EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.3.2022

COM(2022) 108 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks

SISSEJUHATUS

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on puhtale energiale kiire ülemineku vajadus suurem ja selgem kui kunagi varem. EL impordib 90 % oma tarbitavast gaasist, kusjuures Venemaa arvele langeb sellest enam kui 40 %. Venemaalt on pärit ka 27 % naftaimpordist ja 46 % kivisöeimpordist.

Osakaal ELi maagaasi impordis, 2021.

Allikas: Euroopa Komisjon.

EL peab olema valmis igaks stsenaariumiks. EL võib saavutada sõltumatuse Venemaa gaasist juba aegsasti enne kümnendi lõppu. Mida kiiremini ja otsustavamalt me mitmekesistame oma tarneid, kiirendame taastuvenergia tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu ja vähendame energianõudlust, seda varem saame Venemaa gaasi asendada. Käesolevas teatises esitatakse uued meetmed taastuvenergia tootmise suurendamiseks, tarnete mitmekesistamiseks ja nõudluse vähendamiseks, keskendudes peamiselt gaasile, mis mõjutab märkimisväärselt elektriturgu ja mille üleilmne turg on vähem likviidne. Meetmete ulatust võib laiendada selliselt, et lõpetada järk-järgult sõltuvus Venemaa naftast ja kivisöest, mille puhul on ELil rohkem võimalikke tarnijaid.

Rohepöörde kiirendamine vähendab heidet ja sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning kaitseb hinnatõusude eest. Kerkivad fossiilkütuste hinnad mõjutavad eriti rängalt energiaostuvõimetuid ja kaitsetuid kodutarbijaid, kes kulutavad suure osa oma kogusissetulekust energiaarvete tasumiseks, 1 ning see süvendab erinevusi ja ebavõrdsust ELis. Suurenenud on ettevõtjate tootmiskulud, eelkõige energiamahukates tööstusharudes ning põllumajandus- ja toidutootmissektoris.

Ettevõtjatele ja leibkondadele taskukohase, kindla ja puhta energia tagamiseks on vaja võtta otsustavaid meetmeid ning alustada tuleb kohe hindade leevendamise ja järgmiseks talveks gaasi varumisega. 

I.Hädaolukorra lahendamine

Väga kõrged energiahinnad kahjustavad majandust. Euroopa Keskpank hindas enne sissetungi, et energiahinnašokid vähendavad 2022. aastal SKP kasvu ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra. Jätkuvalt kõrged energiahinnad suurendavad tõenäoliselt vaesust ja mõjutavad ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelkõige energiamahukate tööstusharude tootmiskulud on kasvanud 2 . Kõrged energiahinnad toovad kaasa ka muude kaupade, eelkõige toiduainete hinnatõusu. Kõrgemad energia-, transpordi- ja toiduainehinnad üheskoos suurendaksid survet väikese sissetulekuga leibkondadele ning seeläbi ka vaesuse riski.

2021. aasta oktoobris esitatud komisjoni meetme- ja toetuspakett 3 on aidanud leevendada kõrgete energiahindade mõju. Meetmeid tuleks jätkata nii kaua kui vaja.

Praeguse hädaolukorra lahendamiseks uurib komisjon kõiki võimalusi erakorraliste meetmete võtmiseks (nagu ajutised hinnapiirangud), et piirata gaasihindade ülekandumist elektrihindadesse. Komisjon konsulteerib kiiremas korras kõigi asjaomaste osalejatega ja teeb lähinädalatel oma ettepanekud.

Komisjon hindab samuti elektrituru korralduse optimeerimise võimalusi, et oleks võimalik saada kasu odavast energiast. Hindamisel võtab ta arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) lõpparuannet ja muud teavet, mis käsitleb elektrituru toimimist ning alternatiivsete elektri hinnakujunduse mehhanismide eeliseid ja puudusi. Komisjon võtab vajaduse korral järelmeetmeid, et hoida elekter taskukohasena, ilma et see häiriks tarneid ja lisainvesteeringuid rohepöördesse.

1.1.Jaehindade leevendamine ja oluliselt mõjutatud ettevõtjate toetamine

Komisjon kinnitab, et hindade reguleerimine ja ülekandemehhanismide rakendamine on tarbijate ja majanduse kaitsmise eesmärgil võimalik. Elektrituru õigusraamistik, eelkõige elektridirektiivi 4 artikkel 5 võimaldab liikmesriikidel praeguses erandlikus olukorras kehtestada kodumajapidamistele ja mikroettevõtjatele tarnitava elektri jaehindu. 

Komisjon esitab käesoleva teatise 1. lisas üksikasjalikud suunised, et aidata liikmesriikidel välja töötada reguleeritud hindade kavu. Nendega võiksid kaasneda stiimulid energiatõhususe ja -säästu suurendamiseks, et vähendada energiaarveid.

ELi riigiabi eeskirjadega on antud liikmesriikidele võimalused abistada lühiajaliselt kõrgetest energiahindadest mõjutatud ettevõtjaid ja põllumajandustootjaid ning aidata vähendada nende haavatavust energiahindade volatiilsuse suhtes keskpikas ja pikas perspektiivis. Näiteks võivad liikmesriigid raskustes olevate ettevõtjate päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevate suuniste 5 alusel abistada ajutiselt igas suuruses ettevõtteid, kellel on praeguste kõrgete energiahindade tõttu likviidsusvajadus. Komisjon käsitleb neid juhtumeid esmajärjekorras ning pöörab eritähelepanu gaasiettevõtjatele ja vahendajatele, kelle tarnekulud on lepingute täitmisega seotud häirete tõttu suurenenud.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) seotud riigiabi suunised 6 võimaldavad liikmesriikidel toetada konkreetselt sektoreid, kus heitkoguste kaudsete kulude tõttu on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kõige suurem. Põllumajandussektoris on riigiabi eeskirjade 7 alusel lubatud anda kestliku energiaga seotud investeerimisabi. Nende eeskirjade käimasoleva läbivaatamise käigus on komisjon pannud avalikule arutelule ettepaneku, 8 mis suurendaks põllumajandustootjate toetamise võimalusi.

Komisjon on valmis kasutama riigiabi meetmete kogu paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel toetada ettevõtjaid ja sektoreid, mida praegune geopoliitiline areng rängalt mõjutab. Selleks et liikmesriigid saaksid kõrvaldada tõsised majandushäired, mis tulenevad Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu, peab komisjon liikmesriikidega varsti nõu küsimuses, kas oleks vaja uut eraldiseisvat ajutist kriisiraamistikku ja kui, siis mida see hõlmaks 9 . Sellise raamistiku alusel võiks näiteks lubada likviidsustoetuse andmist kõigile ettevõtjatele, keda kriis otseselt või kaudselt mõjutab, ning võimaldada abi ettevõtjatele, 10 eelkõige energiamahukatele tarbijatele, et hüvitada osa nende energiakulude suurenemisest, mille on põhjustanud Venemaa sissetungi järgne hinnašokk. Komisjon on liikmesriikidega konsulteerinud ka HKSiga seotud riigiabi suuniste sihipäraste muudatuste üle, eelkõige selleks, et pikendada abikõlblike sektorite loetelu, tagades samas, et neil sektoritel oleksid tõhustatud stiimulid parandada energiatõhusust ja/või vähendada oma tootmise CO2 heidet, ja piirates konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel.

Selliste erakorraliste meetmete rahastamiseks võivad liikmesriigid kaaluda ajutiste maksumeetmete kehtestamist juhusliku kasumi suhtes. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel võivad sellised suure kasumi maksustamise meetmed anda 2022. aastal kuni 200 miljardit eurot tulu, millest saab osaliselt kompenseerida suuremaid energiaarveid 11 . Sellised meetmed ei tohiks olla tagasiulatuvad, need peaksid olema tehnoloogianeutraalsed ja võimaldama elektritootjatel katta oma kulud ning kaitsta pikaajalisi CO2 hinna ja turusignaale. 2. lisas on esitatud tingimused, millele need meetmed peaksid vastama. Liikmesriigid võivad samuti kasutada oodatust suuremaid HKSi tulusid. 1. jaanuarist 2021 kuni 28. veebruarini 2022 saadi ELi HKSi enampakkumistest tulu ligikaudu 30 miljardit eurot 12 .

Komisjon tuletas 2023. aasta eelarvesuuniseid käsitlevas teatises meelde, et 2022. aastal kohaldatakse jätkuvalt stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit, mis võimaldab liikmesriikidel võtta praeguses erandlikus olukorras erakorralisi meetmeid.

1.2.Järgmiseks talveks valmistumine, tagades gaasi piisava hoiustamise

Gaasitarnetest piisab selle talve lõpuni isegi juhul, kui Venemaa tarned peaksid täielikult katkema.

Selleks et olla järgmiseks talveks hästi ette valmistatud, peaks gaasihoidlate täitmine algama kogu ELis kohe. Hoiustamine vähendab kütteperioodil vajadust täiendavate mahtude importimise järele ning aitab leevendada tarnešokke. Gaasihoidlatest saadakse 25–30 % talvel tarbitavast gaasist. Gaasi hoiustamise tase on osutunud eriti madalaks hoidlates, mille omanikud on kolmandate riikide üksused (st Gazprom). Samal ajal peaksid ülekandesüsteemi haldurid koordineerima ka meetmeid, millega ajakohastatakse ja optimeeritakse võrgus olemasolevat hoiustamisvõimsust, mida võib olla vaja juhul, kui idast tulevad gaasivood vähenevad või lakkavad või kui sealt avaldatakse survet.

Komisjon esitab aprilliks seadusandliku ettepaneku, et tagada piisav aastane hoiustamise tase 13 . Selle ettepaneku kohaselt peavad ELi territooriumil asuvad hoidlad olema iga aasta 1. oktoobriks täidetud vähemalt 90 % ulatuses hoidla mahutavusest. Selleks et gaasi hoiustamine oleks turuosalistele atraktiivsem, teeb komisjon ettepaneku suurendada maksusoodustust 100 %ni, et pakkuda hoidlate täitmiseks stiimulit.

ELi gaasi hoiustamise poliitikaga tagatakse õiglus ja võimaldatakse olemasoleva taristu arukat kasutamist, millega piiratakse vajadust uue taristu järele, võttes arvesse asjaolu, et kõigi liikmesriikide territooriumil ei ole maa-aluseid hoidlaid. Õigusakti ettepanek sisaldab mehhanismi varustuskindluse kulude õiglaseks jaotamiseks. Kõrgest tagatud täitmistasemest saavad tänu varustuskindluse riskide vastu kindlustamisele ja talvel hinnatõusu pärssimisele tõepoolest kasu ka teised riigid peale selle, kus hoidla asub. Võrkudevahelised ühendused on väga olulised selleks, et tagada katkematu energiavoog kogu ELis. Juhul kui on vaja uut taristut, peaks see olema vesinikuga ühilduv.

Praegust geopoliitilist keskkonda arvesse võttes soovib komisjon, et kõnealuses õigusakti ettepanekus määratletakse gaasihoidlad elutähtsa taristuna ja kehtestatakse sätted gaasitaristu omandiõigusega seotud riskide maandamiseks. Liikmesriigid peavad nõudma, et reguleeriv asutus või muu liikmesriigi määratud pädev asutus tõendaks, et kolmandast riigist pärit isiku või isikute omandiõigus ei ohusta varustuskindlust. Seda tuleb hinnata kõigi olemasolevate ja tulevaste hoidlakäitajate puhul. Lühikeses perspektiivis ja kuni õigusloomeprotsessi lõpule viimiseni peaksid liikmesriigid tegutsema selliselt, nagu oleks õigusakt juba vastu võetud, ja võtma meetmeid, et tagada hoidlate õigeaegne täitmine järgmiseks talveks. Lisaks, nagu on ette nähtud kehtiva gaasivarustuskindluse määrusega, 14 peavad nad sõlmima solidaarsuskokkulepped. Praegust olukorda arvestades tuleks seda teha viivitamata.

Selleks et pakkuda hoidlate täitmiseks stiimuleid, võivad liikmesriigid anda tarnijatele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel abi näiteks garantiidena (kahesuunaline hinnavaheleping).

Komisjon võib omalt poolt koordineerida hoidlate täitmise toiminguid, näiteks ühishangete, tellimuste kogumise ja tarnete sobitamise kaudu. Ühine Euroopa platvorm, mille raames sõlmitaks suurte gaasitootjatega peetavate kahepoolsete läbirääkimiste tulemusel gaasitarnelepinguid, aitaks mitmekesistada tarneid ja juhtida arukalt riske, tagades seega soodsatel tingimustel varustuskindluse kõigile ostjatele kogu ELis.

Komisjon jätkab ka gaasituru olukorra uurimist vastuseks murele, et Euroopa gaasiturgudel tegutsevad ettevõtjad, eelkõige Venemaa gaasitarnija Gazprom, võivad olla konkurentsi moonutanud. Nimetatud ettevõtja ärikäitumine on ebaharilik ja Gazpromi ELi gaasihoidlate keskmine täitmistase on ligikaudu 16 %, samal ajal kui teiste ettevõtjate hoidlates on see 44 %. Komisjon uurib praegu prioriteedina kõiki süüdistusi Gazpromi võimaliku konkurentsivastase ärikäitumise kohta ja kogub turuosalistelt lisateavet.

Komisjon jätkab koostööd naabrite ja partneritega Lääne-Balkani piirkonnas ja energiaühenduses, kes jagavad ELi sõltuvust fossiilkütustest ja keda hinnatõus samuti mõjutab, kuid kel on samal ajal ELiga ühesugused pikaajalised kliimaeesmärgid. EL on valmis toetama vajaduse korral Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat usaldusväärse ja kestliku energia tagamisel. Käimasolevad jõupingutused Ukraina ja Moldova elektrivõrkude erakorraliseks sünkroniseerimiseks Euroopa mandriosa võrguga on selge märk sellest toetusest.

II.REPowerEU: Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse lõpetamine

Venemaalt pärit fossiilkütustest saab sõltuvuse järk-järgult lõpetada juba aegsasti enne 2030. aastat. Selleks teeb komisjon ettepaneku koostada kava „REPowerEU“, millega suurendataks kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupanuvõimet ja mis põhineks kahel sambal:

·gaasitarnete mitmekesistamine, milleks suurendatakse veeldatud maagaasi (LNG) importi ja torujuhtmete pidi importimist muudelt tarnijatelt kui Venemaa ning suurendatakse ka biometaani ja vesiniku kasutamist;

·fossiilkütustest sõltuvuse kiirem vähendamine kodude, hoonete ja tööstuse ning elektrienergiasüsteemi tasandil, milleks parandatakse energiatõhusust, suurendatakse taastuvenergia osakaalu ja kõrvaldatakse taristu kitsaskohad.

Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute täielik rakendamine vähendaks 2030. aastaks gaasi tarbimist 30 % ehk 100 miljardi kuupmeetri võrra. Koos gaasivarustuse täiendava mitmekesistamise ja taastuvallikatest gaaside tootmise suurendamisega võivad kavandatust varem saavutatud energiasääst ja ellu viidud elektrifitseerimine anda ühiselt tulemuse, mis on vähemalt võrdväärne 155 miljardi kuupmeetri imporditud Venemaa gaasiga.

Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on olulisem kui kunagi varem ning seda tuleks järgida kõigis sektorites ja poliitikavaldkondades, kusjuures tarbimiskajaga seotud meetmed peaksid täiendama pakkumist käsitlevaid meetmeid.

Asjaolusid arvesse võttes võivad kaasseadusandjad soovida kaaluda ka paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute tõhustamist, seades taastuvenergiale ja energiatõhususele kõrgemad või varasemad eesmärgid.

* Kõik arvud on hinnangulised.

Komisjon on valmis esitama kava „REPowerEU“, lähtudes kõige sobivamatest riikliku, piirkondliku ja ELi tasandi projektidest ja reformidest, mille ta määrab kindlaks dialoogis liikmesriikidega. Seda tehes tuginetakse riiklikele energia- ja kliimakavadele ning nende ajakohastatud versioonidele, olemasolevatele taaste- ja vastupidavuskavadele, ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavadele ja mis tahes muudele asjakohastele kavadele ning kliimamuutustele vastupanu võimega seotud vajadustele. Eelistada tuleks projekte, millega kujundatakse välja energia siseturg, samuti olulise piiriülese mõõtmega projekte, näiteks kriitilise tähtsusega ühendus Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa vahel ning Bulgaaria ja Kreeka vahel. Sellised projektid parandavad Euroopa gaasi- ja elektrivõrkude ning muu taristu ühendusi ning sünkroniseerivad täielikult elektrienergiavõrgud, näiteks Balti riikide ja Euroopa mandriosa võrgu. Liikmesriikide kavu peaks toetama piirkondlik analüüs. Komisjon annaks toetust nagu ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul ning tehnilist abi tehnilise toe instrumendi kaudu. Rahastamisvajaduste hindamiseks kaardistatakse põhjalikult liikmesriikide vajadused ja piiriülesed investeerimisvajadused. Nende vajaduste täitmiseks tuleks kasutusele võtta kõik liikmesriikide ja ELi tasandil kättesaadavad ressursid ja töövahendid, kusjuures avaliku sektori rahastus peaks olema kavandatud selliselt, et see kaasaks erainvesteeringuid.

2.1. Gaasitarnete mitmekesistamine

2.1.1. Veeldatud maagaasi ja torujuhtmete kaudu toimuv import

2022. aasta jaanuaris tarniti ELi enneolematus koguses veeldatud maagaasi ning see on taganud gaasivarustuskindluse sellel talvel. EL võiks importida veeldatud maagaasi igal aastal 50 miljardit kuupmeetrit rohkem (nt Katarist, USAst, Egiptusest, Lääne-Aafrikast). Torujuhtmetarnete mitmekesistamine (nt Aserbaidžaan, Alžeeria, Norra) võib Venemaa gaasi importi vähendada veel 10 miljardi kuupmeetri võrra aastas.

Komisjon hindab esmajärjekorras, kas on vaja meetmeid ja investeeringuid vesinikuvalmidusega gaasitaristu ja ühenduste arendamiseks, et kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ELi LNG-võimsust täielikult ära kasutamast.

Tarneid mitmekesistades edendab EL oma rahvusvahelisi partnerlussuhteid. Komisjon arutab G7 raames ja peamiste üleilmsete gaasiostjatega (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina, India) jätkuvalt turu keskpika perioodi arengusuundi.

2.1.2. ELis biometaani tootmise suurendamine

Paketi „Eesmärk 55“ biometaaniga seotud eesmärgi kahekordistamine tähendaks 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetri tootmist aastas. Selleks peaksid liikmesriigid ÜPP strateegiakavade alusel suunama rahalised vahendid kestlikest biomassiallikatest, sealhulgas eelkõige põllumajandusjäätmetest ja -jääkidest biometaani tootmisesse. 

2.1.3. Vesinikusektori edendamise algatus

Lisaks paketis „Eesmärk 55“ kavandatud 5,6 miljonile tonnile taastuvallikatest toodetud vesinikule saab täiendava 15 miljoni tonni saastevaba vesiniku kasutamisega asendada 2030. aastaks 25–50 miljardit kuupmeetrit Venemaalt imporditud gaasi aastas. See tähendaks täiendavalt 10 miljoni tonni vesiniku importimist eri allikatest ja veel 5 miljoni tonni vesiniku tootmist Euroopas, mis on rohkem kui ELi vesinikustrateegiaga ette nähtud ja millega maksimeeritakse liidus vesiniku tootmist 15 . Maagaasi asendamisel on oma osa ka muudel fossiilkütusevaba vesiniku vormidel, eelkõige tuumaenergial põhineval vesinikul.

Komisjon arendab edasi õigusraamistikku, et edendada Euroopa vesinikuturgu, ning toetab integreeritud gaasi- ja vesinikutaristu, vesinikuhoidlate ja sadamataristu rajamist. Uus piiriülene taristu peaks olema vesinikuga ühilduv. Komisjon hindab vesinikuprojektide jaoks kavandatud riigiabi teatisi esmajärjekorras. Ta kohustub viima lõpule esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate vesinikuprojektide hindamise kuue nädala jooksul pärast seda, kui osalevad liikmesriigid on esitanud täieliku teate. Ühine eesmärk peaks olema võimaldada hindamine suveks lõpule viia.

Lisaks toetab komisjon taastuvallikatest vesiniku tootmise ja selle transportimise katseprojekte ELi naabruses, alustades Vahemere piirkonna saastevaba vesiniku partnerlusest. Samuti teeb komisjon koostööd partneritega saastevaba vesiniku partnerluste loomiseks ja tööstusharuga, et luua üleilmne Euroopa vesinikumehhanism, mis parandab liikmesriikide juurdepääsu taskukohasele taastuvallikatest toodetud vesinikule. 

2.2. Fossiilkütustest sõltuvuse kiirem vähendamine

2.2.1. Päikese- ja tuuleenergia ning soojuspumpade kasutuselevõtt

Paketi „Eesmärk 55“ kohaselt on kavas suurendada ELis päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsust 2025. aastaks kaks ja 2030. aastaks kolm korda, mis vähendab 2030. aastaks gaasi tarbimist 170 miljardi kuupmeetri võrra aastas.

Kui kiirendada katustele päikesepaneelide paigaldamist nii, et nende abil toodetaks sel aastal kuni 15 TWh võrra rohkem päikeseenergiat, saaks EL vähendada gaasi tarbimist veel 2,5 miljardit kuupmeetrit. Komisjon esitab juunis päikeseenergiat käsitleva teatise, et aidata ära kasutada päikeseenergia kui ELi olulise taastuvenergiaallika pakutavaid võimalusi. Tuginedes ELis päikeseenergiaga seotud olukorra analüüsile, tehakse päikeseenergia strateegias ettepanek Euroopa päikesekatuste algatuseks, mille raames selgitatakse välja takistused ja pakutakse meetmeid päikeseenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks ning millega tagatakse, et üldsus saab katustele paigaldatavate paneelidega toodetavast päikeseenergiast täielikult kasu.

Komisjon aitab jätkuvalt arendada päikese- ja tuuleenergia ning soojuspumpade väärtusahelat, millega suurendatakse ka ELi konkurentsivõimet ja vähendatakse strateegilist sõltuvust. Juhul kui see on vajalik piisavate erainvesteeringute kaasamiseks, hõlmavad meetmed ELi rahastuse suunamist järgmise põlvkonna tehnoloogialahenduste väljatöötamisse, programmi „InvestEU“ vahendite kasutuselevõtmist või liikmesriikide toetust. Erilist tähelepanu pöörataks selliste investeeringute kiirendamisele, mille eesmärk on tööjõu ümberõpe ja oskuste täiendamine, sest need on energiasüsteemi ümberkujundamiseks hädavajalikud.

Komisjon, liikmesriigid ja tööstusharu peaksid jätkuvalt hoolega jälgima kriitilise tähtsusega ja muu tooraine tarnimist, edendama tarnekindluse tagamiseks strateegilisi partnerlussuhteid ning kaaluma vajaduse korral muude meetme võtmist, nagu strateegiliste varude kogumine.

Kui EL kahekordistab kõnealuse perioodi esimesel poolel oma kavandatud iga-aastast soojuspumpade kasutuselevõtu tempot, paigaldataks järgmise viie aasta jooksul 10 miljonit soojuspumpa. See vähendaks gaasi tarbimist 12 miljardit kuupmeetrit iga 10 miljoni kodumajapidamistes paigaldatud soojuspumba kohta. Soojuspumpade kiirem kasutuselevõtt turul nõuab kogu tarneahela kiiret laiendamist ning sellega peaksid kaasnema meetmed, millega hoogustatakse hoonete renoveerimist ja kaugküttesüsteemide uuendamist.

Lisaks kodu- ja hooneprojektidele vähendaks tuule-, päikese- ja muudest vähese heitega allikatest saadud energia elektritootmises samuti sõltuvust gaasist.

2.2.2. Tööstuse CO2 heite vähendamine

Kava „REPowerEU“ võib kiirendada uuenduslike vesinikupõhiste lahenduste ja konkurentsivõimelise taastuvelektri kasutuselevõttu tööstussektorites. Komisjon rakendaks innovatsioonifondi varem, et toetada üleminekut elektrifitseerimisele ja vesinikule, sealhulgas kogu ELi hõlmava CO2 heite hinnavahe lepingute süsteemi kaudu, ning suurendada uuenduslike heiteta ja vähese CO2 heitega seadmete, nagu elektrolüüsiseadmed, järgmise põlvkonna päikese- ja tuuleenergia ning muude tehnoloogiatega seotud ELi tootmisvõimsust.

2.2.3. Kiiremad loamenetlused

Taastuvenergiaprojektide kiirema elluviimise eeltingimus on lihtsamad ja lühemad loamenetlused. Üks peamine takistus taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel on aeganõudvad haldusmenetlused. Selle probleemi lahendamiseks tuleks täielikult ja kiiresti üle võtta praegu jõus olev taastuvenergia direktiiv, 16 viia ellu liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades esitatud asjakohased reformid ja meetmed ning rakendada läbivaadatud TEN-E raamistiku sätted, mis käsitlevad taristuprojektidele lubade andmist 17 .

Komisjon kutsub liikmesriike üles tagama, et taastuvatest energiaallikatest energia tootmise rajatiste planeerimist, ehitamist ja käitamist, nende ühendamist võrku ja võrku ennast käsitataks ülekaaluka avaliku huviga ja avaliku julgeoleku huvides olevatena ning nende suhtes kohaldataks liikmesriigis kehtivatest planeerimis- ja loamenetlustest kõige soodsamat. 

Liikmesriigid peaksid kiiresti kaardistama taastuvenergiaprojektide jaoks olemasolevad sobivad maa- ja merealad, hindama nende kättesaadavust ja tagama nende kättesaadavuse kooskõlas nende riiklike energia- ja kliimakavadega, panusega 2030. aasta läbivaadatud taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse ning muude kaalutlustega, nagu ressursside kättesaadavus, võrgutaristu ja ELi elurikkuse strateegia eesmärgid. Komisjon pakub looduse taastamist käsitleva tulevase õigusakti ettepanekus välja, et liikmesriigid peaksid riiklike looduse taastamise kavade koostamisel võtma arvesse piiratud ja selgelt määratletud alasid, mis on taastuvenergia tootmiseks eriti sobivad, ning vältima samal ajal nii palju kui võimalik keskkonna seisukohast väärtuslikke alasid. Liikmesriigid võivad kasutada mereala ruumilise planeerimise direktiivi kohaste kavade läbivaatamist selleks, et edendada taastuvenergiaprojekte.

Mais avaldab komisjon soovituse taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamise kohta ning töötab selle nimel, et toetada ELi õigusaktidega juba võimaldatud kogu paindlikkuse kasutamist ja allesjäänud takistuste kõrvaldamist, olenemata sellest, mis neid takistusi põhjustab.

Komisjon esitab ka suunised selle kohta, millal ja millisel kujul oleks vaja regulatsiooni testkeskkondi, mille abil saab katsetada uuenduslikke tehnoloogialahendusi, tooteid või teenuseid, mis võimaldavad võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid ja samas kaitsta keskkonda. Suunistes keskendutakse regulatsiooni testkeskkondade piiride seadmisele, näiteks ajavahemiku, territooriumi ja pideva regulatiivse järelevalve kindlaksmääramisele eesmärgiga minimeerida riske.

Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp lepivad 2022. aastal kokku rahastamismehhanismides, mis aitaksid kõige paremini edendada Euroopas elektriostulepingute väljaarendamist, mis on juba võimalik programmi „InvestEU“ raames. See hõlmab energiaostulepingutele juurdepääsu parandamist uute ostjate, nagu VKEde jaoks.

Kokkuvõte

Võttes arvesse viimaste kuude arengusuundi energiaturgudel ja eelkõige meie julgeolekuolukorra järsku muutust viimastel nädalatel, tuleb oluliselt kiirendada puhtale energiale üleminekut ja seeläbi suurendada Euroopa energiasõltumatust.

Selleks et leevendada kõrgete hindade mõju leibkondadele, põllumajandustootjatele, ettevõtjatele ja tööstusele, on vaja võtta viivitamatult meetmeid.

Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse lõpetamine kiirendab liikmesriikides energiaallikate jaotuse muutumist, mis peaks kajastuma elektrituru toimimises.

Euroopa gaasi hoiustamise poliitika parandab valmisolekut järgmiseks talvehooajaks ja kaugemakski tulevikuks. Ühine ja kooskõlastatud tegevus on parim viis, kuidas erandolukorras reageerida meie ees seisvatele probleemidele.

Komisjon on valmis koostama koos liikmesriikidega suveks kava „REPowerEU“, et toetada energiatarnete mitmekesistamist, kiirendada üleminekut taastuvenergiale ja suurendada energiatõhusust. Selle abil saaksime kiiremini järk-järgult lõpetada Venemaa gaasi importimise ja sõltuvuse fossiilkütustest ning see oleks keskpikas perspektiivis parim vahend hinnašokkide vastu. Kava aitaks ELi rohepöörde kavandatust varem ellu viia ning selles pöörataks eritähelepanu piiriülestele ja piirkondlikele vajadustele. Vajadus suurema varustuskindluse järele annab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele uue hoo.

(1)    Vt Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) jaoks 9. novembril 2016 korraldatud seminari  aruanne , sooline perspektiiv juurdepääsul energiale ELis , sooline võrdõiguslikkus ja energia | Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (europa.eu) ja ülemaailmne keskkonnafoorum-sooküsimusi käsitlev aruteludokument-sessioon-6.2.pdf (oecd.org)

(2)      Üle poole ELi alumiiniumi ja tsingi sulatustehastest töötavad praegu väiksema võimsusega või on ajutiselt suletud. Esmase alumiiniumi tootmisvõimsus on ELis ajutiselt vähenenud 650 000 tonni võrra, mis moodustab umbes 30 % kogu tootmisvõimsusest. 

(3)       Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett , COM(2021) 660 final, 13. oktoober 2021.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199).

(5)      Komisjoni teatis „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1). Abi võib anda likviidsustoetusena (laenud või garantiid) kuni kuue kuu jooksul raskustes olevatele suurettevõtjatele või kuni 18 kuu jooksul VKEdele. Samuti võib abistada ettevõtjad, kes ei ole raskustes, kuid kellel on terav likviidsusvajadus erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu.

(6)    Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat (ELT C 317, 25.9.2020, lk 5).

(7)       Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1–75). Euroopa Liidu suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204, 1.7.2014, lk 1–97).

(8)       Avalik konsultatsioon põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi muudetud eeskirjade kohta .

(9)    ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

(10)    Välja arvatud ELi vastuvõetud sanktsioonide loetellu kantud füüsiliste isikutega seotud või nende valitseva mõju all olevad ettevõtted ja/või Venemaa või Valgevene juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad abisaajad.

(11)    10-punktiline kava, kuidas vähendada Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa maagaasist, 3. märts 2022, Rahvusvaheline Energiaagentuur.

(12)    Kui HKSi vahenditest tuleks eelkõige toetada heite edasist vähendamist, eelkõige seeläbi, et investeeritakse energiatõhususmeetmetesse, energiasüsteemi ümberkujundamisse ja puhaste tehnoloogiate alasesse innovatsiooni, siis HKSi direktiivi (direktiiv 2009/29/EÜ) artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kasutada HKSi tulusid rahalise toetuse andmiseks, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades.

(13)      13 liikmesriiki (BE, BG, DK, ES, FI, FR, HU, IT, LT, LV, PL, PT, SE) on kehtestanud hoiustamiskohustuse. Peale selle on liikmesriike, kes on andnud teada, et nad kavatsevad seda teha (näiteks DE). 

(14)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56).

(15)       Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia (COM(2020) 301 final).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.3.2022

COM(2022) 108 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks

1. LISA

Suunised elektridirektiivi artikli 5 kohaldamise kohta  
praeguses olukorras  

1.Sissejuhatus 

Elektridirektiivi eesmärk on ühendatud turgude eeliste kasutamisega tagada tarbijatele taskukohased ja läbipaistvad energiahinnad ja -kulud, varustuskindluse kõrge tase ja õiglane üleminek kestlikule, vähese CO2 heitega energiasüsteemile. Artikli 5 eesmärk täpsemalt on tagada tõhus konkurents tarbijate kasuks, tagades samal ajal energiaostuvõimetute ja kaitsetute kodutarbijate kaitse. See sisaldab raamistikku reguleeritud hindade erakorraliseks ja piiratud kestusega rakendamiseks, mida võib lubada konkreetsetel asjaoludel, näiteks märkimisväärselt kõrgemate energiahindade perioodidel. Energiatõhususe ja tõhusa turu stiimulite säilitamiseks peaksid reguleerivad meetmed jääma ajutiseks ja sisaldama täpselt määratletud tegevuskava nende järkjärguliseks kaotamiseks.

Praegune olukord energiaturgudel on selline, et võib olla vajalik jaehindade kujundamisse sekkumine, et liikmesriigid saavutaksid oma poliitikaeesmärgid ning tagaksid tarbijatele taskukohased läbipaistvad energiahinnad ja -kulud.

Käesolevate suuniste eesmärk on toetada liikmesriike selliste meetmete väljatöötamisel, tagades, et need toovad tarbijatele kasu praeguse kriisi ajal ja suurendavad konkurentsi tarbijate kasuks pikemas perspektiivis. Suunistes on esitatud põhjused, miks gaasi ja elektri kõrged ja volatiilsed hulgihinnad võivad praegu konkurentsi piirata ja tarbijaid kahjustada. Need võiksid olla liikmesriikide jaoks aluseks, et määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt nad soovivad kasutada artiklis 5 sätestatud paindlikkust seoses hinnasekkumistega jaemüügi tasandil. 

Artiklis 5 on sätestatud, et tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad müüvad tarbijatele, selle asemel, et selle määraks valitsus või reguleeriv asutus. Seda seetõttu, et pakkumise ja nõudluse vastastikusel mõjul põhineval hästi toimival turul tagab see järgmise:  

·suurendab tarbijate mõjuvõimu; 

·saadab turul investeerimissignaale, mis toetavad keskpikas perspektiivis varustuskindlust ja üleminekut vähese CO2 heitega süsteemile; 

·toetab üleminekut paindlikule elektrisüsteemile, eelkõige nõudluse poole osalusel;  

·soodustab energiatõhusust ja -säästu, kuna energia hind on oluline märk energia tegeliku väärtuse kohta, ning 

·annab tarbijatele suurema valiku, sest tarnijad konkureerivad, et teha paremaid hinnal ja teenusel põhinevaid pakkumisi.  

Samas tunnistatakse artiklis 5 ka seda, et teatavatel asjaoludel võib olla vajalik sellest üldpõhimõttest kõrvale kalduda. Liikmesriigid võivad sekkuda jaehindade kujundamisse tarnijate poolt (reguleeritud hinnad) kooskõlas järgmisega34:   

·artikli 5 lõige 3, mis võimaldab liikmesriikidel reguleerida energiaostuvõimetutele ja kaitsetutele kodutarbijatele kehtivaid jaehindu vastavalt artikli 5 lõikes 4 sätestatud eritingimustele eesmärgiga tagada, et nad suudavad rahuldada oma põhilisi energiavajadusi;  

·artikli 5 lõige 6, mis võimaldab võtta teataval ajavahemikul meetmeid jaehindade kujundamisel kodumajapidamiste ja mikroettevõtjate jaoks, et hõlbustada üleminekut tõhusale konkurentsile tarnijate vahel. Selle erandi suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikes 7 sätestatud konkreetsemaid tingimusi, mis erinevad energiaostuvõimetute ja kaitsetute tarbijate jaoks kehtestatud reguleeritud jaehindade suhtes kohaldatavatest tingimustest. Elektridirektiivi põhjendus 23, milles on välja toodud artikli 5 eesmärk, näitab, et seda võib kasutada eriti kõrgete hindade mõju leevendamiseks. 

2.Põhjused, miks sekkuda hinnakujundusse vastusena energiaturu praegusele olukorrale 

Kuigi täpne mõju on liikmesriigiti erinev, on mitmeid viise, kuidas praegune olukord energiaturul, kus gaasi ja elektri hulgihinnad on kõrged ja volatiilsed, võib piirata konkurentsi ja kahjustada tarbijaid, sealhulgas:  

·tugevdades turgu valitsevate ettevõtjate positsiooni; 

·jäädes kasutama suure CO2 heitega energiaallikaid;  

·takistades tarnijate juurdepääsu riskimaandustoodetele või pikemaajalistele turgudele, mis võimaldavad neil teha tarbijatele pakkumisi; 

·tekitades tarbijatele olulist kahju viisil, mis võib kahjustada turu arengut pikemas perspektiivis, kahandades seeläbi konkurentsi ja energiasüsteemi ümberkujundamist; 

·kandes hulgituru hinnatõusu ja volatiilsuse otse üle jaeturgudele; see tähendaks, et jaeturg ei suuda kaitsta tarbijaid volatiilsete hindade eest määral, mil need tarbijad ei suuda oma nõudlust kohandada; 

·vähendades tarnijate arvu turul allapoole määra, mis on nõutav jaeturu tõhusa konkurentsi tagamiseks praeguse (hulgi)turu olukorra tõttu, ning 

·koormates üle viimasena vastutava tarnija süsteeme.  

3.Reguleeritud jaehinnad praegusel kõrgete ja volatiilsete energiahindade ajal 

Esiteks, kui liikmesriik on juba võtnud artikli 5 lõikes 3 või artikli 5 lõikes 6 sätestatud meetmeid, võib ta seda praegusel perioodil jätkata. Samuti võib ta võtta arvesse praeguste kõrgete ja volatiilsete energia hulgimüügihindade mõju mis tahes tegevuskavadele, mille ta on nende jaeturu sekkumiste järkjärguliseks lõpetamiseks ette valmistanud.

Kooskõlas põhjendusega 23 on piiratud kestusega sekkumised jaehindadesse praegusel erakordsel ebastabiilsuse perioodil lubatud, isegi kui liikmesriik on juba saavutanud täieliku konkurentsi kas kõigi tarbijate või mõne tarbijarühma jaoks, et täita järgmised eesmärgid: 

·tagada kaitsetute ja kodutarbijate kaitse erakordselt kõrgete hindade ajal; 

·tagada jätkuv üleminek täielikule konkurentsile; 

·vältida juba saavutatud konkurentsitaseme tõsist kahjustamist (eespool nimetatud põhjustel).  

4.Meetmete kooskõla tagamine ELi energiapoliitika ja elektridirektiivi eesmärkidega 

Kui liikmesriik reguleerib jaehindu praeguse kõrgete ja volatiilsete hindade perioodi tõttu, on oluline, et see ei kahjustaks ELi energiapoliitika ja elektridirektiivi üldisemaid eesmärke. Nende eesmärkide hulka kuuluvad konkurentsivõimelised turud, tarbijate mõjuvõimu suurendamine, taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutuselevõtt, paindlik elektrisüsteem ja suurem energiatõhusus.  

Seda saab tagada artikli 5 lõikes 7 sätestatud nõuete kohaldamisega. Sellega tagatakse, et meetmed on kavandatud nii, et need suudavad saavutada oma eesmärgi, on selle eesmärgiga proportsionaalsed ega sekku turu tavapärasesse toimimisse rohkem kui vajalik.  

Praktikas tuleb nende meetmete puhul tingimata arvesse võtta praegu valitsevaid konkreetseid asjaolusid, kus energia hulgimüügihinnad on kõrged ja volatiilsed, ning üldist eesmärki tagada pikemas perspektiivis üleminek täieliku konkurentsiga jaeturule ja hõlbustada energiasüsteemi ümberkujundamist.  

5.Peamised kaalutlused reguleeritud jaehindade väljatöötamisel 

Praeguses olukorras peaksid reguleeritud jaehinnad võimaldama tagada, et turud toimiksid tarbijate jaoks pikemas perspektiivis hästi. See tähendab, et nendega peaksid kaasnema meetmed tõhusa konkurentsi saavutamiseks ja metoodika meetmete rakendamisel tehtud edusammude hindamiseks. Kõige asjakohasemad meetmed sõltuvad iga liikmesriigi konkreetsest olukorrast ja tema ees seisvatest konkreetsetest probleemidest ning võivad hõlmata järgmist. 

·Meetmed tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks:   

§meetmed omatarbeks toodetud energia tarbimise ja tootmise võimaldamiseks; 

§energiatõhususe meetmed, et vähendada energianõudlust, suurendada energiatõhusust ja vähendada tarbijate kokkupuudet hinnavolatiilsuse mõjuga, ning 

§nõudluse paindlikkuse potentsiaali ärakasutamine, et reageerida nõudluse ja pakkumise kõikumistele, eelkõige tagamaks, et tarbijad saavad koondtarbimise kaudu osaleda tarbimiskaja meetmetes. 

·Meetmed, millega tagatakse, et kõik tarnijad tegutsevad heaperemehelikult, kaitstes tarbijate huve. 

·Meetmed, millega tagatakse, et tarnijad suudavad teha turul tarbijate vajadustele vastavaid pakkumisi:  

§tarnijatel on võrdsetel alustel juurdepääs pikaajalistele lepingutele;  

§meetmed, millega toetatakse uute tarnijate tõhusat juurdepääsu hulgimüügiturgudele; 

§meetmed turgu valitsevate tootjate suhtes, et teha õiglastel alustel kättesaadavaks forvardlepingud (nt samadel tingimustel nagu nende tarnelepingute puhul). Kui tootjad on juba müünud energiat forvardturul pikaajaliste elektriostulepingute või kahepoolsete lepingute alusel, tuleks see energia välja jätta, ning 

§uute osalejate turule sisenemise tõkete kõrvaldamine. 

Igal juhul peaksid liikmesriigid tagama elektridirektiivi III peatüki täieliku ja tõhusa rakendamise, et tagada tarbijate mõjuvõimu suurendamine.  

Vaja on meetodit, mille kohaselt hinnata edusamme täielikult konkurentsile rajatud turgude taastamisel.  Üks viis selle saavutamiseks oleks tegevuskava koos vahe-eesmärkidega reguleeritud hindade kaotamiseks:  

·eelkõige tuleks vahe-eesmärgid siduda erandlike pakkumis- ja nõudlustingimuste mõju leevendamisega, eeldamata nende naasmist kriisieelsele tasemele. See tähendaks, et me eeldame täieliku konkurentsi taastumist uue hulgimüügihinna taseme alusel;   

·tegevuskava peaks olema piisavalt selge, et võimaldada turuosalistel teha edasisi plaane. 

Reguleeritud hindade võimaliku kahjuliku mõju minimeerimine tähendab ka tarnijate mittediskrimineeriva kohtlemise tagamist. See peab hõlmama järgmist.  

·Tarnijad peaksid saama vabalt töötada välja muid pakkumisi, mis ei põhine reguleeritud hindadel. 

·Dünaamiliste hindadega lepinguid ei tohiks mõjutada ja tarbijatel peaks olema jätkuvalt võimalik valida dünaamilisi tariife. 

·Metoodika peaks tagama, et see ei tugevdaks turgu valitsevate ettevõtjate positsiooni. 

·Reguleeritud hind ei tohiks põhineda ühe konkreetse ettevõtja tootmispargil. Kui aga konkreetse ettevõtja tootmispark oli varem kõigile tarnijatele mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks tehtud, võib seda arvesse võtta. 

·Reguleeritud hinda pakkuva tarnija valik peaks olema läbipaistev ja valikumenetlus peaks põhinema mittediskrimineerivatel valikukriteeriumidel. 

·Kui tarnijale pakutakse reguleeritud hinnaga pakkumiste eest hüvitist, on kaks võimalust:  

§kõigil tarnijatel peaks olema õigus esitada reguleeritud hinnaga pakkumisi samadel alustel. Hüvitamise ajastamise puhul tuleks arvesse võtta erinevat finantsmõju väiketarnijatele, et kaitsta neid ebaproportsionaalse koormuse eest, mis võib tuleneda kohustusest pakkuda elektrit reguleeritud hindadega;  

§tarnija tuleks valida avatud menetluse, näiteks pakkumismenetluse teel.  

Reguleeritud hinnad peaksid kajastama kulusid tasemel, kus saab valitseda tõhus hinnakonkurents. Sellega seoses peaksid liikmesriigid võtma arvesse järgmist.  

·Reguleeritud hinnakujunduse metoodika peaks olema täielikult auditeeritav. 

·Arvutusprotsessi jaoks peaks reguleeritud hindu rakendaval asutusel olema juurdepääs vajalikule teabele tööstusharu kulustruktuuri kohta.  

·Reguleeritud hind peab suutma katta tarnijate mõistlikult kantud kulud ja seda tuleb hinnata objektiivsete majanduslike kriteeriumide alusel, sealhulgas reguleeritud või halduskulud.  

·Tarnijate kulude asjakohase võrdlushinna kindlaksmääramine elektri hankimisel on eriti keeruline kõrgete ja volatiilsete hindade ajal. Siiski on oluline, et isegi kui reguleeritud hinnad võivad olla madalamad sellest, mis on vajalik hulgimüügituru kulude katmiseks konkreetsel lühiajalisel perioodil, peavad need kajastama kulusid, võttes arvesse nõuetekohaselt põhjendatud pikemat ajavahemikku. See võib põhineda näiteks asjaomase liikmesriigi tarnijate tavapärastel energiaostu forvardlepingutel.  

Muud elektridirektiivi artikli 5 lõike 7 kohased nõuded on järgmised:  

·võimalikult palju vähendada reguleeritud jaehindade negatiivset mõju elektri hulgimüügiturule; 

·tagada, et reguleeritud jaehindadest kasu saavatel isikutel on jätkuvalt võimalik valida vabaturu pakkumisi ning et neile pakutakse sellega seoses abi ja teavet; 

·teavitada tarbijaid otse nutiarvestite paigaldamise võimalusest ja anda neile vajalikku abi ning 

·tagada, et reguleeritud jaehinnad ei too kaasa otsest ristsubsideerimist tarbijate vahel, kellele tarnitakse elektrit vabaturuhindade alusel, ja nende vahel, kellele tarnitakse elektrit reguleeritud tarnehindade alusel.