EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

24. märts 2022,

ettepaneku kohta muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega

(CON/2022/11)

(2022/C 233/02)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

20. ja 21. jaanuaril 2022 sai Euroopa Keskpank (EKP) vastavalt Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult taotlused avaldada arvamust ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega (1) (edaspidi „kapitalinõuete määruse kavandatavad muudatused“).

EKP märgib, et kapitalinõuete määruse kavandatavad muudatused on tihedalt seotud teise ettepanekuga, mille kohta EKP sai konsulteerimistaotluse, nimelt ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ja millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL (2) (edaspidi „kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kapitalinõuete määruse kavandatavad muudatused sisaldavad sätteid, mis mõjutavad EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) panust finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisse, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab komisjoni ettepanekuid, millega rakendatakse ELis pooleli olevaid Basel III reforme (3), tugevdatakse ELi ühtset reeglistikku ja tõhustatakse krediidiasutuste usaldatavusraamistikku erinevates valdkondades.

EKP rõhutab, kui oluline on Basel III reformide rakendamine ELis lõpule viia ajakohaselt, täielikult ja nõuetekohaselt. Nende reformide eesmärk on kõrvaldada praeguse raamistiku peamised puudused, millele on tähelepanu juhitud nii Euroopa kui ka rahvusvaheliste asutuste varasemates analüüsides (sh Euroopa pankade osas), ning need on seetõttu olulised Euroopa pangandussektori usaldusväärsuse tagamiseks.

Puuduste kiireks kõrvaldamiseks on oluline Basel III reformid ellu viia ajakohaselt. Seetõttu kutsub EKP liidu seadusandlikke organeid üles viima õigusloomeprotsess lõpule kiiresti ja ilma põhjendamatult pika rakendamisperioodita. See on oluline selleks, et pangad suudaksid tulevaste kriisidega paremini toime tulla.

EKP peab oluliseks ka Basel III standardite täielikku rakendamist. Selles osas avaldab EKP komisjonile tunnustust, et ettepanek hõlmab kõiki Baseli pangajärelevalve komitee välja töötatud ning keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühma 2017. aasta detsembris kokku lepitud elemente.

Samuti on EKP kindlalt pühendunud Basel III reformide nõuetekohasele rakendamisele. See on oluline nii finantsstabiilsuse kui ka ELi rahvusvahelise usaldusväärsuse seisukohast. Nende reformide järjepidev rakendamine näitab ELi pühendumust rahvusvahelisele finantskoostööle ning aitab seeläbi toetada globaalse finantssüsteemi toimimist ja usaldust ELi pankade vastu. Samuti on nõuetekohane rakendamine parim viis tagada pangandussüsteemi stabiilsus, samas kui kavandatavad kõrvalekaldumised ja erinevad rakendamise võimalused jätaksid pangandussektorisse piisavalt käsitlemata riske. Nagu allpool selgitatud on asjaomased riskid peamiselt seotud kinnisvaraga tagatud nõuete, reitinguta äriühingute krediidiriski, vastaspoole krediidiriski, omakapitalinõuete ja operatsiooniriski usaldatavusnõuetekohase käsitlusega.

Arvamuse järgmistes punktides on välja toodud üksikasjalikud seisukohad ettepaneku põhielementide ja riskide kohta, mis ei pruugi ole piisavalt käsitletud olukorras, kus EL otsustab Basel III standarditest kõrvale kalduda.

Samuti on oluline, et usaldatavusraamistik täidaks jätkuvalt oma eesmärki, kõrvaldades tuvastatud puudujäägid ja pidades sammu innovatsiooniga. EKP tervitab komisjoni pakutud abiettevõtja ja finantseerimisasutuse mõistete uusi määratlus, kuna need täpsustavad reguleerimisala piire. Samuti toetab EKP komisjonile antud volitust esitada aruanne uue ettepaneku kohta seoses krüptovarade usaldatavusnõuetekohase käsitlemisega.

EKP nõustub ettepaneku seletuskirjas väljendatud komisjoni seisukohaga, mille kohaselt ei ole pädevatele asutustele vaja anda täiendavaid järelevalvevolitusi, et kehtestada piirangud krediidiasutuste väljamaksetele erakorraliste tõsiste majandushäirete puhul. Samal ajal märgib EKP, et selliste majandus- ja finantsraskuste korral ei pruugi krediidiasutused olla valmis kasutama oma kapitalipuhvreid (4). Tulevikku vaadates on EKP seisukohal, et kapitalipuhvrite kasutamist pärssivate tegurite kõrvaldamist tuleks täiendavalt kaaluda.

1.   Minimaalse väljundmäära kehtestamine

1.1

Minimaalne väljundmäär on Basel III reformide oluline osa. Selle eesmärk on vähendada riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, tugevdades seeläbi võrdseid tingimusi ja usaldatavusraamistikku. EKP avaldab tugevat toetust asjaolule, et komisjon on minimaalse väljundmäära rakendamisel valinud nö ühe-vitsa meetodi, mille puhul pangad võivad oma riskiga kaalutud varasid mõõta ainult ühel viisil (5).

1.2

EKP märgib siiski, et ettepanek sisaldab ka olulist üleminekukorda, mis toob konkreetsetes valdkondades kaasa madalama riskikaalu kui Baseli standardites ette nähtud, nimelt i) madala varasema kahjumiga elamukinnisvaraga seotud nõuded, ii) nõuded reitinguta äriühingute vastu ja iii) tuletisinstrumentide riskipositsioonidega seotud vastaspoole krediidiriski kalibreerimine. EKP leiab, et need kõrvalekaldumised Basel III standarditest ei ole usaldatavusnõuete ja finantsstabiilsuse seisukohast õigustatud ning võivad jätta teatavad riskid käsitlemata.

1.3

Eelkõige elamukinnisvaraga seotud nõuete käsitlemine ülemineku ajal on mitmeti probleemne. Nii ESRNi (6) kui ka EKP (7) viimastest aruannetest nähtub, et selline üleminekukord nõrgendaks elamukinnisvaraga tagatud laenude puhul minimaalse väljundmäära kaitsemeedet, mis võib ohustada finantsstabiilsust. Mitmes ELi liikmesriigis on kasvanud kodumajapidamiste võlakoormus ja elamukinnisvara ülehindamine, mis suurendab haavatavusi keskpikas perspektiivis ning tekitab võlapõhise kinnisvaramulli ohtu. Sellises olukorras ei pruugi mõnede pankade omavahendid olla proportsioonis nende riskide realiseerumisest tuleneva võimaliku kahjumiga. Üleminekukord võib põhjustada ka edasist killustumist ELi pangandusturul, kui liikmesriigid kohaldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes sarnaste riskide puhul erinevaid kapitalinõudeid. Neid kitsaskohti silmas pidades on EKP seisukohal, et elamukinnisvara sooduskohtlemist ei tohiks kohaldada. Kui asjaomane mehhanism kehtestatakse, peaks see olema rangelt ajutine ja piiratud ulatusega.

1.4

Lisaks väljendab EKP muret reitinguta äriühinguid käsitlevate üleminekusätete pärast. Baseli standardite kohaselt on laenud sellistele äriühingutele suurema riskikaaluga, mis näitab suuremat ebakindlust nende tegeliku riskitaseme osas. Riskikaalu vähendamine panga enda riskihinnangute põhjal nõrgendab minimaalse väljundmäära eesmärki, milleks on vältida riskide alahindamist krediidiasutuse või investeerimisühingu omamudelites, kuna krediidiasutus või investeerimisühing võib tugineda omaenda makseviivituse tõenäosuse hinnangule väiksema riskikaalu määramisel äriühingule. Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada 65 % suuruse riskikaalu kohaldamisele tingimus, mille kohaselt ei tohi hinnanguline makseviivituse tõenäosus ühe aasta kohta ületada 0,5 %. EKP hinnangul on see liiga laiaulatuslik, kuna võib hõlmata kõrgema riskiprofiiliga äriühinguid. Kaasnevaid riske silmas pidades on EKP seisukohal, et sellist erandit ei peaks reitinguta äriühingutele kohaldama. Kui asjaomane mehhanism kehtestatakse, peaks see olema rangelt ajutine ja piiratud ulatusega. Lõpetuseks avaldab EKP täielikku toetust Euroopa äriühingute reitingute ulatuse suurendamisele keskpikas ja pikas perspektiivis, mis võib anda olulise lisapanuse kapitaliturgude liidu projekti.

1.5

EKP hoiatab tuletisinstrumentide riskipositsioonidega seotud vastaspoole krediidiriski käsitlemise mis tahes ajutise või alalise muutmise eest seoses minimaalse väljundmääraga. EKP väljendab muret seoses asjaoluga, et mis tahes muudatus vastaspoole krediidiriski mõõtmise standardmeetodi kalibreerimises võib jätta mõned usaldatavusriskid katmata ning põhjustada vastaspoole krediidiriski alahindamist.

1.6

Minimaalse väljundmäära kohaldamise taseme osas on komisjon teinud ettepaneku kohaldada seda kõrgeimal konsolideerimistasemel. Pangandusgruppides kaasneb sellega emaettevõtja ja tütarettevõtjate kõrgeimal konsolideerimistasemel tekkinud mõju ümberjaotamise mehhanism (8). See mehhanism võimaldab ELi pangandusgruppidel, kelle suhtes kohaldatakse minimaalset väljundmäära, jaotada grupisiseselt kapitali tõhusamalt kui individuaalsel tasandil, kajastades samas jätkuvalt grupi kohaloleku riski igas liikmesriigis. Minimaalse väljundmäära-põhiste nõuete kehtestamine liikmesriigi allkonsolideeritud tasandil võib siiski motiveerida pangandusgruppe oma tegevust ümber korraldama, et vähendada minimaalse väljundmäära mõju grupi üksikutele osadele viisil, mis võib olla vastuolus väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri või usaldusväärse riskijuhtimisega. Lisaks külmutaks see rohkem kapitali kohalikul tasandil, mis oleks vastuolus eesmärgiga võimaldada kapitali vaba liikumist Euroopa pangandusgruppides, mis on omakorda finantsintegratsiooni oluline eeltingimus. Alternatiiv oleks kohaldada minimaalset väljundmäära nii ELi kõrgeimal konsolideeritud tasandil kui ka liikmesriigi allkonsolideeritud tasandil, ilma jaotusmehhanismita. See teeks pankade raamistiku komisjoni ettepanekuga võrreldes lihtsamaks ning tagaks igas liikmesriigis nõuetekohase kapitaliseerituse, kuigi seoks kapitali ka allkonsolideeritud tasandil. Teine võimalus on kohaldada minimaalset väljundmäära ainult kõrgeimal konsolideerimistasemel, millega kaasneks pankade ja pädevate asutuste kohustus tagada, et eraldiseisvate üksuste kapitaliseeritus on piisav (9). Selline lähenemisviis ei oleks mitte ainult lihtsam ja vähendaks Euroopa pangandussektori killustatust, vaid näitaks ühtlasi, et minimaalne väljundmäär on kalibreeritud viisil, mis vähendab riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust pangandusgrupi tasandil, mitte iga üksuse tasandil. EKP eelistab just viimatinimetatud lähenemisviisi.

1.7

Lõpetuseks märgib EKP, et kapitalinõuete direktiivi ettepanek sisaldab sätteid minimaalse väljundmäära, järelevalvenõuete ja makrotasandi usaldatavusnõuete kapitalipuhvrite vastastikuse mõju kohta. Neid küsimusi käsitletakse eraldi arvamuses kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatuste kohta (10).

2.   Krediidiriski raamistik – standardmeetod

2.1

EKP toetab krediidiriski suhtes uue standardmeetodi rakendamise ettepanekuid, kuna see muudab sisemudelitele mittetuginevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastupidavamaks ja riskitundlikumaks. EKP avaldab siiski muret seoses asjaoluga, et ettepanek sisaldab ka mitmeid uusi kõrvalekaldumisi Basel III standarditest, eelkõige seoses i) eriotstarbeliste laenunõuetega, ii) omakapitalinõuetega, iii) jaenõuetega ja iv) kinnisvaraga tagatud nõuete tagatise hindamise metoodikaga. Lisaks on sisse jäetud mõned varasemad kõrvalekaldumised (nt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja taristu osas), mida kaasseadusandjad peaksid uuesti hindama. EKP leiab, et need kõrvalekaldumised võivad vähendada uue standardmeetodi järjepidevust ja ohutust ning jätta teatavad riskid katmata. See omakorda võib jätta pangad ilma piisava kapitalita turusegmendi riskide realiseerumise korral. Täpsemalt kalibreeriti Basel III raamistik eriotstarbeliste laenunõuete riski kajastamiseks ning mis tahes muutused (näiteks uue kategooria loomine kõrge kvaliteediga objektide rahastamiseks või kõrge kvaliteediga projektide rahastamise kriteeriumide muutmine) võib jätta riskid katmata, eelkõige projektide tegevuseelses etapis, ning seeläbi vähendada pankade kaitset. Lisaks ei peaks standarditud riskikaalud põhinema pelgalt krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangul, ilma heakskiiduta selle kohta, kas objektide rahastamine vastab „kõrge kvaliteedi“ kriteeriumidele, sarnaselt sisereitingute meetodil põhinevale riskikaalu määramise meetodile.

2.2

Omakapitalinõuded on olemuslikult riskantsemad, sest need on juba määratluse kohaselt makseviivituse korral allutatud kõikidele muudele nõuetele. See põhimõte on kajastatud ka Basel III ettepanekutes, mille kohaselt tuleb omakapitalinõuete osas kohaldada kõrgemaid kapitalinõudeid. Seetõttu avaldab EKP muret mitmete kõrvalekaldumiste pärast sellest usaldusväärsest põhimõttest, kuna see võib tekitada pankadele nende bilansis suuremaid riske. Seda eelkõige i) omakapitalinõuete puhul sama grupi teiste üksuste vastu, sealhulgas sellised finantssektori ettevõtjates olevad osalused, mida pangad võivad omavahenditest mitte maha arvata, ii) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide puhul ning iii) kuue aastase või pikema tähtajaga pikaajaliste omakapitalinõuete puhul, mis mõjutavad ka riskikaalude piisavust konsolideeritud tasandil. See tähendaks mitte ainult seotust kehtivate väga madalate riskikaaludega, mis ei kajasta omakapitalinõuete olemuslikku riski, vaid ka pikendaks kahju katmise võime puudumist konsolideerimisgrupis. Lisaks on EKP seisukohal, et iv) õigusaktidega ette nähtavat madalamat omakapitalinõuete riskikaalu tuleks kohaldada juhul, kui sellega kaasneb Baseli investeerimispiirangute nõue (11), mida saab arvesse võtta ka nende õigusaktide põhjalikul hindamisel. Veelgi enam, v) üleminekusäte, mida kohaldatakse omakapitalinõuete suhtes sisereitingute meetodi alusel võimaldab saada põhjendamatut kasu, kuna pangad võivad kohaldada riskikaalusid, mis ei ole mitte ainult madalamad praegu kohaldatavatest riskikaaludest, vaid ajutiselt madalamad ka lõpuks nõutavatest riskikaaludest. Seepärast soovitab EKP vältida sellist ajutist erakorralist omavahendite nõuete langetamist omakapitalinõuete osas krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, kellel on lubatud kasutada sisereitingute meetodit, allapoole tulevikus nõutavat taset (12).

2.3

EKP leiab, et jaenõuete madalama riskikaalu kohaldamisel peaks piirduma füüsiliste isikutega, kelle koguriskipositsioon on alla 1 miljoni euro, mille kindlaks määramisel tuleks arvesse võtta klientide võlgnevusi ja kasutamata krediidiliine. Samuti ei tohiks edasi lükata vajalikku omavahendite nõuete korrigeerimist tingimusteta katkestatavate krediidiliinide osas.

2.4

Komisjoni ettepanekus esitatakse ka mõned muudatused kinnisvara ümberhindlusmetoodikas, mis ei ole kooskõlas Baseli standarditega. EKP leiab, et kõik sellised ümberhindlused tuleks läbi viia usaldusväärsel alusel, et nõuetekohaselt kajastada muutusi kinnisvaratagatise hindamises. Statistiliste meetodite kasutamine kinnisvara hindamisel (kvalifitseeritud sõltumatu hindaja asemel) võib jätta eksliku mulje ohutusest. Selle tagajärjeks võib olla tegeliku väärtuse struktuurne ülehindamine mitte ainult konkreetsete kinnisvaraobjektide, vaid kogu ümberhindamisele kuuluva portfelli osas, mis omakorda vähendab pankade vastupanuvõimet kinnisvaraturu ülekuumenemisele. Vara väärtuse suurenemisel varasemate keskmiste väärtuste põhjal saavad pangad jätkuvalt tugineda kinnisvara väärtuse kasvule, mis ei pruugi olla jätkusuutlik. See on selgelt näha praeguses üha suureneva ülehindamise keskkonnas. Need muudatused suurendaksid üleminekumehhanismi soovimatut mõju madala riskiga hüpoteeklaenudele minimaalse väljundmäära kontekstis (nagu on märgitud punktis 1.3) ning võivad suurendada pankade haavatavust kinnisvaraturgudel.

2.5

Basel III raamistikuga on muudetud VKEde ja taristuinvesteeringute eripärade käsitlust, kohaldades eri krediidiasutuste ja investeerimisühingute andmete põhjal empiiriliselt kalibreeritud riskikaalusid. Seetõttu leiab EKP, et EL peaks järgima seda muudetud kalibreerimist.

3.   Operatsioonirisk

3.1

EKP toetab komisjoni otsust rakendada uut operatsiooniriski standardmeetodit kooskõlas Basel III raamistikuga, et suurendada omavahendite nõuete arvutamise võrreldavust ning muuta seda lihtsamaks.

3.2

EKP möönab, et Basel III raamistik võimaldab jätta operatsiooniriskide kapitalinõuete arvutamisel varasemad kahjud arvesse võtmata, kuid peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole otsustanud neid kahjusid arvestada. EKP hinnangul parandaks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasemate kahjude arvesse võtmine kapitalinõuete riskitundlikkust ja kahjukatet, aitaks pöörata tähelepanu krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiilide erinevustele sellistes tundlikes küsimustes nagu käitumisrisk, rahapesu või küberintsidendid, ning motiveeriks krediidiasutusi ja investeerimisühinguid oma operatsiooniriski juhtimist parandama. Seetõttu eelistaks EKP lahendust, mille puhul sisemine kahjukordaja määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasemate kahjude põhjal ning võetakse kasutusele järk-järgult.

3.3

EKP märgib, et järelevalveasutused peavad juba praegu võtma järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames riskiprofiili ja kapitalinõuete kindlaksmääramisel arvesse riskijuhtimise kvaliteeti, sealhulgas varasemaid kahjusid. Sellega seoses tuleks järelevalveasutustele kavandatava piiratud kohustuse, mille kohaselt peab vähemalt iga kolme aasta järel kontrollima krediidiasutuste ja investeerimisühingute varasemate kahjuandmete kogumise kvaliteeti, kasulikkust hinnata nende varasemate kahjude lõpliku kasutamise kontekstis, arvestades et andmete kvaliteet on vaid üks paljudest operatsiooniriski juhtimise põhikaalutlustest.

4.   Tururisk

4.1

Oma 8. novembri 2017. aasta arvamuses liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete raamistiku muudatuste kohta (13) (14) kutsus EKP üles kehtestama piisavalt pika rakendusperioodi Baseli standarditele kauplemisportfelli põhjalikust läbivaatamisest tuleneva tururiski kohta, võttes arvesse ka Baseli standardite täiendavaid muudatusi. Kuna rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjad on nüüd lõplikult vormistatud, toetab EKP komisjoni ettepanekut muuta kehtiv aruandlusnõue omavahendite nõudeks.

4.2

EKP märgib, et ettepanek võimaldab komisjonil muuta kapitalinõuete kalibreerimist uue tururiski raamistiku alusel ning lükata selle raamistiku rakendamine kahe aasta võrra edasi. See võimaldab vähendada kapitalinõudeid ja kalduda seeläbi Basel III standarditest kõrvale. EKP pooldab kavandatavate volituste piiramist. EKP peab oluliseks, et asjaomaseid standardeid kohaldataks rahvusvahelisel tasandil järjepidevalt, ning kutsub üles neid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid nõuetekohaselt rakendama 2025. aastaks. See on oluline, et pakkuda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele selgust ning tagada ELi ühtse reeglistiku usaldusväärsus, vältides samal ajal negatiivset mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemistele rakenduskavadele ning sisemudelite taotlemis- ja heakskiitmisprotsessile. llma et see mõjutaks eespool osutatut, võiks kaaluda komisjoni kohustust esitada 2025. aastal aruanne kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise rakendamise kohta muudes jurisdiktsioonides, mis võiks olla aluseks liidu seadusandjatele võimalike järelmeetmete ettevalmistamisel, et tagada võrdsed tingimused kogu maailmas.

4.3

EKP toetab komisjoni ettepanekut aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi puhul kohaldatava miinimumsageduse kohta, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad kaasatakse sisemudelitesse. Samas tunneb EKP muret, et selline käsitlus võib jätta mõned riskid sisemudelist välja, ning soovitab seetõttu lisada eraldi nõude asjaomaste riskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja jälgimiseks juhul, kui ei kasutata igapäevast aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit.

5.   Krediidiväärtuse korrigeerimise risk

5.1

EKP avaldab muret seoses asjaoluga, et komisjoni ettepanekus ei ole uuesti läbi vaadatud liidu kehtestatud erandeid, ning tuletab meelde, et Baseli pangajärelevalve komitee hindas need erandid eelmise regulatiivse järjepidevuse hindamise programmi raames 2014. aastal oluliseks mittevastavuseks (15). EKP leiab, et asjaomased kõrvalekaldumised ei ole usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud ning jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud avatuks riskidele, mis tulenevad tuletistehingutest väljajäetud vastaspooltega (16).

5.2

Samas tunnustab EKP komisjoni jõupingutusi ELi erandiga hõlmatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise avatud riskimaandusest tulenevate küsimuste käsitlemisel, lubades krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vabatahtlikult kaasata need vastaspooled oma regulatiivsesse krediidiväärtuse korrigeerimisse (17) ja kehtestades uued aruandlusnõuded ELi erandiga hõlmatud vastaspooltele. Kuigi need aruandlusnõuded võivad aidata edendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskijuhtimistavasid, ei aita need parandada usaldatavusnõuete täitmise olukorda ega tagada turudistsipliini. Viimase saavutamiseks tuleks rakendada avalikustamisnõue. Kui liidu seadusandlikud organid otsustavad kehtivad erandid säilitada, aitavad need ettepanekud mõnevõrra leevendada selliste erandite negatiivset mõju, kuigi ei vähenda oluliselt riske, mida need nõuded pankade bilansis kaasa toovad.

6.   Sisereitingute meetod

6.1

EKP toetab krediidiriski sisereitingute meetodi kavandatavaid muudatusi kooskõlas lõpliku Basel III paketiga (18), kuna need on vajalikud riskitundlikkuse säilitamiseks ning vähendavad märkimisväärselt riskiga kaalutud vara varieeruvust. EKP toetab ettepanekut mitte lubada i) täiustatud sisereitingute meetodi kasutamist suurettevõtete, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingutena käsitatavate finantseerimisasutuste vastu olevate nõuete puhul ning ii) sisereitingute meetodi kasutamist omakapitalinõuete puhul. Samuti toetab EKP alammäärade rakendamist riskiparameetritele, mis tagab mudeli parameetrite minimaalse konservatiivsuse, vähendades samal ajal riskiga kaalutud vara põhjendamatut varieeruvust.

6.2

Lisaks toetab EKP täiendavaid selgitusi ja parandusi seoses makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja tehingute ümberhindamistegurite hindamisega.

6.3

Samas soovib EKP juhtida tähelepanu teatavatele vastuoludele, mis võivad takistada kavandatavate nõuete üldist nõuetekohast rakendamist. Eelkõige selleks, et vähendada väärtõlgendamise riski, soovitab EKP kavandatavates kapitalinõuete määruse artiklites täiendavalt ühtlustada mõisteid, mida kasutatakse äriühingutest võlgnike suuruse määratlemiseks (nt „käive“ ja „tulud“ (19)).

6.4

Lisaks tuleb tagada kooskõla makseviivituse määratluse ning riskiparameetrite hindamise ja rakendamise vahel. Eelkõige seoses sisereitingute meetodi rakendamisega riskipositsiooni klassi tasandil, nagu on sätestatud muudetud artiklis 148, soovib EKP rõhutada, et jaenõuete puhul võimaldab see muudatus kasutada sisereitingute meetodit vähemalt ühe uue artikli 147 lõike 2 punkti d alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud riskipositsiooni klassi puhul. Samas märgib EKP jaenõuete osas, et kehtiv artikli 178 lõige 1 lubab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohaldada makseviivituse määratlust pigem konkreetse krediidilimiidi tasandil kui laenuvõtja kohustuste kogusumma suhtes. Sellega seoses soovitab EKP juhul, kui jaenõuete makseviivitus on määratletud võlgniku tasandil, piirata võimalust kasutada sisereitingute meetodit kas kõigi või mitte ühegi artikli 147 lõike 2 punkti d alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud riskipositsiooni klassi puhul, ilma et see piiraks võimalust taotleda alalist osalist kasutamist artiklis 150 sätestatud tingimustel.

6.5

Täiendavalt leiab EKP makseviivituse tõenäosuse hinnangute uute nõuete osas, et reitingute määramise tähtaja täpsustamine, nagu on ette nähtud lõplikes Basel III standardites, tagaks riskide piisava eristamise, hoolimata ebasoodsatest majandustingimustest, ning suurendaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiga kaalutud varade võrreldavust. Lisaks sisaldab ettepanek teatavaid erinevusi jaenõuete makseviivituse tõenäosuse hinnangute nõuete ning äriühingute ja krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete makseviivituse tõenäosuse hinnangute nõuete vahel, mis võib takistada nõuete korrektset tõlgendamist. Sellega seoses soovitab EKP täiendavalt ühtlustada nende riskipositsioonide liikidega seotud nõudeid.

7.   III samba teabe avalikustamine ja aruandlus

7.1

EKP toetab krediidiasutuste III samba teabe avalikustamiseks mõeldud uue, integreeritud, Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) hallatava keskuse loomist, et vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormust ja hõlbustada III samba teabe kasutamist kõikide sidusrühmade poolt. Järelevalveasutustel oleks kasu tsentraliseeritud teabe avalikustamise keskusest, kuna see hõlbustaks nende rolli III samba teabe kvaliteedi tagamisel. Samas märgib EKP, et ettepanekus kasutatakse väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning suuremate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kvantitatiivse teabe avalikustamise suhtes erinevaid lähenemisviise. Väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kasutab EBA järelevalvelist aruandlust, et koostada avaldatav kvantitatiivne teave eelnevalt kindlaks määratud kaardistuse alusel. Suuremate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks tuleks välja töötada uus avalikustamiskord, mis tooks kaasa andmepunktide topeltesitamise, kuna III samba andmenõuded kattuvad järelevalvelise aruandluse nõuetega. Seejärel saab EBA need uued vormid „elektrooniliselt“ ning peab need avaldama samal päeval. EKP leiab, et väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kvantitatiivse teabe avalikustamise meetodit võiks kohaldada kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, olenemata nende suurusest ja keerukusest, et vähendada kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormust. Samuti märgib EKP, et ajakava, mille jooksul peab EBA III samba teabe keskuses avaldama ei võimalda võrrelda järelevalvealast aruandlust ja III samba teabe avalikustamist, mis võib suurendada järelevalveasutuste töökoormust ning tekitada investoritele ja teistele III samba teabe kasutajatele segadust. Sama loogika kohaselt ei tohiks järjepidevuse tagamiseks muudetud artiklis 434a ette nähtud EBA-le uuesti esitamise poliitika piirduda avalikustamisega, vaid peaks hõlmama ka järelevalvelist aruandlust.

7.2

Lisaks ei saa kvalitatiivset ja teatavat kvantitatiivset teavet (20) järelevalvelisest aruandlusest eelnevalt kindlaks määratud kaardistuse alusel eristada. See puudutab nii väikeseid ja mittekeerukaid kui ka muid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Seetõttu tuleks täpsustada asjaomase teabe EBA-le esitamise protsessi. EKP hinnangul võib EBA-l tekkida raskusi kvalitatiivse teabe koondamisel ja võrdlemisel, tulenevalt selle teabe struktureerimata olemusest.

7.3

EKP märgib, et kapitalinõuete direktiivi kavandatavad muudatused näevad ette kapitalinõuete direktiivi artikli 106 muutmist, et anda pädevatele asutustele õigus nõuda muudelt kui väikestelt ja mittekeerukatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt teabe esitamist EBA-le avaldamiseks EBA kesksel veebisaidil. Kapitalinõuete direktiivi muutmine oleks üleliigne, kui kapitalinõuete määruse teksti muudetakse punktis 7.1 kavandatavas suunas.

8.   Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid

8.1

Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide parem integreerimine usaldatavusnõuete raamistikku on väga oluline pangandussektori vastupanuvõime suurendamiseks. EKP esitab põhjalikud märkused keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske käsitlevate ettepanekute kohta oma arvamuses kapitalinõuete direktiivi kavandatavate muudatuste kohta (21). Konkreetsemalt kapitalinõuete määruse kavandatavate muudatuste osas toetab EKP komisjoni ettepanekut kehtestada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide ühtlustatud määratlused ning kavatsust viia määratlused kooskõlla määratlustega, mille EBA esitas oma aruandes krediidiasutuste ja investeerimisühingute keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimise ja järelevalve kohta (22). Samas juhib EKP tähelepanu teatavatele lahknevustele kavandatavate määratluste sõnastuses, võrreldes EBA kasutatud sõnastusega. EBA määratlused on laiemad ning hõlmavad mis tahes negatiivset mõju, mitte ainult kahjusid. Seetõttu kajastavad need täpsemalt keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide olemust, mis avaldub muu hulgas strateegilise ja maineriski kaudu. Need riskid võivad näiteks vähendada ärimahtu ning mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkusuutlikkust ja elujõulisust. Seetõttu teeb EKP ettepaneku täpsustada määratluste sõnastust, et tagada parem kooskõla EBA esitatud määratlustega.

8.2

EKP toetab ettepanekut muuta artiklit 430, milles sätestatakse krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nõue esitada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide teave pädevatele asutustele. Kuna keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta asjakohase kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe esitamine hõlbustab nende riskide järelevalvet, kutsub EKP liidu seadusandlikke organeid ja EBAd üles tagama kavandatava aruandlusnõude võimalikult kiire rakendamine. EKP märgib, et selle aruandluse suhtes kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse kavandatavate muudatuste põhjenduses 40.

8.3

EKP nõustub kapitalinõuete määruse kavandatavate muudatuste põhjendusega 40, mille kohaselt ei pruugi avatus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele olla proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu suuruse ja keerukusega. Seetõttu on hädavajalik, et turud ja järelevalveasutused saaksid piisavalt andmeid kõikidelt nimetatud riskidega kokku puutuvatelt üksustelt, sõltumata nende suurusest. Sellega seoses toetab EKP kindlalt ettepanekut kohaldada artiklis 449a ette nähtud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise nõudeid kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. EKP toetab komisjoni ettepanekut kohandada avalikustamisnõuete sagedust ja üksikasjalikkust vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurusele ja keerukusele, et nõuetekohaselt järgida proportsionaalsuse põhimõtet. EKP hinnangul on oluline tagada piisav kooskõla krediidiasutuste ja investeerimisühingute keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise nõuete ja muude avalikustamisega seotud algatuste (nt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv), et need algatused tagaksid krediidiasutustele ja investeerimisühingutele paremad võimalused oma riskide adekvaatseks hindamiseks ja avalikustamiskohustuste täitmiseks.

8.4

Samuti avaldab EKP tugevat toetust ettepanekule tuua varasemaks EBA tähtaeg aruande esitamiseks keskkonna- ja/või sotsiaalsetest teguritest tulenevate riskipositsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitluse kohta vastavalt artiklile 501c. EKP toetab seda eesmärki igati ning leiab, et nimetatud aruande esitamine tugevdaks ELi rolli asjaomase valdkonna rahvusvahelises poliitilises arutelus. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kapitalinõuete määruse kavandatavaid muudatusi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2021) 664 final.

(2)  COM(2021) 663 final.

(3)  Basel III reformid, mida nimetatakse ka Basel III standarditeks, on Baseli pangajärelevalve komitee vastu võetud standardid. Konsolideeritud standardid on avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org

(4)  Vt Euroopa Keskpanga arvamus CON/2020/16, 20. mai 2020, liidu usaldatavusraamistiku muutmise kohta COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (ELT C 180, 29.5.2020, lk 4). Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(5)  Vt täiendavat teavet selle lähenemisviisi (single stack) kohta riskipõhiste kapitalinõuete arvutamisel komisjoni küsimustes ja vastustes.

(6)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Vulnerabilities in the residential real estate sectors of the EEA countries, veebruar 2022.

(7)  Euroopa Keskpank, Financial Stability Review, november 2021.

(8)  Vt komisjoni seletuskiri.

(9)  Kooskõlas Baseli põhimõtete SCO 10-ga.

(10)  Vt ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega, ja millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL.

(11)  Vt Baseli põhimõtted, CRE 20.59.

(12)  Pankade juhitavate finantskonglomeraatide kapitalinõudeid mõjutavad ka punktide iii ja v sätted nn Taani kompromissi tõttu, mille kohaselt võivad pankade osalused samasse finantskonglomeraati kuuluvate kindlustusseltside emiteeritud kapitaliinstrumentides olla pigem riskiga kaalutud kui maha arvatud.

(13)  Vt SCO30.5, joonealune märkus 1.

(14)  Euroopa Keskpanga arvamus CON/2017/46, 8. november 2017, liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete raamistiku muudatuste kohta (ELT C 34, 31.1.2018, lk 5).

(15)  Baseli pangajärelevalve komitee (2014) Regulatory Consistency Assessment Programme (RCAP) - Assessment of Basel III regulations - European Union, avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org

(16)  Seda rõhutas ka Euroopa Pangandusjärelevalve (2019) dokumendis Policy advice on the Basel III reforms on credit valuation adjustment (CVA) and market risk, soovitus CVA2: krediidiväärtuse korrigeerimise erandid, lk 9, avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu

(17)  Vt komisjoni seletuskiri.

(18)  Vt eelkõige Basel III: Finalising post-crisis reforms (bis.org).

(19)  Näiteks artikli 142 lõike 1 punktis 5a on „suurettevõte“ määratlemisel kasutatud näitajat „käive“ (sales), samas kui uue artikli 5 lõikes 8 on „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ määratlemisel kasutatud näitajat „käive“ (turnover).

(20)  Näiteks teabe avalikustamine keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimise kohta ning intressimäärariski kohta pangaportfellis.

(21)  Vt märkus 10 üleval.

(22)  Euroopa Pangandusjärelevalve (2021), EBA Report on management and supervision of ESG risks for credit institutions and investment firms (EBA/REP/2021/18), avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu