EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 551 final

2021/0211(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 551 final} - {SWD(2021) 557 final} - {SWD(2021) 601 final} - {SWD(2021) 602 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa rohelise kokkuleppe teatisega 1 käivitati ELi uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Sellega kinnitati veel kord komisjoni ambitsiooni suurendada oma kliimaeesmärke ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Lisaks seati strateegias eesmärk kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtuslikkus on veelgi kasvanud, arvestades COVID-19 pandeemia väga rasket mõju liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule.

Kliimamuutuste vastu võitlemine on kiireloomuline ülesanne. Vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruande teaduslikele järeldustele tuleb 2050. aasta paiku kogu maailmas saavutada CO2 netonullheide ja seejärel võimalikult kiiresti neutraalsus kõigi muude kasvuhoonegaaside osas. Selle pakilise ülesande täitmine eeldab, et EL tõhustaks oma meetmeid ja oleks maailmale eeskujuks, muutudes 2050. aastaks kliimaneutraalseks. See eesmärk on sätestatud teatises „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ 2 .

Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiale ja põhjalikule mõjuhinnangule tuginedes tehti komisjoni 2020. aasta septembri teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ 3 (edaspidi „2030. aasta kliimaeesmärgi kava“) ettepanek tõsta ELi ambitsioonitaset ja esitati terviklik kava, et saavutada 2030. aastaks vastutustundlikul viisil Euroopa Liidu siduva eesmärgina netoheite vähenemine vähemalt 55 % võrra. 2030. aasta eesmärgi suurendamine aitab anda poliitikakujundajatele ja investoritele kindlustunnet, nii et lähiaastatel tehtavate otsustega ei kinnistata heitetasemeid, mis on vastuolus ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2030. aastaks seatud eesmärk on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgiga hoida ülemaailmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C ja teha jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5°C.

Euroopa Ülemkogu kinnitas ELi uue siduva eesmärgi 2030. aastaks oma kohtumisel, mis toimus 2020. aasta detsembris 4 . Samuti palus Euroopa Ülemkogu komisjonil „hinnata, kuidas saaksid kõik majandussektorid kõige paremini kaasa aidata 2030. aasta eesmärgi saavutamisele, ning esitada vajalikud ettepanekud koos põhjaliku analüüsiga liikmesriikide tasandil avalduva keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse mõju kohta, võttes arvesse riiklikke energia- ja kliimakavasid ja vaadates üle olemasoleva paindlikkuse“.

Seda silmas pidades muudetakse kaasseadusandjatega kokku lepitud Euroopa kliimamäärusega 5 ELi kliimaneutraalsuse eesmärk õiguslikult siduvaks ja tõstetakse 2030. aastaks ambitsioonitaset, seades eesmärgi vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %.

Selleks et järgida Euroopa kliimamääruses kavandatud suunda ja saavutada 2030. aastaks seatud kõrgem eesmärk, on komisjon vaadanud läbi kehtivad kliima- ja energiaalased õigusaktid, millega on nähtud ette juba üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2030. aastaks 40 % ja 2050. aastaks 60 % võrra. 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas välja kuulutatud õigusaktide pakett „Eesmärk 55“ on kõige laiaulatuslikum osa jõupingutustest, mida tehakse 2030. aastaks seatud uue ambitsioonika kliimaeesmärgi saavutamiseks, ning kõik majandussektorid ja poliitikavaldkonnad peavad andma oma panuse.

Euroopa Ülemkogu kutsus 2020. aasta detsembris komisjoni ka üles uurima võimalusi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) tugevdamiseks, säilitades samas selle terviklikkuse ning võttes arvesse vajadust käsitleda jaotusprobleeme ja energiaostuvõimetust. Lisaks kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles kaaluma selliste meetmete esitamist, mis võimaldavad energiamahukatel tööstusharudel arendada ja kasutusele võtta innovatiivseid kliimaneutraalseid tehnoloogiaid, säilitades samas tööstuse konkurentsivõime.

Praegust ELi HKSi käsitlevat õigusakti muudeti 2018. aastal, et saavutada ELi HKSi heitkoguste vähenemine 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 43 % võrra, mis oli kooskõlas ELi kogu majandust hõlmava eesmärgiga vähendada 2030. aastaks heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40 %. Komisjoni talituste hiljutisem analüüs näitab siiski, et kui õigusakti mitte muuta, väheneksid praegu ELi HKSiga hõlmatud sektorite heitkogused 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 51 % 6 .

Kuigi see tähendaks eespool nimetatud –43 % eesmärgi ületamist, oleks see siiski ebapiisav panus üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on vähemalt –55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Seepärast on käesoleva algatuse üldeesmärk muuta ELi HKSi direktiivi nii, et see võimaldaks kulutõhusal ja sidusal viisil saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning jõuda 2050. aastaks järk-järgult ja tasakaalustatult kliimaneutraalsuseni, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglane üleminek ja kõigi sektorite panus ELi kliimaalastesse jõupingutustesse.

Nagu mõjuhinnangus selgitatud, leitakse, et ELi HKSiga hõlmatud sektorite panus, mis seisneb heitkoguste vähendamises 61 % võrra võrreldes 2005. aasta tasemega, vastab kõige paremini 2030. aasta kliimaeesmärgi kava tulemustele, ning seda panust käsitatakse ELi HKSile seatava eesmärgina, mis aitab saavutada üldeesmärgi vähendada netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %. ELi HKSi keskkonnaalase panuse suurendamine eeldab ennekõike ELi HKSi raames välja antavate lubatud heitkoguse ühikute arvu (piirmäära) kohandamist. Samas tuleb arvestada, et turul kättesaadavate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) väiksem kogus mõjutab ELi HKSi teisi sambaid ja CO2-hinda. See mõjutab üldpõhimõtteid nagu vajadus tagada turu stabiilsus, kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, liikmesriikide vahel hoolikalt tasakaalustatud jaotumisega seotud mõju ning rahaliste vahendite kättesaadavus seoses kasvava vajadusega investeerida vähese heitega tehnoloogiliste lahendustesse.

Samal ajal kui ELi HKS viiakse vastavusse üldeesmärgiga vähendada netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %, peab see suurem kliimaeesmärk kajastuma ka praegu ELi HKSiga hõlmamata sektorite panuses ELi kliimaalastesse jõupingutustesse. 2030. aasta kliimaeesmärgi kavale lisatud mõjuhinnangus leiti, et täiendavate meetmete puudumisel ei väheneks teatavates sektorites heide nii palju, kui on vaja, et saavutada kogu majanduses heite vähenemine 55 % võrra. Näiteks meretranspordi heide on praegu suurem kui 1990. aastal ning seniste suundumuste jätkumise korral kasvab meretranspordi heide eeldatavasti veelgi. Suuremate kliimaeesmärkidega kooskõla tagamiseks nähakse kõigi 2030. aasta kliimaeesmärgi kava ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia raames hinnatud trajektooride puhul 7 ette rahvusvahelise laevanduse heite vähendamine 2050. aastaks 80–82 % võrreldes 1990. aasta tasemega (mis vastab heite vähendamisele 88–89 % võrra võrreldes 2008. aasta tasemega 8 ). Seetõttu võttis Euroopa Komisjon kohustuse hõlmata meretransport ELi HKSiga, mis moodustab osa ELi meetmekogumist meretranspordist tuleneva heite vähendamiseks ja lisandub Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis kokku lepitud meetmetele. Sellega seoses väljendab komisjon heameelt edusammude üle, mida Euroopa Parlament ja nõukogu on alates 2019. aastast teinud seoses ettepanekuga muuta määrust (EL) 2015/757, 9 et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi (COM(2019) 38 final), ning võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi täiskogu toetuse ELi HKSi laiendamisele meretranspordi heitkogustele alates 2023. aastast. Meretranspordi heitkogused tuleks hõlmata olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemiga. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks näha ette järkjärgulise rakendamise periood, mille jooksul laevandusettevõtjad peavad tagastama LHÜsid ainult osa tõendatud heitkoguste ulatuses, kusjuures nelja aasta jooksul suureneb see osa järk-järgult 100 %ni. Kuna praeguse HKSi laiendamisega meretranspordile lisanduks vaid ligikaudu 90 miljonit tonni CO2, avaldaks see vaid väikest mõju LHÜde kättesaadavusele teiste hõlmatud sektorite jaoks.

Kuna merendussektor hõlmatakse ELi HKSiga, tuleks muuta määrust (EL) 2015/757, eelkõige seoses ettevõtja tasandi koondheiteandmete esitamisega ja arvestades laevandusettevõtjate haldajate rolli. Vastavad muudatusettepanekud täiendavad ettepanekus COM(2019) 38 final esitatud muudatusettepanekuid.

Nagu on märgitud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas, langeb hoonesektori arvele praegu ELis otseselt ja kaudselt 36 % energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest ning selles sektoris on suur heite kulutõhusa vähendamise potentsiaal. Enam kui pool sellest heitest on juba hõlmatud olemasoleva HKSiga, eelkõige hoonete varustamine elektriga ja suurem osa kaugkütte heitkogustest. Paljusid kodusid köetakse siiski vananenud süsteemidega, milles kasutatakse saastavaid fossiilkütuseid, näiteks kivisütt ja naftat.

Ka maanteetranspordisektoril on märkimisväärne heite kulutõhusa vähendamise potentsiaal. Maanteetranspordi arvele langeb ELi kasvuhoonegaaside heitest praegu viiendik ja sellest sektorist tulenev heide on alates 1990. aastast kasvanud rohkem kui veerandi võrra. Nagu Euroopa rohelise kokkuleppe teatises juba märgitud, teeb komisjon ettepaneku laiendada heitkogustega kauplemist hoonesektorile ja maanteetranspordisektorile. Heitkogustega kauplemise laiendamine nendele sektoritele, kui võtta arvesse ka muid sinna suunatud asjakohaseid regulatiivseid ja investeerimismeetmeid, tagaks suuremad ja ühtlustatumad majanduslikud stiimulid heitkoguste vähendamiseks neis sektorites kogu ELis ning suurema kindlustunde nende sektorite heite vähendamise suhtes.

Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemine tuleks sisse viia süsteemi raames, mis on küll eraldiseisev, kuid külgneb olemasoleva süsteemiga. Nii välditakse häireid paiksete käitiste ja lennunduse hästitoimivas heitkogustega kauplemise süsteemis, võttes arvesse kõnealuste sektorite erinevat potentsiaali heite vähendamiseks ja erinevaid nõudlust mõjutavaid tegureid. Kahe süsteemi võimalikku ühendamist tuleks saadud kogemuste põhjal hinnata siis, kui uus heitkogustega kauplemise süsteem on juba mõned aastad toiminud. Heitkogustega kauplemise laiendamine hoonetele ja maanteetranspordile eeldab lähenemisviisi, mis keskendub reguleeritud üksustele tarneahela algusosas.

Selleks et ELi HKS toimiks nõuetekohaselt ja saavutaks oma eesmärgid, on vajalik turu stabiilsus. Turu stabiilsuse tagamiseks loodi otsusega (EL) 2015/1814 10 turustabiilsusreserv. See hakkas toimima 2019. aasta jaanuaris. Turustabiilsusreservi eesmärk on kõrvaldada varasem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus ning muuta ELi HKS suuremale tasakaalustamatusele vastupanuvõimelisemaks. See mehhanism peab säilitama regulatiivse stabiilsuse ja tagama pikaajalise prognoositavuse. Otsuse artikli 3 kohaselt peab komisjon kolme aasta jooksul pärast reservi toimimise algust reservi toimimise läbi vaatama. Läbivaatamisel tuleb kaaluda ELi HKSi eesmärgi suurendamisest turu stabiilsusele tulenevat mõju; seega tehakse koos käesoleva ettepanekuga ELi HKSi muutmiseks ka ettepanek reservi vajalike muudatuste kohta.

Eeltoodut arvestades on käesoleval ettepanekul, mis on osa paketist „Eesmärk 55“, järgmised erieesmärgid:

–tugevdada ELi HKSi selle praeguses kohaldamisalas, et see aitaks vajalikul määral kaasa üldeesmärgi saavutamisele, milleks on kasvuhoonegaaside heite vähendamine 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 % võrra;

–tagada jätkuvalt tõhus kaitse sektorite puhul, kus esineb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, stimuleerides samal ajal vähese heitega tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu;

–leevendada üleminekuga kaasnevat sotsiaalset ja jaotumisega seotud mõju, vaadates läbi enampakkumistulu kasutamise ning süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavate rahastamismehhanismide mahu ja toimimise;

–tagada, et muud sektorid peale nende, mis on praegu hõlmatud ELi HKSiga, annavad kulutõhusalt oma panuse heite vähendamisse, mis on vajalik vastavalt ELi eesmärkidele ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustele, hõlmates meretranspordi heite ning hoonete ja maanteetranspordi heite ELi HKSi eeskirjadega, tagades samal ajal koostoime nendele sektoritele suunatud muude poliitikameetmetega;

–vaadata läbi meretranspordi CO2-heite seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, et võtta arvesse meretranspordisektori hõlmamist ELi HKSiga;

–vaadata kooskõlas vastava õigusliku kohustusega läbi turustabiilsusreserv ja käsitleda selle ülesehituse võimalikke muudatusi, et täita turustabiilsusreservi otsuses sätestatud õiguslikud eesmärgid ja lahendada probleemid, mis võivad seoses ambitsioonitaseme tõstmisega tekkida.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kasvuhoonegaaside heite vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid. Kliima- ja energiapakett „Eesmärk 55“ on osa liidu õigusaktide põhjalikust muutmisest, et viia need vastavusse ELi suuremate kliimaeesmärkidega. Kõik paketis sisalduvad algatused on omavahel tihedalt seotud ja igaüks neist sõltub teiste ülesehitusest. Käesolev seadusandlik ettepanek täiendab teisi paketis esitatud ettepanekuid ja on nendega kooskõlas.

ELi HKSi mittekuuluvad sektorid on hõlmatud jõupingutuste jagamise määrusega, 11 milles on sätestatud kogu ELi hõlmav kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärk ning liikmesriikidele siduvad individuaalsed eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks. Jõupingutuste jagamise määrus hõlmab muu hulgas maanteetranspordi- ja hoonesektorist ning liidusisesest navigatsioonist tulenevaid heitkoguseid, mis kokku moodustavad ligikaudu 50 % jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud heitest. Erinevalt ELi HKSiga hõlmatud sektoritest ei saa jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorid kogu ELi hõlmavat CO2-hinnasignaali. Luues täiendavad majanduslikud stiimulid (CO2-heite maksustamise kaudu), mis on vajalikud hoonete ja maanteetranspordiga seotud heite kulutõhusaks vähendamiseks, täiendaks uus HKS jõupingutuste jagamise määrust, mille kohaldamisala jäetakse samaks, säilitades stiimulid riiklike meetmete võtmiseks ja vastutuse nende eest. Viimase tähtsust on rõhutanud ka suur hulk sidusrühmi. Kuna hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise 2030. aasta eesmärgi seadmisel peetakse silmas hõlmatud sektorite kulutõhusat panust, ei moonutata seeläbi nende jõupingutuste jagamise määruse kohaste sektorite panust, mida kogu ELi hõlmav CO2-heite maksustamine ei puuduta. Riiklikud meetmed, millega kõrvaldatakse hinnaga mitteseotud tõkked või tehakse kättesaadavaks alternatiivsed lahendused, võivad tõhustada CO2-heite maksustamise toimimist.

Direktiivi (EL) 2018/410 põhjenduses 4 on märgitud, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu meetmeid tuleks hakata võtma alates 2023. aastast; see hõlmab meetmete vastuvõtmise ja rakendamisega seotud ettevalmistavad tööd, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kliimakokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning meetmete nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt. Meretranspordi heitkoguste vähendamine on osa kogu ELi majandust hõlmavast heite vähendamise kohustusest kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.

Seni ei ole ei ülemaailmsel tasandil ega ELis kehtestatud piisavaid meetmeid meretranspordisektori heite vähendamiseks, et tagada kooskõla ELi kliimaeesmärkidega. ELi tasandil jälgitakse, esitatakse ja kontrollitakse alates 2018. aastast CO2-heidet laevadelt, mille kogumahutavus on üle 5000 ja mis saabuvad EMP sadamatesse või väljuvad EMP sadamatest (ELi merenduse seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse 12 kaudu). Ülemaailmsel tasandil on kehtestatud uute laevade energiatõhusust reguleeriv raamistik ja hiljuti kiideti heaks olemasolevate laevade energiatõhususe meetmed. IMO on vastu võtnud ka laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esialgse strateegia, milles seatakse eesmärk vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 50 % võrreldes 2008. aasta tasemega. Kuigi IMOs hiljuti saavutatud edu on tervitatav, ei ole need meetmed piisavad, et vähendada rahvusvahelise laevanduse CO2-heidet kooskõlas rahvusvaheliste kliimaeesmärkidega.

Seda olukorda arvestades võttis Euroopa Komisjon kohustuse teha ettepanek ELi meetmekogumi kohta, millega suurendatakse meretranspordi panust ELi kliimaalastesse jõupingutustesse lisaks IMO raames ülemaailmsel tasandil kokku lepitud meetmetele. Lisaks ELi HKSi laiendamisele meretranspordile sisaldab see meetmekogum algatust „FuelEU Maritime“, mille eesmärk on suurendada nõudlust taastuvate alternatiivsete transpordikütuste järele ja edendada nende kasutuselevõttu, ning ettepanekut vaadata läbi energia maksustamise direktiiv 13 seoses laevades kasutatava kütuse senise maksuvabastusega.

Praegu hõlmab ELi HKS otseselt või kaudselt umbes 30 % hoonete kütmisest tulenevast heitest. See on seotud kaugküttega ja kütmiseks kasutatava elektriga. Kõigi kõnealuses sektoris fossiilkütuste põletamisest tulenevate heitkoguste hõlmamine ja nende integreerimine ELi HKSi tooks olulist kasu heite tulemusliku vähendamise seisukohast. Maanteetranspordis oleks heitkogustega kauplemise eeliseks sõidukipargi heitkogustele ülempiiri seadmine ja samaaegselt hinnasignaali kaudu käitumise muutumise esilekutsumine, millel on püsiv mõju liikuvuslahendustele. Sellele vaatamata on sõiduautode CO2-heite normid jätkuvalt peamiseks tõukejõuks, mis tagab tänapäevaste ja innovatiivsete keskkonnahoidlike sõidukite, sealhulgas elektrisõidukite pakkumise. Paralleelselt heitkogustega kauplemise kohaldamisega maanteetranspordi suhtes teeb komisjon ettepaneku karmistada 2030. aastaks sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme, et tagada selge suundumine heitevaba liikuvuse poole. Lisaks juba kindlaks määratud võimalikele enampakkumistulu kasutamise viisidele, mis hõlmavad näiteks oskuste arendamise ja tööjõu ümberjaotumise edendamist, võiks osa uutes sektorites heitkogustega kauplemisest saadavast tulust kasutada selleks, et leevendada neis sektorites uudsest heitkogustega kauplemisest tulenevat sotsiaalset mõju, ning investeerida meetmetesse, mille eesmärk on kiirendada hoonete renoveerimist ja heitevabade sõidukite kasutuselevõttu ning arendada vajalikku taristut, nagu strateegiliselt paigutatud arukad tanklad ja laadimispunktid heitevabade sõidukite jaoks. Ülemäärast jaotumisega seotud mõju võivad aidata vältida ka toetusmeetmed energiatõhususe edendamiseks vastuvõtlike või väikese sissetulekuga leibkondade puhul. Seetõttu teeb komisjon õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ raames ettepaneku luua kliimameetmete sotsiaalfond, millest rahastatakse asjaomaste liikmesriikide kavasid hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Osa uue süsteemi raames saadavast enampakkumistulust kasutatakse liikmesriikide kavade rahastamiseks.

Tehakse ettepanek kehtestada uue HKSi eesmärk, heitkoguste piirmäär ja vähendamistrajektoor kooskõlas hoonete ja maanteetranspordi heitkoguste kulutõhusa vähendamisega, mille aluseks on CO2-heite maksustamise ja nende sektorite suhtes kohaldatava õigusraamistiku tugevdamise kombinatsioon.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kliimamuutused on piiriülene probleem ning ELi meetmed võivad üleilmseid, piirkondlikke, riiklikke ja kohalikke meetmeid tulemuslikult täiendada ja tugevdada. ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi suurendamine mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi majanduses, mistõttu kooskõlastatud tegevus ELi tasandil on hädavajalik ja sellel on märksa suurem potentsiaal kutsuda esile vajalik pööre, toimides tugeva tõukejõuna kulutõhusa muutuse ning ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamiseks. Lisaks on paljudel käesoleva ettepaneku elementidel, eelkõige kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastase kaitse ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavate rahastamismehhanismidega seotud võimalustel, oluline siseturumõõde.

CO2-turuna stimuleerib ELi HKS heitkoguste vähendamist HKSiga hõlmatud tegevusaladel kõige kulutõhusamate lahenduste abil, saavutades tänu oma ulatusele suurema tõhususe. Sarnase meetme rakendamine riikide tasandil tooks kaasa väiksemad ja killustunud CO2-turud, võib tekitada konkurentsimoonutusi ja tõenäoliselt suurendaks heite vähendamise kogukulusid. Sama loogika kehtib ka CO2-heite maksustamise laiendamisel uutele sektoritele.

Meretranspordisektori piiriülene mõõde nõuab kooskõlastatud meetmeid Euroopa tasandil. ELi meetmed võivad olla ka eeskujuks ja sillutada teed laiaulatuslikumatele meetmetele, näiteks meretranspordi valdkonnas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames ja kolmandates riikides.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Direktiiv on asjakohane vahend ka turustabiilsusreservi loomist ja toimimist käsitleva otsuse (EL) 2015/1814 muutmiseks, sest selle õigusakti läbivaatamine on tihedalt seotud ELi HKSi suurendatud eesmärgi mõjuga turu stabiilsusele.

Samuti on direktiiv asjakohane vahend selleks, et muuta määrust (EL) 2015/757, milles käsitletakse meretranspordist tulenevate süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli, kuna käesoleva direktiivi kohaselt hõlmatakse teatavate meretranspordi tegevusalade CO2-heide ELi HKSiga ja seejuures tuginetakse määruse (EL) 2015/757 alusel saadavatele heiteandmetele.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesoleva ettepanekuga seoses ei tehtud järelhindamist ega toimivuskontrolli, kuna praegu kehtivat ELi HKSi õigusakti on rakendatud lühikest aega – alates 2021. aastast, muudetuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410 16 . Seega oli hindamiseks vähe andmeid.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Turustabiilsusreservil on sidusrühmade seas laialdane toetus, kuid üksmeel puudub selles, milliseid muudatusi tuleks selle parameetrites teha. Kodanikuühiskond väljendas turustabiilsusreservi parameetrite tugevdamisele suuremat toetust kui erasektor. Toetati kehtetuks tunnistamise eeskirja säilitamist kas tingimusteta või muudatusega; mõned sidusrühmad tegid siiski ettepaneku kehtetuks tunnistamise eeskiri tühistada. Ekspertide seminaridel tõid mõned sidusrühmad esile vajaduse reservi kantavate LHÜde muutuva määra järele, et vältida suurt künnisväärtusest tulenevat mõju ja sagedasemat läbivaatamist. Ettepanek kajastab tasakaalu mõistliku aja jooksul turuülejäägi vähendamise vajaduse ning mehhanismi prognoositavuse ja keerukuse vahel. Lisaks vastab ettepanek võtta ülejäägi arvutuses arvesse lennunduse LHÜsid ja heitkoguseid enamiku sidusrühmade eelistatud valikule.

•Mõjuhinnang

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jätkab ELi HKSi toimimise jälgimist ja hindamist oma iga-aastaste CO2-turgu käsitlevate aruannete raames, nagu on sätestatud ELi HKSi direktiivi artikli 10 lõikes 5. See hõlmab ka ELi HKSi praeguse muutmise mõju. Komisjoni iga-aastastes CO2-turgu käsitlevates aruannetes ja liikmesriikide aastaaruannetes tuleb käsitleda ka sektoreid, millele heitkogustega kauplemine laiendatakse. Uute sektorite reguleerimise kaudu saadud seire-, aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon hindab asjaomastes sektorites tehtud edusamme.

Laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollieeskirjad peaksid järgima eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/757, arvestades selles ettepanekuga COM(2019) 38 final ja käesoleva ettepanekuga tehtavaid muudatusi.

Lisaks on ELi HKSi direktiivi kohaldamisel tehtavate edusammude hindamine ette nähtud direktiivi enda kehtiva artikliga 21 29 .

Algatus tugineb protsessile, mille aluseks on lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning kasvuhoonegaaside heite andmete ja muu kliimateabe läbipaistvuse tugev raamistik, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 30 . Komisjon kasutab edusammude korrapäraseks hindamiseks muu hulgas teavet ja aruandeid, mille liikmesriigid esitavad energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse alusel. Ka käesoleva direktiivi alusel saadud enampakkumistulu kasutamisest teatatakse määruse (EL) 2018/1999 sätete kohaselt. Käesoleva direktiivi muudatuste mõju tuleb analüüsida ja analüüsi tulemusena võib osutuda vajalikuks kõnealust määrust edaspidi muuta, et tagada kahe õigusakti sidusus.

Täpsem teave järelevalve ja hindamise kohta on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 9. jaos.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Meretransport (artikkel 3, artiklid 3g–3ge ja artikkel 16) 

Ettepanekuga laiendatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala meretranspordile. Sel eesmärgil muudetakse ettepanekuga direktiivi artikli 3 punktis b sätestatud mõiste „heitkogus“ määratlust, lisades sellesse meretranspordiga tegelevate laevade heitkogused, laiendatakse II peatükki nii, et see hõlmaks „lennundust ja meretransporti“, ning sätestatakse I lisas uue tegevusalana meretransport. Samuti lisatakse vastavalt artikli 3 punktides v ja w uued mõisted „laevandusettevõtja“ ja „laevandusettevõtja haldaja“. Selleks et laiendada II peatükki meretranspordile, lisatakse artiklid 3g–3ge.

ELi HKSi laiendatakse meretranspordile ELi-sisestest reisidest tuleneva heite, poole ELi-välistest reisidest tuleneva heite ja ELi sadamas kai ääres tekkiva heite osas; LHÜde enampakkumisel müümist, ülekandmist, tagastamist ja kehtetuks tunnistamist ning karistusi ja registreid käsitlevaid eeskirju, mida kohaldatakse teiste ELi HKSiga hõlmatud sektorite suhtes, tuleks kohaldada ka meretranspordi suhtes (artikkel 16). LHÜde tagastamise kohustust rakendatakse meretranspordisektoris aastatel 2023–2025 järk-järgult ning 100 % tõendatud heitkogustest tuleb laevandusettevõtjatel tagastada alates 2026. aastast (artikkel 3ga). Järkjärgulise rakendamise korra kohaselt tuleks juhul, kui meretranspordi tõendatud heitkoguste osas tagastatakse kõnealustel aastatel vähem LHÜsid, tagastamata LHÜd kehtetuks tunnistada. Kohaldatakse muudetud määruses (EL) 2015/757 sätestatud seire- ja aruandluseeskirju ning kontrolli- ja akrediteerimiseeskirju (artiklid 3gb ja 3gc). Lisaks ELi HKSi üldistele eeskirjadele karistuste kohta võib anda välja väljasaatmiskorralduse sellise laevandusettevõtja vastutusel olevate laevade kohta, kes ei ole LHÜsid tagastanud kahel või enamal järjestikusel aruandeperioodil; selle tulemusena võib lipuliikmesriik selle laevandusettevõtja vastutusel olevad laevad kinni pidada ja nendele laevadele keelatakse sisenemine muu liikmesriigi kui lipuliikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamatesse (artikli 16 lõige 11a). Iga ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv laevandusettevõtja seostatakse ühe liikmesriigiga ehk haldajaga, kes haldab seda ettevõtjat direktiivi kohaselt. Haldaja määratakse kindlaks selle järgi, kus laevandusettevõtja on registreeritud. Kui laevandusettevõtja ei ole registreeritud üheski liikmesriigis, seostatakse ta liikmesriigiga, kus tal oli eelmise kahe seireaasta jooksul kõige rohkem sadamakülastusi. Alates 2024. aastast avaldab komisjon direktiiviga hõlmatud laevandusettevõtjate ja vastavate haldajate loetelu ning ajakohastab seda korrapäraselt (artikkel 3gd). Haldajad võivad paluda Euroopa Meresõiduohutuse Ametilt (EMSA) abi käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige seoses seirekavade heakskiitmise ja heitkoguste tõendamisega (artikkel 18b). Kasutades oma IT-vahendeid ja määruse (EL) 2015/757 rakendamisel saadud kogemusi, võiks EMSA täiendavalt abistada haldajaid direktiivi rakendamisel, näiteks hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume. Selleks et jälgida peatüki rakendamist ja võtta arvesse asjakohast arengut Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tasandil, lisatakse aruandlus- ja läbivaatamisklausel (artikkel 3ge).

Ettepanekuga muudetakse ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamist nii, et see hõlmaks lennunduse heitkoguseid ja lennunduse jaoks välja antud LHÜsid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2392 32 muudeti ELi HKSi direktiivi artikli 12 lõiget 3, et võimaldada kõigil käitajatel kasutada oma tagastamiskohustuste täitmiseks kõiki välja antud LHÜsid, sealhulgas lennunduse LHÜsid. Selleks et reserv kui pakkumise ja nõudluse kaudu turu stabiilsust tagav vahend oleks täpsem ja tõhusam, võetakse reservi arvutamisel arvesse lennunduse LHÜsid, säilitades samas reservi vastavuse keskkonnaeesmärkidele. Kui käesolev ELi HKSi muutmise ettepanek võetakse vastu, arvestatakse lennunduses tekkinud heitkogused ja lennundusele välja antud LHÜd ringluses olevate LHÜde koguarvu hulka alates selle muudatuse jõustumisele järgnevast aastast. Eraldi merendussektori LHÜde puudumisele vaatamata tuleb teksti muuta, et lisada arvutustesse ka merendussektoriga seotud LHÜd ja heitkogused, kuna praegu viidatakse tekstis üksnes käitiste heitkogustele ja LHÜdele. Et vältida meretranspordi puhul kehtestatud nõuete järkjärgulisest rakendamisest tulenevaid moonutusi, arvestatakse meretranspordisektori tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vaheline erinevus, mis tunnistatakse kehtetuks ja mida ei müüda enampakkumisel, ringluses olevate LHÜde koguarvu hulka nii, nagu oleks LHÜd välja antud 33 .

Turustabiilsusreservi kasutamine seoses maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemisega (artikkel 1a)

2021/0211 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 34 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 35 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) 36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

(2)Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 2019 37 .

(3)Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Selline üleminek mõjutab aga naisi ja mehi erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning kedagi ei jäetaks kõrvale.

(4)COVID-19 pandeemia ränk mõju liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkust ja väärtust üksnes suurendanud ning näidanud, et meie ühiskond ja majandus peavad parandama oma vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtma varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks. Euroopa kodanikud on jätkuvalt kindlal arvamusel, et eelkõige tuleb seda teha seoses kliimamuutustega 38 .

(5)Oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 17. detsembril 2020, 39 võttis liit kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 40 sätestas liit oma õiguses eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega kehtestatakse ka siduv kohustus vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(7)Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ 41 kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa ja majanduslikult tasuva vähendamise edendamiseks loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kõnealuse kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2030. aasta eesmärgiga.

(8)ELi HKS peaks stimuleerima tootmist sellistes käitistes, mis kas osaliselt või täielikult vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast tuleks muuta teatavate direktiivi 2003/87/EÜ I lisas esitatud tegevusalade kirjeldust, et tagada käitiste võrdne kohtlemine asjaomastes sektorites. Lisaks sellele ei tohiks toote tootmiseks tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd) sõltuda tootmisprotsessi laadist. Seepärast on vaja muuta teatavate võrdlusalustega hõlmatud toodete ning protsesside ja heite määratlust, et tagada uutele ja olemasolevatele tehnoloogiatele võrdsed tingimused. Samuti on vaja eraldada üksteisest rafineerimistehaste ja vesiniku võrdlusaluste ajakohastamine, et kajastada vesinikutootmise kasvavat tähtsust väljaspool rafineerimistehaste sektorit.

(9)Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ 42 tunnistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL 43 kehtetuks. Viiteid direktiivile 96/61/EÜ direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 2 ja selle IV lisas tuleks vastavalt ajakohastada. Arvestades vajadust vähendada heitkoguseid kiiresti kogu majanduses, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks muude poliitikavahendite kaudu kui direktiivi 2010/75/EL kohaselt vastu võetud heite piirnormid.

(10)Teatises „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ 44 kutsub komisjon üles juhtima ELi selliselt, et 2050. aastaks oleks võimalik saavutada nullsaaste, vähendades õhusaastet, magevee- ja merereostust ning mullasaastet tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks. Õhu-, vee- ja mullasaasteainete heidet reguleeriva peamise vahendi, direktiivi 2010/75/EL kohased meetmed võimaldavad sageli vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 8 peaksid liikmesriigid tagama kooskõla direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud loanõuete ja direktiivis 2010/75/EL sätestatud loanõuete vahel.

(11)Tunnistades, et uus uuenduslik tehnoloogia võimaldab sageli vähendada nii kasvuhoonegaaside kui ka saasteainete heidet, on oluline tagada koostoime poliitikameetmetega, millega vähendatakse nii kasvuhoonegaaside kui ka saasteainete heidet, nimelt direktiiviga 2010/75/EL, ning hinnata sellise koostoime tõhusust selles valdkonnas.

(12)Ajavahemikul 2013–2020 tööstusele tasuta eraldatud LHÜde maksimaalse koguse kindlaksmääramiseks kasutati elektritootjate määratlust, kuid see põhjustas koostootmisjaamade erineva kohtlemise võrreldes tööstuskäitistega. Selleks et stimuleerida tõhusa koostootmise kasutamist ja tagada kõigi selliste käitiste võrdne kohtlemine, millele eraldatakse tasuta LHÜsid soojusenergia tootmiseks ja kaugkütteks, tuleks kõik viited elektritootjatele direktiivist 2003/87/EÜ välja jätta. Lisaks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/331 45 täpsustatud kõigi tööstusprotsesside vastavust LHÜde tasuta eraldamise tingimustele. Seepärast on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 3 sätted CO2 kogumise ja säilitamise kohta aegunud ja tuleks välja jätta.

(13)Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ 46 säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.

(14)Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Kui meretranspordi mõju kliimamuutustele suureneb prognoosi kohaselt, õõnestab see oluliselt heite vähendamise jõupingutusi, mida on tehtud teistes sektorites, et kliimamuutsute vastu võidelda.

(15)2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 47 meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410, 48 peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt.

(16)Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO kaudu tehakse jõupingutusi meretranspordist tuleneva üleilmse heite piiramiseks ning seda tuleks innustada. Kuigi IMOs tehtud hiljutised edusammud valmistavad heameelt, ei ole need meetmed Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad.

(17)Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas 49 . Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus, eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi, tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu ajavahemiku 2023–2025 teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada. Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse nendel aastatel vähem LHÜsid, siis tuleks pärast seda, kui tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vahe on igal aastal kindlaks tehtud, tunnistada vastav arv LHÜsid kehtetuks, et kaitsta süsteemi keskkonnaalast terviklikkust. Alates 2026. aastast peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid.

(18)Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Komisjon peaks vajaduse korral lisama oma aruandesse ettepanekud.

(19)Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus.

(20)ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingu alusel pidada sellist üksust, mis on otseselt vastutav laeva CO2 heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud kulude eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest.

(21)Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada vähemalt iga kahe aasta järel, et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks iga kahe aasta järel avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.

(22)Liikmesriigid peaksid tagama, et nende hallatavad laevandusettevõtjad täidavad direktiivi 2003/87/EÜ nõudeid. Kui laevandusettevõtja ei täida neid nõudeid ning haldava asutuse võetud täitemeetmetega ei ole suudetud järgimist tagada, peaksid liikmesriigid tegutsema solidaarselt. Viimase abinõuna peaks liikmesriikidel olema võimalik keelata asjaomase laevandusettevõtja vastutusel olevate laevade sisenemine, välja arvatud sellel liikmesriigil, kelle lipu all laev sõidab ja kes peaks saama laeva kinni pidada.

(23)Laevandusettevõtjad peaksid tegema meretransporditegevustest pärit summaarse heitkoguse andmete seiret ettevõtja tasandil ja esitama need andmed kooskõlas määruses (EL) 2015/757 sätestatud eeskirjadega. Ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmeid tuleks kontrollida vastavalt kõnealuses määruses sätestatud eeskirjadele. Tehes kontrolli ettevõtja tasandil, ei peaks tõendaja kontrollima heitearuannet laeva tasandil ega kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 2 osutatud aruannet, sest need üksikute laevade aruanded peaksid olema juba kontrollitud.

(24)Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, võiks EMSA aidata haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.

(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2392 50 on muudetud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõiget 3, et kõik käitajad saaksid kasutada kõiki välja antud LHÜsid. Kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti e kohast nõuet, mille kohaselt peavad kasvuhoonegaaside heiteload sisaldama LHÜde tagastamise kohustust, tuleks vastavalt ühtlustada.

(26)Selleks, et saavutada heite vähendamise eesmärk, mille liit on seadnud 2030. aastaks, on vaja vähendada ELi HKSiga hõlmatud sektorite heitkoguseid 61 % võrreldes 2005. aasta tasemega. ELi HKSi LHÜde üldkogust tuleb vähendada, et anda vajalik pikaajaline CO2 hinnasignaal ja edendada CO2 heite vähendamist sellises ulatuses. Selleks tuleks lineaarset vähendamistegurit suurendada, võttes arvesse ka meretranspordist pärit heitkoguste lisamist. Viimati nimetatud heitkogused tuleks tuletada meretransporditegevustest pärit heitkogustest, mis on teatatud liidus 2018. ja 2019. aasta kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/757, mida on alates 2021. aastast kohandatud lineaarse vähendamisteguri alusel.

(27)Pidades silmas, et käesoleva direktiiviga muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses rakendamisperioodiga, mis algas juba 1. jaanuaril 2021, peaks prognoositavuse, keskkonnatõhususe ja lihtsuse huvides ELi HKSi järsum lineaarne vähendamistrajektoor olema sirgjoon aastast 2021 aastani 2030, et saavutada aastaks 2030 ELi HKSis heitkoguste vähendamine 61 % ulatuses, mis on sobiv vaheetapp liidu majanduse liikumisel kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050. Kuna suurendatud lineaarset vähendamistegurit saab kohaldada alles alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast, peaks LHÜde koguse ühekordne vähendamine vähendama LHÜde üldkogust selliselt, et see vastaks olukorrale, kus kõnealust iga-aastast vähendamist oleks kohaldatud alates 2021. aastast.

(28)Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.

(29)Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks peaks alates 2026. aastast paiksetele käitistele tasuta LHÜde eraldamine sõltuma investeeringutest energiatõhusust suurendavasse ja heitkoguseid vähendavasse tehnikasse. Selle tagamine, et kõnealune meede oleks suunatud suurematele energiatarbijatele, vähendaks oluliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või mikroettevõtjatele kuuluvate väiksema energiatarbimisega ettevõtete koormust. [Viide kinnitatakse, kui energiatõhususe direktiiv on läbi vaadatud]. Asjakohaseid delegeeritud akte tuleks vastavalt kohandada.

(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [..../..] 51 kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aastani 100 % ja 2026. aastal 90 % ning seda tuleks vähendada igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.

(31)Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6 %-lt 2,5 %-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 4 % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega.

(32)Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed.

(33)Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] 52 sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.

(34)Komisjoni määruse (EL) 2019/1122 53 artiklis 10 on sätestatud, et kui õhusõidukikäitajad ei käita enam ELi HKSiga hõlmatud lende, määratakse nende kontod väljaarvatud olekusse ja kõnealustelt kontodelt ei saa enam protsesse algatada. Süsteemi keskkonnaalase terviklikkuse säilitamiseks tuleks neid LHÜsid, mida ei ole õhusõidukikäitajatele nende sulgemise tõttu välja antud, kasutada selleks, et katta kõnealuste käitajate LHÜde tagastamise puudujääk, ning kõiki ülejäänuid LHÜsid tuleks kasutada kliimamuutuste vastaste meetmete kiirendamiseks, paigutades need innovatsioonifondi.

(35)CO2 hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses, kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Innovatsioonifondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte võistlevate pakkumismenetluste, nagu hinnavahelepingute kaudu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.

(36)Kui käitise tegevus on ajutiselt peatatud, kohandatakse LHÜde tasuta eraldamist vastavalt tootmistasemetele, mille kohta tuleb esitada andmed igal aastal. Lisaks võivad pädevad asutused peatada LHÜde väljaandmise tegevuse peatanud käitistele seni, kuni puuduvad tõendid käitise tegevuse taasalustamise kohta. Seega ei peaks käitajatelt enam nõudma, et nad tõendaksid pädevale asutusele, et nende käitis taasalustab tootmist kindlaksmääratud ja mõistliku aja jooksul, kui tegevus peatatakse ajutiselt.

(37)Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt paiksetele käitistele tasuta eraldatud LHÜde arvu korrigeerimine võib tähendada, et tuleb eraldada veel tasuta LHÜsid või liigselt eraldatud LHÜd tagasi kanda. Selleks tuleks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 7 kohaselt uutele osalejatele reserveeritud LHÜsid.

(38)Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80 %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

(39)Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 54 on sätestatud biomassist pärit heite seiret käsitlevad eeskirjad, mis on kooskõlas taastuvenergiat käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Kuna õigusaktides käsitletakse üksikasjalikumalt biomassi säästlikkuse kriteeriume vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 55 kehtestatud uusimatele normidele, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud rakendamisvolituste andmist sõnaselgelt laiendada, et see hõlmaks vajalike kohanduste vastuvõtmist biomassi, sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide kohaldamiseks ELi HKSis. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada, kuidas võtta arvesse sellise heite säilitamist, mis on pärit nullmääraga biomassi ja muudest kui nullmääraga allikatest pärit biomassi segudest.

(40)Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks ja topeltarvestuse vältimiseks, et tagada asjakohaste stiimulite olemasolu, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.

(41)Kuna eeldatakse, et süsinikdioksiidi transporditakse ka muul viisil kui torujuhtmete kaudu, näiteks laevade ja veoautodega, tuleks võrdse kohtlemise tagamiseks direktiivi 2003/87/EÜ I lisa praegust kohaldamisala seoses kasvuhoonegaaside transpordiga nende säilitamise eesmärgil laiendada kõigile transpordivahenditele, olenemata sellest, kas transpordivahendid on hõlmatud ELi HKSiga. Kui transpordist tulenev heide on hõlmatud ka mõne muu direktiivi 2003/87/EÜ kohase tegevusega, tuleks heitkoguseid võtta arvesse selle muu tegevuse all, et vältida topeltarvestust.

(42)Üksnes biomassi kasutavate käitiste väljajätmine ELi HKSist on põhjustanud olukordi, kus suures koguses biomassi põletavad käitised on saanud juhuslikku kasumit, kuna nad on saanud tasuta LHÜsid, mis ületavad oluliselt tegelikke heitkoguseid. Seepärast tuleks kehtestada nullmääraga biomassi põletamise künnisväärtus, mille ületamisel arvatakse käitised ELi HKSist välja. Künnisväärtus 95 % on kooskõlas mõõtemääramatuse parameetriga, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 56 artikli 2 punktis 16.

(43)Komisjoni teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ 57 on rõhutatud, et heitkoguste vähendamine maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris on eriline proovikivi. Seetõttu teatas komisjon, et heitkogustega kauplemist võiks järgnevalt laiendada maanteetranspordist ja hoonetest pärinevatele heitkogustele. Nende kahe uue sektori heitkogustega kauplemine võetaks kasutusele eraldi, kuid kõrvuti toimiva süsteemina. Sellega välditaks häireid hästitoimivas paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemis. Uue süsteemiga kaasnevad täiendavad poliitikasuunad ja meetmed, mis kaitsevad liigse hinnamõju eest, kujundavad turuosaliste ootusi ja püüavad anda CO2 hinnasignaali kogu majandusele. Varasemad kogemused on näidanud, et uue turu väljaarendamine nõuab tõhusa seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomist. Selleks et tagada koostoime ja sidusus paikseid käitisi ja lennundust hõlmava ELi HKSi olemasoleva taristuga, on asjakohane luua heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordisektori ja hoonesektori jaoks, muutes direktiivi 2003/87/EÜ.

(44)Selleks et kehtestada vajalik rakendusraamistik ja tagada mõistlik ajakava 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, peaks heitkogustega kauplemine kahes uues sektoris algama 2025. aastal. Esimesel aastal peaksid reguleeritud üksused omama kasvuhoonegaaside heiteluba ning esitama andmed oma 2024. ja 2025. aasta heitkoguste kohta. LHÜsid tuleks hakata neile üksustele välja andma ja nende suhtes nõuete täitmise kohustust kohaldama alates 2026. aastast. Selline järjestus võimaldab alustada heitkogustega kauplemist neis sektorites sujuvalt ja tõhusalt. Samuti võimaldaks see võtta kasutusele ELi rahastuse ja liikmesriikide meetmed, et tagada ELi heitkogustega kauplemise sotsiaalselt õiglane kasutuselevõtt neis kahes sektoris ja leevendada CO2 hinna mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.

(45)Kuna hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on väga palju väikeheitetekitajaid, ei ole võimalik määrata reguleerimispunktiks kasvuhoonegaase otseselt tekitavaid üksusi, nagu see on paiksete käitiste ja lennunduse puhul. Seepärast on tehnilise teostatavuse ja haldustõhususe huvides asjakohasem kehtestada reguleerimispunkt tarneahelas eespool. Uue heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmise kohustuse peaks esile kutsuma sellise kütuse tarbimisse lubamine, mida põletatakse hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, sealhulgas põletamine kasvuhoonegaaside maanteetranspordil nende geoloogiliseks säilitamiseks. Selleks et vältida hõlmatust kahe süsteemiga, ei peaks muudes direktiivi 2003/87/EÜ I lisa kohastes tegevustes kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine uue süsteemi kohaldamisalasse kuuluma.

(46)Kahe uue sektori reguleeritud üksused ja reguleerimispunkt tuleks määratleda vastavalt nõukogu direktiiviga (EL) 2020/262 58 kehtestatud aktsiisisüsteemile koos vajalike kohandustega, kuna kõnealuse direktiiviga on juba aktsiisi maksmise eesmärgil kehtestatud kindel kontrollisüsteem kõigi tarbimisse lubatud kütusekoguste jaoks. Kütuste lõppkasutajate suhtes nendes sektorites ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ kohaseid kohustusi kohaldada.

(47)Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes tuleks kohaldada samasuguseid kasvuhoonegaaside heiteloa nõudeid nagu paiksete käitiste käitajate suhtes. On vaja kehtestada eeskirjad loa taotlemise, loa andmise tingimuste, loa sisu ja läbivaatamise ning reguleeritud üksusega seotud muudatuste kohta. Selleks et uus süsteem saaks hakata sujuvalt toimima, peaksid liikmesriigid tagama, et uue HKSi kohaldamisalasse kuuluvatel reguleeritud üksustel on süsteemi käivitumisel 2025. aastal olemas kehtiv luba.

(48)Uue HKSi LHÜde üldkogus peaks järgima lineaarset trajektoori, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, võttes arvesse hoonete ja maanteetranspordi kulutõhusat panust, milleks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega. LHÜde üldkogus tuleks esimest korda kehtestada 2026. aastal, et järgida trajektoori, mis algab 2024. aastal 2024. aasta heite piirmäära väärtusest (1 109 304 000 tonni CO2), mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 59 artikli 4 lõikega 2, võttes aluseks kõnealuste sektorite 2016.–2018. aasta võrdlusheite. Lineaarseks vähendamisteguriks tuleks seega kehtestada 5,15 %. Alates 2028. aastast tuleks LHÜde üldkoguse kindlaksmääramisel lähtuda 2024., 2025. ja 2026. aasta keskmistest heitkogustest ning üldkogust tuleks vähendada sama iga-aastase absoluutse vähendamise võrra, mis kehtestati alates 2024. aastast ja mis vastab 5,43 % lineaarsele vähendamistegurile võrreldes eespool kindlaks määratud trajektoori võrreldava 2025. aasta väärtusega. Kui need heitkogused on sellest trajektooriväärtusest märkimisväärselt suuremad ja erinevus ei tulene heitemõõtmismeetodite väikestest erinevustest, tuleks lineaarset vähendamistegurit kohandada, et 2030. aastaks nõutavat heitkoguste vähenemist saavutada.

(49)LHÜde enampakkumisel müümine on kõige lihtsam ja majanduslikult tõhusam LHÜde eraldamise meetod, millega välditakse ka juhuslikku kasumit. Konkurentsisurve väljastpoolt liitu on nii hoonesektori kui ka maanteetranspordisektori puhul väike või olematu ning neid ei ähvarda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Seetõttu tuleks hoonete ja maanteetranspordi LHÜd eraldada üksnes enampakkumise teel ilma tasuta eraldamiseta.

(50)Selleks et tagada hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise sujuv käivitumine ning võttes arvesse reguleeritud üksuste vajadust investeerida tuletisinstrumentidesse või osta LHÜsid ette, et maandada nende hinna- ja likviidsusriski, tuleks suurem kogus LHÜsid panna enampakkumisele varases etapis. Seega peaks 2026. aastal enampakkumismaht olema 30 % suurem kui 2026. aasta LHÜde üldkogus. See kogus oleks piisav, et tagada likviidsus nii juhul, kui heitkogused vähenevad vastavalt vähendamisvajadustele, kui ka juhul, kui heitkogused alles aegamisi vähenevad. Üksikasjalikud eeskirjad LHÜde varajase enampakkumisel müümise kohta kehtestatakse enampakkumisi käsitleva delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 4.

(51)Liikmesriikidele laekuvate enampakkumistulude seisukohast on väga olulised enampakkumisosade jaotamise eeskirjad, eriti arvestades vajadust tugevdada liikmesriikide suutlikkust tegeleda hoonesektori ja maanteetranspordisektori CO2 hinnasignaali sotsiaalse mõjuga. Hoolimata sellest, et kahel sektoril on väga erinevad omadused, on asjakohane kehtestada ühine jaotusreegel, mis sarnaneb paiksete käitiste suhtes kohaldatavaga. Suurem osa LHÜdest tuleks jaotada kõigi liikmesriikide vahel, võttes aluseks heitkoguste keskmise jaotuse hõlmatud sektorites ajavahemikul 2016–2018.

(52)CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus 60 ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL 61 kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20.../nr 62 . Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.

(53)Enampakkumistulude kasutamist käsitlev aruandlus tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 63 kehtestatud praeguse aruandlusega.

(54)Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist.

(55)Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise kohaldamisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peaksid tagastama oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid koguses, mis vastab nende poolt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Esimest korda peaksid nad oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid tagastama 2026. aastal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks paljusid õigusnorme, mida kohaldatakse olemasoleva paikseid käitisi ja lennundust hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi suhtes, kohaldada ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori suhtes, tehes neis normides vajalikud kohandused. See hõlmab eelkõige LHÜde üleandmise, tagastamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirju, samuti eeskirju, milles käsitletakse LHÜde kehtivusaega, karistusi, pädevaid asutusi ja liikmesriikide aruandluskohustust.

(56)Selleks et heitkogustega kauplemine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris oleks tõhus, peaks olema võimalik heitkoguseid suure kindluse ja mõistlike kuludega seirata. Heitkoguste omistamisel reguleeritud üksustele tuleks võtta aluseks tarbimisse lubatud kütusekogused ja heitekoefitsient. Reguleeritud üksustel peaks olema võimalik usaldusväärselt ja täpselt kindlaks teha ja eristada sektoreid, kus kütused tarbimisse lubatakse, ning kütuste lõppkasutajaid, et vältida soovimatut mõju, näiteks topeltkoormust. Selleks et saada piisavalt andmeid LHÜde koguarvu kindlaksmääramiseks ajavahemikuks 2028–2030, peaksid süsteemi käivitamisel 2025. aastal luba omavad reguleeritud üksused esitama andmed oma varasemate, 2024. aasta heitkoguste kohta.

(57)On asjakohane võtta meetmeid, et tegeleda võimaliku ülemäärase hinnatõusu ohuga, mis võib vähendada leibkondade ja üksikisikute valmisolekut investeerida oma kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kui see oht on hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise alguses eriti suur. Need meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 64 loodud ja 2019. aastal toimima hakanud turustabiilsusreservi kaitsemeetmeid. Kuigi süsinikuhinna määrab jätkuvalt turg, käivituvad kaitsemeetmed automaatselt kindlate reeglite alusel, mille kohaselt vabastatakse LHÜsid turustabiilsusreservist ainult juhul, kui on täidetud konkreetsed LHÜde keskmise hinna tõusul põhinevad tingimused. See täiendav mehhanism peaks olema ka väga reageeriv, et tegeleda liigse volatiilsusega, mis tuleneb muudest teguritest kui turu põhinäitajate muutumine. Meetmeid tuleks kohandada vastavalt ülemäärase hinnatõusu eri tasemetele, mille tulemuseks on eri ulatusega sekkumised. Komisjon peaks käivitavaid tingimusi tähelepanelikult jälgima ning kui tingimused on täidetud, peaks komisjon meetmed viivitamata vastu võtma. See ei piira mis tahes kaasnevaid meetmeid, mida liikmesriigid võivad võtta kahjuliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.

(58)Komisjon peaks jälgima heitkogustega kauplemise kohaldamist hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, sealhulgas seda, mil määral hinnad lähenevad olemasoleva HKSi hindadele, ning vajaduse korral tuleks teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek süsteemi läbivaatamiseks, et omandatud teadmiste ja hindade suurenenud lähenemise alusel parandada heitkogustega kauplemise tõhusust, haldamist ja praktilist kohaldamist nendes sektorites. Komisjon peaks olema kohustatud esitama esimese aruande kõnealuste küsimuste kohta 1. jaanuariks 2028.

(59)Selleks et tagada direktiivi 2003/87/EL artikli 3gd lõike 3, artikli 12 lõike 3b ja artikli 14 lõike 1 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Selleks et tagada koostoime kehtiva õigusraamistikuga, tuleks kõnealuse direktiivi artiklites 14 ja 15 sätestatud rakendamisvolituste andmist laiendada maanteetranspordisektorile ja hoonesektorile. Nimetatud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 65 .

(60)Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikega 4 ja artikli 10a lõikega 8. Lisaks tuleks selleks, et tagada koostoime kehtiva õigusraamistikuga, laiendada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 ja artikli 10a lõikes 8 sätestatud delegeeritud volitusi maanteetranspordisektorile ja hoonesektorile. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta 66 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(61)Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS, mis hõlmab turu stabiliseerimise vahendit, on üks tähtsamaid liidu vahendeid 2030. aastaks kokku lepitud eesmärgi ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste saavutamiseks. Turustabiilsusreservi eesmärk on vähendada LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust turul. Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt tuleb reservi toimimine läbi vaadata kolm aastat pärast selle toimima hakkamist, pöörates erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, mille alusel määratakse LHÜde reservi lisamine, ja reservist vabastatavate LHÜde arvule.

(62)Võttes arvesse vajadust anda tugevam investeerimissignaal, et vähendada heitkoguseid kulutõhusalt, ning selleks, et ELi HKSi tugevdada, tuleks otsust (EL) 2015/1814 muuta, et suurendada protsendimäärasid, mida kasutatakse igal aastal turustabiilsusreservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks. Lisaks peaks ringluses olevate LHÜde koguarvu väiksemate väärtuste korral olema reservi lisatav kogus võrdne ringluses olevate LHÜde koguarvu ja selle künnisväärtuse vahega, millest alates lisatakse LHÜd reservi. See hoiaks ära enampakkumismahtude märkimisväärse ebakindluse, mis tekib siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on künnise lähedal, ning tagaks samal ajal, et ülejääk jõuab mahuvahemikku, mille piires süsinikuturgu peetakse tasakaalustatult toimivaks.

(63)Tagamaks, et pärast kehtetuks tunnistamist turustabiilsusreservi alles jäävate LHÜde tase on prognoositav, ei tohiks reservis olevate LHÜde kehtetuks tunnistamine enam sõltuda eelmise aasta enampakkumismahtudest. Reservis olevate LHÜde arvuks tuleks seega määrata 400 miljonit, mis vastab ringluses olevate LHÜde koguarvu alumisele künnisväärtusele.

(64)Käesolevale direktiivi ettepanekule lisatud mõjuhinnangu analüüs näitas ka seda, et ringluses olevate LHÜde koguarv peaks hõlmama lennunduse netonõudlust. Kuna lennunduse LHÜsid saab kasutada samamoodi nagu üldisi LHÜsid, muudaks lennunduse lisamine reservi selle täpsemaks ja seega paremaks turu stabiilsuse tagamise vahendiks. Ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamisel tuleks arvesse võtta lennunduse heitkoguseid ja lennundusele alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast välja antud LHÜsid.

(65)Selleks et selgitada ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamist, tuleks otsuses (EL) 2015/1814 täpsustada, et LHÜde pakkumine hõlmab ainult välja antud, turustabiilsusreservi mitte lisatud LHÜsid. Lisaks ei tohiks valemis enam turustabiilsusreservis olevate LHÜde arvu LHÜde pakkumisest lahutada. Sellel muudatusel ei oleks olulist mõju ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamise tulemusele, sealhulgas ringluses olevate LHÜde koguarvu varasematele arvutustele ega reservile.

(66)Selleks et vähendada nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatust, mis on seotud heitkogustega kauplemise alustamisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, ning muuta see turušokkidele vastupidavamaks, tuleks nende uute sektorite suhtes kohaldada turustabiilsusreservi reeglipõhist mehhanismi. Selleks et reserv saaks hakata toimima süsteemi algusest peale, tuleks sellele eraldada esialgu 600 miljonit LHÜd maanteetranspordisektori ja hoonesektoris heitkogustega kauplemise jaoks. Algse alumise ja ülemise künnisväärtuse suhtes, mis käivitavad LHÜde reservist vabastamise või reservi lisamise, tuleks kohaldada üldist läbivaatamise klauslit. Muude elementide, näiteks ringluses olevate LHÜde koguarvu või reservist vabastatud või reservi lisatud LHÜde koguse avaldamise puhul tuleks järgida muid sektoreid käsitlevaid reservi eeskirju.

(67)Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.

(68)Direktiivi 2003/87/EÜ ning määrust (EL) 2015/1814 ja määrust (EL) 2015/757 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/87/EÜ muutmine

Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.    Käesolevat direktiivi kohaldatakse I ja III lisas loetletud tegevusalade ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi kohaldamisalasse, kuna tema summaarne nimisoojusvõimsus põletusseadmete käitamisel on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist, jääb ta pärast tootmisprotsessi muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku lõpuni.

2.    Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/75/EL(*) tulenevate nõuete kohaldamist.

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).“

(2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) „heitkogus“– käitise allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heide või I lisas nimetatud lennutegevust sooritava õhusõiduki või I lisas nimetatud meretranspordis kasutatavate laevade kõnealuse tegevusega seotud kindlaksmääratud gaaside heide või III lisas osutatud tegevusele vastav kasvuhoonegaaside heide;“

(b)punkt d asendatakse järgmisega:

„d) „kasvuhoonegaaside heiteluba“ – kooskõlas artiklitega 5, 6 ja 30b väljaantud luba;“

(c)punkt u jäetakse välja;

(d)lisatakse järgmised punktid v–z:

„v) „laevandusettevõtja“ – laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006(*) I lisas;

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (ELT L 64, 4.3.2006, lk 1).

w) „laevandusettevõtjale määratud haldav asutus“ – asutus, kes vastavalt artiklile 3gd vastutab ELi HKSi haldamise eest seoses laevandusettevõtjaga;“

x) „reguleeritud üksus“ – IVa peatüki kohaldamisel füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud kütuste lõpptarbijad, kes tegeleb III lisas osutatud tegevusega ja kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

i)kui kütus läbib nõukogu direktiivi (EL) 2020/262(*) artikli 3 punktis 11 määratletud maksulao, siis kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 1 määratletud volitatud laopidaja, kes on kohustatud tasuma aktsiisi, mis on muutunud sissenõutavaks kõnealuse direktiivi artikli 7 kohaselt;

ii)kui alapunkt i ei ole kohaldatav, siis mis tahes muu isik, kes on kohustatud tasuma aktsiisi, mis on muutunud sissenõutavaks vastavalt direktiivi (EL) 2020/262 artiklile 7 seoses käesolevas peatükis käsitletud kütustega;

iii)kui alapunktid i ja ii ei ole kohaldatavad, siis mis tahes muu isik, kelle liikmesriigi asjaomased pädevad asutused peavad aktsiisi tasumiseks registreerima, sealhulgas aktsiisi tasumisest vabastatud isik, nagu on osutatud nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ(**) artikli 21 lõike 5 neljandas lõigus;

iv)kui alapunktid i, ii ja iii ei ole kohaldatavad või kui sama aktsiisi tasumise eest vastutavad solidaarselt mitu isikut, siis liikmesriigi määratud mis tahes muu isik.

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 058, 27.2.2020, lk 4).

(**) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

y) „kütus“ – IVa peatüki kohaldamisel mis tahes kütus, mis on loetletud direktiivi 2003/96/EÜ I lisa tabelites A ja C, ning mis tahes muu toode, mida müüakse mootorikütuse või kütteainena vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 3;

z) „tarbimisse lubamine“ – IVa peatüki kohaldamisel on sellel direktiivi (EL) 2020/262 artikli 6 lõikes 3 määratletud tähendus.“

(3)II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„LENNUNDUS JA MERETRANSPORT“

(4)Artikkel 3a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3a

Kohaldamisala

Artikleid 3b–3f kohaldatakse I lisas nimetatud lennutegevustega seotud lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes. Artikleid 3g–3ge kohaldatakse I lisas loetletud meretransporditegevuste suhtes.“

(5)Artiklid 3f ja 3g asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3f

Seire- ja aruandluskavad

Haldav liikmesriik tagab, et iga õhusõiduki käitaja esitab kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele seirekava, milles esitatakse meetmed heitkoguste ja tonnkilomeetrite andmete seireks ja nendest aruandmiseks, mis on vajalik artikli 3e kohase taotluse jaoks, ning pädev asutus kiidab sellised kavad heaks vastavalt artiklis 14 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 3g

Kohaldamisala meretransporditegevuste puhul

1.Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes hõlmab viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres.

2.Artikleid 9, 9a ja 10 kohaldatakse meretransporditegevuste suhtes samal viisil, nagu neid kohaldatakse muude ELi HKSiga hõlmatud tegevuste suhtes.“

(6)Lisatakse järgmised artiklid 3ga–3ge:

„Artikkel 3ga

Meretranspordiga seotud nõuete järkjärguline kehtestamine

Laevandusettevõtjad on kohustatud tagastama lubatud heitkoguse ühikud vastavalt järgmisele ajakavale:

(a)20 % 2023. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;

(b)45 % 2024. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;

(c)70 % 2025. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;

(d)100 % 2026. aasta ja iga sellele järgneva aasta teatatud tõendatud heitkogustest.

Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega aastatel 2023, 2024 ja 2025 tagastatakse vähem lubatud heitkoguse ühikud, siis pärast seda, kui iga aasta kohta on kindlaks tehtud erinevus tõendatud heitkoguste ja tagastatud lubatud heitkoguse ühikute vahel, tunnistatakse vastav kogus lubatud heitkoguse ühikuid kehtetuks, mitte ei panda neid enampakkumisele vastavalt artiklile 10.

Artikkel 3gb

Meretranspordist pärit heitkoguste seire ja aruandlus

I lisas loetletud meretransporditegevustest tulenevate heitkoguste puhul tagab haldav asutus, et tema vastutusalas olev laevandusettevõtja seirab asjaomaseid parameetreid ja esitab need aruandlusperioodi jooksul ning esitab haldavale asutusele ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (*) II peatükiga .

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

Artikkel 3gc

Meretranspordist pärit heitkoguste tõendamine ja akrediteerimine

Laevandusettevõtjale määratud haldav asutus tagab, et laevandusettevõtja poolt artikli 3gb kohaselt esitatud laevandusettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed on tõendatud vastavalt määruse (EL) 2015/757 (*) III peatükis sätestatud kontrolli- ja akrediteerimiseeskirjadele.

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

Artikkel 3gd

Laevandusettevõtjale määratud haldav asutus

1. Laevandusettevõtjale määratud haldav asutus on

a) liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtja puhul liikmesriik, kus laevandusettevõtja on registreeritud;

b) liikmesriigis registreerimata laevandusettevõtja puhul liikmesriik, kus kõnealusel laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses reisidega, mis kuuluvad artiklis 3g sätestatud kohaldamisalasse;

c) laevandusettevõtja puhul, mis ei ole liikmesriigis registreeritud ega ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi artiklis 3g sätestatud kohaldamisalasse kuuluvat reisi, on haldavaks asutuseks liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas artiklis 3g sätestatud kohaldamisalasse kuuluvat esimest reisi.

Laevandusettevõtjale määratud vastutavat haldavat asutust ajakohastatakse vajaduse korral iga kahe aasta tagant.

2. Parimale kättesaadavale teabele tuginedes komisjon:

a) avaldab enne 1. veebruari 2024 nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid I lisas loetletud meretransporditegevusega, mis kuulus artiklis 3g kindlaks määratud kohaldamisalasse 1. jaanuaril 2023 või alates sellest, ning täpsustab igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse vastavalt lõikele 1 ning

b) ajakohastab seejärel nimekirja vähemalt iga kahe aasta järel, et anda laevandusettevõtjad vajaduse korral üle teisele haldavale asutusele või lisada nimekirja laevandusettevõtjad, kes on vahepeal tegelenud I lisas loetletud meretransporditegevusega, mis kuulub artiklis 3g kindlaks määratud kohaldamisalasse.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse, kuidas haldavad asutused käesoleva direktiivi alusel laevandusettevõtjaid haldavad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 3ge

Aruandlus ja läbivaatamine

1. Komisjon kaalub võimalikke muudatusi seoses Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmisega meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Sellise meetme vastuvõtmise korral ja igal juhul enne 2028. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ning hiljemalt 30. septembriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab vaatluse alla mis tahes sellise meetme. Aruande järel võib komisjon esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et käesolevat direktiivi muuta.

2. Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida. Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed sellise kõrvalehoidmise vältimiseks.“

(7)Artikkel 3h asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3h

Kohaldamisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitelubade suhtes ning lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes tegevuste jaoks, mis on nimetatud I lisas, kuid mis ei ole lennu- ega meretransporditegevus.“

(8)Artikli 6 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) kohustus tagastada käitise iga kalendriaasta koguheitele, mis on tõendatud kooskõlas artikliga 15, vastaval hulgal lubatud heitkoguse ühikuid nelja kuu jooksul pärast kõnealuse aasta lõppu.“

(9)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu(1)“ ning joonealune märkus(1) jäetakse välja;

(b)lisatakse järgmine lõik:

(c)„Komisjon hindab, kui tõhus on koostoime direktiiviga 2010/75/EL. Keskkonna ja kliimaga seotud load tuleks kooskõlastada, et tagada ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete tõhus ning kiirem rakendamine. Komisjon võib käesoleva direktiivi mis tahes tulevase läbivaatamise raames esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.“

(10)Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõik:

„[Käesoleva muudatuse jõustumisele järgneval] aastal vähendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust [-- miljoni lubatud heitkoguse ühiku (määratakse kindlaks sõltuvalt jõustumiskuupäevast)] võrra. Samal aastal suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust meretranspordi puhul 79 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Alates [käesoleva muudatuse jõustumisele järgnev aasta] aastast on lineaarne tegur 4,2 %. Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kolme kuu jooksul alates [lisada muudatuse jõustumise kuupäev].“

(11)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„2 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest aastatel 2021–2030 müüakse enampakkumisel, et luua fond, mille abil parandada energiatõhusust ja moderniseerida energiasüsteeme teatavates liikmesriikides (edaspidi „toetust saavad liikmesriigid“), nagu on sätestatud artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond“). Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa A osale.

   Lisaks pannakse 2,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale.“;

(b)lõike 3 esimene ja teine lause asendatakse järgmistega:

„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:“;

(c)lõike 3 punkt h asendatakse järgmisega:

„h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, sealhulgas moonutava mõjuga maksude vähendamine;“;

(d)lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:

„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide, sealhulgas osa tulu liidu eelarvesse ülekandmise korra osas, tagamaks et enampakkumine toimub avatud, läbipaistval, ühtlustatud ja mittediskrimineerival viisil.“

(12)Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)teise lõigu järele lisatakse kaks järgmist lõiku:

„Käitistele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4(*) [artikli viide ajakohastada vastavalt muudetud direktiivile] kohase kohustusega teha energiaaudit, eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta täies ulatuses üksnes juhul, kui auditiaruande soovitusi rakendatakse, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa viit aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed. Vastasel juhul vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust 25 % võrra. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust ei vähendata, kui käitaja tõendab, et ta on rakendanud muid meetmeid, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid auditeerimisaruandes soovitatuga samaväärselt. Esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.

Tasuta ei eraldata lubatud heitkoguse ühikuid sektorite või allsektorite käitistele sellisel määral, mille ulatuses käitised kuuluvad määrusega (EL).../... [viide CBAMile](**) kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamise muude meetmete kohaldamisalasse. Esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).“;

(**) [viide CBAMile]

ii)kolmanda lõigu lõppu lisatakse järgmine lause:

„Et pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, vaadatakse kindlaksmääratud kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused läbi enne ajavahemikku 2026–2030, arvestades olemasolevate tootepõhiste võrdlusaluste määratluste ja süsteemipiiride võimalikku muutmist.“;

(b)lisatakse lõige 1a:

„1a. Alates piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (Carbon Border Adjustment Mechanism, edaspidi „CBAM“) kohaldamise kuupäevast määruse [CBAM] I lisas loetletud toodete tootmiseks lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata.

Erandina eelmisest lõigust kohaldatakse nende toodete tootmise suhtes määruse [CBAM] esimestel kohaldamisaastatel lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist vähendatud kogustes. Nende toodete tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust (CBAMi tegur). CBAMi tegur on [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aasta lõpuni 100 %, 2026. aastal 90 % ning seda vähendatakse igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni.

Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute vähendus arvutatakse igal aastal kui määruse [CBAM] I lisas loetletud toodete tootmisega seotud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute nõudluse keskmine osakaal võrrelduna kõigi käitiste tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute arvutatud kogunõudlusega artikli 11 lõikes 1 osutatud asjaomasel ajavahemikul. Kohaldatakse CBAMi tegurit.

Tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguste ühikud tehakse kättesaadavaks, et toetada innovatsiooni kooskõlas artikli 10a lõikega 8.“;

(c)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)kolmanda lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c) võrdlusalused ajavahemikuks 2026–2030 määratakse kindlaks samal viisil, nagu on sätestatud punktides a ja d, võttes aluseks artikli 11 kohaselt 2021. ja 2022. aasta kohta esitatud teabe koos aastase vähendamismääraga, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas.“;

iii)kolmandasse lõiku lisatakse punkt d:

„d) kui aastane vähendamismäär ületab 2,5 % või jääb alla 0,2%, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.“;

iv)neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina kohandatakse aromaatsete süsivesinike ja sünteesigaasi jaoks kehtestatud võrdlusaluseid sama protsendimäära võrra, mis kehtib rafineerimistehaste puhul, et säilitada nimetatud toodete valmistajate jaoks võrdsed tingimused.“;

(d)lõiked 3 ja 4 jäetakse välja;

(e)lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid peaksid kooskõlas teise ja neljanda lõiguga võtma vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõeline oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis on tegelikult põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude edasikandmisest elektrihindadesse, eeldusel et sellised finantsmeetmed on kooskõlas riigiabi eeskirjadega ega moonuta põhjendamatult konkurentsi siseturul. Vastuvõetud finantsmeetmete alusel ei tohiks hüvitada lõike 1 kohaselt kehtestatud võrdlusaluste järgi tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega kaetavaid kaudseid kulusid. Kui liikmesriik kulutab summa, mis on suurem kui 25 % selle aasta enampakkumistulust, mil kaudsed kulud tekkisid, esitab ta selle summa ületamise põhjused.“;

(f)lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Alates 2021. aastast lisatakse lõigete 19, 20 ja 22 kohaselt käitistele eraldamata jäänud lubatud heitkoguse ühikud käesoleva lõike esimese lõigu esimese lause kohaselt reserveeritud lubatud heitkoguse ühikute kogusele.“;

(g)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. 365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond“). Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatioonitegevuse toetamiseks.

Lisaks sellele täiendatakse ajavahemikul 2013–2020 komisjoni otsuse 2010/670/EL(*) alusel kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguse ühikust saadud järelejäänud tulu 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata lubatud heitkoguse ühikuga, mida kasutatakse aegsasti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse toetamiseks. Peale selle eraldatakse innovatsioonifondile määruse (EL) [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline välistulu ja seda rakendatakse kooskõlas käesoleva lõikega.

Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi.

Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid on rahastamiskõlblikud, sealhulgas väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõulised, kuid need peavad esindama läbimurdelisi lahendusi või olema piisavalt valmis, et neid saaks kohaldada kommertskasutusele eelnevas mahus.

Komisjon tagab, et innovatsioonifondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel vastavalt artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele ja korrale. Enampakkumisel saadud tulu käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole. Projektidel peab olema ulatusliku rakendamise potentsiaal või potentsiaal vähendada märkimisväärselt vähese CO2 heitega majandusele ülemineku kulusid asjaomastes sektorites. Süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist hõlmavad projektid peavad tooma kaasa heitkoguste netovähenemise ja tagama süsinikdioksiidi heite vältimise või süsinikdioksiidi alalise säilitamise. Projektikonkursi alusel saadud toetust võib anda kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antava toetuse ja tehnilise abi korral võib toetada projektide asjakohaste kulude katmist kuni 100 % ulatuses.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses innovatsioonifondi toimimist käsitlevate normidega, sealhulgas valikumenetluse ja -kriteeriumide kohta, samuti seoses rahastamiskõlblike sektorite ja tehnoloogiliste nõudmistega toetuse eri liikide puhul.

Käesolevas lõikes nimetatud mehhanismi kaudu ei toetata projekte, mis ületavad 15 % selleks otstarbeks kasutada olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust. Nimetatud lubatud heitkoguse ühikuid võetakse arvesse lõike 7 kohaselt.“;

_________

(*) Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39).

(h)lõike 19 esimene lause asendatakse järgmisega:

„19. Tegevuse lõpetanud käitisele lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata.“;

(i)lisatakse järgmine lõige 22:

„22. Kui artikli 11 lõike 2 kohaselt tasuta eraldatud lubatud heitkoguste ühikute koguses on vaja teha kohandusi, tehakse need kas lubatud heitkoguse ühikute võtmisega käesoleva artikli lõike 7 kohaselt reserveeritud lubatud heitkoguse ühikute kogusest või sellele lubatud heitkoguse ühikute lisamisega.“

(13)Artikli 10c lõige 7 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid nõuavad toetust saavatelt elektrit tootvatelt käitistelt ja võrguettevõtjatelt iga aasta 28. veebruariks aruande esitamist toetamiseks välja valitud investeeringute rakendamise kohta, sealhulgas tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja tehtud investeerimiskulude bilansi ning toetatud investeeringute liikide kohta. Liikmesriigid annavad sellest aru komisjonile, kes avalikustab aruanded.“

(14)Artiklit 10d muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„1. Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks.

   Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele energiatootmisüksustele.“;

_________

(*) COM(2019) 640 final.

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021.; määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vähemalt 80 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:

a)taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;

b)taastuvate energiaallikate kasutamine kütmiseks ja jahutamiseks;

c)energiatõhususe parandamine nõudluse poolel, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas;

d)energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikidevaheliste ühenduste lisamist;

e)madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja ajakohastada nende küttesüsteeme; ning

f)õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis sotsiaalpartneritega.“

(15)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et mõne teise liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud lubatud heitkoguse ühikuid tunnustatakse käitaja, õhusõiduki käitaja või laevandusettevõtja poolsete lõikest 3 tulenevate kohustuste täitmiseks.“;

(b)lõige 2a jäetakse välja;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid, haldavad liikmesriigid ja laevandusettevõtjatele määratud haldavad asutused tagavad, et iga aasta 30. aprilliks:

a) tagastab iga käitise käitaja kõnealuse käitise eelmisel kalendriaastal tekitatud ja kooskõlas artikliga 15 tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse ühikuid;

b) tagastab iga õhusõiduki käitaja tema eelmisel kalendriaastal tekitatud ja kooskõlas artikliga 15 tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse ühikuid;

c) tagastab iga laevandusettevõtja tema eelmisel kalendriaastal tekitatud ja kooskõlas artikliga 3gc tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse ühikuid.

Liikmesriigid, haldavad liikmesriigid ja laevandusettevõtjatele määratud haldavad asutused tagavad, et esimese lõigu kohaselt tagastatud lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks.“;

(d)lõike 3-a esimene lause asendatakse järgmisega:

„3-a. Vajaduse korral ja niikaua, kui see on vajalik ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse kaitsmiseks, ei tohi käitajad, õhusõiduki käitajad ja laevandusettevõtjad ELi HKSis kasutada lubatud heitkoguse ühikuid, mille annab välja liikmesriik, kelle suhtes muutuvad õhusõiduki käitajate, laevandusettevõtjate ja teiste käitajate kohustused kehtetuks.“;

(e)lisatakse järgmine lõige 3b:

„3b. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks selliselt, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise korral atmosfääri.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid seoses nõuetega, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärase kasutamise korral atmosfääri ei satu.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(16)Artikli 14 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„Osutatud rakendusaktidega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001(*) biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriume ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume, milles on tehtud vajalikud kohandused nende kohaldamiseks käesoleva direktiivi alusel, et biomassi suhtes kehtiks nullmäär. Rakendusaktides sätestatakse täpselt, kuidas arvestada selliste heitkoguste säilitamist, mis on pärit nii nullmääraga kui ka nullmäärata allikatest. Samuti täpsustatakse neis, kuidas arvestada muust kui bioloogilise päritoluga toorainest valmistatud kütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest pärit heitkoguseid ning tagada, et neid heitkoguseid võetakse arvesse ning välditakse topeltarvestust.“;

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).“

(17)IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„LENNUNDUSE, MERETRANSPORDI JA PAIKSETE KÄITISTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED“.

(18)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad nende käitajate, õhusõidukite käitajate ja laevandusettevõtjate nimede avaldamise, kes rikuvad nõuet tagastada käesoleva direktiivi kohaselt piisaval hulgal lubatud heitkoguse ühikuid.“;

(b)lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Lõikes 3 sätestatud karistusi kohaldatakse ka laevandusettevõtjate suhtes.“;

(c)lisatakse järgmine lõige 11a:

„11a. Laevandusettevõtja puhul, kes ei ole täitnud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõudeid kahe või enama järjestikuse aruandeperioodi jooksul, ja kui järgimist ei suudeta tagada muude täitemeetmetega, võib sisenemissadama liikmesriigi pädev asutus, pärast seda, kui on andnud asjaomasele laevandusettevõtjale võimaluse esitada oma märkused, anda välja väljasaatmiskorralduse, millest teatatakse komisjonile, Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA), teistele liikmesriikidele ja asjaomasele lipuriigile. Sellise väljasaatmiskorralduse väljaandmise tulemusena keelab iga liikmesriik, välja arvatud liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab, asjaomase laevandusettevõtja vastutusel olevate laevade sisenemise oma sadamatesse seni, kuni laevandusettevõtja täidab lubatud heitkoguse ühikute tagastamiskohustusi vastavalt artiklile 12. Kui laev sõidab liikmesriigi lipu all, annab asjaomane liikmesriik pärast seda, kui on andnud asjaomasele laevandusettevõtjale võimaluse esitada oma märkused, korralduse laev kinni pidada, kuni laevandusettevõtja on oma kohustused täitnud. Käesolev lõige ei piira merehädas olevate laevade suhtes rakendatavate rahvusvaheliste merenduseeskirjade kohaldamist.“

(19)Artikkel 18b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18b

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja muude asjaomaste organisatsioonide abi

Artikli 3c lõikest 4, artiklitest 3f, 3gb, 3gc, 3gd, 3ge ja 18a tulenevate kohustuste täitmiseks võivad komisjon ja haldavad asutused taotleda abi Euroopa Meresõiduohutuse Ametilt või muult asjaomaselt organisatsioonilt ning võivad sel eesmärgil sõlmida nende organisatsioonidega asjakohaseid lepinguid.“

(20)Artikli 30 lõikesse 2 lisatakse järgmine lause:

„CBAMi sektorite suhtes kohaldatavad meetmed vaadatakse korrapäraselt läbi, pidades silmas määruse xxx [viide CBAMile] kohaldamist.“

(21)Artikli 30 järele lisatakse IVa peatükk:

„IVa PEATÜKK

HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM HOONETE JA MAANTEETRANSPORDI JAOKS

Artikkel 30a

Kohaldamisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse III lisas osutatud tegevusega seotud heitkoguste, kasvuhoonegaaside heitelubade, lubatud heitkoguse ühikute väljaandmise ja tagastamise, seire, aruandluse ja tõendamise suhtes. Käesolevat peatükki ei kohaldata II, IIa ja III peatükiga hõlmatud heitkoguste suhtes.

Artikkel 30b

Kasvuhoonegaaside heiteload

1.Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2025 ei tegutse ükski reguleeritud üksus III lisas osutatud tegevusalal, kui kõnealusel reguleeritud üksusel ei ole pädeva asutuse poolt lõigete 2 ja 3 kohaselt välja antud luba.

2.Reguleeritud üksuse poolt pädevale asutusele lõike 1 alusel esitatavas käesoleva peatüki kohase kasvuhoonegaaside heiteloa taotluses tuleb esitada kirjeldus vähemalt järgneva kohta:

(a)reguleeritud üksus;

(b)selliste kütuste liik, mida ta tarbimisse lubab ja mida kasutatakse põletamiseks III lisas määratletud hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, ning kütuste tarbimisse lubamise viisid;

(c)tarbimisse lubatud kütuste lõppkasutus(ed) III lisas osutatud tegevusalal;

(d)kavandatud meetmed heitkoguste seireks ja aruandluseks kooskõlas artiklis 14 ja 30f osutatud õigusaktidega;

(e)üldarusaadav kokkuvõte punktides a–d esitatud teabest.

3.Pädev asutus annab lõikes 1 osutatud reguleeritud üksusele III lisas osutatud tegevuse jaoks välja kasvuhoonegaaside heiteloa, kui ta on veendunud, et kõnealune üksus suudab teha III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütusekogustele vastavate heitkoguste seiret ja sellekohast aruandlust.

4.Kasvuhoonegaaside heiteload sisaldavad vähemalt järgmist:

(f)reguleeritud üksuse nimi ja aadress;

(g)selliste viiside kirjeldus, mida reguleeritud üksus kasutab kütuste tarbimisse lubamiseks käesoleva peatükiga hõlmatud sektorites;

(h)selliste kütuste loetelu, mida reguleeritud üksus lubab tarbimisse käesoleva peatükiga hõlmatud sektorites;

(i)seirekava, mis vastab artiklis 14 osutatud õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

(j)artiklis 14 osutatud õigusaktidega kehtestatud aruandlusnõuded;

(k)kohustus tagastada iga kalendriaasta koguheitele, mis on tõendatud kooskõlas artikliga 15, vastaval hulgal käesoleva peatüki kohaselt välja antud lubatud heitkoguse ühikuid nelja kuu jooksul pärast kõnealuse aasta lõppu.

5.Liikmesriigid võivad ilma luba muutmata lubada reguleeritud üksustel seirekavasid ajakohastada. Reguleeritud üksused esitavad kõik ajakohastatud seirekavad kinnitamiseks pädevale asutusele.

6.Reguleeritud üksus teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatavatest muudatustest oma tegevuse laadis või tarbimisse lubatavates kütustes, mis võivad nõuda kasvuhoonegaaside heiteloa ajakohastamist. Vajaduse korral ajakohastab pädev asutus loa vastavalt artiklis 14 osutatud õigusaktidele. Kui muutub käesoleva peatükiga hõlmatud reguleeritud üksuse isik, ajakohastab pädev asutus loa, lisades sinna uue reguleeritud üksuse nime ja aadressi.

Artikkel 30c

Lubatud heitkoguse ühikute üldkogus

1.    Alates 2026. aastast igal aastal käesoleva peatüki alusel välja antavate lubatud heitkoguse ühikute liiduülest üldkogust vähendatakse lineaarselt alates 2024. aastast. 2024. aasta väärtus määratakse kindlaks 2024. aasta heitkoguste piirmäärana, mille arvutamisel võetakse aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842(*) artikli 4 lõike 2 kohased võrdlusheitkogused käesoleva peatükiga hõlmatud sektorites ja kohaldatakse kõigi kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate heitkoguste lineaarse vähendamise trajektoori. Kogust vähendatakse igal aastal pärast 2024. aastat lineaarse vähendamisteguri 5,15 % võrra. Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2024 liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse 2026. aastaks.

2.    Alates 2028. aastast igal aastal käesoleva peatüki alusel välja antavate lubatud heitkoguse ühikute liiduülest üldkogust vähendatakse lineaarselt alates 2025. aastast, võttes aluseks käesoleva peatüki kohaselt aastate 2024–2026 kohta teatatud keskmised heitkogused. Lubatud heitkoguse ühikute kogust vähendatakse lineaarse vähendamisteguri 5,43 % võrra, välja arvatud juhul, kui on täidetud IIIa lisa punktis 1 esitatud tingimused, millisel juhul vähendatakse kogust lineaarse vähendamisteguri alusel, mida on kohandatud IIIa lisa punktis 2 esitatud reegli kohaselt. Komisjon avaldab 30. juuniks 2027 lubatud heitkoguse ühikute liiduülese üldkoguse 2028. aastaks ning vajaduse korral kohandatud lineaarse vähendamisteguri.    
_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Artikkel 30d

Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel III lisas osutatud tegevuse jaoks

1.Alates 2026. aastast müüakse käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud enampakkumisel, välja arvatud juhul, kui need paigutatakse otsusega (EL) 2015/1814 loodud turustabiilsusreservi. Käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel II, IIa ja III peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutest eraldi.

2.Käesoleva peatüki kohane lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel algab 2026. aastal mahus, mis vastab 130 %-le 2026. aastal enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute mahust, mis on kindlaks määratud kõnealuse aasta lubatud heitkoguse ühikute liiduülese üldkoguse ning lõigete 3, 5 ja 6 kohaste vastavate enampakkumisosade ja -mahtude alusel. Enampakkumisel müüdavaid lisakoguseid kasutatakse üksnes lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks vastavalt artikli 30e lõikele 2 ja need arvatakse maha ajavahemikul 2028–2030 enampakkumisel müüdavatest kogustest. Kõnealuste varaste enampakkumiste tingimused kehtestatakse vastavalt lõikele 7 ja artikli 10 lõikele 4.

2026. aastal luuakse 600 miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut, mis on mõeldud osaluseks turustabiilsusreservis vastavalt otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikele 3.

3.150 miljonit käesoleva peatüki alusel välja antud lubatud heitkoguse ühikut müüakse enampakkumisel ja kogu nende enampakkumiste tulu tehakse kättesaadavaks artikli 10a lõike 8 alusel loodud innovatsioonifondile. Käesolevas lõikes osutatud lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artikli 10a lõiget 8.

4.Käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse, millest on maha arvatud lõikes 3 sätestatud kogus, müüvad liikmesriigid enampakkumisel ja jaotavad omavahel osadeks, mis on sama suured kui asjaomase liikmesriigi käesoleva peatükiga hõlmatud sektorite määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 2 kohase võrdlusheite keskmine osakaal ajavahemikul 2016–2018.

5.Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lõikes 4 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad oma tulu ühe või mitme artikli 10 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks või ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

(a)meetmed, mille eesmärk on aidata kaasa hoonete kütte ja jahutusega seotud süsinikuheite vähendamisele või hoonete energiavajaduse vähendamisele, sealhulgas taastuvenergia integreerimine ja sellega seotud meetmed vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikele 11 ning artiklitele 12 ja 20 [viited ajakohastatakse läbivaadatud direktiiviga], samuti meetmed, millega antakse rahalist toetust madala sissetulekuga leibkondadele kõige halvemate näitajatega hoonetes;

(b)meetmed, mille eesmärk on kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu või anda rahalist toetust heiteta sõidukite täielikult koostalitlusvõimelise tankimis- ja laadimistaristu kasutuselevõtuks, või meetmed, millega soodustatakse üleminekut ühistranspordile ja parandatakse mitmeliigilist transporti või antakse rahalist toetust, et tegeleda väikese ja keskmise sissetulekuga transpordikasutajatega seotud sotsiaalsete aspektidega.

Liikmesriigid kasutavad osa oma käesoleva artikli kohaselt saadud enampakkumistulust selleks, et tegeleda käesoleva peatüki alusel toimuva heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektidega, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, nagu need on määratletud määruses (EL) 20.../nn [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus](*). Kui liikmesriik esitab komisjonile [kliimameetmete sotsiaalkava] vastavalt kõnealusele määrusele, kasutab liikmesriik seda tulu muu hulgas kõnealuse kava rahastamiseks.

Liikmesriigid loetakse käesoleva lõike sätted täitnuks, kui nad on esimeses lõigus nimetatud eesmärkidel kehtestanud maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalist toetust võimendava õiguspoliitika, mille väärtus on samaväärne käesolevas peatükis osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tuluga, ning rakendavad neid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest, lisades selle teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999(**) alusel esitatavatesse aruannetesse.

6.Käesoleva peatüki alusel välja antud lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 4 ja 5.

_________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(**) [lisada viide]

Artikkel 30e

Lubatud heitkoguse ühikute üleandmine, tagastamine ja kehtetuks tunnistamine

1.Käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste, reguleeritud üksuste ja lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artiklit 12, välja arvatud artikli 12 lõikeid 2a, 3, 3a, lõike 4 kolmandat ja neljandat lauset ning lõiget 5. Vastavalt sellele käsitatakse:

(a)kõiki viiteid heitkogustele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud heitkogustele;

(b)kõiki viiteid käitiste käitajatele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud reguleeritud üksustele;

(c)kõiki viiteid lubatud heitkoguse ühikutele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutele.

2.Alates 1. jaanuarist 2027 tagavad liikmesriigid, et reguleeritud üksus tagastab iga aasta 30. aprilliks III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütuste kogusele vastava ning kooskõlas artiklitega 15 ja 30f tõendatud eelmise aasta koguheitega võrdse arvu käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikuid ning et need lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks.

Artikkel 30f

Heitkoguste seire, aruandlus ja tõendamine ning akrediteerimine

1.Käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste, reguleeritud üksuste ja lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artikleid 14 ja 15. Vastavalt sellele käsitatakse:

(a)kõiki viiteid heitkogustele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud heitkogustele;

(b)kõiki viiteid I lisas loetletud tegevusaladele viidetena III lisas osutatud tegevusaladele;

(c)kõiki viiteid käitajatele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud reguleeritud üksustele;

(d)kõiki viiteid lubatud heitkoguse ühikutele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutele.

2.Liikmesriigid tagavad, et iga reguleeritud üksus seirab alates 2025. aastast igal kalendriaastal heitkoguseid, mis vastavad III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Samuti tagavad nad, et iga reguleeritud üksus teatab kõnealused heitkogused järgmisel aastal pädevale asutusele kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud õigusaktidega, tehes seda esimest korda 2026. aastal.

3.Liikmesriigid tagavad, et iga reguleeritud üksus, kellel on 1. jaanuaril 2025 artikli 30b kohane luba, teatab 30. märtsiks 2025 oma 2024. aasta varasemad heitkogused.

4.Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud üksused suudavad iga kütuseliigi kohta teha usaldusväärselt ja täpselt kindlaks ja dokumenteerida tarbimisse lubatud kütuse täpsed kogused, mida kasutatakse põletamiseks III lisas kindlaks määratud hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, ning reguleeritud üksuste poolt tarbimisse lubatud kütuste lõppkasutuse. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste ning II, IIa ja III peatükiga hõlmatud heitkoguste topeltarvestuse ohtu. Topeltarvestuse vältimise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikega 1.

5.Käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste seire ja aruandluse põhimõtted on esitatud IV lisa C osas.

6.Käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste tõendamise kriteeriumid on esitatud V lisa C osas.

Artikkel 30 g

Haldamine

Käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste, reguleeritud üksuste ja lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artikleid 13, 15a, artikli 16 lõikeid 1, 2, 3, 4 ja 12, artikleid 17, 18, 19, 20, 21, 22, 22a, 23 ja 29. Vastavalt sellele käsitatakse:

(a)kõiki viiteid heitkogustele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud heitkogustele;

(b) kõiki viiteid käitajale viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud reguleeritud üksustele;

(c)kõiki viiteid lubatud heitkoguse ühikutele viidetena käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutele.

Artikkel 30h

Ülemäärase hinnatõusu korral võetavad meetmed

1.Kui rohkem kui kolme järjestikuse kuu jooksul on lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind enampakkumistel, mis korraldatakse kooskõlas artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud õigusaktiga, rohkem kui kaks korda kõrgem kui lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind kuue eelneva järjestikuse kuu jooksul käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistel, võtab komisjon kiiremas korras vastu otsuse vabastada kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikega 7 turustabiilsusreservist 50 miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut.

2.Kui rohkem kui kolme järjestikuse kuu jooksul on lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind enampakkumistel, mis korraldatakse kooskõlas artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud õigusaktiga, rohkem kui kolm korda kõrgem kui lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind kuue eelneva järjestikuse kuu jooksul käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistel, võtab komisjon kiiremas korras vastu otsuse vabastada kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikega 7 turustabiilsusreservist 150 miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut.

Artikkel 30i

Käesoleva peatüki läbivaatamine

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva peatüki sätete rakendamisest, võttes vaatluse alla nende tõhususe, haldamise ja praktilise kohaldamise, sealhulgas otsuse (EL) 2015/1814 kohaste eeskirjade kohaldamise ja käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise II, IIa ja III peatükiga hõlmatud nõuete täitmise kohustusega üksuste kohustuste täitmiseks. Vajaduse korral esitab komisjon koos kõnealuse aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat peatükki muuta. Komisjon peaks 31. oktoobriks 2031 hindama, kas III lisaga hõlmatud sektorite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud sektoreid hõlmavasse heitkogustega kauplemise süsteemi on teostatav.“

(22)Direktiivi 2003/87/EÜ I, IIb, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale ning direktiivile 2003/87/EÜ lisatakse III, IIIa ja IIIb lisa vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine

Otsust (EL) 2015/1814 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega:

“Ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv asjaomasel aastal on alates 1. jaanuarist 2008 välja antud, reservi mitte lisatud lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ, nagu see kehtis 18. märtsini 2018, artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel ajavahemikul välja antud lubatud heitkoguse ühikute arv ning käitiste õigused kasutada ELi HKSi kohaseid rahvusvahelisi ühikuid seoses enne asjaomase aasta 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste summa tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni sama aasta 31. detsembrini ning kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud lubatud heitkoguse ühikud.“;

(b)lisatakse lõige 4a:

„4 a. Alates [käesoleva direktiivi jõustumisele järgnev aasta] võetakse ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvu arvutamisel arvesse lennunduse ja meretranspordi jaoks alates kõnealuse aasta algusest välja antud lubatud heitkoguse ühikute arvu ning õhusõiduki käitajate ja laevaettevõtjate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute arvu seoses heitkogustega, mille puhul lubatud heitkoguse ühikud on ühikud, mida saab kasutada ELi HKSi kohustuste täitmiseks.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3ga kohaselt kehtetuks tunnistatud lubatud heitkoguse ühikuid käsitatakse ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvu arvutamisel välja antud lubatud heitkoguse ühikutena.“;

(c)lõiked 5 ja 5a asendatakse järgmisega:

„5. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv jääb vahemikku 833 ja 1 096 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline lubatud heitkoguse ühikute arv, mis on võrdne ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute kõige viimase käesoleva artikli lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 833 miljoni vahega, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on suurem kui 1 096, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline arv lubatud heitkoguse ühikuid, mis vastab 12 %-le ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12 kuu jooksul. Erandina viimasest lausest on see protsent kuni 31. detsembrini 2030 kahekordne.

Ilma et see piiraks käesoleva lõike kohaselt mahaarvatavate lubatud heitkoguse ühikute koguarvu, ei võeta 31. detsembrini 2030 liikmesriikide osade kindlaksmääramisel selles lubatud heitkoguse ühikute koguarvus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud lubatud heitkoguse ühikuid.

5a. Alates 2023. aastast tunnistatakse kehtetuks reservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute osa, mis ületab 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, välja arvatud juhul, kui artikli 3 kohaselt toimuva esimese läbivaatamise käigus otsustatakse teisiti.“

(2)Lisatakse järgmine artikkel 1a:

„Artikkel 1a

Turustabiilsusreservi toimimine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris

1.Direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud lisatakse käesoleva otsuse artikli 1 kohaselt loodud reservi eraldi sektsiooni ja vabastatakse sealt kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud eeskirjadega.

2.Reservi lisamine käesoleva artikli alusel algab 1. septembril 2027. Lubatud heitkoguse ühikuid, mis on hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga, lisatakse reservi, hoitakse seal ja vabastatakse reservist eraldi käesoleva otsuse artikliga 1 hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutest.

3.2026. aastal luuakse lõikes 1 osutatud sektsioon kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 2 teise lõiguga. Käesolevas lõikes osutatud lubatud heitkoguse ühikud, mida reservist ei vabastata, kaotavad kehtivuse 1. jaanuariks 2031.

4.Komisjon avaldab igal aastal direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvu järgmise aasta 15. maiks eraldi artikli 1 lõike 4 kohaselt ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute arvust. Käesoleva artikli alusel asjaomasel aastal ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud, alates 1. jaanuarist 2026 välja antud lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivne arv, millest on maha arvatud direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud tõendatud heitkoguste kumulatiivne kogus tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni asjaomase aasta 31. detsembrini ning kõik direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud, mis on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud. Esimest korda avaldatakse koguarv hiljemalt 15. mail 2027.

5.Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv, mis vastab kõige viimasele käesoleva artikli lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvule, on üle 440 miljoni, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d kohaselt enampakkumisel müüdavate peatükiga IVa hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute arvust maha 100 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, ning need lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

6.Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on väiksem kui 210 miljonit, vabastatakse asjaomasel aastal reservist 100 miljonit peatükiga IVa hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut ja lisatakse need liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d kohaselt enampakkumisel müüdavate peatükiga IVa hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute arvule. Juhul kui reservis on vähem kui 100 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, vabastatakse kõik reservis olevad lubatud heitkoguse ühikud käesoleva lõike alusel.

7.Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30h kohaselt reservist vabastatavad kogused lisatakse kolme kuu jooksul alates direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30h kohaselt vastu võetud meetme jõustumisest liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30h kohaselt enampakkumisel müüdavate IVa peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute kogusele.

8.Direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artikli 1 lõiget 8 ja artiklit 3.“

Artikkel 3
Määruse (EL) 2015/757 muutmine

Määrust (EL) 2015/757 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid q ja r:

„q)    „haldav asutus“ – laevandusettevõtjale määratud haldav asutus, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ* artiklis 3gd;

r) „ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed“ – kõigi aruandeperioodil ettevõtja vastutusel olnud laevade CO2 heitkoguste summa, millest ettevõtja peab aru andma vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ.

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).“

(2)Artiklisse 4 lisatakse lõige 8:

„8.    Ettevõtjad esitavad vastavalt artiklile 11a ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed aruandeperioodil nende vastutusel olnud laevade kohta.“

(3)Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud meetodeid ja II lisas sätestatud eeskirju, et võtta arvesse direktiivi 2003/87/EÜ muudatusi, asjakohaseid rahvusvahelisi eeskirju ning rahvusvahelisi ja Euroopa standardeid. Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et täpsustada nendes sätestatud seiremeetodite elemente, võttes arvesse tehnoloogia ja teaduse arengut ning et tagada direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kehtestatud ELi HKSi tõhus toimimine.“

(4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ettevõtjad kasutavad standardseid seirekavavorme, mis esitatakse automatiseeritud süsteeme ja andmevahetusvorminguid kasutades. Kõnealused vormid, sealhulgas tehnilised eeskirjad nende ühetaoliseks kohaldamiseks ja automaatseks edastamiseks, määratakse kindlaks komisjoni poolt rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

(b)lisatakse lõiked 6, 7 ja 8:

„6. Kolme kuu jooksul alates [läbivaadatud HKSi direktiivi jõustumise kuupäev] esitavad ettevõtjad vastutavale haldavale asutusele iga oma käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva laeva kohta seirekava, mille tõendaja peab esmalt hindama käesoleva määruse nõuetele vastavaks.

7. Olenemata lõikest 6 esitavad ettevõtjad laevade kohta, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse esimest korda pärast [läbivaadatud HKSi direktiivi jõustumise kuupäev], vastutavale haldavale asutusele käesoleva määruse nõuetele vastava seirekava ilma liigse viivituseta ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda, kui iga laev on külastanud esimest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat sadamat.

8. Kahe aasta jooksul pärast [läbivaadatud HKSi direktiiv] jõustumist kiidavad vastutavad haldavad asutused ettevõtjate esitatud seirekavad heaks kooskõlas komisjoni poolt teise lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega. Laevade puhul, mis kuuluvad [läbivaadatud HKSi direktiiv] kohaldamisalasse esimest korda pärast direktiivi jõustumist, kiidab vastutav haldav asutus esitatud seirekava kooskõlas komisjoni poolt teise lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega heaks nelja kuu jooksul pärast laeva esmakordset külastust liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses eeskirjadega, mille alusel haldavad asutused seirekavad heaks kiidavad.“

(5)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega:

„Pärast hindamist teatab tõendaja ettevõtjale, kas kõnealused muudatused vastavad nõuetele. Ettevõtja esitab muudetud seirekava vastutavale haldavale asutusele pärast seda, kui on saanud tõendajalt teate, et seirekava vastab nõuetele.“;

(b)lisatakse järgmine lõige 5:

„5.    Haldav asutus kiidab heaks lõike 2 punktide a, b, c ja d kohased seirekava muudatused kooskõlas komisjoni poolt käesoleva lõike teise lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega.

   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses eeskirjadega, mille alusel haldavad asutuste kiidavad heaks seirekavadesse tehtud muudatused.“;

(6)artikli 10 esimesele lõigule lisatakse punkt k:

„k) meretransporditegevustega seotud kogu summaarne CO2 heitkogus, millest tuleb direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt aru anda.“;

(7)lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Aruandlus ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta ning andmete esitamine

1.Ettevõtjad teevad kooskõlas lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega aruandeperioodi jooksul kindlaks ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed, mis põhinevad heitearuandel ja artikli 11 lõikes 2 osutatud aruandel iga laeva kohta, mis oli aruandeperioodil nende vastutusel.

2. Alates 2024. aastast esitab ettevõtja iga aasta 31. märtsiks vastutavale haldavale asutusele kooskõlas lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed, mis hõlmavad direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt meretransporditegevuste kohta esitatavaid heitkoguseid aruandeperioodil ja on tõendatud käesoleva määruse III peatüki kohaselt (edaspidi „ettevõtja tasandi tõendatud summaarse heitkoguse andmed“).

3. Haldav asutus võib nõuda, et ettevõtjad esitaksid ettevõtja tasandi tõendatud summaarse heitkoguse andmed enne 31. märtsi, kuid mitte enne 28. veebruari.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret ja aruandlust ning ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete esitamist haldavale asutusele.“;

(8)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Heitearuande vorm ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete esitamine“;

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Heitearuanne ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed esitatakse automatiseeritud süsteemide ja andmevahetusvormingute, sealhulgas elektrooniliste vormide abil.“

(9)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tõendaja hindab heitearuande ja artikli 11 lõikes 2 osutatud aruande vastavust artiklites 8–12 ning I ja II lisas sätestatud nõuetele.;

(b)lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Tõendaja hindab ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete vastavust lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuetele.

Kui tõendaja jõuab piisava kindlusega järeldusele, et ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ei sisalda olulisi väärkajastamisi, väljastab tõendaja kontrolliaruande, milles kinnitatakse, et ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed on tunnistatud rahuldavaks kooskõlas lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kontrolli ning kontrolliaruande väljaandmist.“

(10)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) arvutused, mille alusel määratakse üldine CO2 heitkogus ja kogu summaarne CO2 heitkogus, millest tuleb direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt seoses meretransporditegevustega aru anda;“;

(b)lisatakse järgmine lõige 4:

„4. Ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kontrollimisel hindab tõendaja esitatud andmete täielikkust ja kooskõla ettevõtja esitatud teabega, sealhulgas tema tõendatud heitearuannete ja artikli 11 lõikes 2 osutatud aruannetega.“

(11)Artiklisse 15 lisatakse lõige 6:

„6.    Seoses ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamisega järgivad tõendaja ja ettevõtja teise lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tõendamiseeskirju. Tõendaja ei kontrolli ühegi ettevõtja vastutusel oleva laeva heitearuannet ega artikli 11 lõikes 2 osutatud aruannet.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kontrollimist, sealhulgas kontrollimeetodeid ning kontrollimenetlusi.“

(12)Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Tõendajatele, kes hindavad seirekavasid ja heitearuandeid ning ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmeid ning annavad välja käesolevas määruses osutatud kontrolliaruandeid ja nõuetele vastavuse dokumente, annab käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse jaoks akrediteeringu riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008.“

(13)Artikli 20 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Laevadele, mille puhul ei ole seire- ja aruandlusnõudeid täidetud kahe või enama järjestikuse aruandeperioodi jooksul, ja kui järgimist ei suudeta tagada muude täitemeetmetega, võib sisenemissadama liikmesriigi pädev asutus pärast seda, kui on andnud asjaomasele laevandusettevõtjale võimaluse esitada oma märkused, anda välja väljasaatmiskorralduse, millest teatatakse komisjonile, EMSA-le, teistele liikmesriikidele ja asjaomasele lipuriigile. Sellise väljasaatmiskorralduse väljaandmise tulemusena keelab iga liikmesriik, välja arvatud liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab, asjaomase laeva sisenemise oma sadamatesse seni, kuni laevaettevõtja täidab oma seire- ja aruandluskohustusi vastavalt artiklitele 11 ja 18. Kui laev sõidab liikmesriigi lipu all, annab asjaomane liikmesriik pärast seda, kui on andnud asjaomasele ettevõtjale võimaluse esitada oma märkused, korralduse laev kinni pidada, kuni ettevõtja on oma kohustused täitnud. Kõnealuste kohustuste täitmist kinnitab väljasaatmiskorralduse väljastanud pädevale riiklikule asutusele kehtiva nõuetele vastavuse tunnistuse esitamine. Käesolev lõige ei piira merehädas olevate laevade suhtes rakendatavate rahvusvaheliste merenduseeskirjade kohaldamist.“

(14)Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2 seoses ELi HKSi toimimise tagamisega, ning artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 11a lõikes 4, artikli 13 lõikes 6 ja artikli 15 lõikes 6, antakse komisjonile määramata ajaks alates [muudetud seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus] jõustumisest.“;

(b)lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõnad „Artikli 5 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5, artikli 16 lõikes 3“ sõnadega „Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 11a lõikes 4, artikli 13 lõikes 6, artikli 15 lõikes 5, artikli 15 lõikes 6 ja artikli 16 lõikes 3“.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 1 ja 2 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2023. Nad edastavad kõnealuste normide tekstid viivitamata komisjonile.

2.Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Üleminekusätted

1.Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustust täites, et nende siseriiklikke õigusakte, millega võetakse üle direktiivi 2003/87/EÜ [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale eelnev päev] kehtinud redaktsiooni artikli 3 punkt u, artikli 10a lõige 3 ja artikli 10a lõige 4, artikli 10c lõige 7 ja I lisa punkt 1, kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.

Artikkel 6

Artikli 3 kohaldamise alguskuupäev

Artiklit 3 kohaldatakse alates [muudetud HKSi direktiivi jõustumise kuupäev].

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Artikkel 3 on aga tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK    

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus    

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad    

1.3.    Ettepanek/algatus käsitleb    

1.4.    Eesmärgid

1.4.1.    Üldeesmärgid    

1.4.2.    Erieesmärgid    

1.4.3.    Oodatavad tulemused ja mõju    

1.4.4.    Tulemusnäitajad    

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused    

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava    

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.    

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid    

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega    

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang    

1.6.    Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju    

1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid    

2.    HALDUSMEETMED    

2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad    

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem(id)    

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus    

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.    Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).    

2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed    

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU    

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub    

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele    

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade    

3.2.2.    Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)    

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade    

3.2.4.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga    

3.2.5.    Kolmandate isikute rahaline osalus    

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele    

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 67  

✓ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

- Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

✓ Piiramatu kestusega

·Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2024,

·millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 73  

✓ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

✓ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

✓    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

✓ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

✓Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻    avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

(2)Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

(3)Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei ole asjakohane.

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

·◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

·✓    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

·◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

·✓    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

·◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

·✓    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

·✓    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

·◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

·◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

·✓    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

·◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju tuludele 

·◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

·✓Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

✓    omavahenditele

✓muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    COM(2019) 640 final.

(2)    COM(2018) 773 final.

(3)    COM(2020) 562 final.

(4)    Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumise järeldused EUCO 22/20 CO EUR 17 CONCL 8.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(6)    Vastavalt ELi 2020. aasta võrdlusstsenaariumile, mida kasutatakse mõju hindamisel lähtestsenaariumina (vt mõjuhinnangu punkt 5.1).

(7)    Allikas: https://ec.europa.eu/transport/themes/mobilitystrategy_en  

(8)    Meretranspordi heite vähendamise projektsioonide võrdlusaastaks valiti 2008. aasta, et tagada kooskõla IMO eesmärkidega, mis kõik on väljendatud võrdlusena 2008. aastaga.

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55–76).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26–42).

(12)    Määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55–76).

(13)    Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70).

(14)        Eelkõige jõupingutuste jagamise määrus; maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlev määrus; sõiduautode ja kaubikute CO2-heite normid; taastuvenergia direktiiv (II); energiatõhususe direktiiv ning hilisemas etapis hoonete energiatõhususe direktiiv. Muud asjakohased algatused hõlmavad energia maksustamise direktiivi muutmist; nullsaaste saavutamise tegevuskava; tööstusheidete direktiivi muutmist; liikuvusega seotud algatusi, nagu transpordikütustega seotud algatused (algatus „FuelEU Maritime“ ja algatus „ReFuelEU Aviation“), ning ettepanekut piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta.

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3–27).

(17)    Esialgsele mõjuhinnangule oodati tagasisidet 29. oktoobrist 2020 kuni 26. novembrini 2020 ja saadi ligikaudu 250 vastust. Tulemused on kättesaadavad järgmisel veebilehel: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12660-Updating-the-EU-Emissions-Trading-System .

(18)    Konsultatsioon oli avatud 12 nädala jooksul alates 13. novembrist 2020 kuni 5. veebruarini 2021. Tulemused on kättesaadavad järgmisel veebilehel: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12660-Updating-the-EU-Emissions-Trading-System/public-consultation .

(19)    Sidusrühmade seas korraldatud küsitlus kestis 2020. aasta detsembrist 2021. aasta veebruarini ning temaatiliste vestluste programm 2021. aasta jaanuarist 2021. aasta veebruarini.

(20)     https://ec.europa.eu/clima/events/expert-workshop-market-stability-reserve_et . https://ec.europa.eu/clima/events/2nd-expert-workshop-market-stability-reserve_et .

(21)    SWD(2020) 176.

(22)    Euroopa Komisjon: komisjoni teatist COM(2018) 773 „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ toetav põhjalik analüüs, Brüssel, 28. november 2018.

(23)    Modelleerimisel põhinevad prognoosid energeetika, transpordi ja kasvuhoonegaaside heite suundumuste kohta aastani 2050, lähtudes järjepidevatest eeldustest ELi, liikmesriikide ja ELi poliitika kohta ning liikmesriikide eripäradest ning tuginedes liikmesriikide ekspertidega konsulteerimisele.

(24)    Vivid Economics (2021) – „Review of the EU ETS’ market Stability Reserve“ (ELi HKSi turustabiilsusreservi läbivaatamine), kliimameetmete peadirektoraadi jaoks koostatud aruanne, ilmumas.

(25)    Ricardo, E3 Modelling and Trinomics (2021) – „Study on EU ETS for maritime transport and possible alternative options or combinations to reduce greenhouse gas emissions“, ilmumas.

(26)    SWD(2020) 176.

(27)    ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(28)    C(2020) 6126.

(29)    Selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal aruande, milles pööratakse erilist tähelepanu sellistele küsimustele nagu LHÜde eraldamine, registri toimimine, seire ja aruandluse kohaldamine, tõendamine ja akrediteerimine ning nõuetele vastavusega seotud küsimused.

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(31)    Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4–42).

(32)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2392, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi ülemaailmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast (ELT L 350, 29.12.2017, lk 7–14) .

(33)    Sarnaselt sellele, kuidas kohaldatakse paindlikkusmeedet seoses liikmesriikide võimalusega kasutada ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid, mida võetakse arvesse ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/842 (milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013) artikli 6 lõikes 2 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26–42).

(34)    ELT C , , lk .

(35)    ELT C , , lk .

(36)    Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).

(37)    COM(2019) 640 final.

(38)    Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 ( https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_en ).

(39)     https://www4.unfccc.int/sites/ndcstaging/PublishedDocuments/European%20Union%20First/EU_NDC_Submission_December%202020.pdf  

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(42)    Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26).

(43)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17)

(44)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Heas seisundis planeet kõigi jaoks: ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ (COM(2021) 400 final).

(45)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil(ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

(49)    Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.

(50)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2392, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi ülemaailmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast (ELT L 350, 29.12.2017, lk 7) .

(51)    [palun märkida täielik ELT viide].

(52)    [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].

(53)     Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 2.7.2019, lk 3).

(54)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

(55)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(56)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil(ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(57)    COM(2020) 562 final.

(58)    Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

(59)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(60)    2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].

(61)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).

(62)    [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77).

(64)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(65)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(66)    ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(67)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(68)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(69)    C(2020) 6126.

(70)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53–78).

(71)    Eelkõige jõupingutuste jagamise määrus; maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlev määrus; sõiduautode ja kaubikute CO2-heite normid; taastuvenergia direktiiv (II); energiatõhususe direktiiv ning hilisemas etapis hoonete energiatõhususe direktiiv. Muud asjakohased algatused hõlmavad energia maksustamise direktiivi muutmist; nullsaaste saavutamise tegevuskava; tööstusheidete direktiivi muutmist; liikuvusega seotud algatusi, nagu transpordikütustega seotud algatused (algatus „FuelEU Maritime“ ja algatus „ReFuelEU Aviation“), ning ettepanekut piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta.

(72)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).

(73)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(74)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 551 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

{SEC(2021) 551 final} - {SWD(2021) 557 final} - {SWD(2021) 601 final} - {SWD(2021) 602 final}

LISA

Direktiivi 2003/87/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

(a)punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega käitisi, mille puhul moodustab üle 95 % kasvuhoonegaaside koguheitest artikli 14 kohaselt sätestatud kriteeriumidele vastava biomassi põletamisel tekkiv heide.

2. Kui selleks, et langetada otsus käitise lisamise kohta ELi HKSi, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusseadmed, särdamisahjud, põletusahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, tõrvikpõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW.“;

(b)tabelit muudetakse järgmiselt:

i)teine rida asendatakse järgmisega:

ii)viies rida asendatakse järgmisega:

iii)seitsmes rida asendatakse järgmisega:

(c)tegevusalade liikide viieteistkümnes rida asendatakse järgmisega:

iv)kaheksateistkümnes rida asendatakse järgmisega:

v)kahekümne neljas rida asendatakse järgmisega:

vi)kahekümne seitsmes rida asendatakse järgmisega:

vii)viimase uue rea järele lisatakse joonega eraldatult järgmine rida:

(1)Direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisa asendatakse järgmisega:

„IIb LISA

A osa – ARTIKLI 10 LÕIKE 1 KOLMANDALE LÕIGULE VASTAVATE MODERNISEERIMISFONDI VAHENDITE JAOTUS

B osa – ARTIKLI 10 LÕIKE 1 NELJANDALE LÕIGULE VASTAVATE MODERNISEERIMISFONDI VAHENDITE JAOTUS

(2)Direktiivile 2003/87/EÜ lisatakse järgmised III, IIIa ja IIIb lisa:

„III LISA

IVa PEATÜKIGA HÕLMATUD TEGEVUSALA

_________

IIIa LISA

LINEAARSE VÄHENDAMISTEGURI KOHANDAMINE VASTAVALT ARTIKLI 30c LÕIKELE 2

1.Kui IVa peatüki kohaselt aastate 2024–2026 kohta teatatud keskmised heitkogused on üle 2 % suuremad kui artikli 30c lõike 1 kohaselt määratud 2025. aasta koguse väärtus ja kui need erinevused ei ole tingitud vähem kui 5 % erinevusest IVa peatüki kohaselt teatatud heitkoguste ja IVa peatükiga hõlmatud sektorites UNFCCC allikakategooriatest pärit liidu 2025. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriandmete vahel, siis arvutatakse lineaarne vähendamistegur, kohandades artikli 30c lõikes 1 osutatud lineaarset vähendamistegurit.

2.Punkti 1 kohane kohandatud lineaarne vähendamistegur määratakse järgmiselt:

[LRFadj = 100%* ( ( MRV[2024-2026] – ( MRV[2024-2026] + ( (ESR[2024] – 6*LRF2024*ESR2024) – MRV[2024-2026]) / 5) ) / MRV[2024-2026] ), kus

LRFadj on kohandatud lineaarne vähendamistegur;

MRV[2024–2026] on IVa peatüki kohaste tõendatud heitkoguste keskmine aastatel 2024–2026;

ESR[2024] on IVa peatükiga hõlmatud sektorite jaoks artikli 30c lõike 1 kohaselt määratud 2024. aasta heitkoguste väärtus;

LRF2024 on artikli 30c lõikes 1 osutatud lineaarne vähendamistegur.]“

_________

(3)Direktiivi 2003/87/EÜ IV lisa muudetakse järgmiselt:

A osa jaotist „Arvutamine“ muudetakse järgmiselt:

i) neljanda lõigu viimane lause „Biomassi heitekoefitsient võrdub nulliga.“ asendatakse järgmisega:

„Direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastava biomassi heitekoefitsient, koos käesoleva direktiivi alusel kohaldamiseks tehtud vajalike kohandustega, mis on sätestatud artiklis 14 osutatud rakendusaktides, on null.“;

ii) kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Kasutatakse direktiivi 2010/75/EL kohaselt välja töötatud standardväärtusega oksüdatsioonikoefitsiente, välja arvatud juhul, kui käitaja suudab tõendada, et tegevuspõhised koefitsiendid on täpsemad.“;

b)B osa jaotises „Süsinikdioksiidi heitkoguste seire“ asendatakse neljanda lõigu viimane lause „Biomassi heitekoefitsient on null.“ järgmisega:

„Direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastava biomassi heitekoefitsient, koos käesoleva direktiivi alusel kohaldamiseks tehtud vajalike kohandustega, mis on sätestatud artiklis 14 osutatud rakendusaktides, on null.“;

a)lisatakse järgmine C osa:

„C osa – III lisas osutatud tegevusalale vastavate heitkoguste seire ja aruandlus

Heitkoguste seire

Heitkoguseid seiratakse arvutuste abil.

Arvutamine

Heitkoguste arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

tarbimisse lubatud kütus × heitekoefitsient

Tarbimisse lubatud kütus hõlmab reguleeritud üksuse poolt tarbimisse lubatud kütuse kogust.

Kasutatakse standardseid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) heitekoefitsiente, mis on võetud IPCC 2006. aasta inventuurisuunistest või nende hilisematest ajakohastatud versioonidest, välja arvatud juhul, kui kütusepõhised heitekoefitsiendid, mille on määranud sõltumatud akrediteeritud laboratooriumid tunnustatud analüütiliste meetodite abil, on täpsemad.

Iga reguleeritud üksuse ja iga kütuse kohta tehakse eraldi arvutused.

Heitkoguste aruandlus

Iga reguleeritud üksus esitab oma aruandes järgmise teabe:

A. Reguleeritud üksuse tuvastamiseks vajalikud andmed, sealhulgas:

— reguleeritud üksuse nimi;

— reguleeritud üksuse aadress, seahulgas sihtnumber ja riik;

— reguleeritud üksuse pool tarbimisse lubatud kütuse liik ja tegevused, mille kaudu ta kütuse tarbimisse lubab, sealhulgas kasutatav tehnoloogia;

— kontaktisiku aadress, telefon, faks ja e-posti aadress ning

— reguleeritud üksuse ja võimaliku emaettevõtja omaniku nimi.

B. III lisas kindlaks määratud hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris põletamiseks kasutatava iga tarbimisse lubatud kütuseliigi puhul, mille heitkogused arvutatakse:

— tarbimisse lubatud kütuse kogus;

— heitekoefitsiendid;

— koguheide;

— tarbimisse lubatud kütuse lõppkasutus(ed) ning

— määramatus.

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kooskõlastada aruandlusnõuded olemasolevate aruandlusnõuetega, et vähendada ettevõtjate aruandluskoormust.“

(4)Direktiivi 2003/87/EÜ V lisasse lisatakse järgmine C osa:

„C osa – III lisas osutatud tegevusalale vastavate heitkoguste tõendamine

Üldpõhimõtted

1. III lisas osutatud tegevusele vastavad heitkogused tuleb tõendada.

2. Tõendamisel võetakse arvesse artikli 14 lõikele 3 vastavat aruannet ja eelneva aasta seireandmeid. Tõendamisel käsitletakse seiresüsteemide usaldusväärsust, usutavust ja täpsust ning heitkogustega seotud esitatud andmeid ja teavet, eelkõige

a) tarbimisse lubatud kütuseid ja nendega seotud arvutusi;

b) heitekoefitsientide valikut ja kasutamist;

c) arvutusi, mille tulemusel määratakse üldine heitkogus.

3. Teatatud heitkoguseid võib tõendada üksnes juhul, kui usaldusväärsed ja usutavad andmed võimaldavad heitkoguseid piisava kindlusega määrata. Piisava kindluse saavutamiseks peab reguleeritud üksus näitama, et

a) esitatud andmetes ei esine vastuolusid;

b) andmete kogumine on toimunud kooskõlas kehtivate teadusstandarditega ning

c) reguleeritud üksuse asjaomased registrid on täielikud ja järjepidevad.

4. Tõendajale tagatakse juurdepääs kõikidele tõendamise objektiga seotud tegevuskohtadele ja andmetele.

5. Tõendaja võtab arvesse, kas reguleeritud üksus on registreeritud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS).

Metoodika

Strateegiline analüüs

6. Tõendamine põhineb kõigi reguleeritud üksuse poolt tarbimisse lubatud kütuste koguste strateegilisel analüüsil. Selleks peab tõendajal olema ülevaade kõigist tegevustest, mille kaudu reguleeritud üksus kütuseid tarbimisse lubab, ja nende olulisusest heitkoguste seisukohast.

Protsessi analüüs

7. Esitatud teabe tõendamine toimub vajaduse korral reguleeritud üksuse tegevuskohas. Tõendaja teeb esitatud andmete ja teabe usaldusväärsuse kindlakstegemiseks pistelisi kontrolle.

Riskianalüüs

8. Tõendaja hindab kõiki reguleeritud üksuse poolt kütusete tarbimisse lubamiseks kasutatavaid viise, et hinnata reguleeritud üksuse üldist heitkogust käsitlevate andmete usaldusväärsust.

9. Selle analüüsi alusel nimetab tõendaja selgelt võimalikud suurema veariskiga elemendid ning muud seire- ja aruandluskorra aspektid, mis võivad tõenäoliselt üldise heitkoguse määramisega seotud vigade tekkimisele kaasa aidata. See hõlmab eelkõige eri allikatest pärinevate heitkoguste taseme määramiseks vajalikke arvutusi. Erilist tähelepanu pööratakse suure veariskiga elementidele ja seirekorra eespool nimetatud aspektidele.

10. Tõendaja võtab arvesse kõiki tõhusaid riskikontrollimeetodeid, mida reguleeritud üksus ebakindluse vähendamiseks kasutab.

Aruanne

11. Tõendaja koostab tõendamisprotsessi aruande, milles märgitakse, kas artikli 14 lõikele 3 vastav aruanne on rahuldav. Kõnealuses aruandes esitatakse kõik tehtud töö seisukohast olulised küsimused. Kui tõendaja arvates ei ole koguheidet oluliselt väärkajastatud, võib esitada deklaratsiooni, et artikli 14 lõikele 3 vastav aruanne on rahuldav.

Tõendaja pädevusele esitatavad miinimumnõuded

12. Tõendaja on reguleeritud üksusest sõltumatu, täidab oma ülesandeid usaldusväärselt, objektiivselt ja professionaalselt ning tunneb

a) käesoleva direktiivi sätteid, samuti asjaomaseid standardeid ja suuniseid, mille komisjon on artikli 14 lõike 1 kohaselt vastu võtnud;

b) tõendatavate tegevusaladega seotud õigus- ja haldusnorme ning

c) reguleeritud üksuse poolt kütuste tarbimisse lubamiseks kasutatavate viisidega, eelkõige andmete kogumise, mõõtmise, arvutamise ja esitamisega seotud teabe saamist.“