KOMISJONI TEATIS

Regionaalabi suunised

(2021/C 153/01)

SISUKORD

1.

SISSEJUHATUS

3

2.

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

4

2.1.

Regionaalabi kohaldamisala

4

2.2.

Mõisted

6

3.

TEATAMISELE KUULUV REGIONAALABI

9

4.

Abikõlblikud kulud

9

4.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi

9

4.1.1.

Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

10

4.1.2.

Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

10

4.2.

Tegevusabi

11

5.

REGIONAALABI KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

11

5.1.

Panus regionaalarengusse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse

11

5.1.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

12

5.1.2.

Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

12

5.1.3.

Tegevusabi kavad

13

5.2.

Ergutav mõju

14

5.2.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi

14

5.2.2.

Tegevusabi kavad

15

5.3.

Riigi sekkumise vajadus

15

5.4.

Regionaalabi asjakohasus

16

5.4.1.

Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

16

5.4.2.

Asjakohasus võrreldes muude abivahenditega

16

5.5.

Abisumma proportsionaalsus (abi piiramine vajaliku miinimumini)

17

5.5.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi

17

5.5.2.

Tegevusabi kavad

18

5.6.

Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine

18

5.6.1.

Üldised kaalutlused

18

5.6.2.

Selge negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele

20

5.6.3.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

20

5.6.4.

Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

21

5.6.5.

Tegevusabi kavad

22

5.7.

Läbipaistvus

23

6.

HINDAMINE

23

7.

REGIONAALABI KAARDID

24

7.1.

Regionaalabikõlblike piirkondade hõlmatud elanikkond

25

7.2.

Artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erand

25

7.3.

Artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erand

26

7.3.1.

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad

26

7.3.2.

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

27

7.4.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad

28

7.4.1.

Abi ülemmäär punkti a aladel

28

7.4.2.

Abi ülemmäär punkti c aladel

29

7.4.3.

VKEde suurem abi osakaal

29

7.4.4.

Õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide suurem abi osakaal

29

7.4.5.

Suurem abi osakaal rahvastikukaoga piirkondadele

29

7.5.

Regionaalabi kaartidest teatamine ja nende hindamine

29

7.6.

Muudatused

30

7.6.1.

Elanikkonna reserv

30

7.6.2.

Vahekokkuvõte

30

8.

AASTATE 2014–2020 REGIONAALABI SUUNISTE MUUTMINE

30

9.

REGIONAALABI EESKIRJADE KOHALDATAVUS

30

10.

ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

31

11.

LÄBIVAATAMINE

31

1.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon võib pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 107 lõike 3 punktide a ja c tähenduses siseturuga kokkusobivaks järgmist liiki riigiabi: a) riigiabi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 osutatud piirkondades, ning b) riigiabi teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks Euroopa Liidus (1). Sellist liiki riigiabi nimetatakse regionaalabiks.

2.

Käesolevates suunistes on märgitud tingimused, mille alusel regionaalabi saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Suunistes on ka sätestatud kriteeriumid aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kokkusobivuse tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks.

3.

Regionaalabi valdkonnas tehtava riigiabi kontrolli peamine eesmärk on tagada, et regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamiseks antav abi (2) ei kahjusta põhjendamatul määral liikmesriikidevahelisi (3) kaubandustingimusi. Täpsemalt on selle eesmärk vältida subsideerimisrallit – see võib toimuda juhul, kui liikmesriigid proovivad meelitada ettevõtjaid abi saavatesse ELi piirkondadesse või hoida neid sellistes piirkondades –, ning vähendada nii palju kui võimalik regionaalabi mõju kaubandusele ja konkurentsile.

4.

Regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk eristab regionaalabi muud liiki abist, nagu abi teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, tööhõivele, koolitusele, energeetikasektorile või keskkonnakaitsele, millel on kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõikega 3 muud majandusarengu eesmärgid. Mõnes olukorras lubatakse kõnealuse muud liiki abi puhul juhul, kui seda antakse abi saavas piirkonnas asutatud ettevõtjatele, kohaldada suuremat abi osakaalu, et võtta arvesse nende eriprobleeme sellistes piirkondades (4).

5.

Regionaalabi saab mängida olulist rolli ainult siis, kui seda kasutatakse säästlikult ja proportsionaalselt ning kui see koondatakse ELi abi saavatesse piirkondadesse (5). Lubatud abi piirmäärad peaksid kajastama eelkõige asjaomaste piirkondade arengut mõjutavate probleemide ulatust. Abi saavale piirkonnale abist tekkivad arengueelised peavad kaaluma üles sellest tekkida võiva konkurentsi ja kaubanduse moonutamise (6). Abi positiivsele mõjule antav kaal võib kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 alusel tehtava erandiga tõenäoliselt erineda, mis tähendab, et artikli 107 lõike 3 punktiga a hõlmatud kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades võib lubada suuremaid konkurentsimoonutusi kui artikli 107 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades (7).

6.

Regionaalabi võib abi saavate piirkondade majandusarengut tõhusalt edendada või soodustada üksnes juhul, kui seda antakse selleks, et soodustada lisainvesteeringuid või majandustegevust nendes piirkondades. Teatavatel väga piiratud, täpselt määratletud juhtudel võivad nende piirkondade probleemid, mis takistavad majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist, olla nii tõsised või püsivad, et üksnes investeeringuteks ettenähtud abist piirkonna arendamiseks ei piisa. Selles olukorras võib investeeringuteks ettenähtud regionaalabile lisaks anda regionaalset tegevusabi.

7.

2019. aastal algatas komisjon regionaalabi raamistiku hindamise, et teha kindlaks, kas regionaalabi suunised täidavad endiselt oma eesmärki. Tulemused (8) näitavad, et põhimõtteliselt toimivad eeskirjad hästi, kuid majandusarengu kajastamiseks oleks vaja teha neis mõningaid parandusi. Lisaks sellele võib komisjon võtta regionaalabi mõju hindamisel arvesse Euroopa rohelist kokkulepet (9), Euroopa uut tööstusstrateegiat (10) ning Euroopa digituleviku kujundamist, (11) mis eeldab eeskirjade teatavaid muudatusi. Selles kontekstis vaadatakse läbi ka muid riigiabieeskirju ning komisjon pöörab eritähelepanu kõigi valdkondlike suuniste kohaldamisalale ning sama investeeringu puhul eri liiki abi kombineerimise võimalustele. Seeläbi on võimalik hinnata uut keskkonnasõbralikku tehnoloogiat (mis aitab kaasa tööstuse, sh selliste energiamahukate tööstussektorite nagu terasesektor, tootmisprotsesside CO2-heite vähendamisele) rahastavatele alginvesteeringutele antavat toetust, olenevalt selle eriomadustest, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni või keskkonnakaitse ja energeetika riigiabieeskirjade alusel. Regionaalabi saab kombineerida ka muud liiki abiga. Näiteks on võimalik sama investeerimisprojekti puhul kombineerida regionaalabi keskkonnakaitse ja energeetika riigiabieeskirjade alusel antava toetusega, kui kõnealune investeerimisprojekt soodustab abi saava piirkonna arengut ja tõstab samal ajal keskkonnakaitse taset sellises ulatuses, et investeeringul või selle osal on õigus saada toetust mõlemate valdkondlike eeskirjade alusel ja mõlemate eeskirjade nõuded on täidetud. Sel moel saavad liikmesriigid parimal viisil ajendada saavutama mõlemat eesmärki, vältides samal ajal ülehüvitamist. Komisjon lisas nendesse suunistesse ka konkreetse nõude soodustada õiglase ülemineku fondi kontekstis ühtekuuluvuspõhimõtete alusel antavat toetust. Õiglase ülemineku fond on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi sammastest, (12) mille eesmärk on lahendada sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkondlikke probleeme, mis võivad kaasneda ambitsioonika eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on leevendada kliimapöörde kahjulikku mõju, toetades enim mõjutatud piirkondi ja töötajaid, ning edendada tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku üleminekut.

8.

Vastusena COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandushäiretele on komisjon võtnud kasutusele sihipärased vahendid, näiteks riigiabi ajutise raamistiku (13). Pandeemial võib olla mõnes piirkonnas teistest piirkondadest pikaajalisem mõju. Praegu on liiga vara prognoosida, milline on pandeemia mõju keskmises ja pikas perspektiivis ning millistes piirkondades see enim avaldub. Komisjon kavatseb seega teha 2023. aastal regionaalabi kaartide vahekokkuvõtte, milles võetakse arvesse uusimat saada olevat statistikat.

2.   KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.   Regionaalabi kohaldamisala

9.

Käesolevates suunistes sätestatud kokkusobivuse tingimusi kohaldatakse teatamisele kuuluva regionaalabi kavade ja teatamisele kuuluva üksikabi suhtes.

10.

Need suunised ei hõlma riigiabi, mida antakse terase- (14), pruunsöe- (15) ja söesektoris (16).

11.

Komisjon kohaldab neis suunistes märgitud põhimõtteid regionaalabi suhtes kõigis muudes majandustegevuse sektorites peale nende sektorite, mille suhtes kohaldatakse konkreetseid riigiabi eeskirju, eelkõige kalandus ja vesiviljelus, (17) põllumajandus, (18) transport, (19) lairibaühendus (20) ja energeetika, (21) v.a juhul, kui neis sektorites antakse riigiabi horisontaalse regionaalse tegevusabi kava osana.

12.

Komisjon kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid seoses põllumajandustoodete töötlemisega mittepõllumajanduslikeks toodeteks ja nende turustamisega ning seoses abimeetmetega, mis toetavad aluslepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävaid tegevusi, aga mida kas kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (22) või millega tagatakse kõnealuste kaasrahastatud meetmete täiendav riiklik rahastamine, v.a kui sektoripõhistes eeskirjades on sätestatud teisiti.

13.

Piirkondlikud piirangud investeerimisel või majandustegevuse säilitamisel abi saavas piirkonnas mõjutavad suurettevõtjaid tavaliselt vähem kui väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Esiteks saavad suurettevõtjad üleilmsetel turgudel hõlpsamini kapitali ja krediiti ning neid takistab vähem finantsteenuste piiratum pakkumine abi saavates piirkondades. Teiseks saavad suurettevõtjate investeeringud tekitada mastaabisäästu, mis vähendab kohaspetsiifilisi algseid kulusid ning ei ole paljuski seotud piirkonnaga, milles investeering tehakse. Kolmandaks on investeeringuid kavandavatel suurettevõtjatel tavaliselt märkimisväärne mõjuvõim läbirääkimistel ametiasutustega, mis võib põhjustada abi andmist ilma vajaduse või piisava põhjenduseta. Samuti on suurettevõtjad suurema tõenäosusega olulised osalised asjaomasel turul ning sellest tulenevalt võivad investeeringud, milleks abi antakse, moonutada konkurentsi ja kaubandust siseturul.

14.

Kuna suurettevõtjate investeeringutele antaval regionaalabil tõenäoliselt puudub ergutav mõju, ei saa seda reeglina pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui seda antakse alginvesteeringuteks, mille abil käivitatakse punkti c aladel uut majandustegevust kooskõlas käesolevates suunistes märgitud kriteeriumidega. Kuid kliimapöördest enim mõjutatud piirkondades ei pruugi suurettevõtjate struktuursed eelised olla piisavad, et jõuda investeeringute tasemeni, mis on hädavajalik tasakaalustatud sotsiaal-majandusliku ülemineku saavutamiseks ning piisavate töövõimaluste pakkumiseks, et kompenseerida ülemineku tõttu lõpetatud majandustegevuse tulemusena kaotatud töökohti. Seega võib selle punkti esimese lause erandina (23) pidada suurettevõtjatele antavat regionaalabi kooskõlas käesolevates suunistes kehtestatud kriteeriumidega siseturuga kokkusobivaks, kui seda antakse asutuse toodangu mitmekesistamiseks, et hakata tootma tooteid, mida varem ei toodetud, või asutuses investeeringuga seotud toote või toodete üldise tootmisprotsessi olemuslikuks muutmiseks, tingimusel et 1) see on seotud alginvesteeringuga õiglase ülemineku fondist kaasrahastatud toetuse saamiseks kindlaks määratud piirkonna punkti c alas, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 100 % EL 27 keskmisest; 2) see investeering ja abisaaja on määratud kindlaks liikmesriigi õiglase ülemineku territoriaalses kavas, (24) mille on heaks kiitnud komisjon, ning 3) investeeringuks antav riigiabi kaetakse õiglase ülemineku fondist maksimaalsetes lubatud piirides.

15.

Regionaalabi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks kujutab endast tegevusabi. Tegevusabi saab pidada siseturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui on näha, et see on vajalik piirkonna arenguks, näiteks kui selle eesmärk on vähendada kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades (kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga a) tegutsevate VKEde teatavaid konkreetseid probleeme, kui sellega kompenseeritakse lisakulusid, mis kaasnevad äärepoolseimate piirkondade majandustegevusega, või kui see takistab või vähendab rahvastikukadu hõredalt või väga hõredalt asustatud piirkondades.

16.

Need suunised ei hõlma tegevusabi, mida antakse ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (25) jao K („Finants- ja kindlustustegevus“) alla, ega ettevõtjatele, kes teostavad kontsernisisest tegevust ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klasside 70.10 („Peakontorite tegevus“) või 70.22 („Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine“) alla.

17.

Regionaalabi ei tohi anda raskustes olevatele ettevõtjatele, mis on käesolevate suuniste tähenduses määratletud riigiabi suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (26).

18.

Hinnates regionaalabi ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab komisjon arvesse mis tahes tagasimaksmata abi (27).

2.2.   Mõisted

19.

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „punkti a alad“ – aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud alad; „punkti c alad“ – aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud alad; 2) „sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta kava alusel; 3) „kohandatud abisumma“ – suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: 3.1. kohandatud abisumma = R × (A + 0,50 × B + 0,34 × C), 3.2. kus R on asjaomases piirkonnas lubatud abi ülemmäär (välja arvatud VKEde suurem abi osakaal), A on abikõlblikud kulud suurusega 50 miljonit eurot, B on abikõlblikud kulud vahemikus 50–100 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud üle 100 miljoni euro; 4) „abi osakaal“ – brutotoetusekvivalent, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest; 5) „abi saav piirkond“ – punkti a või punkti c ala; 6) „investeeringu lõpuleviimine“ – hetk, kui riiklikud ametiasutused peavad investeeringut lõpuleviiduks, või kolm aastat pärast tööde alustamist, olenevalt sellest, kumb on varasem; 7) „abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada; 8) „EL 27“ – kõik 27 liikmesriiki (v.a Põhja-Iirimaa); 9) „hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmete kogumise nõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõplike hindamisaruannete esitamise tähtaeg, hindamist tegeva sõltumatu organi kirjeldus või kriteeriumid selle organi valimiseks ning hindamise avalikustamise meetmed; 10) „brutotoetusekvivalent“ – abi diskonteeritud summa, mis on võrdväärne summaga, mis oleks antud toetusena abisaajale enne maksude või muude tasude mahaarvamist, arvutatuna sellise võrdlusmäära alusel, mida kohaldatakse abi andmise kuupäeval või komisjonile abist teatamise ajal, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem; 11) „horisontaalse regionaalse tegevusabi kava“ – õigusakt, mille alusel võib ilma täiendavate rakendusmeetmeteta anda individuaalset tegevusabi õigusaktis üldiselt või abstraktselt määratletud ettevõtjatele. Selle määratluse otstarbel ei saa käsitada horisontaalse regionaalse tegevusabi kavana valdkondlikku abikava; 12) „üksikabi“ – sihtotstarbeline üksikabi või abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi; 13) „alginvesteering“ – a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud ühe või enamaga järgmistest: — uue ettevõtte loomine; — olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamine; — ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse tooteturgudele, (28) kus ettevõte enne ei tegutsenud, või — ettevõttesse tehtava investeeringuga seotud toote või toodete üldise tootmisprotsessi põhjalik muutmine või b) sellise vara omandamine, mis kuulub ettevõttele, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud. Üksnes ettevõtte aktsiate omandamine alginvesteeringuks ei kvalifitseeru. Investeeringu asendamine ei ole seega alginvesteering; 14) „uut majandustegevust tekitav alginvesteering“ – a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud ühe või enamaga järgmistest: — uue ettevõtte loomine või — ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala, või b) sellise vara omandamine, mis kuulub ettevõttele, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, tingimusel et uus tegevusala, millel omandatud vara abil tegutsetakse, ei ole sama mis ettevõtte tegevusala enne omandamist ega sellega sarnane tegevusala. Üksnes ettevõtte aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks; 15) „immateriaalne vara“ – vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendiõigused, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand; 16) „töökohtade loomine“ – töötajate arvu suurenemine asjaomases ettevõttes võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist, väljendatud aasta tööühikute arvuna; 17) „suurettevõtjad“ – ettevõtjad, kes ei vasta punktis 28 esitatud VKE kirjeldusele; 18) „suur investeerimisprojekt“ – alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot; 19) „abi ülemmäär“ – abi osakaal, mis kajastub jaos 7.4 märgitud regionaalabi kaartidel, sh VKEde suurem abi osakaal; 20) „töötajate arv“ – aasta tööühikute arv, s.o ühe aasta jooksul täiskohaga töötanud inimeste arv; osaaja- või hooajatööd mõõdetakse aasta tööühikute murdosades; 21) „äärepoolseimad piirkonnad“ – aluslepingu artiklis 349 nimetatud piirkonnad (29); 22) „tegevusabi“ – abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks, mis hõlmab selliseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjal, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent ja haldus, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid, kui need on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmisel lisatud abikõlblike kulude alla; 23) „regionaalabi kaart“ – liikmesriigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud komisjon; 24) „ümberpaigutamine“ – sama või sarnase tegevusala või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigis asuvast ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (abi saav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode täidab nii algses kui ka abi saavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; 25) „sama või sarnane tegevusala“ – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala; 26) „valdkondlik abikava“ – kava, mis hõlmab tegevusalasid, mis kuuluvad vähem kui viide statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) klassi (neljakohaline arvkood); 27) „üks investeerimisprojekt“ – alginvesteering, mis on seotud sama või sarnase tegevusalaga, mida alustab abisaaja kontserni tasandil kolme aasta jooksul alates mõne teise abi saanud investeeringu töödega alustamisest samas NUTS 3 (30) piirkonnas; 28) „VKEd“ – ettevõtjad, kes vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) (31) sätestatud tingimustele; 29) „tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem. Maa ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, tööde alustamiseks ei peeta. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud ettevõtjaga vahetult seotud vara omandamise kuupäeva; 30) „hõredalt asustatud piirkonnad“ – piirkonnad, mille asjaomased liikmesriigid on punkti 169 kohaselt määranud; 31) „materiaalne vara“ – maa, hooned ning tehased, masinad ja seadmed; 32) „väga hõredalt asustatud piirkonnad“ – NUTS 2 tasandi piirkonnad rahvastikutihedusega alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta või selliste NUTS 2 tasandi piirkondade osad, mille asjaomane liikmesriik on punkti 169 kohaselt määranud; 33) „palgakulud“ – kogusumma, mida abisaaja teatava ajavahemiku jooksul seoses asjaomaste töökohtadega tegelikult maksab ning mis hõlmab maksustamiseelset brutopalka ja kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning lapse- ja vanemahoolduskulusid kindla ajavahemiku jooksul.

3.   TEATAMISELE KUULUV REGIONAALABI

20.

Põhimõtteliselt peavad liikmesriigid vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 teatama regionaalabi meetmetest, välja arvatud sellistest meetmetest, mis vastavad grupierandi määruses sätestatud tingimustele; komisjon võttis grupierandi määruse vastu vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1588 (32) artiklile 1.

21.

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid teatamisele kuuluva regionaalabi kavade ja üksikabina antava teatamisele kuuluva regionaalabi suhtes.

22.

Teatatud kava alusel antud üksikabi suhtes kehtib aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohane teatamiskohustus, kui kõigist allikatest antud abi ületab eraldi teatamise künnist, mis on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi jaoks sätestatud üldises grupierandi määruses (33).

23.

Teatatud kava alusel antava üksikabi suhtes kohaldatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 alusel jätkuvalt teatamiskohustust, välja arvatud juhul, kui abisaaja a) on kinnitanud, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel alginvesteering, ning b) on võtnud kohustuse mitte paigutada oma tegevust ümber kuni kahe aasta jooksul pärast seda, kui alginvesteering on lõpule viidud.

4.   ABIKÕLBLIKUD KULUD

4.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

24.

Abikõlblikena käsitatakse 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulusid või 2) alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevaid prognoositud palgakulusid, mis arvutatakse kaheks aastaks, või 3) alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulude teatava osa kombinatsiooni, mis ei ületa aga suurimat alapunktis 1 või 2 nimetatud summadest.

25.

Kui abikõlblikud kulud määratakse kindlaks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulude põhjal, on abikõlblikud ainult sellise vara kulud, mis moodustab osa abi saavas sihtpiirkonnas asuvasse abisaaja ettevõttesse tehtud alginvesteeringust.

26.

Punktis 25 märgitud tingimuse erandina võib abikõlblike kuludena käsitada selle ettevõtja valmistajaseadmeid, (34) kes on need omandanud (või tootnud), kui neid kasutatakse kogu minimaalse hooldusperioodi vältel, mis on suurettevõtjate puhul viis aastat ja VKEde puhul kolm aastat, abisaaja töötlus- või koostetegevuseks, mis on otseselt seotud abisaaja abi saanud alginvesteeringul põhineva tootmisprotsessiga. Seda erandit kohaldatakse juhul, kui tarnija ettevõte paikneb abi saavas piirkonnas, tarnija ise ei saa asjaomaste varade jaoks investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ega VKEdele antavat investeeringuteks ettenähtud abi kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 17 ning abi osakaal ei ületa tarnija ettevõtte asukoha suhtes kohaldatavat abi ülemmäära. Suurte investeerimisprojektide abi osakaalu mis tahes kohandust kohaldatakse ka abi suhtes, mis arvutatakse ettevõtja valmistajaseadmete kulude jaoks, mida peetakse alginvesteeringu üldiste investeerimiskulude osaks.

4.1.1.   Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

27.

Omandatav vara peab olema uus, välja arvatud VKEde puhul või ettevõtte omandamise korral (35).

28.

VKEde puhul on kuni 50 % ulatuses abikõlblikud ka investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kulud.

29.

Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.

30.

Olemasoleva ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde alustamisele eelneval majandusaastal.

31.

Renditud materiaalse vara omandamisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel: 1) maa ja hoonete rentimise korral peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva; 2) seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

32.

Punkti 19 alapunkti 13 alapunktis b või punkti 19 alapunkti 14 alapunktis b osutatud alginvesteeringu puhul tuleks põhimõtteliselt võtta arvesse ainult ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutel vara ostmisest tulenevaid kulusid. Kui väikeettevõtja äritegevuse võtab üle algse omaniku perekonnaliige või ettevõtja töötaja, siis ei kohaldata tingimust, et vara peab ostma kolmas isik, kes ei ole ostjaga seotud. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui ettevõtja vara omandamisega kaasneb täiendav regionaalabikõlblik investeering, tuleb sellise täiendava investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtja vara omandamise kuludele.

33.

Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul on abikõlblikud 100 % immateriaalse vara kuludest.

34.

Investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele: 1) seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes; 2) see peab olema amortiseeritav; 3) see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt; 4) see peab olema arvatud abi saava ettevõtja vara hulka ja peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

4.1.2.   Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

35.

Regionaalabi arvutamise aluseks võib võtta ka prognoositud palgakulud, mis tulenevad alginvesteeringu tulemusena loodud töökohtadest. Abist võib katta ainult palgakulud, mis on seotud töökohtade loomisega, arvutatuna kahe aasta alusel, ning sellest tulenev abi osakaal ei tohi ületada maksimaalselt kohaldatavat abi osakaalu asjasse puutuvas piirkonnas.

36.

Kui abikõlblikud kulud arvutatakse punktis 35 osutatud prognoositud palgakulude alusel, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) investeerimisprojekt peab tooma kaasa töökohtade loomise; 2) kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist; 3) kõik investeeringuga loodud töökohad tuleb asjaomases piirkonnas säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist.

4.2.   Tegevusabi

37.

Tegevusabi kavade puhul peavad abikõlblikud kulud olema eelnevalt kindlaks määratud ja liikmesriik peab tõendama, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada.

38.

Äärepoolseimates piirkondades saab tegevusabi kavadega hüvitada täiendavaid tegevuskulusid, mis on otseselt põhjustatud ühest või mitmest püsivast piirangust, millele on viidatud aluslepingu artiklis 349. Selliseid täiendavaid kulusid tuleb mõõta ja võrrelda asjaomase liikmesriigi teistes piirkondades asuvate sarnaste ettevõtjate kuludega.

5.   REGIONAALABI KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

39.

Komisjon käsitab regionaalabi meedet aluslepingu artikli 107 lõikega 3 kokkusobivana ainult juhul, kui abi aitab kaasa regionaalarengule ja ühtekuuluvusele. Eesmärk peab olema kas edendada punkti a alade majandusarengut või punkti c alade arengut (jagu 5.1) ning abi peab vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele: 1) ergutav mõju: abi peab muutma asjaomaste ettevõtjate käitumist nii, et nad hakkavad tegelema lisategevusalaga, mida nad ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil või muus kohas (jagu 5.2); 2) vajadus riigi sekkumiseks: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida saab abiga oluliselt parandada sellisel määral, mida turg ise ei suuda, näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi (jagu 5.3); 3) abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend selle eesmärgi saavutamiseks (jagu 5.4); 4) abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi tuleb piirata miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas (jagu 5.5); 5) liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi positiivne mõju peab olema suurem kui sellest konkurentsile ja kaubandusele tekkiv negatiivne mõju (jagu 5.6); 6) abi läbipaistvus: liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema lihtne juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele (jagu 5.7).

40.

Abikavade teatavate kategooriate üldise tasakaalu suhtes võib kehtestada ka järelhindamise nõude, nagu on kirjeldatud allpool 6. jaos. Sellistel juhtudel võib komisjon piirata kavade kestust (harilikult nelja aasta või veelgi lühema ajaga), võimalusega hiljem teatada nende pikendamisest.

41.

Kui riigiabimeede, selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on riigiabi meetme lahutamatu osa) või sellest rahastatav tegevus kujutavad endast liidu õiguse asjasse puutuva sätte rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada siseturuga kokkusobivaks (36).

5.1.   Panus regionaalarengusse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse

42.

Regionaalabi peamine eesmärk on ELi ebasoodsas olukorras piirkondade majandusareng. Edendades ja soodustades abi saavate piirkondade kestlikku arengut, toetab abi ELi territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikat, mille eesmärk on vähendada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamise kaudu piirkondade arengutasemete erinevusi.

5.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

43.

Regionaalabi kavad peaksid moodustama lahutamatu osa selgelt kindlaks määratud eesmärkidega regionaalarengu strateegiast.

44.

Liikmesriigid peavad näitama, et kava on järjepidev ja sellega toetatakse asjaomase piirkonna arengu strateegiat. Selleks võivad liikmesriigid osutada eelnevatele riigiabi kavadele antud hinnangutele, abi andvate ametiasutuste tehtud mõjuhinnangutele või eksperdiarvamustele. Tagamaks et abikava toetab sellist arengustrateegiat, peab see sisaldama meetodit, mis võimaldab abi andvatel ametiasutustel prioriseerida ja valida investeerimisprojekte, mis vastavad kava eesmärkidele (nt ametlikku hindamist kasutava meetodi alusel).

45.

Regionaalabi kavadega võib punkti a aladel toetada VKEde või suurettevõtjate alginvesteeringuid. Punkti c aladel võib toetada kavadega VKEde alginvesteeringuid ning suurettevõtjate alginvesteeringuid uue majandustegevuse alustamiseks.

46.

Kava alusel individuaalsetele investeerimisprojektidele abi andmisel peab abi andev ametiasutus kontrollima, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning selle kaudu asjaomase piirkonna arengustrateegiat. Selleks peaks liikmesriik toetuma teabele, mille on abi taotleja esitanud abitaotluse vormil, kus kirjeldatakse investeeringu positiivset mõju asjaomase piirkonna arengule (37).

47.

Investeeringut peab asjaomases piirkonnas säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist, tagamaks et investeering aitab reaalselt ja püsivalt kaasa asjaomase piirkonna arengule (38).

48.

Investeeringu elujõulisuse tagamiseks peab liikmesriik veenduma, et abisaaja omavahenditest või välise rahastamise teel saadud rahaline panus on vähemalt 25 % (39) abikõlblikest kuludest ning see peab olema vormis, mille puhul on välistatud igasugune avalik toetus (40).

49.

Selleks et riigiabimeetmetega ei kaasneks keskkonnakahju, peavad liikmesriigid tagama ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimise, mis hõlmab eelkõige vajadust hinnata keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud, ning hankima kõik asjaomased load.

5.1.2.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

50.

Selleks et näidata teatamise nõudega investeeringuteks ettenähtud üksikabi panust regionaalarengusse, võivad liikmesriigid kasutada mitmesuguseid näitajaid, näiteks allpool loetletud näitajaid, mis võivad olla nii otsesed (nt otseselt loodud töökohad) kui ka kaudsed (nt piirkondlik innovatsioon). 1) Investeeringuga otseselt loodud töökohtade arv on oluline regionaalarengusse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse tehtud panuse näitaja. Kaaluda tuleks ka loodud töökohtade kvaliteeti ja kestust ning nõutud oskustaset. 2) Veelgi rohkem töökohti võidakse luua kohalikus (all)tarnija võrgustikus, aidates paremini integreerida investeeringut asjaomases piirkonnas ning tagades ulatuslikuma ülekanduva mõju. Seetõttu võetakse arvesse ka kaudselt loodud töökohtade arvu. 3) Abisaaja võetud kohustust korraldada laiaulatuslikku koolitustegevust oma töötajate (üldiste ja spetsiifiliste) oskuste parandamiseks käsitatakse tegurina, mis aitab regionaalarengule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kaasa. Rõhku pannakse ka eelkõige noortele koolituse ja praktikavõimaluste pakkumisele ning koolitusele, mis parandab töötajate teadmisi ja nende tööalast konkurentsivõimet väljaspool ettevõtet. 4) Lähedustegurist tulenevalt võib regionaalarengu vaatenurgast tekkida väline mastaabisääst või muu kasu (klastriefekt). Samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate klastrite tekkimine võimaldab üksikutel tehastel kitsamalt spetsialiseeruda ja see suurendab tõhusust. Selle näitaja olulisus regionaalarengusse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse antava panuse määratlemisel sõltub siiski klastri kujunemisetapist. 5) Investeeringud hõlmavad tehnilisi teadmisi ning need võivad olla märkimisväärse tehnosiirde (teadmiste leviku) allikaks. Tehnoloogiamahukatesse tööstusharudesse tehtavad investeeringud toovad suurema tõenäosusega kaasa tehnosiirde asjaomasesse piirkonda. Teadmiste levitamise tase ja spetsiifika on selles suhtes samuti olulised. 6) Projektide panust piirkonna suutlikkusse luua kohaliku innovatsiooni kaudu uut tehnoloogiat võib samuti arvesse võtta. Sel puhul võib positiivse tegurina arvesse võtta koostööd kohalike teadus- ja teadmiste levitamisega tegelevate organisatsioonidega, näiteks ülikoolide või teadusinstituutidega. 7) Investeeringu kestus ja võimalikud tulevased järelinvesteeringud on märk ettevõtja kestvast seotusest asjaomase piirkonnaga.

51.

Liikmesriigid võivad viidata abisaaja äriplaanile, mis võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (leibkondade jõukuse suurenemine kui ülekanduv mõju), kohalikelt tootjatelt hankimise mahu, investeeringuga loodava käibe ning piirkonnale täiendava maksutulu kaudu võimaliku kasu toomise kohta.

52.

Teatamise nõudega investeeringuteks ettenähtud üksikabi suhtes kohaldatakse punktides 47–49 märgitud nõudeid.

53.

Sihtotstarbelise üksikabi (41) puhul peab liikmesriik lisaks punktides 50–52 sätestatud nõuetele näitama, et projekt on kooskõlas asjaomase piirkonna arengustrateegiaga ning aitab sellele kaasa.

5.1.3.   Tegevusabi kavad

54.

Tegevusabi kavadega edendatakse abi saavate piirkondade arengut ainult juhul, kui selliste piirkondade probleemid on enne selgelt kindlaks määratud. Majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist takistavad probleemid võivad olla nii tõsised või püsivad, et investeeringuteks ettenähtud abist üksi selliste piirkondade arenguks ei piisa.

55.

Punkti a alade VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud abi puhul peavad liikmesriigid tõendama kõnealuste konkreetsete probleemide olemasolu ja ulatust ning tegevusabi kava vajalikkust, kuna kõnealuseid konkreetseid probleeme ei ole võimalik lahendada investeeringuteks ettenähtud abiga.

56.

Äärepoolseimates piirkondades konkreetsete lisakulude kompenseerimiseks antava tegevusabi puhul äärepoolseimate piirkondade arengut märkimisväärselt takistavate püsivate piirangute liigid on märgitud aluslepingu artiklis 349. Need on muu hulgas kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked looduslikud olud ja majanduslik sõltuvus mõnest tootest. Liikmesriigid peavad tegema kindlaks selliste püsivate piirangutega seotud konkreetsed lisakulud, mille hüvitamiseks on tegevusabi kava mõeldud.

57.

Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao takistamiseks või elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi puhul peavad asjaomased liikmesriigid tõendama rahvastikukao ohtu tegevusabi puudumisel.

5.2.   Ergutav mõju

5.2.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

58.

Regionaalabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Riigiabil on ergutav mõju, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil või muus kohas. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, millega ettevõtja tegeleks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

59.

Ergutava mõju esinemist saab tõendada kahel moel: 1) abi ajendab tegema otsust investeerida asjaomasesse piirkonda, kuna vastasel juhul ei oleks investeering abisaajale EMPs piisavalt kasumlik (42) (1. stsenaarium, investeerimisotsus); 2) abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just asjaomases piirkonnas, sest sellega hüvitatakse abistatavasse piirkonda investeerimisega seotud netopuudujäägid ja -kulud (2. stsenaarium, asukoha valik).

60.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (täiendavaid) alginvesteeringuid asjaomases piirkonnas, võib võtta seisukoha, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita. Sellisel abil puudub ergutav mõju regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele ning seda ei saa käesolevate suuniste alusel kiita heaks kui siseturuga kokkusobivat.

61.

ELi õigusaktides kehtestatud standardite täitmiseks vajalikeks investeeringuteks punkti a aladel ühtekuuluvuspoliitika vahendite või EAFRD kaudu antava regionaalabi puhul võidakse siiski järeldada, et abil on ergutav mõju, kui abi puudumise korral ei oleks abisaajal võimalik teha asjaomases piirkonnas piisavalt tulusat investeeringut, mis viiks omakorda ettevõtja tegevuse lõpetamiseni kõnealuses piirkonnas.

5.2.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

62.

Töid, mida konkreetne investeering võimaldab teha, võib alustada alles pärast abitaotluse vormi esitamist.

63.

Kui tööd algavad enne abitaotluse vormi esitamist, ei peeta selle alginvesteeringuga seotud mis tahes abi siseturuga kokkusobivaks.

64.

Liikmesriigid peavad esitama standardse abitaotluse vormi, mis sisaldab vähemalt kogu VII lisas loetletud teavet. Taotlusvormil peavad VKEd ja suurettevõtjad selgitama, mis oleks juhtunud siis, kui nad ei oleks abi saanud, osutades, milline punktis 59 kirjeldatud stsenaarium on kohaldatav.

65.

Lisaks peavad suurettevõtjad esitama tõendavad dokumendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks. Kava alusel antava ja teatamisele mitte kuuluva abi puhul VKEde suhtes selline kohustus ei kehti.

66.

Abi andev ametiasutus peab kontrollima vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ning veenduma, et regionaalabil on ühele punktis 59 kirjeldatud stsenaariumile vastav vajalik ergutav mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.

5.2.1.2.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

67.

Lisaks punktidega 62–66 teatamisele kuuluva üksikabi jaoks ette nähtud nõuetele peavad liikmesriigid esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab investeerimisotsust või asukoha valikut (43). Tuleb täpsustada, millist punktis 59 kirjeldatud stsenaariumi kohaldatakse. Põhjaliku hindamise võimaldamiseks peavad liikmesriigid esitama lisaks teabele projekti kohta ka põhjaliku kirjelduse vastupidisest stsenaariumist, mis põhineb eeldusel, et abitaotleja ei saa abi üheltki EMP avaliku sektori asutuselt.

68.

1. stsenaariumi korral võivad liikmesriigid tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, mis näitavad, et ilma abita ei oleks investeering piisavalt kasumlik.

69.

2. stsenaariumi korral võivad liikmesriigid tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, mis näitavad, et võrreldud on asjaomases piirkonnas ja muu(de)s asukoh(t)a(de)s tehtava investeeringu kulusid ja kasu. Komisjon kontrollib, kas sellised võrdlused on realistlikud.

70.

Liikmesriikidel palutakse koostada kehtivad ja ametlikud juhatuse dokumendid, riskihindamised (sealhulgas asukohaspetsiifiliste riskide hindamised), finantsaruanded, asutusesisesed äriplaanid, eksperdiarvamused ja muud hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringud. Need dokumendid peavad olema ajakohased, võttes arvesse investeeringu või selle asukoha kohta tehtavat otsust. Ergutavat mõju võivad liikmesriikidel aidata tõendada dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudluse, kulude ja finantsprognooside kohta, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ja milles täpsustatakse investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

71.

Seejuures ning eelkõige 1. stsenaariumi korral saab kasumlikkuse taset hinnata selliste meetodite abil, mida asjaomases tööstusharus üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata meetodeid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), (44) sisemise tulumäära (IRR) (45) või rakendatud kapitalilt saadud keskmise kasumi (ROCE) hindamiseks. Projekti kasumlikkust võrreldakse tavapärase tulumääraga, mida abisaaja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes. Kui sellised määrad ei ole teada, võrreldakse projekti kasumlikkust abisaaja kapitalikuludega tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumääradega.

72.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringut asjaomases piirkonnas, ei ole sellel piirkonnale positiivset mõju. Sellest tulenevalt ei peeta abi siseturuga kokkusobivaks juhtudel, kus tundub, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita.

5.2.2.   Tegevusabi kavad

73.

Tegevusabi kavade puhul esineb abi ergutav mõju juhul, kui on tõenäoline, et abi puudumise korral oleks majandustegevuse tase tulenevalt probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada, asjaomases piirkonnas oluliselt väiksem.

74.

Seetõttu leiab komisjon, et tegevusabi ergutab täiendavat majandustegevust asjaomases piirkonnas juhul, kui liikmesriik on tõendanud selliste probleemide esinemist ja tõsidust kõnealuses piirkonnas (vt punktid 54–57).

5.3.   Riigi sekkumise vajadus

75.

Selleks et hinnata riigiabi vajalikkust regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel, tuleb kõigepealt teha kindlaks lahendust vajava probleemi olemus. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu kui turg suudaks seda pakkuda. See on eriti oluline juhul, kui napib riiklikke vahendeid.

76.

Riigiabimeede võib teatavatel tingimustel aidata kõrvaldada turutõrkeid ning aidata seega kaasa turgude tõhusale toimimisele ja konkurentsivõime tugevdamisele. Kui turud toimivad, kuid saavutatud tulemused ei ole võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, siis võib kasutada riigiabi, et saavutada turul paremad ja võrdsemad tulemused.

77.

Mis puudutab abi, mida antakse kooskõlas käesolevate suuniste 7. jaos ette nähtud eeskirjadega regionaalabi kaardile kantud piirkondade arendamiseks, leiab komisjon, et ilma riigi sekkumiseta ei saavutata neis piirkondades turul piirkonna majandusarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast piisavaid tulemusi. Seetõttu peetakse neis piirkondades abi andmist vajalikuks.

5.4.   Regionaalabi asjakohasus

78.

Abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend asjaomase poliitilise eesmärgi saavutamiseks. Abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid võimaldavad saavutada sama positiivse panuse regionaalarengusse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse.

5.4.1.   Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

5.4.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

79.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei ole ainus poliitikavahend, mida liikmesriigid saavad kasutada investeeringute edendamiseks ja töökohtade loomiseks abi saavates piirkondades. Liikmesriigid saavad võtta muid meetmeid, nagu taristu arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi või ärikeskkonna parandamine.

80.

Kui liikmesriigid teatavad investeeringuteks ettenähtud abi kavast, siis peavad nad märkima, miks regionaalabi on kohane vahend piirkonna arengu toetamiseks.

81.

Kui liikmesriik otsustab kehtestada valdkondliku abikava, peab ta tõendama sellise vahendi eeliseid mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikute ees.

82.

Eelkõige võtab komisjon arvesse kavandatud abikava mõjuhindamisi, mille liikmesriik teeb kättesaadavaks. Ta võib väljapakutud kava hindamiseks võtta arvesse ka 6. jaos kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

83.

Investeeringuteks ettenähtud sihtotstarbelise abi puhul peavad liikmesriigid tõendama, kuidas abi saab aidata piirkonna arengule kaasa paremini, kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed.

5.4.1.2.   Tegevusabi kavad

84.

Liikmesriigid peavad tõendama, et abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks, arvestades probleeme, mida abiga kavatsetakse lahendada. Abi asjakohasuse tõendamiseks võivad liikmesriigid arvutada abisumma eelnevalt kindla summana, mis katab eeldatavad lisakulud konkreetsel perioodil, et motiveerida ettevõtjaid hoidma kulusid kontrolli all ning tõhustama oma äritegevust (46).

5.4.2.   Asjakohasus võrreldes muude abivahenditega

85.

Regionaalabi võib anda mitmesuguses vormis. Liikmesriigid peavad aga tagama, et abi antakse vormis, mis kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutab. Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused maksudes, sotsiaalkindlustusmaksetes või muudes kohustuslikes tasudes või maa, kauba või teenuste pakkumine soodsate hindadega), peavad liikmesriigid tõendama, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abi, mis põhineb võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitalisüst soodsatel tingimustel).

86.

Samuti võib kavandatud abivahendi asjakohasuse hindamisel arvesse võtta 6. jaos kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

5.5.   Abisumma proportsionaalsus (abi piiramine vajaliku miinimumini)

5.5.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

87.

Regionaalabi summa tuleb piirata sellise miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute ergutamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas.

88.

Prognoositavuse ja võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldab komisjon investeeringuteks ettenähtud abi puhul ülemmäärasid (47).

89.

Alginvesteeringu projekti puhul peab abi ülemmäära ja suurima abisumma (48) (kohandatud abisumma (49) ja vastav vähendatud abi osakaal suurte investeerimisprojektide korral) arvutama abi andev ametiasutus abi andmise ajal või komisjonile abist teatamise ajal, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

90.

Kuna suured investeerimisprojektid moonutavad konkurentsi ja kaubandust tõenäoliselt rohkem, ei tohi abisumma selliste projektide puhul ületada kohandatud abisummat.

91.

Kui alginvesteering on osa ühest investeerimisprojektist ja see üks investeerimisprojekt on suur investeerimisprojekt, ei tohi ühele investeerimisprojektile antav abisumma ületada kohandatud abisummat. Selle eeskirja järgmiseks kohaldatakse vahetuskurssi ja diskontomäära ühe investeerimisprojekti esimesele projektile abi andmise kuupäeva seisuga.

92.

Abi ülemmääral on kaks eesmärki.

93.

Esiteks tagavad abi ülemmäärad teatamisele kuuluvate kavade puhul VKEdele turvatunde – kui abi osakaal jääb ülemmäärast allapoole, loetakse abi proportsionaalseks.

94.

Teiseks kasutatakse abi ülemmäärasid kõigil juhtudel punktides 95–97 kirjeldatud täiendavate netokulude meetodi puhul ülempiirina.

95.

Üldjuhul peab komisjon teatamisele kuuluvat üksikabi miinimumini piiratuks, kui abisumma vastab asjaomasesse piirkonda investeerimise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta, (50) ning kasutatud on abi ülemmäärasid. Ka teatamisele kuuluvate kavade alusel suurettevõtjatele antava investeeringuteks ettenähtud abi korral peavad liikmesriigid täiendavate netokulude meetodiga tagama, et abisumma piirdub miinimumiga ja kasutatakse abi ülemmäärasid.

96.

1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral ei tohiks abisumma seega ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi, näiteks taset, mis on vajalik selleks, et projekti sisemine tulumäär ületaks tavapärast määra, mida ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes, kui need on olemas, või et sisemine tulumäär ületaks abisaaja kapitalikulusid tervikuna või selles majandusharus tavapäraselt saavutatud tulumäärasid.

97.

2. stsenaariumi (asukoha valik) korral ei tohiks abisumma ületada sihtpiirkonnas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet. Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kogu asjakohast kasu, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning palgaerinevusi. Kui aga alternatiivne asukoht paikneb EMPs, siis selles kohas antud toetusi ei tohi arvesse võtta.

98.

Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. Liikmesriigid peavad proportsionaalsust dokumentaalselt tõendama nt punktis 70 viidatud dokumentide alusel.

99.

Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda samal ajal mitme regionaalabi kava alusel või koos sihtotstarbelise regionaalabiga, eeldusel et abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära projekti kohta; nimetatud ülemmäära peab eelnevalt arvutama esimene abi andev ametiasutus. Mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad, võib kulumeerida ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kohaldatavate valdkondlike eeskirjade kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse. Kumuleerimist tuleb kontrollida nii abi andmise kui ka väljamaksmise ajal (51). Kui liikmesriik lubab ühe kava alusel antava riigiabi kumuleerimist teise kava alusel antava riigiabiga, peab ta iga kava puhul täpsustama meetodi, millega ta tagab vastavuse käesolevas lõigus sätestatud tingimustele.

100.

Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (Interreg) toetuse andmist käsitlevate erisätete määruses (52) sätestatud kriteeriumidele vastavate, Euroopa territoriaalse koostöö projektidesse tehtavate alginvesteeringute korral kohaldatakse kõigi projektis osalevate abisaajate suhtes sellist abi osakaalu, mida kohaldatakse alginvesteeringu piirkonnas. Kui alginvesteering tehakse kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on alginvesteeringu puhul abi ülemmäär see, mida kohaldatakse selles abi saavas piirkonnas, kus kulutatakse kõige suurem summa abikõlblikest kuludest. Alginvesteeringuid, mida teevad suurettevõtjad punkti c aladel, võib Euroopa territoriaalse koostöö projektide raames regionaalabiga toetada ainult juhul, kui tegemist on uut majandustegevust tekitavate alginvesteeringutega.

5.5.2.   Tegevusabi kavad

101.

Liikmesriigid peavad tõendama, et abi tase on proportsionaalne probleemidega, mida sellega soovitakse lahendada.

102.

Eelkõige peavad liikmesriigid täitma järgmised tingimused: 1) abi tuleb arvutada seoses eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblike kuludega, mille puhul liikmesriik tõendab, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada; 2) abi peab olema piiratud teatava osakaaluga sellistest kindlaksmääratud abikõlblikest kuludest ega tohi olla nendest kuludest suurem; 3) abisumma ühe abisaaja kohta peab olema proportsionaalne probleemide tasemega, millega see abisaaja tegelikult kokku puutub.

103.

Sellise abi korral, mis on ette nähtud VKEde teatavate eriprobleemide vähendamiseks punkti a aladel, peab abi taset kava kestuse jooksul järk-järgult vähendama (53). See ei kehti kavade puhul, mille eesmärk on takistada rahvastikukadu hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondades ning kavade puhul, millega hüvitatakse täiendavad tegevuskulud äärepoolseimates piirkondades, mille on otseselt põhjustanud aluslepingu artiklis 349 osutatud üks või mitu püsivat piirangut.

5.6.   Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine

104.

Selleks et abi oleks siseturuga kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju, mis seisneb liikmesriigi konkurentsi moonutamises ja kaubanduse mõjutamises, olema piiratud ning ei tohi olla suurem kui abi positiivne mõju, kuna vastasel juhul ei oleks see ühistes huvides.

5.6.1.   Üldised kaalutlused

105.

Kui komisjon tasakaalustab abi üldist positiivset mõju (jagu 5.1) konkurentsile ja kaubandusele tekkiva negatiivse mõjuga, siis võib ta võtta vajaduse korral arvesse asjaolu, et abi avaldab lisaks regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse antavale panusele ka muud positiivset mõju. Sellele järeldusele võidakse jõuda näiteks juhul, kui tehakse kindlaks, et alginvesteering aitab lisaks töökohtade loomisele, uute tegevusalade ja/või kohalike tuluallikate tekitamisele märkimisväärselt kaasa digipöördele või keskkonnasäästlikule tegevusele (sh vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele või kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele tegevusele) üleminekule. Komisjon pöörab eritähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu ELi taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 (54) artiklile 3, sh põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ või muudele võrreldavatele meetoditele. Lisaks sellele võib komisjon võtta konkurentsile ja kaubandusele tekkiva negatiivse mõju hindamise osana vajaduse korral arvesse abi saanud tegevuse negatiivset välismõju, kui see välismõju kahjustab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust sellisel määral, mis ei ole ühistes huvides, tekitades või suurendades turu ebatõhusust (55).

106.

Regionaalabi negatiivne mõju võib seisneda konkurentsi ja kaubanduse võimalikus moonutamises kahel peamisel moel. Need on tooteturgude moonutamine ja mõju asukohale. Mõlemat liiki moonutused võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist (mis kahjustab siseturu majandustulemusi) ning probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega.

107.

Riigiabi üks võimalik kahjulik mõju on, et see selle tõttu ei saa turg saavutada tõhusaid tulemusi, tasustades kõige tõhusamaid tootjaid ning avaldades kõige ebatõhusamatele survet olukorra parandamiseks, restruktureerimiseks või turult väljumiseks. Riigiabi, mille tulemusena suurendatakse märkimisväärselt ebatõhusa turu tootmisvõimsust, võib ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, sest liigse tootmisvõimsuse loomine või jätkumine võib pingestada kasumimarginaale, vähendada konkurentide investeeringuid või isegi viia nende turult lahkumiseni. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turul konkureerima, sunnitakse sealt lahkuma. See võib ka takistada ettevõtetel turule siseneda ja vähendada konkurentide soovi tegeleda innovatsiooniga. Selle tulemuseks võivad olla ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele. Abi kättesaadavus võib samuti vähendada potentsiaalsete abisaajate valvsust ning suurendada tõenäosust, et nad võtavad põhjendamatuid riske. Sellel on tõenäoliselt pikaajaline negatiivne mõju valdkonna üldisele tulemuslikkusele.

108.

Abil võib olla ka moonutav mõju, kui see suurendab või säilitab abisaaja märkimisväärset turujõudu. Isegi kui abiga ei tugevdata märkimisväärset turujõudu otseselt, võidakse seda teha kaudselt, heidutades olemasolevaid konkurente laienemast, mille tulemusena nad väljuvad turult, või heidutades uusi konkurente turule sisenemast.

109.

Peale tooteturgude moonutamise mõjutab regionaalabi oma olemuse tõttu ka majandustegevuse asukohta. Kui üks piirkond meelitab investeeringu ligi tänu abile, jääb teine piirkond sellest võimalusest ilma. Negatiivne mõju abist mõjutatud piirkondades avaldub majandustegevuse vähenemises ja töökohtade, sealhulgas allhankijate töökohtade kaotuses. Negatiivne mõju võib avalduda ka positiivse välismõju (nt klastriefekt, teadmiste ülekandumine, haridus ja koolitus) kadumises.

110.

Regionaalabi geograafiline piiritletus eristab seda muudest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabi eriomadus on see, et sellega soovitakse mõjutada investorite otsust investeerimisprojektide asukoha valimisel. Kui regionaalabiga hüvitatakse lisakulud, mis tulenevad piirkonna piirangutest, ning toetatakse lisainvesteeringuid abistatavates piirkondades, meelitamata investeeringuid ära muudest samal arengutasemel või halvemas olukorras olevatest abi saavatest piirkondadest, aitab see lisaks piirkonna arengule kaasa ka ühtekuuluvusele ja on lõppkokkuvõttes kasulik kogu ELile. Regionaalabi võimalikku negatiivset mõju asukoha valikule on juba teataval määral piiratud regionaalabi kaartidega, millel on kindlaks määratud regionaalabikõlblikud piirkonnad, võttes arvesse piirkonna majanduse arengu ja ühtekuuluvuse poliitika eesmärke ning abi lubatud ülemmäära. Kuid selleks et hinnata abi mõju piirkonna arengule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, on jätkuvalt oluline mõista, mis juhtuks siis, kui abi ei antaks.

5.6.2.   Selge negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele

111.

Komisjon on kindlaks teinud mitu olukorda, kus investeeringuteks ettenähtud regionaalabi negatiivne mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele on positiivsest selgelt suurem, mis tähendab, et abi ei saa tõenäoliselt pidada siseturuga kokkusobivaks.

5.6.2.1.   Liigse tootmisvõimsuse loomine absoluutses languses oleval turul

112.

Nagu on märgitud punktis 107, võtab komisjon abi negatiivse mõju hindamiseks arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ebatõhusal turul.

113.

Kui riigiabi on võimaldanud teha investeeringuid turul tootmisvõimsuse lisamiseks, esineb oht, et see võib avaldada negatiivset mõju tootmisele või investeeringutele EMP muudes piirkondades. See on eriti tõenäoline juhul, kui tootmisvõimsus suureneb rohkem kui kasvab turg või kui tootmisvõimsuse suurenemine toimub liigse tootmisvõimsusega turul.

114.

Seepärast leiab komisjon, et kui investeeringu tulemusel luuakse või suurendatakse liigset tootmisvõimsust struktuurselt absoluutses languses oleval turul (st kokkutõmbuval turul), (56) on abil negatiivne mõju, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju. See kehtib eelkõige 1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral.

115.

2. stsenaariumi (asukohaotsused) korral, kui investeering tehtaks igal juhul samal geograafilisel turul või erandjuhul erinevatel geograafilistel turgudel, aga kui müük on suunatud samale geograafilisele turule, mõjutab abi (tingimusel et see piirdub miinimumiga, mis on vajalik asukoha ebasoodsa olukorra kompenseerimiseks ja sellest ei teki abisaajale täiendavat likviidsust) ainult asukohaotsust. Sellisel juhul lisaks investeering asjaomasele geograafilisele turule täiendavat tootmisvõimsust abist sõltumata. Seepärast oleksid võimalikud tulemused liigse tootmisvõimsuse seisukohast abist olenemata põhimõtteliselt samad. Kui investeeringu tegemise alternatiivne asukoht on aga erineval geograafilisel turul ja abi tagajärjel luuakse liigset tootmisvõimsust struktuurselt absoluutses languses oleval turul, kehtivad punktis 114 tehtud järeldused.

5.6.2.2.   Ühtekuuluvuse kahjustamine

116.

Nagu on märgitud punktides 109 ja 110, peab komisjon abi negatiivse mõju hindamisel võtma arvesse mõju majandustegevuse asukohale.

117.

2. stsenaariumi (asukohaotsused) korral on juhul, kui ilma abita oleks investeering toimunud teises piirkonnas, kus regionaalabi osakaal (57) on suurem või sama kui sihtpiirkonnas, tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles võimalik positiivne mõju, sest see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

5.6.2.3.   Ümberpaigutamine

118.

Teatamisele kuuluvate meetmete hindamisel nõuab komisjon kogu teavet, mis on vajalik selle analüüsimiseks, kas riigiabi tekitaks tõenäoliselt olulist töökohtade kaotust senistes asukohtades EMPs. Sellises olukorras ja juhul kui investeering võimaldab abisaajal paigutada tegevuse ümber sihtpiirkonda ning kui abi ja tegevuse ümberpaigutamise vahel on põhjuslik seos, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju.

5.6.3.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

119.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad ei tohi tekitada olulisi konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi. Isegi juhul, kui individuaalsel tasandil võib moonutusi pidada piiratuks (eeldusel et kõik investeeringuteks ettenähtud abi tingimused on täidetud), võivad kavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised moonutused võivad mõjutada väljunditurgusid, luues või süvendades olukordi, kus esineb liigne tootmisvõimsus, või luues, suurendades või säilitades teatavate abisaajate märkimisväärset turujõudu viisil, mis mõjutab negatiivselt dünaamilisi stiimuleid. Kavade alusel antav abi võib põhjustada ka majandustegevuse olulist vähenemist EMP teistes piirkondades. Juhul kui kavas keskendutakse teatavatele valdkondadele, on selliste moonutuste risk veelgi suurem.

120.

Seetõttu peavad liikmesriigid tõendama, et sellist negatiivset mõju piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi. Selleks et komisjon saaks tõenäolist negatiivset mõju hinnata, võivad liikmesriigid esitada talle kõik kättesaadavad sarnaste varasemate kavade mõjuhindamise ja järelhindamise tulemused.

121.

Üksikutele projektidele kava alusel abi andes peab abi andev asutus kontrollima, kas, ja kinnitama, et abil puudub punktides 111–118 kirjeldatud selge negatiivne mõju. Kõnealune kontroll võib põhineda teabel, mille abisaaja esitab abi taotlemise ajal, ning abitaotluse standardvormil esitatud deklaratsioonil, kus tuleks ära näidata alternatiivne asukoht abi mitteandmise stsenaariumi puhul.

5.6.4.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

122.

Üksikabi negatiivse mõju hindamisel eristab komisjon kaht vastupidist stsenaariumit, mida on kirjeldatud punktides 96 ja 97.

5.6.4.1.   1. stsenaarium (investeerimisotsused)

123.

1. stsenaariumi korral paneb komisjon erilist rõhku negatiivsele mõjule, mis on seotud languses olevatel turgudel liigse tootmisvõimsuse tekkimise, turult lahkumise takistamise ja märkimisväärse turujõuga. Kõnealust negatiivset mõju kirjeldatakse punktides 124–133 ning seda peab kompenseerima abi positiivne mõju. Kui tehakse kindlaks, et abi tulemuseks oleks punktis 114 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siis ei kompenseeri abi negatiivset mõju tõenäoliselt selle positiivne mõju ja seda ei saa tõenäoliselt pidada siseturuga kokkusobivaks.

124.

Selleks et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, peaksid liikmesriigid esitama tõendid, mis võimaldavad komisjonil teha kindlaks asjaomased tooteturud (tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad. Asjaomane toode on tavaliselt investeerimisprojektiga hõlmatud toode (58). Kui toode on vahesaadus ja olulist osa toodangust turul ei müüda, võib asjaomane toode olla tootmisahela järgmise etapi toode. Asjaomane tooteturg hõlmab asjaomast toodet ja selle asendustooteid, mida peab asendustoodeteks kas tarbija (toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal) või tootja (lähtuvalt tootmisseadmete paindlikkusest).

125.

Komisjon kasutab selliste võimalike moonutuste hindamiseks mitmeid kriteeriume, nagu asjaomase toote turu struktuur, turu tõhusus (kahanev või kasvav turg), abisaaja valimise protsess, takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel ning toodete diferentseeritus.

126.

Kui ettevõtja toetub süsteemselt riigiabile, võib see näidata, et ta ei suuda ise konkurentsis püsida või et ta saab konkurentide ees ebaõiglaseid eeliseid.

127.

Komisjon eristab tooteturgude puhul kaht peamist võimaliku negatiivse mõju allikat: 1) tootmisvõimsuse suurenemine, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse või suurendab juba tekkinud liigset tootmisvõimsust veelgi, eriti languses oleval turul; 2) olukord, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud.

128.

Selleks et hinnata, kas abi loob või säilitab ebatõhusaid turustruktuure, võtab komisjon arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus.

129.

Kui kõnealune turg kasvab, on tavaliselt vähem põhjust muretseda, et abi mõjutab negatiivselt dünaamikastiimuleid või takistab ebaõiglasel viisil turult lahkumist või turule sisenemist.

130.

Suurem mure on õigustatud juhul, kui turg on languses. Komisjon eristab juhtumeid, kus kõnealune turg on pikas perspektiivis struktuurses languses (st see tõmbub kokku), ning juhtumeid, kus turg on suhtelises languses (st see veel kasvab, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära).

131.

Turu ebatõhusust mõõdetakse üldjuhul lähtuvalt EMP sisemajanduse koguproduktist (SKP) projekti algusele eelneva kolme aasta jooksul (võrdlusmäär). Seda saab mõõta ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla asjaomase turu eeldatav kasv, sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendamise aste ning tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali seisukohast.

132.

Teatavatel juhtudel ei ole abi kogu mõju hindamiseks asjakohane hinnata tooteturu kasvu EMPs, eriti juhul, kui geograafiline turg on üleilmne. Sellistel juhtudel kaalub komisjon abi mõju asjaomastele turustruktuuridele, eelkõige selle potentsiaali tõrjuda välja EMP tootjad.

133.

Märkimisväärse turujõu hindamiseks võtab komisjon arvesse abisaaja seisundit teataval perioodil enne abi saamist ja tema prognoositavat turuseisundit pärast investeeringu tegemist. Komisjon võtab arvesse abisaaja turuosa ja samuti abisaaja konkurentide turuosa ning vajaduse korral teisi asjaolusid. Näiteks hindab ta turustruktuuri, uurides turu koondumist, võimalikke takistusi turule sisenemisel, (59) ostja jõudu (60) ning turu laienemise või turult väljumise võimalikke takistusi.

5.6.4.2.   2. stsenaarium (asukohaotsused)

134.

Kui vastupidise stsenaariumi analüüs näitab, et ilma abita oleks investeering tehtud mõnes muus piirkonnas (2. stsenaarium), mis asjaomast toodet arvestades kuulub samale geograafilisele turule, ning kui abi on proportsionaalne, on tagajärg seoses liigse tootmisvõimsuse või märkimisväärse turujõuga abist hoolimata põhimõtteliselt tõenäoliselt sama. Sellistel juhtudel kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles konkurentsile avalduva piiratud negatiivse mõju. Kui alternatiivne asukoht on EMPs, siis on komisjon eriti mures alternatiivse asukohaga seotud negatiivse mõju pärast. Seega, kui abi tulemuseks on punktides 117 ja 118 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siis ei kompenseeri abi negatiivset mõju tõenäoliselt selle positiivne mõju ja seda ei saa tõenäoliselt pidada siseturuga kokkusobivaks.

5.6.5.   Tegevusabi kavad

135.

Kui abi on vajalik ja proportsionaalne jaos 5.1.3 kirjeldatud regionaalarengusse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse panustamise eesmärgi saavutamiseks, kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju. Mõnel juhul võib abi siiski põhjustada muutusi turustruktuuris või valdkonna või tööstusharu seisundis ning need võivad konkurentsi oluliselt moonutada, näiteks turule sisenemise või sealt lahkumise takistuste, asendamise mõju või kaubandusvoogude ümberpaigutamise kaudu. Sellistel juhtudel ei kaalu võimalik positiivne mõju tõenäoliselt üles negatiivset mõju.

5.7.   Läbipaistvus

136.

Liikmesriigid peavad avaldama Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis (61) või ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil järgmise teabe: 1) üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse või heakskiidetud abikava ja selle rakendussätete täistekst või link; 2) teave iga suurema kui 100 000 eurose üksikabi andmise kohta, kasutades VIII lisa struktuuri.

137.

Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antud abi puhul tuleb punktis 136 osutatud teave esitada selle liikmesriigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus (62). Teise võimalusena võivad osalevad liikmesriigid otsustada, et iga riik avaldab asjakohasel veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta.

138.

Liikmesriigid peavad looma oma ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, nagu on osutatud punktis 136, ning neil tuleb esitada teave sellisel viisil, et sellele oleks lihtne juurde pääseda. Teave tuleb avaldada omandiõiguseta (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab tõhusalt andmeid otsida, neist väljavõtteid teha, neid alla laadida ja neid hõlpsalt internetis avaldada. Üldsusel peab olema võimalik veebisaidile ilma igasuguste piiranguteta, sh eelneva kasutajana registreerumise nõudeta, ligi pääseda.

139.

Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse punkti 136 alapunktis 2 sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriik avaldab nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmises suurusjärgus (miljonites eurodes):   0,1–0,5;   0,5–1;   1–2;   2–5;   5–10;   10–30;   30–60;   60–100;   100–250 ning   250 ja rohkem.

140.

Punkti 136 alapunktis 2 osutatud teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuste vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast (63). Kui abi on ebaseaduslik, kuid leitakse olevat kokkusobiv, peavad liikmesriigid avaldama kõnealuse teabe kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon tegi otsuse abi kokkusobivuse kohta. Aluslepingu kohaste riigiabieeskirjade täitmise tagamise võimaldamiseks tuleb teavet hoida kättesaadavana vähemalt kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

141.

Komisjon avaldab punktis 136 osutatud riigiabi veebisaidi lingi oma veebisaidil.

6.   HINDAMINE

142.

Tagamaks, et konkurentsi- ja kaubandusmoonutused on piiratud, võib komisjon nõuda punktis 143 osutatud abikavade järelhindamist. Hinnatakse kavasid, millega võivad kaasneda eriti suured konkurentsi- ja kaubandusmoonutused, s.o kavasid, millega võib kaasneda konkurentsi märkimisväärse piiramise või moonutamise oht, kui rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

143.

Järelhindamist võidakse nõuda suure eelarve või uudsete omadustega abikavade puhul või juhul kui on ette näha olulisi muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Hindamist nõutakse igal juhul abikavade puhul, mille riigiabi eelarve või arvestuslikud kulutused on suuremad kui 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kogukestuse jooksul, s.o kava ning sarnast eesmärki ja geograafilist ala käsitlevate võimalike varasemate kavade kombineeritud kestuse jooksul alates 1. jaanuarist 2022. Võttes arvesse hindamise eesmärke ja selleks et vältida liikmesriikide ebaproportsionaalset koormamist, nõutake ainult nende abikavade järelhindamist, mille kogukestus ületab kolm aastat alates 1. jaanuarist 2022.

144.

Järelhindamise nõudest võib loobuda abikavade puhul, mis vahetult järgnevad sarnast eesmärki ja geograafilist ala käsitlevale kavale, mida on hinnatud, mille kohta on esitatud komisjoni heakskiidetud hindamiskavale vastav lõplik hindamisaruanne ning mille kohta ei ole tehtud mingeid negatiivseid järeldusi. Kavad, mille lõplik hindamisaruanne ei vasta heakskiidetud hindamiskavale, tuleb viivitamata peatada.

145.

Hindamise eesmärk peaks olema kontrollida, kas täidetud on kava kokkusobivuse aluseks olevad eeldused ja tingimused, eelkõige abimeetme vajalikkus ja tõhusus, võttes arvesse selle üld- ja erieesmärke. Samuti tuleks selle raames hinnata kava mõju konkurentsile ja kaubandusele.

146.

Kui abikava suhtes kohaldatakse hindamisnõuet kooskõlas punktiga 143, peavad liikmesriigid teatama hindamiskava projektist, mis moodustab olulise osa komisjoni hinnangust kavale, järgmiselt: 1) koos abikavaga, kui kava riigiabi eelarve on suurem kui 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kogu selle kestuse jooksul; 2) 30 tööpäeva jooksul pärast olulist muudatust, millega suurendatakse kava eelarvet üle 150 miljoni euro mis tahes aastal või üle 750 miljoni euro kava kogu kestuse jooksul; 3) 30 tööpäeva jooksul pärast mis tahes aasta kohta 150 miljonit eurot ületavate kava kulutuste kandmist ametlikesse raamatupidamisaruannetesse.

147.

Hindamiskava projekt peab olema kooskõlas komisjoni esitatud ühiste metoodiliste põhimõtetega (64). Liikmesriigid peavad komisjoni heakskiidetud hindamiskava avaldama.

148.

Järelhindamise peab hindamiskava alusel tegema abi andvast ametiasutusest sõltumatu ekspert. Iga hindamise kohta tuleb koostada vähemalt üks vahearuanne ja vähemalt üks lõplik hindamisaruanne. Liikmesriigid peavad avaldama mõlemad aruanded.

149.

Lõplik hindamisaruanne tuleb esitada komisjonile aegsasti, et hinnata abikava võimalikku pikendamist, ja hiljemalt üheksa kuud enne abikava lõppemist. Seda ajavahemikku võib lühendada kavade puhul, mille hindamisnõue tekib nende viimasel kahel rakendamisaastal. Iga hindamise täpne ulatus ja korraldus määratakse kindlaks abikava heaks kiitvas otsuses. Kõigist järgnevatest sarnase eesmärgiga abimeetmetest teavitamisel tuleb kirjeldada, kuidas on hindamise tulemusi arvesse võetud.

7.   REGIONAALABI KAARDID

150.

Käesolevas jaotises sätestab komisjon kriteeriumid aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks. Nendele tingimustele vastavad piirkonnad, mille liikmesriigid soovivad määrata punkti a või c aladeks, (65) tuleb kindlaks määrata regionaalabi kaardil, millest tuleb komisjonile teatada ning mille komisjon peab heaks kiitma, enne kui kõnealustes piirkondades asuvatele ettevõtjatele saab regionaalabi anda.

151.

Kaartidel tuleb samuti märkida abi ülemmäärad, mis kehtivad neis piirkondades heakskiidetud kaardi kehtivusperioodil.

152.

Selleks et säilitada abi ergutavat mõju, ei tohi juhul, kui kaalutlusõigusel põhinevate abimeetmete taotlused esitati juba enne kaardi kehtivusaja algust, pärast projekti tööde alustamist algses abitaotluses märgitud vajalikuks peetavat abisummat tagasiulatuvalt muuta, et õigustada kõrgemat abi osakaalu, mis võib olla lubatud käesolevate suuniste alusel.

153.

Maksusoodustusel põhinevate automaatsete abikavade puhul võib käesolevate suuniste alusel lubatud abi ülemmäärasid kohaldada ainult nende projektide suhtes, mis algasid asjaomaste riiklike eeskirjade alusel asjaomase abi ülemmäära suurenduse kohaldamise kuupäeval või pärast seda. Enne seda kuupäeva alanud projektide puhul jääb kehtima eelmise regionaalabi kaardi kohaselt heaks kiidetud abi ülemmäär.

7.1.   Regionaalabikõlblike piirkondade hõlmatud elanikkond

154.

Arvestades, et regionaalabi andmine on erand üldisest riigiabi keelust, mis on sätestatud aluslepingu artikli 107 lõikes 1, leiab komisjon, et EL 27 punkti a ja punkti c alade elanikkond kokku peab olema väiksem kui määramata aladel. Seega peaks määratud alade regionaalabiga hõlmatud elanikkond kokku olema väiksem kui 50 % EL 27 elanikkonnast.

155.

Regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020 (66) oli punkti a ja punkti c alade hõlmatud elanikkonna piirmääraks kehtestatud 47 % EL 28 elanikkonnast. Võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist EList, on komisjon seisukohal, et on sobilik suurendada EL 27 elanikkonna koguhõlmatust 48 %-le.

156.

Sellest tulenevalt määratakse punkti a ja punkti c alade maksimaalseks koguhõlmatuseks 48 % EL 27 elanikkonnast (67).

7.2.   Artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erand

157.

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga a on ette nähtud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda“. Euroopa Kohus on leidnud, et „sõnade „erakordselt“ ja „tõsine“ kasutamine artikli 107 lõike 3 punktis a näitab, et selle erandi puhul peetakse silmas ainult neid piirkondi, kus majanduslik olukord on võrreldes [liiduga] tervikuna äärmiselt ebasoodne“ (68).

158.

Komisjon leiab, et aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud tingimused on täidetud nende NUTS 2 piirkondade puhul, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % EL 27 keskmisest (69) või sellega võrdne.

159.

Sellest tulenevalt võivad liikmesriigid määrata punkti a aladeks järgmised piirkonnad: 1) NUTS 2 piirkonnad, mille SKP elaniku kohta ostujõu standardina (70) on alla 75 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne (kolme viimase aasta keskmise põhjal, mille kohta on olemas Eurostati andmed (71)); 2) äärepoolseimad piirkonnad.

160.

I lisas on loetletud liikmesriikide kaupa abikõlblikud punkti a alad. Mõni neist punkti a aladest NUTS 3 tasandil on samuti hõredalt asustatud piirkond kooskõlas punkti 166 alapunktiga 2.

7.3.   Artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erand

161.

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c on ette nähtud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Euroopa Kohtu seisukoht on, et „artikli 107 lõike 3 punktis c [...] sätestatud erand võimaldab arendada teatavaid piirkondi ilma artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud majanduslikest tingimustest tulenevate piiranguteta, kui selline abi „ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega“. See säte annab komisjonile volituse ka sellise abi andmiseks, mis on ette nähtud majandusliku arengu soodustamiseks liikmesriigi piirkondades, mis on ebasoodsamas olukorras võrreldes selle riigi keskmise olukorraga“ (72).

162.

EL 27 punkti c alade elanikkonna maksimaalse hõlmatuse (edaspidi „punkti c alade hõlmatus“) saamiseks arvatakse EL 27 abikõlblike punkti a alade elanikkond maha maksimaalsest koguhõlmatusest, mis on sätestatud punktis 156.

163.

Punkti c alasid on kaht liiki: 1) alad, mis vastavad teatavatele kehtestatud tingimustele ning mille liikmesriik võib seetõttu määrata punkti c alaks, ilma et ta peaks seda täpsemalt põhjendama (edaspidi „eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad“); 2) alad, mille liikmesriik võib oma äranägemise järgi määrata punkti c alaks, eeldusel et liikmesriik tõendab, et selline ala vastab teatavatele sotsiaal-majanduslikele tingimustele (edaspidi „eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad“).

7.3.1.   Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad

7.3.1.1.   Punkti c alade hõlmatuse erimäärad eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade jaoks

164.

Komisjon leiab, et liikmesriikides peab punkti c alade hõlmatus olema piisav, et oleks võimalik määrata punkti c aladeks piirkonnad, mis olid aastatel 2017–2020 regionaalabi kaardil tähistatud punkti a aladena, (73) kuid mis enam punkti a aladeks ei kvalifitseeru.

165.

Komisjon leiab ka, et liikmesriikides peab punkti c alade hõlmatus olema piisav, et oleks võimalik määrata punkti c aladeks piirkonnad, kus rahvastikutihedus on väike.

166.

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladeks peetakse järgmisi piirkondi: 1) endised punkti a alad: NUTS 2 piirkonnad, mis olid aastatel 2017–2020 määratud punkti a aladeks; 2) hõredalt asustatud piirkonnad: NUTS 2 piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või NUTS 3 piirkonnad, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (Eurostati 2018. aasta rahvastikutiheduse andmete alusel).

167.

I lisas on loetletud liikmesriikide kaupa eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade hõlmatuse erimäärad. Elanikkonna hõlmatust saab kasutada üksnes eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramisel.

7.3.1.2.   Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramine

168.

Liikmesriigid võivad määrata punkti c alaks punktis 166 viidatud eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad.

169.

Hõredalt asustatud piirkondadeks peaksid liikmesriigid põhimõtteliselt määrama NUTS 2 piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või NUTS 3 piirkonnad, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka NUTS 3 piirkondade osasid, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende NUTS 3 piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väga hõredalt asutatud piirkondade puhul võivad liikmesriigid määrata NUTS 2 piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või muud väiksemad naaberalad, mis asuvad nende NUTS 2 piirkondadega kõrvuti, eeldusel et neis piirkondades on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta ning et väga hõredalt asustatud piirkondade elanikkond koos hõredalt asustatud piirkondadega ei ületa punkti c alade hõlmatuse erimäära, millele on osutatud punktis 167.

7.3.2.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

7.3.2.1.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramise meetod liikmesriikides

170.

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna maksimaalse hõlmatuse saamiseks EL 27s arvatakse liidu abikõlblike punkti a alade ning eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade elanikkond maha maksimaalsest koguhõlmatusest, mis on sätestatud punktis 156. Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus EL 27s jaotatakse III lisas sätestatud meetodi alusel.

7.3.2.2.   Turvavõrk ja minimaalne elanikkonna hõlmatus

171.

Komisjon leiab, et selleks et tagada regionaalabi kaartide järjepidevus ning minimaalne tegevusulatus kõikides liikmesriikides, ei tohiks ükski liikmesriik kaotada üle 30 % oma koguhõlmatusest võrreldes aastatega 2017–2020 ning et kõikides liikmesriikides peaks olema hõlmatud minimaalne elanikkond.

172.

Seetõttu suurendatakse erandina punktis 156 sätestatud maksimaalsest koguhõlmatusest iga asjaomase liikmesriigi punkti c alade hõlmatust vajaduse korral nii, et 1) üheski asjaomases liikmesriigis ei vähendata punkti a ja c alade koguhõlmatust võrreldes aastatega 2017–2020 üle 30 % (74); 2) kõigis liikmesriikides moodustab elanikkonna hõlmatus vähemalt 7,5 % riigi elanikkonnast (75).

173.

I ja II lisas on sätestatud eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus, sealhulgas turvavõrk ja minimaalne hõlmatud elanikkond liikmesriikide kaupa.

7.3.2.3.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade määramine

174.

Komisjon leiab, et kriteeriumid, mida liikmesriigid kasutavad punkti c alade määramiseks, peaksid kajastama kõiki olukordi, milles võib regionaalabi andmine olla põhjendatud. Seetõttu peaksid kriteeriumid käsitlema punkti c aladel tõenäoliselt esineda võivaid sotsiaal-majanduslikke, geograafilisi või struktuurseid probleeme ning nendega tuleks ette näha piisavad tagatised, et regionaalabi andmine ei mõjutaks kaubandustingimusi sellises ulatuses, mis oleks vastuolus ühise huviga.

175.

Seega võivad liikmesriigid määrata punkti c aladeks eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on kindlaks määratud järgmiste kriteeriumide alusel: 1) 1. kriteerium: vähemalt 100 000 elanikuga naaberalad (76). Need peavad asuma NUTS 2 või NUTS 3 piirkondades, mille (i) SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne või (ii) töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (77). 2) 2. kriteerium: NUTS 3 piirkonnad, kus on vähem kui 100 000 elanikku ning kus (i) SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne või (ii) töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne. 3) 3. kriteerium: saared ja naaberalad, mida iseloomustab sarnane geograafiline eraldatus (nt poolsaared või mägipiirkonnad), kus (i) SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne (78) või (ii) töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (79) või (iii) on alla 5 000 elaniku. 4) 4. kriteerium: NUTS 3 piirkonnad või sellised NUTS 3 piirkondade osad, mis moodustavad naaberalad, mis asuvad punkti a ala kõrval või millel on ühine maismaapiir mõne EMP välise või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) välise riigiga. 5) 5. kriteerium: vähemalt 50 000 elanikuga (80) naaberalad, kus toimuvad suured struktuursed muudatused või mis on tõsises suhtelises languses, eeldusel et sellised alad ei asu NUTS 3 piirkondades või naaberaladel, mis vastavad tingimustele, mis võimaldavad määrata piirkonnad eelnevalt kindlaksmääratud aladena, või 1.–4. kriteeriumile (81).

176.

Punktis 175 viidatud kriteeriumide kohaldamisel mõistetakse naaberalade all terviklikke kohalikke haldusüksusi (LAU) (82) või kohalike haldusüksuste rühma (83). Kohalike haldusüksuste rühma peetakse naaberalaks, kui igal rühma kuuluval alal on ühine halduspiir rühma teise alaga (84).

177.

Iga liikmesriigi puhul lubatud elanikkonna hõlmatusele vastavuse hindamisel võetakse aluseks riikliku statistikaameti avaldatud kõige värskemad andmed asjaomaste piirkondade koguelanikkonna kohta.

7.4.   Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad

178.

Komisjon leiab, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul tuleb abi ülemmääras võtta arvesse ELi eri piirkondade arengutaseme erinevuste olemust ja ulatust. Abi osakaal peaks seetõttu olema punkti a aladel suurem kui punkti c aladel.

7.4.1.   Abi ülemmäär punkti a aladel

179.

Suurettevõtjatele antava abi osakaal punkti a aladel ei tohi ületada järgmisi väärtusi: 1) 50 % NUTS 2 piirkondades, kus SKP elaniku kohta on alla 55 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne; 2) 40 % NUTS 2 piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 55 % ja alla 65 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne; 3) 30 % NUTS 2 piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 65 % EL 27 keskmisest.

180.

Punktis 179 sätestatud abi osakaalusid võib suurendada kuni 20 protsendipunkti äärepoolseimates piirkondades, kus SKP elaniku kohta on alla 75 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne, või kuni 10 protsendipunkti muudes äärepoolseimates piirkondades.

181.

Punktis 179 sätestatud abi osakaalusid võib samuti suurendada jagudes 7.4.4 ja 7.4.5 osutatud piirkondades juhul, kui suurettevõtjatele antava abi osakaal kõnealuses piirkonnas ei ületa 70 %.

7.4.2.   Abi ülemmäär punkti c aladel

182.

Suurettevõtjatele antava abi osakaal ei tohi ületada järgmisi väärtusi: 1) 20 % hõredalt asustatud piirkondades ning piirkondades (NUTS 3 piirkonnad või nende osad), millel on maismaapiir EMP- või EFTA-välise riigiga; 2) 15 % endistel punkti a aladel; 3) 10 % eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, kus SKP elaniku kohta on üle 100 % EL 27 keskmisest ja töötuse määr on alla 100 % EL 27 keskmisest; 4) 15 % muudel eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel.

183.

Punkti 182 alapunktis 2 sätestatud endistel punkti a aladel võib abi osakaalu 15 % ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2024 suurendada kuni viie protsendipunkti võrra.

184.

Kui punkti c ala piirneb punkti a alaga, võib NUTS 3 piirkondade või nende osade punktis 182 sätestatud abi osakaalu punkti a alaga külgneval punkti c alal vajaduse korral suurendada, et abi osakaalu erinevus nendel aladel ei ületaks 15 protsendipunkti.

185.

Punktis 182 sätestatud abi osakaalu võib suurendada ka jaos 7.4.5 sätestatud piirkondades.

7.4.3.   VKEde suurem abi osakaal

186.

Jagudes 7.4.1 ja 7.4.2 sätestatud abi osakaale võib suurendada kuni 20 protsendipunkti väikeste ning kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate puhul (85).

7.4.4.   Õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide suurem abi osakaal (86)

187.

Jaos 7.4.1 sätestatud abi ülemmäärasid võib suurendada 10 protsendipunkti võrra territooriumide puhul, mis on määratud kindlaks komisjoni heakskiidetud liikmesriigi õiglase ülemineku territoriaalse kava raames õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks, tingimusel et need territooriumid asuvad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abi saavates piirkondades (87).

7.4.5.   Suurem abi osakaal rahvastikukaoga piirkondadele

188.

Jaos 7.4.1 sätestatud abi ülemmäära võib suurendada 10 protsendipunkti võrra ja jaos 7.4.2 sätestatud abi ülemmäära võib suurendada viie protsendipunkti võrra NUTS 3 piirkondade puhul, mille rahvastikukadu ajavahemikus 2009–2018 on suurem kui 10 % (88).

7.5.   Regionaalabi kaartidest teatamine ja nende hindamine

189.

Pärast käesolevate suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas peab iga liikmesriik teatama komisjonile ühest regionaalabi kaardist, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027. Iga kõnealune teatis peaks sisaldama V lisas ettenähtud teavet.

190.

Komisjon vaatab iga liikmesriigi teatatud regionaalabi kaardi läbi ja kui kaart vastab käesolevates suunistes sätestatud tingimustele, siis teeb komisjon otsuse selle heakskiitmise kohta. Kõik regionaalabi kaardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning need moodustavad käesolevate suuniste lahutamatu osa.

7.6.   Muudatused

7.6.1.   Elanikkonna reserv

191.

Liikmesriik võib omal algatusel otsustada kehtestada riigi elanikkonna hõlmatuse reservi, mis kujutab endast erinevust asjaomase liikmesriigi maksimaalse elanikkonna hõlmatuse (mille on määranud komisjon (89)) ning selle riigi regionaalabi kaardil määratud punkti a ja punkti c aladel kasutatud hõlmatuse vahel.

192.

Kui liikmesriik otsustab sellise reservi kehtestada, võib ta seda igal ajal kasutada uute punkti c alade lisamiseks kaardile, kuni saavutatakse riigi maksimaalne elanikkonna hõlmatus. Selleks võib liikmesriik kasutada kõige uuemaid kättesaadavaid sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis saadakse Eurostatilt või riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast. Asjakohaste punkti c alade elanikkond arvutatakse esialgse kaardi koostamisel kasutatud elanikkonnaandmete alusel.

193.

Liikmesriik peab teatama komisjonile elanikkonna reservi igast kavandatavast kasutamisest uute punkti c alade lisamiseks enne selliste muudatuste tegemist.

7.6.2.   Vahekokkuvõte

194.

2023. aastal tehakse regionaalabi kaartidest vahekokkuvõte, võttes arvesse ajakohastatud statistikat. Komisjon annab kõnealuse vahekokkuvõtte üksikasjadest teada 2023. aasta juuniks.

8.   AASTATE 2014–2020 REGIONAALABI SUUNISTE MUUTMINE

195.

Liikmesriik võib punkti 189 alusel esitatavasse teatisesse lisada ka oma aastate 2014–2021 regionaalabi kaardi muudatuse, (90) et asendada aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste alusel abikõlblikud piirkonnad piirkondadega, mis on abikõlblikud kaardil, mille komisjon kiidab heaks käesolevate suuniste punkti 190 alusel. Läbivaadatud regionaalabi kaart kehtib alates kuupäevast, mil võetakse vastu komisjoni otsus aastate 2014–2021 regionaalabi kaardi teada antud muutmise kohta, kuni 31. detsembrini 2021. Selles otsuses märgitakse ka aastate 2014–2021 muudetud regionaalabi kaardi alusel abikõlblike piirkondade abi ülemmäärad, mis vastavad aastate 2014–2020 regionaalabi suunistes sätestatud abi ülemmääradele. Muudetud kaart on kooskõlas aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste punktiga 179 kõnealuste suuniste olemuslik osa.

196.

Regionaalabi suuniseid aastateks 2014–2020 muudetakse järgmiselt: 1) punkti 20 alapunkt r asendatakse järgmisega: „„regionaalabi kaart“ – liikmesriigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes või alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavates regionaalabi suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud komisjon;“; 2) punkti 185 järele lisatakse järgmine punkt 185a: „5.6.3.    Alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavate regionaalabi suuniste põhjal tehtav muudatus 185a. Liikmesriik võib taotleda oma regionaalabi kaardi muutmist kooskõlas alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavate regionaalabi suuniste jaoga 7.6.“

9.   REGIONAALABI EESKIRJADE KOHALDATAVUS

197.

Komisjon kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid, et hinnata igasuguse sellise teatamisele kuuluva regionaalabi kokkusobivust, mis on kavas anda või antakse pärast 31. detsembrit 2021.

198.

Teateid regionaalabi kavadest või abist, mida antakse pärast 31. detsembrit 2021, ei saa pidada täielikuks enne, kui komisjon on võtnud jaos 7.5 kirjeldatud korra kohaselt vastu asjaomase liikmesriigi regionaalabi kaardi heakskiitmise otsuse.

199.

Käesolevate suuniste rakendamine toob kaasa vajaduse teha teatavaid muudatusi ELis regionaalabi suhtes kohaldatavates eeskirjades. Seepärast on vajalik teha kindlaks, kas kõik sellised olemasolevad (91) regionaalabi kavad, sealhulgas nii investeeringuteks ettenähtud abi kui ka tegevusabi kavad, mis kestavad ka pärast 2021. aastat, on endiselt põhjendatud ja tõhusad.

200.

Neil põhjustel pakub komisjon aluslepingu artikli 108 lõike 1 alusel liikmesriikidele välja järgmised asjakohased meetmed: 1) liikmesriigid peavad piirama kõigi olemasolevate regionaalabi kavade kohaldamist abiga, mida kavatsetakse anda hiljemalt 31. detsembriks 2021; 2) liikmesriigid peavad muutma muid olemasolevaid horisontaalse abi kavasid, milles sätestatakse erikohtlemine sellise abi puhul, mida antakse projektidele abi saavates piirkondades, tagamaks et pärast 31. detsembrit 2021 antav abi on kooskõlas abi andmise kuupäeval kehtiva regionaalabi kaardiga; 3) liikmesriigid peaksid kinnitama alapunktides 1 ja 2 välja pakutud meetmetega nõustumist ühe kuu jooksul pärast käesolevate suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

10.   ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

201.

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 2015/1589 (92) ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 794/2004 (93) peavad liikmesriigid esitama komisjonile aastaaruanded.

202.

Liikmesriigid peavad säilitama üksikasjalikud andmed kõigi abimeetmete kohta. Need andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik selleks, et näidata abikõlblike kulude ja abi ülemmäära suhtes kehtestatud tingimuste täitmist. Liikmesriigid peavad kõnealuseid andmeid säilitama abi andmise kuupäevast alates kümne aasta jooksul ning nad peavad nõudmise korral need komisjonile esitama.

11.   LÄBIVAATAMINE

203.

Komisjon võib otsustada vaadata käesolevad suunised läbi või neid muuta igal ajal, kui see osutub vajalikuks konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel või selleks, et võtta arvesse ELi muid poliitilisi strateegiaid ja rahvusvahelisi kohustusi või mis tahes muul põhjendatud juhul.

---

(1)  Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblikud piirkonnad, mida nimetatakse tavaliselt punkti a aladeks, on sageli majandusliku arengu seisukohalt kõige ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad ELis. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblikud piirkonnad, mida nimetatakse punkti c aladeks, on samuti üldjuhul ebasoodsamas olukorras, aga vähemal määral.

(2)  Aluslepingu artikli 174 esimeses ja teises lõigus on sätestatud: „Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“

(3)  Käesolevates suunistes hõlmab komisjoni kasutatav nimetus „liikmesriigid“ Põhja-Iirimaa territooriumi, nagu on kokku lepitud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollis.

(4)  Teatavatele piirkondadele selliseks otstarbeks antavat lisatoetust ei käsitleta seetõttu regionaalabina.

(5)  Liikmesriigid võivad sellised piirkonnad kindlaks määrata regionaalabi kaardil, järgides 7. jaos sätestatud tingimusi.

(6)  Vt 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79, Philip Morris Holland BV vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, ECLI:EU:C:1980:209, punkt 17, ning 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-169/95, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1997:10, punkt 20.

(7)  Vt 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T-380/94, AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, ECLI:EU:T:1996:195, punkt 54.

(8)  Vt 30. oktoobri 2020. aasta komisjoni talituste töödokument toimivuskontrolli tulemuste kohta (SWD(2020) 257 final).

(9)  Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2019) 640 final).

(10)  Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 102 final).

(11)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 67 final).

(12)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (COM(2020) 22 final).

(13)  ELT C 91I , 20.3.2020, lk 1.

(14)  Nagu on määratletud VI lisas.

(15)  „Pruunsüsi“ – madala kvaliteediklassi C kategooria süsi ehk ortoligniit või madala kvaliteediklassi B kategooria süsi ehk must ligniit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses.

(16)  „Süsi“ – kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses, mida on selgitatud nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuses konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).

(17)  Nagu on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(18)  Põllumajandustoodete esmaseks tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, mille tulemuseks on aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustooted, ning metsandusele antava riigiabi suhtes kohaldatakse põllumajandussektori riigiabi suunistes (ELT C 204, 1.7.2014, lk 1) sätestatud eeskirju.

(19)  Transpordi all mõistetakse reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi või maanteed, raudteed ja siseveeteed pidi või kaubaveoteenuseid rendi või tasu eest. Erisuunistega hõlmatud transporditaristu, näiteks lennujaamad, arvatakse samuti käesolevate suuniste kohaldamisalast välja (vt komisjoni teatis „Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta“ (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).

(20)  ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).

(21)  Komisjon hindab riigiabi kokkusobivust energeetikasektoriga lähtuvalt keskkonnakaitse ja energeetika riigiabi suunistest 2014–2020 (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1).

(22)  Mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(23)  Seda erandit kohaldatakse ainult juhul, kui joonealuses märkuses 12 osutatud komisjoni ettepaneku alusel võetakse vastu määrus ning see on õiglase ülemineku fondi kestuse ajal ajutine.

(24)  Õiglase ülemineku territoriaalses kavas tuleks tõendada, et investeeringud nendesse ettevõtetesse on vajalikud ülemineku tulemusena kaotatud töökohtade kompenseerimiseks, mida ei saa saavutada VKEdes töökohtade loomise teel.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(26)  Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1). Nagu on selgitatud kõnealuste suuniste punktis 23, ei saa juhul, kui raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, kasutada seda ettevõtjat muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud.

(27)  Vt 13. septembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-244/93 ja T-486/93, TWD Textilwerke Deggendorf GmbH vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, ECLI:EU:T:1995:160, punkt 56.

(28)  Toote mõiste hõlmab käesolevate suuniste kontekstis ka teenuseid.

(29)  Praegu: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Mayotte, Réunion, Saint-Martin, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared (ELT C 202, 7.6.2016, lk 195). NUTSi 2021. aasta versioon ei sisalda Saint-Martini.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1), nagu seda on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1755 (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1). Käesolevates suunistes kasutatud andmed põhinevad nimetatud 2021. aasta NUTSi liigitusel.

(31)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(32)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).

(33)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(34)  Ettevõtja valmistajaseadmed on selliste masinate, vahendite või seadmete ja nendega seotud tarkvara hankimine (või oma tarbeks tootmine) ettevõtja poolt (kontserni tasandil), mis omandatakse (või toodetakse) mitte kasutamiseks ettevõtja ruumides (kontserni tasandil), vaid selleks, et teha need kättesaadavaks valitud tarnijatele tarnija ruumides toodete tootmiseks, mida hakatakse kasutama ettevõtja tootmisprotsessis vahetoodetena. Valmistajaseadmete vahendid jäävad omandava ettevõtja omandisse, aga need tehakse tarnijale kättesaadavaks ülesannete täitmiseks ning tarnelepingus või sarnases lepingus sätestatud tingimustel. Need on seotud täpselt kindlaks määratud töötlemis- või koostetoimingutega ettevõtja ruumides (kontserni tasandil) ühes või mitmes asukohas ning need võib tagastada omanikule pärast tellimuse täitmist või raamlepingu aegumist või lõppu.

(35)  Määratletud punkti 19 alapunktides 13 ja 14.

(36)  Vt 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-156/98, Saksamaa vs. komisjon, EU:C:2000:467, punkt 78, ning 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuotsus C-333/07, Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne, ECLI:EU:C:2008:764, punktid 94–116.

(37)  Vt VII lisa.

(38)  Kohustus säilitada investeeringut asjaomases piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) ei tohiks takistada selle perioodi jooksul vananenud või purunenud seadmete väljavahetamist, tingimusel et asjaomases piirkonnas säilib kõnealuse miinimumperioodi vältel asjaomane majandustegevus. Seadmete väljavahetamiseks ei tohi regionaalabi siiski anda.

(39)  Punktis 48 sätestatud 25 % panuse nõuet ei kohaldata investeeringuteks ettenähtud abi suhtes, mida antakse investeeringutele äärepoolseimates piirkondades, kui abi ülemmäära täielikuks saavutamiseks on vaja väiksemat panust.

(40)  See ei ole nii näiteks subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitali laenude või avaliku sektori osaluste korral, mis ei vasta turutingimustes tegutseva investori põhimõttele, samuti abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi raames antud avaliku sektori toetuse korral.

(41)  Sihtotstarbelise üksikabi suhtes kohaldatakse samu nõudeid nagu kava alusel antud üksikabi suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

(42)  Sellised investeeringud võivad luua tingimused edasisteks investeeringuteks, mis on elujõulised ka lisaabita.

(43)  Vastupidiseid stsenaariume kirjeldatakse punktis 64.

(44)  Projekti NVP all mõistetakse diskonteeritud (harilikult kapitalikulu alusel) positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeerimistsükli jooksul.

(45)  IRR ei põhine konkreetse aasta raamatupidamislikul tulul, vaid selles võetakse arvesse tulevasi rahavooge, mida investor loodab saada kogu investeeringu eluea jooksul. See määratletakse diskontomäärana, mille puhul rahavoogude jada nüüdispuhasväärtus võrdub nulliga.

(46)  Kui aga tulevaste kulude ja tulude arengu prognoos on väga ebakindel ja teave väga asümmeetriline, võib riiklik ametiasutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaks määratud, vaid kujutavad endast pigem eelneva kindlaksmääramise ja tagantjärele hüvitamise kombinatsiooni (näiteks võib ta kasutada tagastamisnõudeid, et ootamatut tulu saaks tasakaalustatult jagada).

(47)  Vt jagu 7.4 regionaalabi kaartide kohta.

(48)  Väljendatud brutotoetusekvivalendina.

(49)  Samas.

(50)  Vastupidiste stsenaariumide võrdlemisel tuleb abi diskonteerida vastava investeeringu ja vastupidiste stsenaariumide puhul sama teguriga.

(51)  Nõue, et esimene abi andev ametiasutus peab eelnevalt arvutama projekti kohta abi ülemmäära, ei kehti juhul, kui abi antakse automaatse(te) abikava(de) kaudu maksusoodustusena. Sellises olukorras ei ole kumuleerimist abi andmise ajal põhimõtteliselt võimalik kontrollida ja seda tuleks teha abi väljamaksmisel.

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259) või määrus erisätete kohta, mis käsitlevad programmitöö perioodi 2021–2027 suhtes kohaldatavaid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärke (Interreg), olenevalt sellest, kumba kohaldatakse alginvesteeringu suhtes.

(53)  Sealhulgas juhul, kui tegevusabi kavadest teatatakse olemasolevate abimeetmete pikendamiseks.

(54)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(55)  See võib kehtida ka juhul, kui abi moonutab sellise negatiivse välismõju sisestamiseks kasutusele võetud majandushoobade toimimist (näiteks mõjutades ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või sarnase vahendi hinnasignaali).

(56)  Komisjon hindab seda nii mahu kui ka väärtuse seisukohast ja võtab arvesse majandustsüklit.

(57)  Selle kontrollimiseks tuleks kasutada punkti a aladega piirnevatel punkti c aladel standardset kohaldatavat abi ülemmäära, vaatamata punktiga 184 ette nähtud abi osakaalu suurendamisele.

(58)  Kui investeerimisprojekt hõlmab mitme eri toote tootmist, tuleb hinnata iga toodet.

(59)  Sellised takistused turule sisenemisel võivad hõlmata õiguslikke takistusi (eelkõige intellektuaalomandi õigused), mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning takistusi võrkudele ja taristule juurdepääsul. Kui abi on seotud turuga, kus abisaajal on valitsev positsioon, võivad võimalikud takistused sisenemisele süvendada abisaaja võimalikku märkimisväärset turujõudu ning seeläbi selle turujõu võimalikku negatiivset mõju.

(60)  Kui turul on tugevad ostjad, on tõenäosus, et abisaaja tõstab tugevatest ostjatest hoolimata hindu, väiksem.

(61)  „Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing“, mis on saadaval järgmisel veebisaidil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et.

(62)  Määratletud määruse (EÜ) nr 1299/2013 artiklis 21.

(63)  Kui puudub ametlik nõue esitada igal aastal deklaratsioon, loetakse abi andmise kuupäevaks kodeerimise eesmärgil selle aasta 31. detsember, mille jaoks abi anti.

(64)  Komisjoni 28. mai 2014. aasta talituste töödokument „Riigiabi hindamise ühine metoodika“, Brüssel, SWD(2014) 179 final, või mis tahes järgnevad vastavasisulised dokumendid.

(65)  Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkonnad tuleks samuti regionaalabi kaardil ära märkida.

(66)  ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

(67)  Piirmäär kehtestatakse Eurostati 2018. aasta elanikkonnaandmete alusel. Piirmäär vastab 48,00 %-le EL 27_2020 (Euroopa Liidu 27 liikmesriiki alates 2020. aastast) elanikkonnast.

(68)  14. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 248/84, Saksamaa vs. komisjon, EU:C:1987:437, punkt 19; 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-169/95, Hispaania vs. komisjon, EU:C:1997:10, punkt 15 ning 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C-310/99, Itaalia vs. komisjon, EU:C:2002:143, punkt 77.

(69)  Viide piirkondadele, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % EL 27 keskmisest, esitati komisjoni teatises meetodi kohta, mille järgi kohaldatakse artikli 92 lõike 3 punkte a ja c regionaalabi suhtes (EÜT C 212, 12.8.1988, lk 2).

(70)  Kõikides edasistes viidetes SKP-le elaniku kohta mõõdetakse SKPd ostujõu standardina.

(71)  Andmed käsitlevad ajavahemikku 2016–2018. Kõikides edasistes viidetes SKP-le elaniku kohta võrdluses EL 27 keskmisega põhinevad andmed Eurostati 2016.–2018. aasta piirkondlike andmete keskmisel (nagu seda on ajakohastatud 23.3.2020).

(72)  Kohtuasi 248/84, Saksamaa vs. komisjon, op. cit., punkt 19.

(73)  Punkti a alade loetelu muudeti 2016. aastal. Vt komisjoni teatis, millega muudetakse dokumendi „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020“ I lisa (regionaalabi kaartide vahepealne läbivaatamine) (ELT C 231, 25.6.2016, lk 1).

(74)  Turvavõrgu seda osa kohaldatakse Iirimaa, Malta, Saksamaa ja Sloveenia suhtes.

(75)  Seda minimaalset elanikkonna hõlmatuse määra kohaldatakse Luksemburgi ja Taani suhtes.

(76)  Elanikkonna künnist langetatakse 50 000 elanikuni liikmesriikides, mille eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus on alla 1 miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni liikmesriikides, mille koguelanikkond on alla 1 miljoni.

(77)  Töötuse puhul peaksid arvutused põhinema riikliku statistikaameti avaldatud piirkondlikel andmetel, kasutades viimase kolme aasta keskmist, mille kohta on sellised andmed olemas (regionaalabi kaardist teatamise ajal). Välja arvatud juhtudel, kui käesolevates suunistes on osutatud teisiti, arvutatakse selle alusel töötuse määr riikliku keskmise suhtes.

(78)  Selle arvutamiseks, kas sellistel saartel ja naaberaladel on SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne, võib liikmesriik kasutada riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmeid.

(79)  Selle arvutamiseks, kas sellistel saartel ja naaberaladel on töötuse määr üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne, võivad liikmesriigid kasutada riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmeid.

(80)  Elanikkonna künnist langetatakse 25 000 elanikuni liikmesriikides, mille eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus on alla 1 miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni liikmesriikides, mille koguelanikkond on alla 1 miljoni, või 5 000 elanikuni saartel või naaberaladel, mida iseloomustab sarnane geograafiline isoleeritus.

(81)  5. kriteeriumi kohaldamiseks peavad liikmesriigid tõendama, et piirkonnas toimuvad suured struktuursed muudatused või piirkond on tõsises suhtelises languses, võrreldes asjaomaseid piirkondi muude piirkondadega samas liikmesriigis või muudes liikmesriikides ja kasutades võrdlemiseks ettevõtluse struktuurstatistikat, tööturge, kodumajapidamiste kontosid, haridust vms käsitlevaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Selleks võivad liikmesriigid kasutada riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast saadud andmeid. Komisjoni heakskiidetud liikmesriigi õiglase ülemineku territoriaalse kava raames õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide puhul seda põhjendamist ei nõuta, sest struktuursed muudatused loetakse tõendatuks õiglase ülemineku kava osana.

(82)  Kohalikud haldusüksused on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), nagu seda on muudetud määrusega (EL) 2019/1755) III lisas.

(83)  Liikmesriigid võivad siiski määrata ka kohaliku haldusüksuse osasid, tingimusel et asjaomase kohaliku haldusüksuse elanikkond ületab 1. või 5. kriteeriumiga naaberalade puhul nõutavat miinimumelanikkonda (sh kõnealuste kriteeriumide kohaselt vähendatud elanikkonnakünniseid) ning et kõnealuse kohaliku haldusüksuse osade elanikkond moodustab vähemalt 50 % kohaldatava kriteeriumiga nõutud miinimumelanikkonnast.

(84)  Saarte puhul hõlmavad halduspiirid merepiire teiste asjaomase liikmesriigi haldusüksustega.

(85)  VKEde suuremat abi osakaalu ei kohaldata suurtele investeerimisprojektidele antud abi suhtes.

(86)  Seda jagu kohaldatakse ainult juhul, kui joonealuses märkuses 12 osutatud komisjoni ettepaneku alusel võetakse vastu määrus.

(87)  Kui need piirkonnad ei ole regionaalabi kaardi vastuvõtmise ajal veel teada, siis võib kaarte selle alusel ajakohastada.

(88)  Vt IV lisa.

(89)  Vt I lisa.

(90)  Regionaalabi kaart, mille komisjon on kiitnud heaks kooskõlas aastate 2014–2020 regionaalabi suunistega, mida kohaldatakse 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2021.

(91)  Üldise grupierandi määruse alusel võetud abimeetmeid ei käsitata olemasolevate abikavadena. Abikavasid, mis rakendatakse aluslepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes, ei käsitata olemasolevate abikavadena, v.a juhul, kui neid peetakse olemasolevaks abiks kooskõlas nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9)) artikli 17 lõikega 3.

(92)  Määrus (EL) 2015/1589.

(93)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).