(-1a)

2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)  (1a) jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku eesmärgis hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 oC võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning teha jõupingutusi, et hoida temperatuuri tõusu alla 1,5  oC. Võttes 2021. aasta novembris ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26) vastu Glasgow kliimapakti, tunnistasid selle osalised, et üleilmse keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5  oC-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste riske ja mõju, ning kohustusid tugevdama oma 2030. aasta eesmärke 2022. aasta lõpuks, et tagada, et osalised liiguvad graafikus, et piirata ülemaailmset soojenemist 1,5  oC-ga.

(-1b)

Euroopa Parlament nõudis oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta  (1b) tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata ambitsioonikaid meetmeid, et piirata globaalset soojenemist 1,5  oC-ga. Vajadus mitte ületada Pariisi kokkuleppe eesmärki 1,5  oC on muutunud veelgi olulisemaks pärast valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) tehtud järeldusi 8. oktoobri 2018. aasta aruandes „Global warming of 1,5  oC“ (Ülemaailmne soojenemine 1,5  oC), 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate Change 2021: The Physical Science Basis“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus) ning 28. veebruari 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõju, kohanemine ja haavatavus). IPCC kinnitas väga veendunult, et kliimamuutused kujutavad endast ohtu inimeste heaolule ja planeedi tervisele ning mis tahes edasised viivitused kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks võetavate ülemaailmsete kooskõlastatud ennetusmeetmetega tähendavad, et oleme kaotamas kiiresti ahenevat võimalust tagada kõigile elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik. Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel jõudis ka järeldusele, et kliimamuutuste tagajärjed on palju hävitavamad, kui globaalset soojenemist ei suudeta piirata 1,5  oC-ga ja see tõuseb 2 oC-ni. Lisaks jõuab ülemaailmne temperatuuri tõus 1,5  oC piirini või ületab selle keskmiselt järgmise 20 aasta jooksul, s.t kiiremini, kui varem arvati. Samuti leiti, et kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata kohe ja ambitsioonikalt, ei ole enam võimalik piirata globaalset soojenemist 1,5  oC-ni või isegi 2 oC-ni. Ühtlasi tunnistas ÜRO Inimõiguste Nõukogu oma 8. oktoobri 2021. aasta resolutsioonis 48/13 õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale.

(-1c)

Oma 21. oktoobri 2021. aasta resolutsioonis Ühendkuningriigis Glasgows toimuva 2021. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) kohta  (1c) väljendas Euroopa Parlament muret rahvusvahelisest lennundusest tulenevate heitkoguste vähendamise liiga aeglase edenemise pärast Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ning kordas sellega seoses vajadust reguleerida sektorit ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) raames, mis võiks samuti olla eeskujuks paralleelsele tegevusele, toetades suuremaid ülemaailmseid ambitsioone rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ICAOs. Lisaks kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast sõltuva, et tugevdada rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) ning toetama ICAO poolt pikaajalise eesmärgi vastuvõtmist sektorisiseste heitkoguste vähendamiseks, kaitstes seejuures liidu seadusandlikku autonoomiat heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi rakendamisel.

(2)

Liit kavatseb CORSIAt rakendada, võttes arvesse ELi õigusaktide ja CORSIA vahelisi erinevusi, millest ICAOd teavitati vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2018/2027 (14), ning seda, kuidas Euroopa Parlament ja nõukogu liidu õigusakte muudavad.

(2)

Liit kavatseb CORSIAt rakendada direktiiviga 2003/87/EÜ , võttes arvesse ELi õigusaktide ja ICAO poolt vastu võetud CORSIA süsteemi vahelisi erinevusi, millest ICAOd teavitati vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2018/2027 (14), ning seda, kuidas Euroopa Parlament ja nõukogu liidu õigusakte muudavad.

(9a)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohaldamist, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu ELi majandust hõlmavasse heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega, on käesolev otsus ette nähtud ajutise meetmena, mida kohaldatakse üksnes kuni kõnealuse direktiivi jõustumiseni.

b)

nad tekitavad alates 1. jaanuarist 2019 üle 10 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas, käitades õhusõidukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700  kg ja mis teostavad I lisaga hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis (kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad).

b)

nad tekitavad alates 1. jaanuarist 2021 üle 10 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas, käitades õhusõidukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 5 700  kg ja mis teostavad käesoleva direktiivi I lisaga ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1603  (1a) artikli 2 lõigetega 3 ja 4 hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis (kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad).