EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.8.2021

COM(2021) 477 final

2021/0270(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1091 seoses liidu toetusega põllumajandusettevõtete integreeritud statistika jaoks aastate 2021–2027 finantsraamistikus

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määrusega (EL) 2018/1091 on kehtestatud rahastamispakett (st eelarveeraldis) kogu asjaomase mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks. See sisaldab sätet andmekogumise eelarve kehtestamise kohta 2023. ja 2026. aastal läbiviidavate uuringute jaoks. Määruse artiklis 14 on sätestatud, et pärast 2021–2027. aastaks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist määravad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kindlaks 2020. aasta järgseks ajaks ettenähtud summa.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Statistika peab olema usaldusväärne ja kvaliteetne, et poliitikakujundajad, ettevõtjad ja üldsus saaksid teha asjakohaseid tõenduspõhiseid otsuseid.

2020. aasta põllumajandusstatistika strateegias on sätestatud järgmised põhieesmärgid:

·teha tõhusalt ja tulemuslikult kvaliteetset, kasutajate vajadustele vastavat statistikat;

·parandada Euroopa põllumajandusstatistika ühtlust ja sidusust.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kvaliteetse statistika pakkumine Euroopa poliitika toetamiseks on ühtse turu programmi 3 raames Euroopa statistika peamine eesmärk. Keskkonna- ja põllumajandusstatistika on üks programmi kolmest statistika kogumise valdkonnast. Samuti on vaja õigeaegseid ja asjakohaseid andmeid ühise põllumajanduspoliitika jaoks.

Käesoleva algatusega rakendatakse seda eesmärki aastatel 2021–2026.

Euroopa põllumajandusstatistika süsteem aitab samuti kaasa komisjoni kuuest prioriteedist vähemalt kahe saavutamisele, nimelt:

·Euroopa roheline kokkulepe koos selle aluseks oleva strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ning

·inimeste hüvanguks toimiv majandus,

esitades paremaid andmeid kõnealuse sektori kestlikkuse hindamiseks keskkonna, inimeste, piirkondade ja majanduse vaatenurgast. Põllumajandusstatistika on kasulik ka ELi ja liikmesriikide muude prioriteetide puhul, mis mõjutavad põllumajandust ja maaelu arengut või mida mõjutavad põllumajandus ja maaelu areng.

ELi poliitika toetamiseks on vaja kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonna olukorra kohta liidus. Euroopa statistika võib aidata laiemal üldsusel mõista demokraatlikku protsessi ja selles osaleda ning arutada ELi praegust olukorda ja tulevikku. Põllumajandusstatistika põhieesmärk on esitada aja- ja asjakohaseid andmeid, mis vastavad ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ning muude keskkonna, toiduga kindlustatuse ja loomade heaoluga seotud poliitikavaldkondade vajadustele.

Põllumajandusstatistika annab ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja jälgimiseks vajalikke kvaliteetseid tõendeid. Ühine põllumajanduspoliitika on oluline tööhõive ning aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendaja liidus. Maaelu arengu poliitika, mis on ühise põllumajanduspoliitika lahutamatu osa, aitab lisaks oma sotsiaaleesmärkidele parandada ka põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja kestlikkust. Ühine põllumajanduspoliitika moodustas 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus üle 37 % ELi kogueelarvest.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa statistika õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 338. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmeid statistika tegemiseks, kui see on vajalik, et Euroopa Liit saaks täita oma ülesandeid. Artiklis 338 on sätestatud nõuded Euroopa statistika kohta, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 4 nähakse ette õigusraamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse. Euroopa statistikasüsteem tagab taristu statistilise teabe jaoks. Süsteem on kujundatud nii, et see rahuldab paljude kasutajate vajadused ja toetab otsustusprotsessi demokraatlikes ühiskondades. Käesolev määruse ettepanek on koostatud eesmärgiga kaitsta Euroopa statistikasüsteemi partnerite põhitegevust, tagades samas paremini põllumajandusstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse.

Statistiliste andmete põhikriteeriumide hulka kuuluvad sidusus ja võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda vajalikku sidusust ja võrreldavust saavutada ilma selge Euroopa raamistikuta, st ELi õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistilised mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded. Ühise põllumajanduspoliitika puhul on põllumajandusstatistika võrreldavuse nõue väga oluline.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, pidades silmas järgmist.

Kõikides liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamisega tagab ettepanek kogutud ja koostatud Euroopa põllumajandusstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samamoodi tagab ettepanek, et Euroopa põllumajandusstatistika jääb asjakohaseks ning seda kohandatakse vastavalt kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika tegemise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide süsteemide eripära.

•Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

·kehtivad põllumajandusstatistikat käsitlevad õigusaktid ei vasta piisavalt uutele ja tekkivatele andmevajadustele, kuna statistika tegemine ei ole õigusaktides nõudena kirjas. Samuti ei ole õigusaktid piisavalt paindlikud ja integreeritud, et uutele vajadustele kohe reageerida;

·Euroopa põllumajandusstatistika süsteem ei ole piisavalt paindlik ega võimalda reageerida tekkivatele vajadustele nii kiiresti kui vaja. See on osaliselt tingitud statistika kogumise olemusest, aga ka sellest, kuidas eeskirjad on kehtestatud, ning eelarve- ja inimressursside puudusest;

·andmete kogumine ei ole piisavalt ühtlustatud ega sidus. Selle põhjuseks on asjaolu, et tekib vajadus uute andmete järele, õigusaktid on aastate jooksul välja töötatud üksteisest sõltumatult ning mõisted ja määratlused on põllumajanduse eri valdkondades veidi erinevad;

·statistikat oleks võimalik teha tõhusamalt, kui õigusakte kohandataks nii, et need hõlmaksid eri teabeallikaid ja liikmesriigid võtaksid kasutusele nüüdisaegse tehnoloogia.

Määruse (EL) 2018/1091 ettevalmistamise osana korraldati avalik konsultatsioon, mille tulemusi on üksikasjalikult kirjeldatud eriaruandes 5 .

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Määruse (EL) 2018/1091 artikliga 13 on kehtestatud ELi rahaline toetus kõnealuse määruse rakendamiseks. Käesoleva seadusandliku ettepanekuga kehtestatakse aastateks 2021–2027 eelarve 40 000 000,00 eurot (millest 36 400 000,00 eurot on ette nähtud toetuste andmiseks riiklikele statistikaametitele).

5.MUUD ELEMENDID

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud muudatust kohaldatakse määruse (EL) 2018/1091 artikli 13 lõigete 4, 5 ja 7 ning artikli 14 lõike 1 suhtes, millega kehtestatakse igale liikmesriigile eraldatavad maksimumsummad ning rahastamispaketi suurus ja allikas aastateks 2021–2027.

2021/0270 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1091 seoses liidu toetusega põllumajandusettevõtete integreeritud statistika jaoks aastate 2021–2027 finantsraamistikus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1091 7 on sätestatud, et liikmesriigid peavad koguma ja esitama põllumajanduslike majapidamistega seotud põhilisi struktuuriandmeid (edaspidi „põhiandmed“) ja mooduliandmeid 2023. ja 2026. aastal.

(2)Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringute tegemiseks ja liidu teabenõuete täitmiseks on vaja liikmesriikide ja liidu poolset märkimisväärset rahastamist.

(3)Liikmesriigid saavad liidult kuni 75 % rahalist toetust 2023. ja 2026. aasta põhiandmete ja mooduliandmete kogumise kulude katteks, võttes arvesse määruses (EL) 2018/1091 sätestatud maksimumsummasid.

(4)Määruses (EL) 2018/1091 on sätestatud rahastamispakett kogu asjaomase mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks ning see sisaldab sätet, millega määratakse kindlaks summa, mis eraldatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus täiendava andmekogumise jaoks 2023. ja 2026. aasta uuringute raames.

(5)Järgmine mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 8 .

(6)Kooskõlas määrusega (EL) 2018/1091 peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu pärast määruse (EL, Euratom) 2020/2093 jõustumise kuupäeva määrama komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks liidu toetuse summa põllumajandusettevõtete integreeritud statistika jaoks aastateks 2021–2027 ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikus.

(7)Aastateks 2021–2027 kavandatud summast tuleks rahastada üksnes 2023. ja 2026. aastal läbi viidavaid põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid, sealhulgas kulusid, mis on seotud selliste andmebaaside haldamise, hoolduse ja arendamisega, mida komisjon kasutab liikmesriikide esitatud andmete töötlemiseks.

(8)Lisaks on pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust asjakohane jätta välja viide sellele endisele liikmesriigile.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 9 artikli 7 alusel loodud Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud.

(10)Määrust (EL) 2018/1091 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/1091 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Vaatlusaastate 2023 ja 2026 põhiandmete ja mooduliandmete kogumise kogukulude alusel makstava liidu rahalise toetuse ülemmäärad on järgmised:“;

ii)alapunkt c asendatakse järgmisega:

c) Bulgaaria, Saksamaa, Ungari ja Portugal – igaüks 2 000 000 eurot;“;

(b)lõige 5 jäetakse välja;

(c)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu rahalist toetust makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 2 punktiga d või sellele järgneva määrusega ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013.“;

(2)Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liidu rahastamispakett vaatlusaastate 2023 ja 2026 andmekogumisprogrammi rakendamise jaoks, sealhulgas assigneeringud, mis on vajalikud komisjonis liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks, on 40 000 000 eurot aastateks 2021–2027; see kaetakse aastate 2021–2027 mitmeaastasest finantsraamistikust.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD ELEMENDID

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

◻uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 10  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

⌧ Piiratud kestusega

–⌧    hõlmab ajavahemikku 01/01/2022 (esialgne) kuni 31/12/2027

–⌧    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2022–2025 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2024–2028.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11   

⌧ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–⌧ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Ei kohaldata

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:*

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–◻    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–⌧    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–⌧ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1).

(2)

   Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(3)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014. (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1.)

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164–173).

(5)    Eurostati avalike konsultatsioonide veebisait: http://ec.europa.eu/eurostat/about/opportunities/consultations/eass    Avatud avaliku konsultatsiooni aruanne:     http://ec.europa.eu/eurostat/documents/10186/6937766/Agricultural-Statistics-Strategy-2020-Report.docx .

(6)     Mõjuhinnang , mõjuhinnangu kokkuvõte , õiguskontrollikomitee arvamus

(7)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1).

(8)

   Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(10)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(11)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(12)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(13)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(14)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(15)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(16)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(17)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(18)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(19)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(20)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid...“

(21)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(22)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(23)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud noored spetsialistid delegatsioonides.

(24)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(25)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(26)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.