Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52022IP0022

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon katsumuste kohta linnapiirkondades COVID-19 järgsel ajastul (2021/2075(INI))

ELT C 342, 6.9.2022, p. 2–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.9.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 342/2

P9_TA(2022)0022

Katsumused linnapiirkondades COVID-19 järgsel ajastul

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon katsumuste kohta linnapiirkondades COVID-19 järgsel ajastul (2021/2075(INI))

(2022/C 342/01)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle XVIII jaotist,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (2) suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (5),

—

võttes arvesse Amsterdami pakti, millega kehtestatakse ELi linnade tegevuskava ning milles linnaküsimuste eest vastutavad ELi ministrid leppisid kokku 30. mail 2016,

—

võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu eesmärki 11 kestlike linnade ja kogukondade kohta,

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi poliitika linnamõõtme kohta (6),

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi piirkondade ja linnade rolli kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel (7),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni linnade rolli kohta liidu institutsioonilises raamistikus (8),

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni rohelisemate linnade Euroopa aasta 2022 kohta (9),

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele (10),

—

võttes arvesse deklaratsiooni ELi linnade tegevuskava kohta, milles territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavad ministrid leppisid kokku 10. juunil 2015,

—

võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2016. aasta järeldusi ELi linnade tegevuskava kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned“ (COM(2014)0490),

—

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatist „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ (COM(2021)0345),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

—

võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620),

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—

võttes arvesse 30. novembril 2020. aastal toimunud ministrite mitteametlikel kohtumistel vastu võetud dokumenti „Uus Leipzigi harta – linnade ümberkujundav jõud ühise heaolu nimel“,

—

võttes arvesse uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016. aastal Ecuadoris Quitos toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil (Habitat III),

—

võttes arvesse komisjoni Euroopa linnade olukorda käsitlevat aruannet 2016. aasta kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Ameti (UN Women) ülemaailmset juhtalgatust „Safe Cities and Safe Public Spaces for Women and Girls“ (Turvalised linnad ja turvalised avalikud ruumid naiste ja tütarlaste jaoks),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Istanbulis 11. mail 2011 (edaspidi „Istanbuli konventsioon“),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0352/2021),

A.

arvestades, et linnad on jätkuvalt COVID-19 kriisi eesliinil, kus majandustegevus väheneb, nakatumismäär on kõrge, vaktsineerituse tase on madal ja vahendid sageli ebapiisavad; arvestades, et pandeemia on süvendanud ka linnapiirkondades valitsevaid puudusi ja toonud esile nende piirkondade nõrgad kohad;

B.

arvestades, et pandeemia on suurendanud linnades ja asulates pikaajalist ebavõrdsust; arvestades, et kaitsetus olukorras olevad inimesed on muutunud veelgi kaitsetumaks; arvestades, et linnad seisavad silmitsi selliste katsumustega nagu taskukohase eluaseme kättesaadavus, kodutus, sotsiaalne tõrjutus, vaesus ning juurdepääsu puudumine avalikele, tervishoiu- ja muudele olulistele teenustele;

C.

arvestades, et 72 % ELi elanikest elab linnades ja asulates; arvestades, et linnad ja asulad peavad olema COVID-19 pandeemiast taastumise protsessi otseselt kaasatud; arvestades, et taastumiseks tehtavate jõupingutuste kaudu tuleb tegeleda pikaajalise kaitsetusega ja mitte piirduda vaid COVID-19 tervisemõjude käsitlemisega, et võidelda püsiva ebavõrdsuse vastu;

D.

arvestades, et pandeemial on olnud sooline mõju, mida linnad, asulad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad peavad arvesse võtma; arvestades, et karantiinid ja sotsiaalse distantseerumise nõuded on suurendanud naistevastase soolise vägivalla ohtu, samal ajal on aga naiste juurdepääs tugivõrgustikele, sotsiaalteenustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuasutustele vähenenud;

E.

arvestades, et suurlinnapiirkondades esineb juurdepääsul olulistele valdkondadele, nagu tervishoid, haridus ja digiüleminek, kõige rohkem ebavõrdsust, eriti kaitsetus olukorras olevate inimeste puhul; arvestades, et eri vormis diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks tuleb teha järjepidavamaid jõupingutusi;

F.

arvestades, et digilõhe on läbipõimunud ja hõlmab kõiki kategooriaid, sealhulgas soolist, põlvkondadevahelist ja sotsiaalset ebavõrdsust ning see on COVID-19 pandeemia ajal veelgi süvenenud; arvestades, et paljudel majapidamistel ja haridusasutustel puudub juurdepääs piisavatele ajakohastele digiseadmetele;

G.

arvestades, et suurtes linnades on töökohtade kadu hinnanguliselt suurem kui mujal, mis tabab eriti raskelt madala kvalifikatsiooniga töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja võõrtöötajaid ning ebakindlate lepingutega töötajaid; arvestades, et töötuse oht on suurim noorte hulgas, kelle hariduse ja koolituse kulg ning isiklik areng on häiritud ja paljud ei ole leidnud õpingute lõpetamise jaoks vajalikku õppepraktika või töökohapõhise õppe kohta;

H.

arvestades, et COVID-19 pandeemia on avaldanud märkimisväärset mõju kultuuri- ja spordisektorile, mis on toonud kaasa majanduslanguse ja töökohtade kadumise; arvestades, et linnapiirkonnad, eelkõige suurlinnapiirkonnad vajavad kultuuri- ja loomesektori jaoks küllaldasi vahendeid, et võimaldada oma elanike isiklikku arengut;

I.

arvestades, et linnad, asulad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad, näiteks suurlinnapiirkonnad, on üliolulised majandussambad majanduskasvu kiirendamiseks, töökohtade loomiseks ja liidu konkurentsivõime suurendamiseks üleilmastunud majanduses; arvestades, et funktsionaalsed linnapiirkonnad ja keskmise suurusega linnad võivad hoolimata linna- ja maapiirkondade pakutavate teenuste kvaliteedi suurest erinevusest olla maapiirkondade atraktiivsuse ja arengu liikumapanev jõud ning tagada ümbritsevate maapiirkondade ja rahvastikukaoga piirkondade jaoks arvukate teenuste kättesaadavuse;

J.

arvestades, et linnapiirkondades lisanduvad olemasolevatele raskustele ka kliimahädaolukord ja demograafilised probleemid; arvestades, et katsumuste paljusus nõuab lõppkokkuvõttes reageerimist, mis põhineb integreeritud lähenemisviisil, mis hõlmab eri sektoreid ning mida järgides püütakse leida lahendusi, mis vastavad valdkondlikele vajadustele;

K.

arvestades, et füüsilise distantsi hoidmise nõuded on toonud esile sobivate parkide, rohealade ja vabas õhus asuvate puhkevõimaluste puudumise, samuti sobiva ohutu transpordi ja alternatiivse transpordi taristu puudumise funktsionaalsetes linnapiirkondades ja nende ümbruses;

L.

arvestades, et COVID-19 kriis on teravdanud selliseid probleeme nagu toidu ja ravimite transport ning tervishoiuteenuste osutamine ning toonud esile tõsised puudujäägid meditsiinitaristus ja tervishoiutöötajate kutsealases koolituses, eelkõige seoses küsimusega kuidas reageerida pandeemiatele või muudele tervisealastele hädaolukordadele;

M.

arvestades, et eluase on universaalne õigus ja seepärast peaksid liikmesriigid töötama välja konkreetsed strateegiad ja võtma asjakohased meetmed, et ületada eluasemeõigusega seotud takistused; arvestades, et vajalik on investeerida taskukohastesse eluasemetesse;

N.

arvestades, et linnapiirkondades tarbitakse ELis kõige rohkem elektrit ja paisatakse õhku enamik kasvuhoonegaaside heitest ning nendel piirkondadel on ülioluline roll liidu võitluses kliimamuutuste vastu; arvestades, et linnad, asulad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad nõuavad ulatuslikku linnaehitust ja ringmajanduse loomist, et aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet, piirata globaalset soojenemist, vähendada ummikuid, rakendada ringlussevõttu ja tagada majanduse kestlikkus;

O.

arvestades, et ülemaailmne linnaelanike arv kasvab 2050. aastaks eeldatavalt kuni kolme miljardi inimese võrra ning kaks kolmandikku maailma elanikkonnast elab linnades, tarbib 75 % maailma loodusvaradest ning toodab 50 % ülemaailmsetest jäätmetest ja enam kui 60 % kasvuhoonegaaside heitest;

P.

arvestades, et ühistranspordil on võitluses liikuvusvaesuse vastu täita oluline roll; arvestades, et viivitamata tuleb suurendada investeeringuid kestlikku ühistransporti ja selle kättesaadavuse parandamisse ning jalakäijate ja rattataristusse, et tagada liiklejate ja eelkõige piiratud liikumisvõime ja muude puuetega liiklejate ohutus;

Q.

arvestades, et kõik Euroopa linnad seisavad silmitsi rekordilise energiahinna tõusuga, mis ähvardab mõjutada pandeemiajärgset majanduse taastamist;

R.

arvestades, et mitmetasandiline valitsemine, sealhulgas linnaasutuste aktiivne kaasamine, mis põhineb ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste koordineeritud meetmetel ning on kooskõlas ühissätete määruses sätestatud partnerluse põhimõttega, on olulised elemendi kõikide ELi programmide kavandamisel ja rakendamisel; arvestades, et linnaasutuste pädevuses on projektide valimine Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavaks kestlikuks linnaarenguks ja uue Euroopa linnaarengu algatuse raames, mis asendab linnadega seotud uuenduslikke meetmeid uuel programmitöö perioodil ja pakub täiendavaid võimalusi uute lahenduste katsetamiseks ja lähenemisviise, sealhulgas need, millega toetatakse linnapiirkondi COVID-19 järgsel ajal;

Kaasavad linnad

1.

 tunnistab kõigi liidus asuvate linnapiirkondade sotsiaalset, majanduslikku, territoriaalset, kultuurilist ja ajaloolist mitmekesisust ning rõhutab vajadust lahendada sellised katsumused nagu segregatsioon ja vaesus;

2.

 rõhutab, et kuigi linnade asustustihedusel on kestliku eluviisiga seoses palju eeliseid, võib elanikkonna suur koondumine teatud linnapiirkondadesse tuua kaasa ka tagasilööke seoses eluaseme taskukohasusega, reostustasemega, elukvaliteediga ning diskrimineerimise, vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohuga;

3.

 rõhutab, et COVID-19 pandeemia on toonud esile rahvastikukao suundumuse vähearenenud linnapiirkondades, kus sageli puuduvad piisavad omatulud, et pakkuda elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid; julgustab komisjoni esitama soovitusi ja edendama haldusterritoriaalse korralduse ja reformidega seotud parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel;

4.

 kutsub liikmesriike üles töötama välja positiivsed meetmed, millega soodustatakse tõrjutud kogukondade, nagu puuetega inimeste, eraldatumate eakate inimeste, kodutute, rändajate ja pagulaste ja etniliste vähemuste, näiteks romade kaasamist; nõuab, et rahastamisvajadusi juhitaks kohalikul tasandil, sealhulgas linnapiirkondade, eriti suurlinnapiirkondade, samuti piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil, et toetada neid tõrjutud kogukondi kestlikult; tuletab meelde, et lisaks piisavatele riiklikele ressurssidele on struktuurifondid üliolulised romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevas ELi strateegilises raamistikus määratletud poliitikameetmete edukaks rakendamiseks; rõhutab linnaasutuste rolli selle tagamisel, et need meetmed kajastaksid romade kogukondade tegelikke vajadusi;

5.

 rõhutab linnade ligipääsetavuse olulist rolli puuetega inimestele täieliku õiguse liikuvusele, õppimisele ja töötamisele tagamisel; kutsub komisjoni üles toetama täielikku kaasamist ja tegema linnaarenguks eraldatud vahendid kättesaadavaks, et tagada puuetega inimeste ligipääsetavus;

6.

 rõhutab, et linnamajanduse taastamiseks põhimõttel, et mitte kedagi ei jäeta kõrvale, tuleks investeeringute ja reformidega tagada stabiilsed ja kvaliteetsed töökohad, tugevdatud riiklik taristu ja avalikud teenused, tõhustatud sotsiaaldialoog ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaasamise ja integreerimise toetamine, sealhulgas sotsiaalkaitse- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tugevdamise kaudu;

7.

 rõhutab vajadust ELi raamistiku järele, et toetada kodutuse vastu võitlemist käsitlevaid kohalikke ja riiklikke strateegiaid ning tagada kõigi jaoks võrdne juurdepääs korralikele eluasemetele, edendades integreeritud lähenemisviisi, mis ühendab eluasemetoetuse sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenustega ning aktiivse kaasamise;

8.

 kutsub komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles töötama välja konkreetsed strateegiad ja võtma asjakohased meetmed, et ületada eluasemeõigusega seotud takistused, näiteks diskrimineerimine, liigne keskendumine finantstegevusele, spekuleerimine, turismile suunatus, kuritahtlikud laenamistavad ja sunniviisilised väljatõstmised;

9.

 rõhutab, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused peaksid eluasemete valdkonnas lähtuma peamiselt riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste määratletud konkreetsetest nõuetest, sest neil asutustel on suutlikkus teha kindlaks ja lahendada eri rühmade eluasemevajadused ja elamistingimused, mis võivad linna- ja maapiirkondades oluliselt erineda, ning kuna neil asutustel on sihipärases otsustusprotsessis ülioluline roll; nõuab tungivalt, et komisjon kohandaks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevates normides sotsiaalkorterite ja riiklikult rahastatavate eluasemete sihtrühma määratlust, et võimaldada riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel toetada kõigi nende rühmade eluasemeid, kelle vajadust inimväärse ja taskukohase eluaseme järele ei ole võimalik kergesti turutingimustes rahuldada, tagades samas, et piisav rahastamine suunatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele, eesmärgiga kõrvaldada takistused investeeringute tegemisel ja tagada taskukohane eluase, eluruumide neutraalsus ja kestliku linnaarengu edendamine ning luua sotsiaalselt mitmekesised naabruskonnad ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

10.

 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama veelgi investeeringuid sotsiaaleluruumidesse, energiatõhusatesse, piisavatesse ja taskukohastesse eluruumidesse ning võitlusesse kodutuse ja eluasemega seotud tõrjutuse vastu ELis; nõuab sellega seoses, et investeeritaks Euroopa Regionaalarengu Fondi, õiglase ülemineku fondi, programmi „InvestEU“, ESF+, programmi „Euroopa horisont“ ja taasterahastu „NextGenerationEU“, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse+ kaudu; nõuab suuremat koostööd nende vahendite kasutamisel; peab kiiduväärseks sotsiaalsete ja taskukohaste eluasemelaenude rahastamist programmi „InvestEU“ ja Euroopa Investeerimispanga laiema portfelli kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima sotsiaalse progressi investeeringute prioriteedina koos rohe- ja digiüleminekuga taaste- ja vastupidavusrahastusse, et kaitsta kaitsetuid inimesi praeguse kriisi negatiivsete mõjude eest ja kaasata sotsiaalse arengu plaanid taaste- ja vastupidavuskavadesse ning tuua välja, kuidas rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ning kuhu suunatakse sotsiaalsed investeeringud, sealhulgas investeeringud sotsiaaleluruumidesse; palub tungivalt komisjonil tagada, et ELi ja Euroopa Investeerimispanga rahastamine muutuks kohalikele ja piirkondlikele sotsiaaleluasemete ja taskukohaste sotsiaaleluruumide pakkujatele paremini kättesaadavaks; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles püüdma tugevdada asjakohast algatust sihipärase tehnilise abi ja tihedama koostöö kaudu finantsvahendajate ja liikmesriikidega;

11.

 rõhutab märkimisväärse rändajate ja pagulaste ning muude kaitsetus olukorras inimeste osakaaluga linnakeskuste, eelkõige suurlinnapiirkondade keskuste sotsiaal-majanduslikke probleeme; tuletab meelde, et linnad täidavad selliste kaasavate, juurdepääsetavate ja külalislahkete kogukondade loomisel, kus ei jäeta kedagi kõrvale, üliolulist rolli;

12.

 märgib, et rändel on linnade kaasavusele otsene mõju ning see nõuab kohandatud poliitikameetmeid; juhib tähelepanu aastateks 2021–2027 ettenähtud ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava potentsiaalile kaasava ja sidusa ühiskonna ülesehitamisel ning programmide suunamisel enim puudust kannatavatele linnaosadele; märgib ka, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad on hädavajalik vahend töökohtade loomiseks, vaesuse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks linnapiirkondades;

13.

 toonitab, et puudust kannatavates linnapiirkondades kogevad lapsed sageli mitmeid ohutegureid, näiteks vilets eluase, diskrimineerimine, vägivald ja ebavõrdne juurdepääs teenustele, näiteks sellistele teenustele nagu lapsehoid, tervishoid ja haridus; kutsub liikmesriike üles toetama kohalikke lastegarantii kavasid, et lahendada linnapiirkondade laste vaesusega seotud konkreetsed probleemid;

14.

 rõhutab linnade rolli soolise võrdõiguslikkuse poole pürgimisel ning tuletab meelde, et kooskõlas ühissätete määrusega tuleks kõikide ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatavates meetmetes võtta nende väljatöötamise, rakendamise, järelevalve, aruandluse ja hindamise käigus juhtpõhimõttena arvesse soolist võrdõiguslikkust; rõhutab, et meetmetes, mille eesmärk on ühtekuuluvuspoliitika raames soolise ebavõrdsuse kaotamine, tuleks kasutada intersektsionaalset lähenemisviisi, mida järgides püütakse vältida diskrimineerimist usu või veendumuste, puude, vanuse või soolise sättumuse alusel ning mis põhineb soolise võrdõiguslikkuse riiklikel strateegilistel raamistikel; rõhutab lisaks, et ühtekuuluvuspoliitika programmide raames toetuse saajad ei tohiks võtta vastu diskrimineerivat poliitikat, eriti mitte sellist, mis on suunatud vähemuste, näiteks LGBTI-kogukonna vastu; julgustab lükkama tagasi potentsiaalsete toetusesaajate taotlusi, sealhulgas taotlusi piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustelt, kes on rakendanud LGBTI-kogukonna liikmete suhtes diskrimineerivat poliitikat, näiteks LGBT-vabade piirkondade väljakuulutamine;

15.

 rõhutab, et lisaks terviseohtudele on naised kaitsetumad COVID-19 pandeemiaga seonduvate majandusohtude suhtes; tunnistab, et pandeemiajärgses kontekstis on naiste toetamine ametlikes ja mitteametlikes sektorites ja naiste parem integreerimine piirkondliku ja linnaarengu poliitika planeerimisse, mille juures keskendutakse soolist aspekti kaasavate linnade ja kogukondade kujundamisele, linnamajanduse taastamiseks hädavajalik;

16.

 rõhutab ühtekuuluvuspoliitika ja linnaplaneerimise valdkonnas esinevat laialdast soolist andmelünka ning kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele andmekogumismeetodid, mille kohaselt kasutatakse sooliselt liigendatud andmeid;

17.

 rõhutab asjaolu, et COVID-19 pandeemia on suurendanud koduvägivalla esinemist; kutsub liikmesriike üles eraldama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ja mobiliseerima linnaasutused, et tegeleda soolise vägivalla ülemaailmse sagenemisega; ergutab ELi linnu töötama välja, rakendama ja hindama kõikehõlmavaid lähenemisviise avalikus ruumis toimuva seksuaalse ahistamise ja soolise vägivalla ennetamiseks ning sellele reageerimiseks, järgides ÜRO üksuse UN Women ülemaailmse juhtalgatuse „Safe Cities and Safe Public Spaces for Women and Girls“ (Turvalised linnad ja turvaline avalik ruum naiste ja tütarlaste jaoks) põhimõtteid;

18.

 kutsub kõiki liikmesriike üles viima kiiresti lõpule naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise; palub komisjonil teha ettepanek võtta vastu õigusakt, et käsitleda kõiki soolise vägivalla vorme ja võtma vajalikud meetmed, et määratleda sooline vägivald uue kuritegevuse valdkonnana, mis lisatakse ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikesse 1;

19.

 tunnistab naistele kui peamistele ametlikes ja mitteametlikes keskkondades hooldajatele pandud koormust ja tunnustab selle hoolduse sotsiaalset väärtust, eriti COVID-19 kriisi ajal; juhib tähelepanu sellele, et 80 % kogu ELi hooldusteenustest osutavad (tasustamata) mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised; juhib tähelepanu Euroopa struktuurifondide asjakohasele rollile hooldusteenustesse investeerimise tagamisel; peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust teha ettepanek Euroopa hooldusstrateegia kohta;

20.

 juhib tähelepanu töötusele ja eriti noorte töötusele, mida COVID-19 pandeemia on veelgi süvendanud; kutsub liikmesriike üles kaasama linnaasutusi aktiivselt linnas elavate noorte vajadustele vastavate programmide kavandamisse ning noorte vaimsele tervisele ja heaolule keskenduvate poliitikameetmete väljatöötamisse, mis on COVID-19 järgsetes tingimustes eriti oluline;

Kestlikud linnad

21.

 rõhutab kestliku linnaarengu tähtsust, sealhulgas kestlik ja taskukohane ühistransport liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning liidu elanikkonna elukvaliteedi ning kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks; tuletab meelde linnapiirkondade võimalusi, mida pakub algatus „Uus Euroopa Bauhaus“, ja selle juhtpõhimõtteid, mis hõlmavad kestlikkust, mitmetasandilist valitsemist, esteetikat ja kaasamist;

22.

 tunnistab, et tuleb rakendada COVID-19 pandeemiale reageerivat sünkroniseeritud strateegiat ning toetada rohe- ja digiüleminekut, et alustada majanduse taastamisega, mis kiirendab kestlikku üleminekut;

23.

 kutsub liitu ja liikmesriike üles kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seadma esikohale ringmajanduse raamistikud, investeeringud taastuvenergiasse, kestliku linna- ja linnalähiliikuvuse (eelkõige jalgrattateede võrgustikud), alternatiivse transpordi taristu linnapiirkondades ja nende ümbruses, olemasoleva taristu nõuetekohase hoolduse ja kiired investeeringud rohelisse taristusse, parkidesse, välikeskkonna rohe- ja puhkerajatistesse ning olulise kahju ärahoidmise põhimõtte ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte järgimise ning neid toetama; märgib, et sellised algatused nagu „Uus Euroopa Bauhaus“ on linnapiirkondade võimalus tutvustada Euroopa renoveerimislainet (11) ning projekte, milles seatakse esikohale ringmajandus, kestlikkus ja elurikkus; tunneb end innustatuna, et algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ on pühendunud kaasava ja valdkondadevahelise lähenemisviisi järgimisele elanike jaoks kestliku elukeskkonna loomisel;

24.

 on veendunud, et COVID-19 kriis on toonud välja vajaduse uute linnaplaneerimis- ja liikuvuslahenduste järele, et muuta linnapiirkonnad vastupidavamaks ja liikuvusnõudlusega kohanemisvõimelisemaks ning et kriisi tuleks käsitleda võimalusena liiklusummikute ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks; nõuab investeerimist linnaliikuvuse edendamisse keskkonnahoidlike transpordisüsteemide kaudu; rõhutab vajadust edendada ja arendada linnapiirkondade kestlikke ühistranspordisüsteeme ning kohandada ühistranspordi suutlikkus vastavalt kasvavale nõudlusele igapäevaste töösõitude järele linnakeskustesse või neist väljapoole; kutsub liikmesriike üles hindama oma investeeringud linnaliikuvusse ümber ja seadma prioriteediks digitaristu, mis toob kasu kõikidele sõitjatele, sealhulgas piiratud liikumisvõimega isikutele;

25.

 tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle teha linnade ja liikmesriikidega koostööd tagamaks, et kõik üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) kaasatud suured linnad ja linnasõlmed koostaksid 2030. aastaks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tegema piirkondade ja linnadega tihedat koostööd, eelkõige piiriüleselt, et tõhustada ja täiendada puuduvat viimase kilomeetri taristut ning mitmeliigilisi ja piiriüleseid ühendusi kogu üleeuroopalise transpordivõrgu ulatuses; juhib tähelepanu sellele, et paljud Euroopa sadamad asuvad linnakeskuste lähedal ja on üleeuroopalise transpordivõrgu olulised transpordisõlmed;

26.

 on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et juurdepääs ELi linnalise liikumiskeskkonna rahastamisprogrammidele, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa ühendamise rahastu, sõltub säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade olemasolust või väljatöötamisest; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika võib aidata ära kasutada nii tehisintellekti kui ka aruka linna mudeli potentsiaali, näiteks parandades haldussuutlikkust ja digioskusi, ning peaks julgustama üleminekut eksperimenteerimiselt aruka linna algatuste rahastamise ja sellega seotud toetuste suurendamisele; kutsub komisjoni üles kaaluma viise, kuidas toetada linnu säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamisel, järgides seejuures kõrgeimaid standardeid; rõhutab, et komisjon, liikmesriigid ja piirkonnad peaksid aitama kohalikel omavalitsustel igal võimalusel saavutada seda eesmärki; tunneb lisaks heameelt Euroopa Investeerimispanga kavatsuse üle teha koostööd ametiasutustega, et toetada ambitsioonikaid investeerimisprogramme, millega edendatakse kestlikku liikuvust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade ja ühistranspordiprojektide kaudu;

27.

 rõhutab, et liikumispiirangud ja sanitaarmeetmed on avaldanud märkimisväärset mõju liikuvusnõudlusele ja transpordiliigi valikule, sundides inimesi kasutama vähem ühistransporti; nõuab parimate tavade jagamist seoses ühtse ja mitmeliigilise piletisüsteemi rakendamisega, mis võimaldab inimestel liikuda kasutajasõbralikumal ja turvalisemal viisil ELi linnapiirkondade vahel ja sees;

28.

 julgustab komisjoni edendama linnapiirkondade vahel parimate tavade jagamist, mis hõlmab kestlikku linnaarengut ja taristut, rohelist linnaplaneerimist, puhast energiat, energiatõhusust, heiteta ühistransporti, jalakäijate ja jalgratturite liikuvust, tõhusat veemajandust ning kestlikku ja ringmajandust toetavat jäätmekäitlust;

29.

 nõuab, et vaadataks läbi komisjoni suunised säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamise ja rakendamise kohta; nõuab, et nende kavadega edendataks mitmeliigilist transporti ja tegeletaks mõningate tagasilöökidega, mis on tingitud elanikkonna liigsest koondumisest teatud linnapiirkondadesse (nagu ummikud ja kasvavad transpordikulud), näiteks tasakaalustatud sotsiaal-majandusliku korra kaudu, tagamaks, et kavad ei ole diskrimineerivad;

30.

 palub komisjonil linnalise liikumiskeskkonna paketi eelseisvat muutmist silmas pidades edendada linnapiirkondades võetavate ohutus- ja kestlikkusmeetmete vahelist koordineerimist; julgustab looma parkimisvõimalusi linnapiirkondadesse sisenemisel (nt süsteemid „Pargi ja sõida“), et tagada lihtne juurdepääs ühistranspordi eri liikidele eesmärgiga vähendada oluliselt linnades ummikuid, CO2 heidet ning linnakeskuste maapealset ja maa-alust parkimist, ning taastada ja tõhustada ka linnakeskuste atraktiivsust ja tõmmata pärast pandeemiat ligi potentsiaalseid kliente toetama nõrgenenud jaemüügisektorit ja suurendada kohalikul tasandil loodavat väärtust;

31.

 rõhutab, et energiahindade hüppeline tõus takistab linnade majanduse taastamist; nõuab, et energialiidu edendamiseks ja Euroopa energiaturu vastupanuvõime tugevdamiseks rakendataks asjakohaseid meetmeid; rõhutab, et kõikide jaoks odavama energia tagamine linnapiirkondades on hädavajalik; julgustab seepärast looma ulatuslikke hoonete soojustamise ja päikesepaneelide katustele paigaldamise programme; rõhutab, et kohalikele taastuvenergiakogukondadele tuleb anda volitused, et vähendada energiatarbimist ja edendada energiasüsteemide CO2 heite vähendamist ning teha võimalikuks kohaliku energiaturu sotsiaalsete hüvede kasutamine;

32.

 nõuab meetmete võtmist linnaõhu kvaliteedi parandamiseks, et minimeerida ohte inimeste tervisele ning võidelda keskkonna müratasemega, mis on linnapiirkondades tõusuteel;

33.

 märgib, et uued isiklikud liikuvusvahendid (sealhulgas elektritõukerattad ja elektrijalgrattad) põhjustavad linnapiirkondades arvukaid ohutusprobleeme; julgustab komisjoni esitama liikmesriikide jaoks nende ohutusküsimuste käsitlemiseks suunised;

34.

 märgib, et COVID-19 pandeemiaga on kaasnenud kojukandeteenuste laienemine, mis on toonud kaasa uute platvormitöö liikide ja uute ärimudelite esilekerkimise linnapiirkondades; tunnistab, et vajatakse soovitusi kauba kohaleveoga tegelevate töötajate ohutuse ja nende kasutatavate digitaalsete tööriistade, näiteks rakenduste ja interaktiivsete platvormide alase koolituse kohta;

35.

 tuletab meelde, et peaaegu 40 % kõigist liiklussurmajuhtumitest Euroopas toimub linnapiirkondades; märgib, et kiiruse ületamine on oluline tegur umbes 30 % surmaga lõppenud liiklusõnnetuste ja raskendav tegur enamiku õnnetuste puhul; kutsub komisjoni üles kasutama oma oodatavat kiirusi käsitlevat soovitust selleks, et muuta elamupiirkondades ja piirkondades, kus on palju jalakäijaid ja jalgrattureid, maksimaalseks vaikekiiruseks 30 km/h, võimalusega kehtestada peamistel magistraalteedel kõrgemad piirangud ja pakkuda kaitsetutele liiklejatele asjakohast kaitset; tunneb heameelt asjaolu üle, et EL on taaskinnitanud oma pikaajalist strateegilist eesmärki saavutada 2050. aastaks Euroopa teedel nullilähedane surmajuhtumite ja tõsiste vigastuste arv (nn nullvisioon) ning keskpika perioodi eesmärki vähendada surmade ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks 50 %; seepärast kutsub komisjoni üles integreerima liiklusohutuse paremini säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade suunistesse ja kutsub kohalikke omavalitsusi üles edendama liiklusohutust teadlikkuse suurendamise algatuste, asjakohaste meetmete ja rahastamisvõimaluste kaudu;

36.

 hoiatab, et linnad ja asulad on kliimamuutuste mõjude suhtes äärmiselt kaitsetud; tunneb suurt muret selle pärast, et kuumalained, mis on linnades soojussaarte mõju tõttu juba ekstreemsemad, muutuvad nii tugevamaks kui ka sagedasemaks, samas kui äärmuslikud paduvihmad ja tormipuhangud põhjustavad tõenäoliselt suuremaid üleujutusi, nagu 2021. aasta suvel Euroopas aset leidnud juhtumid, või äärmuslikke lumetorme, nagu 2020.–2021. aasta talvel, mis näitavad, et oluliselt tuleb suurendada linnade vastupidavust õnnetuste suhtes; kutsub komisjoni üles vajaduse korral tugevdama oma koostööd kohalike omavalitsustega olemasolevate struktuuride, näiteks linnapeade pakti, roheliste linnade leppe ja linnapeade Euroopa rohelise kokkuleppe liidu kaudu, et teha kindlaks kliimamuutustega seotud vajadused ja probleemid, millega linnapiirkonnad silmitsi seisavad, kavandada ühiselt lahendusi linnade rohelisemaks muutmiseks ja suunata investeeringuid kohalikesse meetmetesse; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused töötaksid lisaks oma riiklikele energia- ja kliimakavadele välja kliimamuutustega kohanemise linnastrateegiad, mis soodustaksid investeeringuid linnade muutmisesse ja kohandamisse kliimamuutustest tulenevate ohtudega;

37.

 kordab, et 30 % mitmeaastasest finantsraamistikust ja 37 % taasterahastust „NextGenerationEU“ on pühendatud kliimameetmetele, samal ajal kui 20 % taasterahastust „NextGenerationEU“ on eraldatud digiüleminekule; kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet ja esitama liikmesriikidele suuniseid ja soovitusi, et tagada kaksikülemineku saavutamise jaoks vajalike oskuste arendamine; taunib linnapiirkondade väljajätmist taasterahastu „NextGenerationEU“ raames ning nõuab seepärast linnade, asulate ja funktsionaalsete linnapiirkondade paremat kaasamist ja osalemist taaste- ja vastupidavuskavade kavandamisel ja rakendamisel;

38.

 rõhutab vajadust istutada rohkem puid ja paigaldada haljaskatuseid, kuna linnade haljastamine pakub inimesele olulist puhkeväärtust ja vähendab temperatuuri, neelab liigset sademevett ning seega neutraliseerib kliimamuutuste mõju ja elurikkuse vähenemist; rõhutab, et hoonete moderniseerimine energiakasutuse vähendamiseks ning linnade ümberkujundamine rohealade suurendamiseks ning kõndimise ja rattasõidu edendamiseks tagab kokkuhoiu, loob töökohti, aitab võidelda energiaostuvõimetuse vastu ja loob kliimakasu;

39.

 rõhutab, et linnapiirkondade pühendumus on kliimaneutraalsele ühiskonnale ning jõukale, õiglasele, kestlikule ja konkurentsivõimelisele majandusele üleminekul hädavajalik; märgib, et mõnel juhul puudub kohalikel omavalitsustel oskusteave, inimressursid ja juurdepääs kvaliteetsetele andmetele, mis on vajalikud meetmete võtmiseks ja edu saavutamiseks; on seepärast veendunud, et suutlikkuse suurendamist, tehnilist tuge ja rahastust tuleb kasutada täiel määral ära, nagu on kokku lepitud ühissätete määruses, et linna- ja äärelinnapiirkondade ametiasutused saavutaksid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, ning on veendunud, et linnaasutustel peab olema tulevikus ELi rahastusele otsene juurdepääs;

Innovatiivsed linnad

40.

 rõhutab, et digiüleminek on aidanud lahendada mõningaid pandeemiast tulenevaid otseseid katsumusi, eriti liikumispiirangute perioodide ajal, ning et COVID-19 pandeemia kaudu ilmsiks tulnud ebavõrdsuste hulgas on digilõhe tõsine katsumus; märgib, et pandeemia on kiirendanud digiüleminekut ning tehnoloogia on muutunud kaugtöö, koduõppe, e-kaubanduse, e-tervise, e-valitsuse, digidemokraatia ja -meelelahutuse jaoks hädavajalikuks; kutsub komisjoni üles jälgima neid arengusuundumusi tähelepanelikult ja tagama täieliku kooskõla liidu õigustikuga, eelkõige seoses töötajate ja sotsiaalsete õigustega; tuletab meelde, et digiüleminek ja digitaalne ühenduvus peavad olema kohalike kogukondade taastumisalased prioriteedid; kordab, kui oluline on asjakohane konkurentsiõigus ja riigiabi raamistik, mis annab liikmesriikidele riigiabi käsitlevate normide alusel täieliku paindlikkuse, et toetada majandust koroonaviiruse puhangu ajal, eriti võttes kasutusele kiire lairiba- ja 5G taristu kõikides linnades olenemata nende suurusest; kutsub liikmesriike üles toetama ühendatust, pakkuma seadmeid ja tagama koolitatud personali olemasolu avalikes, sotsiaal- ja haridusasutustes;

41.

 nõuab õiglase digiülemineku jaoks meetmeid ja poliitikat, mille peaks kasutusele võtma mitmetel tasanditel linnadest kuni ELini; nõuab e-kaasatuse tunnustamist kui kõikide põlvkondade õigust ja selgelt võetud kohustust luua linnadele universaalne internetiühendus;

42.

 rõhutab, et digikirjaoskust tuleks tugevdada, et laiendada juurdepääsu uutele võimalustele; on seisukohal, et investeeringuid haridusse ja koolitusse tuleb suurendada nii avalikus kui ka erasektoris töötajate täiendus-, ümber- ja elukestva õppe ulatuslike programmide näol, mis vastavad oskuste nõudluse muutustele; nõuab naiste ja tütarlaste osaluse edendamist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) alases hariduses ja karjääris;

43.

 tuletab meelde, et linnaturism on täitnud linnapoliitika väljatöötamisel olulist rolli; juhib tähelepanu sellele, et enamik ELi linnu on kannatanud pärast pandeemiat turismitrendide languse all ning nad on pidanud otsima turismi taastamiseks uusi ja kestlikumaid tegevusviise, mis on viinud uute digitehnoloogiate suurema kasutamiseni, mis on võimaldanud hallata paremini linnaruumi ja linna külastavate turistide liikumist, et vältida pandeemia tingimustes suurte rühmade kogunemist ja riskantseid olukordi;

44.

 rõhutab, et raamatukogud ja kultuurikeskused soodustavad e-kaasatust ja sotsiaalset kaasatust, elukestvat õpet ning linnakogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõivevõimalusi; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et vajatakse täiendavaid kohti isiklikuks ja poliitiliseks mõttevahetuseks;

45.

 rõhutab, et tehisintellekt võimaldab arukaid linnalahendusi, sealhulgas tõhusamat energia- ja veemajandust ning jäätmekäitlust ning vähemat reostust, müra ja liiklusummikuid; on mures, et kohalikud omavalitsused peavad tulema toime arvukate digitaalsete katsumustega, nagu andmetehnoloogia kättesaadavus ja usaldusväärsus, sõltuvus eraõiguslikest kolmandatest osapooltest ja oskuste puudumine; rõhutab, et kujunemisjärgus tehnoloogiate, nagu tehisintellekti puhul tuleb järgida eetilisi kriteeriume, et vältida olemasoleva sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmist;

46.

 on seisukohal, et linnade praeguseid esmaseid tervishoiustruktuure tuleb füüsiliselt ja rahaliselt tugevdada; märgib, et muutused tervishoiuteenuste osutamisel peaksid suurendama ka digiinnovatsiooni ja parandama hoolduse integreerimist ajakohaste teabekanalite kaudu, et osutada sihipärasemaid, personaalsemaid, tõhusamaid ja tulemuslikumaid tervishoiuteenuseid; kutsub liikmesriike üles tegema koostööd kohalike, piirkondlike ja eriti linnaasutustega, et arendada välja võrgustikud, mille abil õpetatakse inimesi kasutama digitervishoidu ja digitaalset avalikku haldust, mis võimaldaks üldist ja õiglast juurdepääsu, kaitstes samas põhjalikult tundlikke andmeid ja ennetades küberkuritegevust; rõhutab seepärast liikmesriikide otsustavat rolli linnaasutuste toetamisel nende jõupingutustes kujundada ja tagada e-kaasatust, kaitstes isikuandmeid ning tagades inimestele ja kohalikele ettevõtetele andmetele juurdepääsu;

Õppivad linnad

47.

 rõhutab COVID-19 pandeemia kahjulikku mõju haridusele ning rõhutab vajadust tagada kaasatus ja juurdepääs haridusele;

48.

 rõhutab vajadust toetada kultuurisektorit, kuna kultuur ja kultuuripärand on piirkondliku konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks olulised varad ning need aitavad kujundada linnade ja piirkondade identiteeti; rõhutab, et on oluline luua rohkem kultuuriobjekte ja tagada nende taastamine pärast COVID-19, ning rõhutab vajadust muuta need noortele ligitõmbavamaks;

49.

 rõhutab kultuuri- ja spordisektori majanduslikku ja sotsiaalset panust ning mõju ühiskonnale; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd ning eraldama piisavaid riiklikke ja ELi rahalisi vahendeid, et luua tugev kultuuri- ja sporditaristu ning edendada haridust majandus- ja vabaajasektoris, eriti rohujuuretasandi kultuuri ja mitteprofessionaalse spordi valdkonnas linna- ja linnalähedastes piirkondades; julgustab liikmesriike töötama välja tegevuskava, et taaskäivitada need kaks sektorit ja suurendada nende kui majanduse olulise osa vastupidavusvõimet kohalikul, riigi ja ELi tasandil;

50.

 rõhutab laste ja noorte õiguste kaitsmise olulisust ning vajadust luua haridus- ja koolitussüsteemid, mis on tugevad, kaasavad ja funktsionaalsed, vastavad inimeste tegelikele vajadustele nende konkreetsetes linnapiirkondades ning on mis tahes tulevaste tervisekriiside ja looduskatastroofide jaoks ette valmistatud;

51.

 märgib murega, et COVID-19 kriis on avaldanud olulist mõju märkimisväärsele osale Euroopa noortest, mis avaldub eelkõige murettekitava eraldatuse, arvukate töökohtade kaotuse ja katkenud haridus- või koolitustee näol; rõhutab, et selline olukord on toonud kaasa muutusi nii NEET-noorte (noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel) kategooriates kui ka arvus; see on olukord, mida tuleb nõuetekohaselt hinnata ja tuvastada, et tulla toime kriisist tulenevate konkreetsete probleemidega ja aidata liikmesriikidel töötada välja tõhusaid noortele suunatud teavitusstrateegiaid; soovitab komisjonil viia läbi uuringu võimaluse kohta töötada välja Euroopa ühised vahendid selliste noorte kaardistamiseks ja jälgimiseks, kes ei osale hariduses või koolituses ega tööta, et võimaldada asjakohast poliitilist reageerimist selle eriti vähekaitstud rühma toetamiseks COVID-19 kriisi tingimustes;

52.

 rõhutab vajadust mõtestada ümber linnakeskuste taaselustamisega seotud võimalused ja lahendused, kuna need on kannatanud ettevõtete ja kultuuriobjektide sulgemise, vabade töökohtade, atraktiivsuse vähenemise ja veebikaubanduse suurenemise tõttu pandeemia ajal ja pärast seda;

53.

 kutsub liikmesriike ja piirkondi üles mõtestama ja kujundama haridustaristu ümber kooskõlas haridusvaldkonna uute arengusuundumustega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama küllaldasi vahendeid haridusasutuste arendamiseks ning igas vanuses õpetajate ja õpilaste koolitamiseks roheliste kutseoskuste ja digioskuste arendamisel, et valmistada neid ette tuleviku jaoks; tuletab meelde, et digiüleminek peab käima käsikäes nii internetiühenduse pakkumise kui ka interneti kasutamiseks vajalike seadmetega;

54.

 on seisukohal, et mitmed uuenduslikud kontseptsioonid, eelkõige linnaruumide hübriidkasutus ja multifunktsionaalsus, õiglane maakasutus ja „15 minuti linn“, täidavad ELi linnapiirkondade uue mudeli puhul otsustavat rolli;

Spetsiaalsed poliitilised algatused

55.

 rõhutab vajadust kohaneda uue reaalsusega, arvestades COVID-19 pandeemiat, ja kaaluda ELi linnapiirkondade jaoks uut mudelit, jättes rohkem ruumi loovusele, kodanikuaktiivsusele ja eksperimenteerimisele; on veendunud, et Euroopa tuleviku konverents on võimalus tuua linnad nähtavamalt ELi otsustusprotsessidesse ja anda neile oluline roll tugevama osalusdemokraatia ja elanikega peetava dialoogi loomisel, kasutades samal ajal alt üles lähenemisviisi ja mõtestades linnajuhtimise ümber; rõhutab Euroopa rohelisel kokkuleppel, Euroopa digistrateegial (12) ja ELi maapiirkondade pikaajalisel visioonil põhinevate kõikehõlmavate strateegiate väljatöötamise olulisust; tuletab meelde äärepoolseimate piirkondade eripärasid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349;

56.

 tunnistab asjaolu, et kuigi ELil puuduvad sõnaselged linnaarengualased pädevused, mõjutavad paljud ELi algatused siiski linnu, asulaid ja funktsionaalseid linnapiirkondi; tunnistab vajadust teha linnapiirkondades ELi programmide ja poliitikameetmete osas suuremat koostööd; tunneb muret asjaolu pärast, et kuigi viimastel aastatel on mitmesugused linnaalgatused arenenud, on koordineeritus endiselt vähene ning sellega võib kaasneda dubleerimine ja jätkuvad ebamäärased mõjud;

57.

 tunneb heameelt ELi linnade tegevuskava kui mitmetasandilise valitsemise uue mudeli üle; peab kahetsusväärseks, et see jääb vabatahtlikuks protsessiks ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kohustuksid saadud soovitusi rakendama; rõhutab, et kodanikuühiskond tuleb kaasata jõulisemalt otsustusprotsessi ning tuleb edendada alt üles lähenemisviisi, et vastata kohalikele ja piirkondlikele vajadustele; rõhutab, kui oluline on kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning idufirmade osalemine linnade ja linnaosade arengustrateegiate ja -kavade raames;

58.

 tunnistab linnapiirkondade olulist rolli ELi õigusaktidest tulenevate programmide ja projektide konkreetsel rakendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tugeva toetuse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning nende projektijuhtimisrühmadele seoses ELi programmide ja rahastamisvõimalustega, tagades samal ajal piisavate haldusvahendite olemasolu linnades, asulates ja funktsionaalsetes linnapiirkondades, sealhulgas asjakohaselt koolitatud personali;

59.

 nõuab tungivalt, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel oleks keskne roll ELi otsustusprotsesside kõikides etappides: planeerimisel, ettevalmistamisel ja rakendamisel; nõuab, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaldataks rohkem ELi otserahastamist, et suurendada tõhusust, tagada järjepidevus ja vähendada halduskoormust; kutsub komisjoni edastama lisaks liikmesriikidele kõik vajalikud juhised ja hõlbustama juurdepääsu rahastamisele, tehes linnade ja piirkondade vahel vahet sõltuvalt nende digiülemineku tasemest;

60.

 kordab vajadust asjakohaste ja otse juurdepääsetavate rahastamisvõimaluste järele linnade jaoks tulevikus, et rakendada programme kohalikul tasandil; tuletab meelde, et 400 miljonit eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimiseks mõeldud ressurssidest tuleks eraldada Euroopa linnaarengu algatusele komisjoni otsese või kaudse eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1058; kutsub komisjoni üles analüüsima oma praeguse programmitöö perioodi vahekokkuvõttes Euroopa linnaarengu algatuse tõhusust, eelkõige selle eelarvet ja kohaldamisala, ning julgustama liikmesriike eraldama linnaarengu tegevuskava elluviimise toetamiseks suuremaid ressursse;

61.

 nõuab, et Euroopa linnaarengu algatusele antaks suurem eelarve ja kohaldamisala, tagades samas, et äärepoolseimate piirkondade linnadel on sellele tõhus ja hõlbustatud juurdepääs; märgib, et see peaks toetama linnade tegevuskava elluviimist praegusel programmitöö perioodil; peab linnakogukondi riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega hõlmatud ELi rahastatava poliitika edukal elluviimisel peamisteks osalejateks ja sidusrühmadeks; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles eraldama kuni 15 % vahenditest innapiirkondadele, et lahendada COVID-19 järgsed probleemid;

62.

 rõhutab ELi rahastamise olulisust sotsiaalse kaasatuse edendamisel kohalikul tasandil; nõuab selle mõju tugevdamist ühise juhtimis- ja aruandlusraamistiku kaudu;

63.

 tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat ja ainulaadset rolli COVID-19 pandeemiaga seotud probleemide lahendamisel; peab kahetsusväärseks, et praegu puudub võimalus luua komisjoni ja linnade vahel taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlev struktureeritud dialoog, et jälgida linnaasutuste kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisse; kutsub komisjoni üles andma vahearuandes rahastu rakendamise kohta aru, et analüüsida funktsionaalsete linnapiirkondade võimalikku rolli ja vajaduse korral seda tugevdada, et tagada rahastu tõhus rakendamine; rõhutab, et linnaasutustele tuleks anda suutlikkuse suurendamise, teabevahetuse ja tehnilise abi kaudu vajalikku tuge riiklike taaste- ja vastupidavuskavade nõuetekohaseks rakendamiseks;

64.

 on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika raames peaks fondidest saadav toetus tugevdama osalemisprotsesse, et katsetada uusi kontseptsioone ja jagada kogemusi, edendades iga liiki territooriumide ja kohalike algatuste kestlikku ja integreeritud arengut; on veendunud, et linnapiirkondade osalejate suutlikkuse suurendamine on vastupidavamate ja kestlikumate linnade loomisel oluline tegur; julgustab linnu, asulaid ja funktsionaalseid linnapiirkondi toetama kodanikualgatusi; rõhutab, et linnad on kui laborid, kuna need on kohad, kus saab katsetada kestlikke tulevikukontseptsioone ja -poliitikat ning kus saab töötada välja lahendusi arukate ja kaasavate kogukondade jaoks;

65.

 tuletab liikmesriikidele meelde, et nad peaksid vastavalt partnerluse käitumisjuhendile koostama partnerluslepingu, milles sätestatakse miinimumnõuded piirkondlike, kohalike, linna- ja muude avaliku sektori asutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning muude partnerite kaasamiseks, nagu on sätestatud ühissätete määruse artikli 8 lõikes 1; nõuab partnerite, sealhulgas akadeemiliste ringkondade, innovatsiooni- ja teadusvaldkonna partnerite suuremat kaasamist ELi programmide ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, sealhulgas järelevalvekomiteedesse;

66.

 kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tagama kõikehõlmava partnerluse, sealhulgas linnaasutustega, et kaasata ja rakendada ühtekuuluvuspoliitikat ning teavitada linnaasutusi rahastamistaotluste tagasilükkamise põhjustest; palub komisjonil uurida sidusrühmade, näiteks linnaasutuste kaebusi, sealhulgas juhul kui rahastamistaotluste tagasilükkamise kohta ei ole esitatud nõuetekohast põhjendust;

67.

 kutsub komisjoni üles töötama välja funktsionaalsete linnapiirkondade ja keskmise suurusega linnade strateegia, mis hõlmab rahastamisvõimalusi selliste meetmete jaoks nagu innovatsioonipartnerlused ja ühised hankekavad ELi linnade vahel ning koostöö ELi linnade ja piirkondade vahel;

o

o o

68.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ja nende parlamentidele.

(1)  ELT L 437, 28.12.2020, lk 30.

(2)  ELT L 231, 30.6.2021, lk 159.

(3)  ELT L 231, 30.6.2021, lk 60.

(4)  ELT L 231, 30.6.2021, lk 94.

(5)  ELT L 231, 30.6.2021, lk 1.

(6)  ELT C 316, 22.9.2017, lk 124.

(7)  ELT C 162, 10.5.2019, lk 31.

(8)  ELT C 118, 8.4.2020, lk 2.

(9)  ELT C 385, 22.9.2021, lk 167.

(10)  ELT C 456, 10.11.2021, lk 145.

(11)  COM(2020)0662.

(12)  COM(2020)0067.

Top