This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IP0033
European Parliament resolution of 16 February 2022 on the assessment of the implementation of Article 50 TEU (2020/2136(INI))
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon mis käsitleb hinnangut ELi lepingu artikli 50 rakendamisele (2020/2136(INI))
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon mis käsitleb hinnangut ELi lepingu artikli 50 rakendamisele (2020/2136(INI))
ELT C 342, 6.9.2022, p. 78–87
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 342, 6.9.2022, p. 67–76
(GA)
|
6.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 342/78 |
P9_TA(2022)0033
Hinnang ELi lepingu artikli 50 rakendamisele
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon mis käsitleb hinnangut ELi lepingu artikli 50 rakendamisele (2020/2136(INI))
(2022/C 342/09)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eelkõige selle artikleid 50 ja 8, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artiklit 218, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
|
— |
võttes arvesse seda, et 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest välja astuda vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta (artikkel 50) suuniseid pärast Ühendkuningriigi teatist ELi lepingu artikli 50 alusel, 15. detsembri 2017. aasta suuniseid Brexiti läbirääkimiste teise etapi kohta ja 23. märtsi 2018. aasta suuniseid ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, milles nähakse ette juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse riigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, ning nõukogu 29. jaanuari 2018. aasta otsust, millega täiendatakse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, millega anti luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse riigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, ja millega sätestatakse täiendavad juhised läbirääkimiste pidamiseks, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (1), ning selle addendumis esitatud juhiseid läbirääkimiste pidamiseks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga, mis on avalikustatud, |
|
— |
võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2), 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta (3), 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta (4), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta (5), 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta (6), 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta (7) ning 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta (8), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovitust, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (9), |
|
— |
võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist (10), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni deklaratsiooni Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogu jaoks; |
|
— |
võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut (11) (edaspidi „väljaastumisleping“) ning sellele lisatud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik (12) (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsust (EL) 2018/937, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi koosseis (13), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu 10. detsembri 2018. aasta otsust kohtuasjas Andy Wightman jt vs Euroopa Liidust lahkumise küsimuste minister, kohtuasi C-621/18, ECLI:EU:C:2018:999, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse põhjalikku analüüsi „Article 50 TEU in practice: how the EU has applied the „exit“ clause“ (ELi lepingu artikkel 50 praktikas – väljaastumisklausli rakendamine ELis), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanikuõiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuringut pealkirjaga „Interpretation and implementation of Article 50 TEU – Legal and institutional assessment“ (ELi lepingu artikli 50 tõlgendamine ja rakendamine – juriidiline ja institutsiooniline hindamine), märts 2021, |
|
— |
võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse, Iiri Vabariigi valitsuse ja teiste mitmepoolsetes läbirääkimistes osalejate vahel 10. aprillil 1998. aastal sõlmitud Belfasti kokkulepet (nn suure reede kokkulepe), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja, |
|
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0357/2021), |
|
A. |
arvestades, et käesoleva aruande eesmärk on analüüsida, kuidas tõlgendati ja kohaldati ELi lepingu artikli 50 sätteid ning kuidas korraldati ja viidi läbi Ühendkuningriigi EList väljaastumise menetlus selle artikli alusel, sealhulgas ELi õiguse ja Euroopa Liidu toimimise kohta saadud õppetunnid; |
|
B. |
arvestades, et ELi lepingu artikli 50 rakendamise analüüsimine aitab paremini mõista ELi põhiseadusliku identiteedi põhikomponente, Euroopa integratsiooni aluspõhimõtteid, otsuste tegemise autonoomia ja reguleerimisõiguse tähtsust, mida kõiki tuleb tulevaste aluslepingu muudatuste puhul arvesse võtta; |
|
C. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 käsitletakse varasemat ebakindlust ja ebaselgust seoses õigusega EList välja astuda, andes sõnaselgelt liikmesriikidele ühepoolse õiguse otsustada liidust välja astumise üle, ainsaks tingimuseks kooskõla oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; |
|
D. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50, milles on sõnaselgelt sätestatud EList väljaastumine, on sätestatud ainus kord, mille kohaselt võib liikmesriik EList seaduslikult välja astuda; |
|
E. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 ei käsitleta üldse või ei käsitleta piisavalt selgelt menetluse mitut aspekti, mis tulid esile Ühendkuningriigi liidust väljaastumisel; |
|
F. |
arvestades, et ELi lepingu artikliga 50 ei kehtestata liidust lahkumise kavatsusest teatamisele ega teate tähtajale või selle teate tagasivõtmisele ametlikke nõudeid; arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 ei ole sõnaselgelt ette nähtud üleminekukorra võimalust; |
|
G. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 ei määratleta konkreetseid nõudeid ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud kaheaastase perioodi võimaliku pikendamise kohta, mis võimaldab läbirääkimisprotsessis paindlikkust; |
|
H. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 kinnitatakse, et ELi liikmesus on vabatahtlik, mis tähendab, et liikmesriiki ei saa sundida jääma või lahkuma; arvestades, et otsus liidust välja astuda on liikmesriigi suveräänne otsus, mis on tehtud kooskõlas väljaastuva riigi põhiseadusliku korraga; |
|
I. |
arvestades, et lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt tuleks asjaomane teade edastada kohe pärast väljaastumisotsuse tegemist; |
|
J. |
arvestades, et oma 10. detsembri 2018. aasta otsuses kohtuasjas Andy Wightman jt vs Euroopa Liidust lahkumise küsimuste minister täpsustas Euroopa Kohus, et liikmesriik võib vabalt teate oma kavatsuse kohta EList välja astuda ühepoolselt tagasi võtta, nii et aluslepingud kehtivad selle liikmesriigi suhtes endiselt; |
|
K. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 ei sätestata selgelt ELi toimimise lepingu artikli 218 muude osade kui selle lõike 3 kohaldamist; |
|
L. |
arvestades, et Briti kodanike poolt referendumil väljendatud tahe EList lahkuda, kuigi enamik Šotimaa ja Põhja-Iirimaa kodanikke hääletas liitu jäämise poolt, austati kooskõlas ELi lepingu artiklis 2 osutatud vabaduse ja demokraatia väärtustega; |
|
M. |
arvestades, et Ühendkuningriigi referendumiga ei kaasnenud piisaval hulgal teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sest kodanikele ei antud kunagi selget pilti sellest, millised suhted Ühendkuningriigil pärast EList lahkumist liiduga oleksid, ning sageli eksitati neid väljaastumise tagajärgede osas, eriti seoses Põhja-Iirimaaga, ning nii paljastusid valeteabega kaasnevad riskid ja probleemid; |
|
N. |
arvestades, et ELi lepingu artikkel 50 annab liidu institutsioonidele horisontaalse erakorralise pädevuse pidada läbirääkimisi lepingu üle, mis hõlmab kõiki liikmesriigi väljaastumise korraldamiseks vajalikke küsimusi; |
|
O. |
arvestades, et kõigi ELi institutsioonide roll väljaastumismenetluses oli ELi lepingu artikli 50 sätete tõlgendamisel ja rakendamisel ning institutsioonide toimimise häirete minimeerimisel otsustava tähtsusega, et säilitada liikmesriikide ühtsus ja tagada korrakohane väljaastumine; |
|
P. |
arvestades, et õigeks osutus kahefaasiline lähenemisviis, mille võttis vastu Euroopa Komisjoni esindav pealäbirääkija Michel Barnier; |
|
Q. |
arvestades, et ELi lepingu kohaselt esindab kodanikke liidu tasandil otseselt Euroopa Parlament; arvestades, et Euroopa Parlament on osa ELi lepingu artikli 50 kohasest otsustamismenetlusest ja teostab üldist poliitilist kontrolli, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 14, ning seetõttu tuleks ta tihedalt kaasata väljaastumisläbirääkimistesse, et ta saaks anda oma nõusoleku ELi lepingu artikli 50 alusel; |
|
R. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 sätestatud menetluses, nagu kõigi rahvusvaheliste lepingute puhul, mille üle peetakse läbirääkimisi vastavalt ELi lepingu artikli 218 lõikes 3 esitatud menetlusele, on parlamendil marginaalne roll, mis piirdub vaid võimaliku väljaastumislepingu heakskiitmisega; arvestades, et vaatamata nendele piirangutele on parlament osalenud väljaastumisprotsessis algusest peale aktiivselt ning võtnud endale kohustuse kaitsta ELi kodanike huve ja Euroopa Liidu terviklikkust kogu protsessi vältel; |
|
S. |
arvestades, et Euroopa Parlamendil oli selles protsessis oluline roll kõigi, nii EL 27 kui ka Ühendkuningriigi kodanike esindamisel; |
|
T. |
arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine mõjutas Euroopa Ülemkogu otsuse (EL) 2018/937 artikli 3 lõike 2 sätete kohaselt Euroopa Parlamendi koosseisu; |
|
U. |
arvestades, et väljaastumisprotsessi käigus on tekkinud ettearvamatuid olukordi ja see on olnud proovikivi mitte ainult ELile ja välja astuvale liikmesriigile, vaid samuti ja veelgi enam kodanikele ja üksustele, keda see kõige otsesemalt mõjutab; arvestades, et selle ebakindluse majanduslik ja sotsiaalne mõju on osutunud väga suureks ning muutnud pingelisemaks ka ELi ja väljaastuva liikmesriigi vahelised poliitilised suhted; arvestades, et väljaastumisprotsessi käigus oleks võimalik saavutada suurem kindlus, kui muu hulgas nõuda väljaastuvalt liikmesriigilt lisaks teatele kavatsuse kohta välja astuda ka kava selle kohta, milline on tema ettekujutus tulevastest suhetest; |
|
V. |
arvestades, et liidu institutsioonid on teinud kõik endast oleneva, et mitte väljaastumisprotsessi politiseerida, kuid ELi lepingu artikli 50 kohane väljaastumine on siiski oma olemuselt poliitiline, kuna see tuleneb ja on mõjutatud põhimõttelistest valikutest seoses ELi liikmelisusega ja/või suhetega ELiga; |
|
W. |
arvestades, et liikmesriigi väljaastumine Euroopa Liidust toob kaasa suure poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse šoki, mille negatiivseid tagajärgi saab hoolikalt kavandatud ja läbiräägitud väljaastumiskorraga ainult osaliselt leevendada; |
|
X. |
arvestades, et poliitilises deklaratsioonis, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, on sätestatud ambitsioonika, ulatusliku, süvendatud ja paindliku partnerluse parameetrid välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas ning laiemates koostöövaldkondades; |
|
Y. |
arvestades, et pärast väljaastumislepingu jõustumist on ainus seaduslik viis ELiga uuesti ühinemiseks teha seda ELi lepingu artikli 49 alusel; |
|
Z. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 8 rõhutatakse ELi privilegeeritud suhteid naabruses asuvate riikidega; |
|
AA. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt vastutab põhiseaduskomisjon liidust väljaastumise institutsiooniliste tagajärgede eest; |
Esmakordne menetlus
|
1. |
rõhutab, et ühe liikmesriigi väljaastumine on olnud Euroopa Liidu jaoks esmakordne ja äärmiselt kriitiline protsess; |
|
2. |
tunnistab Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust, kuid peab seda siiski kahetsusväärseks; |
|
3. |
rõhutab, et Ühendkuningriigi väljaastumise ajalooline tähtsus ELi liikmesuse jaoks ei kallutanud ega kalluta liitu kõrvale integratsiooniprotsessist, kuna ELi lepingu artikkel 50 tagab ELi õiguskorra ja kaitseb Euroopa integratsiooni põhieesmärke; |
|
4. |
rõhutab, et ELi lepingu artikli 50 sätted ning viis, kuidas neid on tõlgendatud ja rakendatud, kajastavad ja toetavad liidu ühiseid alusväärtusi ja eesmärke, eriti vabadust, demokraatiat ja õigusriiki; |
|
5. |
on veendunud, et ELi lepingu artikkel 50 on täitnud oma eesmärgi kaitsta liikmesriigi suveräänset õigust Euroopa Liidust välja astuda, kinnitades nii sõnaselgelt ELi liikmesuse vabatahtlikkust, ja eesmärgi tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine liidust, võimaldades hiljem luua tugevdatud suhted ELi ja Ühendkuningriigi kui kolmanda riigi vahel; |
ELi prioriteedid
|
6. |
on seisukohal, et üldjoontes saavutati ELi lepingu artikli 50 ja Ühendkuningriigiga peetud väljaastumise läbirääkimiste eesmärk tagada õiguslikult stabiilne ja minimaalselt häireid tekitav liidust eraldumine ning pakkuda kodanikele ja juriidilistele isikutele selge tulevikuvisioon, tagades korrakohase väljaastumise ning kaitstes samal ajal Euroopa Liidu, selle kodanike ja liikmesriikide terviklust ja huve; |
|
7. |
on seisukohal, et väljaastumisprotsessi struktuuri loomise ja selle mõju leevendamise põhipunktideks oli prioriteetide kiire ja kindel kindlaksmääramine seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ja eelkõige miljonite väljaastumisest mõjutatud Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste kaitse, Iirimaa saare eriolud ja ühtne finantsarveldus; on siiski arvamusel, et läbirääkimiste ajal oleks pidanud valitsema suurem selgus seoses väljaastumislepingu rakendamisest tuleneda võivate vaidlustega, eriti mis puudutab Euroopa Liidu Kohtu rolli; |
|
8. |
on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide sidususe ja kooskõlalisuse säilitamisel, ELi prioriteetide ja huvide edendamisel läbirääkimistel ning liidu õiguskorra tervikluse kaitsmisel oli esmatähtis ülesannete selge jaotus institutsioonide vahel ning komisjoni ja selle pealäbirääkija pretsedenditu kaasav ja läbipaistev lähenemisviis, sealhulgas Euroopa Parlamendi suhtes; |
|
9. |
tunnustab peamisi institutsionaalseid osalejaid selle eest, et nad tagasid ühtsuse 27 liikmesriigi vahel, samuti liidu institutsioonides ja nende vahel, kes järgisid väljaastumise kui liidu menetluse olemust; |
|
10. |
on arvamusel, et liidu huve on kaitstud tänu strateegilisele korraldusele ja menetluse eri etappide vahelisele tingimuslikkusele; tuletab eriti meelde läbirääkimiste järjekorda, mis algasid väljaastumiskorda käsitleva kokkuleppega, millel seejärel käsitleti üleminekuperioodi korda ja mis lõppesid kokkuleppega üldise arusaama kohta ELi ja Ühendkuningriigi uuest ja tihedast partnerlusest, tuginedes olulistele edusammudele kodanike õigusi, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimust, finantsarveldust ning ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud ajavahemiku pikendamise põhjendatud ja mõttekat kohaldamist käsitlevatel läbirääkimistel; |
|
11. |
hindab seda, et Ühendkuningriigiga peetud läbirääkimistel seati esikohale kodanike õiguste teema, mis on praegu ja ka tulevikus suur probleem, ning et see väljaastumiskorra peatükk lepiti kokku üsna läbirääkimiste alguses, kuna 19. märtsi 2018. aasta väljaastumislepingu eelnõu esialgne versioon sisaldas täielikult kokkulepitud teist osa kodanike õiguste kohta ning muu hulgas käsitleti selle sätete otsest mõju ja Euroopa Liidu Kohtu pädevust asjaomaste kodanike õigusi käsitlevate sätete suhtes; |
|
12. |
rõhutab, et liit väljendas protsessi algusest peale selgelt, et Iirimaa saare eriline olukord ning vajadus kaitsta suure reede kokkulepet ja leevendada Ühendkuningriigi väljaastumise mõju Iirimaale on teemad, mis puudutavad ELi tervikuna; |
|
13. |
on seisukohal, et ajaliselt piiratud üleminekuperiood koos kehtivate ELi reguleerivate, eelarve-, järelevalve-, kohtu- ja jõustamisvahendite ja struktuuride jätkuva kohaldamisega pärast väljaastumist oli mõlema poole huvides ning hõlbustas läbirääkimisi tulevaste suhete üle ja nende loomist; |
|
14. |
tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik on kindlaks määratud väljaastumislepingule lisatud poliitilises deklaratsioonis, mis sisaldab selgeid sätteid mõlemalt poolelt koostöö kohta välispoliitika, julgeoleku ja kaitse valdkonnas; |
|
15. |
avaldab kahetsust, et kuna poliitiline deklaratsioon ei ole õiguslikult siduv, oli Ühendkuningriigil õiguslik alus mitte käsitleda selle sisu olulisi osi, eriti neid, mis on seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga, mis seetõttu ei olnud läbirääkimiste osa; |
Väljaastuv liikmesriik
|
16. |
on siiski arvamusel, et väljaastumisprotsessi iseloomustas algusest peale kuni läbirääkimiste lõpuni Ühendkuningriigi pikaajaline ebakindlus, mis kajastus muu hulgas ajalises vahes referendumi ja väljaastumisest teatamise vahel vastavalt ELi lepingu artiklile 50; on arvamusel, et see ebakindlus mõjutas kodanikke ja ettevõtjaid, eriti neid, kes on Iirimaa saarel; on seisukohal, et kokkuleppeta väljaastumise võimaluse tõstatamine ohustas korrakohase väljaastumise väljavaateid; |
|
17. |
on sellega seoses seisukohal, et liidust lahkumise otsusel on märkimisväärsed poliitilised ja majanduslikud tagajärjed; on arvamusel, et Ühendkuningriik ei hinnanud neid tagajärgi enne väljaastumisotsuse tegemist tõeliselt ja täielikult, mistõttu oli menetluseks ettevalmistus puudulik; on veendunud, et Suurbritannia kodanike teadmised Euroopa Liidust olid napid ja neid ei teavitatud piisavalt liidust lahkumise otsuse kaugeleulatuvatest tagajärgedest; |
|
18. |
on seisukohal, et ELi lepingu artikli 50 sätteid ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohase teatamise ja ajapikenduse kohta on käsitletud piisavalt paindlikult, reageerimaks Ühendkuningriigi järjestikuste valitsuste poliitilistele kõikumistele ja vastuoludele, säilitades samal ajal väljaastumisprotsessi tervikluse ja liidu õiguskorra; |
|
19. |
tuletab meelde, et otsus välja astuda on liikmesriigi suveräänne õigus ja liit on kohustatud selle riigi kavatsust aktsepteerima; rõhutab, et kuna ELi lepingu artiklis 50 ei ole seda täpsustatud, ei seata väljaastumiskavatsusest teatamise vormile piiranguid; on sellega seoses arvamusel, et kui liikmesriik ei järgi ELi õigust ja/või väljendab oma kavatsust mitte kohaldada aluslepinguid või mitte tunnustada Euroopa Liidu Kohtu pädevust ja järgida tema otsuseid, on tegemist ELi liikmesusega seotud kohustuste selge eiramisega; |
|
20. |
juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidust väljaastumine on olemuselt keeruline protsess ja väljaastuva liikmesriigi poliitilised valikud, mis puudutavad tema tulevasi suhteid liiduga, võivad muuta selle veelgi keerulisemaks; |
Korrakohase väljaastumise tähtsus
|
21. |
arvab, et kuigi väljaastuva liikmesriigi ja liidu vaheline kokkulepe ei ole väljaastumise tingimuseks, näitab Ühendkuningriigi väljaastumise protsess väljaastumiskorda käsitleva lepingu sõlmimise tähtsust, eriti selleks, et kaitsta nende kodanike õigusi ja õiguspäraseid ootusi, keda väljaastumine mõjutab; |
|
22. |
on seisukohal, et ELi institutsioonid andsid endast parima ja täitsid oma kohustuse tagada lepingu sõlmimine; tunnustab lepinguta väljaastumise vältimiseks tehtud jõupingutusi; märgib sellega seoses, et kui kokkuleppele ei jõuta, jõustub väljaastumine vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 kaks aastat pärast nõukogu teavitamist; rõhutab, et ELi lepingus ei ole sätteid lepinguta ja kokkuleppeta väljaastumise kohta; |
|
23. |
rõhutab, et arvestades ELi ühtse turu suurt integreeritust, mõjutab liikmesriigi väljaastumine kõiki majandustegevuse valdkondi ning õigus- ja halduskohandused on vajalikud kõigil ELi, liikmesriikide ja kohalikel tasanditel; kordab, kui tähtis on töö, mida komisjon ja liikmesriigid on teinud avaliku halduse kõigil tasanditel ning teadlikkuse suurendamisel ja kodanike ja erasektori ette valmistamisel, avaldades palju konkreetseid sidusrühmade Brexitiks valmistumist käsitlevaid teateid ning võttes õigel ajal vastu ühepoolsed ja ajutised eriolukorra meetmed, et vältida lepinguta ja kokkuleppeta väljaastumise võimalust; |
|
24. |
märgib, et ELi lepingus ei ole sätestatud sisulisi nõudeid väljaastuva liikmesriigi ja liidu vaheliste tulevaste suhete raamistikule ning selle seosele väljaastumiskorraga; tuletab siiski meelde, et vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 tuleb väljaastumislepingus arvesse võtta väljaastuva riigi ja liidu tulevaste suhete raamistikku; |
|
25. |
märgib, et Ühendkuningriigi väljaastumise puhul on ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud kaheaastane tähtaeg, mille möödumisel aluslepingute kohaldamine väljaastuva liikmesriigi suhtes lõpeb ja mida hakatakse arvestama alates väljaastumisest teatamise hetkest, osutunud korrakohaseks väljaastumiseks liiga lühikeseks, kuna vajalikuks peeti selle perioodi kolme pikendamist ja sellele järgnevat üleminekuperioodi; tuletab meelde, et seda ajavahemikku saab ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohaselt pikendada; arvab, et selline pikendamine võimaldab läbirääkimisi jätkata, et vältida kokkuleppeta stsenaariumi; tuletab siiski meelde, et kaheaastase perioodi jooksul ja selle pikenduste ajal kogesid kodanikud, ettevõtjad, liikmesriigid ja kolmandate riikide kaubanduspartnerid enneolematult suurt ja kauakestvat õiguskindlusetust; |
|
26. |
märgib, et liikmesriigi väljaastumine on toonud ELi rahvusvaheliste kohustuste seisukohast kaasa enneolematuid õiguslikke tagajärgi, eriti seoses vajadusega pidada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tasandil kokku lepitud tariifikvootide üle uusi läbirääkimisi, et võtta arvesse väljaastuva liikmesriigi kasutatud kvoodiosa, mis võimaldas kolmandatel riikidel esitada uusi turulepääsutaotlusi; on seisukohal, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist hallati ELi tariifikvootide jaotamist üldiselt hästi, võttes kõigepealt vastu siseõigusakti, millega kehtestati ELi tariifikvootide uus jaotus (eriti määrus (EL) 2019/216) (14), ning pidades seejärel WTO tasandil kolmandate riikidega läbirääkimisi, kuigi sellel tasandil puuduvad tolliliidu lagunemist käsitlevad õigusnormid; |
ELi lepingu artikli 50 kohane paindlikkus
|
27. |
on seisukohal, et ELi lepingu artikkel 50 loob tasakaalu õiguspärase väljaastumisprotsessi kinnitamise ja konkreetsete oludega kohanemiseks vajaliku poliitilise paindlikkuse tagamise vahel; märgib siiski, et ELi lepingu artikli 50 sätted ei ole piisavalt üksikasjalikud järgmistes aspektides:
|
|
28. |
peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi väljaastumine liidust tõi kaasa ühe terve ELi kodanike kogukonna lahkumise; tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli eriti aktiivne kodanike ja neid esindavate organisatsioonide aktiivse dialoogi toetamisel ja viis nendega läbi aktiivset dialoogi konsultatsioonide, auditite ja kohtumiste kaudu, mille korraldasid parlamendikomisjonid ja Brexiti juhtrühm, kes on püüdnud väljaastumisprotsessis kodanike muresid ja ootusi kuuldavaks teha; on siiski seisukohal, et ELi institutsioonid oleksid võinud teha rohkem, et anda kodanikele väljaastumise eri etappides teavet; |
|
29. |
on veendunud, et võttes arvesse väljaastumisprotsessi ettearvamatust, peaksid ELi lepingu väljaastumist käsitlevad sätted tagama õiguskindluse suurele hulgale ELi kodanikele ja lahkuva liikmesriigi kodanikele, keda väljaastumine mõjutab, kaitstes nende ELi õiguse alusel saadud õigusi ja tagades tõhusa jõustamissüsteemi, välistamata järelmeetmete mehhanismide ja teavituskampaaniate loomist; rõhutab vajadust teavitada mõjutatud kodanikke, eelkõige vähekaitstud kodanikke õigeaegselt ja asjakohaselt nende õigustest ja kohustustest, mis on seotud väljaastumisega; |
|
30. |
on veendunud, et arvestades liidust lahkumise otsuse olemust ja selle sügavat mõju väljaastuvate riikide kodanikele, võib lõpliku lahkumisotsuse kinnitamiseks korraldatud rahvahääletus olla oluline demokraatlik tagatis; on seisukohal, et kõnealuse lõpliku valiku kinnitamine kodanike poolt on äärmiselt tähtis ka juhul, kui väljaastumislepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma, mille tulemuseks on lepinguta väljaastumine; on seisukohal, et selle protsessi käigus tuleks teha kõik võimalik, vältimaks desinformatsiooni levimist, välissekkumist ja rahastamisreeglite eiramist; |
Institutsioonide roll väljaastumisprotsessis
|
31. |
on veendunud, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt reageerinud ning järginud sidusat ja ühtset lähenemisviisi väljaastumisprotsessi aspektide õigeaegse, selge ja hästi struktureeritud määratlemise teel, sealhulgas aspektid, mida ei ole sõnaselgelt määratletud ELi lepingu artiklis 50, eelkõige läbirääkimiste eesmärgid ja üldpõhimõtted, ELi pädevus väljaastumisega seotud küsimustes, läbirääkimiste järjestamine, väljaastumislepingu kohaldamisulatus, üleminekukord ja tulevaste suhete raamistik; |
|
32. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendil on olnud keskne roll kogu väljaastumisprotsessis ning ta on alates Ühendkuningriigi ELi liikmesust käsitleva referendumi ettevalmistamisest nõuetekohaselt põhjendatud resolutsioonidega aktiivselt kaasa aidanud strateegiate kindlaksmääramisele ning ELi ja selle kodanike huvide ja prioriteetide kaitsmisele; tuletab sellega seoses meelde, et parlamendi panus struktureeriti peamiselt Brexiti juhtrühma kaudu, mille esimeeste konverents lõi 6. aprillil 2017 parlamendi komisjonide ja esimeeste konverentsi toetusel ja tihedal osalusel; |
|
33. |
rõhutab, et parlament kaasati tervikuna ja ühtselt taganemisprotsessi jälgimisse nii poliitiliste organite kui ka komisjonide kaudu, keda kutsuti juba varakult välja selgitama Ühendkuningriigi väljaastumise mõju nende vastutusalas olevatele poliitikavaldkondadele ja õigusaktidele; kordab, kui tähtis on pidevalt läbirääkimistesse kaasata valdkondliku poliitika eest vastutavaid komisjone; tunnustab komisjonide pikka ja põhjalikku ettevalmistustööd kuulamiste, töötubade ja uuringutena, et koguda tõendeid, nõuandeid ja oskusteavet kõikides küsimustes, mis on seotud väljaastumisega või ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhetega; |
|
34. |
on seisukohal, et Euroopa Ülemkogul oli protsessis koondav ja stabiliseeriv roll, sealhulgas ELi lepingu artikli 50 lõike 2 kohaste suuniste kaudu, milles tõlgendati ja kohaldati Euroopa Liidu lepingu artikli 50 sätteid, sealhulgas seoses aspektidega, mida sätted ei käsitle, ning seades selge poliitilise suuna, mis on kooskõlas liidu huvidega läbirääkimistingimuste määratlemisel ja nimetades komisjoni liidu läbirääkijaks; |
|
35. |
tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 50 lõike 4 kohaselt ei osale väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige seda liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja väljaastumisprotsessiga seotud otsuste tegemisel, samal ajal kui väljaastuvas liikmesriigis valitud Euroopa Parlamendi liikmed on jätkuvalt Euroopa Parlamendi liikmed, kellel säilivad kõik õigused ja kohustused kuni väljaastumise jõustumiseni; |
|
36. |
tunnistab, et institutsioonidevahelise koostöö ELi lepingu artikli 50 rakendamisel oli enneolematu ja läbipaistev, sealhulgas läbirääkimistel kasutatud töömeetodid ja -struktuurid, teabekanalid, läbirääkimisdokumentide avaldamine ja koosolekutel, eelkõige isiklike esindajate kohtumistel ja üldasjade nõukogu koosolekutel osalemine; |
|
37. |
kiidab heaks Euroopa Parlamendi välja pakutud ja Euroopa Ülemkogu poolt oma järjestikustes läbirääkimissuunistes esitatud ja seejärel läbirääkimistel rakendatud asjakohased aluspõhimõtted, mis on järgmised:
|
|
38. |
toetab jätkuvalt täielikult neid põhimõtteid; |
|
39. |
on seisukohal, et eespool nimetatud põhimõtted ulatuvad kaugemale ELi lepingu artikli 50 kontekstist, sest need toetavad Euroopa integratsiooni ja on saanud ELi põhiseadusliku identiteedi ja õiguskorra põhielementideks, ehkki need ei ole Euroopa Liidu lepingu osa; |
|
40. |
märgib, et sellega seoses on ELi lepingu väljaastumismenetlust käsitlev artikkel 50 ajendanud nii ELi kui ka selle liikmesriike taaskinnitama liidu põhiseaduslikku identiteeti; |
ELi ja väljaastuva liikmesriigi õigused ja kohustused
|
41. |
kordab, et väljaastumislepingu jõustumiseni või selle puudumisel kuni ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 nimetatud kaheaastase või pikendatud ajavahemiku lõpuni jääb väljaastuv riik liikmesriigiks, tal on kõik sellest tulenevad õigused ja kõik aluslepingutest tulenevad kohustused ilma eranditeta, sealhulgas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõte ja kohustus korraldada Euroopa Parlamendi valimised, nimetada oma esindajad liidu institutsioonides ja organites, tagada kodanike õiguste täielik kaitse ja austada oma finantskohustusi; |
Parlamendi kontroll
|
42. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi poliitilise järelevalve roll on parlamentaarses demokraatlikus süsteemis hädavajalik ning tagab läbipaistvuse ja poliitilise vastutuse; nõuab sellega seoses, et kontrollietapiga seotud parlamentaarsed volitused oleksid tagatud ja neid tuleks kasutada piisava aja jooksul mis tahes rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, sealhulgas ajutiste taotluste puhul, eelkõige juhul, kui need sõlmitakse Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis; märgib sellega seoses, kui oluline on selles osas, mis puudutab parlamendi õigusi seoses väljaastumisega, kohaldada täies ulatuses ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 10, milles on sätestatud, et Euroopa Parlamenti tuleb teavitada liidu ja kolmandate riikide vahel peetavate läbirääkimiste menetluse kõigil etappidel; rõhutab, et komisjon peab parlamenti ja nõukogu teavitama võrdsel alusel; |
|
43. |
on veendunud, et nii Brexiti juhtrühm kui ka Ühendkuningriigi koordineerimisrühma struktuurid, mille Euroopa Parlament lõi Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste igas etapis, olid äärmiselt olulised järelmeetmete ja parlamendi kaasamise kindlustamisel ning läbirääkimiste läbipaistvuse tagamisel; on veendunud, et ELi lepingu artikli 50 rakendamine on hea näide institutsioonide vahelisest kollektiivsest koordineerimisest liidu huvide toetamiseks, mida tuleks kohaldada kõigil rahvusvaheliste lepingute üle peetavatel läbirääkimistel; |
|
44. |
on sellega seoses seisukohal, et parlamendi roll on Euroopa Liidu põhiseadusliku ja institutsioonilise mõjuga menetluse parlamentaarse ja demokraatliku mõõtme ja ELi kodanike õiguste kaitsmisel hädavajalik; on seisukohal, et komitee rolli poliitilises järelevalves tuleks kaitsta ja suurendada, et lisada protsessi kõikidesse asjakohastesse aspektidesse vajalik nõusolek; |
|
45. |
rõhutab sellega seoses, et kuigi ELi lepingu artikli 50 kohane protsess on lõpule viidud ja EList väljaastumine on jõustunud, on ELi liikmesuse tegelik lõpetamine ja väljaastumislepingu rakendamine pikaajaline protsess; kinnitab sellega seoses veel kord, et parlament täidab täiel määral oma osa väljaastumislepingu rakendamise järelevalves; |
Aruteluteemad
|
46. |
on seisukohal, et ELi lepingu artikkel 50 käsitleb liikmesriigi väljaastumise menetluslikku aspekti ja võimaldab seda lahendada, kuid ei lahenda liikmesriigi EList väljaastumise olulisi poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning häirivat mõju ELi liikmesriikides ja nende vahel ning rahvusvahelisel tasandil; |
|
47. |
kordab oma üleskutset juurelda põhjalikult Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise ja selle mõju üle ELi tulevikule; on veendunud, et selline mõtisklus peaks tagama avatud ja laiendatud dialoogi reformide üle, mida liit vajab, et tugevdada demokraatiat ning suurendada kodanike vajaduste ja ootuste täitmise suutlikkust; tuletab sellega seoses meelde liidu enneolematut arutelu oma tuleviku üle Euroopa tuleviku konverentsi raames; rõhutab, et see arutelu hõlmab kodanikuühiskonda ja kodanike õiguste organisatsioonide esindajaid; |
|
48. |
on veendunud, et liidu ja selle liikmesriikide vastutus ja roll on teha rohkem, et säilitada Euroopa integratsiooniprotsess, kaitsta Euroopa väärtusi ja põhimõtteid, sealhulgas lojaalse koostöö põhimõtet, ning vältida EList väljaastumise kordumist; peab sellega seoses kahetsusväärseks Euroopa Parlamendi ja selle komisjonide vaoshoitust ja piiratud osalemist enne Ühendkuningriigi referendumit, mis jättis Ühendkuningriigi kodanikud, kes olid tol ajal ELi kodanikud, ilma täieliku juurdepääsuta teabele ELi toimimise ja väljaastumise tagajärgede kohta; rõhutab, et tuleks kehtestada kaitsemeetmed tagamaks, et avalik arutelu, mis eelneb ELi lepingu artikli 50 käivitamisele liikmesriigi poolt, võimaldab asjaomastel kodanikel teha teadlikke otsuseid; nõuab, et liikmesriigid ja EL annaksid ELi kodanikele järjepidevalt ulatuslikku teavet Euroopa Liidu toimimise, selle tegevusvaldkondade, otsustusprotsesside, ELi kodanike õiguste ja EList lahkumise tagajärgede kohta; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa tuleviku konverents pakub võimalust tugevdada dialoogi kodanike ja kodanikuühiskonnaga Euroopa Liidu teemal ja selle üle, kuidas see peaks arenema; ergutab komisjoni esitama ettepanekut, mis võimaldaks Euroopa tasandi erakondadel rahastada ELi lepingu või ELi toimimise lepingu rakendamisega seotud referendumikampaaniaid; |
o
o o
|
49. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT L 58, 27.2.2020, lk 53.
(2) ELT C 298, 23.8.2018, lk 24.
(3) ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.
(4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 32.
(5) ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
(6) ELT C 171, 6.5.2021, lk 2.
(7) ELT C 270, 7.7.2021, lk 21.
(8) ELT C 294, 23.7.2021, lk 18.
(9) ELT C 362, 8.9.2021, lk 90.
(10) ELT C 331, 17.8.2021, lk 38.
(11) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.
(12) ELT C 34, 31.1.2020, lk 1.