Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus)“

(COM(2022) 720 final – 2022/0379 (COD))

ja teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika. Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine. Koostalitleva Euroopa suunas““

(COM(2022) 710 final)

(2023/C 184/05)

Raportöör:

Vasco DE MELLO

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Parlament, 21.11.2022 b) Euroopa Liidu Nõukogu, 25.11.2022
Õiguslik alus	a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 172 b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	200/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Sarnaselt komisjoniga leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et avalike teenuste koostalitlusvõime on oluline eeltingimus digitaalse ühtse turu loomiseks.

1.2.

Nimetatud eesmärgi poole püüdlemine ei tohi aga kaasa tuua seda, et liikmesriikides rakendatakse avalike teenuste täieliku digiülemineku poliitikat, kaotades teenuste osutamise kohapeal. Tuleb arvesse võtta kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. Digioskuste õpetamine peab olema kättesaadav kõigile, kuid eelkõige nendele elanikkonnarühmadele.

1.3.

Töötajate arvu vähendamise asemel tekitab digiteenuste arendamine ja käitamine alguses lisavajaduse personali järele. Eduka digiülemineku üks eeltingimus on piisav personal.

1.4.

Komitee märgib rahuloluga, et avalike teenuste digiüleminekul on pandeemia ajal tehtud suuri edusamme.

1.5.

Komitee toetab kõnealuse poliitika jaoks sellise juhtimismudeli loomist, mis koosneb kahest järgmisest põhiorganist: Koostalitleva Euroopa nõukoda ja Koostalitleva Euroopa kogukond.

1.6.

Komitee kiidab asjaolu, et teatises nähakse ette selliste katselahenduste väljatöötamine, mis võimaldavad partnerlust avaliku sektori ja innovatiivsete tehnoloogiaettevõtjate või idufirmade vahel, et töötada välja uuenduslikud katselahendused, mida saaks avalike teenuste raames rakendada ja omavahel jagada.

1.7.

Komitee peab oluliseks, et tulevastest avalike teenuste koostalitlusvõime projektide rahastamise programmidest eraldataks vahendeid tingimusel, et rakendatud on põhimõtteid ja struktuure, mida edendatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus.

1.8.

Kuigi komitee kiidab heaks asjaolu, et see protsess on osa kaksiküleminekust, hoiatab ta, et mõned digiülemineku tehnoloogilised lahendused võivad olla väga energiamahukad.

1.8.1.

Komitee leiab, et kui vajalikud ettevaatusabinõud on võetud, ei tohi andmekaitsel lubada takistada uute koostalitluslahenduste loomist ametiasutuste või üksikisikute poolt.

1.8.2.

Lisaks on komitee seisukohal, et andmetele juurdepääsu puhul tuleks rakendada eri loatasemeid nii kodanike, ettevõtjate kui ka teiste ametiasutuste jaoks, et säilitada andmete konfidentsiaalsus ja edastada ainult rangelt vajalikke andmeid.

2.   Taustteave

2.1.

Siseturu, st isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise ala loomine nõuab kõigi olemasolevate riiklike tõkete kõrvaldamist.

2.2.

Euroopa Liit on algusest peale ja veelgi jõulisemalt pärast ühtse turu loomist püüdnud kõrvaldada kõik takistused, mis võivad pärssida tõelise siseturu kujunemist.

2.3.

Tõelise siseturu olemasoluks on vaja, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks lihtne ja kiire juurdepääs liikmesriikide avalikele teenustele ning võimalus ametiasutustega suhelda nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.

2.4.

Lisaks nõuab sellise avatud Euroopa ruumi olemasolu, et liikmesriikide ametiasutused jagaksid igal tasandil andmeid ja teeksid koostööd.

2.5.

Alates 1990. aastatest on komisjon püüdnud panna aluse koostalitlusvõime (1) või, mis veelgi parem, omavahelise ühendatuse loomisele ja säilitamisele liikmesriikide eri avalike teenuste vahel (2).

2.6.

See vajadus on järk-järgult muutunud pakilisemaks, sest siseturule on lisandunud uus, digitaalne mõõde (3).

2.7.

Digiüleminek on tõeline revolutsioon nii inimeste harjumustes kui ka ettevõtjate ja ametiasutuste toimimisviisides.

2.8.

Viimastel aastatel on liikmesriikides rida avalikke teenuseid, mida seni osutati eranditult näost näkku, hakatud osutama ka veebis. See loob suured eelised nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka ametiasutustele endile, kes on suutnud saavutada suurt kokkuhoidu nii tööajas kui ka rahalistes vahendites.

2.9.

COVID-19 kriisist tingituna on see suundumus kiirenenud, sest on tõestatud, et mitmesuguste Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime võib osutuda arvestatavaks inimeste vaba liikumise tagamise vahendiks, nagu on näidanud COVID-tõendi kasutamine.

2.10.

Euroopa Liit tunnistab, et arvestades avaliku sektori osatähtsust SKPs, (4) võib selle sektori digiüleminek olla Euroopa digiüleminekuprotsessi jaoks otsustav tegur mitte ainult sellepärast, et see võimendab üleminekut teistes valdkondades, vaid ka sellepärast, et see suudab Euroopa majanduse kontekstis etendada juhtrolli.

2.11.

Seepärast nähakse taaste- ja vastupidavuskavades avaliku halduse digiüleminekuks ette kokku 47 miljardi euro ulatuses avaliku sektori investeeringuid.

2.12.

Euroopa Liit komisjoni kaudu ja liikmesriikide valitsused on aja jooksul tunnistanud vajadust suurendada nii riiklike avalike teenuste omavahelist kui ka nende teenuste ja Euroopa Liidu teenuste vahelist koostalitlusvõimet ja omavahelist ühendatus, (5) et need teenused oleksid kättesaadavad kõigile ELi inimestele ja ettevõtjatele, olenemata nende asukohast.

2.13.

Kuigi avalike teenuste koostalitlusvõime ei ole uus teema, (6) on teatise eesmärk luua ametlikum, stabiilsem ja suuremat turvalisust pakkuv koostööraamistik, et suurendada eri riiklike avalike teenuste digisüsteemide ühendatust nii omavahel kui ka Euroopa Liidu teenustega (7). See peaks konsolideerima eesmärki saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidus avalike teenuste osutamine 100 % digitaalselt, nagu on kavandatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118).

2.14.

Selleks sätestatakse käesoleva arvamuse aluseks olevas teatises selles valdkonnas ühtse lähenemisviisi kasutamiseks järgmised aluspõhimõtted: — luua koostalitlusvõime juhtimise struktuur, mis koosneb kahest organist (Koostalitleva Euroopa nõukoda ja Koostalitleva Euroopa kogukond), mis on kavandatud võimaldama koostööd haldusasutuste vahel nii üldisel (Euroopa, riiklik, piirkondlik või kohalik tasand) kui ka valdkondlikul (mh justiits-, transpordi-, siseküsimuste, tervishoiu- ja keskkonnavaldkond) tasandil, samuti erasektori sidusrühmadega, andes volitused leppida kokku ühistes koostalitluslahendustes (nt raamistikud, avatud spetsifikatsioonid, avatud standardid, rakendused ja suunised); — kehtestada kohustuslik piiriülesele koostalitlusvõimele avalduva mis tahes mõju hindamine juhul, kui luuakse uus avaliku teenuse infosüsteem või muudetakse seda; — luua ühiselt Euroopa Liidu avaliku sektori jaoks koostalitluslahenduste ökosüsteem (tunnustatud koostalitluslahenduste kataloogid, mida saab kasutada haldusasutustes ja poliitikakujundamisel, näiteks digivahendid, -spetsifikatsioonid ja -lahendused), et ELi kõigi valitsemistasandite haldusasutused ja muud sidusrühmad saaksid anda oma osa nende lahendustesse loomise, täiustamisse ja taaskasutamisse, tehes koos uuendusi ja luues avalikku väärtust; — tagada, et riiklike infosüsteemide loomist või tugevdamist toetavaid teatavaid ELi rahalisi vahendeid eraldatakse tingimusel, et kasutatakse ELi poolt eelnevalt kindlaksmääratud lahendusi ja põhimõtteid (8).

3.   Üldised märkused

3.1.

Sarnaselt komisjoniga leiab komitee, et avalike teenuste koostalitlusvõime on oluline eeltingimus digitaalse ühtse turu loomiseks ja allesjäänud tõkete kõrvaldamiseks füüsilisel turul (9).

3.2.

Selleks et saavutada 2030. aastaks kogu Euroopa Liidus avalike teenuste osutamine 100 % digitaalselt, tuleb kiiresti luua üleeuroopaline võrk, mis ühendab neid teenuseid ja kasutab ühiseid elemente, muu hulgas tehnilisel, semantilisel, õiguslikul ja organisatsioonilisel tasandil, ning täiustada selle võrgu toimimist.

3.3.

Nimetatud eesmärgi poole püüdlemine ei tohi aga kaasa tuua seda, et liikmesriikides rakendatakse avalike teenuste täieliku digiülemineku poliitikat, kaotades teenuste osutamise kohapeal. Tuleb arvesse võtta kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi, sest igaühel peab olema juurdepääs kohapeal pakutavatele avalikele teenustele. Digioskuste õpetamine peab olema kättesaadav kõigile, kuid eelkõige nendele elanikkonnarühmadele.

3.4.

Töötajate arvu vähendamise asemel tekitab digiteenuste arendamine ja käitamine alguses lisavajaduse personali järele. Eduka digiülemineku üks eeltingimus on piisav personal.

3.5.

Digiüleminekut tuleks kasutada paremate avalike teenuste tagamiseks.

3.6.

Nagu komitee ühes oma varasematest arvamustest märkis, ei ole eesmärk vahetada inimesed IT-vahendite vastu välja, vaid anda inimestele rohkem aega, et nad saaksid seda kasutada suurema lisaväärtusega ülesannete täitmiseks (10).

3.7.

Digiüleminek ja tehisintellekti kasutamine ei ole vahend, millega õigustada üldist töökohtade kärpimist. Rutiinsete ülesannete kadumine digiülemineku tõttu peaks viima selleni, et töötajatel on rohkem aega keerulisema töö tegemiseks ja inimeste nõustamiseks.

3.8.

Lisaks on 2030. aastal kindlasti väike hulk digitaalselt tõrjutud inimesi, kes pääseb avalikele teenustele ligi üksnes kohapeal (11). Alternatiivseid juurdepääsu kanaleid, mis võimaldavad inimestel kasutada avalikke teenuseid, ei tohi digiülemineku käigus raskendada ega sulgeda.

3.9.

Seepärast kiidab komitee kõnealuse teatise eesmärki süvendada ja parandada avaliku sektori koostalitlusvõime taset, luues ELi tasandil kindlaksmääratud õigusraamistiku (12).

3.10.

Komitee märgib, et kodanike (eelkõige piiriüleste töötajate), ettevõtjate ja liikmesriikide haldusasutuste endi jaoks toob koostalitlusvõime süvendamine suurt kasu.

3.11.

Et see kasu oleks aga ka päriselt tuntav, ei piisa selliste tehniliste standardite kehtestamisest, mis võimaldavad teenuseid omavahel ühendada, nagu komisjon ka ise möönab. Liikmesriigid peavad kõigil tasanditel tegema piisavaid avaliku sektori investeeringuid.

3.12.

Tuleb tagada koordineerimine nii seadusandlikul kui ka sektoripõhiste teenusevõrkude tasandil, tagamaks ühelt poolt see, et koostalitlusvõime abil saavutatud tulemusi ei nullita tarbetu halduskoormuse tekitamisega, ning teiselt poolt see, et üksikisikud või ettevõtjad ei pea esitama samu andmeid eri ametiasutustele, sest see põhjustaks menetluste dubleerimist ja tarbetuid kulusid.

3.13.

Samuti on oluline, et teiste liikmesriikide kodanike ja ettevõtjate ees ning teistele liikmesriikidele kuuluvate avalike teenuste puhul ei oleks riigi tasandil digitaalsete avalike teenuste ühendatuse ja koostalitlusvõime seisukohast takistusi, mis pärsiks nende piiriülest kasutamist (13).

3.14.

Komitee märgib rahuloluga, et avalike teenuste digiüleminekul tehti pandeemia ja liikumispiirangute ajal suuri edusamme.

3.15.

Seda silmas pidades on kiiduväärt, et kõnealuse teatise eesmärk on tagada sidusus kõigi koostalitlusvõime meetmete vahel, mis hõlmavad nii riiklikke kui ka valdkondlikke Euroopa tasandi meetmeid, soodustades ühiste mudelite kasutamist ning tehniliste kirjelduste ja muude jagatavate lahenduste jagamist.

3.16.

Samal põhjusel toetab komitee põhimõtet, mille kohaselt nii Euroopa kui ka riiklikud ametiasutused taaskasutavad ja jagavad elemente ja andmeid.

3.17.

Komitee väljendab muret ka keelte kasutamise pärast avalike teenuste koostalitlusvõime valdkonnas. Keelte kasutamise kord ei tohi olla üks haldustakistus ning on vaja tagada, et andmete ja teabe jagamine toimuks kõigile arusaadavas keeles.

3.18.

Komitee toetab asjaolu, et selle poliitika jaoks töötakse välja ja võetakse kasutusele juhtimismudel, mis koosneb kahest põhiorganist. Need on Koostalitleva Euroopa nõukoda, mille eesistuja on komisjon ning mis koosneb iga liikmesriigi esindajatest, Euroopa Regioonide Komitee esindajast ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajast, ning Koostalitleva Euroopa kogukond, mis koosneb kodanikuühiskonna ja erasektori osalejatest (14) (15).

3.19.

Komitee leiab, et koostalitlusvõime poliitika kujundamisse on oluline kaasata kodanikuühiskond, eelkõige sotsiaalpartnerid, mitte ainult seepärast, et kodanikud ja ettevõtjad on selle meetme sihtrühm, vaid ka seepärast, et kodanikuühiskond saab anda sellesse poliitikasse oma panuse, pakkudes uusi tehnoloogilisi lahendusi, mida avalik sektor ei suudaks välja töötada.

3.20.

Komitee leiab, et kodanikuühiskond peaks osalema eri tasanditel ning komisjon peab julgustama ja innustama liikmesriike edendama seda osalemist eri tasanditel – nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

3.21.

Komiteel on hea meel, et komisjon loob ühtse kontaktpunkti, mille eesmärk on koondada ja tsentraliseerida kõik koostalitlusvõimega seotud teadmised ja mehhanismid, mida saavad pakkuda nii avaliku kui ka erasektori osalejad.

3.22.

Sarnaselt komisjoniga leiab komitee, et ELi ametiasutused peaksid vähendama oma sõltuvust kolmandate riikide pakutavast digitaristust, sest see ohustab Euroopa digitaalset suveräänsust.

3.23.

Sellega seoses märgib komitee, et komisjoni arvates tuleks eelistada avatud süsteeme, mille lähtekood on samuti avatud, et anda arendajatele võimalus oma lahendusi jagada.

3.24.

Sellega seoses kiidab komitee asjaolu, et teatises nähakse ette ja soodustatakse selliste katselahenduste väljatöötamist, mis võimaldavad partnerlust avaliku sektori ja innovatiivsete tehnoloogiaettevõtjate või idufirmade vahel, et töötada välja uuenduslikud katselahendused, mida saaks pärast katseetapi edukat läbimist avalike teenuste raames rakendada ja omavahel jagada.

3.25.

Komitee peab oluliseks, et tulevastest avalike teenuste koostalitlusvõime projektide rahastamise programmidest eraldataks vahendeid tingimusel, et rakendatud on põhimõtteid ja struktuure, mida edendatakse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus.

3.26.

Selline tingimus oleks ametiasutuste jaoks suurepärane võimalus võtta vabatahtlikult kasutusele ühised standardid.

3.27.

Komitee väljendab imestust selle üle, et erinevalt varasematest teatistest (16) ei mainita kõnealuses teatises eeliseid, mida Euroopa avalike süsteemide koostalitlusvõime võiks anda pettustevastases võitluses. See tooks liikmesriikidele kaasa tõhususe kasvu ja lisatulusid.

3.28.

Sellega seoses märgib komitee, et koostalitlusvõimeliste süsteemidega peab kaasnema tehisintellekti kasutamine, millega võidakse toetada ametiasutusi andmeanalüüsis ning lisaks anda võimaluse häirete ja hoiatuste saatmiseks liikmesriikide mitmesugustele ametiasutustele.

3.29.

Lõpetuseks on komiteel kaks märkust roheülemineku ja andmekaitse kohta.

3.29.1.

Teatise üks eesmärk on avalike süsteemide koostalitlusvõime strateegia hõlmamine lisaks digiülemineku strateegiale ka roheülemineku strateegiasse.

3.29.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mõned IT-mehhanismid, mis on küll väga tõhusad, võivad olla väga energiamahukad.

3.29.3.

Nii on see plokiahela puhul, mis kuigi väga tõhus, näiteks tundlike andmete turvalisuse seisukohast, tarbib ka suures koguses energiaressursse.

3.29.4.

Komitee väljendab heameelt viisi üle, kuidas teatises sätestatud normidega võetakse kasutusele reguleeritud testimiskeskkonnad.

3.29.5.

Komitee leiab, et kui vajalikud ettevaatusabinõud on võetud, ei tohi andmekaitsel lubada takistada uute koostalitluslahenduste loomist ametiasutuste või üksikisikute poolt.

3.29.6.

Lisaks on komitee seisukohal, et andmetele juurdepääsu puhul tuleks rakendada eri loatasemeid nii kodanike, ettevõtjate kui ka teiste ametiasutuste jaoks, et säilitada andmete konfidentsiaalsus ja edastada ainult rangelt vajalikke andmeid.

3.29.7.

See aitaks vältida selliseid probleeme nagu need, mis on hiljuti tekkinud seoses võimalusega pääseda ligi Portugali tegelike kasusaajate keskregistri andmetele. Nende kohta on oma otsuse juba teinud Euroopa Liidu Kohus.

---

(1)  Avaliku sektori koostalitlusvõimet määratletakse komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika. Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine. Koostalitleva Euroopa suunas“ protsessina, mis võimaldab haldusasutustel teha koostööd ja panna avalikud teenused toimima piiri-, sektori- ja organisatsiooniüleselt.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1719/1999/EÜ käivitas komisjon avalike teenuste koostalitlusvõime algatuse, mis koosnes reast suunistest, mille eesmärk oli muu hulgas selgitada välja haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse üleeuroopaliste võrkudega seotud ühist huvi pakkuvad projektid.

(3)  Digitaalse siseturu rajamisel ei ole muutunud oluliseks mitte ainult selle tekkimist takistavate asjaolude kõrvaldamine, vaid ka mehhanismide kasutuselevõtmine uute takistuste tekkimise vältimiseks.

(4)  Eurostati 2022. aasta andmete kohaselt moodustab avalik sektor 53,1 % Euroopa SKPst, vt Government finance statistics – Statistics Explained (europa.eu).

(5)  Vt nt Tallinnas (2017), Berliinis (2020), Lissabonis (2021) ja Strasbourgis (2022) toimunud ministeeriumitevaheliste kohtumiste lõppdeklaratsioonid.

(6)  Komisjon esitas 2010. aastal teatise „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused“ (KOM(2010) 744), mida käsitleti komitee arvamuses TEN/448–449 ja mida rakendati Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste programmi kaudu (ISA programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ), millele järgnes 2015. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/2240 loodud ISA2 programm ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/694 alusel käivitatud programm „Digitaalne Euroopa“.

(7)  Komisjoni ettepanekus tunnistatakse, et senine ennetav lähenemisviis ei ole kavandatud koostalitlusvõimealaste eesmärkide saavutamiseks piisav.

(8)  Vt määruse ettepanekule lisatud seletuskiri ning komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam avaliku sektori koostalitlusvõime poliitika. Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine. Koostalitleva Euroopa suunas“.

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutas juba oma arvamuses „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ (TEN/635) koostalitlusvõime tähtsust digitaalse ühtse turu saavutamisel (ELT C 81, 2.3.2018, lk 176).

(10)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 – IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks““ ja „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused““ (ELT C 376, 22.12.2011, lk 92).

(11)  See on murepunkt, mida on komitee arvamustes korduvalt käsitletud (ELT C 81, 2.3.2018, lk 176).

(12)  Varasemates arvamustes on komitee väljendanud toetust kõigile projektidele, mille Euroopa Liit on digiülemineku eesmärkide saavutamiseks käivitanud (ELT C 365, 23.9.2022, lk 13).

(13)  Üks tegur, mis võib takistada avalike teenuste piiriülest koostalitlusvõimet, on isikuandmete küsimus.

(14)  Koostalitleva Euroopa nõukoda vastutab meetmete väljatöötamise, toetuse pakkumise, nõustamise ja järelmeetmete rakendamise eest Euroopa koostalitlusvõime poliitika raames, ning Koostalitleva Euroopa kogukond toob kokku kodanikuühiskonna sidusrühmad, et aidata Koostalitleva Euroopa nõukojal leida ja kindlaks teha uusi lahendusi.

(15)  Komisjoni valitud variant on kooskõlas komitee varasemates arvamustes esitatud soovitustega (ELT C 81, 2.3.2018, lk 176).

(16)  Vt komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ lisa.