EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.12.2022

COM(2022) 516 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa CO2-turu toimimise kohta 2021. aastal vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ (mida on muudetud direktiividega 2009/29/EÜ ja (EL) 2018/410) artikli 10 lõikele 5 ja artikli 21 lõikele 2

{SWD(2022) 407 final}

Lühendite loetelu

Sisukord

Lühendite loetelu    

1.    Sissejuhatus    

2.    HKSi hõlmavus    

3.    CO2-turu raamistik    

3.1.    Heitkoguste piirmäär    

3.2.    Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel    

3.3.    Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine    

3.3.1.    Elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise põhimõttest    

3.4.    Enampakkumistulu    

3.4.1.    Programm „NER 300“    

3.4.2.    Innovatsioonifond    

3.4.3.    Moderniseerimisfond    

3.4.4.    CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamine    

3.5.    Heitkoguste vähenemine ELi HKSis    

3.6.    Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine    

4.    Lennundus    

5.    Turujärelevalve    

5.1.    ESMA aruande järeldused    

5.1.1.    ESMA poliitikasoovitused    

6.    Heitkoguste seire, aruandlus ja tõendamine    

6.1.    Heitkoguste seire    

6.2.    Akrediteerimine ja tõendamine    

6.3.    Pädevad asutused    

6.4.    Nõuete täitmine ja täitmise tagamine    

7.    ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vaheline seos    

8.    ELi HKS energiatõhususe direktiivi kontekstis    

9.    Järeldused ja väljavaated    

1.Sissejuhatus

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on ELi kliimapoliitika üks nurgakive. Kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ kehtestatakse selle raames CO2 hind Euroopas elektri- ja soojusenergia tootmisest, energiamahukast tööstusest ja lennundusest tulenevatele heitkogustele. Turujõududele tuginedes loob ELi HKS stiimuli vähendada heitkoguseid seal, kus see on kõige vähem kulukas. Samal ajal teenib see süsteem tulu, mida saab investeerida kliimameetmetesse ja energiasüsteemi ümberkujundamisse.

Alates ELi HKSi käivitamisest 2005. aastal on see aidanud vähendada elektri- ja soojusenergia tootmisest ning tööstuslikust tootmisest tulenevaid heitkoguseid 34,6 % 1 . Aastatel 2013–2021 teeniti ELi HKSi raames enam kui 100 miljardi euro ulatuses enampakkumistulu, mis jaotati liikmesriikidele. Sellest hoolimata on vaja heitkoguseid veelgi vähendada, et saavutada Euroopa kliimamääruses 2 sätestatud kõrgemad kliimaeesmärgid. Selleks et saavutada sajandi keskpaigaks kliimaneutraalsus, on EL võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %. ELi HKSil on selle eesmärgi saavutamisel kriitilise tähtsusega roll.

2021. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks poliitikareformide paketi, 3 mis muu hulgas sisaldab ELi HKSi muutmist 4 . Komisjon tegi ettepaneku, et süsteemiga hõlmatud sektorites saavutataks heitkoguste vähenemine 2005. aastaga võrreldes 61 % võrra 5 . Sel eesmärgil vähendatakse ettepanekuga heitkoguste piirmäära ja muudetakse piirmäära iga-aastane vähenemine järsemaks. Samuti muudetakse lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) tööstusele tasuta eraldamise eeskirju ja kaotatakse järk-järgult LHÜde tasuta eraldamine lennundusele. Samal ajal tegi komisjon ettepaneku laiendada ELi HKSi nii, et see hõlmaks meretranspordist tulenevaid heitkoguseid, ning luua uus süsteem maanteetranspordist ja hoonetest tulenevate heitkoguste vähendamiseks. Ettepaneku eesmärk on suunata rohkem vahendeid rohepöördesse, kohustades liikmesriike investeerima kogu enampakkumistulu kliima- ja energiaprojektidesse ning suurendades innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi vahendeid.

Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjoni ettepanekut kaalunud. 2022. aasta keskpaigaks võttis kumbki institutsioon vastu seisukoha ELi HKSi muutmise kohta, esitades mitmeid muudatusettepanekuid. See on andnud võimaluse institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, mis algasid 2022. aasta juulis.

Samal ajal toimib ELi HKS jätkuvalt nii, nagu on praegu õigusaktidega ette nähtud. 2021. aastal jõudis süsteem oma neljandasse etappi (2021–2030). Sellega seoses on süsteemi raamistikus jõustunud mitu muudatust. Heitkoguste piirmäär väheneb igal aastal kiiremini (2,2 % võrra). Tööstusele tasuta eraldatavate saastekvootide mahtu on kohandatud, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja muutusi tootmises. Innovatsioonifondi esimesed projektikonkursid viidi lõpule ja moderniseerimisfondi raames tehtavate investeeringute jaoks kiideti heaks esimesed väljamakseotsused. Samuti kohandati 2021. aastal süsteemi hõlmavust, et kajastada Ühendkuningriigi lahkumist EList.

2021. aastal taastus ELi HKSi kuuluvate käitiste tegevus veel COVID-19 pandeemia mõjust. Majanduse elavnemise tõttu olid heitkogused 2020. aastaga võrreldes veidi suuremad, kuid jäid siiski allapoole pandeemiaeelset taset. See kajastus 2021. aastal ELi HKSi raames LHÜde nõudluse suurenemises ja kõrgemas CO2 hinnas.

Kasvavad CO2 hinnad on viinud mõned sidusrühmad mõttele, et ELi HKSis võib olla esinenud ülemäärast spekuleerimist. Ka on mõned sidusrühmad avaldanud arvamust, et kõrgemad CO2 hinnad mõjutavad energiahindu. Komisjon käsitles neid probleeme teatises energiahindadega toimetuleku kohta 6 . Komisjon jõudis järeldusele, et kõrgemate gaasihindade mõju energiahinnale on üheksa korda suurem kui kõrgemate CO2 hindade mõju. Samuti palus komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) analüüsida käitumist süsinikuturul. 2022. aastal avaldatud ESMA lõpparuandes lükati ülemäärast spekuleerimist puudutavad väited ümber. ESMA jõudis järeldusele, et ELi süsinikuturg toimib hästi ja et CO2 hinnasignaal on turu põhialustega kooskõlas.

Käesolevas aruandes käsitletakse ELi HKSi toimimist 2021. aastal ja 2022. aasta esimesel poolel. Selles esitatakse ajakohastatud ülevaade süsteemi hõlmavusest ja taristust ning süsteemi raamistiku põhielementidest. Aruanne on kooskõlas ELi HKSi direktiivi 7 artikli 10 lõikega 5 ja artikli 21 lõikega 2. See põhineb peamiselt ELi registri ja ELi tehingulogi (ELTL) andmetel ning liikmesriikide poolt ELi HKSi direktiivi artikli 21 kohaselt esitatud aruannetel.

2.HKSi hõlmavus

Alates 4. etapi (2021–2030) algusest on ELi HKS hõlmanud 27 ELi liikmesriiki ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riike – Islandit, Liechtensteini ja Norrat (ELi HKSi riigid), samuti Põhja-Iirimaa elektrijaamu 8 . Alates 1. jaanuarist 2020 on ELi HKS seotud Šveitsi HKSiga.

ELi HKSiga reguleeritakse kokku 8 757 elektri- ja soojuselektrijaama ja tootmiskäitise ning 371 Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lennujaamade vahelisi lende ning EMPst Šveitsi ja Ühendkuningriiki suunduvaid lende teenindavate õhusõidukikäitajate heitkoguseid. Seega on hõlmatud ligikaudu 36 % kogu ELi heitest.

Enamik (70,5 %) ELi HKSiga hõlmatud käitisi paiskab aastas õhku vähem kui 50 000 CO2-ekvivalenttonni; 9 see olukord ei ole varasemate aastatega võrreldes muutunud. Neist 4 725 (54 %) on liigitatud vähese heitega käitisteks 10 . 22 % kõigist käitistest tekitab aastas heitkoguseid vahemikus 50 000–500 000 CO2-ekvivalenttonni 11 ja 7,5 % käitistest paiskab õhku kõige rohkem heitkoguseid, üle 500 000 CO2-ekvivalenttonni aastas 12 . ELi HKSis osalevad riigid teatasid, et 2021. aastal suleti 199 käitist, peamiselt tegevuse täieliku lõpetamise või võimsuse vähenemise tõttu, mille tagajärjel jäi käitiste võimsus allapoole süsteemi hõlmavuse künnist 13 .

Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 1. liite joonisel 1.1 on esitatud käitiste jaotus heitekategooriate kaupa 2021. aastal.

Mõnes sektoris hõlmab ELi HKS ainult teatavat suurust ja tootmismahtu ületavaid käitisi. Riigid võivad vähese heitega käitised süsteemist välja jätta, kui heitkoguste vähendamiseks võetakse kasutusele alternatiivsed meetmed 14 . Alates 2021. aastast on võimalik jätta ELi HKSist välja ka käitised, mis paiskavad õhku vähem kui 2 500 CO2-ekvivalenttonni, 15 ning reserv- või varuüksused, mis ei tööta üle 300 tunni aastas 16 .

2021. aastal otsustasid 14 riiki jätta süsteemist välja käitisi, mille arvele langes kokku 4,9 miljonit CO2-ekvivalenttonni. See kogus moodustas 0,37 % ELi HKSiga hõlmatud käitiste koguheitest.

Kuus liikmesriiki 17 lubasid 2021. aastal paiksetel käitistel väikese riskiga juhtudel jätkuvalt kasutada lihtsustatud seirekavasid 18 . Lennunduse puhul teatas ainult Belgia selle võimaluse kasutamisest väikeste heitkogustega käitiste puhul.

Lisaks elektritootmisest, tööstuslikust tootmisest ja lennundusest tulenevale CO2-le hõlmab ELi HKS lämmastik-, adipiin-, glüoksüülhappe ja glüoksaali tootmisel tekkivat dilämmastikoksiidi (N2O) ning alumiiniumi tootmisel tekkivaid perfluorosüsivesinikke. 2021. aastal teatasid 22 riiki lubade andmisest HKSiga hõlmatud tegevusele, mille käigus vabaneb muu kui CO2 heide. Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist hõlmavast tegevusest teatas ainult Norra.

Riigid, kes teatasid 2021. aastal ELi HKSiga hõlmatud tegevusest tulenevast muust kui CO2 heitest, on loetletud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 1. liite tabelis 1.1.

Lennunduses oli suurem osa reguleeritud käitajaid 2021. aastal ärilistel alustel tegutsevad käitajad (71 % ehk 262 käitajat) 19 . Kokku 160 käitajat (43 %) kvalifitseerusid väikeheitetekitajateks.

3.CO2-turu raamistik

3.1.Heitkoguste piirmäär

ELi HKSi piirmäär tähistab heitkoguste maksimaalset absoluutkogust, mida reguleeritud üksused võivad õhku paisata. Piirmäär vastab kauplemisperioodil ringlusse lastud LHÜde arvule. Piirmäära vähendatakse igal aastal, et tagada, et EL saavutab oma üldise heitkoguste vähendamise eesmärgi.

Paiksete käitiste ja õhusõidukite käitajate heitkoguste puhul kohaldatakse eraldi piirmäärasid. 2021. aastal oli paiksete käitiste heitkoguste piirmäär 1 571 583 007 LHÜd. Lennundussektorile väljastati 2021. aastal 28 306 545 LHÜd. Alates 2021. aastast langetatakse mõlemat piirmäära 2,2 % võrra aastas 20 . Paiksete käitiste heitkoguste piirmäära puhul võrdub see 43 003 515 LHÜga.

Vastavalt ELi HKSi direktiivi artikli 12 lõikele 3 võivad paiksed käitised alates 1. jaanuarist 2021 nõuetele vastavuse tagamiseks kasutada ka lennunduse LHÜsid.

Tabelis 1 on esitatud iga-aastased ELi HKSi piirmäärad alates 2013. aastast. Arvude võrdlemisel tuleks tähele panna, et alates 2021. aastast ei hõlma ELi HKS enam Ühendkuningriigi käitisi. Vastavalt Ühendkuningriigi väljaastumislepingu 21 protokollile Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kohta ning ELi ja Ühendkuningriigi vahelisele kaubandus- ja koostöölepingule 22 on ELi HKSiga jätkuvalt hõlmatud Põhja-Iirimaa elektritootjad koos vastavate õiguste ja kohustustega. Samuti hõlmab ELi HKS jätkuvalt Ühendkuningriiki suunduvate lendude heitkoguseid. Selle asjaolu kajastamiseks muudeti heitkoguste piirmäärasid 23 .

Tabel 1. Paiksete käitiste heitkoguste aastane piirmäär ja ringlusesse lastud lennunduse LHÜde aastane arv (2013–2021).

Joonisel 1 on esitatud piirmäära muutused kõigis ELi HKSi etappides, sealhulgas prognoositud vähenemine 2030. aastani 24 .

Joonis 1. ELi HKSi piirmäär võrreldes tõendatud heitkogustega. Selgitus: tulbad – piirmäär, heledad tulbad aastatel 2014–2016 – 3. etapis edasi lükatud LHÜd, heledad tulbad alates 2019. aastast – LHÜde suunamine turustabiilsusreservi, punktiirjoon – tõendatud heitkogused.

3.2.Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel

Enampakkumisel müümine on ELi HKSi 4. etapis jätkuvalt peamine LHÜde jaotamise meetod, mille arvele langeb 57 % piirmäärast. Enampakkumismääruses 25 on sätestatud eeskirjad, millega tagatakse, et enampakkumised toimuvad avatud, läbipaistval, ühtlustatud ja mittediskrimineerival viisil. Määruses on sätestatud saastekvootide enampakkumise ajastamine, haldamine ja muud aspektid.

2021. aastal korraldati jätkuvalt enampakkumisi European Energy Exchange AG (Euroopa energiabörs, EEX) kaudu:

·ühise enampakkumisplatvormina 25 liikmesriigi puhul, kes osalevad ühises hankemenetluses,

·Poola puhul, kes loobus ühises hankemenetluses osalemisest, kuid ei ole veel määranud oma enampakkumisplatvormi,

·Islandi, Liechtensteini ja Norra puhul pärast EMP lepingu muutmist 2019. aastal, millega võimaldati neil riikidel osaleda ühise enampakkumisplatvormi ühises hankelepingus,

·Ühendkuningriigi puhul Põhja-Iirimaa elektritootjatele enampakkumiste kaudu LHÜde eraldamiseks.

EEX toimis ka määratud enampakkumisplatvormina Saksamaa puhul, kes ei osale ühises hankemenetluses.

EEX määrati alates 2021. aastast uuesti ühiseks enampakkumisplatvormiks ning enampakkumistel osalemine märkimisväärselt ei muutunud. 2021. aastal toimus kokku 230 enampakkumist ja 2022. aasta esimesel poolel 109 enampakkumist. Tabelis 2 on esitatud ülevaade Euroopa energiabörsil alates 3. etapist enampakkumistel müüdud LHÜde aastamahtudest.

Tabel 2. Enampakkumistel müüdud LHÜde kogumahud (2013–2021).

2021. aastal ei tühistatud ühtegi enampakkumist. 2022. aasta alguses tühistati aga kaks enampakkumist. 1. veebruaril tühistati ühise enampakkumisplatvormi enampakkumine tehnilise probleemi tõttu. Enampakkumismääruse artikli 9 kohaselt jaotati seejärel vastav LHÜde maht nelja järgmise enampakkumise vahel. 2. märtsil tühistati Poola enampakkumine, kuna pakkumiste kogumaht oli enampakkumisel müüdavate LHÜde mahust väiksem. Enampakkumine tühistati kooskõlas enampakkumismääruse artikli 7 lõikega 5 ja müümata maht jaotati taas järgmise nelja enampakkumise vahel.

Joonisel 2 on esitatud ülevaade enampakkumishindadest ELi CO2-turul alates 2013. aastast kuni 2022. aasta septembrini.

Joonis 2. Üldiste LHÜde enampakkumishinnad (1. jaanuarist 2013 kuni 30. septembrini 2022).

Enampakkumisplatvormid avaldavad kõikide enampakkumiste üksikasjalikke tulemusi korrapäraselt oma veebisaitidel. Lisateavet enampakkumiste tulemuste, sealhulgas osalejate, enampakkumisele pandud ja müüdud LHÜde suhtarvu ning hindade kohta leiab HKSi kuuluvate riikide enampakkumisaruannetest 26 .

3.3.Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine

Kuigi ELi HKSi raames LHÜde jaotamise peamine meetod on nende enampakkumisel müümine,
eraldatakse märkimisväärne kogus LHÜsid tasuta, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu 27 . Tegu on üleminekumeetmega.

Spetsiaalses kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelus on kindlaks määratud sektorid, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on suurem ja millele võib LHÜsid eraldada tasuta. 4. etapi loetelu 28 sisaldab 63 sektorit ja allsektorit, mille arvele langeb ligikaudu 94 % ELi HKSi tööstusheitest.

LHÜde tasuta eraldamine konkreetsetele sektoritele põhineb heite võrdlusalustel. Võrdlusalused kajastavad iga sektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist heitemahukust tooteühiku kohta. Võrdlusaluseid vähendatakse järk-järgult, et tugevdada stiimuleid heite vähendamiseks ja innovatsiooni edendamiseks. 2021. aastal ajakohastas komisjon HKSi võrdlusaluste väärtusi 29 . Neid kohaldatakse 4. etapi esimesel eraldamisperioodil (2021–2025).

Kokku 54st võrdlusalusest on 31 vähendatud maksimaalse 24 % ulatuses. Ülejäänud võrdlusaluseid vähendati vahemikus 3–24 % 30 . See kajastab enamikus tööstussektorites viimastel aastatel tehtud edusamme heitemahukuse vähendamisel tooteühiku kohta. Komisjon avaldas otsusele lisatud teabelehe, milles kirjeldatakse üksikasjalikult võrdlusaluste ajakohastamise aluseks olevat andmetöötlust ja -analüüsi 31 .

Alates 4. etapist kohandatakse tasuta eraldatavate LHÜde mahtu muudetud eeskirjade 32 alusel, kui tööstuslikus tootmises toimuvad muutused. Kohanduste tegemise künnis on tootmise kasv või vähenemine 15 % võrra. Ettevõtjad peavad esitama riiklikele pädevatele asutustele igal aastal aruande tootmisandmete kohta. Nende aruannete põhjal võib kohandada tasuta eraldatavate LHÜde mahtu.

Seoses COVID-19 pandeemia majandusliku mõjuga on see range meede toonud kaasa tasuta eraldatavate LHÜde mahu iga-aastaste kohanduste arvu suurenemise. 2021. aastal esitati ligikaudu 3 700 taotlust ehk kolm korda rohkem kui 3. etapis aastas keskmiselt.

Aastatel 2021–2025 tasuta eraldatavate LHÜde mahuks määrati algselt 2 791 miljonit LHÜd 7 430 käitisele. 2022. aasta keskpaigaks oli komisjon võtnud vastu viis otsust LHÜde tasuta eraldamise mahu kohandamiseks 33 . Nende otsuste tulemusena vähendati mahtu 77,5 miljoni LHÜ võrra. Samal ajal võttis komisjon siiski vastu kaks otsust, 34 millega korrigeeriti tasuta eraldatavate LHÜde algset mahtu ja lisati 3,3 miljonit LHÜd. See osutus vajalikuks käitiste esitatud andmetes leitud vigade tõttu ja kohtulahendite täitmiseks.

Tasuta eraldatavate LHÜde mahtu kohandatakse uute osalejate reservi kaudu. Need kohandused hõlmavad ka LHÜde eraldamise muudatusi, mis tulenevad käitiste avamisest või sulgemisest. Uute osalejate reservi esialgne maht oli 4. etapi alguses 331,3 miljonit LHÜd. See hõlmas 3. etapis eraldamata jäänud LHÜsid ja 200 miljonit LHÜd turustabiilsusreservist.

Tabelis 3 on esitatud kokkuvõtlik ülevaade LHÜde tasuta eraldamise aastastest mahtudest 4. etapi esimesel perioodil (2021–2025), sh nii esialgsetest kui ka kohandatud mahtudest.

Tabel 3. LHÜde tasuta eraldamine 4. etapi esimesel perioodil (2021–2025).

3.3.1.Elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise põhimõttest

ELi HKSi direktiivi artikliga 10c tehakse erand LHÜde enampakkumiste kaudu eraldamise üldreeglist. Erandi kasutamise õigusega liikmesriigid 35 võivad eraldada elektri- ja soojusenergia tootmise sektorile LHÜsid, et toetada investeeringuid moderniseerimisse ja mitmekesistamisse. Artikli 10c kohaselt eraldatavad LHÜd arvatakse maha kogusest, mille liikmesriik muidu enampakkumisel müüks. Artiklis 10c sätestatud erandi rakendamiseks väljatöötatavad riiklikud kavad vajavad siiski heakskiitmist riigiabi eeskirjade alusel ja nende suhtes kohaldatakse riigiabi suunistes esitatud nõudeid.

ELi HKSi direktiivi artikli 10c kohane LHÜde tasuta eraldamine on üleminekuperioodil võimalik ka 4. etapis, kuid läbipaistvuse ja valikuprotsessi kohta kehtivad rangemad sätted. Teise võimalusena võisid erandi kasutamise õigusega liikmesriigid otsustada müüa kõik artikli 10c kohaselt eraldatavad LHÜd või osa neist enampakkumisel või kasutada neid investeeringute rahastamiseks moderniseerimisfondi raames.

Ainult Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari jätkavad 4. etapis artikli 10c kohase erandi kasutamist, kuid nad on alles koostamas riiklikku raamistikku selle sätte rakendamiseks. Komisjon peab need raamistikud riigiabi eeskirjade alusel heaks kiitma. Bulgaaria on enampakkumismääruse artikli 14 punkti f alusel taotlenud oma 2021. ja 2022. aastaks reserveeritud artikli 10c kohaste LHÜde müümist enampakkumisel.

Teised liikmesriigid, 36 kellel on õigus kasutada artikli 10c kohast erandit, otsustasid 2020. aastal kas müüa vastavad LHÜd enampakkumisel või kanda need üle moderniseerimisfondi. Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 2. liite tabelis 2.5 on esitatud moderniseerimisfondi LHÜde koguarv toetatava liikmesriigi kohta 4. etapis.

3.4.Enampakkumistulu

LHÜde müümine enampakkumistel annab liikmesriikidele märkimisväärset tulu, mida kulutada kliimameetmetele, energiasüsteemi ümberkujundamisele ja tehnoloogilisele innovatsioonile. Kõrgem CO2 hind tähendab suuremat tulu. Osa LHÜdest müüakse 4. etapis enampakkumistel selleks, et rahastada innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi.

ELi HKSi direktiiv kohustab liikmesriike kasutama vähemalt 50 % oma enampakkumistulust 37 ja kogu lennundussektoriga seoses saadud tulu kliima- ja energiaeesmärkidel. Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande selle kohta, kuidas nad oma enampakkumistulu kulutavad.

Kogu enampakkumistulu moodustas alates 2020. aastast 18 kuu jooksul (jaanuar 2021 – juuni 2022) 51,7 miljardit eurot 38 . Ainuüksi 2021. aastal ulatus enampakkumistulu üle 31 miljardi euro. See tähendab, et võrreldes 2020. aastaga on enampakkumistulu peaaegu kahekordistunud. 2021. aasta tulust läks 25 miljardit eurot otse liikmesriikidele 39 .

Liikmesriikide aruannete kohaselt kulutasid nad 2021. aastal keskmiselt 76 % enampakkumistulust kliima- ja energiaprojektidele (19,4 miljardit eurot). See on kooskõlas 3. etapi keskmisega, mis oli 75 %. Suurem osa tulust kulutati taastuvenergia (30 %) ja transpordiga seotud (20 %) projektidele. Lisaks rahastasid liikmesriigid energiatõhusust, riigisiseseid ja rahvusvahelisi projekte ning teadus- ja arendustegevust. Aruannete kohaselt rahastati ligikaudu 25 % ulatuses muid heitkoguste vähendamisele suunatud meetmeid. Need hõlmavad meetmeid, mida liikmesriigid rakendavad energiakriisi mõju leevendamiseks, nagu maksusoodustused ja sotsiaalne toetus. Liikmesriikide kulutusi käsitlevate aruannete üksikasjalik analüüs on esitatud kliimameetmete 2022. aasta eduaruandes 40 .

3.4.1.Programm „NER 300“

ELi HKSi raames rahastud programm „NER300“ oli uuenduslike vähese CO2-heitega energiatootmise näidisprojektide ulatuslik rahastamisprogramm, mis loodi 3. etapi jaoks. Programmi eesmärk oli tutvustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja säilitamise võimalusi ning uuenduslikku taastuvenergiatehnoloogiat kaubanduslikus ulatuses. Programmi rahastamiseks müüdi enampakkumisel 300 miljonit LHÜd uute osalejate reservist. Toetust anti projektidele, mis valiti välja kahes projektikonkursi voorus 2012. aasta detsembris ja 2014. aasta juulis. Projektid on veel rakendamisel.

Kokku toetati programmi „NER300“ raames 2,1 miljardi euroga 38 taastuvenergia projekti ning ühte süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti 20 liikmesriigis. 30. septembriks 2022 on käivitatud üksteist projekti. Lõpuleviiduks loetakse kolme projekti: bioenergiaprojekt BEST Itaalias, maismaa tuuleenergia projekt Windpark Blaiken Rootsis ja bioenergiaprojekt Verbiostraw Saksamaal. Ülejäänud projektide üle teostatakse programmi raames endiselt järelevalvet. Need on maismaa tuuleenergia projekt Windpark Handalm Austrias, avamere tuuleenergia projektid Veja Mate ja Nordsee One Saksamaal, aruka võrgu projekt Puglia Active Network Itaalias, avamere ujuvtuulepargi projektid Vertimed Prantsusmaal ja Windfloat Portugalis, kontsentreeritud päikeseenergia projekt Minos Kreekas ja bioenergiaprojekt TORR Eestis.

Tulenevalt raskustest (era- või avaliku sektori) kaasrahastamise tagamisel ning keeruliste majandus- ja poliitiliste tingimuste tõttu ei suudetud 28 projekti jaoks koguda piisavalt täiendavaid rahalisi vahendeid ja need tuli programmist välja jätta. Selle tulemusena vabanes üle 1,6 miljardi euro.

Programmi „NER300“ kasutamata vahendid paigutatakse ümber. Projektikonkursi esimeses voorus kasutamata jäänud vahendid (praeguse seisuga 724,8 miljonit eurot) reinvesteeritakse olemasolevate Euroopa Investeerimispanga hallatavate rahastamisvahendite raames 41 . InnovFini energeetikavaldkonna näidisprojektide (InnovFin ENP) algatuse raames tuleb projektidele kinnitus saada 2022. aasta lõpuks. Nii InnovFini energeetikavaldkonna finantsnõustamise toetuse kui ka Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi raames tuleb projektidele kinnitus saada 2023. aasta lõpuks.

Lisatud komisjoni talituste töödokumendi 2. lisa tabelis 2.4 on esitatud täiendavad üksikasjad InnovFin ENP ja Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi raames alates 2020. aasta juunist toetatud projektide kohta.

Rakendatav segarahastamismehhanism on osutunud juba tulemuslikuks. Näiteks InnovFini energeetikavaldkonna finantsnõustamise toetuse raames on kümme projekti juba lõpule viidud ja rakendamisel on veel rohkem projekte. Tegemist on peamiselt taastuvenergiaprojektide (avamere taastuvenergia, kontsentreeritud päikeseenergia ja vesinik) ning süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise/säilitamise projektidega.

Ülejäänud programmi „NER300“ raames kasutamata jäänud vahendid suunatakse innovatsioonifondi. Need hõlmavad teises voorus kasutamata jäänud vahendeid ja liikmesriikide poolt projektide ebaõnnestumise tõttu tagastatud vahendeid. Seni on innovatsioonifondi üle kantud 770,2 miljonit eurot.

3.4.2.Innovatsioonifond

ELi HKSi innovatsioonifondi eesmärk on rahastada uuenduslike vähese CO2-heitega tehnoloogia- ja tööstuslahenduste kaubanduslikku tutvustamist, et vähendada Euroopa energiamahukate tööstusharude CO2 heidet, ning taastuvenergia, energia salvestamise ning süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise arendamist. Aastatel 2020–2030 peaks fondi maht olema ligikaudu 33,8 miljardit eurot, 42 mis saadakse 450 miljoni LHÜ enampakkumisel müümisest. Seetõttu on tegemist ühega maailma suurimatest toetuste rahastamise programmidest, mida rahastatakse 100 % ulatuses ELi HKSist.

Alates 2020. aastast on komisjon koos Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA) kuulutanud innovatsioonifondi raames välja neli projektikonkurssi. Kaks neist projektikonkurssidest viidi lõpule 2021. aastal.

Esimese suuremahuliste projektide konkursi 43 tulemusel anti toetust seitsmele projektile kuues liikmesriigis 44 . Kokku eraldati 1 145 miljonit eurot projektidele, mida viiakse ellu erinevates HKSiga hõlmatud sektorites, nimelt kemikaalide, terase, tsemendi, rafineerimistehaste ning elektri- ja soojusenergia sektoris. Esimese väikesemahuliste projektide konkursi 45 tulemusel anti toetust 30 projektile kogusummas 109 miljonit eurot. Need aitavad kaasa CO2-heite vähendamise meetmetele 11 liikmesriigis 46 ning Islandil ja Norras. Kokku on nende projektide raames kavas esimese kümne tegevusaasta jooksul vähendada heitkoguseid 77,4 miljoni CO2-ekvivalenttonni võrra. Heitkogused peaksid hakkama vähenema juba 2023. aastal, kui esimesed projektid käivituvad.

2022. aasta juulis valiti teise suuremahuliste projektide konkursi tulemusel toetuslepingu ettevalmistamiseks välja 17 projekti. Kokku 1,8 miljardi euroga rahastatakse innovatsiooni tsemendi-, vesiniku-, kemikaali-, tootmis- ja muudes sektorites, edendades CO2-heite vähendamise meetmeid üheksas ELi HKSiga hõlmatud riigis 47 . 31. augustil 2022 lõppes teine väikesemahuliste projektide konkurss, millele esitati 66 taotlust; nende hindamine on veel käimas.

Samal ajal valiti innovatsioonifondi raames projektiarendusabi saamiseks välja 25 projekti, mis ei osutunud valituks esimesel kahel projektikonkursil (nii suure- kui ka väikesemahulised projektid). Selle abi kogusumma on 6,1 miljonit eurot ja seda annab Euroopa Investeerimispank.

3. novembril 2022 kuulutati välja kolmas suuremahuliste projektide konkurss, 48 mille eelarvemaht on enneolematult suur – 3 miljardit eurot. Projektikonkurss on suunatud konkreetselt ELi kavaga „REPowerEU“ 49 seotud valdkondadele, milleks on vesinik ja elektrifitseerimine, keskkonnahoidlik tootmine ning keskmise suurusega katseprojektid.

Komisjon esitab innovatsioonifondi rakendamise kohta eraldi üksikasjalikumaid aruandeid. Esimene eduaruanne 50 võeti vastu 26. augustil 2022.

3.4.3.Moderniseerimisfond

ELi HKSi moderniseerimisfond on üks süsteemi solidaarsusmehhanismidest – sellest toetatakse investeeringuid CO2-heite vähendamisse kümnes väiksema sissetulekuga liikmesriigis 51 . Aastatel 2021–2030 peaks fondi maht olema ligikaudu 48,2 miljardit eurot, 52 mis saadakse enam kui 643 miljoni LHÜ 53 enampakkumisel müümisest. Vähemalt 70 % neist vahenditest tuleks kasutada prioriteetsete investeeringute tegemiseks, mis aitavad toetatavatel liikmesriikidel liikuda kliimaneutraalsuse suunas.

Fond alustas tegevust 2021. aasta jaanuaris ja enamik toetatavaid liikmesriike on hakanud seda riigisiseselt rakendama. Fondist on Horvaatiale, Tšehhile, Eestile, Ungarile, Leedule, Poolale, Rumeeniale ja Slovakkiale eraldatud kokku 3,3 miljardit eurot. Nende vahendite abil tehakse 71 investeeringut, sealhulgas energiatõhususe parandamisse eri sektorites (Leedu, Poola), fotoelektrirajatistesse (Tšehhi, Rumeenia), energia salvestamisse (Ungari) ja elektrivõrkude moderniseerimisse (Slovakkia).

Esimesed aruanded moderniseerimisfondi rakendamise kohta on juba kättesaadavad, sealhulgas investeeringute komitee aastaaruanne 54 ja liikmesriikide aruanded 55 .

3.4.4.CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamine

Liikmesriigid võivad anda riigiabi, et hüvitada teatavatele energiamahukatele tööstusharudele kaudsest heitest tulenevad CO2-ga seotud kulud, s.t kulud, mille on põhjustanud elektrienergiatootjate LHÜ-ostude kulude tarbijatele ülekandmisest tingitud elektri hinnatõus. Selleks et ühtlustada CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamist liikmesriikides ja vähendada siseturul konkurentsimoonutusi, võttis komisjon vastu ELi HKSi riigiabi suunised. Neid suuniseid kohaldati esimest korda aastatel 2013–2020 tekkinud kaudsete kulude suhtes 56 . Suuniseid muudeti 2020. aastal, et hõlmata ajavahemikku 2021–2030 57 .

2021. aastal maksid liikmesriigid hüvitist käitiste kaudsete kulude eest, mis tekkisid 2020. aastal. Nende kulude suhtes kohaldatakse endiselt varasemaid riigiabi suuniseid. Andmed 2021. aastal tekkinud kaudsete kulude hüvitamise kohta ei ole veel kättesaadavad. Enamik liikmesriike, kes otsustasid kaudsete kulude hüvitamist alustada või jätkata pärast 2021. aastat, on juba teavitanud komisjoni oma kavadest ja saanud muudetud suuniste kohase loa riigiabi andmiseks. Järgmise aasta aruanne on esimene, milles dokumenteeritakse kaudsete kulude hüvitamine uute suuniste kohaselt.

Kuna CO2 hind tõusis, suurenesid ka kaudsed kulud. Seetõttu otsustas rohkem liikmesriike kaudseid kulusid hüvitada. 2021. aastal maksid esimest korda hüvitist Tšehhi ja Itaalia, mille tulemusel oli hüvitiskavasid kasutavate liikmesriikide koguarv 14.

Liikmesriigid, kus on vastu võetud kaudsete kulude hüvitamise kava, peavad kolme kuu jooksul pärast iga aasta lõppu avalikustama väljamakstud hüvitise kogusumma ning selle jagunemise hüvitist saanud sektorite ja allsektorite vahel. Tabelis 4 on esitatud kokkuvõte liikmesriikide avaldatud andmetest 2021. aastal makstud hüvitiste kohta (2020. aastal tekkinud kaudsete kulude eest). Hüvitiste summasid võrreldakse ka 2020. aasta enampakkumistuludega 58 .

Tabel 4. 2020. aastal tekkinud kaudsete kulude kompenseerimiseks 2021. aastal makstud hüvitis.

14 liikmesriiki maksid 2021. aastal kaudsete kulude hüvitistena välja kokku ligikaudu 2,38 miljardit eurot. Seda oli peaaegu 1 miljard eurot rohkem kui 2020. aastal 59 . Kasv on peamiselt tingitud hüvitiste arvutamiseks kasutatava CO2 hinna tõusust. 2021. aastal kasutati CO2 hinda 25,20 eurot, samas kui 2019. aastal kasutatud hind oli 16,15 eurot. Enamikul kavadel ei ole kindlat eelarvet, vaid nende raames hüvitatakse CO2-ga seotud kaudsed kulud teatava maksimumsumma piires, mis sõltub CO2-ga seotud kaudsete kulude suurusest ja riigiabi suunistes sätestatud piirmääradest. Liikmesriikides, kus ei ole kehtestatud kindlat väljamaksete ülempiiri, nagu Leedu või Slovakkia, makstakse üldiselt vähem hüvitist.

Kaudsete kulude hüvitamine suurenes ka suhtelises arvestuses. 2020. aastal tekkinud kaudsete kulude eest makstud hüvitised moodustasid 19,2 % 14 liikmesriigi 2020. aasta enampakkumistulust. 2021. aastal kulutasid need riigid CO2-ga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks keskmiselt 27,3 % oma enampakkumistulust.

Liikmesriigid, kes kulutavad mis tahes aastal rohkem kui 25 % oma enampakkumistulust kaudsete kulude hüvitamiseks, peavad avaldama aruande, milles selgitatakse, miks nad seda künnist ületasid. 2021. aastal kulutasid kaudsete kulude hüvitamiseks rohkem kui 25 % oma enampakkumistulust kuus liikmesriiki: Luksemburg, Soome, Prantsusmaa, Belgia, Madalmaad ja Saksamaa. See tulenes peamiselt asjaolust, et CO2 hinna tõus (ja seeläbi tekkinud kaudsed kulud) oli enampakkumistulu kasvust suhteliselt suurem, kusjuures turustabiilsusreserv vähendas endiselt enampakkumiste mahtu. Mõnes neist 14 liikmesriigist suurenes ka energiamahukatest tööstusharudest tulenevate heitkoguste osakaal võrreldes varasemate heitkogustega, mille alusel arvutatakse nende osakaalud enampakkumistel.

3.5.Heitkoguste vähenemine ELi HKSis

2021. aastal moodustas paiksete käitiste heide 1 335 miljonit CO2-ekvivalenttonni. See kogus oli 6,6 % suurem kui 2020. aastal, kuid siiski 5,6 % väiksem kui 2019. aastal 60 .

Seni on paiksete käitiste heitkoguste vähenemist mõjutanud ennekõike energeetikasektor (elektri- ja soojusenergia tootmine, sealhulgas osa tööstuslikust soojusest). 2021. aastal suurenes aga energeetikasektori heide 8,4 %. See tulenes peamiselt suuremast elektrinõudlusest seoses majanduse taastumisega pärast COVID-19 pandeemiat ja söe suuremast kasutamisest, mille põhjuseks oli fossiilkütuste hinnatõus. Sellele vaatamata oli energeetikasektori koguheide 2021. aastal siiski 8,1 % väiksem kui 2019. aastal, kusjuures elektrinõudlus oli neil kahel aastal väga sarnane.

Tööstuskäitiste heitkogused suurenesid 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 4,6 %. Suurt kasvu täheldati enamikus sektorites, sealhulgas raua- ja terasesektoris ning kemikaalisektoris. See oli tingitud majanduse pandeemiajärgsest taastumisest, mida iseloomustas EL 27 SKP 5,3 % kasv aastatel 2020–2021. Sellele vaatamata olid tööstuse heitkogused 2021. aastal 2,6 % väiksemad kui 2019. aastal, kuigi tööstusliku tootmise kogumaht oli mõlemal aastal väga sarnane 61 .

Tabelis 5 on esitatud paiksetest käitistest tulenevate ELi HKSi heitkoguste suundumused alates 2013. aastast.

Tabel 5. Tõendatud heitkogused paiksetest käitistest.

Joonis 3 kirjeldab ELi HKSi heitkoguste suundumusi kütuseliikide kaupa 2021. aastal võrreldes ELi HKSi 3. etapiga.

2021. aastal olid ELi HKSis peamisteks energiaallikateks kivisüsi, pruunsüsi (ja subbituminoosne kivisüsi) ning maagaas. Varasematel aastatel oli maagaasi osakaal kivisöe ja vähemal määral pruunsöe arvelt järk-järgult suurenenud. 2021. aastal aga kasvas kivisöe heitkoguste osakaal võrreldes 2020. aastaga 3,4 %. Samal ajal vähenes nii pruunsöe kui ka maagaasi osakaal. See oli seotud fossiilkütuste hinnatõusuga.

Joonis 3. Heide kütuseliikide kaupa osana fossiilkütuste aastasest heitest. Fossiilkütused kokku moodustavad 100 %, sellele lisandub biomass. Nimetus puudub, kui kütusest tuleneva heite osakaal koguheites ei ületa kunagi 3 %, * = ei ole hõlmatud muude kindlaksmääratud kütustega.

2021. aastal kasutasid biomassi kokku 2 153 käitist. See arv moodustab 24,6 % kõigist ELi HKSi kuuluvatest aruandluse kohustusega käitistest; 2020. aastal oli selliseid käitisi 22,5 %. Heitkogused on kütuseliikide lõikes erinevad, kuid heitkogused, mille eest tuli LHÜsid tagastada, oleksid olnud 15,8 % suuremad, kui arvestuslikult nullheitega biomassist tulenevaid heitkoguseid võetaks arvesse fossiilkütuste heitkogustena.

Alates 1. jaanuarist 2023 63 kohaldatakse ELi HKSi raames arvestuslikult nullheitega biomassist tulenevate heitkoguste suhtes taastuvenergia direktiivi 64 kohaseid uusi säästlikkust ja heitkoguste vähendamist puudutavaid kriteeriume. Need hõlmavad rangemaid kriteeriume biokütuste ja vedelate biokütuste puhul ning uusi kriteeriume tahke ja gaasilise biomassi puhul.

Biomasskütuseid, mis vastavad kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele või mida need kriteeriumid ei hõlma, võib käsitada arvestuslikult nullheitega kütustena. See tähendab, et neist tulenevaid CO2 heitkoguseid ei loeta fossiilkütuste CO2 heitkogusteks. Käitajad ei pea nende heitkoguste eest ELi HKSi LHÜsid tagastama. Seetõttu on arvestuslikult nullheitega biomass joonisel 3 esitatud fossiilkütuste heitkogustele lisanduvana.

Joonis 4 kirjeldab arvestuslikult nullheitega biomassist tulenevate heitkoguste jagunemist ELi HKSiga hõlmatud A-, B- ja C-kategooria käitiste vahel. Sellest on välja jäetud absorptsioonietapp ja heite netoväärtus. Arvestuslikult nullheitega biomassist tulenevad heitkogused on selgelt kasvanud: kui 2020. aastal moodustasid need 142 miljonit tonni, siis 2021. aastal juba 172 miljonit tonni.

Muust kui arvestuslikult nullheitega biomassist tulenevad heitkogused olid endiselt minimaalsed ja ulatusid ligikaudu 1,5 miljoni CO2-ekvivalenttonnini, moodustades veidi üle 0,1 % paiksetest käitistest tulenevast ELi HKSi koguheitest. Kuigi see osakaal on peaaegu sama, mis 2020. aastal, on oodata selle suurenemist, kuna arvestuslikult nullheitega biomassile esitatavad nõuded muutuvad rangemaks, eriti pärast 2023. aastat. Kuni 1. jaanuarini 2023 võivad riikide ametiasutused lubada käitistel lugeda biomassist tuleneva heite nulliks, tõendamata vastavust II taastuvenergia direktiivi säästlikkuse ja heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

Joonis 4. Arvestuslikult nullheitega biomassist tulenevad heitkogused 2021. aastal võrreldes 3. etapiga (2013–2020). Heitkogused on esitatud miljonites CO2-ekvivalenttonnides.

3.6.Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine

ELi HKSi iseloomustas 2013. aastal 3. etapi alguses LHÜde pakkumise ja nõudluse suur struktuurne tasakaalustamatus. LHÜde ülejääk CO2-turul ulatus 2,1 miljardini. Komisjon on selle tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks võtnud nii lühi- kui ka pikaajalisi meetmeid. Lühiajalise meetmena lükkas komisjon 900 miljoni LHÜ enampakkumisel müümise aastatel 2014–2016 edasi 2019.–2020. aastasse. Pikaajalise lahendusena loodi 2015. aastal turustabiilsusreserv.

Turustabiilsusreserviga kohandatakse enampakkumiste mahte vastavalt ringluses olevate LHÜde koguarvu eelnevalt kindlaksmääratud piirmääradele. See meede suurendab tasakaalu ja vastupanuvõimet ELi CO2-turul. Turustabiilsusreserv hakkas toimima 2019. aastal. Selle abil kõrvaldatakse LHÜsid ringlusest, vähendades igal aastal liikmesriikide enampakkumismahte. Reservi arvati ka need 900 miljonit LHÜd, mille müük enampakkumisel edasi lükati.

2021. aastal suurenesid heitkogused võrreldes 2020. aastaga, kuid jäid siiski allapoole 2019. aasta pandeemiaeelset taset. Selle tulemusena tekkis 1 449 miljoni LHÜ ülejääk – väiksem kui 2020. aastal, kuid veidi suurem kui 2019. aastal. Joonisel 1 kirjeldatakse LHÜde ülejääke ELi HKSis alates 2013. aastast.

Joonis 5. LHÜde ülejääk ELi HKSis (2013–2021).

Komisjon avaldab ringluses olevate LHÜde koguarvu eelmise aasta kohta korrapäraselt alates 2017. aasta mai keskpaigast. 2022. aasta mais avaldas komisjon ringluses olevate LHÜde koguarvu kuuendat korda 65 ja see oli 1 449 214 182. Kuna ülejääk ületas eelnevalt kindlaksmääratud piirmäära, kanti LHÜsid taas turustabiilsusreservi, vähendades seega 2022. ja 2023. aasta enampakkumiste mahtu.

Seega vähendati turustabiilsusreservi kaudu 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta augustini enampakkumiste mahtu peaaegu 350 miljoni LHÜ võrra. Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 3. liite tabelis 3.1 on esitatud ELi HKSiga hõlmatud riikide panused turustabiilsusreservi 2022. aastal.

2021. aastal viis komisjon läbi turustabiilsusreservi esimese läbivaatamise, mis oli osa laiemast Euroopa rohelise kokkuleppe 66 elluviimise algatusest. Läbivaatamine näitas, et turustabiilsusreserv on toiminud hästi ja täitnud oma eesmärki. Reserv on aidanud vähendada ülejääki ja saatis tugeva CO2-hinnasignaali isegi COVID-19 pandeemia ajal. Alates 2019. aastast on reservi paigutatud üle 1,4 miljardi LHÜ. Igal aastal kanti reservi 24 % eelmise aasta LHÜde ülejäägist. Samuti kanti reservi 887 miljonit LHÜd, mis jäid 2013.–2020. aastal eraldamata.

Esimese läbivaatamise tulemusena leidis komisjon, et turustabiilsusreserv peaks jätkama ELi CO2-turul tekkinud tasakaalustamatuse kõrvaldamist ja võimalikele nõudlusšokkidele (nt COVID-19 pandeemia põhjustatud šokk) reageerimist. Seepärast tegi komisjon ettepaneku jätta reservi arvatavate LHÜde määraks 24 % ja kohandada reservi toimimisparameetreid.

4.Lennundus

Lennundussektori heitkoguseid reguleeritakse ELi HKSi raames alates 2012. aastast. Õiguslikult hõlmab süsteem kõiki Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) väljuvaid lende ja, kui erandit ei kohaldata, siis ka kõiki saabuvaid lende. 2013. aastal piirati ELi HKSi raames kohustusi siiski ajutiselt EMP-siseste lendudega, et toetada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennunduse heitkoguste vähendamiseks ülemaailmse turupõhise meetme väljatöötamisel 67 . Seejärel pikendati seda otsust kaks korda kuni 2023. aastani.

Alates 1. jaanuarist 2020 hõlmab ELi HKS ka Šveitsi suunduvate lendude heitkoguseid 68 . Šveitsi HKSi kohaldatakse omakorda EMP lennujaamadesse suunduvate lendude suhtes. See tagab võrdsed tingimused mõlemal lennusuunal.

Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatakse ELi HKSi jätkuvalt Ühendkuningriiki suunduvate lendude suhtes, samas kui Ühendkuningriigi HKSi kohaldatakse EMP lennujaamadesse suunduvate lendude suhtes. Seega jätkub lennunduse CO2 heite maksustamine vaatamata Ühendkuningriigi lahkumisele EList.

2021. aastal anti kooskõlas ELi HKSi ajakohastatud kohaldamisalaga välja 28,3 miljonit lennunduse LHÜd. Tasuta eraldati veidi üle 24 miljoni LHÜ. Lisaks said EMP riiklike haldajate hallatavad õhusõidukite käitajad Šveitsi HKSi raames tasuta ligikaudu 0,5 miljonit Šveitsi lennunduse LHÜd. Enampakkumisel müüdi 2021. aastal ligikaudu 3,8 miljonit lennunduse LHÜd. Alates 2021. aastast vähendatakse lennunduse LHÜde piirmäära 2,2 % aastas.

Lennunduse heitkogused jõudsid 2019. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kuid vähenesid 2020. aastal järsult COVID-19 pandeemia ja sellega seotud reisipiirangute tõttu. 2021. aastal moodustasid õhusõidukite käitajate heitkogused 27,9 miljonit CO2-ekvivalenttonni (sealhulgas ligikaudu 0,3 miljonit tonni Šveitsi HKSi raames). See näitaja on ligikaudu 30 % suurem kui 2020. aastal, kuid siiski 50 % väiksem kui enne pandeemiat 2019. aastal. Siinkohal on oluline tähele panna, et selle võrdluse puhul on kasutatud 2020. ja 2019. aasta heitkoguste kohandatud väärtusi, et võtta arvesse ELi HKSi lennunduse kohaldamisala muutumist alates 2021. aastast 69 . Kohandamisel jäeti välja Ühendkuningriigist saabuvad lennud.

Tabelis 6 on esitatud tasuta eraldatud ja enampakkumisel müüdud lennunduse LHÜde mahud ning õhusõidukite käitajate tõendatud heitkoguste mahud.

Tabel 6. Õhusõidukite käitajad – tõendatud heitkogused, tasuta eraldatud LHÜd ja enampakkumisel müüdud LHÜd.

ICAO assamblee võttis 2016. aasta oktoobris vastu resolutsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) kohta. Selle peamine eesmärk on korvata teatavat lähtetaset ületav rahvusvahelise lennunduse CO2-heide. Süsteem käivitati ametlikult 2021. aastal ja see on täiesti vabatahtlik kuni 2026. aastani. Ei ole veel selge, kas kõik kohustatud riigid hakkavad süsteemi ka pärast seda aastat kohaldama – mõned riigid (nt Hiina) on esitanud süsteemi suhtes reservatsioone. Just CORSIA resolutsiooni silmas pidades pikendati lennunduse puhul ELi HKSi kohaldamisala piiramist Euroopa-siseste lendudega 2023. aasta lõpuni.

CORSIA raames peaksid osalevad riigid kohustama nendes riikides asuvaid lennuettevõtjaid kompenseerima oma heitkogused, mis ületavad algselt 2019. ja 2020. aasta keskmisena määratletud lähtetaset, ostes ja tühistades rahvusvahelisi ühikuid. 2021. aasta oktoobris otsustas ICAO assamblee võtta aastatel 2024–2035 süsteemis kohaldatava lähtetasemena kasutusele 85 % 2019. aasta heitkogustest.

Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise poliitikapaketi raames tegi komisjon ettepaneku reformida ELi HKSi lennunduse puhul 77 , 78 . Ettepaneku eesmärk on rakendada CORSIA ELi õiguses viisil, mis on kooskõlas kogu ELi majandust hõlmava 2030. aasta kliimaeesmärgiga ja kliimameetmete järkjärgulise suurendamisega. Seepärast tegi komisjon ettepaneku säilitada ELi HKSi raamistik ja hinnasignaal EMP-siseste lendude puhul ning kohaldada CORSIA süsteemi vajaduse korral EMP-väliste lendude suhtes.

Ülemaailmse lennunduse kogumõju kliimale on märkimisväärselt suurem kui pelk CO2-komponent, mida praegu reguleeritakse ELi HKSi raames. Hinnanguliselt on lennunduse kogumõju 2–4 korda suurem kui CO2 heite mõju, kui võtta arvesse ka muid kui CO2-ga seotud aspekte 79 . Selle heite vähendamine on oluline, sest valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on oma kuuendas hindamisaruandes kliimamuutuste leevendamise kohta 80 toonud rahvusvahelise lennunduse (ja laevanduse) välja sektoritena, mille kliimaeesmärgid ei ole piisavad selleks, et piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.

5.Turujärelevalve

ELi CO2-turgu reguleerib tugev turujärelevalve eeskirjade raamistik. Nii hetketehingud kui ka tuletistehingud kaubeldavate heitelubadega liigitatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi 81 (MiFID) kohaselt finantsinstrumentideks. See liigitus kajastub ka teisestes õigusaktides, sealhulgas enampakkumismääruses, 82 mis reguleerib esmast turgu (LHÜde enampakkumised). ELi CO2-turul kauplemise suhtes kohaldatakse ELi finantsturgudega sarnast regulatiivset korda.

ELi CO2-turu üle teevad järelevalvet kõigi 27 liikmesriigi finantsjärelevalveasutused 83 Euroopa reguleeriva asutuse – Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) – koordineerimisel. Nad jälgivad turuosaliste käitumist ulatuslike aruandlus- ja läbipaistvusnõuete abil. Lisaks kohustab turukuritarvituse määrus 84 turuosalisi viivitamata teatama kahtlastest korraldustest ja tehingutest. Riikide ametiasutustel on omakorda õigus turukuritarvituste avastamise korral reageerida parandusmeetmete või karistustega.

Finantsjärelevalve eeskirjad tagavad ELi CO2-turu terviklikkuse ja läbipaistvuse. Kehtestatud raamistik on toiminud hästi. Sellele vaatamata on mõned sidusrühmad esitanud väiteid ülemäärase hinnaga spekuleerimise kohta, kuna CO2 hind tõusis 2021. aastal. Nende väidete uurimiseks tegi komisjon ESMA-le ülesandeks analüüsida kauplemiskäitumist ELi CO2-turul 85 .

Pärast esmast hinnangut 86 avaldas ESMA 2022. aasta märtsis LHÜde ja nendega seotud tuletisinstrumentide kohta lõpliku aruande 87 . See on üks põhjalikumaid hinnanguid ELi CO2-turu kohta alates selle käivitamisest 2005. aastal, mille koostamiseks kasutati otse finantsturu järelevalveasutustelt kogutud andmeid. Aruandes antakse ka poliitikasoovitusi turu toimimise parandamiseks. Aruande peamine järeldus on, et CO2-turg toimib nõuetekohaselt ja et täheldatud hinnamuutused on turu põhialustega kooskõlas. Seda järeldust kinnitas sõltumatult ka Euroopa Keskpank, kes avaldas oma analüüsi 2022. aasta aprillis 88 .

5.1.ESMA aruande järeldused

CO2 hind tõusis 2021. aastal ja 2022. aasta esimesel poolel. ESMA aruanne kinnitab, et selline areng ja sellega seotud volatiilsus on turu põhialustega kooskõlas. Kuigi LHÜde hinda võivad mõjutada paljud tegurid, on ESMA 2021.–2022. aasta hinnatõusu peamiste tegurite osas enamiku analüütikutega nõus.

Nimelt on nõudlus LHÜde järele kasvanud – esmalt kasvas see majanduse taastumise tõttu pärast COVID-19 pandeemiat ja seejärel gaasihindade tõusust tingitud ülemineku tõttu maagaasilt muudele fossiilkütustele. Peale selle on turg juba Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks kavandatud õigusaktide paketi raames tehtavate poliitikareformide vastuvõtmise ootel; nende reformide tulemuseks on muu hulgas LHÜde pakkumise edaspidine vähenemine.

Lisaks on ELi CO2-turg lühiajalises plaanis reageerinud ootamatutele šokkidele, nagu COVID-19 pandeemia ja sellega seotud majanduslikud tagajärjed, samuti sõda Ukrainas ja sellega seotud energiakriis.

ESMA aruandes ei leita finantsjärelevalve seisukohast olulisi kõrvalekaldeid turu toimimises. Nii tuletislepingute esmasturg kui ka järelturud toimivad üldjoontes kavakohaselt. Suurem osa kauplemisest toimub järelturgudel tuletislepingute kaudu (90 % mahust). Need lepingud võimaldavad ELi HKSis osalema kohustatud üksustel ja muudel finantssektorivälistel üksustel (ettevõtjatel) maandada oma hinnariski.

Aruande kohaselt puuduvad ka tõendid selle kohta, et finantssektori üksused tegelevad ülemääraste hinnaspekulatsioonidega, mis kahjustaksid ELi HKSis osalema kohustatud üksusi. Käitajad moodustavad endiselt suurima kategooria nii esmasturul kui ka järelturgudel. Kuigi investeerimisfondid ja muud finantssektori üksused, mida võib üldiselt seostada spekulatiivse käitumisega, on samuti esindatud, on nende osakaal alates 2018. aastast suurenenud vaid veidi ja üldiselt on see väike (alla 8 %). Ka ei ole riiklikud pädevad asutused teatanud ühestki turu kuritarvitamise või siseteabe alusel kauplemise juhtumist.

ESMA aruandes kinnitatakse olulist rolli, mida finantssektor etendab CO2-turu toimimises, pakkudes likviidsust ja teenindades ELi HKSis osalema kohustatud üksusi LHÜde hankimisel. ELi HKSiga hõlmatud käitajad täidavad oma vastavuskohustusi peamiselt tuletislepingute, eelkõige nn futuuride ostmise teel. Need annavad käitajatele õiguse saada tulevikus LHÜsid eelnevalt kindlaks määratud hinnaga. Nende tehingute vastaspooled on peamiselt finantssektori üksused (investeerimisühingud ja pangad). Nende osalemine turul annab ELi HKSis osalevatele käitajatele seega rohkem võimalusi hinnariskide juhtimiseks ja täiendava kapitali vabastamiseks pikemaajaliste investeeringute tarbeks.

Finantssektori üksustel on oluline roll ka LHÜde levitamisel teistele turuosalistele, eelkõige väikestele ja keskmistele ELi HKSiga hõlmatud käitajatele, kes kauplevad järelturgudel. ESMA täheldas, et järelturgudel osaletakse rohkem kui enampakkumistel. ESMA kinnitas ka, et suurimad osalejad tegutsevad nii enampakkumistel kui ka järelturgudel, müües LHÜsid teistele osalejatele. Paljude ELi HKSiga hõlmatud käitajate jaoks võib nõuete täitmiseks LHÜde hankimine selliste vahendajate, sealhulgas finantssektori üksuste kaudu olla mugavam ja kulutõhusam.

5.1.1.ESMA poliitikasoovitused

ESMA aruandes antakse mitu poliitikasoovitust järelevalve parandamiseks ja ELi CO2-turu läbipaistvuse suurendamiseks. Komisjon kaalub nüüd hoolikalt neid soovitusi ning nende rakendamiseks vajalikke sihipäraseid meetmeid ja kohandusi.

Lisaks tõstatatakse aruandes kaks küsimust (soovitusi esitamata), mida poliitikakujundajad võiksid kaaluda: positsioonide piirangute kehtestamine ja tsentraliseeritud turujärelevalve. Järelmeetmena soovitab ESMA võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks teha täiendav põhjalik hindamine.

Komisjon jätkab CO2-turgude toimimise tähelepanelikku jälgimist, ESMA soovituste hindamist ja tihedat koostööd riiklike ametiasutustega, et tagada turu terviklikkus.

6.Heitkoguste seire, aruandlus ja tõendamine

4. etapis (2021–2030) kohaldatakse jätkuvalt ELi HKSi seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimisnõuete raamistikku. Need nõuded on ühtlustatud seire- ja aruandlusmääruses 89 ning akrediteerimis- ja tõendamismääruses 90 .

Riigid esitavad igal aastal vastavalt ELi HKSi direktiivi artiklile 21 aruande ELi HKSi rakendamise kohta. Need andmed annavad teavet süsteemi tõhusa toimimise aluseks oleva seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimisraamistiku kohta.

6.1.Heitkoguste seire

ELi HKSi heitkoguste seire süsteem on kavandatud n-ö moodulite meetodil. See annab käitajatele suure paindlikkuse, mis tagab nii kulutõhususe kui ka heiteandmete usaldusväärsuse. Käitajad võivad kasutada mitut seiremeetodit (arvutus- või mõõtmispõhist meetodit ning erandkorras ka varumeetodit), sealhulgas neid käitise üksikute osade puhul kombineerida. Õhusõidukite käitajatel on lubatud kasutada ainult arvutuspõhiseid meetodeid, kusjuures peamine parameeter lendude puhul on kütusekulu.

Seire- ja aruandlusmääruse kohaselt peab nii käitistel kui ka õhusõidukite käitajatel olema seirekava, mille on heaks kiitnud asjaomane riiklik pädev asutus. See aitab ära hoida seiremeetodite meelevaldset valimist ja ajalisi erinevusi.

2021. aastal kasutas enamik käitisi oma heitkoguste arvutamiseks arvutuspõhist meetodit 91 . Ainult 154 käitist (1,8 %) 22 riigis teatas heitkoguste pideva mõõtmise süsteemide kasutamisest (peaaegu sama palju käitisi kui 2020. aastal). Heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme kasutatakse kõige sagedamini Saksamaal ja Tšehhis. 30 käitises hõlmasid mõõdetud heitkogused ka biogeenset CO2. Umbes pooled heitkoguste pideva mõõtmise süsteeme kasutavad käitised kasutavad seda meetodit rohkem kui 95 % heitkoguste puhul; ülejäänud käitised kasutavad heitkoguste pideva mõõtmise süsteemide ja arvutuspõhise meetodi kombinatsiooni.

Ainult 11 riiki teatasid varumeetodi kasutamisest; seda kasutati 31 käitise puhul, mille arvele langes ligikaudu 2,5 miljonit CO2-ekvivalenttonni (4 käitist rohkem kui 2020. aastal, kuid 0,4 miljonit CO2-ekvivalenttonni vähem). Ühe Madalmaades asuva käitise arvele langeb 52 % kõigist varumeetodiga seoses teatatud heitkogustest.

Enamik käitisi vastas 2021. aastal seire- ja aruandlusmääruse minimaalsetele vaikimisi määramistasanditele 92 . Vaid 98 C-kategooria käitise (2020. aastal 80) kohta teatati, et nad kaldusid vähemalt ühe parameetri puhul kõrvale nõudest kohaldada peamiste lähtevoogude suhtes kõrgeimaid määramistasandeid. Need käitised asuvad 18 eri riigis ja moodustavad 13,6 % C-kategooria käitistest. Selline kõrvalekaldumine on lubatud ainult juhul, kui käitaja tõendab, et kõrgeima määramistasandi järgimine ei ole tehniliselt teostatav või sellega kaasnevad ebamõistlikud kulud. Kui need tingimused enam ei kehti, peab käitaja seiresüsteemi vastavalt täiustama.

2021. aastal lubati 23 riigis 405 B-kategooria käitisel seire- ja aruandlusmääruse vaikenõuetest mingil kujul kõrvale kalduda. Need käitised moodustavad 21 % kõigist B-kategooria käitistest, sama palju kui 2020. aastal.

6.2.Akrediteerimine ja tõendamine

Tõendamis- ja akrediteerimismääruse kohaste hindamiste tegemiseks peavad ELi HKSi heitkoguste seire tõendajad olema akrediteeritud riikliku akrediteerimisasutuse poolt. See võimaldab tõendajatel vastastikuse tunnustamise alusel tegutseda kõigis ELi HKSis osalevates riikides, ning seeläbi kasutada täiel määral ära siseturu pakutavat eelist ja tagada teenuse piisav kättesaadavus.

2021. aastal tegutses paiksete käitiste puhul 106 akrediteeritud tõendajat ja lennunduse puhul 23 akrediteeritud tõendajat. Lisaks teatasid 26 riiki, et nende territooriumil tegutses 2021. aastal vähemalt üks välisriigi tõendaja, ja kuus riiki teatasid, et nende territooriumil tegutsevad ainult välismaised tõendajad. See näitab, et tõendajate vastastikune tunnustamine riikide vahel toimib jätkuvalt edukalt.

Tõendajad täidavad akrediteerimis- ja tõendamismääruse nõudeid hästi. Ainult Norra teatas kahe tõendaja akrediteeringu peatamisest ja ainult Prantsusmaa teatas ühe tõendaja akrediteeringu tühistamisest. See on võrreldav olukorraga 2020. aastal, mil ühtegi akrediteeringut ei peatatud, ent üks akrediteering tühistati. Kuus riiki vähendasid seitsme tõendaja akrediteeringu ulatust. 2020. aastal tegi seda ainult Saksamaa, kahe tõendaja puhul.

Kuus riiki teatasid, et nad said 2021. aastal tõendajate kohta kaebusi (üks rohkem kui 2020. aastal). Kaebuste koguarv (28) moodustas siiski vaid 57 % 2020. aastal esitatud kaebuste arvust. Enamik kaebusi (93 %) olid aruande esitamise ajaks juba lahendatud (2020. aastal 86 %). Lisaks teatas üks riik, et vahepeal on lahendatud 11 varasematel aastatel esitatud kaebust.

2021. aastal teatasid kaheksa riiki, et nad on tuvastanud 64 tõendajate rolliga seotud mittevastavust riiklike akrediteerimisasutuste ja pädevate asutuste vahelises teabevahetuses (2020. aastal 7 riiki). Aruande esitamise ajaks oli 72 % neist juhtumitest lahendatud. Lisaks teatasid kolm riiki, et vahepeal on lahendatud 24 mittevastavuse juhtumit varasematest aastatest.

Ülevaade akrediteerimise ja tõendamisega seotud aspektidest on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 4. liite tabelis 4.1.

6.3.Pädevad asutused

ELi HKSi rakendamise eest vastutavate riiklike pädevate asutuste korraldus on riigiti erinev. Mõnes riigis on rakendamisse kaasatud mitu kohalikku asutust, teistes on rakendamine tsentraliseeritum. Riigid lähtuvad nende lähenemisviiside valimisel ressursi- ja ajakulu kaalutlustest.

2021. aastal teatati, et ELi HKSi rakendamisega on seotud 69 keskasutust, 147 piirkondlikku, 644 kohalikku ja 27 muud pädevat asutust. Riigid teatasid, et kasutavad asutustevaheliseks tegevuse koordineerimiseks mitmesuguseid vahendeid, nagu keskne pädev asutus, kes vastutab seire-, aruandlus- ja kontrollitegevuse eest (11 riiki) või täidab koordineerivat rolli 93 (10 riiki), keskse pädeva asutuse siduvad juhised ja suunised kohalikele asutustele (5 riiki), pädevate asutuste ühised koolitused (8 riiki) ning asutustevahelised korrapärased töörühmad või kohtumised (11 riiki). Ühtegi sellist vahendit ei kasutatud 2021. aastal 14 riigis. Neis riikides on kasutusel tsentraliseeritum töökorraldus ja seetõttu on vajadus koordineerimisvahendite järele väiksem.

Üksikasjalikum ülevaade tegevuse koordineerimisest ELi HKSis osalevates riikides on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 4. liite tabelis 4.2.

2021. aastal ei nõudnud 15 riiki käitiste käitajatelt lubade andmise ja seirekavade kinnitamise eest haldustasusid (2020. aastal 13 riiki). Õhusõidukite käitajad ei maksnud mingeid tasusid 18 riigis (2020. aastal 16 riigis). Tasud olid riigiti ja teenuseliikide lõikes väga erinevad, ulatudes 5 eurost kuni 7 729,20 euroni loa andmise ja seirekava kinnitamise eest käitiste puhul ning 2,13 eurost kuni 3 100 euroni õhusõidukite käitajate puhul. Seiremetoodikakavade või nende oluliste muudatuste kinnitamise eest nõutakse haldustasu 13 riigis ja nende haldustasude summad on samuti erinevad.

Üksikasjalikum ülevaade ELi HKSis osalevate riikide kohaldatavatest haldustasudest on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 4. liite tabelis 4.3.

6.4.Nõuete täitmine ja täitmise tagamine

ELi HKSi nõuete täitmist kontrollitakse aastaste tsüklitena. Käitajad peavad iga tegevusaasta kohta esitama iga-aastase heitearuande järgmise aasta 31. märtsiks. Kui aruannet on kontrollitud, peavad käitajad tagastama kokkulepitud koguse LHÜsid sama aasta 30. aprilliks. Iga õhku paisatud CO2 tonni eest, mille eest LHÜsid õigeaegselt ei tagastatud, on ELi HKSi direktiiviga nähtud ette trahv 100 eurot 94 . See lisandub asjaomaste LHÜde tagastamisega seotud kuludele. ELi HKSi rakendamisega seotud rikkumiste puhul võidakse kohaldada ka muid karistusi vastavalt asjaomase riigi siseriiklikele õigusnormidele.

2021. aasta tsüklis oli ELi HKSi nõuete täitmise määr endiselt väga kõrge. Käitajad, kelle arvele on enamikul aastatel langenud üle 99 % paiksetest käitistest ja lennundusest tulenevatest heitkogustest, täitsid oma juriidilised kohustused õigeaegselt. Tänu elektroonilise aruandluse laialdasemale kasutuselevõtule on nõuetele vastavuse tagamise süsteemi tõhusus paranenud. 2021. aastal kasutasid 11 riiki seirekavade, heitearuannete, tõendamisaruannete ja/või parendusaruannete puhul automatiseeritud IT-süsteeme ja elektroonilisi vorme. Kaheksa riiki kasutavad automatiseeritud IT-süsteeme ka seiremetoodikakavade, iga-aastaste tootmistaseme aruannete ja muu eraldamisandmete alase teabevahetuse töövoo haldamiseks.

COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevalt füüsiliste kontaktide piiramise tõttu võimaldasid 18 riiki tõendajatel teha tegevuskohtadesse virtuaalseid külastusi 95 . Asjaomane pädev asutus kiitis virtuaalsed tegevuskoha külastused heaks 460 käitise ja 64 õhusõidukite käitaja puhul.

Pädevad asutused kontrollivad käitiste iga-aastaseid heitearuandeid erinevalt. 2021. aastal kontrollisid kõik pädevad asutused paiksete käitiste aruannete täielikkust; enamik pädevaid asutusi kontrollis täielikkust ka õhusõidukite käitajate aruannete puhul. Erandiks on Ungari ja Läti (kus on vastavalt 3 ja 2 õhusõidukite käitajat) pädevad asutused, samuti Liechtensteini, Põhja-Iirimaa ja Sloveenia pädevad asutused, sest nemad ei halda ühtegi õhusõidukite käitajat.

Üksikasjalikum ülevaade ELi HKSis osalevates riikides tehtud vastavuskontrollidest on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 4. liite tabelis 4.4.

12 riigi pädevad asutused andsid 55 käitise (ligikaudu 0,6 % kõigist käitistest) puhul konservatiivse hinnangu; 2020. aastal oli selliseid käitisi 58. Selline hinnang antakse vastavalt seire- ja aruandlusmääruse artiklile 70 siis, kui iga-aastast heitearuannet ei esitatud õigeaegselt, kui on esitatud tõendaja negatiivne arvamus või kui heitearuanne ei ole seire- ja aruandlusmäärusega kooskõlas. 14 käitise puhul anti kõigile heitkogustele konservatiivne hinnang. 17 käitise puhul hõlmas konservatiivne hinnang ainult osa heitkogustest ja 24 käitist ei tekitanud hinnanguliselt üldse heitkoguseid.

Kokku anti 55 käitise teatatud 5 miljoni tonni suurusest heitest (2020. aastal oli see näitaja 18 miljonit tonni) konservatiivne hinnang 0,8 miljonile tonnile (2020. aastal oli see näitaja 3,3 miljonit tonni). Tavaliselt anti konservatiivne hinnang seetõttu, et heitearuanne ei olnud seire- ja aruandlusmääruse nõuetega täielikult kooskõlas või esitati hilinemisega.

Lennunduse puhul teatasid kuus riiki (kaks vähem kui 2020. aastal) konservatiivse hinnangu andmisest 28 õhusõidukite käitaja (viis rohkem kui 2020. aastal) ja 0,09 miljoni tonni heite kohta (2020. aastal 0,14 miljonit tonni).

Pädevate asutuste tehtavad kontrollid on jätkuvalt oluline täiendus tõendajate tööle. 16 riiki teatasid, et lisaks heitearuannete kontrollimisele on tehtud käitistes kohapealseid kontrolle. Ükski riik 96 ei teatanud kohapealsetest kontrollidest lennunduse puhul (2020. aastal tehti selliseid kontrolle 13 riigis). See lennundusega seotud kontrollide vähenemine tulenes COVID-19 pandeemia mõjust. 2021. aasta esimese poole suurema osa vältel oli pädevatel asutustel käitisi ja õhusõidukite käitajaid võimatu külastada.

Üksikasjalikum ülevaade ELi HKSis osalevate riikide vastavuskontrolli meetmetest on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 4. liite tabelis 4.5.

2021. aastal määrati ülemääraste heitkoguste eest trahv 29 käitise käitajale kaheksas riigis. Lennunduse puhul teatasid neli riiki ülemääraste heitkoguste eest trahvi määramisest üheksale õhusõidukite käitajale. Üksteist riiki 97 teatasid 41 rikkumisest, mis ei olnud seotud ülemääraste heitkogustega, ning trahvi määramisest või ametliku hoiatuse tegemisest. Teatati 30 trahvist (mis on kas juba määratud või määratakse edaspidi näiteks käimasoleva kohtumenetluse tulemusena) kogusummas 17,9 miljonit eurot. See hõlmab lennundust, kusjuures viis rikkumist neljas riigis tõi kaasa kolme trahvi määramise kogusummas 36 000 eurot.

Üksikasjalikum ülevaade ELi HKSis osalevates riikides ülemääraste heitkogustega seoses kohaldatud trahvidest on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 4. liite tabelis 4.6.

Kõige levinumad 2021. aasta kohta teatatud rikkumised olid käitamine ilma heiteloata, kinnitatud seirekava ja seire- ja aruandlusmääruse kohase heitkoguste seire tegemata jätmine ning heitearuande tähtajaks esitamata jätmine. ELi HKSi 4. etapi puhul on määratletud täiendavad rikkumised ja nendega seotud karistused: käitise tegevuse lõpetamisest teatamata jätmine, tasuta eraldamise menetluse jaoks nõutavate dokumentide, näiteks seiremetoodikakava esitamata jätmine, seiremetoodikakava rakendamisel seirenõuete täitmata jätmine või tootmistaseme aastaaruande esitamata jätmine.

7.ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vaheline seos

Alates 2020. aastast on ELi HKS ja Šveitsi HKS omavahel seotud. See tähendab, et ühes süsteemis välja antud LHÜsid saab tagastada emmas-kummas süsteemis tekitatud heitkoguste eest. Juurdepääs suuremale turule võimaldab käitajatel saada kasu kulutõhususest ja annab rohkem võimalusi heitkoguste vähendamiseks. Sidumislepingus 98 on sätestatud tingimused ja nõuded, mille alusel need kaks süsteemi on omavahel seotud. Samuti on sellega loodud mehhanism, millega tagatakse ELi HKSi direktiivi 99 artiklis 25 sätestatud sidumistingimuste täitmine.

Lennundussektori hõlmamine sidumislepinguga oli ELi jaoks oluline nõue. Lepingu artikli 6 kohaselt kohaldab Šveits hõlmavust, piirmäärasid ja eraldamist käsitlevate eeskirjade suhtes sama lähenemisviisi, mida kohaldatakse ELi HKSi puhul. Šveitsi siselennud ja EMP lennujaamadesse suunduvad lennud on hõlmatud Šveitsi HKSiga, samas kui Šveitsi suunduvad lennud on hõlmatud ELi HKSiga. Selle korraga tagatakse mõlema süsteemi keskkonnaalane terviklikkus.

Õhusõidukite käitajate suhtes, kes teenindavad ELi ja Šveitsi vahelisi lende mõlemal suunal, kohaldatakse mõlema süsteemi kohaseid vastavuskohustusi. Sellega kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on sidumislepinguga nähtud ette ühtse kontaktpunkti lahendus. See tähendab, et käitajad peavad LHÜde eraldamise, arvelduskontode ja nõuete täitmise küsimustes suhtlema ainult ühe pädeva asutusega.

Tabelites 7 ja 8 võrreldakse mõlema süsteemi 2021. aasta põhinäitajaid – enampakkumisel müüdud LHÜd, tasuta eraldatud LHÜd ja tõendatud heitkogused nii paiksete käitiste kui ka õhusõidukite käitajate puhul. Need näitavad, et nende kahe süsteemi kokkusobivus ei sõltu mitte suurusest, vaid kvalitatiivsetest nõuetest, võrdsetest tingimustest ja turu terviklikkuse tagamise meetmetest.

Tabel 7. ELi HKSi ja Šveitsi HKSi võrdlus – paiksed käitised 2021. aastal.

Tabel 8. ELi HKSi ja Šveitsi HKSi võrdlus – õhusõidukite käitajad 2021. aastal.

Sidumislepingu rakendamiseks ja tõhususe suurendamiseks loodi otsene seos mõlema süsteemi registrite vahel. See võimaldab reguleeritud üksustel kanda LHÜsid ühe süsteemi kontolt üle teise süsteemi kontole. Ülekanded on planeeritud ja toimuvad tavaliselt kaks korda kuus.

Tabelites 9 ja 10 käsitletakse ELi HKSi ja Šveitsi HKSi sidumise mõju 2021. aastal. Tabelites on näidatud, mil määral kasutasid mõlema süsteemi reguleeritud üksused nõuetele vastavuse tagamiseks teises süsteemis välja antud LHÜsid.

Tabel 9. ELi registris nõuetele vastavuse tagamiseks kasutatud ühikud.

Tabel 10. Šveitsi registris nõuetele vastavuse tagamiseks kasutatud ühikud.

Kokku kasutasid ELi HKSi reguleeritud üksused (nii paiksed käitised kui ka õhusõidukite käitajad) 2021. aastal nõuete täitmiseks 887 991 Šveitsi HKSi raames välja antud LHÜd. Seda on peaaegu 246 000 LHÜd rohkem kui 2020. aastal, mis tähendab, et süsteemide sidumisest tuleneva paindlikkuse kasutamine suurenes rohkem kui 38 % võrra. See saavutati hoolimata asjaolust, et ELi õhusõidukite käitajad kasutasid Šveitsi HKSi raames välja antud lennunduse LHÜsid suhteliselt vähem (2021. aastal 1,5 %, ent 2020. aastal 2,3 %).

Vastavalt õigusnormidele võisid ELi paiksed käitised nõuete täitmiseks 2021. aastal esmakordselt kasutada Šveitsi HKSi lennunduse LHÜsid 100 . Kasvav teadlikkus ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelisest seosest ja selle suurem aktsepteerimine ilmneb selgelt ka asjaolus, et Šveitsi üldiste LHÜde kasutamine paiksete käitiste poolt kasvas nullist 396 422 ühikuni. Šveitsi HKSi raames välja antud üldised LHÜd moodustasid 2021. aastal ELi HKSi raames tagastatud LHÜde koguarvust alla 0,03 %. Samas moodustasid need koguni 8,6 % kõigist sel aastal tasuta eraldatud ja enampakkumisel müüdud Šveitsi üldistest LHÜdest.

Šveitsi HKSi raames kasutasid paiksed käitised 2021. aastal nõuete täitmiseks sarnast osa ELi HKSi üldistest LHÜdest (8,2 %). Võrreldes 2020. aasta 0,19 %ga on kasv olnud märkimisväärne. Seda võib samuti seostada kasvava teadlikkusega paindlikkusest, mida CO2-turgude sidumine pakub. 2021. aastal võisid Šveitsi HKSiga hõlmatud paiksed käitised kasutada nõuete täitmiseks ka lennunduse LHÜsid. Nad kasutasid siiski ainult oma riigi süsteemis välja antud lennunduse LHÜsid.

Tabelis 11 on esitatud ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelise otseühenduse kaudu alates 2020. aastast üle kantud LHÜde (nii üldised kui ka lennunduse LHÜd) koguarvud. Saldo osutab 3 269 LHÜ väljavoolule ELi HKSist Šveitsi süsteemi. Tuleks siiski tähele panna, et need arvud võivad sisaldada ühtede ja samade LHÜde ülekandeid.

Tabel 11. ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahel aastatel 2020–2021 ülekantud LHÜd.

8.ELi HKS energiatõhususe direktiivi kontekstis 101

ELi HKS toimib ELi energiapoliitika, sealhulgas energiatõhususe direktiivi 102 laiemas kontekstis. Selle direktiivi eesmärk on saavutada energiasääst, kehtestades liikmesriikidele ja ettevõtjatele eesmärgid ja kohustused. ELi HKSi CO2-hinnasignaal võib seega toimida koosmõjus sel eesmärgil rakendatavate meetmete ja poliitikaga.

Energiatõhususe direktiivi artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama poliitikameetmed energiasäästu saavutamiseks kooskõlas oma soovituslike riiklike eesmärkidega 103 . Enamik liikmesriike teatas oma kavandatud meetmetest artikli 7 kohaste energiasäästueesmärkide saavutamiseks kohustusperioodil 2021–2030. Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise poliitikapaketi raames energiatõhususe direktiivi uuestisõnastamisega seoses tegi komisjon ettepaneku suurendada üldisi energiatõhususe eesmärke ja iga-aastase energiasäästu eesmärki. Läbirääkimised selle ettepaneku üle on käimas.

Lisaks edendatakse energiatõhususe direktiivi artikliga 8 kulutõhusaid energiatõhususmeetmeid suurettevõtetes, sealhulgas mõnes ELi HKSiga hõlmatud käitises. Need ettevõtted peavad tegema iga nelja aasta järel energiaauditi või kasutama sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi. Need vahendid aitavad selgitada välja energiakadusid, hinnata energiasäästupotentsiaali ja määrata kindlaks kulutõhusad meetmed energiatarbimise vähendamiseks.

ELi HKSi CO2-hinnasignaal aitab hinnata energiatõhususega seotud investeeringuid ja meetmeid reguleeritud sektorites. Liikmesriigid kasutavad energiatõhususe parandamise rahastamiseks ka ELi HKSi raames teenitud enampakkumistulu. 2021. aastal teatasid 18 liikmesriiki 104 selle tulu kasutamisest energiatõhususega seotud projektide rahastamiseks. See hõlmas investeeringuid hoonete soojapidavuse parandamisse (sealhulgas toetust väiksema sissetulekuga leibkondadele), energiatõhususe alast nõustamist ning teadus- ja arendustegevust eesmärgiga vähendada energiatarbimist. Kokku kulutati 2021. aastal ELi HKSi raames teenitud tuludest 2,5 miljardit eurot energiatõhususega seotud investeeringute rahastamiseks.

9.Järeldused ja väljavaated

2021. aastal suurenes nõudlus energia järele, mida soodustas järkjärguline taastumine COVID-19 pandeemia mõjust, ja fossiilkütuste hinnad Euroopa turgudel tõusid. ELi HKS toimis jätkuvalt nõuetekohaselt ja teenis ELi kliimaeesmärke.

Kuigi ELi HKSi raames heitkogused 2021. aastal kasvasid, jäid need allapoole 2019. aasta pandeemiaeelset taset. Kasv oli seotud majanduse järkjärgulise taastumisega pärast COVID-19 pandeemiat. Paiksete käitiste heitkogused suurenesid 2020. aastaga võrreldes 6,6 %, kuid olid siiski 5,6 % väiksemad kui 2019. aastal. Samuti suurenesid elektri- ja soojusenergia tootmisel tekkivad heitkogused, mis oli tingitud üleminekust maagaasi kasutamiselt söe kasutamisele, et reageerida fossiilkütuste hinnatõusule. Lennunduse heitkogused olid 2021. aastal ligikaudu 30 % suuremad kui 2020. aastal, kuid siiski 50 % väiksemad kui 2019. aastal.

Kivisöest tulenevate heitkoguste osakaal paiksetes käitistes suurenes, samal ajal kui nii pruunsöe kui ka maagaasi osakaal vähenes (maagaasi kõrgemate hindade tõttu). Energiakriisile reageerimiseks esitas komisjon kava „REPowerEU“. See näeb ette kiirema ülemineku puhtale energiale, ühtlasi tuginedes käimasolevale kliima- ja energiapoliitika läbivaatamisele Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise paketi raames.

CO2 hinna tõus tekitas küsimusi selle kohta, kas ELi CO2-turul võib olla esinenud ülemäärast spekuleerimist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) käsitles neid küsimusi turu ja selle käitumise põhjalikus analüüsis, jõudes järeldusele, et kehtivad hinnad on turu põhialustega kooskõlas.

Samal ajal tähendas kõrgem CO2-hind 2021. aastal liikmesriikide jaoks suuremat enampakkumistulu, mis kasvas 2020. aastaga võrreldes peaaegu kaks korda. 2021. aastal kulutasid liikmesriigid enampakkumistulust keskmiselt 19 miljardit eurot kliima- ja energiameetmetele. Liikmesriigid on neid rahalisi vahendeid kasutanud ka energiakriisi mõju leevendamiseks. Keskpikas ja pikas perspektiivis võivad need rahalised vahendid toetada investeeringuid üleminekusse puhtale energiale, parandades seeläbi energiatõhusust ja suurendades taastuvenergia kasutamist ning vähendades mitte ainult heitkoguseid, vaid ka liikmesriikide sõltuvust fossiilkütustest ja nende impordist.

ELi HKSi muutmine edeneb ning praegu käivad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel. 2030. aastaks peaks süsteemi abil olema võimalik saavutada heitkoguste märkimisväärsem vähenemine kooskõlas Euroopa kliimamääruses sätestatud ELi kliimaeesmärkidega.

(1)

   HKSi heitkogused paiksetest käitistest 2021. aastal ilma Ühendkuningriigita, v.a Põhja-Iirimaa elektritootjad, võrreldes 2005. aasta kohandatud väärtusega samasuguse hõlmavuse puhul.

(2)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 ( ELT L 243 , 9.7.2021, lk 1).

(3)

    Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine , kliimameetmete peadirektoraat, 14.7.2021.

(4)

    COM/2021/551 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757, 14.7.2021.

(5)

   Seniste õigusnormide kohaselt tuleb heitkoguseid vähendada 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

(6)

    COM/2021/660 final – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, 13.10.2021.

(7)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ ( ELT L 275 , 25.10.2003, lk 32).

(8)

   Vastavalt ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud väljaastumislepingu protokollile Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kohta.

(9)

   A-kategooria käitised.

(10)

   A-kategooria käitiste alamkategooria, mille aastaheide on väiksem kui 25 000 CO2-ekvivalenttonni.

(11)

   B-kategooria käitised.

(12)

   C-kategooria käitised.

(13)

   Künnis on summaarne nimisoojusvõimsus 20 MW.

(14)

   Vastavalt ELi HKSi direktiivi artiklile 27.

(15)

   Kõigil kolmel aastal, mis eelnevad komisjoni teavitamisele. Biomassist tulenevad heitkogused jäetakse välja.

(16)

   ELi HKSi direktiivi artikli 27a lõike 3 kohaselt.

(17)

   Need liikmesriigid olid Taani, Soome, Horvaatia, Ungari, Leedu ja Madalmaad.

(18)

   Vastavalt seire- ja aruandlusmääruse (komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012) artiklile 13 ( ELT L 334 , 31.12.2018, lk 1). Seda määrust muudeti 2020. aastal komisjoni määrusega (EL) 2020/2085 ja 2022. aastal komisjoni määrusega (EL) 2022/388. Vt konsolideeritud versioon .

(19)

   Ärilistel alustel tegutsev õhusõidukite käitaja on näiteks reisilennuettevõtja, kes osutab teenuseid üldsusele. Mitteärilistel alustel tegutsev õhusõidukite käitaja on näiteks eraõhusõiduki omanik.

(20)

   Kohaldatakse alates baasperioodi 2008–2012 keskpaigast.

(21)

   Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping ( ELT L 29 , 31.1.2020, lk 7).

(22)

   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping ( ELT L 149 , 30.4.2021, lk 10).

(23)

   Komisjoni 16. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1722 ELi heitkogustega kauplemise süsteemis 2021. aastaks välja antavate liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kohta ( ELT L 386 , 18.11.2020, lk 26).

(24)

   Vastavalt senisele õigusnormides sätestatud eesmärgile vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 2005. aastaga võrreldes 43 %.

(25)

   Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta ( ELT L 302 , 18.11.2010, lk 1).

(26)

    Aruanded enampakkumiste kohta , kliimameetmete peadirektoraat, 30.6.2022.

(27)

   Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine võib toimuda siis, kui heitkogustega kauplemise süsteemi raames reguleeritud tegevus viiakse üle kolmandasse riiki, kus kliimapoliitika on vähem range, mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste üldise suurenemise.

(28)

   Komisjoni 15. veebruari 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/708, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses selliste sektorite ja allsektorite kindlaksmääramisega ajavahemikuks 2021–2030, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks ( ELT L 120 , 8.5.2019, lk 20).

(29)

   Komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 ( ELT L 87 , 15.3.2021, lk 29).

(30)

   Maksimaalset aastast vähendamismäära 1,6 % kohaldati 15 aasta jooksul alates 2007–2008. aastast, mil saadi esialgsed andmed võrdlusaluse arvutamiseks, kuni 2023. aastani ehk 4. etapi esimese eraldamisperioodi keskpaigani.

(31)

    Teabeleht - ELi HKSi 4. etapi võrdlusaluste ajakohastamine aastateks 2021–2025, kliimameetmete peadirektoraat, 12.10.2021.

(32)

   Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele ( ELT L 282 , 4.11.2019, lk 20).

(33)

   Euroopa vabakaubanduslepingu järelevalveamet võttis vastu otsused ka Islandi, Liechtensteini ja Norra kohta.

(34)

   Euroopa vabakaubanduslepingu järelevalveamet võttis vastu otsused ka Islandi, Liechtensteini ja Norra kohta.

(35)

     Erandi kasutamise õigusega liikmesriigid on Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

(36)

   Need liikmesriigid on Küpros, Tšehhi, Eesti, Malta, Läti, Leedu ja Poola.

(37)

   Sealhulgas solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil jaotatud LHÜd.

(38)

   Liikmesriikide, Põhja-Iirimaa (Ühendkuningriik), Islandi, Liechtensteini ja Norra teenitud tulu.

(39)

   Ülejäänud summa kanti innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi ning jaotati Islandile, Liechtensteinile ja Norrale.

(40)

    COM(2022) 514 final – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimaneutraalsusele ülemineku kiirendamine Euroopa julgeoleku ja jõukuse huvides“, 26.10.22.

(41)

   Komisjoni 20. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2172, millega muudetakse otsust 2010/670/EL seoses esimese konkursivooru väljamaksmata tulude kasutuselevõtuga ( ELT L 306 , 22.11.2017, lk 24).

(42)

   Hinnanguline kogueelarve, mis põhineb CO2 hinnal 75 eurot tonni kohta.

(43)

    Ülevaade esimesest suuremahuliste projektide konkursist ja edasistest sammudest , kliimameetmete peadirektoraat, 30.6.2022.

(44)

   Projekte viiakse ellu Belgias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Rootsis.

(45)

    Ülevaade esimesest väikesemahuliste projektide konkursist , kliimameetmete peadirektoraat, 30.6.2022.

(46)

   Projektid aitavad kaasa CO2-heite vähendamisele Austrias, Horvaatias, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis.

(47)

   Projektid aitavad kaasa CO2-heite vähendamisele seitsmes liikmesriigis (Bulgaaria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Poola ja Rootsi) ning Islandil ja Norras.

(48)

      Kolmas suuremahuliste projektide konkurss , kliimameetmete peadirektoraat, 3.11.2022.

(49)

    COM/2022/230 final – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kava „REPowerEU““, 18.5.2022.

(50)

    COM(2022) 416 final – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule innovatsioonifondi rakendamise, sealhulgas määruse (EL) nr 1031/2010 artiklis 24 osutatud läbivaatamise kohta, 26.8.2022.

(51)

   Toetatavad liikmesriigid on Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

(52)

   Hinnanguline kogueelarve, mis põhineb CO2 hinnal 75 eurot tonni kohta.

(53)

   See arv hõlmab LHÜsid, mille liikmesriigid on moderniseerimisfondi üle kandnud ELi HKSi direktiivi artikli 10 lõike 2b ja artikli 10c kohastest reservidest (muud ELi HKSi solidaarsusmehhanismid). Moderniseerimisfondi algne maht on peaaegu 276 miljonit LHÜd.

(54)

   Moderniseerimisfond – investeeringute komitee 2021. aasta aruanne , kliimameetmete peadirektoraat, 15.3.2022.

(55)

   Moderniseerimisfond – toetatavate liikmesriikide 2021. aasta aruanded , kliimameetmete peadirektoraat, 30.6.2022.

(56)

   Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat ( ELT C 158 , 5.6.2012, lk 4).

(57)

   Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat ( ELT C 317 , 25.9.2020, lk 5).

(58)

   Välja arvatud lennunduse LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu.

(59)

   2020. aastal maksid liikmesriigid hüvitist 2019. aastal tekkinud kaudsete kulude eest.

(60)

   Mõlemal juhul on võrdlus tehtud 2020. ja 2019. aasta korrigeeritud tõendatud heitkogustega, jättes välja Ühendkuningriigi, välja arvatud Põhja-Iirimaa elektritootjad.

(61)

      Tööstusliku tootmise statistika , Eurostat, august 2022.

(62)

   Alates 2021. aastast ei hõlma ELi HKS enam Ühendkuningriigi heitkoguseid peale Põhja-Iirimaa elektritootjate heitkoguste.

(63)

   Seire- ja aruandlusmääruse artikli 38 lõige 6. Vt eespool – määrus (EL) 2018/2066, mida 2020. aastal muudeti määrusega (EL) 2020/2085 ja 2022. aastal määrusega (EL) 2022/388. Vt konsolideeritud versioon .

(64)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) ( ELT L 328 , 21.12.2018, lk 82).

(65)

   Komisjoni teatis — 2021. aastal ringluses olnud lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) koguarvu avaldamine direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohase turustabiilsusreservi jaoks ning ajavahemikul 2013–2020 eraldamata LHÜde arvu avaldamine, parandus ( ELT C 272 , 15.7.2022, lk 25).

(66)

    COM(2021) 571 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani, 14.7.2022.

(67)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2013. aasta otsus nr 377/2013/EL ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 113 , 25.4.2013, lk 1).

(68)

   Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping ( ELT L 322 , 7.12.2017, lk 3).

(69)

   Kohandatud tõendatud heitkogused, v.a Ühendkuningriigist saabuvad lennud: 2020. aastal 21,5 miljonit tonni ja 2019. aastal 55,8 miljonit tonni.

(70)

   Võttes arvesse ELi HKSi kohaldamisala muutumist lennunduse puhul (ei hõlma enam Ühendkuningriigist saabuvaid lende).

(71)

   Šveitsi on arvesse võetud ainult 2020. ja 2021. aasta andmetes.

(72)

   Nende arvude puhul ei ole võetud arvesse kõiki tegevuse lõpetanud õhusõidukite käitajaid, uute osalejate ja kiiresti kasvavate käitajate erireservist tasuta eraldatud LHÜsid ega ka 2012. aasta tagastusi, mis tulenesid kohaldamisala muutumisest. Allikas: ELi tehingulogi, kliimameetmete peadirektoraat.

(73)

   Kui võtta arvesse õhusõidukite käitajate tegevuse lõpetamise tõttu eraldamata jäänud koguseid, oleks 2019. aasta tegelik eraldatud LHÜde kogus esitatud kogusest 4 miljoni võrra väiksem (vt teatise C/2020/8643 joonealune märkus 8, ELT C 428, 11.12.2020, lk 1). 2020. aastal hakati Ühendkuningriigile uuesti eraldama LHÜsid (4,31 miljonit LHÜd 2019. aastaks eraldatud üldkogusest). Eraldamine peatati 2019. aastal kaitsemeetmete tõttu, mille komisjon võttis vastu ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks olukorras, kus EList välja astuva liikmesriigi suhtes enam liidu õigust ei kohaldata.

(74)

   Selle arvu puhul on võetud arvesse EMPst Šveitsi suunduvaid lende ning EMP ja Ühendkuningriigi vahelisi lende kooskõlas väljaastumislepinguga.

(75)

   Võttes arvesse kohaldamisala muutumist (ei hõlma enam Ühendkuningriigist saabuvaid lende).

(76)

   Aastatel 2013–2015 enampakkumistel müüdud lennunduse LHÜde maht kajastab otsust „aeg maha võtta“ ja piirata ELi HKSi raames lennundussektori kohustusi üksnes EMP-siseste lendudega (otsus 377/2013/EL). Lennundussektori puhul lükati nõuete täitmine 2013. aasta osas edasi (määrus (EL) nr 421/2014). 2013. ja 2014. aasta lennunduse heitkoguste puhul täideti nõuded ajavahemikul 2015. aasta jaanuarist aprillini.

-Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2013. aasta otsus nr 377/2013/EL ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 113 , 25.4.2013, lk 1).

-Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 421/2014 ( ELT L 129 , 30.4.2014, lk 1).

(77)

      COM(2021) 552 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu ELi majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega.

(78)

    COM(2021) 567 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidus asuvate õhusõidukikäitajate teavitamisega üleilmse turupõhise meetme raames kohaldatavatest kompenseerimisnõuetest.

(79)

      COM(2020) 747 final – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohane ajakohastatud analüüs lennunduse muust kui CO2-heitest tingitud kliimamõju kohta ja võimalikud poliitikameetmed“, 23.11.2020.

(80)

     IPCC (2022), Mitigation of Climate Change – Summary for Policymakers , III töörühma panus kuuendasse hindamisaruandesse.

(81)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL ( ELT L 173 , 12.6.2014, lk 349).

(82)

   Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta ( ELT L 302 , 18.11.2010, lk 1).

(83)

   Turukuritarvituse määruse kohaselt vastutavate riiklike pädevate asutuste loetelu on esitatud ESMA veebisaidil .

(84)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ ( ELT L 173 , 12.6.2014, lk 1).

(85)

   Vt eespool, COM(2021) 660 final.

(86)

    ESMA70-445-7 , ESMA esialgne aruanne lubatud heitkoguse ühikute kohta, 11.11.2021.

(87)

    ESMA70-445-38 , ESMA lõplik aruanne lubatud heitkoguse ühikute kohta, 28.3.2022.

(88)

   Ampudia, M., Bua, G., Kapp, D. ja Salakhova, D., The role of speculation during the recent increase in EU emissions allowance prices , EKP majandusülevaade nr 3/2022.

(89)

   Vt eespool – määrus (EL) 2018/2066, mida 2020. aastal muudeti määrusega (EL) 2020/2085 ja 2022. aastal määrusega (EL) 2022/388. Vt konsolideeritud versioon .

(90)

   Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ( ELT L 334 , 31.12.2018, lk 94). Määrust muudeti 2020. aastal komisjoni määrusega (EL) 2020/2084. Vt konsolideeritud versioon .

(91)

   Põhjuseks on peamiselt asjaolu, et mõõtmistel põhineva meetodi kasutamise korral on asjaomaste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni pidevaks mõõtmiseks vaja märkimisväärselt ressursse ja oskusteavet, mida paljudel väiksematel käitajatel ei ole.

(92)

   Seire- ja aruandlusmääruse kohaselt peavad kõik käitajad vastama teatavatele minimaalsetele määramistasanditele, s.t suuremad heiteallikad peavad vastama kõrgematele määramistasanditele (nende andmekvaliteet peab olema usaldusväärsem) ning väiksemate heiteallikate suhtes kohaldatakse kulutõhususest lähtuvalt leebemaid nõudeid.

(93)

   Kui seire-, aruandlus- ja kontrollitegevuse eest vastutavad piirkondlikud/kohalikud asutused, vaatab lisaks nendele piirkondlikele ja kohalikele asutustele asjakohased dokumendid, näiteks seirekavad, läbi ka keskne pädev asutus, et jälgida seire-, aruandlus- ja kontrolliprotsesside kvaliteeti.

(94)

   Trahvi indekseeritakse vastavalt inflatsioonile.

(95)

   Akrediteerimis- ja tõendamismääruse artikkel 34a lubab tõendajal teha tegevuskohtadesse virtuaalseid külastusi, kui vääramatu jõu olukord takistab tõendajat füüsiliselt tegevuskohta minemast. See on lubatud üksnes pädeva asutuse heakskiidul ja kui on täidetud teatavad tingimused.

(96)

   Kolm riiki (Liechtenstein, Põhja-Iirimaa ja Sloveenia) ei halda ühtegi õhusõidukite käitajat.

(97)

   Need üksteist riiki on Tšehhi, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Madalmaad, Poola, Rootsi ja Rumeenia.

(98)

   Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping ( ELT L 322 , 7.12.2017, lk 3).

(99)

   Vt eespool, direktiiv 2003/87/EÜ.

(100)

   Vastavalt ELi HKSi direktiivi artikli 12 lõikele 3.

(101)

   Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2002 (millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust ( ELT L 328 , 21.12.2018, lk 210)) artiklile 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 ( ELT L 328 , 21.12.2018, lk 1)) artiklitele 29 ja 35.

(102)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust ( ELT L 328 , 21.12.2018, lk 210).

(103)

   Vt eespool, direktiivi (EL) 2018/2002 artikkel 3.

(104)

   Need 17 liikmesriiki olid Belgia, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari.