EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2021

COM(2021) 935 final

2021/0337(BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Itaalia taotlus – EGF/2021/003 IT Porto Canale)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruses (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 1 (edaspidi „EGFi määrus“).

2.Itaalia ametiasutused esitasid 15. juulil 2021 taotluse EGF/2021/003 IT/Porto Canale, et saada EGFist rahalist toetust seoses Itaalias ettevõtja Porto Industriale di Cagliari SpA juures toimunud koondamistega.

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas kõikide EGFi määruse kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Itaalia ametiasutused esitasid taotluse EGF/2021/003 IT/Porto Canale 15. juulil 2021, st 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast 5 . Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist ja palus Itaalia ametiasutustelt lisateavet 29. juulil 2021. Lisateave esitati 15 tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 50 tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 29. oktoobril 2021.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus puudutab 190 koondatud töötajat, kelle tegevus ettevõtja Porto Canale (Porto Industriale di Cagliari SpA) juures lõppes. Ettevõtja tegutses NACE Revision 2 osa 52 „Laondus ja veondust abistavad tegevusalad“ alla kuuluvas majandussektoris. Ettevõtja Porto Canale juures toimunud koondamiste asukoht on NUTS 2. tasandi piirkond Sardiinias (ITG2).

Sekkumiskriteeriumid

6.Itaalia ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 3 kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, millega tehakse erand artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumidest, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes pidanud tegevuse lõpetama vähemalt 200 koondatud töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud.

7.Taotluse esitamise aluseks olev neljakuuline vaatlusperiood kestis 1. septembrist 2020 kuni 1. jaanuarini 2021.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Vaatlusperioodi jooksul tegevuse lõpetamise tõttu koondatud töötajate arvutamisel lähtuti kuupäevast, mil nende tööleping tegelikult lõpetati või see aegus.

Abikõlblikud toetusesaajad

9.Abikõlblike toetusesaajate koguarv on seega 190.

Ülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise

10.2018. aastal toimus Vahemere piirkonna sadamate kaudu 35 % Euroopa sadamaliiklusest ning 2008. aastaga võrreldes oli tegemist seitsme protsendipunktilise suurenemisega. Itaalia sadamad aga ei saanud sellest suundumusest kasu. Ajavahemikus 2011–2018 suurenesid Suessi kanalit läbiva kauba mahud (tonnid) 42 %, samas Itaalia sadamate tegevus suurenes vaid 2 % 6 ja Cagliari sadama tegevus vähenes järgemööda kogu selle aja jooksul.

Kaupade merevedu, Sardiinia sadamatesse sisenevad ja sealt väljuvad kaubavood kokku 
(miljonites tonnides)

Allikas: Banca d'Italia 7

11.Üleilmsete laevaveoliinide koondumiste 8 tõttu on Vahemerel toimuv ümberlaadimistegevus muutunud. Kaubakonteinerite mahud ja laadimistegevus on liikunud Vahemere piirkonna servades asuvatesse sõlmpunktidesse (nt Piraeus, Port Said, Tanger-Med ja Algeciras).

12.Cagliari sadamal on üleilmse kaubandusvõrgustiku seisukohast suur puudus: ta ei saa pakkuda maismaaühendusi ülejäänud Itaalia ja Euroopaga. 2018. aastal vähenes sadamas kaubavedu 90 % ja kahjum oli üle 3 miljoni euro. 2019. aastal ei külastanud Cagliari konteinerterminali mitme kuu jooksul ühtegi laeva, sest peamise kliendi (Hapag Lloyd) strateegilised valikud muutusid 9 . Kokkuvõttes otsustas äriühing Contship Italia Group, kes on ettevõtja Porto Industriale di Cagliari S.p.A ainuomanik ja konteinerterminali kontsessionäär, oma tegevuse Cagliaris lõpetada ning tütarettevõtte Porto Industriale di Cagliari SpA vabatahtlikult likvideerida.

13.Et vältida koondamisi ajal, mil Itaalia ametiasutused otsisid konteineriterminali jaoks uut kontsessionääri, tagati 2019. aasta septembris ettevõtja Porto Canale 207le töötajale sotsiaalse turvavõrgu CIGS toetus (CIGS aitab asendada või täiendada raskustes olevate ettevõtjate töötajatele makstavat palka 12 kuu jooksul). Töötajatele saadeti kirjalikud koondamisteated, milles lepingu lõpetamise kuupäevaks oli 1. september 2020.

14.Uue kontsessionääri leidmiseks korraldatud pakkumismenetlusele ei olnud kolmest pikendamisest hoolimata reageerinud ühtegi pakkujat. 2020. aasta septembris koondati seni veel ettevõtja juurde jäänud 190 töötajat.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

15.Pandeemiakriis on Sardiinia tööturgu oluliselt halvendanud, sest Sardiinia eraldatus pika vahemaa tõttu maismaaga muudab tööturu väikeseks.

16.Töötavate inimeste arv, mis oli aastatel 2018–2019 suurenenud, langes 2020. aastal järsult. Itaalia riikliku statistikaameti (ISTAT) tööjõu-uuringu andmetel oli tööhõive langus (–4,6 %) 2,6 protsendipunkti suurem kui Itaalia kui terviku keskmine (–2,0 %) 10

17.Töökohtade loomise ja kadumise vaheline erinevus oli 2020. aastal negatiivne (–6000 töökohta). See tähendab, et iga 100 töötaja kohta kadus 2,6 täistööajaga töökohta. Langus tulenes peamiselt turismi-, meelelahutus- ja vabaajateenuste ning merekaubaveo (peamiselt ümberlaadimisteenuse) vähenemisest, samas ehitussektoris toimus positiivne areng. Tööturul osalemise määr vähenes 2019. aastaga võrreldes 3,1 protsendipunkti (60,3 %le) 11 .

18.2020. aasta esimesel poolel vähenes Sardiinias tehtud töötundide arv peaaegu 20 % võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Töötundide arvu vähenemine ei toonud kaasa töötust vaid tänu sellele, et laialdaselt kasutati lühendatud tööajaga töötamise kavasid ja et jõustus seadus, 12 millega ennetati töötajate koondamist pandeemia esimestel kuudel.

19.Lisaks ettevõtja Porto Canale juures toimunud koondamiste negatiivsetele tagajärgedele kannatab Sardiinia majandus veel ka ettevõtja Air Italy juures toimunud koondamiste tagajärjel (nende koondamistega seoses on esitatud eraldi EGFi taotlus 13 ).

20.Tööhõive vähenemise üldises kontekstis vajavad ettevõtja Porto Canale juurest koondatud töötajad Sardiinia väikese tööturu probleemide lahendamiseks ja uute töökohtade leidmiseks täiendavat toetust.

Taotluse vastuvõetavuse aluseks olevate asjaolude selgitus

21.Itaalia väidab, et vaatamata asjaolule, et neljakuulise vaatlusperioodi jooksul oli koondamisi vähem kui 200, tuleks seda taotlust siiski käsitleda EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase taotlusena, sest koondamised toimusid väikesel tööturul.

22.Sardiinia on väike tööturg, kuna tegemist on maismaast eemal asuva saarega. Lisaks on saar hõredalt asustatud. Rahvastikutihedus on 68 elanikku km² kohta, mis on alla EL 27 keskmise (109) ja moodustab ligikaudu kolmandiku Itaalia keskmisest (201) 14 . Lisaks väheneb saare rahvaarv ( (2019. aastal –5,4 % võrreldes 2018. aastaga) 15 . Rahvastiku, loodusvarade, majandusliku heaolu geograafiline jagunemine ning majandustaristud on heterogeensed ja koondunud saare lõuna- ja loodeossa. Kolmandik kõigist Sardiinia töökohtadest asuvad Cagliaris.

23.Sardiinia SKP ostujõu standardina 16 elaniku kohta on Itaalia keskmisest palju väiksem. 2018. aastal oli see 21 600 eurot, Itaalia keskmisest (29 700 eurot) ja Euroopa keskmisest (31 000 eurot) palju väiksem (Eurostat, 2020) 17 .

24.Majanduskriis on Sardiiniat rängalt mõjutanud. 2008. aastast alates on majanduskasv olnud väike ja tööpuudus on kasvanud 18 .

25.Ka pandeemia andis Sardiinia teenindussektorile ränga löögi: kahe kolmandiku ettevõtte käive vähenes. Eriti suurt mõju avaldas kriis turismiettevõtjatele, kuna 2020. aastal langes saare külastajate arv 2019. aastaga võrreldes 58 % 19 . Kuigi tootmistegevus on olnud pandeemia mõjude suhtes vastupanuvõimelisem, moodustab see Sardiinia tööturul pakutavatest tegevustest vaid 7 %. Ka see näitaja on riigi keskmisest tootmistegevusest 1,7 protsendipunkti väiksem (ISTAT, 2020) 20 .

26.2020. aastal vähenes Sardiinia perede saadaolev sissetulek püsihindades 2019. aastaga võrreldes 5,1 % (Itaalias oli see näitaja –2,7 %). Vähenemise tingis kahanenud tööjõutulu (kogusissetulekust moodustab tööjõutulu neli viiendikku). Netotöötasud töötaja kohta vähenesid järsult, seda peamiselt töötundide arvu vähenemise tõttu (13 % vähem töötunde kui 2019. aastal) 21 .

27.Pandeemia tõttu suurenes 2020. aastal töötuluta leibkondade arv Sardiinias 16,5 %ni (2019 aastaga võrreldes +3,5 protsendipunkti). Leibkonna sissetuleku vähenemise kontekstis suurenes põhisissetuleku (reddito di cittadinanza) kasutamine 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 7,3 %. 2020. aasta lõpus oli toetust saavate leibkondade arv 47 604 (6,5 % Sardiinia leibkondadest), mis on 1,7 protsendipunkti Itaalia keskmisest (4,8 %) kõrgem 22 .

28.Et pakkuda pandeemia tagajärjel majanduslikult raskesse olukorda sattunud peredele kohest abi, alustati 2020. aasta mais erakorralise sissetuleku (reddito di emergenza) maksmist. Tegemist on ajutise meetmega, mis sarnaneb põhisissetuleku meetmele, kuid mille suhtes kehtivad vähem piiravad juurdepääsukriteeriumid. 2020. aasta lõpus sai selle meetme kaudu toetust umbes 8 500 leibkonda. Mõlema sissetulekukava vahendusel kokku said toetust 7,7 % Sardiinia leibkondadest 23 .

29.Põhisissetulek aitas vähendada vaesust, 24 mis suhtelise vaesuse indeksi kohaselt mõjutas 2018. aastal 25 % Sardiinia elanikkonnast (see näitaja on 10 protsendipunkti riigi keskmisest kõrgem). Ka perekonna vaesuse indeks on kõrgem kui Itaalia keskmine. 2018. aastal oli see näitaja Sardiinia puhul 19,3 % ja Itaalia puhul 11,8 %. See indeks vähenes 2019. aastal, olles 12,8 % Sardiinias ja 11,4 % Itaalias. Sardiinia näitaja langusele aitas kindlasti kaasa põhisissetulekukava, millest sai kasu 40 000 Sardiinia inimest 25 .

Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku kohaldamine

30.Itaalia on kirjeldanud, kuidas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlevas ELi kvaliteediraamistikus esitatud soovitusi on arvesse võetud. Pärast seda, kui ettevõtja Porto Canale algatas kogu tööjõu suhtes kollektiivse koondamise menetluse, korraldasid Sardiinia ametiasutused, asjaomased ministeeriumid, 26 ametiühingud 27 ja töötajaid koondav ettevõtja ümarlauaarutelud, millel oli kaks eesmärki. Esiteks oli vaja kaitsta töötajate sissetulekut palgalisaskeemide kaudu ning tagada töötajate kutseoskuste ja teadmiste säilimine ning teiseks tuli suurendada potentsiaalsete investorite huvi Cagliari sadama vastu tingimusel, et investorid aitavad luua uusi tööalaseid väljavaateid.

31.Piirkondlikud avalikud tööturuasutused Regione Sardegna ja ASPAL võtsid otseseid meetmeid, et saavutada kvaliteediraamistikus soovitatud eesmärke koolituse, sertifitseerimise ja tööturule naasmise osas. ASPAL tegi kindlaks kõige sobivamad meetmed tagamaks töötajate naasmise tööturule, pakkudes neile valdkonnaüleseid oskusi, nagu IT-, keele- või ettevõtlusoskused või logistikasektori oskuste täiendamine. Töötajad said 12 kuud CIGSi toetust ja CIGS-kavaga seotud intensiivseid ümberpaigutamisabiteenuseid 28 . Sotsiaalpartnerid olid meetmete kavandamisse igakülgselt kaasatud.

32.Itaalia on koondatud töötajate abistamiseks võetud meetmete kohta teatanud, et üldise teavitamise ja kutsenõustamise meetmeid on juba võetud ning et 179 koondatud töötajat osales logistikaalasel täiendkoolitusel.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

33.Itaalia on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

34.Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketiga täiendatakse meetmeid, mida rahastatakse muudest riiklikest või ELi fondidest, näiteks juba mainitud CIGS-kavaga seotud ümberpaigutamisabi teenus.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

35.Sardiinia piirkond, ASPAL, Cagliari omavalitsus, Cagliari sadamaamet ja ametiühingud on üheskoos kindlaks määranud sobivad meetmed ja viisid, millega tagada ettevõtja Porto Canale endiste töötajate tööturule naasmine. 2020. aasta novembrist korraldasid ANPAL 29 ja Sardiinia ametiasutused mitu videokonverentsi eesmärgiga lihvida meetmepaketti ja valmistada ette EGFi taotlus.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

36.Eeldatavalt osalevad 190 koondatud töötajat kõnealuste meetmetega pakutavas tegevuses. Koondatud töötajad jagunevad soo, vanuse ja haridustaseme alusel järgmiselt.

Kavandatud meetmed

37.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest.

–Üldine teavitamine ja kutsenõustamine: pärast olemasolevate meetmete tutvustamist tagatakse kõikidele töötajatele kutsenõustamine. See meede on juba rakendatud ega ole seega EGFi kaasrahastatud paketi osa. Meedet on siiski mainitud, et näidata koondatud töötajate jaoks kavandatud meetmete koherentsust.

–Karjäärinõustamine: töötaja profiilianalüüs, mis on osa selle meetme sisust, on loodud selleks, et suurendada igaühe teadlikkust oma huvialade, oskuste, võimete ja pädevuste osas ning ka selles osas, kus tuleb end täiendada. Nõustamise tulemusena koostatakse igaühele personaalne tööle naasmise teekond.

–Tööotsingute toetamine, sh kohalike ja piirkondlike töövõimaluste aktiivne otsimine ning töövahendamine.

–Mentorlus uue töökohaga kohanemisel: ette on nähtud mentorikohtumised, mille käigus aidata töötajatel kohaneda uue töökeskkonna ja korraldusliku küljega.

–Ettevõtlusega alustamise toetus: füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisest huvitatud töötajad saavad osaleda rühma- või personaalsetel kursustel, kus võidakse õpetada kavandamist, teostatavusuuringute läbiviimist, äriplaanide koostamist ning aidatakse rahastamisvõimalusi kindlaks määrata jne. Loodud on ka ettevõtlusoskuste vahend „WeRentrepreneur“ 34 .

–Ettevõtte loomise toetus. oma ettevõtte asutavad töötajad või FIEna alustajad saavad ettevõtte asutamiseks toetust kuni 22 000 eurot.

–Koolitus: pakutakse logistikaga seotud koolitust, näiteks kaupade liikumise, vedude planeerimise jne, samuti kaubaveoks vajalike masinate hoolduse, logistikataristute korraldamise ja haldamise teemalisi koolitusi. Põhikoolitusele lisandub 30-tunnine horisontaalne koolitus (inglise keele õpe või põhikoolituse sisuga seotud IT-õpe).

Töötajatele, kes töövahenduse kaudu on tööotsijate nimekirja kantud, pakutakse koolitust mis tahes vajaminevate oskuste alal, mida potentsiaalne tööandja nõuab. Eelisjärjekorras on haavatamad töötajate rühmad, eelkõige madalama haridustasemega või üle 55-aastased töötajad. Koolitusel keskendutakse rohemajandusele, sinisele majandusele, 35 isiklikele teenustele, tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, kultuuripärandi ja kultuuritegevuse edendamisele. Koolituspakkumiste hulgas on ka riiklikesse või piirkondlikesse kataloogidesse kantud kutseõppekoolitused.

Füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkajad saavad koolitustoetust ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte juhtimisega seotud koolituste jaoks.

–Stiimulid ja konkreetsete kulude toetamine. 1) Värbamisstiimulid. Porto Canale endise töötaja tööle võtvad ettevõtjad saavad 3 500 eurot iga täistööajaga tähtajatu töölepingu eest ja 1 500 eurot tähtajalise lepingu eest. 2) Liikuvusega seotud kulude hüvitamine. Et toetada töötajate geograafilise liikuvusega seotud kulude hüvitamist juhul, kui töötaja asub uuele tööle mõnes teises piirkonnas, oma elukohast 200 km kaugusel või kaugemal asuvas piirkonnas, on kavas hüvitada kolimiskulud. 3) Koolitusstiimulid. Aktiivselt koolitusel osalevad töötajad saavad ühekordse toetusena 500 eurot.

38.Kõik meetmed kavandati nii, et nad oleksid kooskõlas kestliku arengu valdkonnas rakendatava Itaalia riikliku strateegiaga (SNSvS) 36 . Kooskõlas EGFi määruse artikli 7 lõikega 2 aitab meetmepakett levitada digiajastul ja ressursitõhusas majanduses vajalikke horisontaalseid oskusi.

39.Kavandatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti kuuluvad meetmed, mida on siin kirjeldatud, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Kavandatud teenused ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

40.Itaalia on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad kinnitavad, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

41.Hinnangulised kogukulud on 1 756 950 eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas 1 686 750 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulusid summas 70 200 eurot.

42.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 493 407 eurot (85 % kogukuludest).

43.Riiklikku eel- ja kaasrahastamist pakub Regione Sardegna (Sardiinia maakond).

44.Tabelis esitatud EGFi määruse artikli 7 lõike 2 punkti b kohaste meetmetega seotud kulud ei ületa 35 % individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest. Itaalia on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

45.Itaalia kinnitas ka, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 22 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

46.Itaalia ametiasutused hakkasid sihtrühma toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 8. oktoobril 2020. Seega võib kõnealuste meetmetega seotud kulude katteks saada EGFist rahalist toetust alates 8. oktoobrist 2020 kuni 24 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast.

47.Itaalia ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 18. jaanuaril 2021. Järelikult on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 18. jaanuarist 2021 kuni 31 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

48.Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Itaalia on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab ANPAL järgmiselt: ANPALi IV osakond on korraldusasutus ja ANPALi VI osakond on sertifitseerimisasutus. Auditeerimisasutus on töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi (Ministero del lavoro e delle politiche sociali) peasekretär. ASPAL tegutseb korraldusasutuse vahendusasutusena.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

49.Itaalia on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende meetmete rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–topeltrahastamine on välistatud;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

50.EGFi toetus ei ületa iga-aastast maksimumsummat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades), nagu on ette nähtud nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) 39 artikliga 8.

51.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotluse alusel rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 1 493 407 euro suuruses summas, mis moodustab 85 % kavandatud meetmete kogukulust.

52.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava kohta) 40 punktis 9.

Seotud õigusaktid

53.EGFi kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 493 407 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

54.EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku vastuvõtmisega samal ajal võttis komisjon vastu otsuse rahalise toetuse kohta, mis on rahastamisotsus finantsmääruse 41 artikli 110 tähenduses Kõnealune rahastamisotsus jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite ümberpaigutamise heakskiitmisest.

2021/0337 (BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Itaalia taotlus – EGF/2021/003 IT Porto Canale)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013, 42 eriti selle artikli 15 lõiget 1,

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, 43 ja eriti selle punkti 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on näidata üles solidaarsust ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, toetades suurte restruktureerimiste käigus koondatud töötajaid ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid ning aidates neil võimalikult kiiresti saada uuesti inimväärset ja kestlikku tööd.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 44 artikli 8 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

(3)Itaalia ametiasutused esitasid 15. juulil 2021 taotluse, et saada EGFist rahalist toetust seoses Itaalias ettevõtja Porto Industriale di Cagliari SpA töötajate koondamistega. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõikele 5. Taotlus vastab määruse (EL) 2021/691 artiklis 13 sätestatud EGFi rahalise toetuse andmise tingimustele.

(4)Kooskõlas määruse (EL) 2021/691 artikli 4 lõikega 3 käsitatakse Itaalialt saadud taotlust vastuvõetavana, sest koondamistega seotud territoorium on väike tööturg ning koondamistel on tööhõivele ja piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju.

(5)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Itaalia taotluse alusel rahalist toetust summas 1 493 407 eurot.

(6)Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2021. eelarveaasta üldeelarvest võetakse koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 493 407 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev] 45*.

Brüssel,

(1)    ELT L 153, 3.5.2021, lk 48.

(2)    Komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1755, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1–56).

(3)    ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(4)    Kooskõlas määruse (EL) 2021/691 artikli 7 lõikega 5.

(5)    Kooskõlas määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõikega 2 oli 12 nädala pikkune tähtaeg ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 3. maini 2021 peatatud.

(6)     Riflessioni sul sistema dei trasporti in Italia (2. köide, oktoober 2019) .

(7)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021

(8)    Aasia ja Põhja-Euroopa ning Aasia ja Vahemere piirkonna marsruutidel on kolm suurt alliansi (Ocean alliance, 2M ja The Alliance) haaranud endale 100 % lasti ladustamisvõimsusest.

(9)     Hapag Lloyd eliminates Cagliari port from its services .

(10)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021 .

(11)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021 .

(12)     Decreto Legge n.18. art. 46 (17. märts 2020)

(13)    EGF/2021/002 IT / Air Italy. COM(2021) 936.

(14)     https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/demo_r_d3dens/default/table?lang=en

(15)     https://ec.europa.eu/eurostat/cache/digpub/regions/

(16)    Ostujõu standardina arvestatud sisemajanduse koguprodukt.

(17)     https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/regional-innovation-monitor/base-profile/sardinia

(18)     https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/regional-innovation-monitor/base-profile/sardinia .

(19)     https://www.ansa.it/sardegna/notizie/2021/06/22/bankitalia-pandemia-affossa-pil-della-sardegna-giu-dell8_c3e46d5b-cc14-4605-aeeb-308b6ac8d54c.html

(20)     https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/regional-innovation-monitor/base-profile/sardinia

(21)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale (juuni 2021) .

(22)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021.

(23)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021.

(24)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021.

(25)    Banca d’Italia (Itaalia Keskpank). L'economia della Sardegna. Rapporto annuale, giugno 2021.

(26)    Taristu ja transpordiministeerium, töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, majandusarengu ministeerium ning lõunapiirkonna ja territoriaalse ühtekuuluvuse ministeerium.

(27)    Confederazione Generale Italiana del Lavoro (CGIL), Unione Italiana del Lavoro (UIL), Federazione Italiana Lavoratori Trasporti- Confederazione Generale Italiana del Lavoro (FILT-CGIL), Federazione Italiana Trasporti-Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori (FIT-CISL), UIL Trasporti, Unione Generale del Lavoro (UGL) Mare e Porti, Unione Sindacale di Base (USB) lavoro privato ja Rappresentanza Sindacale Unitaria (RSU).

(28)    Assegno di ricollocazione-CIGS.

(29)    ANPAL (Agenzia Nazionale per le Politiche Attive del Lavoro (Itaalia riiklik tööturupoliitika amet)).

(30)    ISCED 0–2.

(31)    ISCED 3.

(32)    ISCED 4.

(33)    ISCED 5–8.

(34)     www.werentrepreneur.com

(35)     https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/ocean/blue-economy/sustainable-blue-economy_en

(36)     Strategia Nazionale per lo Sviluppo sostenibile (SNSvS)

(37)    Kümnendkohtade vältimiseks on hinnangulised kulud ühe töötaja kohta ümardatud. Ümardamine ei mõjuta siiski iga meetme kogumaksumust, mis jääb selliseks, nagu see on Itaalia poolt esitatud taotluses.

(38)    Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.

(39)    ELT L 433, 22.12.2020, lk I/11.

(40)    ELT L 433, 22.12.2020, lk I/29.

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(42)    ELT L 153, 3.5.2021, lk 48.

(43)    ELT L 433, 22.12.2020, lk I/29.

(44)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433, 22.12.2020, lk I/11).

(45) *     Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.