1.   

TÕDEB, et COVID-19 pandeemia mõjust taastumine on ELi ees seisev majanduslik ja sotsiaalne väljakutse, ning KORDAB, et sellele probleemile reageerimiseks peab ELi õigusraamistik olema võimalikult konkurentsivõimeline, tulemuslik, tõhus, sidus, prognoositav, innovatsioonisõbralik, tulevikukindel, jätkusuutlik ja vastupidav (1);

2.   

TUNNISTAB, et parem õigusloome peab olema päevakorras tähtsal kohal ning olema üks osa üldisest ja kõikehõlmavast lähenemisviisist, et toetada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset heaolu ning muu hulgas ka liidu rohe- ja digipööret ning ühtse turu sujuvat toimimist;

3.   

KORDAB, et parem õigusloome on kestliku ja kaasava majanduskasvu üks peamisi tõukejõude, tugevdab konkurentsivõimet ja innovatsiooni, võimaldab digiteerimist ja töökohtade loomist ning suurendab läbipaistvust ja üldsuse toetust ELi õigusaktidele; VIITAB sellega seoses nõukogu järeldustele, mis võeti vastu 2014. aasta detsembris (2), 2016. aasta mais (3), 2018. aasta novembris (4), 2019. aasta novembris (5) ning 2020. aasta veebruaris ja novembris (6); TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist vastutust kvaliteetsete liidu õigusaktide koostamise eest, nagu need kolm institutsiooni on tunnistanud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7);

4.   

TÕDEB, et EL ja selle liikmesriigid seisavad silmitsi pidevate ja mõnikord murranguliste keskkonnaalaste, tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutustega ning et ELi õigusaktid ja tugimenetlused peavad olema võimelised nende muutustega kohanema ja olema valmis uuteks väljakutseteks;

5.   

TOONITAB, et andmetehnoloogiad võivad aidata koostada tulemuslikumaid, tõhusamaid, vähem aeganõudvaid ja usaldusväärsemaid mõjuhinnanguid, hinnanguid ja prognoose, misläbi toetatakse kvaliteetsete, kohandatavate ja vähem koormavate õigusaktide väljatöötamist;

6.   

MÄRGIB ÄRA komisjoni 2019. aasta aprilli teatise „Parem õigusloome: kokkuvõtete tegemine ja pingutuste jätkamine“, (8) milles märgitakse, et „parema õigusloome vahendeid kasutatakse pidevalt muutuvas maailmas, kus poliitilised probleemid ja prioriteedid pidevalt arenevad. (…) Aina keerulisemaks muutuvas maailmas on üha olulisem mõista õigusaktide valdkonnaülest mõju ja teha kindlaks sünergiavõimalused, et välja töötada ja rakendada asjakohaseid poliitilisi lahendusi kogu poliitikatsükli vältel, alates hindamisest kuni rakendamiseni“ (9); ning VÕTAB TEADMISEKS komisjoni 2018. aasta aprilli teatise „Tehisintellekt Euroopa huvides“, (10) 2020. aasta veebruari teatise „Euroopa andmestrateegia“, (11) 2020. aasta veebruari tehisintellekti käsitleva valge raamatu, (12) nõukogu 2020. aasta juuni järeldused „Euroopa digituleviku kujundamine“ (13) ning 2021. aasta aprilli ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud eeskirjad (tehisintellekti määrus) (14);