EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.12.2021

COM(2021) 570 final

2021/0430(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

COVID-19 pandeemia on põhjustanud ELis mitme aastakümne kõige sügavama majanduslanguse, 1 mille tulemusena on võetud kiireid ja otsustavaid poliitilisi meetmeid nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Kõik liikmesriigid on majandustegevuse toetamiseks ja sotsiaalse mõju leevendamiseks rakendanud lisaks automaatsetele stabilisaatoritele ka erakorralisi kaalutlusõiguse alusel võetud meetmeid.

Ka EL astus kriisi lahendamiseks enneolematuid samme. ELi mitmeaastane finantsraamistik moodustab koos Euroopa Liidu taasterahastuga „NextGenerationEU“ suurima stiimulite paketi, mida on kunagi ELi eelarvest rahastatud, ulatudes 2018. aasta hindades 1,8 triljoni euroni. Nõukogu kiitis taasterahastu „NextGenerationEU“ Euroopa Parlamendi toetusel 14. detsembril 2020 2 ametlikult heaks ning selle raames võetakse kasutusele kapitaliturgudelt kaasatud 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades), et rahastada piiratud ajavahemiku jooksul konkreetseid taaste- ja vastupidavusmeetmeid, eesmärgiga hoogustada majanduskasvu ning investeerida vastupanuvõimesse ning keskkonnahoidlikumasse ja digitaalsemasse tulevikku.

„NextGenerationEU“ laenude rahastamiskulude tagasimakseteks, mis on jaotatud kolmele aastakümnele, on vaja piisavalt tulu. Põhisumma tagasimaksmine võib alata enne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 lõppu, kui intressimakseteks kasutamata summad on kavandatust väiksemad ja kui võetakse kasutusele uued omavahendid 3 . Põhisumma tuleb tagasi maksta 2058. aasta lõpuks 4 .

16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 5 raames märkisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, et Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat. Kõnealuse institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on samuti soovitav piirata liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemist. Kolm institutsiooni leppisid seega kokku, et „püüavad võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa.“ 6 Komisjon võttis kohustuse esitada 2021. aastal ettepanek uute omavahendite kohta, et võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2023 7 .

2.MUUTMISETTEPANEKU SISU

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele uued omavahendid, mis annaksid ELile vajalikud vahendid, pidades eelkõige silmas uusi eelarvekulusid taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude rahastamiskulude tagasimaksmiseks ja kliimameetmete sotsiaalfondi 8 jaoks.

Muudetud ettepanekus täpsustatakse, et 25 % enamikust tuludest, mis saadakse heitkogustega kauplemise raames saastekvootide müügist enampakkumisel, kantakse ELi eelarvesse. See hõlmab tulusid praegusest paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemist, mille jaoks müüakse enampakkumisel täiendavaid saastekvoote, samuti süsteemi laiendamist meretranspordile ning eraldi maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamist, kooskõlas ettepanekuga muuta direktiivi 2003/87/EÜ 9 .

Euroopa Investeerimispanga poolt innovatsioonifondi jaoks ja moderniseerimisfondi esialgseks rahastamiseks enampakkumisele pandud saastekvoote ei arvestata. Neutraalsuse säilitamiseks hõlmab omavahendite kohaldamisala ka liikmesriikide poolt põhimõtteliselt enampakkumiseks ette nähtud saastekvoote, mis liikmesriikide kaalutlusõiguse alusel kantakse tasuta üle energiasektorile ning kasutatakse jõupingutuste jagamise sektorites nõuetele vastavuse tagamiseks või pannakse Euroopa Investeerimispanga poolt moderniseerimisfondi jaoks korraldatud enampakkumisele.

Maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtuga seotud võimaliku sotsiaalse mõju käsitlemiseks on komisjon teinud ettepaneku luua kliimameetmete sotsiaalfond. Sellest fondist hakkavad toetust saama haavatavad kodumajapidamised, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Fondi rahastatakse selle kestuse jooksul liidu eelarve omavahenditest, sealhulgas alates 2026. aastast maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemisest saadavast tulust. Fondi rahastamispakett aastateks 2025–2032 on 72,2 miljardit eurot jooksevhindades, mis vastab põhimõtteliselt ligikaudu 25 %-le hoonete ja maanteetranspordi uue heitkogustega kauplemise süsteemi eeldatavast tulust ajavahemikul 2026–2032.

Selleks et leevendada heitkogustega kauplemisel põhinevate omavahendite regressiivse jaotuse mõju, tehakse ettepanek luua ajutine solidaarne kohandusmehhanism, kehtestades väiksema sissetulekuga ja CO2-mahukatele liikmesriikidele maksimaalse osamakse suuruse ning tavaliselt suurema sissetulekuga ja vähese CO2-heitega liikmesriikidele minimaalse osamakse suuruse. Sellega välditakse olukorda, kus mõned liikmesriigid panustavad kestlikumale majandusele ja ühiskonnale ülemineku perioodil ELi eelarvesse nende majanduse suurust arvesse võttes ebaproportsionaalselt palju, ning tagatakse kõigi õiglane panus.

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et osa piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist saadavast tulust kantakse riikliku osamakse vormis omavahenditena ELi eelarvesse.

Lisaks nähakse käesoleva ettepanekuga ette, et liikmesriigid teevad ELi eelarvesse riikliku osamakse, mis põhineb suurimate ja kõige kasumlikumate hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osal, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele, kui tegemist on lõppturu jurisdiktsioonidega, kus kaupu või teenuseid kasutatakse või tarbitakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 10 alusel, mis käsitleb rahvusvahelise maksuraamistiku reformi. Kuigi töö mitmepoolse konventsiooni osas on rahvusvahelisel tasandil veel pooleli, on komisjon teatanud, et esitab 2022. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega tagatakse maksustamisõiguste osalist ümberjaotamist käsitleva mitmepoolse konventsiooni järjepidev rakendamine. 

3.ÕIGUSRAAMISTIK

3.1.Omavahendite otsus

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandat lõiku võib nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist „kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev“. See säte võimaldab sõnaselgelt muuta omavahendite otsust, et lisada uusi omavahendeid, nagu on kokku lepitud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandat lõiku sätestatud seadusandlikule erimenetlusele võtab nõukogu muudetud otsuse vastu ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Otsus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.

3.2.Rakendusaktid

Samal ajal peab nõukogu muutma omavahendite süsteemiga seotud rakendusmeetmeid, et tagada ka edaspidi nende eesmärgipärasus. Lisaks on kõigi uute omavahendite jaoks vaja uusi omavahendite kättesaadavaks tegemist reguleerivad sätteid. Komisjon esitab vajalikud ettepanekud 2022. aasta esimeses pooles.  

2021/0430 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 311 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 11 loodud taasterahastuga „NextGenerationEU“ võetakse kasutusele kapitaliturgudelt ajutise taasterahastuna kaasatud 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades), et tagada kestlik ja vastupanuvõimeline taastumine kogu liidus, hõlbustada majandusliku toetuse rakendamist COVID-19 pandeemia põhjustatud erakorralises olukorras ning edendada rohe- ja digipööret.

(2)Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluvate kulude katteks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid tuleb katta liidu üldeelarvest, sealhulgas pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavast piisavast tulust. 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 12 raames tunnistasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kui tähtis on seos Euroopa Liidu taasterahastuga ning märkisid, et „Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat“. Institutsioonidevahelises kokkuleppes märgiti, et samuti on soovitav piirata liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemist.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ 13 loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu kliimapoliitika keskne osa. Võttes arvesse heitkogustega kauplemise tihedat seost liidu kliimapoliitika eesmärkidega, on asjakohane eraldada osa asjaomasest tulust liidu eelarvesse.

(4)Heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid sisaldavad osa tulust, mis on saadud saastekvootide enampakkumisest kõigis direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates sektorites. Direktiivi 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 14 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada mitte panna enampakkumisele osa direktiivis 2003/87/EÜ kindlaks määratud saastekvootide üldkogusest või lasta need üle kanda ja panna kõnealuse direktiiviga loodud moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Neid saastekvoote tuleks kasutada ka heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite arvutamiseks. Asjakohane on välja jätta saastekvoodid, mis on ette nähtud moderniseerimisfondi esialgseks rahastamiseks ning innovatsioonifondi jaoks mõeldud saastekvoodid.

(5)Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks abikõlblikele liikmesriikidele kehtestada osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 on liikmesriigid abikõlblikud juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada 2025. aasta kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX] 15 on kehtestatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, millega täiendatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja tagatakse liidu kliimapoliitika tõhusus. Võttes arvesse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tihedat seost liidu kliimapoliitikaga, tuleks osa sertifikaatide müügist saadavast tulust kanda omavahenditena üle liidu eelarvesse.

(7)2021. aasta oktoobris jõudsid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele, et osalevatele turujurisdiktsioonidele eraldatakse 25 % suurte hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi sellest osast, mis ületab 10 % kasumlikkuse künnist (edaspidi „OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe“). Omavahendid peaksid tulenema ühtse sissenõudmismäära kohaldamisest hargmaiste ettevõtete jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta]. 

(8)Praeguse heitkogustega kauplemise süsteemi raames saastekvootide enampakkumisele panemisest saadavat tulu käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. Pärast direktiivi 2003/87/EÜ muutmist tuleks läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteemi raames saastekvootide enampakkumisele panemisest saadavat tulu käsitlevaid sätteid kohaldada alates esimesest päevast, mis järgneb kõnealuse muudatuse ülevõtmise perioodi viimasele päevale. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismist saadavat tulu käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates määruse kohaldamise kuupäevast. [OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepet käsitlevad sätted jõustuvad siis, kui hakatakse kohaldama direktiivi maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta ja kui mitmepoolne konventsioon on jõustunud.]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 muutmine

Otsust (EL, Euratom) 2020/2053 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikele 1 lisatakse punkt e:

„e) ühtse määra 25 % kohaldamine:

(1)tulu suhtes, mis on saadud liikmesriikide poolt saastekvootide enampakkumisele panemisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 16 1 artiklitele 3d, 10 ja 30d;

(2)summa suhtes, mis arvutatakse saastekvootide aastase koguse korrutamisel, mille suhtes asjaomane liikmesriik kohaldab üht järgmistest:

(a)direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10c osutatud võimalus eraldada üleminekuperioodil tasuta lubatud heitkoguse ühikuid;

(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 17 2 artikli 6 lõikes 1 osutatud piiratud kehtetuks tunnistamise võimalus;

(c)direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d lõikes 4 osutatud saastekvootide kasutamine enampakkumisele panemiseks kõnealuse direktiivi artikli 10d lõikes 3 osutatud moderniseerimisfondi jaoks;

enampakkumisplatvormil enampakkumisele pandud saastekvootide kaalutud keskmise hinnaga aastal, mil kõnealused saastekvoodid oleks enampakkumisele pandud.“

(b)lõikele 1 lisatakse punkt f:

„f) ühtse sissenõudmismäära kohaldamine, mis võrdub 75 % Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX] 183 kehtestatud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist saadud tulust.“

(c)lõikele 1 lisatakse punkt g:

„g) ühtse sissenõudmismäära 15 % kohaldamine hargmaiste ettevõtete jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta 194 ]“

(d)lisatakse lõige 2a:

„2a.    Erandina lõike 1 punktist e kohaldatakse kuni 2030. eelarveaastani järgmisi sätteid:

(a)kui liikmesriigi osa lõike 1 punkti e kohaldamisest saadava tulu kogusummast on vähem kui 75 % liikmesriigi osast liidu kogurahvatulus, teeb see liikmesriik kättesaadavaks summa, mis võrdub 75 % tema osaga kogurahvatulust, korrutatuna lõike 1 punkti e kohaldamisest saadud tulu kogusummaga. 

(b)liikmesriigi osa lõike 1 punkti e kohaldamisest saadava tulu kogusummast ei tohi olla rohkem kui 150 % selle liikmesriigi osast liidu kogurahvatulus nende liikmesriikide puhul, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, mõõdetuna ostujõu standardi alusel ja arvutatuna 2020. aasta näitajate alusel ajavahemikuks 2023–2027 ja 2025. aasta näitajate alusel ajavahemikuks 2028–2030.

Punktides a ja b osutatud kogurahvatulu tähendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/516 205 artikli 1 lõikes 1 osutatud kogurahvatulu turuhindades.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Nõukogu peasekretär teatab käesolevast otsusest kõikidele liikmesriikidele.

Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretärile viivitamata oma põhiseadusest tulenevatest nõuetest lähtuvalt käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Käesolev otsus jõustub viimase teises lõigus osutatud teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

Artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3d ja 10 kohase tulu suhtes ning päevast, mis järgneb selle perioodi viimasele päevale, mille jooksul tuleb üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) [XXX] 216 (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ), direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d kohase tulu suhtes.

Artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldatakse alates määruse (EL) [XXX] (millega luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism) kohaldamise kuupäevast.

Artikli 1 lõike 1 punkti c kohaldatakse alates

[maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamist käsitleva direktiivi] kohaldamise esimesest päevast või

mitmepoolse konventsiooni jõustumise päevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Eurostati andmetel vähenes ELi sisemajanduse koguprodukt 2020. aastal ligikaudu 5,9 %.

(2)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(3)    Ka Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juuli järeldustes märgiti punktis 150, et „pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadud tulu kasutatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks“.

(4)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi) (edaspidi „omavahendite otsus“) artikli 5 lõike 2 kohaselt ei tohi tagastamatute toetuste tagasimaksed ületada 29,25 miljardit eurot aastas (2018. aasta hindades).

(5)    Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28–46).

(6)    II lisa punkt F

(7)    Komisjoni 2021. aasta tööprogramm, COM(2020) 690 (final).

(8)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond (COM(2021) 568 final).

(9)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757 (COM(2021) 551 final).

(10)    Avaldus kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tingitud maksuprobleemide käsitlemiseks, OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, 8. oktoober 2021.

(11)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(12)    16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I , 22.12.2020, lk 28).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX], millega luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (ELT L [...], [...], lk [...]).

(16) 1    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(17) 2    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(18) 3    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX], millega luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism.

(19) 4    [Direktiiv (EL) XXX, millega jõustatakse OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe].

(20) 5    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/516 kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus) ( ELT L 91, 29.3.2019, lk 19 ).

(21) 6    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) XXX/XXXX, pp/kk/aa