis võib kahjustada Taiwani väina senist olukorda, ning seda, et väinaüleste suhete muudatusi ei tohi teha Taiwani kodanike tahte vastaselt; rõhutab, et Hiina üha sõjakam suhtumine teatavatesse riikidesse ja territooriumidesse on murettekitav; rõhutab, et EL peaks hindama piirkondliku konflikti võimalikke tagajärgi ELi julgeolekule ning kaaluma, kuidas EL peaks reageerima julgeolekuolukorra halvenemisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja mujal; tunneb heameelt praegu toimuva arutelu üle, mis käsitleb Jaapani osalemist missioonides EUTM Mali ja EUTM Mozambique ning India osalemist Aafrika ÜJKP operatsioonides ja missioonides;

    84.

    		 väljendab heameelt Kreeka ja Prantsusmaa vahelise sõjalise ja kaitsealase strateegilise koostöö lepingu allkirjastamise üle, mis on positiivne samm Euroopa strateegilise autonoomia ning tõelise ja toimiva Euroopa kaitsekoostöö liidu loomise suunas; nõuab tõhustatud koostööd Vahemere piirkonna partnerriikidega, et võidelda äärmusluse, terrorismi, ebaseadusliku relvakaubanduse ja inimkaubanduse vastu;

    85.

    		 rõhutab liidu geopoliitilist olulisust peamise vastutuse võtmisel oma piirkondliku stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse eest ning destabiliseerivate protsesside ärahoidmisel ELi naabruses ida- ja lõunapoolsetes piirkondades ning Arktikas; tunnistab Arktika piirkonna kasvavat poliitilist, majanduslikku, keskkonnaalast, julgeolekualast ja strateegilist väärtust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid koostööd Arktika Nõukoguga kõigis ELile huvi pakkuvates küsimustes ning töötaksid välja piirkonna jaoks tervikliku strateegia; võtab teadmiseks Arktikas esile kerkinud julgeolekuprobleemid, mis on tingitud keskkonna muutumisest ja kasvavast geopoliitilisest huvist piirkonna vastu; rõhutab vajadust lisada ELi Arktika-poliitika ÜJKPsse; rõhutab, et ELil peab olema selge visioon oma rollist Arktika julgeolekuküsimustes ja ta peab tegema tõhusat koostööd NATOga; rõhutab, et Arktika peab jääma rahumeelse koostöö piirkonnaks, ja hoiatab piirkonna suurema militariseerimise eest;

    86.

    		 tunnistab, et ÜJKP seotus idanaabrusega on oluline; toetab sõjalise ja julgeolekukoostöö süvendamist idapartnerlusriikidega, et säilitada stabiilsus liidu piiridel; kordab oma nõudmist arendada ELi aktiivsemat rolli piirkonnas jätkuvate konfliktide rahumeelsel lahendamisel ja tulevaste konfliktide ennetamisel; nõuab idapartnerlusriikide toetamist ja huvitatud idapartnerlusriikide kaasamist Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskuse tegevusse; nõuab ELi strateegilise kommunikatsiooni idapartnerluse koostööplatvormi loomist, et tegeleda idapartnerlusriikide vastupanuvõime parandamise eesmärgil desinformatsiooni vastu võitlemist puudutavate küsimustega;

    87.

    		 tunnustab Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina panust ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse; toetab tihedamat kaitse- ja julgeolekukoostööd nende hinnatud partneritega;

    88.

    		 kordab, et mõistab karmilt hukka Venemaa agressiivse käitumise Ukraina suhtes, eelkõige tegeliku sõjalise kohaloleku suurendamise Ukraina piiril ja Donbassis, okupeeritud Krimmi poolsaarel ja Valgevenes, pideva rahalise ja sõjalise toe andmise Donbassi relvastatud rühmitustele, Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku okupeerimise, Aasovi mere blokaadi ning korduvad Ukraina vastu suunatud küber- ja muud hübriidrünnakud; rõhutab, et Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamine ja korduvad relvarahu rikkumised kujutavad endast ohtu Euroopa rahule, stabiilsusele ja julgeolekule; kutsub Venemaa valitsust üles viima oma väed Ukraina piirilt välja ja lõpetama naabrite ähvardamise; tuletab meelde, et Normandia formaat ning Minski I ja II kokkulepe on ainsad diplomaatilised algatused, millega püütakse lõpetada vaenutegevus Ukraina ning Venemaa toetatud separatistide vahel Donetskis ja Luganskis, ning nõuab, et toetataks pingutusi Normandia formaadi läbirääkimiste taasalustamiseks ja tulemuste saavutamiseks; tunnustab olukorda silmas pidades märkimisväärseid pingutusi tiheda koostöö säilitamiseks ELi, selle liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel ning liikmesriikide endi vahel; nõuab, et Ukrainale antaks vastavalt tema vajadustele suuremat ja usaldusväärset sõjalist ja julgeolekualast abi, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu rakendamise kaudu; kutsub liikmesriike üles suurendama kahepoolset sõjalist ja julgeolekualast abi Ukrainale; võtab teadmiseks ELi ja Ukraina vahelise küberdialoogi esimese kohtumise ning on valmis vajaduse korral toetama ELi küberjulgeolekualase abi suurendamist Ukrainale; tunneb heameelt ELi ja Ukraina vahelise küberturvalisust käsitleva dialoogi käivitamise üle ja julgustab tegema samasugust koostööd teiste huvitatud idapartnerlusriikidega;

    89.

    		 peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi ja ELi vahel puudub julgeoleku- ja kaitsekoostöö partnerlus, kuna Ühendkuningriigi valitsus ei ilmutanud selle vastu huvi, hoolimata kinnitustest, mis anti poliitilises deklaratsioonis, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik; rõhutab vajadust sõlmida ELi ja Ühendkuningriigi välispoliitika ja julgeolekukoostöö kohta kokkulepe, et ühiste ülemaailmsete julgeolekuprobleemidega oleks võimalik paremini toime tulla; kutsub Ühendkuningriigi valitsust üles alustama läbirääkimisi tugeva koostöö loomiseks välispoliitika, julgeoleku, kaitse ja võimearenduse valdkonnas; nõuab tihedamat koostööd ja partnerluse tugevdamist asjaomaste Aafrika organisatsioonidega, nagu Aafrika Liit, Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS), Lõuna-Aafrika Arenguühendus, G5 Sahel, Üleaafrikaline Parlament, edendades suuremat parlamentaarset rolli Aafrikas; kutsub lisaks ELi üles täitma neljandal ELi ja Aafrika tippkohtumisel võetud kohustusi, et toetada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust ning toetada veelgi Aafrika valmisolekuvägede suutlikkust; rõhutab, et arvestades piirkonna konfliktide tsüklilist iseloomu, on vaja ELi toetatavate valitsuste suuremat poliitilist kaasamist, et tagada suurem läbipaistvus, võidelda korruptsiooni vastu, edendada kaasavust ja suhelda kodanikega eesmärgiga ohjeldada relva- ja etniliste konfliktide plahvatuslikku levikut Aafrikas;

    90.

    		 nõuab koolituste ja sõjalise suutlikkuse suurendamise teemal koostööd partnerriikidega, mida on nõrgendanud konfliktid või piirkondlikud ohud või mis on sattunud pahatahtlike välissekkumiste sihtmärgiks;

    91.

    		 tunnistab ebaseaduslike rahaliste vahendite suurema voo rolli maksuparadiisides ja ohtu, mida see kujutab endast seoses suurenenud militariseerimise, terroristliku tegevuse rahastamise ja ülemaailmse ebastabiilsuse süvenemisega; nõuab rohkem meetmeid rahapesu tõkestamiseks ja partnerite, eriti Aafrika ja Ladina-Ameerika partnerite mõjuvõimu suurendamiseks mehhanismide abil, millega tõkestatakse maksuparadiisides tegutsevate ametiasutuste kahtlaseid finantstehinguid;

    ÜJKP Euroopa juhtimise parandamine

    92.

    		 tunneb heameelt, et kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat (DG DEFIS) on alustanud tegevust; tunneb heameelt teate üle, et 2022. aasta alguses toimub Euroopa kaitsealane tippkohtumine, samuti asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu eesistuja kuulutas 2022. aasta Euroopa kaitseaastaks; loodab, et mõlemad algatused annavad uue tõuke Euroopa kaitsekoostöö liidu edasiseks arendamiseks; kutsub kodanikke, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja erasektorit üles väljendama Euroopa tuleviku konverentsi raames oma ootusi ÜJKP ülesehitusele, rahule, kaitsele, julgeoleku tegevuskavale, strateegilisele kompassile ning ELi rollile maailmas; kutsub ELi institutsioone üles võtma selliseid ootusi arvesse, kujundades need konkreetseteks ettepanekuteks ja meetmeteks; rõhutab, kui oluline on täiustada kodanikuühiskonna käsutuses olevaid vahendeid, et tagada kodanikuühiskonna asjakohane osalemine kaitsepoliitika kujundamisel ja selle järelevalves; nõuab Euroopa Parlamendis täieõigusliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni loomist ning ELi kaitseministrite nõukogu ametlikku vormistamist;

    93.

    		 tuletab meelde komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rolli; kutsub liikmesriike üles hindama ELi lepingu artiklis 31 sätestatud otsustusprotsessi reformi, millega laiendatakse ÜJKPga seotud valdkondades kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist ELi välis- ja julgeolekupoliitikale, ning uurima nn sillaklauslite täielikku kasutamist ja selliste artiklite kohaldamisala, mis suurendavad ELi solidaarsust ja vastastikust abi kriiside korral;

    94.

    		 tuletab meelde, et ÜJKP missioonide kavandamise, muutmise ja lõpetamise võimaluste teemal tuleks Euroopa Parlamendiga enne konsulteerida ja parlamenti tuleks sellest nõuetekohaselt teavitada; rõhutab, et Euroopa Parlament peab olema ÜJKP missioonide ja operatsioonide hindamisse aktiivselt kaasatud, et suurendada nende läbipaistvust ning poliitilist ja avalikku toetust; leiab, et tema soovitusi tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta; on kindlalt otsustanud teha täielikku järelevalvet instrumendi „Globaalne Euroopa“ ning iseäranis selle rahu ja julgeoleku mõõtme, samuti Euroopa Kaitsefondi rakendamise üle;

    95.

    		 rõhutab, et riikide parlamentidega on vaja ühise ÜJKP küsimustes teha üha tihedamat koostööd, et tõhustada vastutust ja kontrolli ning tugevdada kaitsevaldkonna diplomaatiat;

    96.

    		 rõhutab, et parlamenti tuleks regulaarselt alalise struktureeritud koostöö rakendamisest teavitada ja parlamendiga tuleks sellel teemal konsulteerida, arvestades selle vajalikku seotust ÜJKP mitmesuguste rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Kaitsefondiga, mida Euroopa Parlament kontrollib;

    97.

    		 rõhutab ELi eri juhtimisstruktuuride (komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Kaitseagentuur jne) tõhusa seotuse tähtsust ning vajadust edendada häid suhteid Euroopa Parlamendiga kui ainsa liidu kodanikke esindava organiga, vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele;

    98.

    		 jälgib eriti hoolikalt, et Euroopa Liidu õiguses võetaks sõjaliste küsimuste eripära rohkem arvesse; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament pooldab seda, et säilitataks sõjaväelase staatus, mis vastab kõnealuse sõjaväelise kutseala väga spetsiifilistele nõudmistele ja on tõestus iga liikmesriigi relvajõudude tõhususest; nõuab luureteenistuste sekkumisvõimekuse säilitamist, sest need teenistused ei saa täita oma ülesannet kaitsta riiklikku julgeolekut ilma juurdepääsuta ühendusandmetele, mis ennetava meetmena ning riiklike kohtude järelevalve all ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt tehakse täies mahus kättesaadavaks piisavalt pika ajavahemiku jooksul; võtab teadmiseks nõukogu poolt vastu võetud üldise lähenemisviisi ühtse Euroopa taeva paketi suhtes; tuletab meelde vajadust kaitsta liikmesriikide suveräänsust ja Euroopa relvajõudude tegutsemisvabadust; tuletab teenuste osutamisega seoses meelde andmetele juurdepääsu, nende usaldusväärsuse ja terviklusega seotud riikliku julgeoleku vajadusi ning rõhutab, et sõjaliste kaitseklauslite ELi määrustesse lisamine peaks võimaldama kõnealuse kaksikväljakutsega toime tulla;

    o

    o o

    99.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Komisjoni presidendile ja pädevatele volinikele, nagu siseturuvolinik, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile, ELi kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnaga tegelevatele ametitele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    (1)  ELT C 285, 29.8.2017, lk 110.

    (2)  ELT C 388, 13.11.2020, lk 22.

    (3)  ELT C 232, 16.6.2021, lk 71.

    (4)  ELT C 270, 7.7.2021, lk 54.

    (5)  ELT C 270, 7.7.2021, lk 41.

    (6)  ELT C 385, 22.9.2021, lk 47.

    (7)  ELT C 404, 6.10.2021, lk 202.

    (8)  ELT C 494, 8.12.2021, lk 54.

    (9)  ELT C 506, 15.12.2021, lk 159.

    (10)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0346.

    (11)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0412.

    (12)  ELT L 170, 12.5.2021, lk 149.

    (13)  ELT L 209, 14.6.2021, lk 1.

    (14)  ELT L 129 I, 17.5.2019, lk 13.

    (15)  ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

    (16)  ELT L 102, 24.3.2021, lk 14.

    Top