Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride tegevuskava, et hõlbustada Ukraina põllumajandustoodete eksporti ja kahepoolset kaubandust ELiga““

(COM(2022) 217 final)

(2023/C 75/25)

Raportöör:

Marcin NOWACKI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 28.6.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2022
Vastuvõtmine täiskogus	26.10.2022
Täiskogu istungjärk nr	573
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	156/12/17

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu sellele, et Venemaa Föderatsiooni provotseerimata sõjaline agressioon Ukrainas on toonud kaasa taristu olulise osa hävimise ning meresadamate ja mereteede blokaadi, mille tulemuseks on Ukraina väliskaubanduse kokkuvarisemine. Seepärast tuleb uurida alternatiivseid kaubateid, mis kasutavad ELi ja Ukraina vahel maantee- ja raudteetransporti.

1.2.

Komitee kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles võtma meetmeid, et parandada tollivormistust piiripunktides, suurendades ametnike arvu ja tõhustades koostööd ELi ja Ukraina ametnike vahel. Nende meetmetega tuleks jätkata mõnes ELi riigis juba arenevat suundumust. Näiteks on Poola avanud spetsiaalsed kaubaveokoridorid Korczowa-Krakovetsi ja Dorohuski-Yahodyni piiripunktides. Samuti tuleb märkida, et ELi riikide ja Ukraina vahel on vaja koostööd, et parandada tollivormistust, muu hulgas kõigi asjaomaste talituste samaaegse tollivormistuse kaudu, järgides kõiki ELi liikmesriikide ja Ukraina menetlusi.

1.3.

Tuleb rõhutada, et üks viimaseid olulisi jõupingutusi maismaakaubanduse suurendamiseks on kahe lepingu sõlmimine ELi, Ukraina ja Moldova vahel Ukraina kaupade maanteeveo liberaliseerimiseks Moldova kaudu ELi. Maanteetranspordi lepingud aitavad sellele jõupingutusele kaasa, hõlbustades kaupade maanteetransporti ELi, Ukraina ja Moldova vahel, võimaldades Ukraina, Moldova ja ELi vedajatel neid territooriume läbida ja nendel kaupa vedada, ilma et nad peaksid selleks luba taotlema. ELi-Ukraina lepinguga nähakse ette ka Ukraina juhilubade ja kutsekvalifikatsiooni tunnistuste tunnustamine (1).

1.4.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele teha kiireloomulisi investeeringuid taristusse, et suurendada piiripunktide arvu ja võimaldada raudteekaubandust. Neid investeeringuid saab teha ainult Euroopa fondide toetusel. Transpordimahu suurendamiseks on vaja toetada investeerimisprotsessi, maksetagatisi ja kindlustust ELi ja Ukraina vahelises kaubaveos osalevatele ettevõtjatele.

1.5.

Komitee rõhutab vajadust teha tihedat koostööd Ukraina partneritega mitte ainult investeerimisprotsessi rakendamisel ja kaubaveoprotsesside parandamisel, vaid ka Ukraina töötajatele ELis töötamise võimaldamisel. See puudutab nii valitsuspartnereid kui ka sotsiaalpartnereid.

1.6.

Komitee märgib, et Euroopa Komisjoni teatises tuuakse täpselt välja olulised takistused ja nende põhjused ELi ja Ukraina vahelises kaubanduses. Käimasolev relvakonflikt Ukraina territooriumil, mille põhjustas Venemaa täiesti põhjendamatu sissetung, on toonud kaasa Ukraina taristu ulatusliku hävimise ja Musta mere sadamate blokaadi, lõigates seetõttu Ukraina välja selle rahvusvahelisest kaubanduskanalist.

2.   Taust

2.1.

Käesolev arvamus on vastus komisjoni 12. mai 2022. aasta teatisele Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride tegevuskava, et hõlbustada Ukraina põllumajandustoodete eksporti ja kahepoolset kaubandust ELiga“ (2).

2.2.

Üks peamisi Ukrainas toodetud kaupu, mida eksporditakse ELi ning paljudesse Aafrika ja Aasia riikidesse, on toit ja eelkõige teravili. Ukraina on üks suurimaid toidutootjaid. Riigi väliskaubanduse blokaad tähendab paljude toidukaupade tarnimise olulist vähendamist ELis ja kogu maailmas. Ukraina ja Venemaa toodavad kokku 10 % maailma nisust ja moodustavad 30 % ülemaailmsest nisukaubandusest.

2.3.

Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku luua alternatiivsed ja optimeeritud logistikateed – uued „ELi ja Ukraina solidaarsuskoridorid“ –, et hõlbustada Ukraina põllumajandustoodetega kauplemist ja kahepoolset väliskaubandust. Koridorid annavad Ukrainale juurdepääsu Euroopa kaubateedele meresadamate kaudu, mis võimaldab meie idanaabril osaleda ülemaailmses kaubanduses. Siiski ollakse üldiselt kokkuleppel, et maismaaekspordiga saab kompenseerida ainult ühe kolmandiku kuni poole sellest, mida Ukraina tavaliselt Musta mere kaudu ekspordib. Lisaks on maismaatranspordi kulud Euroopasse palju suuremad kui laevaga Musta mere kaudu eksportimisel. Peale selle on Ukraina ekspordid ELi siseturul piiratud. See vähendab põllumajandustootjate võimalusi ja takistab paljude Aafrika ja Aasia riikide varustamist hädavajalike toiduainetega.

2.4.

Ohutu teraviljakoridori avamine Mustal merel võib olla hea uudis toitu importivatele riikidele ja Ukraina põllumajandustootjatele. Tõeline proovikivi on siiski veel ees, sest usaldus Venemaa vastu on väike. Lisaks sellele seisame silmitsi kõrgete kütuse- ja väetisehindadega. Suur osa Ukraina põllumajandusmaast on Venemaa kontrolli all või Venemaa rünnakute ohus. Kui põllumajandustootjad ei saa enam suurte kulude ja madala turvalisuse tõttu põllumajandusega tegeleda, võib juhtuda, et nad lõpetavad oma tegevuse, mis suurendaks veelgi survet rahvusvahelisele toiduga kindlustatusele ning hävitaks töökohti. Et seda muuta, tuleb kohe lahendusi leida. Enam ei tohi aega kaotada.

2.5.

Komitee märgib, et komisjon on õigesti tuvastanud kitsaskohad, st kõige problemaatilisemad valdkonnad, mis takistavad ELi ja Ukraina vahelist kaubandust, ning on esitanud ettepanekuid mitme meetme kohta, et lahendada tuvastatud probleeme.

2.6.

Peamised probleemid ELi ja Ukraina vahelise kaubanduse arengus on seotud taristuga. Seetõttu on tarvis kiireid investeeringuid, et piiripunktides poleks takistusi ning et hõlbustada raudteetransporti Ukraina ja ELi liikmesriikide vahel. ELi institutsioonide, liikmesriikide, Ukraina ja Moldova vahel tuleks luua ja laiendada koostööd, mis võib kaubaveos aktiivset rolli mängida.

3.   Üldised märkused

3.1.

Raske on hinnata Venemaa Ukrainasse sissetungi tekitatud kahju, eriti kui me ei tea, kaua sõda veel kestab. Sellele vaatamata tuleks juba praegu mõelda Ukraina taasülesehitamisele, majandusarengule ja Euroopa Liidu majandusökosüsteemi integreerimisele. Oluline samm Ukraina taasülesehitamise suunas oli 4.–5. juulil 2022 toimunud Lugano konverents. See on seda olulisem, et ELi juhid otsustasid 23. juunil 2022 anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse Euroopa Liiduga ühinemiseks. Euroopa Komisjoni välja pakutud kava luua nn solidaarsuskoridorid, et suurendada kaubavahetust Euroopa Liidu ja Ukraina vahel, on kindlasti oluline samm selle eesmärgi suunas.

3.2.

Ukrainas on 18 sadamat, kust saab eksportida kaupu Euroopa riikidesse ja teistesse maailma paikadesse. Ukraina viimaste andmete kohaselt on nendest 15 blokeeritud. Vaid kolm sadamat on töös: Reni, Izmail ja Ust-Dunaisk. Venemaa takistas ka ligi 80 välismaa laeva lahkumist koos nende meeskondadega. Ukraina allikate sõnul saadeti märtsis sadamatest välja ainult 400 000 tonni kaupa. Mais tõusis sadamast välja saadetud kaup 1,3 miljoni tonnini (3). Kuid see on kõigest tilk meres tegeliku vajaduse kõrval. Lootus suurendada merekaubandust on kirjutatud lepingusse, mille kohaselt lubab Venemaa kaubalaevadel Ukraina sadamatest välja sõita. Esimesed laevad Ukraina teraviljaga on juba Odessa sadamast väljunud. Tuleb rõhutada, et leping Venemaaga on nõrk ja et sadamad võidakse igal ajal uuesti blokeerida (4).

3.3.

Ukraina on üks suurimaid toidutootjaid maailmas. Ligikaudu pool maailma päevalilleõli ekspordist, 16 % maisist ja 10 % nisust tuleb Ukrainast. Samuti on Ukraina muude teraviljade ja toidukaupade oluline tootja ja eksportija (5). Toidueksport on Ukraina peamine tuluallikas, moodustades 2021. aastal 27,7 miljardit USA dollarit (6). Ukraina põllumajandustooteid müüakse peamiselt Kagu-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. ELi riigid, nagu Hispaania, Madalmaad ja Itaalia, on samuti nende kaupade suurimate importijate hulgas.

3.4.

Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse toimus umbes kaks kolmandikku Ukraina kaupade ekspordist meritsi. Tol ajal eksporditi teravilja peaaegu eranditult meritsi ja taimeõlide puhul oli see näitaja üle 90 % (7). Musta mere kaubasadamate blokaadil on otsene mõju rahvusvahelisele toiduga kindlustatusele ja paljude maailma eri paigus asuvate riikide majanduslikule olukorrale. Toiduainete piiratud tarned Ukrainast on kindlasti oluline inflatsiooni mõjutav tegur kogu ELis ja on seda ka edaspidi. Saagikoristust takistas sõda ja Vene väed varastasid okupeeritud territooriumidel põllukultuure. Lisaks on nad mineerinud piirkonda ja põletanud haritavat põllumaad. Sellistes tingimustes on Ukraina saak väiksem kui varasematel aastatel. Nimetatud probleemid koos ekspordiraskustega võivad paljudes maailma piirkondades põhjustada nälga. Lisaks on hinnanguliselt umbes 30 % Ukraina nisutootmispiirkondadest praegu Venemaa kontrolli all (august 2022). Okupeeritud aladel on tootmise staatus ebaselge: kes neid tarneid kontrollib ja kas need jõuavad veel maailma turgudele? Samuti hinnati sõja puhkedes, et 2021. aasta saagist hoiti 20–25 miljonit tonni teravilja Ukrainas kinni.

3.5.

Need probleemid õigustavad täielikult komisjoni ettepanekuid solidaarsuskoridoride loomiseks. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et komisjoni ettepanek peaks lisaks piiripunktide võimekuse suurendamise meetmetele sisaldama ka meetmeid investeeringute turvalisuse suurendamiseks.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   ELi liikmesriikide ja Ukraina tolliteenuste töö koordineerimine

4.1.1.

Ühine tollikontroll ELi-Ukraina piiril ei ole uus suundumus. Sarnane mehhanism võeti kasutusele 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal. Euroopa meistrivõistluste ajal ületas Poola-Ukraina piiri üle miljoni inimese. Siiski hõlmasid tolleaegsed eriprotseduurid ainult isikute, mitte kaupade liikumist. Sellest hoolimata on tolliteenuste koordineerimine võimaldanud suurendada piiripunktide võimekust. Venemaa Ukrainasse sissetungist tingitud eriasjaolud õigustavad kindlasti sarnaste meetmete kaalumist kaupade liikumisel. Kahtlemata on tollikontroll Ukraina piiripunktides vajalik. Sellegipoolest soovitame nii ELi liikmesriikide kui ka Ukraina ametnikel neid kontrolle läbi viia ühes kohas ja samal ajal täieliku koostöö ja koordineerimise abil.

4.2.   Piiripunktide võimekuse suurendamine. Maanteeveo lahendused. Uute piiripunktide ja -radade avamine kaupade, eelkõige põllumajanduslike toiduainete tollivormistuseks.

4.2.1.

Piiripunktide avamine ja nende võimekuse suurendamine on väga oluline, et võimaldada kaupade vaba liikumist ELi liikmesriikide ja Ukraina vahel. Seda suundumust on näha Ukrainaga piirnevates riikides ja seda tuleks toetada, sealhulgas rahaliselt, investeeringutega vajalikku taristusse. Vaja on suurendada nii olemasolevate piiripunktide võimekust, näiteks suurendades tollitöötajate arvu, kui ka avada uusi piiripunkte, eriti kauba tollivormistuse jaoks, kohtades, kus see on võimalik. Hea näide on Poola, kes on suurendanud kaubavahetuse võimekust Korczowa-Krakovetsi ja Dorohusk-Yahodyni piiripunktides. Tänu olemasoleva taristu laiendamisele ja kasutamisele on Poola väga lühikese aja jooksul vähendanud kauba tollivormistuse ooteaegu teistes piiripunktides.

4.2.2.

Tuleb märkida, et Ukraina teraviljakaubanduseks on võimalik kasutada meresadamaid ka Balti riikides, mitte ainult Poolas. Poola raudteevõrku tuleb tõhusalt kasutada ning Ukraina ametiasutustel ja ettevõtjatel võimaldada kasutada Poola, Leedu, Läti ja Eesti sadamaid. Oluline on mainida, et märkimisväärset kogust Ukraina teravilja hoitakse Poola-Ukraina piiril asuvates ladudes. See tähendab, et kaubanduslogistikas on endiselt tõkkeid, mis tuleb kõrvaldada.

4.2.3.

Tuleb märkida, et komisjon teeb samuti ettepaneku algatada läbirääkimised Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimiseks kaupade maanteeveo kohta. Pärast esialgset kehtivusaega võib see jääda jõusse seni, kuni püsivad Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõsised mõjud transporditaristule ja -tegevusele. Siiski tuleb rõhutada, et Ukraina ja Euroopa ettevõtluskeskkonnad on väga erinevad. Seetõttu on oluline, et mis tahes ELi ja Ukraina vaheline leping sisaldaks tegevuskava muudatuste tegemiseks Ukraina eeskirjades, et siseriiklikud õigusnormid oleksid kooskõlas Euroopa standarditega, sealhulgas liikuvuspaketiga. Vastasel juhul võivad Ukraina transpordiettevõtjad saada märkimisväärse konkurentsieelise oma Euroopa kolleegide ees, mis tooks kaasa tõsised majanduslikud tagajärjed Euroopa transporditööstusele.

4.2.4.

Oma 4. meetmes kutsub komisjon üles suunama Ukraina põllumajandustoodete eksportsaadetisi esmajärjekorras kaubaveokoridoridesse, millel on parim läbilaskevõime. See on tähtis halduslikust seisukohast. Siiski tuleb rõhutada, et ilma täiendavate majanduslike stiimulite ja asjakohase kindlustuseta ei pruugi eratranspordiettevõtjad olla valmis võtma põllumajandustoodete veoga seotud riske. Eraettevõtjad järgivad kasumi maksimeerimise ja riski minimeerimise põhimõtet ning võivad otsustada muude kaupade või tegevuste kasuks, selle asemel et vedada Ukrainast põllumajandustooteid.

4.2.5.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et komisjon viitab õigustatult vajadusele kõrvaldada arvukad tõkked, mis takistavad Ukraina sõidukijuhtidel ELis töötada. Ukraina partneritega tuleks võtta ühiseid meetmeid, et võimaldada ukrainlastel töötada Euroopa transpordiettevõtetes ja vabalt piire ületada. Lõppude lõpuks seisavad piirkonnas tegutsevad Euroopa transpordiettevõtted silmitsi märkimisväärse tööjõupuudusega. Paljud Ukraina kodanikud töötasid enne sõda ELi riikides, kuid pärast sõja puhkemist olid nad sunnitud kodumaale tagasi pöörduma. Nad ei saa praegu ELis töötamiseks Ukrainast lahkuda ning see mõjutab Euroopa ettevõtete olukorda.

4.3.   Raudteeühendused ELi ja Ukraina vahel

4.3.1.

Komitee märgib, et Euroopa Komisjon on õigesti tuvastanud probleemid raudtee-kaubaveo valdkonnas. ELis kasutatav rööpmelaius on 1 435 mm ja Ukrainas 1 520 mm. See muudab Euroopa ja Ukraina kaubarongide liikumise teineteise raudteedel võimatuks. Komisjon juhib siiski tähelepanu vagunite pöördvankrite vahetamise tavale, mis ei pruugi alati piisav olla. Tuleb märkida, et Ukraina vagunid on mõnikord laiemad kui Euroopas kasutatavad vagunid, mis võib takistada nende liikumist Euroopa rööbasteedel.

4.3.2.

5. meetmes märgib komisjon, et kohustub tegema koostööd liikmesriikide ja tööstusega, et määratleda peamised ümberlaadimis-/rööpmevahetamiskeskused ELi ja Ukraina piiril ja kaugemal, et teha kindlaks mahud, mida saaks iga päev ümber laadida nii mahtlastina kui ka konteinervedude kaudu. Tuleb siiski märkida, et ELi koordineerimisabi peaks hõlmama lisaks transpordile ka ekspedeerimist. Ukraina ettevõtjad seisavad praegu silmitsi suurte raskustega uute logistikaahelate loomisel (piiriterminalide broneerimine ja raudtee-kaubaveo korraldamine, terminalide broneerimine sadamates, lepingud laevandusettevõtjatega). Sageli toimetavad nad teravilja vaid kuni piirini, mis tekitab kitsaskohti. Probleemi võiks lahendada suuremahuliste kontaktide loomise ürituste ja mehhanismidega (sealhulgas internetis), mis ühendavad Ukraina eksportijaid Euroopa ekspediitoritega, logistikaettevõtjatega jne.

4.3.3.

Solidaarsuskoridoride loomiseks on vaja mitmeid investeeringuid taristusse, eelkõige raudteesse. Märkimisväärne näide on Euroopa raudteetaristu laiendamine kavandatavas Poola-Ukraina-Rumeenia koridoris, Gdańsk-Lublin/Przemyśl-Lviv-Tšernivtsi-Suceava-Constanța liinil. Projekt võib olla uue TEN-T Läänemere-Musta mere-Egeuse mere koridori idapoolne haru, mida arutatakse TEN-T võrgu tsüklilise läbivaatamise raames. Kui Poolas on vajalikud investeeringud tehtud, nagu Poola Vabariigi keskne transpordisõlm ja kiirraudteeliinide kohandamine kaubaveoks, on see tõenäoliselt kiireim tee kaupade transportimiseks Ukrainast Läänemere sadamatesse. Raudteeinvesteeringute tegemine TEN-T võrgu raames võimaldab Moldoval paremini ühenduda ELiga ja avada rohkem kaubaveo marsruute Odessasse ja Chișinăusse.

4.4.   Rahaline toetus ja riski vähendamine ettevõtjate jaoks

4.4.1.

Ukraina taastamine nõuab väga suuri investeeringuid. Märkimisväärne osa riigi taristust ja põllumajandusest on sõjalise tegevusega hävitatud. Nendeks investeeringuteks on vaja rahastamisallikaid ja maksetagatisi, et tagada kindlus juhul, kui investor ei suuda töövõtjale maksta. Seetõttu tuleb kaasata Euroopa fondid, et toetada ettevõtjaid, kes teevad investeeringuid Ukrainas. Kõrgete kütuse-, väetise- ja kindlustuskulude tõttu ei riski paljud põllumajandustootjad investeeringutega. Paljud okupeeritud aladel asuvad põllumajandusettevõtted jäetakse maha, mis tähendab, et inimestel pole tööd ning toiduaineid ei toodeta.

4.4.2.

Komisjon juhib õigesti tähelepanu sellele, et ELi vagunite omanikud ei soovi oma veeremeid ja sõidukeid Ukrainasse saata. Vastusena nendele muredele võttis Ukraina vastu valitsuse dekreedi, millega kohustub katma kaotsiläinud vagunite või praamidega seotud kahju. Dekreet ei hüvita siiski kindlustusriske ning seda ei saa kohaldada maanteetranspordi suhtes. Euroopa raudteeveeremit juba osaliselt veetakse Ukrainasse, kuid siiski piiratud arvul. On mõistlik toetada ELi koostööd Ukrainaga ja eraldada sellele rahastamisvahendile erivahendeid. Ukraina territooriumil toimuva sõjalise tegevusega seotud risk mõjutab märkimisväärselt ettevõtjate (ka maanteetranspordi sektoris) valmisolekut tegeleda ELi ja Ukraina vahelise kaubaveoga.

4.4.3.

Komisjon viitab mitmes punktis vajadusele teha märkimisväärseid investeeringuid, näiteks raudteeühenduste ehitamisse, kaubaveo ümberlaadimistaristusse ja kauba ladustamise taristusse. Tuleb märkida, et teraviljataristusse (terminalid, tornhoidlad, vagunite ja veeremite ostmine, sadamakaide väljaehitamine jne) tehtavate erainvesteeringutega seonduv peamine probleem on sõja tõttu valitsev ebakindlus ja seega üleinvesteerimise oht. Võttes arvesse probleemi ülemaailmset mõõdet, on põhjendatud üleskutsed riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele rahastamisvahendite loomise toetamiseks, et katta riske, mis on seotud eraettevõtjate oluliste investeeringutega teravilja transportimise ja ladustamise taristusse. Võimalike sidusrühmade hulka kuuluvad Euroopa Investeerimispank või muud kõnealuse piirkonna riikide arengupangad.

---

(1)  Supporting Ukrainian exports and improving connections to the EU: EU strengthens cooperation with Ukraine and Moldova (europa.eu)

(2)  COM(2022) 217 final.

(3)  https://ubn.news/russian-invaders-have-seized-and-blocked-15-ukrainian-ports/

(4)  https://www.business-standard.com/article/international/ukraine-russia-sign-un-deal-to-export-grain-and-fertiliser-on-black-sea-122072201213_1.html

(5)  https://www.bbc.com/news/world-europe-61583492; https://www.apk-inform.com/en/news/1526701; vt ka „The importance of Ukraine and the Russian Federation for global agricultural markets and the risks associated with the war in Ukraine“, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(6)  https://www.weforum.org/agenda/2022/07/ukraine-s-food-exports-by-the-numbers/

(7)  https://www.bbc.com/news/world-europe-61583492