EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

COM(2021) 423 final

2021/0250(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2021) 190, 191}
{SEC(2021) 391}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Rahapesu ja terrorismi rahastamine kujutavad endast tõsist ohtu ELi majanduse ja finantssüsteemi usaldusväärsusele ning kodanike julgeolekule. Europoli hinnangul leitakse kahtlase finantstegevusega seotud olevat ligikaudu 1 % ELi aastasest sisemajanduse koguproduktist 1 . Pärast mitut liidu krediidiasutustega seotud väidetavat rahapesujuhtumit võttis komisjon 2019. aasta juulis vastu paketi, 2 milles analüüsitakse tol ajal ELis kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda ning jõutakse järeldusele, et seda on vaja reformida. Selles kontekstis tõsteti ELi julgeolekuliidu strateegias 3 aastateks 2020–2025 esile ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku täiustamise olulisust eurooplaste kaitsmisel terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest.

2020. aasta 7. mail esitles komisjon liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise terviklikku poliitilist tegevuskava 4 . Selles kohustus komisjon tugevdama ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju ja nende rakendamist ning määras kindlaks kuus prioriteeti ehk sammast:

1.    ELi olemasoleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemusliku rakendamise tagamine;

2.    rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise jaoks ELi ühtse reeglistiku kehtestamine;

3.    rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kehtestamine ELi tasandil;

4.    rahapesu andmebüroode koostöö- ja toetusmehhanismi loomine;

5.    ELi tasandi kriminaalõigusnormide täitmise tagamine ja teabevahetus;

6.    ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rahvusvahelisemaks muutmine.

Tegevuskava 1., 5. ja 6. sammast rakendatakse, teiste sammaste jaoks on vaja seadusandlikke meetmeid. Käesolev direktiivi ettepanek on osa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketist, mis koosneb üheks sidusaks tervikuks peetavast neljast seadusandlikust ettepanekust, mis koostati komisjoni 7. mai 2020. aasta tegevuskava järgides, et luua ELis uus ja sidusam regulatiivne ja institutsiooniline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik. Pakett hõlmab:

–finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise määruse ettepanekut 5 ;

–käesolevat direktiivi ettepanekut mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 6 ;

–ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti (AMLA) asutamise määruse ettepanekut 7 ning

–ettepanekut määruse (EL) 2015/847 uuesti sõnastamiseks, et laiendada jälgitavusnõudeid krüptovaradele 8 .

Käesolev seadusandlik ettepanek koos rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määruse ettepaneku ja määruse (EL) 2015/847 uuesti sõnastamise ettepanekuga täidab ELi ühtse reeglistiku loomise eesmärki (2. sammas).

Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu toetasid komisjoni 2020. aasta mai tegevuskava. Euroopa Parlament nõudis oma 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis liidu eeskirjade tugevdamist ning tundis heameelt ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise institutsionaalse korralduse ümberkujundamise plaanide üle 9 . Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis 2020. aasta 4. novembril vastu järeldused, milles toetatakse komisjoni tegevuskava iga sammast 10 .

Vajadust ühtlustatud eeskirjade (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määrus) ning riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide eeskirjade tugevdamise (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiiv) järele kinnitavad komisjoni 2019. aasta aruannetes esitatud tõendid. Nende aruannete koostamisel leiti, et kohustatud isikute järelevalves ei tugineta ühtsetele põhimõtetele, mistõttu on tulemused liidu siseturul teenuseid osutavate ettevõtjate jaoks eri riikides erinevad. Samuti on aruannetes välja toodud, et teave on eri riikide rahapesu andmebüroodele kättesaadav erineval määral ja see piirab nende omavahelist koostööd ning lisaks ei ole neil ühiseid tööriistu. Kõik see piiras piiriüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite avastamist. Lõpetuseks ei ole õigusliku aluse puudumise tõttu olnud seni võimalik ühendada omavahel pangakontode registreid ja andmeotsingusüsteeme, mis on rahapesu andmebüroode ja pädevate asutuste jaoks määrava tähtsusega tööriistad.

Eelnimetatud probleemide lahendamiseks ja regulatiivsete erinevuste vältimiseks on kõik erasektori suhtes kohaldatavad eeskirjad üle viidud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määruse ettepanekusse. Kuna aga liikmesriikidele on selles valdkonnas vaja paindlikkust, siis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise institutsioonilise süsteemi korraldus riiklikul tasandil jäetud käesolevasse direktiivi ettepanekusse.

Ent käesolevas ettepanekus ei piirduta üksnes praeguse direktiivi sätete uude direktiivi ülekandmisega; selleks et saavutada järelevalves ja rahapesu andmebüroode tavades ning pädevate asutuste koostöös suurem lähenemine, on tehtud mitmeid sisulisi muudatusi:

–et rahapesu andmebüroode halduskorraldus ei mõjutaks nende analüüsifunktsioone ega suutlikkust teha partnerbüroodega koostööd, täpsustatakse nende volitusi ja ülesandeid ning seda, milline miinimumteave peab neile kättesaadav olema;

–et rahapesu andmebürood saaksid tulemuslikult koostööd teha, kehtestatakse ühisanalüüside raamistik. Samuti antakse rahapesu andmebüroode sidevõrgule FIU-net õiguslik alus;

–kohustatud isikute riskiarusaamade parandamiseks kehtestatakse selged rahapesu andmebüroode antava tagasiside reeglid. Samamoodi on sätestatud selged reeglid rahapesu andmebüroodele antava tagasiside jaoks, et bürood teaksid, kuidas nende antud finantsandmeid kasutatakse;

–täpsustatakse järelevalvevolitusi ja -ülesandeid, et kõigil järelevalve tegijatel oleksid piisavate parandusmeetmete võtmiseks vajalikud instrumendid. Kehtestatakse kohustus, et avaliku sektori asutus peab tegema järelevalvet järelevalve tegijana tegutseva iseregulatsiooni organi üle, ning selleks on sätestatud selged ülesanded;

–riskipõhine järelevalve ühtlustatakse ühtse riskide liigitamise tööriistaga, et hoida ära erinevad riskiarusaamad võrreldavate olukordade puhul;

–järelevalve tegijate koostöö parandamiseks luuakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumid ning seatakse sisse mehhanismid, mis tagavad järelevalve tegijate koostöö piiriüleste teenuste osutajate puhul;

–et vältida eri lähenemisviisist tingitud ebatõhusust, täpsustatakse koostööd muude asutustega nii, et esitatakse konkreetsed juhud, mil tekib koostöökohustus;

–et tegelike kasusaajate registrid saaksid piisavat, ajakohast ja paikapidavat teavet, täpsustatakse nende pidajate volitusi;

–praegustes õigusaktides olevate puuduste kõrvaldamiseks nähakse ette pangakontode registrite omavaheline sidestamine;

–et tagada täielik kooskõla ELi andmekaitse-eeskirjadega, kehtestatakse teatavate isikuandmeliikide töötlemise nõuded.

Teisalt jäetakse riskihindamise ja statistika kogumise sätted valdavalt samaks ning vaadatakse ainult läbi, et võtta arvesse praegusi ebatõhususi (nt riigiülese riskihindamise liigne sagedus ja ebaseadusliku tegevuse kohta statistika kogumise nõue).

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on asendada olemasolev direktiiv (EL) 2015/849 11 (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/843) ja tunnistada see kehtetuks. Nagu mainitud, on käesolev ettepanek üks osa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketist, mis hõlmab veel finantssüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise määruse ettepanekut, AMLA asutamise määruse ettepanekut ning määruse (EL) 2015/847 uuesti sõnastamise ettepanekut. Seda neljast seadusandlikust ettepanekust koosnevat paketti peetakse üheks sidusaks tervikuks ja see koostati komisjoni 7. mai 2020. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava järgides, et luua ELis uus ja sidusam regulatiivne ja institutsiooniline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik. Kõnealuse paketi vastuvõtmisega paralleelselt esitab komisjon ka direktiivi 2019/1153 12 muudatusettepanekud, et kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega tegelevad pädevad asutused saaksid kasutada pangakontode keskregistreid ühendavat süsteemi.

Käesolev ettepanek, mis toetub direktiivile (EL) 2015/849, on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega. Praeguse direktiiviga võrreldes suurendab see järjepidevust, tagades selle, et kui järelevalvet teevad iseregulatsiooni organid, peab nende üle järelevalvet tegema avaliku sektori asutus. Ka riigiülese riskihindamise sagedus viiakse kooskõlla rahapesuvastase töökonna tunnustatud parimate tavadega (iga nelja aasta tagant). Käesolevas ettepanekus kajastuvad ka rahapesuvastase töökonna soovituste hiljutisest läbivaatamisest tingitud muudatused, mis on seotud sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise riski hindamise ja maandamisega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtete ja õigusaktidega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Praeguse ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra täielikku järelhindamist ei ole mitmete hiljutiste seadusandlike muudatuste tõttu veel tehtud. Neljas rahapesuvastane direktiiv võeti vastu 20. mail 2015 ja selle ülevõtmise tähtaeg liikmesriikide jaoks oli 26. juuni 2017. Viies rahapesuvastane direktiiv 17 võeti vastu 30. mail 2018 ja selle ülevõtmise tähtaeg oli 10. jaanuar 2020. Ülevõtmise kontroll on veel pooleli. Komisjoni 2019. aasta juuli teatises ja sellele lisatud (eespool osutatud) aruannetes on ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tolleaegse korra tulemuslikkuse hinnang siiski olemas.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–konsultatsioon komisjoni tegevuskava kohta (see toimus komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“ ajavahemikul 11. veebruarist 12. märtsini 2020 ja andis tulemuseks 42 arvamust eri sidusrühmadelt);

–tegevuskavas esitatud tegevuste teemal avalikkusega (üldsus ja kõik sidusrühmad) konsulteerimine, mis kestis 7. maist kuni 26. augustini 2020 ja andis tulemuseks 202 ametlikku arvamust;

–sihipärane konsulteerimine liikmesriikide ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevate pädevate asutustega (liikmesriikidel oli võimalus esitada oma seisukohad mitmel rahapesu ja terrorismi rahastamise eksperdirühma koosolekul ning ELi rahapesu andmebürood andsid oma panuse rahapesu andmebüroode platvormi koosolekutel ja kirjalike dokumentide kaudu; arutelusid toetasid küsimustikel põhinevad sihipärased konsultatsioonid liikmesriikide ja pädevate asutustega);

–Euroopa Pangandusjärelevalvele 2020. aasta märtsis esitatud nõuandetaotlus; EBA esitas oma arvamuse 10. septembril;

–Euroopa Andmekaitseinspektor esitas 2020. aasta 23. juulil arvamuse komisjoni tegevuskava kohta;

–komisjon korraldas 2020. aasta 30. septembril kõrgetasemelise konverentsi, millel osalesid liikmesriikide ja ELi ametiasutuste esindajad, Euroopa Parlamendi liikmed, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning akadeemilised ringkonnad.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

–ELi praegused õigusnormid jääksid muutmata kujul kehtima;

–tagatakse kohustatud isikute suhtes kohaldatavate eeskirjade täiendav ühtlustamine ning pädevate asutuste täpsemad volitused ja kohustused jäetakse liikmesriikide otsustada;

–tagatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusega ettevõtjatele kohaldatavate õigusnormide ning järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroode volituste ja kohustuste täiendav ühtlustamine.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuigi praeguste ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide ametlikku järelhindamist ega toimivuskontrolli ei ole veel tehtud (nagu eespool märgitud), saab kogu meetmepaketi nende osade kohta, mis aitavad kaasa lihtsustamisele ja suurendavad tõhusust, öelda nii mõndagi. Esiteks kaotab direktiivi teatavate õigusnormide asendamine määruse ühtlustatumate ja vahetult kohaldatavate eeskirjadega ülevõtmisvajaduse liikmesriikide jaoks ning lihtsustab ELi-ülest äritegevust piiriüleste ettevõtjate jaoks. Peale selle vabastab kaupadega kauplejate väljajätmine ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kohaldamisalast seoses üle 10 000 euro suuruste sularahatehingute keeluga sellised kauplejad halduskoormusest, mis tuleneb aruannete esitamisest rahapesu andmebüroodele üle 10 000 euro suuruste sularahatehingute kohta. Lisaks hõlbustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide suurem ühtlus mitmes konkreetses valdkonnas järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, sest väheneb erinevus nende reeglite ja tavade vahel. Käesolev direktiivi eelnõu sisaldab vaid teatavaid riiklikku õigusesse ülevõtmist nõudvaid sätteid ja on seetõttu lühem kui direktiiv, mida see asendab; enamik teemasid, mida direktiivis (EL) 2015/849 käsitletakse, on nüüd üle viidud käesoleva direktiivi ettepanekule lisatud määruse ettepanekusse.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev direktiivi eelnõu ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Rahapesuvastane järelevalve

Karistussätted põhinevad praegusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikul, milles on liikmesriikidele pandud kohustus sätestada haldusmeetmed ja -karistused juhtudeks, kui kohustatud isik rikub raamistiku olulisimaid nõudeid raskelt korduvalt või süstemaatiliselt, ning mille kohaselt on kehtestatud rahaliste karistuste miinimum- ja maksimummäärad, tuleb avaldada kohaldatud karistused, kaitsta rikkumisest teatajaid ning tagada teabevahetus karistuste kohta.

Uued sätted hõlmavad: haldusmeetmete (v.a karistused kergemate rikkumiste eest) täpsustamist ning nõuet liikmesriikidele teavitada komisjoni ja AMLAt halduskaristuste või -meetmete kohaldamise korrast. Kirjeldatakse täpsemalt, milliseid asjaolusid tuleb halduskaristuse või -meetme liigi ja suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. AMLA koostab regulatiivsed tehnilised standardid, kus on kirjas näitajad, mille alusel liigitada rikkumise raskusastmeid, ning kriteeriumid, mida tuleb halduskaristuse või -meetme suuruse üle otsustamisel arvesse võtta.

Koostöö

Järelevalve tegijate, rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelise koostööd käsitlevad sätted tuginevad olemasolevale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikule, hõlmates liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koostööd ning juhtusid, mil asutused peavad hoidma ametisaladust.

Käesolevas ettepanekus on uued sätted, mis sisaldavad viiteid AMLA-le ja kohustust muudele organitele sellega koostööd teha. Olemasolevaid sätteid finantsasutuste üle usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijate hea koostöö tagamise kohta on täiendatud lisaspetsifikatsioonidega, ning lisatakse uued sätted koostöö kohta kriisilahendusasutustega ja krediidiasutuste järelevalve eest vastutavate asutustega maksekontode direktiivi ja teise makseteenuste direktiivi järgimiseks. Finantsjärelevalve tegijad ja rahapesu andmebürood annavad igal aastal AMLA-le aru koostööst nimetatud asutustega. Lisatud on audiitoritega seotud koostöö sätted ja AMLA koostab koostööd käsitlevad suunised.

Lõppsätted

Käesoleva ettepaneku (nagu praegusegi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku) kohasel isikuandmete töötlemisel tuleb järgida määrust (EL) 2016/679 või isikuandmete töötlemise korral liidu institutsioonides, organites ja asutustes määrust (EL) 2018/1725.

Komisjoni abistab eelkõige rakendusaktide koostamisel komitee.

Samuti on lisatud sätted FIU-net-i haldamise üleandmise kohta komisjonilt AMLA-le.

Muudetud direktiiv 2015/849 (praegune rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik) tunnistatakse kehtetuks. Kavandatav direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg on kaks aastat alates direktiivi jõustumisest. Komisjon peab käesoleva direktiivi esimest korda läbi vaatama ja seda hindama viie aasta jooksul alates selle kohaldumisest ning seejärel iga kolme aasta tagant.

2021/0250 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 20 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 21 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 22 on peamine õigusakt, mille alusel hoitakse ära liidu finantssüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamine. Direktiivis on sätestatud terviklik õigusraamistik, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843 23 veelgi tugevdas, käsitledes tekkivaid riske ja suurendades tegelike kasusaajatega seotud läbipaistvust. Hoolimata direktiivi (EL) 2015/849 abil saavutatud tulemustest on kogemused näidanud, et kõnealust direktiivi on vaja täiustada, et riske piisavalt maandada ja avastada tulemuslikult katsed kasutada liidu finantssüsteemi kuritegelikel eesmärkidel.

(2)Pärast direktiivi (EL) 2015/849 jõustumist on leitud mitu valdkonda, kus oleks vaja muudatusi, et liidu finantssüsteem oleks piisavalt vastupidav ja võimekas, et hoida ära rahapesu ja terrorismi rahastamine.

(3)Direktiivi (EL) 2015/849 rakendamisega seoses on leitud, et eri liikmesriikide pädevate asutuste tavad ja lähenemisviisid on märkimisväärselt erinevad ning puudub piisavalt tulemuslik piiriülese koostöö kord. Sellepärast on vaja sõnastada selgemad nõuded, mis peaksid aitama kaasa sujuvale koostööle kogu liidus, aga võimaldama liikmesriikidel siiski arvestada oma riikliku süsteemi erisustega.

(4)See uus õigusakt on osa terviklikust paketist, mille eesmärk on tugevdada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Käesolev õigusakt, määrus [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final], määrus [palun lisada viide – määruse (EL) 2015/847 uuestisõnastamise ettepanek – COM(2021) 422 final] ja määrus [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] moodustavad koos õigusraamistiku, millega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mida peavad täitma kohustatud isikud ning millele tugineb liidu institutsiooniline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti (AMLA) asutamine).

(5)Rahapesu ja terrorismi rahastamine on sageli rahvusvaheline. Meetmetel, mida võetakse liidu tasandil, pööramata tähelepanu rahvusvahelisele koordineerimisele ja koostööle, oleks väga väike mõju. Niisiis peaksid selles valdkonnas võetavad liidu meetmed sobima kokku rahvusvahelisel tasandil võetavate muude meetmetega ja olema vähemalt sama ranged. Liidu tegevuses tuleks ka edaspidi arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ning muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises osalevate rahvusvaheliste organite õigusaktidega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks tuleks asjaomased liidu õigusaktid viia (asjakohasel juhul) kooskõlla FATFi 2012. aasta veebruari rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi muudetud soovitused”) ning nende standardite hilisemate muudatustega.

(6)Konkreetsed rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud, riskid ja haavatavused riikide teatavates majandusharudes vähendavad silmatorkavalt liikmesriikide võimet hoida liidu finantssüsteem usaldusväärne ja toimekindel. Seega tuleks liikmesriikidel lubada kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ka muudele sektoritele, mida määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] kohaldamisalas ei ole, aga milles on asjaomaseid spetsiifilisi riske. Liidu siseturu ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimivuse säilitamiseks peaks komisjon saama AMLA abiga hinnata, kas liikmesriikide kavandatud otsused kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid lisasektoritele, on põhjendatud. Kui liidu parimates huvides on asjaomaste sektorite reguleerimine liidu tasandil, peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teada andma, et ta kavatseb võtta liidu tasandi meetmeid, ja liikmesriik peaks kavandatud riiklikest meetmetest loobuma.

(7)Võttes arvesse e-raha väljastamise, makseteenuste ja krüptovarateenuse osutamise valdkonnas avastatud konkreetseid rahapesuga seotud haavatavusi, peaksid liikmesriigid saama nõuda sellistelt nende territooriumil asutatud teenuseosutajatelt, kes ei ole filiaalid, aga kelle peakontor asub teises liikmesriigis, et nad määraksid endale keskse kontaktpunkti. Selline keskne kontaktpunkt, kes tegutseb selle määranud asutuse nimel, peaks jälgima, et püsivad tegevuskohad täidaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme.

(8)Järelevalve tegijad peaksid tagama, et valuutavahetusasutuste, tšekkide sularahaks vahetamise asutuste, usaldushalduse- või äriühingute teenuste pakkujate ja hasartmänguteenuste pakkujatega seoses on selliste ettevõtjate tegelikud juhid ja tegelikud kasusaajad ausad ja eetilised ning oma kohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja asjatundlikkusega. Kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas isik vastab neile nõuetele või mitte, peaksid kajastama vähemalt vajadust kaitsta selliseid ettevõtjaid selle eest, et nende juhid või tegelikud kasusaajad kasutavad neid kuritegelikel eesmärkidel.

(9)Kohustatud isikute juhtivtöötajate või kohustatud isikute üle muul viisil kontrolli omavate isikute sobivuse hindamiseks peaks kogu teabevahetus süüdimõistvate kohtuotsuste kohta toimuma kooskõlas nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK 24 ja nõukogu otsusega 2009/316/JSK 25 .

(10)Komisjon on sobiv analüüsima konkreetseid piiriüleseid ohte, mis võivad mõjutada siseturgu ning mida ei saaks tuvastada ega tulemuslikult vältida liikmesriikide tasandil. Seetõttu tuleks komisjonile anda ülesanne koordineerida piiriüleste tegevustega seonduvate riskide hindamist. Riskihindamise tulemuslikkuse tagamiseks on vajalik kaasata vastavad eksperdid, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev eksperdirühm ning rahapesu andmebüroode ja (asjakohasel juhul) muude liidu tasandi organite esindajad. Riskihindamise jaoks oluliseks teabeallikaks on ka liikmesriikide riskihindamised ja kogemused. Piiriüleste riskide hindamine komisjonis ei tohiks hõlmata isikuandmete töötlemist. Igal juhul peaksid andmed olema täielikult anonüümitud. Riiklikud ja liidu andmekaitse järelevalveasutused tuleks kaasata üksnes juhul, kui rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamine mõjutab üksikisikute eraelu puutumatust ja andmete kaitset.

(11)Liidu tasandi riskihindamise tulemused võivad aidata pädevatel asutustel ja kohustatud isikutel rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning ka sihipäraste finantssanktsioonide mittekohaldamise ja neist kõrvalehoidmise riske tuvastada, mõista, juhtida ja maandada. Seetõttu tuleb riskihindamise tulemused avalikustada.

(12)Liikmesriigid sobivad kõige paremini neid otseselt mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tuvastama, hindama ja mõistma ning nende maandamise üle otsustama. Seetõttu peaks iga liikmesriik võtma asjaomased meetmed, et omi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning sihipäraste finantssanktsioonide kohaldamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske nõuetekohaselt tuvastada, hinnata ja mõista, ning koostama sidusa riikliku strateegia selliste riskide maandamiseks. Sellist riiklikku riskihindamist tuleks regulaarselt ajakohastada ning see peaks sisaldama kirjeldust liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilise struktuuri ja üldiste menetluste kohta ning (teadaoleval määral) ka selleks eraldatud inimressursside ja rahaliste vahendite kohta.

(13)Riskihindamise tulemused tuleks asjakohasel juhul teha kohustatud isikutele õigel ajal kättesaadavaks, et nad saaksid oma riske tuvastada, mõista, juhtida ja maandada.

(14)Selleks et riske liidu tasandil veelgi ulatuslikumalt tuvastada, mõista, juhtida ja maandada, peaksid liikmesriigid tegema oma riskihindamise tulemused kättesaadavaks üksteisele, komisjonile ja AMLA-le.

(15)Selleks et oleks võimalik hinnata nende rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide tulemuslikkust, peaksid liikmesriigid säilitama asjaomase statistika kvaliteedi ja seda parandama. Liidu tasandil kogutavate statistiliste andmete kvaliteedi ja ühtsuse parandamiseks peaksid komisjon ja AMLA jälgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise olukorda kogu liidus ning avaldama selle kohta korrapäraselt ülevaateid.

(16)Rahapesuvastane töökond on töötanud jurisdiktsioonide jaoks välja standardid, mida järgides teha kindlaks ja hinnata massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimaliku kohaldamata jätmise või neist kõrvalehoidmise riske ning võtta meetmeid nende riskide maandamiseks. Need rahapesuvastase töökonna uued standardid ei asenda ega mõjuta olemasolevaid rangeid nõudeid, mille kohaselt peavad riigid rakendama sihipäraseid finantssanktsioone, järgides asjaomaseid ÜRO Julgeolekunõukogu eeskirju massihävitusrelvade levitamise ja rahastamise ennetamise, peatamise ja lõpetamise jaoks. Need olemasolevad kohustused, mida on liidu tasandil rakendatud nõukogu otsustega 2010/413/ÜVJP 26 ja (ÜVJP) 2016/849 27 ning nõukogu määrustega (EL) nr 267/2012 28 ja (EL) 2017/1509, 29 jäävad rangeteks õigusnormidel põhinevateks kohustusteks, mis on siduvad kõigile liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(17)Et võtta arvesse viimaseid rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi, on käesolevasse direktiivi lisatud nõue teha kindlaks, mõista, juhtida ja maandada massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimaliku kohaldamata jätmise või neist kõrvalehoidmise riske nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(18)Tegelike kasusaajate keskregistrid on juriidiliste isikute väärkasutuse tõkestamisel määrava tähtsusega. Selleks et tegelike kasusaajate registrid oleksid lihtsalt kättesaadavad ja sisaldaks kvaliteetseid andmeid, tuleks kehtestada selliste andmete kogumise ja talletamise jaoks ühtsed eeskirjad.

(19)Selleks et suurendada läbipaistvust juriidiliste isikute kuritarvitamise tõkestamiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et tegelike kasusaajate andmeid talletatakse täielikult liidu õigust järgides väljaspool äriühingut asuvas keskregistris. Liikmesriigid võivad selleks kasutada spetsiaalset tegelike kasusaajate keskandmebaasi, äriregistrit või muud keskregistrit. Liikmesriigid võivad otsustada, et andmete registrisse kandmise eest vastutavad kohustatud isikud. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealune teave tehakse alati kättesaadavaks pädevatele asutustele, rahapesu andmebüroodele ja kohustatud isikutele, kes rakendavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid.

(20)Usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmed tuleks registreerida seal, kus elab või on asutatud usaldushaldur või sarnases õiguslikus üksuses samaväärsel positsioonil olev isik. Et tagada usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmete tegelik järelevalve ja registreerimine, on vajalik ka liikmesriikidevaheline koostöö. Kui usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate registrid liikmesriikides oleksid omavahel sidestatud, oleks neis sisalduv teave kättesaadav ning see võimaldaks vältida sama usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse mitmekordset registreerimist liidus.

(21)Tegelike kasusaajate andmete kättesaadavus õigel ajal tuleks tagada nii, et asjaomane äriühing sellest kuidagi teada ei saaks.

(22)Tegelike kasusaajate registrites olevate andmete õigsus on ülitähtis kõigile asjaomastele asutustele ja muudele registri kasutamise loa saanud isikutele, et teha nende andmete alusel paikapidavaid ja õiguspäraseid otsuseid. Seega, kui registripidaja on põhjaliku analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele, et registris olevate tegeliku kasusaaja andmete õigsuses on piisavalt põhjust kahelda, tuleks juriidilistelt isikutelt ja õiguslikelt üksustelt nõuda riskitundlikult lisateavet. Peale selle on oluline, et liikmesriigid annaksid registrit haldavale üksusele piisavalt volitusi, et ta saaks talle esitatud tegeliku kasusaaja andmete paikapidavust kontrollida ja teavitada kõigist kahtlustest kohalikku rahapesu andmebürood. Volitused peaksid hõlmama ka juriidilise isiku valdustes tehtavat inspekteerimist.

(23)Lisaks on keskregistris ning kohustatud isikutele ja (kui asjakohane) pädevatele asutustele kättesaadavate tegeliku kasusaaja andmete lahknevusest teadaandmine tulemuslik teabe õigsuse kontrollimise meetod. Kõik sellised erinevused tuleks kiiresti üles leida, neist teada anda ja andmed parandada.

(24)Selleks et erinevustest aruandmise kord oleks proportsionaalne ja keskenduks tegeliku kasusaaja väärate andmete avastamisele, võivad liikmesriigid lubada kohustatud isikutel nõuda kliendilt tehnilist laadi lahknevuste kõrvaldamist vahetult keskregistripidajaga suheldes. Sellist võimalust võib kasutada ainult väikese riskiga klientide ja tehniliste vigade puhul, nagu veidi valesti sõnastatud teave, kui on ilmselge, et need ei takista tegeliku kasusaaja (tegelike kasusaajate) tuvastamist ega kahjusta andmete õigsust.

(25)Kui lahknevustest teatamine rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste poolt ohustaks käimasolevat kriminaaluurimist, peaksid rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused lahknevusest teatamise edasi lükkama ajani, mil põhjust mitte teatada enam ei ole. Lisaks ei tohiks rahapesu andmebürood ja pädevad asutused lahknevustest teatada, kui see oleks vastuolus riiklikus õiguses sätestatud konfidentsiaalsusnõudega või kujutaks endast õigusvastast hoiatamist.

(26)Tegeliku kasusaaja mõiste tõlgendamise seisukohalt võrdsete tingimuste tagamiseks on väga tähtis, et juriidilised isikud saaksid kogu liidus kasutada ühtseid teavituskanaleid ja -vahendeid. Selleks peaks asjaomastele riiklikele registritele tegelike kasusaajate andmete esitamise vorming olema ühtne ning tagama läbipaistvuse ja õiguskindluse.

(27)Et tagada eri õiguslike vormide jaoks võrdsed tingimused, tuleks ka usaldushalduritelt nõuda, et nad koguksid ja säilitaksid andmeid tegelike kasusaajate kohta ja esitaksid need keskregistrile või keskandmebaasi.

(28)Üldsuse juurdepääs tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele võimaldab kodanikuühiskonnal teavet tõhusamalt kontrollida, sh ajakirjanduse või kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt, ning aitab säilitada usaldust finantssüsteemi suhtes. See võib aidata võidelda äriühingute ja muude juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks väärkasutamise vastu, nii uurimiste toetamisega kui ka mainele avalduva mõju kaudu, sest kõik potentsiaalsed ärisuhtesse astujad teavad, kes on tegelikud kasusaajad. See võib hõlbustada ka teabe õigeaegset ja tõhusat kättesaadavust nii kohustatud isikute kui ka kõnealuste õigusrikkumiste vastu võitlevate kolmandate riikide asutuste jaoks. Nimetatud teabele juurdepääs aitaks ka uurida rahapesu, seotud eelkuritegusid ja terrorismi rahastamist.

(29)Investorite ja üldsuse usaldus finantsturgude vastu oleneb suurel määral sellest, kas on olemas täpne avalikustamise kord, mis tagab tegelike kasusaajate ja äriühingute kontrollistruktuuride läbipaistvuse. See kehtib eriti selliste äriühingu üldjuhtimise süsteemide puhul, mida iseloomustab omandi koondumine; selliste hulka kuulub ka liidu süsteem. Ühelt poolt võivad olulise hääleõiguse ja rahavoo õigustega suurinvestorid pikaajalist majanduskasvu ja ettevõtte tulemuslikkust soodustada. Teisalt võib suure häältearvuga tegelike kasusaajate kontrollimine soodustada olukorda, et isikliku kasu saamiseks ja vähemusinvestoreid kahjustades juhitakse kõrvale äriühingu vara ja võimalusi. Võimalikku usalduse kasvu finantsturgude vastu tuleks pidada läbipaistvuse suurendamise positiivseks kõrvalmõjuks, ent mitte eesmärgiks, sest eesmärk on luua keskkond, mille kasutamine rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks oleks vähem tõenäoline.

(30)Investorite ja üldsuse usaldus finantsturgude vastu oleneb suurel määral sellest, kas on olemas täpne avalikustamise kord, mis tagab läbipaistvuse äriühingute ja muude juriidiliste isikute, samuti teatavat liiki usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate ja kontrollistruktuuride suhtes. Seepärast peaksid liikmesriigid võimaldama juurdepääsu tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele piisavalt sidusalt ja kooskõlastatult, kehtestades üldsusele juurdepääsu kohta usaldusväärsusreeglid, nii et kolmandad isikud saaksid kogu liidus välja selgitada, kes on äriühingute ja muude juriidiliste isikute, samuti (õigustatud huvi korral) teatavat liiki usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelikud kasusaajad.

(31)Nii äriühingute kui ka muude juriidiliste isikute puhul tuleks eelkõige leida õiglane tasakaal rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud üldise avaliku huvi ning andmesubjekti põhiõiguste vahel. Üldsusele kättesaadavaks tehtav andmekogum peaks olema piiratud, selgelt ja ammendavalt määratletud ning üldist laadi, et vähendada tegelike kasusaajate kahjustamise võimalust. Samas ei tohiks üldsusele kättesaadavaks tehtav teave olulisel määral erineda praegu kogutavatest andmetest. Selleks et eraelu puutumatuse üldine riive ja konkreetselt isikuandmete kaitstuse riive oleks minimaalne, peaks see teave sisuliselt hõlmama äriühingute ja muude juriidiliste isikute tegelike kasusaajate staatust ning piirduma üksnes tegelike kasusaajate majandustegevuse valdkonnaga. Juhud, kui tegeliku kasusaajana on märgitud kõrgema astme juht üksnes seepärast, et ta on kõrgema astme juhi ametikohal, mitte et tal oleks osalus või et ta kontrolliks isikut või üksust muul viisil, tuleks registrites selgelt ära näidata.

(32)Lepingulise usaldushalduse ja muude õiguslike üksuste puhul peaks selline teave olema üldsusele kättesaadav, kui on võimalik tõendada õigustatud huvi olemasolu. See peaks hõlmama olukordi, kus füüsiline või juriidiline isik esitab taotluse, mis puudutab usaldushaldust või sarnast õiguslikku üksust, kes omab otseselt või kaudselt väljaspool liitu asutatud juriidilist isikut või kellele kuulub selles kontrolliv osalus, kaasa arvatud esitajaaktsiate või -osade või muul viisil kontrollimise kaudu. Õigustatud huvi tõlgendus liikmesriikides ei tohiks piirata õigustatud huvi mõistet üksnes poolelioleva haldus- või kohtumenetlusega, ning see peaks võimaldama arvesse võtta vabaühenduste ja uurivate ajakirjanike ennetavat tegevust rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Kuigi usaldushaldust ja muid õiguslikke üksusi saab kasutada keerukates äriühingustruktuurides, on nende peamine eesmärk siiski üksikisiku vara haldamine. Selleks et õiguspärane eesmärk hoida ära finantssüsteemi rahapesuks või terrorismi rahastamiseks kasutamine (avalik kontroll aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa) ning isikute põhiõiguste kaitse (eriti õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitse) oleksid piisavalt tasakaalus, on vaja sätestada nõue, et usaldushalduse ja muude õiguslike üksustega seotud tegelike kasusaajate andmete teadasaamiseks peab olema tõendatud õigustatud huvi.

(33)Et avaliku teabe alusel oleks võimalik tegelik kasusaaja õigesti tuvastada, peaks üldsusele kättesaadavad olema teatavad miinimumandmed. Kõnealuste andmete alusel peab olema võimalik tegelik kasusaaja kindlalt tuvastada, minimeerides sealjuures avalikult kättesaadavate isikuandmete hulka. Kui teave tegeliku kasusaaja nime, sünniaasta ja -kuu, elukohariigi ja kodakondsuse kohta ei ole teada, ei ole võimalik üheselt tuvastada, milline füüsiline isik on tegelik kasusaaja. Samamoodi ei ole võimalik kindlaks teha, miks kõnealune füüsiline isik on tegelik kasusaaja , kui ei ole teavet tema kontrolli teostamise viisi kohta. Seetõttu, et hoida ära üldsusele kättesaadava tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe väärtõlgendamist ja tagada kogu liidus ühtsetele põhimõtetele tuginev isikuandmete proportsionaalne avalikustamine, on vaja kindlaks määrata, millised miinimumandmed peavad olema üldsusele kättesaadavad.

(34)Suurem avalik kontroll aitab kaasa juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste väärkasutuse, sh maksude vältimise ärahoidmisele. Seetõttu on oluline, et tegelike kasusaajate andmed jääks riiklike registrite ja tegelike kasusaajate registrite omavahelise sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavaks veel vähemalt viieks aastaks pärast seda, kui usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja andmete registrisse kandmise aluseid enam ei esine. Siiski peaksid liikmesriigid saama õigusaktidega sätestada, kuidas tegelikke kasusaajaid käsitlevat teavet töödeldakse, sealhulgas isikuandmete töötlemise muudel otstarvetel, kui selline töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning on taotletava õiguspärase eesmärgi seisukohalt demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne.

(35)Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik näha proportsionaalsuse ja tasakaalustatud lähenemise huvides ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguste tagamiseks ette tegelike kasusaajate andmete registri kaudu avalikustamise ja sellele teabel juurdepääsu erandid erandlikel asjaoludel, kui kõnealuse teabe tulemusel ähvardaks tegelikku kasusaajat kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ebaproportsionaalne oht. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalik nõuda veebipõhist registreerimist, et teha kindlaks isikud, kes registrist teavet taotlevad, samuti küsida registris sisalduvale teabele juurdepääsu eest tasu.

(36)Direktiivi (EL) 2018/843 tulemusena sidestati liikmesriikide peetavad tegelike kasusaajate keskregistrid omavahel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1132 30 loodud Euroopa keskse platvormi kaudu. Liikmesriikide jätkuv osalus kogu süsteemi toimimises tuleks tagada komisjoni ja liikmesriikide esindajate korrapärase dialoogiga süsteemi toimimise ja edasiarendamise teemal.

(37)Liikmesriikide tegelike kasusaajate registrite omavahelise sidestatuse kaudu tuleks iga liikmesriigi registris sisalduvad andmed õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta teha nii riigis kui ka piiriüleselt kättesaadavaks õigustatud huvi määratluse alusel, mille üle otsustab liikmesriigi asjaomane asutus. Et ei tekiks olukorda, kus tegeliku kasusaaja andmete kättesaadavust piiravat põhjendamatut otsust ei saa uuesti läbi vaadata, tuleks kehtestada selliste otsuste edasikaebamise võimalused. Registreerimise ja teabevahetuse sidususe ja tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende registri eest vastutav asutus teeks koostööd teistes liikmesriikides sama ülesannet täitvate asutustega, jagades teavet ühe liikmesriigi õiguse alusel reguleeritud ja teises liikmesriigis hallatavate usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste kohta.

(38)Käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 31 . Füüsilisi isikuid, kelle isikuandmeid hoitakse tegelike kasusaajate riiklikes registrites, tuleks kohaldatavatest andmekaitse-eeskirjadest teavitada. Peale selle tuleks kättesaadavaks teha üksnes isikuandmed, mis on ajakohased ja käsitlevad tegelikke kasusaajaid, ning puudutatud isikuid tuleks teavitada nende liidu andmekaitseraamistiku kohastest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamise menetlusest. Lisaks, et hoida ära registrites sisalduva teabe väärkasutamist ja arvestada piisavalt tegelike kasusaajate õigustega, võiksid liikmesriigid pidada asjakohaseks kaaluda, kas teha tegelikule kasusaajale kättesaadavaks teave päringu esitanud isiku ja päringu õigusliku aluse kohta.

(39)Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, eeskätt kui need on anonüümsed, isikut käsitlevale teabele juurde viivitusega, pidurdab see rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule kuuluvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste tuvastamist võimaldavad riiklikud andmed on killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele õigel ajal kättesaadavad. Seetõttu on oluline luua kõikides liikmesriikides automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui tõhusad vahendid, millega saada õigel ajal juurdepääs panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelike kasusaajate isikut käsitlevale teabele. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust lisada sellistesse mehhanismidesse ka muud teavet, mida peetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tulemuslikuma maandamise seisukohalt vajalikuks ja proportsionaalseks. Tuleks tagada, et rahapesu andmebüroode ja pädevate asutuste, välja arvatud süüdistuse esitamise eest vastutavate asutuste päringud ja teabetaotlused oleksid täiesti konfidentsiaalsed

(40)Eraelu puutumatuse austamise ja isikuandmete kaitsmise huvides tuleks panga- ja maksekontode sellistes automatiseeritud keskmehhanismides nagu registreerimis- või andmeotsingusüsteemid hoida üksnes andmeid, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uurimiste jaoks minimaalselt vajalikud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, milliste andmete kogumine on olemasolevaid süsteeme ja õigustraditsioone arvestades tegelike kasusaajate sisuliseks kindlakstegemiseks kasulik ja seejuures ka proportsionaalne. Kõnealuseid mehhanisme käsitlevate sätete ülevõtmisel peaksid liikmesriigid kehtestama samaväärsed andmete säilitamisperioodid, nagu kehtivad dokumentidele ja teabele, mis on saadud kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamisega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik pikendada andmete säilitamisperioodi üldkohaldatavate õigusnormidega, ilma et seda tuleks igal üksikjuhul eraldi otsustada. Täiendav säilitamisperiood ei tohiks ületada viit aastat. See tähtaeg ei tohiks piirata riiklikku õigust, millega on kehtestatud teistsugused andmete säilitamise nõuded, mis võimaldavad kriminaal- või haldusmenetluste hõlbustamiseks teha otsuseid üksikjuhtumipõhiselt. Juurdepääs nimetatud mehhanismidele tuleks anda üksnes põhjendatud teadmisvajaduse korral.

(41)Liikmesriikide automatiseeritud keskmehhanismide omavahelise sidestamise kaudu saaksid riiklikud rahapesu andmebürood kiiresti piiriülest teavet teises liikmesriigis asuvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike kohta ning see parandaks nende finantsanalüüsi tulemuslikkust ja koostööd teiste liikmesriikide partnerbüroodega. Panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike andmete vahetu piiriülene kättesaadavus võimaldaks rahapesu andmebüroodel teha piisavalt kiiresti finantsanalüüs, et selgitada välja võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumid ja tagada kiire õiguskaitse.

(42)Et tagada õigus isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele ning piirata riiklikes automatiseeritud keskmehhanismides sisalduvate andmete piiriülese kasutamise mõju, peaks pangakontode registrite keskse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav teave piirduma võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte kohaselt minimaalselt vajalikuga, mille alusel on võimalik tuvastada füüsiline või juriidiline isik, kellele kuulub maksekonto, IBAN-numbriga pangakonto või hoiulaegas või kelle kontrolli all need on. Peale selle tuleks keskse juurdepääsupunkti kiire ja filtreerimata kasutamise õigus anda ainult rahapesu andmebüroodele. Liikmesriigid peaksid jälgima, et rahapesu andmebüroode töötajad järgiksid rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud. Peale selle peaksid liikmesriigid võtma kasutusele tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, mis tagavad andmete rangetele tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse.

(43)Panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste kohta teavet sisaldavate riiklike automatiseeritud keskmehhanismide (keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid) omavaheline sidestamine pangakontode registrite ühtse juurdepääsupunkti kaudu nõuab eri tehniliste standarditega riiklike süsteemide koordineerimist. Selleks tuleks välja töötada tehnilised meetmed ja spetsifikaadid, milles arvestatakse riiklike automatiseeritud keskmehhanismide erinevustega.

(44)Kinnisasjad on kurjategijatele meelepärane kaup, mille abil oma ebaseaduslikust tegevusest saadud raha pesta, sest see võimaldab varjata vahendite tegelikku allikat ja tegeliku kasusaaja isikut. See, kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused selgitavad nõuetekohaselt ja kiiresti välja, milline füüsiline või juriidiline isik on kinnisasja omanik, on tähtis nii rahapesuskeemide avastamise kui ka vara arestimise ja konfiskeerimise seisukohalt. Sellepärast on oluline, et liikmesriigid teevad rahapesu andmebüroodele ja pädevatele asutustele kättesaadavaks teabe, mis võimaldab teha kiiresti kindlaks kinnisasja omava füüsilise või juriidilise isiku ning tehinguga seotud riski ja kahtluse väljaselgitamiseks vajaliku teabe.

(45)Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks on kõik liikmesriigid loonud või peaksid looma oma tegevuses sõltumatud ja autonoomsed rahapesu andmebürood, kes koguvad ja analüüsivad neile laekuvat teavet, et leida seoseid kahtlaste tehingute ja nendega seotud kuritegeliku tegevuse vahel. Rahapesu andmebüroo peaks olema üks keskne riiklik üksus, kelle ülesanne on võtta vastu ja analüüsida teateid kahtlaste tehingute, sularaha füüsilise üle piiri liikumise ja teatavat künnist ületavate sularahatehingute kohta ning rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast olulist muud teavet, mida kohustatud isikud neile esitavad. Rahapesu andmebüroo tegevuse sõltumatus ja autonoomia tuleks tagada, andes talle volitused ja suutlikkuse täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas suutlikkus teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta. Rahapesu andmebürool peaks alati olema mõjutamatu õigus edastada või levitada teavet pädevatele asutustele. Rahapesu andmebürool peaks olema piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid, mis tagavad tema autonoomia ja sõltumatuse ning volituste tulemusliku kasutamise. Rahapesu andmebüroo peaks saama nii igal üksikjuhul kui ka regulaarselt hankida ja kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke ressursse ilma lubamatu poliitilise, valitsuse või ettevõtjate mõju või sekkumiseta, kuna see võib ohtu seada tema tegevusliku sõltumatuse.

(46)Rahapesu andmebüroodel on oluline roll terrorivõrgustike (eriti piiriüleste võrgustike) finantstehingute ja nende rahastajate tuvastamisel. Finantsandmete analüüsil võib olla terrorismikuritegudele kaasaaitamise ning terroriorganisatsioonide võrgustike ja kavatsuste avastamisel otsustav tähtsus. Rahapesu andmebüroode funktsioonid, pädevused ja volitused on väga erinevad. Siiski ei tohiks praegused erinevused mõjutada rahapesu andmebüroode tegevust, eriti suutlikkust koostada ennetavaid analüüse, millega abistada kõiki andmete kogumise ja analüüsi, uurimise ja kohtumenetluse eest vastutavaid ametivõime ning toetada rahvusvahelist koostööd. Rahapesu andmebüroode ülesannete täitmise seisukohalt on muutunud vajalikuks määrata kindlaks miinimumteave, mis on neile kiiresti kättesaadav ja mida nad peavad saama teiste liikmesriikide partnerbüroodega takistusteta vahetada. Kõigi rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise kahtluste korral peaks teave liikuma otse ja kiiresti ehk põhjendamatu viivituseta. Seega on vajalik veelgi parandada rahapesu andmebüroode tulemuslikkust ja tõhusust, sätestades täpsemalt nende volitused ja nendevahelise koostöö.

(47)Rahapesu andmebüroode volitused hõlmavad õigust pääseda otse või kaudselt juurde rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalikule finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Kuna puudub määratlus, mis liiki teavet need üldkategooriad hõlmavad, on rahapesu andmebüroodele antud väga erinev juurdepääs andmetele ning see mõjutab nende analüüsifunktsioone ja suutlikkust teha tulemuslikku koostööd teiste liikmesriikide partnerbüroodega. Sellepärast on vaja määrata kindlaks minimaalsed finants-, haldus- ja õiguskaitseandmed, mis peaks olema kas otseselt või kaudselt kättesaadavad kõigile liidus tegutsevatele rahapesu andmebüroodele. Peale selle peaksid rahapesu andmebürood saama nõuda igalt kohustatud isikult välja kogu oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Samuti peaks rahapesu andmebürool olema võimalik sellist teavet hankida juhul, kui seda soovib mõni teine rahapesu andmebüroo, ning tal peaks olema võimalik saadud teavet seda taotlenud rahapesu andmebürooga jagada.

(48)Suurele enamusele rahapesu andmebüroodest on antud volitused võtta kiiresti meetmeid ja peatada või keelata tehing, et seda analüüsida, kontrollida kahtlust ja edastada analüüsitulemused pädevatele asutustele. Kuid need volitused on edasilükkamise kestuse seisukohalt liikmesriigiti erinevad ning see mõjutab mitte ainult piiriüleste tegevuste edasilükkamist mõlema riigi rahapesu andmebüroode koostöö korral, vaid ka isikute põhiõigusi. Lisaks tuleks selleks, et rahapesu andmebürood saaks kiiresti piirata kriminaalse raha või vara liikumist ja hoida ära nende hajumist, sealhulgas arestimise jaoks, anda neile volitused peatada panga- või maksekonto kasutamine, et analüüsida selle kaudu tehtud tehinguid, kontrollida kahtlust ja edastada analüüsitulemused pädevatele asutustele. Kuna edasilükkamisvolitused mõjutavad õigust omandile, tuleks tagada asjaomaste isikute põhiõiguste säilimine.

(49)Suurema läbipaistvuse ja aruandekohusluse tagamiseks ning oma tegevusest teavitamiseks peaksid rahapesu andmebürood andma igal aastal välja tegevusaruandeid. Neis aruannetes peaks olema esitatud vähemalt statistilised andmed saadud kahtlaste tehingute teadete kohta; samuti see, mitu korda teavitati riiklikke pädevaid asutusi; teistele rahapesu andmebüroodele esitatud ja neilt saadud päringute arv ning see, milliseid suundumusi ja tüpoloogiaid oli märgata. Aruanne peaks olema avalik, välja arvatud tundlik ja salastatud teave. Vähemalt kord aastas peaks rahapesu andmebüroo andma kohustatud isikutele tagasisidet kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete (sh kahtluse kirjelduste ja lisadokumentide) kvaliteedi ja õigeaegsuse kohta. Sellist tagasisidet võib anda kohustatud isikutele individuaalselt või rühmiti ning selle eesmärk peaks olema parandada kohustatud isikute võimet kahtlasi tehinguid ja tegevusi avastada ja tuvastada ning parandada aruandlusmehhanisme üldiselt.

(50)Rahapesu andmebüroo eesmärk on koguda ja analüüsida saadud teavet, leidmaks sidemeid kahtlaste tehingute ja nende aluseks oleva kuritegeliku tegevuse vahel, et rahapesu ja terrorismi rahastamist ära hoida ja tõkestada, samuti edastada analüüsitulemused ja lisateave pädevatele asutustele, kui on alust kahtlustada rahapesu, selle eelkuritegu või terrorismi rahastamist. Rahapesu andmebüroo ei tohiks hoiduda ega keelduda teabe vahetamisest (omal algatusel või taotluse korral) teise rahapesu andmebürooga seetõttu, et asjaomane eelkuritegu ei ole tuvastatud, liikmesriikide kriminaalõigusnormid ja eelkuritegude määratlused on erinevad või puudub viide konkreetsele seotud eelkuriteole. Samuti peaks rahapesu andmebüroo andma teabe levitamise ülesande tulemuslikuks täitmiseks teisele büroole oma eelneva nõusoleku teabe edastamiseks pädevatele asutustele, sõltumata võimaliku eelkuriteo liigist. Rahapesu andmebürood on teatanud teabevahetusprobleemidest, mis on tingitud sellest, et teatavate eelkuritegude (nt maksukuriteod) määratlused, mis ei ole liidu õigusega ühtlustatud, on liikmesriigiti erinevad. Sellised erinevused ei tohiks teabe vastastikust vahetamist, muudele pädevatele asutustele levitamist ja kasutamist takistada. Rahapesu andmebürood peaksid kiiresti, konstruktiivselt ja tulemuslikult tagama rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise küsimustes võimalikult laialdase rahvusvahelise koostöö kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega, järgides kohaldatavaid andmekaitse-eeskirju andmete edastamise jaoks, rahapesuvastase töökonna soovitusi ja Egmonti põhimõtteid rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse jaoks.

(51)Rahapesu andmebürood peaksid kasutama koostööks ja omavaheliseks teabevahetuseks turvalisi võimalusi, sealhulgas kaitstud sidekanaleid. Selleks tuleks luua liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse süsteem (FIU-net). Süsteemi juhtimise ja haldamisega peaks tegelema AMLA. Rahapesu andmebürood peaksid kasutama FIU-net-i omavaheliseks teabevahetuseks ja koostööks ning asjakohasel juhul võiksid nad seda kasutada ka teabevahetuseks kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega ning muude asutuste ja liidu organitega. Rahapesu andmebürood peaksid FIU-net-i pakutavaid võimalusi täiel määral ära kasutama. FIU-net peaks võimaldama rahapesu andmebüroodel võrrelda oma andmeid anonüümselt teiste rahapesu andmebüroode andmetega, et teha kindlaks büroole huvi pakkuvad isikud, nende tulu ja rahalised vahendid teistes liikmesriikides, tagades seejuures isikuandmete täieliku kaitse.

(52)Rahapesu andmebürood peaksid tegema koostööd ja vahetama omavahel teavet tulemuslikult. Selleks peaks AMLA andma neile vajalikku abi ning seda mitte ainult piiriüleste kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete ühisanalüüside koordineerimisega, vaid ka rahapesu andmebüroode omavahelise teabevahetuse vormingu kohta regulatiivsete tehniliste standardite projekti koostamisega ning koostama ka suunised selle kohta, milliseid tegureid arvesse võtta, kui kaalutakse, kas teade kahtlase tehingu kohta puudutab ka mõnd teist liikmesriiki, ning suunised operatiiv- ja strateegilise analüüsi laadi, omaduste ja eesmärkide kohta.

(53)Rahapesu andmebüroode kiire, tulemusliku ja ühtse koostöö tagamiseks on vaja kehtestada teabevahetusele ajapiirangud. Ajapiirangud tuleks kehtestada selleks, et tagada tulemuslik teabevahetus mõistliku aja jooksul või menetluslike piirangutega arvestamiseks. Lühemad tähtajad tuleks kehtestada erandlikeks, põhjendatud ja kiireloomulisteks juhtudeks, mil päringu saanud rahapesu andmebüroo saab taotletud teavet sisaldavaid andmebaase vahetult kasutada Kui päringu saanud rahapesu andmebüroo ei saa esitada teavet määratud tähtaja jooksul, peaks ta sellest päringu saatnud partnerbüroole teada andma.

(54)Ebaseaduslik raha liigub üle piiride ja võib mõjutada eri liikmesriike. Mitut jurisdiktsioon hõlmavad piiriülesed juhtumid muutuvad aina sagedasemaks ja olulisemaks ning seda ka kohustatud isikute piiriülese tegevuse tõttu. Et tulemuslikult tegeleda mitut liikmesriiki hõlmavate juhtumitega, peaksid rahapesu andmebürood saama teha enamat kui lihtne teabevahetus kahtlaste tehingute ja tegevuste avastamise ja analüüsi kohta – nad peaksid neid koos analüüsima. Rahapesu andmebürood on teada andud teatavatest olulistest probleemidest, mis piiravad nende ühisanalüüsi võimalusi. Kahtlaste tehingute ja tegevuste ühisanalüüsi käigus saavad rahapesu andmebürood kasutada võimalikku sünergiat, eri allikatest pärinevat teavet, saada anomaalsetest tegevustest tervikpildi ning seeläbi analüüsi paremaks muuta. Rahapesu andmebürood peaksid saama teha kahtlaste tehingute ja tegevuste ühisanalüüse ning luua AMLA abiga ühiseid ajutisi eriotstarbelisi analüüsimeeskondi ja neis osaleda. Ühisanalüüside heade tulemuste seisukohalt võib olla määrava tähtsusega kolmandate isikute osalus. Selleks võivad rahapesu andmebürood kutsuda ühisanalüüsis osalema kolmandaid isikuid, kui selline osalus sobib asjaomaste kolmandate isikute vastavate volitustega.

(55)Liidu finantssüsteemi ja siseturu usaldusväärsuse kaitsmiseks on vajalik teha tulemuslikku järelevalvet kõigi kohustatud isikute üle. Selleks peaksid liikmesriigid rakendama tulemuslikku sõltumatut rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet ning sätestama järelevalve tegijate tulemusliku, õigeaegse ja püsiva koostöö tingimused.

(56)Liikmesriigid peaksid tagama kõigi kohustatud isikute tulemusliku ja erapooletu riskipõhise järelevalve, mida peaksid soovitavalt tegema avaliku sektori asutused eraldi sõltumatu riikliku järelevalve tegija kaudu. Riikliku järelevalve tegijad peaksid kõigi kohustatud isikute tulemuslikuks järelevalveks saama täita mitmesuguseid ülesandeid.

(57)Liit on kohati märganud üsna leebet suhtumist kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste järelevalvesse. Sellpärast on muutunud ülitähtsaks, et pädevad riikliku järelevalve tegijad kui osa käesoleva direktiivi ja määrusega [palun lisage viide – ettepanek asutada rahapesuvastane amet – COM(2021) 421 final] loodud lõimitud järelevalvemehhanismist teaksid täpselt oma asjaomaseid õigusi ja kohustusi.

(58)Selleks et hinnata ja jälgida tulemuslikumalt ja regulaarsemalt kohustatud isikutele avalduvaid riske ja seda, kuidas nad kohaldavad sihipäraseid finantssanktsioone, on vaja täpsustada, et riiklikel järelevalve tegijatel on nii õigus kui ka kohustus teha kõik vajalikud kaug-, kohapealsed ja temaatilised uurimised ning kõik muud nende arvates vajalikud päringud ja hindamised. See mitte ainult ei aita järelevalve tegijatel otsustada nende juhtumite üle, kus sektorile omased spetsiifilised riskid on selged ja arusaadavad, vaid annab neile ka võimalused edastada asjaomast teavet kohustatud isikutele, et nood mõistaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske paremini.

(59)Teavitamine, sealhulgas teabe levitamine järelevalve tegijatelt nende järelevalve all olevatele kohustatud isikutele, on vajalik selle tagamiseks, et erasektoril oleks piisav arusaam rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide laadist ja määrast.

(60)Järelevalve tegijad peaksid tegutsema riskipõhiselt, koondades oma ressursid suurimate riskidega tegelemiseks, kuid tagades sealjuures, et ükski sektor ega ettevõtja ei ole ohustatud kuritegelikest rahapesu või terrorismi rahastamise katsetest. Ühist arusaama riskidest peaks edendama eelkõige AMLA, mistõttu tuleks talle usaldada kohustatud isikutele omase riski- ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise metoodika ja võrdlusaluste ning riskiprofiili läbivaatamise sageduse kehtestamine.

(61)See, kui järelevalve tegijad avaldavad rahapesu andmebüroodele asjaolud, mis võivad olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, on üks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega seotud tõhusa ja tulemusliku järelevalve nurgakivi. Seetõttu peavad liikmesriigid kehtestama süsteemi, mis tagaks rahapesu andmebüroode nõuetekohase ja kiire teavitamise.

(62)Selleks et tagada kogu liidus ühtne lähenemisviis järelevalvele, on vajalik riiklike järelevalve tegijate koostöö. Et see oleks tulemuslik, tuleks seda järelevalve tegijate laadist või staatusest olenemata võimalikult palju võimendada. Peale tavapärase koostöö, nagu võimalus korraldada uurimisi seda taotleva järelevalveasutuse nimel, on kohane nõuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide moodustamist nende kohustatud isikute puhul, kes tegutsevad teenuste osutamise või asutamisvabaduse alusel või kes kuuluvad kontserni.

(63)Kui kohustatud isik kasutab püsivaid tegevuskohti teises liikmesriigis, sealhulgas esindajate võrgustiku kaudu, peaks päritoluliikmesriigi järelevalve tegija tegema järelevalvet selle üle, kas kohustatud isik järgib kontserni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat ja korda. See võib hõlmata kohapealset kontrolli teises liikmesriigis asuvates püsivates tegevuskohtades. Päritoluliikmesriigi järelevalve tegija peaks tegema vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaga tihedat koostööd ning teda teavitama kõikidest küsimustest, mis võiksid mõjutada tema hinnangut selle kohta, kuidas asjaomane püsiv tegevuskoht täidab seal riigis kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme.

(64)Kui kohustatud isik kasutab teises liikmesriigis asuvaid püsivaid tegevuskohti, sealhulgas esindajate võrgustiku kaudu, jääb filiaali asukohariigi järelevalve tegija vastutavaks selle eest, et asjaomane püsiv tegevuskoht täidaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, (tehes selleks muu hulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle ja kaugjärelevalvet ning võttes kõnealuste nõuete raskete rikkumiste korral asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid. Vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegija peaks tegema päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaga tihedat koostööd ning teavitama teda kõikidest küsimustest, mis võiksid mõjutada tema hinnangut selle kohta, kuidas asjaomane kohustatud isik järgib kontserni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuspõhimõtteid ja korda. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade selliste raskete rikkumiste kõrvaldamiseks, mis nõuavad kohest parandusmeetmete võtmist, peaks vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijal olema õigus kohaldada selliseid asjakohaseid ja proportsionaalseid ajutisi parandusmeetmeid, mida kohaldatakse samalaadsete asjaolude korral tema pädevusvaldkonda kuuluvate kohustatud isikute suhtes, et tegeleda selliste tõsiste puudustega asjakohasel juhul päritoluliikmesriigi järelevalve tegija abiga või temaga koostöös.

(65)Töö paremaks koordineerimiseks ja lõimitud järelevalvemehhanismi vajaduste täitmiseks tuleks täpsustada järelevalve tegijate asjaomaseid kohustusi seoses selliste kohustatud isikutega ning sätestada konkreetsed ja proportsionaalsed koostöömehhanismid.

(66)Piiriülestel kontsernidel peab olema kaugeleulatuv kogu kontserni hõlmav poliitika ja kord. Et piiriülese tegevuse üle tehtaks piisavat järelevalvet, on vaja sätestada üksikasjalikud järelevalve-eeskirjad, mis võimaldavad päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide järelevalve tegijatel nende laadist või staatusest olenemata omavahel ja AMLAga riskide hindamisel, kontserni ettevõtteid mõjutada võivate muutuste jälgimisel ja järelevalve koordineerimisel võimalikult palju koostööd teha. Kuna koordineerimine on AMLA ülesanne, peaks ta koostama regulatiivsete tehniliste standardite projekti, kus on täpsemalt kirjeldatud kontserni päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalve tegijate vastavaid kohustusi ning nendevahelise koostöö viise. Järelevalve kontserni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika rakendamise tulemuslikkuse üle peaks toimuma Euroopa vastavates valdkondlikes õigusaktides sätestatud konsolideeritud järelevalve meetodeid ja põhimõtteid järgides.

(67)Direktiivis (EL) 2015/849 oli päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijate jaoks sätestatud üldine koostöö tegemise nõue. Selliseid nõudeid on seejärel täiustatud, et vältida olukordi, kus järelevalve tegijate vaheline teabevahetus ja koostöö on keelatud või põhjendamatult piiratud. Ent selge õigusraamistiku puudumise tõttu on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegiumide loomine tuginenud mittesiduvatele suunistele. Seetõttu on vaja kehtestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumide jaoks selged korralduslikud eeskirjad ning sätestada õiguslikult mõistlik koordineeritud lähenemisviis, milles tunnistatakse vajadust kõigi liidus tegutsevate järelevalve tegijate struktureeritud suhtluse järele. Kuna koordineerimine ja järelevalve järelevalve tegijate üle on AMLA ülesanne, peaks ta koostama regulatiivsete tehniliste standardite projekti, kus on sätestatud üldtingimused, mis võimaldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegiumide nõuetekohast toimimist.

(68)Maailma finantssüsteemide üha suuremat lõimumist arvestades on järelevalve tegijate vaheline teabevahetus ja koostöö vajalikud. Ühelt poolt peaksid liidu järelevalve tegijad, sh AMLA, teavitama üksteist juhtudest, mil kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] kohaselt nõutud poliitikat ja korda. Teisalt peaksid liikmesriigid saama anda järelevalve tegijatele volitused sõlmida kolmandate riikide järelevalve tegijatega koostöölepinguid, kus on ette nähtud koostöö ja konfidentsiaalse teabe vahetamine, järgides isikuandmete edastamisele kohaldatavaid õigusnorme. AMLA kui järelevalve tegijate üle järelevalve tegija peaks vajaduse korral aitama hinnata kolmanda riigi järelevalve tegijale kohaldatavate ametisaladuse hoidmise nõuete samaväärsust.

(69)Direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt võisid liikmesriigid usaldada mõne kohustatud isiku järelevalve iseregulatsiooni organitele. Ent selliste iseregulatsiooni organite järelevalve kvaliteet ja intensiivsus on olnud ebapiisav ja kas täiesti või peaaegu täiesti ilma avaliku kontrollita. Kui liikmesriik otsustab usaldada järelevalve iseregulatsiooni organile, peaks ta määrama ka avaliku sektori asutuse, kes selle iseregulatsiooni organi tegevuse üle järelevalvet teeks, tagades nii tegevuse kooskõla käesoleva direktiivi nõuetega.

(70)Kuna rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamine on väga tähtis, peaksid liikmesriigid sätestama oma õiguses tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad halduskaristused ja -meetmed määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] nõuete eiramise puhuks. Liikmesriigid peaksid andma riikliku järelevalve tegijatele volitused kohaldada kohustatud isikutele rikkumiste korral kõnealuseid meetmeid ja rikkumisest olenevalt põhjendatud juhtudel rahalisi karistusi. Kõnealuste karistuste ja meetmete valik peaks olema piisavalt lai, et liikmesriigid ja pädevad asutused saaksid võtta arvesse kohustatud isikute erinevusega, eelkõige krediidi- ja finantseerimisasutuste ning muude kohustatud isikute erinevat suurust, omadusi ja äritegevuse olemust.

(71)Praegu kohaldavad liikmesriigid peamiste ennetussätete rikkumise korral erinevaid halduskaristusi ja -meetmeid ning lähenemisviis rahapesuvastaste nõuete rikkumise uurimisele ja selle eest sanktsioonide kehtestamisele ei ole kooskõlastatud, samuti puudub järelevalve tegijatel ühine arusaam sellest, mis peaks olema raske rikkumine, et seeläbi eristada, millal tuleks kohaldada halduskaristust. Sellised erinevused kahjustavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks tehtavat tööd ning liidu tegevus on killustunud. Sellepärast tuleks sätestada ühised kriteeriumid, mille alusel määrata rikkumise korral kindlaks kõige sobivam järelevalvemeede, ning valik haldusmeetmeid, mida järelevalve tegijad saavad kehtestada selliste rikkumiste korral, mis ei ole piisavalt rasked, et kohaldada halduskaristust. Et motiveerida kohustatud isikuid määrust [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] järgima, on vaja tugevdada halduskaristuste heidutavust. Samamoodi tuleks suurendada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] raske rikkumise korral kohaldatava maksimumkaristuse miinimummäära. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid tagama, et halduskaristuste ja -meetmete määramisel ning kriminaalkaristuste mõistmisel vastavalt riiklikule õigusele ei rikutaks topeltkaristamise keelu (ne bis in idem) põhimõtet.

(72)Kohustatud isikud võivad siseturul kasutada teenuste osutamise ja asutamise vabadust, et pakkuda oma tooteid ja teenuseid üle liidu. Järelevalvesüsteemi tulemuslikkuse jaoks peavad järelevalve tegijad olema teadlikud kohustatud isikute nõrkadest kohtadest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide järgimisel. Sellepärast peavad järelevalve tegijad saama üksteist teavitada kohustatud isikutele kehtestatud halduskaristustest ja -meetmetest, kui selline teave on oluline ka teistele järelevalve tegijatele.

(73)Määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] rikkumise eest kohaldatud halduskaristuse või -meetme avalikustamine võib olla väga heidutav ja hoida ära sellise rikkumise kordumise. Sellega teavitatakse karistada saanud kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskidest ka muid ettevõtjaid, kes võivad tahta temaga ärisuhteid sõlmida, ning aidata teiste liikmesriikide järelevalve tegijaid kohustatud isikuga seotud riskide küsimuses, kui ta peaks piiriüleselt tegutsema ka nende riigis. Neil põhjustel tuleks seadustada nõue avaldada karistusi käsitlevad otsused, mida ei ole edasi kaevatud. Ent otsuste avaldamine peab olema proportsionaalne ning otsustamisel, kas halduskaristus või -meede avaldada, peaksid järelevalve tegijad arvestama rikkumise raskusastmega ja heidutava mõjuga, mida avaldamisega tõenäoliselt saavutatakse.

(74)On olnud palju juhtumeid, kus rahapesukahtlusest teada andnud töötajaid on ähvardatud või vaenulikult koheldud. Selle probleemiga tuleb kindlasti tegeleda, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemuslikkus. Liikmesriigid peaksid olema sellest probleemist teadlikud ja tegema kõik, mis nende võimuses, et kaitsta üksikisikuid, sealhulgas kohustatud isiku töötajaid ja esindajaid sellise ähvardamise ja vaenuliku kohtlemise eest, ning tagama neile riikliku õigusega kooskõlas piisava kaitse eelkõige seoses nende õigusega oma isikuandmete kaitsele ning õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele ja kohtus esindamisele.

(75)Uus liidu tasandil täielikult lõimitud ja sidus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, milles on määratletud nii liidu kui ka riiklike pädevate asutuste ülesanded, on välja töötatud eesmärgiga tagada nende pidev ja sujuv koostöö. Sellega seoses on koostöö kõigi riiklike ja liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahel ülioluline ning seda tuleb täpsustada ja tõhustada. Riigisiseselt jääb liikmesriikide ülesandeks näha ette vajalikud eeskirjad, mis tagavad, et poliitikakujundajatel, rahapesu andmebüroodel, järelevalve tegijatel, sh AMLA-l), ning muudel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud asutustel, samuti maksuhalduritel ja käesoleva direktiivi kohaldamisala piires tegutsevatel õiguskaitseasutustel, oleksid toimivad mehhanismid, mis võimaldavad koostööd ja koordineerimist, sealhulgas piirates juhtumeid, kus pädevad asutused keelduvad teise pädeva asutuse taotletud koostööst ja teabevahetusest.

(76)Tulemusliku koostöö (eelkõige teabevahetuse) hõlbustamiseks ja edendamiseks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile ja AMLA-le oma pädevate asutuste nimekirja koos asjaomaste kontaktandmetega.

(77)Rahapesu ja terrorismi rahastamise riski saavad avastada kõik krediidiasutuste eest vastutavad järelevalve tegijad. Krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldatavusega seonduv teave, nagu teave juhtorgani liikmete ja aktsionäride sobivuse ja nõuetele vastavuse, sisekontrollimehhanismide, üldjuhtimise või nõuetele vastavuse ja riskijuhtimise kohta, on selliste asutuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud järelevalve piisavuse tagamiseks sageli hädavajalik. Samamoodi on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud teave oluline ka selliste asutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve jaoks. Niisiis tuleks laiendada koostööd ja teabevahetust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroodega kõigile pädevatele asutustele, kelle ülesanne on teha liidu õigusaktide (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2013/36, 32 (EL) 2014/49, 33 (EL) 2014/59, 34 (EL) 2014/92 35 ja (EL) 2015/2366 36 ) kohaselt kõnealuste kohustatud isikute üle järelevalvet. Sellise koostöö tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid AMLAt igal aastal toimunud teabevahetusest teavitama.

(78)Koostöö muude asutustega, kes teevad direktiivide (EL) 2014/92 ja (EL) 2015/2366 kohast järelevalvet krediidiasutuste üle, võib vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tahtmatuid tagajärgi. Krediidiasutused võivad otsustada ärisuhted teatavate klientide või kliendikategooriatega lõpetada või neid piirata, et riske vältida, mitte neid juhtida. Selline riskide vähendamine võib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ja kahtlaste tehingute avastamist nõrgendada, sest asjaomased kliendid sunnitakse oma finantsvajaduse rahuldamiseks kasutama vähemturvalisi või reguleerimata maksekanaleid. Ühtlasi võib laialdane riskide vähendamine pangandussektoris viia teatavat liiki makseasutuste või klientide majandusliku tõrjutuseni. Finantsjärelevalve tegijad sobivad kõige paremini tuvastama olukordi, kus krediidiasutus on ärisuhtest keeldunud, kuigi riiklikus õiguses rakendatud direktiivi (EL) 2014/92 või (EL) 2015/2366 kohaselt ei oleks ta seda ilmselt teha tohtinud, ja selleks pole olnud kliendi suhtes rakendatavate dokumenteeritud hoolsusmeetmete alusel põhjust. Finantsjärelevalve tegijad peaksid sellistest juhtumitest teavitama asutusi, kes vastutavad selle eest, et finantsasutus järgiks direktiivi (EL) 2014/92 või (EL) 2015/2366.

(79)Koostöö finantsjärelevalve tegijate ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisiohje eest vastutavate asutuste, eelkõige hoiuste tagamise skeemiga seotud määratud asutuste ja kriisilahendusasutuste, vahel on vajalik selleks, et ühildada eesmärgid hoida käesoleva direktiivi kohaselt ära rahapesu ning kaitsta direktiivide 2014/49/EL ja 2014/59/EL kohaselt finantsstabiilsust ja hoiustajaid. Finantsjärelevalve tegijad peaksid tegema järelevalvet kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamise üle juhul, kui krediidiasutus arvatakse olevat maksejõuetuse ohus või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuv või kui hoiused on kättesaamatud, ning kõigist kahtlastest tehingutest rahapesu andmebüroo teavitamise üle. Finantsjärelevalve tegijad peaksid teavitama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisiohje eest vastutavaid asutusi kõigist kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmete olulistest tulemustest ja kontodest, mille kasutamise on rahapesu andmebüroo peatanud.

(80)Sellise krediidiasutustega seotud koostöö soodustamiseks peaks AMLA Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides koostama suunised, kus on kindlaks määratud sellise koostöö põhielemendid, sealhulgas teabevahetuse viis.

(81)Koostöömehhanisme tuleks laiendada ka audiitorite järelevalve eest vastutavatele asutustele, sest selline koostöö võib suurendada liidu rahapesuvastase raamistiku tulemuslikkust.

(82)Käesoleva direktiivi kohastel eesmärkidel on vajalik liikmesriikide pädevate asutuste omavaheline abistamine ja teabevahetus. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid keelata pädevatel asutustel üksteist abistada ja teavet vahetada ega seada sellele põhjendamatuid või ülemäära piiravaid tingimusi.

(83)Järelevalve tegijad peaksid oma laadist või staatusest olenemata saama teha koostööd ja vahetada konfidentsiaalset teavet. Selleks peaks neil olema koostöö ja konfidentsiaalse teabe vahetamise jaoks piisav õiguslik alus. Teabevahetust ja koostööd kohustatud isikute üle liidu muude õigusaktide kohaselt järelevalvet tegevate pädevate asutustega ei tohiks tahtmatult takistada õiguslik ebakindlus, mis võib tuleneda sellealaste sõnaselgete sätete puudumisest. Õigusraamistiku selgemaks muutmine on eriti oluline ka seetõttu, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve on mitmel juhul tehtud ülesandeks järelevalve tegijatele, kes ei tegele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvega (nt Euroopa Keskpank (EKP)).

(84)Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkus tugineb paljude erinevate pädevate asutuste koostööle. Sellise koostöö soodustamiseks peaks AMLA koostama EKP, Euroopa järelevalveasutuste, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga konsulteerides suunised kõigi pädevate asutuste koostöö kohta. Neis suunistes tuleks ka kirjeldada, kuidas peaksid muude liidu õigusaktide kohase kohustatud isikute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võtma oma ülesannete täitmisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud mureküsimusi.

(85)Käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele liidu institutsioonides ja organites kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 37 . Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist peavad oluliseks avalikuks huviks kõik liikmesriigid. Kuid rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega tegelevad pädevad asutused ning kuritegeliku vara jälitamise, arestimise ja konfiskeerimisega tegelevad pädevad asutused peaksid järgima kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õigusalases koostöös töödeldavate isikuandmete kaitse eeskirju, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 38 .

(86)Käesoleva direktiivi vastavusse viimisel FATFi muudetud soovitustega tuleb kindlasti täiel määral järgida liidu õigust, eelkõige andmekaitsealaseid õigusakte, sealhulgas õigusnorme andmete edastamise kohta, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud põhiõiguste kaitsmist. Käesoleva direktiivi rakendamise teatavad aspektid on seotud andmete kogumise, analüüsimise, talletamise ja jagamisega nii liidus kui ka kolmandate riikidega. Selline isikuandmete töötlemine peaks olema lubatud juhul, kui austatakse täielikult põhiõigusi, ning üksnes käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel ja käesoleva direktiiviga nõutud toiminguteks, nagu teabevahetus pädevate asutuste vahel.

(87)Andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda kohaldatakse ka käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötöötlemisele. Kuid kui andmesubjekt peaks saama juurdepääsu teabele, mis käsitleb teadet kahtlase tehingu kohta, pärsiks see tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tulemuslikkust. Seepärast võib olla põhjendatud kohaldada kõnealuse õiguse suhtes erandeid ja piiranguid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 23 ja vajaduse korral määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25. Andmesubjektil on õigus nõuda määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 nimetatud järelevalveasutuselt või vajaduse korral Euroopa Andmekaitseinspektorilt töötlemise seaduslikkuse kontrollimist ja kasutada kõnealuse määruse artiklis 79 osutatud õiguskaitsevahendit. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 mainitud järelevalveasutus võib tegutseda ka omal algatusel. Andmetega tutvumise õiguse piiranguid mõjutamata peaks järelevalveasutusel olema võimalik teavitada andmesubjekti sellest, et järelevalveasutus on teinud kõik vajalikud kontrollid, ning sellest, millisele järeldusele ta kõnealuse töötlemise õiguspärasuse küsimuses jõudis.

(88)Et tagada rahapesu andmebüroode vaheline pidev teabevahetus AMLA asutamise ajal, peaks komisjon ajutiselt jätkama FIU-net-i haldamist. Selleks et tagada rahapesu andmebüroode täielik kaasamine süsteemi toimimisse, peaks komisjon regulaarselt suhtlema ELi rahapesu andmebüroode platvormiga, mis on 2006. aastast alates tegutsev rahapesu andmebüroode esindajatest koosnev mitteametlik rühm, mis soodustab rahapesu andmebüroode koostööd ja kus arutletakse koostöö teemadel.

(89)Regulatiivsed tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise kogu liidus. Kuna AMLA-l on põhjalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna eriteadmised, sobib ta koostama regulatiivsete tehniliste standardite projekti, mis ei sisalda poliitikavalikuid ja mis esitatakse komisjonile.

(90)Selleks et tagada rahapesu andmebüroode ja järelevalve tegijate ühtne lähenemisviis, tuleb kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda komisjonile volitused võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu regulatiivsed tehnilised standardid, kus on sätestatud nõuded teatavate teenuseosutajate keskse kontaktpunkti määramise ja funktsioonide jaoks, kohustatud isikutele omase riski- ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise võrdlusalused ja metoodika, riskiprofiilide läbivaatamise sagedus, päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalve tegijate üksikasjalikud töökohustused ja nendevahelise koostöö kord, rahapesuvastase järelevalve kolleegiumide toimimise ja operatiivtegevuse üldtingimused, käesoleva direktiivi rikkumise raskusastmete liigituse aluseks võetavad näitajad ning kriteeriumid, mida halduskaristuste või -meetmete suuruse määramisel arvesse võtta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(91)Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaldamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sätestada statistika kogumise metoodika, tegelike kasusaajate andmete esitamise vorming, tegelike kasusaajate ja pangakontode registrite ning andmeotsingusüsteemide omavahelise sidestamise tehnilised tingimused ning võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse vormingu kohta. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 39 .

(92)Käesolevas direktiivis järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele (harta artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8) ning õigust ettevõtlusvabadusele (harta artikkel 16).

(93)Käesoleva direktiivi rakendamise hindamisaruande koostamisel peaks komisjon pöörama piisavalt tähelepanu hartas tunnustatud põhiõigustest ja põhimõtetest kinnipidamisele.

(94)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamist ärahoidva koordineeritud ja sidusa mehhanismi loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatava meetme ulatuse ja tulemuste tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(95)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta 40 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(96)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 [ning ta esitas arvamuse ... 41 ].

(97)Direktiiv (EL) 2015/849 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. jagu

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

(a)rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga kokku puutuvatele sektoritele riiklikul tasandil kohaldatavad meetmed;

(b)rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamine liidu ja liikmesriikide tasandil;

(c)tegelike kasusaajate ja pangakontode registrite ning kinnistusraamatute loomine ja kättesaadavus;

(d)rahapesu andmebüroode vastutusalad ja ülesanded;

(e)kohustatud isikute järelevalvega tegelevate organite vastutusalad ja ülesanded;

(f)pädevate asutuste omavaheline koostöö ja koostöö liidu muude õigusaktidega hõlmatud ametitega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„finantsjärelevalve tegija“ – krediidi- ja finantseerimisasutuste üle järelevalve tegija;

(2)„kohustatud isik“ – määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artiklis 3 loetletud füüsiline või juriidiline isik, kellele ei kohaldata kõnealuse määruse artiklite 4, 5 ja 6 kohaseid erandeid;

(3)„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus asub kohustatud isiku registrijärgne asukoht või kui kohustatud isikul ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub kohustatud isiku peakontor;

(4)„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus kohustatud isikul on tütarettevõte, filiaal või kus ta osutab teenuseid;

(5)„tolliasutused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 952/2013 42 artikli 5 punktis 1 määratletud tolliasutused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1672 43 artikli 2 lõike 1 punktis g määratletud pädevad asutused;

(6)„rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegium“ – alaline koostöö- ja teabevahetusstruktuur kontserni või piiriüleselt tegutseva ettevõtja järelevalve jaoks;

(7)„piiriüleselt tegutsev ettevõtja“ – kohustatud isik, millel on vähemalt üks püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis või kolmandas riigis;

(8)„püsiv tegevuskoht“ – kohustatud isiku filiaal või muud tüüpi püsiv tegevuskoht liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole riik, kus asub tema peakontori; või emaettevõtja tütarettevõtja, mis on asutatud muus riigis kui emaettevõtja asukohariik.

2. jagu

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga kokku puutuvatele sektoritele kohaldatavad riiklikud meetmed

Artikkel 3

Ohustatud sektorite tuvastamine riigi tasandil

1.Kui artikli 8 kohasel. liikmesriigi poolt tehtaval riiklikul riskihindamisel leitakse, et peale kohustatud isikute puutuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga kokku ka muudes sektorites tegutsevad ettevõtjad, võivad liikmesriigid otsustada kohaldada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid ka neile.

2.Lõike 1 kohaldamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kavatsusest kohaldada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid muude sektorite ettevõtjatele ning esitavad selle teatega koos ka:

(a)põhjenduse, millistest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest on selline kavatsus tingitud;

(b)hinnangu selle kohta, kuidas mõjutab selline laiendamine teenuste osutamist liidu siseturul;

(c)riiklike meetmete teksti, mille liikmesriik kavatseb vastu võtta.

3.Liikmesriigid peatavad lõike 2 punktis c nimetatud riiklike meetmete vastuvõtmise kuueks kuuks alates neist lõike 2 kohaselt teada andmisest.

4.Enne lõikes 3 nimetatud ajavahemiku möödumist koostab komisjon pärast määrusega [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ametiga (AMLA) konsulteerimist üksikasjaliku arvamuse selle kohta, kas kavandatud meede:

(a)on tuvastatud riskidega tegelemiseks piisav ehk kas liikmesriigi tuvastatud risk on seotud siseturuga;

(b)võib tekitada siseturul teenuste või kapitali vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisvabadusele takistusi, mis ei ole proportsionaalsed nende rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega, mida meede maandama peaks.

Üksikasjalikus arvamuses märgitakse ka, kas komisjon kavatseb esitada liidu tasandi meetmete ettepaneku.

5.Kui komisjon ei pea liidu tasandi meetmeid asjakohaseks, annab asjaomane liikmesriik kahe kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud üksikasjaliku arvamuse saamist komisjonile teada, missuguseid meetmeid ta kavatseb kõnealuse üksikasjaliku arvamuse alusel võtta. Komisjon esitab liikmesriigi kavandatud meetmete kohta oma märkused.

6.Kui komisjon annab teada kavatsusest esitada liidu tasandi meetmete ettepanek, jätab liikmesriik lõike 2 punktis c nimetatud riiklikud meetmed vastu võtmata.

7.Kui [palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]-ks on liikmesriigid juba kohaldanud direktiivi (EL) 2015/849 ülevõtmise sätteid muudele sektoritele kui kohustatud isikud, võivad nad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid kõnealustele sektoritele edasi kohaldada.

[Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks annavad liikmesriigid komisjonile teada, millistele esimese lõigu kohaselt riiklikult kindlaks määratud sektoritele nad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid kohaldavad, ning lisavad põhjenduse kõnealuste sektorite rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega kokku puutumise kohta. Kuue kuu jooksul pärast sellise teate saamist avaldab komisjon pärast AMLAga konsulteerimist üksikasjaliku arvamuse, mis hõlmab lõike 4 punktides a ja b sätestatut, ning annab teada, kas ta kavatseb teha ettepaneku liidu tasandi meetmete kohta. Kui komisjon ei pea liidu tasandi meetmeid asjakohaseks, kohaldatakse lõiget 5.

8.[Üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ka ja seejärel igal aastal avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas konsolideeritud loetelu sektoritest, mille suhtes liikmesriigid on otsustanud kohaldada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid.

Artikkel 4

Teatavate teenuseosutajatega seotud nõuded

1.Liikmesriigid tagavad, et valuutavahetusasutustel, tšekkide sularahaks vahetamise asutustel ning usaldushalduse või äriühingute teenuste pakkujatel on tegevusluba või nad on registrisse kantud.

2.Liikmesriigid tagavad, et kõik hasartmänguteenuse pakkujad on reguleeritud.

Artikkel 5

Kontaktpunktid

1.Liikmesriigid võivad nõuda oma territooriumil keskse kontaktpunkti määramist direktiivi 2009/110/EÜ 44 artikli 2 lõikes 3 määratletud e-raha väljastajatelt, direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 lõikes 11 määratletud makseteenuse pakkujatelt ning krüptovarateenuse osutajatelt, kes tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis esindajate kaudu ning kas asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse õiguse alusel ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis. Selline keskne kontaktpunkt tagab piiriüleselt tegutseva ettevõtja nimel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide täitmise ning hõlbustab järelevalve tegijate tööd, sealhulgas esitab neile taotluse korral dokumendid ja teabe.

2.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite projekti ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud projektis on kirjas kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks asjaolud, mille korral on asjakohane määrata lõike 1 kohaselt keskne kontaktpunkt, samuti sellise keskse kontaktpunkti ülesanded.

3.Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise määruse ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklitega 38–41.

Artikkel 6

Teatavate kohustatud isikute kõrgema juhtkonna ja tegelike kasusaajate kontrollimine

1.Liikmesriigid kohustavad järelevalve tegijaid kontrollima, kas artiklis 4 nimetatud kohustatud isikute kõrgema juhtkonna liikmed ja kõnealuste ettevõtjate tegelikud kasusaajad tegutsevad ausalt ja eetiliselt. Selliste ettevõtjate kõrgemal juhtkonnal peaks olema oma kohustuste täitmiseks ka vajalikud teadmised ja asjatundlikkus.

2.Määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 3 lõike 3 punktides a, b, d, e ja h–l osutatud kohustatud isikute puhul tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad võtavad vajalikud meetmed, et rahapesus, selle eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isikud ega nende kaasosalised ei saaks kutsealast akrediteeringut, juhtivat töökohta ega oleks kõnealuste kohustatud isikute tegelikud kasusaajad.

3.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad kontrollivad regulaarselt ja riskitundlikult, kas lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded on jätkuvat täidetud. Eelkõige kontrollitakse, kas kõrgem juhtkond tegutseb ausalt ja eetiliselt ning kas neil on oma töö jaoks vajalikud teadmised ja asjatundlikkus, kui on põhjust kahtlustada, et toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või kui kohustatud isikus on suurem risk selle toimumiseks.

4.Järelevalve tegijatel peavad olema volitused nõuda rahapesus, selle eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isiku kõrvaldamist juhtivalt ametikohalt lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustatud isikutes. Järelevalve tegijatel peavad olema volitused kõrvaldada ametist kõrgema juhtkonna liikmed, kelle tegevust ei peeta ausaks ja eetiliseks ning kellel pole oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja asjatundlikkust.

5.Liikmesriigid peavad tagama, et kui rahapesus, selle eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isik on lõikes 2 nimetatud kohustatud isiku tegelik kasusaaja, saab teda kohustatud isikust eraldada, sealhulgas andes järelevalve tegijatele volitused nõuda tegelikult kasusaajalt kohustatud isikus omandatud osaluse võõrandamist.

6.Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad või muud riikliku tasandi pädevad asutused, kes hindavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute sobivust, kontrollivad kooskõlas riikliku õigusega, kas asjaomase isiku karistusregistri andmetes on kajastatud asjaomane karistus. süüdimõistev kohtuotsus Sel eesmärgil teostatav teabevahetus toimub kooskõlas raamotsusega 2009/315/JSK ja otsusega 2009/316/JSK, nagu neid rakendatakse siseriiklikus õiguses.

2. jagu

Riskihindamine

Artikkel 7

Riigiülene riskihindamine

1.Komisjon hindab rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, mis mõjutavad siseturgu ning on seotud piirülese tegevusega.

Selleks koostab komisjon hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks aruande nende riskide liidu tasandil tuvastamise, analüüsimise ja hindamise kohta. Seejärel ajakohastab komisjon aruannet iga nelja aasta tagant. Vajaduse korral võib komisjon aruande teatavaid osi ajakohastada sagedamini.

2.Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab vähemalt järgmist:

(a)siseturu valdkonnad ja sektorid, mis puutuvad kokku rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga;

(b)iga asjaomase valdkonna ja sektoriga seotud riskide laad ja suurus;

(c)kõige levinumad ebaseaduslikult saadud raha pesemise viisid, sealhulgas teabe olemasolu korral meetodid, mida kasutatakse eelkõige liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes tehingutes, olenemata sellest, kas kolmas riik on määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] III peatüki 2. jao kohane kolmas riik või mitte;

(d)massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riskid.

3.Komisjon soovitab liikmesriikidele kindlaks tehtud riskidega tegelemiseks sobilikke meetmeid. Kui liikmesriik otsustab mõnd soovitust oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras mitte järgida, teavitab ta sellest komisjoni ja põhjendab sellist otsust.

4.[Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks koostab AMLA komisjonile mõeldud arvamuserahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta, mis liitu mõjutavad. Seejärel koostab AMLA arvamuse iga kahe aasta tagant.

5.Lõike 1 kohase hinnangu koostamisel korraldab komisjon töö liidu tasandil, võtab arvesse lõikes 4 osutatud arvamusi ning kaasab liikmesriikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna eksperte ning riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode, AMLA ja vajaduse korral muude liidu tasandi organite esindajaid.

6.Kahe aasta jooksul pärast lõikes 1 nimetatud aruande vastuvõtmist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse aruande tähelepanekute alusel võetud meetmete kohta.

Artikkel 8

Riiklik riskihindamine

1.Iga liikmesriik teeb oma riikliku riskihindamise, et tuvastada, hinnata, mõista ja maandada teda mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Liikmesriik ajakohastab oma riskihindamist ning vaatab selle vähemalt iga nelja aasta tagant läbi.

Iga liikmesriik võtab ka sobilikud meetmed, et tuvastada, hinnata, mõista ja maandada massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske.

2.Lõike 1 kohaste riskidega tegelemiseks võetavate riiklike meetmete koordineerimiseks määrab iga liikmesriik ametiasutuse või kehtestab mehhanismi. Kõnealuse ametiasutuse andmed või mehhanismi kirjeldus edastatakse komisjonile, AMLA-le ja teistele liikmesriikidele.

3.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riikliku riskihindamise tegemisel võtab liikmesriik arvesse artikli 7 lõikes 1 osutatud aruannet.

4.Liikmesriigid kasutavad oma riskihindamise tulemusi:

(a)oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra parandamiseks, tehes eelkõige kindlaks valdkonnad, kus kohustatud isikud peavad kohaldama täiustatud meetmeid, ja täpsustades vajaduse korral kõnealuseid meetmeid;

(b)vajaduse korral väiksema või suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektorite või valdkondade kindlakstegemiseks;

(c)nende territooriumil tegutsevate igat liiki juriidiliste isikute ja õiguslike üksustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamiseks ning välismaistest juriidilistest isikutest ja õiguslikest üksusetest tulenevate riskide mõistmiseks;

(d)massihävitusrelvade rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide kohaldamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise jaoks vahendite eraldamise ja prioriseerimise üle otsustamiseks;

(e)selle tagamiseks, et iga sektori või valdkonna jaoks koostatakse asjakohased eeskirjad, mis on kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega;

(f)asjakohase teabe pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele kiiresti kättesaadavaks tegemiseks, et hõlbustada neil oma rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamist ning massihävitusrelvade rahastamisega seotud sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise riskide hindamist vastavalt määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artiklile 8.

Riiklikus riskihindamises kirjeldavad liikmesriigid oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilist struktuuri ja üldisi menetlusi, mis hõlmab muu hulgas rahapesu andmebürood, maksuhaldureid ja prokuratuuri ning juhul, kui see teave on kättesaadav, ka eraldatud inimressursse ja rahalisi vahendeid.

5.Liikmesriigid teevad oma riikliku riskihindamise tulemused, sealhulgas ajakohastatud tulemused kättesaadavaks komisjonile, AMLA-le ja teistele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad asjakohasel juhul anda riiklikku riskihindamist tegevale liikmesriigile asjassepuutuvat lisateavet. Hindamise kokkuvõte tehakse üldsusele kättesaadavaks. See kokkuvõte ei tohi sisaldada salastatud teavet. Kokkuvõttes esitatud teabe alusel ei tohi olla võimalik tuvastada ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut.

Artikkel 9

Statistika

1.Liikmesriigid koguvad oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkust mõjutavate asjaolude kohta igakülgset statistikat, et kõnealuste raamistike tulemuslikkus läbi vaadata.

2.Lõikes 1 osutatud statistika hõlmab:

(a)andmeid, millega mõõdetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate eri sektorite suurust ja olulisust, sealhulgas füüsiliste isikute ja ettevõtjate arvu ning iga sektori majanduslikku tähtsust;

(b)andmeid, millega mõõdetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku korra kohaseid aruandlus-, uurimis- ja kohtumenetluse etappe, sealhulgas rahapesu andmebüroole esitatud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete arv, selliste teadete põhjal võetud järelmeetmed, teave määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 kohaselt rahapesu andmebüroole esitatud füüsiliselt üle piiri viidud raha kohta ja teatamisega seoses võetud järelmeetmete kohta ning igal aastal uuritud juhtumite arv, rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud rikkumiste eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud isikute arv, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1673 45 artikli 2 kohaste eelkuritegude liigid, kui selline teave on kättesaadav, ning külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara väärtus eurodes;

(c)kui selline teave on kättesaadav, andmeid täiendavate uurimisteni viinud teadete arvu ja osakaalu kohta koos rahapesu andmebüroo artikli 21 kohase aastaaruandega;

(d)andmed rahapesu andmebüroo koostatud, saadud, tagasi lükatud ning osaliselt või täielikult vastatud piiriüleste teabetaotluste arvu kohta partnerriikide kaupa;

(e)vastastikuse õigusabi taotluste ning muude määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] IV peatüki ning käesoleva direktiivi II peatüki 1. ja 2. jao kohaste, tegelike kasusaajate ja pangakonto andmetega seotud rahvusvaheliste saadud ja saadetud teabetaotluste arvu väljaspool liitu asuvate pädevate partnerasutuste ja -riikide kaupa;

(f)järelevalve tegijatele ning rahapesu andmebüroodele artiklis 17 sätestatud ülesannete täitmiseks eraldatud inimressursse;

(g)kohapealsete ja kaugjärelevalvetoimingute arvu, järelevalve käigus tuvastatud rikkumiste arvu ning järelevalveasutuste ja iseregulatsiooni organite kohaldatud, IV peatüki 4. jao kohaste karistuste või haldusmeetmete arvu;

(h)määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] IV peatükis sätestatud kohustuste rikkumiste arvu ja liiki ning nende eest määratud karistusi või haldusmeetmeid, samuti kontrollide arve, mille keskregistripidaja on teinud käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 8 kohaselt.

3.Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et lõikes 2 nimetatud statistikat kogutakse ja edastatakse komisjonile igal aastal. Lõike 2 punktides a, c, d ja f osutatud statistika edastatakse ka AMLA-le.

AMLA säilitab selle oma andmebaasis kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artikliga 11.

4.[Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks võtab AMLA vastu komisjonile mõeldud arvamuse lõike 2 punktides a, c, d ja f nimetatud statistika kogumise metoodika kohta.

5.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 2 osutatud statistika kogumise metoodika ning statistika komisjonile ja AMLA-le esitamise kord. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Komisjon avaldab oma veebisaidil iga kahe aasta tagant aruande, milles on lõikes 2 mainitud statistiliste andmete kokkuvõte ja selgitused.

II PEATÜKK

REGISTRID

I jagu

Tegelike kasusaajate registrid

Artikkel 10

Tegelike kasusaajate registrid

1.Liikmesriigid tagavad, et määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artiklis 44 nimetatud tegelike kasusaajate andmeid ja sama määruse artiklis 47 nimetatud esindamise andmeid hoitakse selle liikmesriigi keskregistris, kus juriidiline isik on asutatud või kus on asutatud või elab usaldushaldur või sarnases õiguslikus üksuses samaväärsel positsioonil olev isik. Seda nõuet ei kohaldata reguleeritud turul noteeritud äriühingute suhtes, kes peavad järgima käesolevas direktiivis sätestatutega samaväärseid avalikustamise nõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid.

Keskregistrites säilitatavaid tegelike kasusaajate andmeid võib koguda riikliku süsteemi kohaselt.

2.Liikmesriigid tagavad, et kui keskregistrites olevate tegeliku kasusaaja andmete õigsuses on põhjust kahelda, nõutakse juriidilistelt isikutelt ja õiguslike üksuste esindajatelt riskitundlikult lisateavet, sealhulgas direktorite nõukogu otsused ja nende koosolekute protokollid, partnerluslepingud, usalduslepingud, volikirjad või muud lepingulised kokkulepped ja dokumendid.

3.Kui määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM)(2021) 420 final] artikli 45 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei ole teada ühtegi tegelikku kasusaajat, sisaldab keskregister järgmist:

(a)koos põhjendusega märkus, et tegelikku kasusaajat ei ole või teda (neid) ei olnud võimalik tuvastada ja andmete õigsust kontrollida;

(b)äriühingus või juriidilises isikus kõrgemasse juhtkonda kuuluva(te) füüsilis(t)e isiku(te) andmed, mis on samaväärsed määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 44 lõike 1 punktis a nõutava teabega.

4.Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu keskregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise vorming. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.Liikmesriigid näevad ette, et keskregistris hoitavad tegelike kasusaajate andmed on piisavad, täpsed ja ajakohased. Sel eesmärgil kohaldavad liikmesriigid vähemalt järgmisi nõudeid:

(a)kohustatud isikud peavad andma keskregistripidajale teada kõigist lahknevustest keskregistris olevate ja neile määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] artikli 18 kohaselt kättesaadavate tegeliku kasusaaja andmete vahel;

(b)pädevad asutused peavad vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, andma keskregistripidajale teada kõigist lahknevustest keskregistris olevate ja neile kättesaadavate tegeliku kasusaaja andmete vahel.

6.Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 5 nimetaud lahknevustest tuleb teada anda nende avastamisele järgneva 14 kalendripäeva jooksul. Väiksema riskiga juhtudel, mille suhtes kohaldatakse määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] III peatüki 3. jao kohaseid meetmeid, võivad liikmesriigid lubada kohustatud isikutel nõuda kliendilt tegeliku kasusaaja tuvastamist mittetakistavate tehniliste lahknevuste kõrvaldamist vahetult keskregistripidajaga suheldes.

7.Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidaja võtab lahknevuste kaotamiseks sobivad meetmed, sealhulgas keskregistris oleva teabe parandamine, kui ta suudab tegeliku kasusaaja andmed tuvastada ja veenduda nende paikapidavuses. Keskregistrisse lisatakse konkreetne märge, et teada on antud lahknevustest, ning see peab olema nähtav vähemalt pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele.

8.Äriühingute ja muude juriidiliste isikute puhul tagavad liikmesriigid, et tegelike kasusaajate keskregistri pidajale antakse volitused teha kontrolle, sealhulgas kohapealset uurimist juriidilise isiku ruumides või registrijärgses asukohas, millega selgitada välja ettevõtja praegune tegelik kasusaaja ning kontrollida, kas keskregistrile esitatud andmed on täpsed, piisavad ja ajakohased. Keskregistripidaja õigust selliseid andmeid kontrollida ei piirata, takistata ega välistata mitte mingil moel.

9.Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajal on volitused kohaldada talle tegeliku kasusaaja kohta täpse, piisava ja ajakohase teabe mitteesitamise eest tõhusaid, proportsionaalseid ja heidutavaid meetmeid või karistusi.

10.Liikmesriigid tagavad, et kui tegelike kasusaajate registri pidajad avastavad käesoleva artikli kohaste kontrollide käigus või mõnel muul viisil asjaolusid, mis võivad olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega, teatavad nad sellest viivitamata rahapesu andmebüroole.

11.Keskregistrid ühendatakse omavahel direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 22 lõike 1 kohaselt loodud Euroopa keskse platvormi kaudu.

12.Lõikes 1 osutatud teave peab olema riiklike registrite ja tegelike kasusaajate keskregistrite omavahelise sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav vähemalt viis aastat ja mitte enam kui 10 aastat pärast äriühingu või muu juriidilise isiku registrist kustutamist.

Artikkel 11

Tegelike kasusaajate registri juurdepääsetavuse üldreeglid pädevate asutuste, iseregulatsiooni organite ja kohustatud isikute jaoks

1.Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused pääsevad artiklis 10 osutatud omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale teabele juurde õigel ajal, piiramatult ja tasuta ning ilma asjaomast isikut ette hoiatamata.

2.Artiklis 10 osutatud keskregistrit lubatakse kasutada rahapesu andmebüroodel, järelevalveasutustel, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustustega avaliku sektori asutustel, maksuhalduritel ning rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise ja nende eest vastutusele võtmise ning kuritegelike varade jälitamise, arestimise ja konfiskeerimisega tegelevatel asutustel. Iseregulatsiooni organitele antakse registritele juurdepääs järelevalvefunktsiooni täitmisel.

3.Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikutele on määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] III peatüki kohaselt kliendi suhtes hoolsusmeetmeid rakendades artiklis 10 osutatud omavahel sidestatud keskregistrites hoitav teave õigel ajal kättesaadav.

4.[Kolm kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks esitavad liikmesriigid komisjonile nimekirja pädevatest asutustest, iseregulatsiooni organitest ja kohustatud isikute liikidest, kellele on antud juurdepääs registrile, samuti selle kohta, mis liiki teave oli kohustatud isikutele kättesaadav ning millised tegelike kasusaajate andmed on artikli 12 kohaselt üldsusele juurdepääsetavad. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui toimuvad muudatused pädevate asutuste või kohustatud isikute liikide nimekirjas või kui muutub kohustatud isikutele või avalikkusele juurdepääsetavate andmete ulatus. Komisjon teeb teabe pädevate asutuste ja kohustatud isikute juurdepääsuõiguse, sealhulgas selle muudatuste kohta kättesaadavaks ka teistele liikmesriikidele.

Artikkel 12

Tegelike kasusaajate registrite juurdepääsu erireeglid üldsuse jaoks

1.Liikmesriigid tagavad, et üldsusel on juurdepääs artiklis 10 osutatud omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale järgmisele teabele:

(a)juriidiliste isikute puhul vähemalt tegeliku kasusaaja nime, sünnikuud ja -aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning asjaomase kontrolli teostamise viisi olemust ja ulatust;

(b)lepingulise usaldushalduse või sarnaste õiguslike üksuste puhul tegeliku kasusaaja nime, sünnikuud ja -aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning asjaomase kontrolli teostamise viisi olemust ja ulatust (kui on tõendatud õigustatud huvi).

Lisaks esimese lõigu punktis a nimetatud teabele võivad liikmesriigid oma õiguses kindlaks määratud tingimustel näha ette juurdepääsu tegeliku kasusaaja tuvastamiseks vajalikule lisateabele. Nimetatud lisateave peab sisaldama vähemalt sünniaega või liidu ja liikmesriigi andmekaitse-eeskirjadele vastavaid kontaktandmeid.

2.Liikmesriigid võivad otsustada teha oma keskregistris hoitavad tegelike kasusaajate andmed üldsusele kättesaadavaks tingimusel, et tuleb end e-identimise vahendi abil autentida ja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 46 sätestatud asjaomaseid usaldusteenuseid ning maksta tasu, mis ei ületa teabe kättesaadavaks tegemise halduskulusid, sealhulgas registri hooldus- ja arenduskulud.

Artikkel 13

Erandid tegelike kasusaajate registritele juurdepääsu kohta

Siseriiklikus õiguses sätestatavateks erandlikeks asjaoludeks, kui artikli 11 lõike 3 ja artikli 12 lõike 1 kohane juurdepääs seaks tegeliku kasusaaja ebaproportsionaalselt suurde kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või hirmutamise ohtu või kui tegelik kasusaaja on alaealine või muul viisil juriidiliselt teovõimetu, võivad liikmesriigid ette näha tegeliku kasusaaja kõigile või osadele andmetele juurdepääsu erandi, mille kohaldamise üle otsustatakse igal üksikjuhul eraldi. Liikmesriigid tagavad, et selliseid erandeid tehakse pärast asjaolude erandlikkuse põhjalikku hindamist. Tagatakse õigus erandi tegemise otsuse halduskorras läbivaatamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile. Erandeid teinud liikmesriik avaldab igal aastal statistilised andmed tehtud erandite arvu ja põhjuste kohta ning esitab need komisjonile.

Käesoleva artikli kohaseid erandeid ei kohaldata määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] artikli 3 punkti 3 alapunktis b osutatud kohustatud isikute suhtes, kes on ametiisikud.

2. jagu

Pangakonto andmed

Artikkel 14

Pangakontode registrid ja elektroonilised andmeotsingu süsteemid

1.Liikmesriigid seavad sisse automatiseeritud keskmehhanismid, nagu keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid, mille abil saab õigel ajal tuvastada kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel või kelle kontrolli all on liikmesriigi territooriumil asuvas krediidiasutuses maksekontosid ja IBAN-numbriga pangakontosid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012, 47 ja hoiulaekaid.

Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuste riiklike mehhanismide kirjelduse ning kriteeriumid, mille alusel kõnealustesse riiklikesse mehhanismidesse andmeid sisestatakse.

2.Liikmesriigid tagavad riiklike rahapesu andmebüroodele vahetu, kiire ja filtreerimata juurdepääsu lõikes 1 osutatud keskmehhanismides hoitavale teabele. See teave peab olema käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks kättesaadav ka riiklikele pädevatele asutustele.

3.Lõikes 1 nimetatud keskmehhanismide kaudu peab olema juurdepääsetav ja otsitav järgmine teave:

(a)kliendikonto omaniku ja kõigi arvatavalt kliendi nimel tegutsevate isikute kohta: nimi koos muude määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] artikli 18 lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks nõutavate andmete või kordumatu tunnuskoodiga;

(b)kliendikonto omaniku asemel tegeliku kasusaaja kohta: nimi koos muude määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] artikli 18 lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks nõutavate andmete või kordumatu tunnuskoodiga;

(c)panga- või maksekonto kohta: IBAN-number ning konto avamise ja sulgemise kuupäev;

(d)hoiulaeka kohta: üürilevõtja nimi koos muude määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] artikli 18 lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks nõutavate andmete või kordumatu tunnuskoodi ja üüri kestusega.

4.Liikmesriigid võivad nõuda, et muu teave, mida rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused peavad oma käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikuks, oleks keskmehhanismide kaudu oleks kättesaadav ja otsitav.

5.Lõikes 1 nimetatud automatiseeritud keskmehhanismid ühendatakse omavahel pangakontode registrite ühtse juurdepääsupunkti kaudu, mille töötab välja ja mida haldab komisjon.

Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu liikmesriikide automatiseeritud keskmehhanismide ühtse juurdepääsupunktiga ühendamise tehniline spetsifikatsioon ja kord. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Liikmesriigid tagavad lõike 3 kohase teabe kättesaadavuse automatiseeritud keskmehhanisme ühendava ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Liikmesriigid võtavad piisavaid meetmeid tagamaks, et käesolevas lõikes osutatud riiklike automatiseeritud keskmehhanismide ja neid omavahel ühendava ühtse juurdepääsupunkti kaudu tehakse kättesaadavaks üksnes selline lõikes 3 osutatud teave, mis on ajakohane ja tegelikele pangakonto andmetele vastav. Juurdepääs kõnealusele teabele antakse kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega.

Muud teavet, mida liikmesriigid peavad lõike 4 kohaselt rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste jaoks vajalikuks, ei tehta automatiseeritud keskmehhanisme ühendava ühtse juurdepääsupunkti kaudu juurdepääsetavaks ega otsitavaks.

7.Riiklikele rahapesu andmebüroodele antakse automatiseeritud keskmehhanisme omavahel ühendava ühtse juurdepääsupunkti kiire filtreerimata kasutamise õigus, et näha teavet teistes liikmesriikides asuvate maksekontode, pangakontode ja hoiulaegaste kohta. Liikmesriigid teevad käesoleva lõike rakendamisel koostööd üksteise ja komisjoniga.

Liikmesriigid tagavad, et nende riikliku rahapesu andmebüroo töötajad järgivad rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud.

8.Selleks et rahapesu andmebürood saaksid kasutada õigust automatiseeritud keskmehhanisme ühendava ühtse juurdepääsupunkti kaudu lõigete 5 ja 6 kohaselt kättesaadavat teavet otsida ja näha, tagavad liikmesriigid, et kasutusele võetakse tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis tagavad andmete rangetele tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse.

Artikkel 15

Rakendusaktid registrite omavahelise sidestamise jaoks

1.Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu liikmesriikide keskregistrite artikli 10 lõike 11 kohase sidestamise jaoks vajalik tehniline spetsifikatsioon ja kord, mis hõlmab alljärgnevat:

(a)tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks platvormi toimimiseks vajalikud tehnilised andmed ning nende andmete talletamise, kasutamise ja kaitsmise meetodid;

(b)ühised kriteeriumid, mille kohaselt on tegelike kasusaajate andmed registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad, olenevalt liikmesriikide antud juurdepääsu tasemest;

(c)tehnilised üksikasjad selle kohta, kuidas tegelike kasusaajate andmed tuleb kättesaadavaks teha;

(d)registrite sidestamise süsteemi poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused;

(e)tehnilised üksikasjad selle kohta, kuidas tagada erisugune juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele kookõlas käesoleva direktiivi artiklitega 11 ja 12, sealhulgas kasutajate autentimine e-identimise vahendite ja asjakohaste usaldusteenuste abil, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014;

(f)maksetingimused, kui juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele on artikli 12 lõike 2 kohaselt tasuline, võttes arvesse olemasolevaid makseviise, nagu kaugmaksetehingud.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.Komisjonil on vajaduse korral õigus võtta rakendusaktidega vastu liikmesriikide keskmehhanismide artikli 14 lõike 5 kohase omavahelise sidestamise jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja kord, mis hõlmab alljärgnevat:

(a)tehniline kirjeldus, millega määratakse pangakontode registrite ühtse juurdepääsupunkti jaoks kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid;

(b)sideprotokollide tehniline kirjeldus;

(c)tehnilised kirjeldused, millega määratakse kindlaks andmeturve, andmekaitse meetmed ning automatiseeritud keskmehhanisme ühendava pangakontode registrite ühtse juurdepääsupunkti kaudu otsitava ja kättesaadava teabe kasutamine ja kaitse;

(d)ühtsed kriteeriumid, mille alusel on pangakonto andmed automatiseeritud keskmehhanisme ühendava ühtse juurdepääsupunkti kaudu otsitavad;

(e)tehnilised üksikasjad selle kohta, kuidas andmed automatiseeritud keskmehhanisme ühendava ühtse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks tehakse, sealhulgas kasutajate autentimine e-identimise vahendite ja asjakohaste usaldusteenuste abil, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014;

(f)automatiseeritud keskmehhanisme omavahel ühendava ühtse juurdepääsupunkti osutatavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse ennast õigustanud tehnoloogiat ja levinud tavasid. Komisjon tagab, et ühtse juurdepääsupunkti väljatöötamise ja kasutamisega ei kaasne suuremaid kulusid kui käesoleva direktiivi rakendamiseks vältimatult vajalik.

3. jagu

Kinnistusraamatud

Artikkel 16

Kinnistusraamatud

1.Liikmesriigid teevad pädevatele asutustele kättesaadavaks teabe, mis võimaldab teha õigel ajal kindlaks kinnisasja omavad füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas registrite või elektrooniliste andmeotsingu süsteemide abil, kui need on olemas. Pädevatele asutustele peab olema kättesaadav ka teave, mille alusel saab tuvastada ja analüüsida kinnisasjatehinguid, sealhulgas nende majanduslik väärtus ja neis osalenud füüsiliste või juriidiliste isikute andmed, k.a olemasolu korral see, kas isik omab, müüb või omandab kinnisasja õigusliku üksuse nimel.

Esimeses lõigus osutatud teave peab rahapesu andmebüroodele olema vahetult ja kiiresti kättesaadav.

2.[Kolm kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks esitavad liikmesriigid komisjonile nimekirja pädevatest asutustest, kellele on antud juurdepääs lõikes 1 nimetatud registritele või süsteemidele, samuti selle kohta, mis liiki teave neile kättesaadavaks tehti. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui toimuvad muudatused pädevate asutuste nimekirjas või neile kättesaadavaks tehtud andmete ulatuses. Komisjon teeb selle teabe, sealhulgas selles tehtud muudatused, kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

III PEATÜKK

Rahapesu andmebürood

Artikkel 17

Rahapesu andmebüroode loomine

1.Iga liikmesriik loob rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks ja tulemuslikuks tõkestamiseks rahapesu andmebüroo.

2.Rahapesu andmebüroo peab olema üks keskne riiklik üksus, kelle ülesanne on võtta vastu ja analüüsida teateid kahtlaste tehingute kohta ning rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast olulist muud teavet, mille kohustatud isikud esitavad talle kooskõlas artikliga 50, või aruandeid, mille kohustatud isikud esitavad kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 59 lõike 4 punktiga b või tolliasutused kooskõlas määruse (EL) 2018/1672 artikliga 9.

3.Rahapesu andmebüroo levitab oma analüüsi tulemusi ja asjakohast lisateavet muudele pädevatele asutustele, kui on alust kahtlustada rahapesu, selle eelkuritegusid või terrorismi rahastamist. Tal peab olema võimalik hankida kohustatud isikutelt lisateavet.

Rahapesu andmebüroo finantsanalüüsifunktsioon hõlmab järgmist:

(a)tegevusanalüüs, mis keskendub üksikjuhtudele ja konkreetsetele eesmärkidele või asjakohasele valitud teabele, sõltuvalt avaldatud teabe liigist ja mahust ning teabe eeldatavast kasutamisest pärast levitamist,

(b)strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise suundumusi ja tavasid.

[Üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks avaldab AMLA rahapesu andmebüroodele mõeldud suunised tegevus- ja strateegilise analüüsi laadi, omaduste ja eesmärkide kohta.

4.Iga rahapesu andmebüroo peab olema oma tegevuses sõltumatu ja autonoomne, mis tähendab, et tal peavad olema volitused ja suutlikkus täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas suutlikkus teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta. Rahapesu andmebüroo peab olema vaba lubamatust poliitilisest, valitsuse või ettevõtjate mõjust või sekkumisest.

Kui rahapesu andmebüroo kuulub mõne muu asutuse olemasolevasse struktuuri, peavad rahapesu andmebüroo põhifunktsioonid olema sõltumatud ja asutuse teistest ülesannetest tegevuslikult lahus.

5.Liikmesriigid annavad rahapesu andmebüroodele nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Rahapesu andmebürood peavad saama hankida ja kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke ressursse. Nende personal peab olema usaldusväärne ja asjakohaselt kvalifitseeritud ning järgima rangeid kutsealaseid nõudeid.

6.Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodes on sisse seatud teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse reeglid.

7.Iga liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebüroo saaks artikli 45 kohaselt teha teiste riigisiseste pädevate asutustega teabevahetuse kokkuleppeid või suhelda nendega sel teemal sõltumatult.

Artikkel 18

Juurdepääs teabele

1.Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebüroodele on:

(a)kohe ja (v.a alapunkt ii) vahetult kättesaadav vähemalt alljärgnev finantsteave:

(i) riiklikes automatiseeritud keskmehhanismides artikli 14 kohaselt sisalduv teave;

(ii) elektrooniliste ülekannete andmed;

(iii) kohustatud isikutelt pärinev teave;

(iv) teave hüpoteekide ja laenude kohta;

(v) riiklikes valuuta- ja valuutavahetuse andmebaasides olev teave;

(vi) teave väärtpaberite kohta;

(b)kohe ja (v.a alapunkt xiv) vahetult kättesaadav vähemalt alljärgnev haldusteave:

(i) maksuandmed, sealhulgas maksuhaldurite valduses olevad andmed;

(ii) riiklikud kinnistusraamatud või elektroonilised andmeotsingu süsteemid ning katastrid;

(iii) riiklik kodakondsus- ja rahvastikuregister;

(iv) riiklikud passide ja viisade registrid;

(v) piiriülese liikumise andmebaasid;

(vi) äriandmebaasid, sealhulgas äriregister ja riikliku taustaga isikute andmebaasid;

(vii) riiklikud mootor-, õhu- ja veesõidukite registrid;

(viii) riiklikud sotsiaalkindlustusregistrid;

(ix) tolliandmed, sealhulgas sularaha füüsiliselt üle piiri viimine;

(x) riiklikud relvaregistrid;

(xi) riiklikud tegelike kasusaajate registrid;

(xii) tegelike kasusaajate registrite artikli 10 lõike 11 kohase omavahelise sidestamise kaudu kättesaadavad andmed;

(xiii) mittetulundusühenduste registrid;

(xiv) artikli 45 ja artikli 50 lõike 2 kohane, riiklike finantsjärelevalve tegijate ja reguleerivate asutuste valduses olev teave;

(xv) komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 48 kohaselt loodud andmebaasid, kus hoitakse CO2-heitkogustega kauplemise andmeid;

(xvi) äriühingute raamatupidamise aastaaruannete teave;

(xvii) riiklikud ränderegistrid;

(xviii) kaubanduskohtute valduses olev teave;

(xix) maksejõuetuse andmebaasides ja pankrotihaldurite valduses olev teave;

(c)otsene või kaudne juurdepääs järgmisele õiguskaitsealasele teabele:

(i) kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmisega seoses pädevate asutuste valduses olev mis tahes liiki teave või andmed;

(ii) kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmisega seoses avaliku sektori asutuste või eraõiguslike ettevõtjate valduses olev mis tahes liiki teave või andmed, mis on pädevatele asutustele kättesaadav riikliku õiguse kohaseid sunnimeetmeid võtmata.

Punktis c nimetatud teave võib hõlmata karistusregistri andmed ning teavet uurimiste, vara külmutamise või arestimise või muude uurimis- või ajutiste meetmete ning süüdimõistmiste ja konfiskeerimiste kohta.

2.Kui lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud teavet ei hoita andmebaasides või registrites, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et rahapesu andmebürood saaksid sellise teabe muul moel.

3.Kui rahapesu andmebüroodele tehakse teave kättesaadavaks kaudselt, peab päringu saanud asutus reageerima sellele õigel ajal.

4.Iga rahapesu andmebüroo peab oma ülesannete täitmisel saama nõuda ja hankida kõigilt kohustatud isikutelt oma artikli 17 lõike 3 kohaste ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning seda kasutada ka siis, kui talle ei ole enne määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 50 lõike 1 punkti a või artikli 51 lõike 1 kohast teadet esitatud. Kohustatud isikud ei ole kohustatud käesoleva lõike kohastele teabetaotlustele vastama, kui need puudutavad teavet, mis on saadud määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 51 lõikes 2 nimetatud olukordades.

Artikkel 19

Vastused teabetaotlustele

1.Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood vastavad oma liikmesriigi muude pädevate asutuste ning kuritegeliku tegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmisega tegelevate liidu asutuste põhjendatud teabetaotlustele õigel ajal, kui teabetaotluse esitamise põhjuseks on rahapesu, selle eelkuriteo või terrorismi rahastamisega seotud mureküsimused või kui selline teave on pädevale asutusele vajalik käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks. Otsuse teabe levitamise üle teeb rahapesu andmebüroo.

Kui objektiivselt on alust eeldada, et sellise teabe andmine võib negatiivselt mõjutada pooleliolevat uurimist või analüüsi, või erandjuhtudel, kui teabe avaldamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne mõne füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega või ei oleks teabetaotluse otstarbe seisukohast asjakohane, ei ole rahapesu andmebüroo kohustatud teabetaotlust täitma.

2.Pädevad asutused annavad rahapesu andmebüroole käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe kasutamise kohta tagasisidet. Tagasisidet antakse nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul vähemalt kord aastas ning selliselt, et rahapesu andmebüroo saaks teada, milliseid meetmeid pädev asutus temalt saadud teabe alusel võttis, ja täita oma tegevusanalüüsi ülesannet.

Artikkel 20

Tehingu peatamine või keelamine ning konto kasutamise peatamine

1.Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodele antakse volitused võtta juhul, kui on kahtlus, et tehing on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, viivitamata vahetuid või kaudseid meetmeid, et pooleliolev tehing peatada või keelata. Sellise peatamise nõue esitatakse kohustatud isikule 48 tunni jooksul pärast kahtlast tehingut käsitleva teate saamist ning selleks et tehingut analüüsida, kahtlust kontrollida ja edastada analüüsi tulemused pädevatele asutustele. Liikmesriigid tagavad, et tehing peatatakse riiklike menetluslike tagatiste kohaselt kuni 15 kalendripäevaks alates kohustatud isikule peatamisnõude esitamisest.

Rahapesu andmebüroole antakse volitused nõuda peatamist vahetult või kaudselt teise liikmesriigi rahapesu andmebüroo taotluse korral selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemikeks ja tingimustel, kus taotluse saanud rahapesu andmebüroo asub.

2.Kahtluse korral, et mitu panga- või maksekontoga seotud tehingut hõlmavad rahapesu või terrorismi rahastamist, tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebürood saavad võtta viivitamata vahetult või kaudselt meetmeid, et panga- või maksekonto kasutamine peatada ning selle kaudu tehtud tehinguid analüüsida, kahtlust kontrollida ja edastada analüüsi tulemused pädevatele asutustele.

Sellise peatamise nõue esitatakse kohustatud isikule 48 tunni jooksul pärast kahtlast tehingut käsitleva teate saamist ja sellest antakse kohe teada ka pädevale õigusasutusele. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse panga- või maksekonto kasutamine peatatakse kuni 5 päevaks alates peatamisnõude esitamisest. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse peatamise pikendamiseks tuleb luba saada pädevalt õigusasutuselt.

3.Liikmesriik tagab isikule, kelle panga- või maksekontot otsus puudutab, reaalse võimaluse vaidlustada peatamine riiklikus õiguses sätestatud korras kohtus.

4.Rahapesu andmebüroodele antakse volitused nõuda teise liikmesriigi rahapesu andmebüroo taotluse korral lõigete 1 ja 2 kohast peatamist vahetult või kaudselt, järgides taotluse saanud büroo asukohariigi õiguses sätestatud tingimusi.

Artikkel 21

Rahapesu andmebüroo antav tagasiside

1.Iga liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebüroo avaldab igal aastal tegevusaruande. Aruandes esitatakse järgmine statistika:

(a)kohustatud isikute esitatud teated kahtlase tehingu kohta;

(b)järelevalve tegijate ja tegelike kasusaajate registrite avaldatud teave;

(c)pädevatele asutustele esitatud teave;

(d)teistele rahapesu andmebüroodele esitatud ja neilt saadud taotlused;

(e)tolliasutuste esitatud andmed sularaha üle piiri viimise kohta.

Esimeses lõigus osutatud aruandes esitatakse ka teistele pädevatele asutustele esitatud toimikutes täheldatud suundumused ja tüpoloogiad.

Rahapesu andmebürood levitavad aruannet kohustatud isikutele. Pärast levitamist avalikustatakse aruanne nelja kuu jooksul, välja arvatud salastatud teavet sisaldavad osad. Aruandes esitatud teabe alusel ei tohi olla võimalik tuvastada ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut.

2.Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood annavad kohustatud isikutele rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse teadete kohta tagasisidet. See hõlmab vähemalt esitatud teabe kvaliteeti, selle esitamise õigeaegsust, kahtluse kirjeldust ja esitatud dokumente.

Rahapesu andmebürood esitavad sellist tagasisidet kohustatud isikutele olenevalt teada antud kahtlaste tehingute arvust kas individuaalselt või rühmiti vähemalt kord aastas.

Selline tagasiside tehakse kättesaadavaks ka järelevalve tegijatele, et nad saaksid teha artikli 31 kohast riskipõhist järelevalvet.

Tagasiside andmise kohustus ei tohi seada ohtu rahapesu andmebüroo käimasolevaid analüüse, büroo teabeedastusele järgnevaid uurimisi ja haldusmeetmeid ega mõjutada andmekaitse ja konfidentsiaalsusnõuete kohaldatavust.

3.Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood annavad tolliasutustele õigel ajal tagasisidet määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 kohaselt esitatud teabe tulemuslikkuse ja järelmeetmete kohta.

Artikkel 22

Rahapesu andmebüroode vaheline koostöö

Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood teevad omavahel ja kolmandate riikide partnerbüroodega võimalikult palju koostööd, olenemata nende organisatsioonilisest staatusest.

Artikkel 23

Kaitstud sidekanalid

1.Luuakse liikmesriikide rahapesu andmebüroode omavahelise teabevahetuse süsteem (FIU-net). Süsteem tagab turvalise sideühenduse ja genereerib sellise kirjaliku kirje, mis võimaldab autentsust kindlaks teha. Kõnealust süsteemi võib kasutada ka teabevahetuseks kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega ning muud asutuste ja liidu organitega. FIU-net-i haldab AMLA.

2.Liikmesriigid tagavad, et kogu artikli 24 kohane teabevahetus toimub FIU-net-i kaudu. FIU-net-i tehnilise rikke korral edastatakse teave mõnel muul asjakohasel viisil, millega tagatakse andmete piisav turvalisus.

Teabevahetus rahapesu andmebüroode ja kolmandate riikide partnerbüroode vahel toimub samuti kaitstud sidekanalite kaudu.

3.Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebürood teevad käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks koostööd tipptasemel tehnoloogia kasutamisel vastavalt oma riiklikule õigusele.

Artikkel 24

Rahapesu andmebüroode vaheline teabevahetus

1.Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood vahetavad omal algatusel või taotluse korral mis tahes teavet, mis võib olla oluline rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel rahapesu andmebüroo poolt, isegi kui võimalike eelkuritegude liik ei ole teabevahetuse ajal teada.

Teabetaotlus sisaldab asjaomaseid asjaolusid, taustteavet, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.

Kui rahapesu andmebüroo saab määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 50 lõike 1 teise lõigu punkti a kohase teate, mis puudutab teist liikmesriiki, edastab ta teate või kogu sellest saadud teabe viivitamata kõnealuse liikmesriigi rahapesu andmebüroole.

2.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks koostab AMLA rakenduslike tehniliste standardite projekti ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud rakenduslike tehniliste standardite projektis määratakse kindlaks lõike 1 kohase teabevahetuse vorming.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise määruse ettepanek – COM(2021) 421 final] artikliga 42.

4.[Üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks avaldab AMLA rahapesu andmebüroodele mõeldud suunised, millega määratakse kindlaks asjaolud, millega tuleb arvestada selle kindlaksmääramisel, kas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 50 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohane teade puudutab teist liikmesriiki või mitte, ning nimetatud teate edastamise ja vastuvõtmise kord ja järelmeetmed.

5.Liikmesriigid tagavad, et teiselt rahapesu andmebüroolt saadud lõike 1 kohasele teabetaotlusele vastates kasutab rahapesu andmebüroo, kellele taotlus on esitatud, kõiki olemasolevaid õigusi, mida ta tavaliselt kasutaks riigisiseselt teabe kogumiseks ja analüüsimiseks.

Kui rahapesu andmebüroo soovib saada lisateavet oma territooriumil tegutsevalt teises liikmesriigis asutatud kohustatud isikult, edastatakse asjaomane taotlus selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil asjaomane kohustatud isik on asutatud. Kõnealune rahapesu andmebüroo hangib teabe kooskõlas [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 50 lõikega 1 ning edastab vastused viivitamata.

6.Liikmesriigid tagavad, et kui rahapesu andmebürool palutakse esitada lõike 1 kohaselt teavet, vastab ta teabetaotlusele võimalikult kiiresti, igatahes mitte hiljem kui taotluse saamisele järgneva seitsme päeva jooksul. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada kuni 14 kalendripäevani. Kui taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei suuda taotletud teavet hankida, annab ta sellest taotluse teinud rahapesu andmebüroole teada.

7.Liikmesriigid tagavad, et põhjendatud erandlikel asjaoludel ja kiireloomustel juhtudel ning erandina lõikest 6, kui rahapesu andmebüroolt küsitakse lõike 1 kohaselt teavet, mis on juba tema käes või asub andmebaasis või registris, mille vahetu kasutamise õigus tal on, esitab taotluse saanud rahapesu andmebüroo kõnealuse teabe mitte hiljem kui taotluse saamisele järgneva 24 tunni jooksul.

Kui taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei suuda vastata 24 tunni jooksul või ei ole teave talle vahetult kättesaadav, esitab ta selle kohta põhjenduse. Kui taotletud teabe esitamine 24 tunni jooksul paneks taotluse saanud rahapesu andmebüroole ebaproportsionaalselt suure koormuse, võib ta teabe esitamise edasi lükata. Sel juhul annab taotluse saanud rahapesu andmebüroo taotluse saatnud rahapesu andmebüroole edasilükkamisest viivitamata teada ning esitab küsitud teabe nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul.

8.Rahapesu andmebüroo võib teabevahetusest keelduda üksnes erandjuhtudel, kui teabe edastamine oleks vastuolus riikliku õiguse üldpõhimõtetega. Kõnealused erandid tuleb täpsustada nii, et hoitaks ära analüüsimise eesmärgil toimuva vaba teabevahetuse kuritarvitamine ja põhjendamatu piiramine.

[Üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks annavad liikmesriigid esimeses lõigus mainitud erandjuhtudest komisjonile teada. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui riigi tasandil kindlaks määratud erandid peaks muutuma.

Artikkel 25

Ühisanalüüsid

1.Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebürood saavad teha kahtlaste tehingute ja tegevuse ühisanalüüse.

2.Lõike 1 kohaldamiseks moodustavad asjaomased rahapesu andmebürood, keda abistab määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise määruse ettepanek – COM(2021) 421 final] artikli 33 kohaselt AMLA, konkreetseks otstarbeks ja piiratud ajavahemikuks, mida võib vastastikusel kokkuleppel pikendada, ühise analüüsimeeskonna, kes teeb nendest rahapesu andmebüroodest ühe või mitme pädevusalasse kuuluvate kahtlaste tehingute või tegevuse operatiivanalüüsi.

3.Ühise analüüsimeeskonna võib moodustada, kui:

(a)ühe rahapesu andmebüroo operatiivanalüüs nõuab teiste liikmesriikidega seotud keerukat ja vaevanõudvat analüüsi;

(b)mitu rahapesu andmebürood teevad operatiivanalüüsi, mille puhul juhtumi asjaolud nõuavad asjaomastes liikmesriikides kooskõlastatud tegevust.

Ühise analüüsimeeskonna moodustamise taotluse võib esitada ükskõik milline asjaomane rahapesu andmebüroo.

4.Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebüroo esindaja ühises analüüsimeeskonnas saab talle kohalduva riikliku õiguse kohaselt ja oma pädevuse piirides anda meeskonnale tema büroole kättesaadavat teavet, mida meeskonnal on ühisanalüüsi tegemiseks vaja.

5.Kui ühisel analüüsimeeskonnal on vaja abi tiimiväliselt rahapesu andmebüroolt, võib meeskond esitada kõnealusele teisele rahapesu andmebüroole:

(a)ühise analüüsimeeskonnaga ühinemise ettepaneku;

(b)ühisele analüüsimeeskonnale vajalike finantsandmete taotluse.

Artikkel 26

Rahapesu andmebüroode omavahelise teabevahetuse käigus saadud teabe kasutamine

Artiklite 22 ja 24 kohaselt saadud teavet ja dokumente kasutatakse rahapesu andmebüroo käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks. Teabe või dokumentide vahetamisel vastavalt artiklitele 22 ja 24 võib edastav rahapesu andmebüroo kehtestada piiranguid ja tingimusi kõnealuse teabe kasutamisele. Vastuvõttev rahapesu andmebüroo peab kõnealuseid piiranguid ja tingimusi järgima.

Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood määravad vähemalt ühe kontaktisiku või -punkti, kes vastutab teistes liikmesriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabetaotluste vastuvõtmise eest.

Artikkel 27

Nõusolek rahapesu andmebüroode omavahelise teabevahetuse käigus saadud teabe levitamiseks

1.Liikmesriigid tagavad, et artiklite 22 ja 24 kohaselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes sel otstarbel, milleks seda taotleti või milleks see esitati, ning et kõnealuse teabe levitamiseks vastuvõtva rahapesu andmebüroo poolt muule asutusele, ametkonnale või teenistusele või selle teabe mis tahes kasutamiseks väljaspool algselt kokku lepitud otstarvet on vaja teabe esitanud rahapesu andmebüroo eelnevat luba.

2.Liikmesriigid tagavad, et taotluse saanud rahapesu andmebüroo eelnev luba edastada teavet pädevatele asutustele antakse eelkuritegude liigist olenemata viivitamata ja võimalikult suures ulatuses. Taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei saa keelduda selliseks levitamiseks loa andmisest, välja arvatud juhul, kui see jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sätete kohaldamisala, võib kahjustada uurimist või on muul viisil vastuolus asjaomase liikmesriigi õiguse üldpõhimõtetega. Nõusoleku andmisest keeldumisele tuleb alati lisada nõuetekohane põhjendus. Asjaolud, mille puhul rahapesu andmebüroo võib nõusoleku andmisest keelduda, tuleb sätestada nii, et hoitaks ära pädevatele asutustele teabe levitamise kuritarvitamine ja põhjendamatu piiramine.

Artikkel 28

Kriminaalõiguse sätete mõju

Eelkuritegude määratluste erinevused liikmesriikide õiguses ei tohi takistada rahapesu andmebüroode suutlikkust abistada mõnda teist rahapesu andmebürood ega piira teabe vahetamist, levitamist ja kasutamist kooskõlas artiklitega 24, 26 ja 27.

IV PEATÜKK

RAHAPESUVASTANE JÄRELEVALVE

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 29

Riikliku järelevalve tegijate volitused ja ressursid

1.Liikmesriigid tagavad, et kõigi kohustatud isikute üle tehakse piisavat järelevalvet. Selleks määravad liikmesriigid järelevalve tegijad, kes teevad tulemuslikku järelevalvet ning võtavad vajalikke meetmeid, millega tagada, et kohustatud isikud järgivad määruses [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] sätestatud nõudeid ja nõuet rakendada sihipäraseid finantssanktsioone.

2.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijatel on lõikes 4 loetletud ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste töötajad on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud ning järgivad rangeid kutsealaseid nõudeid, sealhulgas konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning huvide konflikte käsitlevaid nõudeid.

3.Määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 3 punkti 3 alapunktides a, b ja d osutatud kohustatud isikute puhul võivad liikmesriigid lubada, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesandeid täidavad iseregulatsiooni organid, kui neil iseregulatsiooni organitel on käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud volitused ning oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste organite töötajad on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud ning järgivad rangeid kutsealaseid nõudeid, sealhulgas konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning huvide konflikte käsitlevaid nõudeid.

4.Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et riikliku järelevalve tegijad täidavad järgmisi ülesandeid:

(a)levitavad kohustatud isikutele artikli 30 kohaselt asjakohast teavet ;

(b)otsustavad nende juhtumite üle, mil sektorile omased spetsiifilised riskid on selged ja arusaadavad ning määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 8 kohased individuaalsed dokumenteeritud riskihindamised ei ole vajalikud;

(c)kontrollivad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] II peatüki kohase kohustatud isikute ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride asjakohasust ja rakendamist ning kõnealuse määruse kohaselt nõutavate ülesannete täitmiseks vajalike inimressursside piisavust ja kasutamist;

(d)hindavad ja jälgivad regulaarselt kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise riske;

(e)jälgivad, kuidas kohustatud isikud täidavad sihipäraste finantssanktsioonide kohaldamise kohustust;

(f)teevad kõiki vajalikke kaug-, kohapealseid, temaatilisi ja muid uurimisi, päringuid, hindamisi ja analüüse, mis on vajalik kontrollimiseks, kas kohustatud isikud täidavad määruses [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] sätestatud nõudeid, nõuet rakendada sihipäraseid finantssanktsioone ja muid artikli 41 kohaselt võetud haldusmeetmeid;

(g)võtavad sobivaid järelevalvemeetmeid, kui järelevalvega seotud hindamise käigus on selgunud, et kohustatud isik rikub talle kohalduvaid nõudeid, ning kõnealuste meetmete rakendamise jälgimine.

5.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijatel on lõikes 4 loetletud ülesannete täitmiseks piisavad volitused, sealhulgas volitused:

(a)õigus nõuda kohustatud isikutelt, sealhulgas esindajatelt ja välistelt teenuseosutajatelt, kellele kohustatud isik on osa oma määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõuete täitmiseks vajalikest ülesannetest edasi andnud, igasugust teavet, mis on oluline määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõuete täitmise jälgimiseks ja kontrollide tegemiseks;

(b)kohaldada rikkumiste korral asjakohaseid ja proportsionaalseid haldusmeetmeid olukorra parandamiseks, sealhulgas käesoleva peatüki 4. jao kohaseid halduskaristusi.

6.Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijatel ja hasartmängukorraldajate eest vastutavatel järelevalve tegijatel on lisaks lõikes 5 sätestatud volitustele ka lisavolitused, sealhulgas volitus uurida kohustatud isiku äriruume eelnevalt ette hoiatamata, kui see on inspekteerimise korrektsuse ja tõhususe seisukohalt vajalik, ning et neil on kõik selliseks uurimiseks vajalikud vahendid.

Esimeses lõigus sätestatud volituste kasutamiseks peavad järelevalve tegijad saama vähemalt:

(a)uurida kohustatud isiku raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid;

(b)saada juurdepääs kohustatud isiku kasutuses oleva(te)le tarkvarale, andmebaasidele, IT-tööriistadele ja muudele elektroonilise teabe talletamise vahenditele;

(c)nõuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ettevõttesiseste põhimõtete ja kontrollimehhanismide eest vastutavatelt isikutelt, nende esindajatelt või personalilt, sealhulgas nende ettevõtjate esindajatelt või personalilt, kellele kohustatud isik on oma ülesanded määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 40 kohaselt edasi andnud, kirjalikke või suulisi selgitusi ning küsitleda uurimise esemega seotud teabe hankimiseks teisi sellega soostuvaid isikuid.

Artikkel 30

Teabe esitamine kohustatud isikutele

1.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad oma järelevalve all olevatele kohustatud isikutele kättesaadavaks teabe rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta.

2.Lõikes 1 märgitud teave sisaldab järgmist:

(a)artikli 7 kohane komisjoni koostatud riigiülene riskihindamine ja nimetatud artikli kohased komisjoni soovitused;

(b)artikli 8 kohased riiklikud või sektori riskihindamised;

(c)asjaomased suunised, soovitused ja arvamused, mille AMLA on määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklite 43 ja 44 kohaselt koostanud;

(d)teave määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] III peatüki 2. jao kohaselt välja selgitatud kolmandate riikide kohta;

(e)AMLA ja teiste järelevalve tegijate ning asjakohasel juhul iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegeva avaliku sektori asutuse, rahapesu andmebüroo, muu pädeva asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või standardikoostaja koostatud soovitused ja aruanded rahapesu ja terrorismi rahastamise meetodite kohta, mis võivad sektorit puudutada, ja tunnuste kohta, mis võivad lihtsustada rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga seotud tehingute või tegevuse tuvastamist asjaomases sektoris, samuti soovitused ja aruanded kohustatud isikute sihipäraste finantssanktsioonidega seotud kohustuste kohta.

3.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad oma järelevalve all olevatele kohustatud isikutele viivitamata kättesaadavaks teabe isikute ja ettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone.

Artikkel 31

Riskipõhine järelevalve

1.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad kasutavad riskipõhist lähenemisviisi. Selleks tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad:

(a) omavad selget arusaama nende liikmesriigis esinevatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest;

(b) hindavad kogu teavet kohustatud isikute klientide, toodete ja teenustega seotud konkreetsete riigisiseste ja rahvusvaheliste riskide kohta;

(c) võtavad kohapealse, kaug- ja temaatilise järelevalve sageduse ja intensiivsuse üle otsustamisel aluseks kohustatud isikute riskiprofiili ning kõnealuses liikmesriigis esinevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Selleks koostavad järelevalve tegijad igal aastal järelevalveprogrammid.

2.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite projekti ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite projektis määratakse kindlaks võrdlusalused ning kohustatud isikutele omase riski- ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise metoodika ning sellise riskiprofiili läbivaatamise sagedus. Kõnealuse sageduse määramisel võetakse arvesse kõiki suuri sündmusi või muudatusi kohustatud isiku juhtimises ja tegevuses ning selle äritegevuse olemust ja suurust.

3.Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise määruse ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklitega 38–41.

4.[Üks aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks avaldab AMLA järelevalve tegijatele mõeldud suunised riskipõhise järelevalve iseloomu ja meetmete kohta, mida tuleb võtta riskitundliku järelevalve tegemisel.

5.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad võtavad arvesse kohustatud isikule antud kaalutlusõigust ja vaatavad sobivalt läbi selle aluseks olevad riskihinnangud, ning kohustatud isiku poliitika, sisekontrollimehhanismide ja protseduuride piisavust.

6.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijate käesoleva artikli kohaselt tehtud riskihindamiste tulemuste kokkuvõte tehakse kättesaadavaks ka rahapesu andmebüroole.

Artikkel 32

Teabe avaldamine rahapesu andmebüroodele

1.Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalve tegijad avastavad kohustatud isikute juures tehtavate kontrollide käigus või mõnel muul viisil asjaolud, mis võivad olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, teatavad nad sellest viivitamata rahapesu andmebüroole.

2.Liikmesriigid tagavad, et aktsia-, valuuta- ja finantstuletisinstrumentide turgude üle järelevalvet tegema volitatud isikud teavitavad rahapesu andmebürood, kui nad avastavad asjaolud, mis võivad olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Artikkel 33

Asutamis- ja teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsevate kohustatud isikute järelevalve

1.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad omavahel võimalikult palju koostööd, olenemata nende laadist või staatusest. Selline koostöö võib hõlmata taotluse saanud järelevalve tegija volituste piires päringute tegemist taotluse esitanud järelevalve tegija nimel, ja selliste päringute tulemusel saadud teabe vahetamist.

2.Lisaks artiklis 5 sätestatule peavad kohustatud isikud, kes tahavad kasutada teenuste osutamise vabadust ja tegutseda esmakordselt teise liikmesriigi territooriumil, teatama oma päritoluliikmesriigi järelevalve tegijale, milliste tegevusaladega nad kavatsevad tegelema hakata. Selline teavitamine on nõutav ka siis, kui piiriüleste teenuste osutamisega tegelevad kohustatud isiku esindajad.

3.Päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 2 sätestatud teate saamist selle vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijatele.

4.Käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 5 kohastel juhtudel teevad vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad omavahel koostööd ning aitavad teineteist, et tagada selle kontrollimine, kas kohustatud isik täidab määrustes [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] ja [palun lisada viide – määruse (EL) 2015/847 uuestisõnastamise ettepanek – COM(2021) 422 final] sätestatud nõudeid, ning et rikkumiste korral võetaks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid.

Artikli 5 kohastel juhtudel tuleb vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijatel lubada võtta omal algatusel asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et lahendada kiiret sekkumist nõudvaid tõsiseid probleeme. Võetavad meetmed peavad olema ajutised ja nende kohaldamine tuleb lõpetada, kui tuvastatud probleemid on lahendatud, sealhulgas kohustatud isiku päritoluliikmesriigi järelevalve tegijate abiga või nendega koostöös.

5.Kui päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad ei jõua kohustatud isiku suhtes võetavates meetmetes üksmeelele, võivad nad pöörduda AMLA poole ja paluda temalt määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklite 5 ja 10 kohaselt abi. AMLA esitab lahkarvamuse kohta oma nõuande ühe kuu jooksul.

Artikkel 34

Kontserni järelevalvega seotud koostöö sätted

1.Kontserni kuuluvate krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste puhul tagavad liikmesriigid, et artikli 29 esimeses lõigus sätestatud eesmärgil teevad päritoluliikmesriigi finantsjärelevalve tegijad võimalikult tihedat koostööd vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve tegijatega, olenemata nende laadist või staatusest. Samuti teevad nad koostööd AMLAga, kui too täidab määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artikli 5 lõike 2 kohaseid järelevalvefunktsioone.

2.Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi finantsjärelevalve tegijad teevad järelevalvet ka määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artiklis 13 nimetatud kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamise tulemuslikkuse üle, välja arvatud juhul, kui AMLA täidab määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artikli 5 lõike 2 kohaseid järelevalvefunktsioone. Samuti tagavad liikmesriigid, et vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve tegijad teevad järelevalvet ka selle üle, kas selles liikmesriigis asuvad püsivad tegevuskohad järgivad määruses [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] sätestatud nõudeid.

3.Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad annavad käesoleva artikli kohaldamisel üksteisele järelevalveks vajalikku teavet kas omal algatusel või taotluse alusel, välja arvatud juhul, kui loodud on artikli 36 kohased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid. Eelkõige jagavad finantsjärelevalve tegijad omavahel teavet, mis võib oluliselt mõjutada teises liikmesriigis asuvale krediidi- või finantseerimisasutusele omaste riski- või jääkriskipositsioonide hinnangut, mis hõlmab:

(a)kontserni õigusliku, juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri, mis hõlmab kõiki tütarettevõtjaid ja filiaale, väljaselgitamist;

(b)kontsernis kehtestatud sisekontrollimehhanisme, -poliitikat ja -korda;

(c)emaettevõtja, tütarettevõtjate või filiaalidega seotud ebasoodsaid muutusi, mis võivad tõsiselt kahjustada kontserni muid osi;

(d)haldusmeetmeid ja -karistusi, mida finantsjärelevalve tegijad kohaldavad kooskõlas käesoleva peatüki 4. jaoga.

Samuti tagavad liikmesriigid, et finantsjärelevalve tegijad saavad oma volituste piires teha päringuid seda taotlenud järelevalve tegija nimel ja selliste päringute tulemusena saadud teavet temaga jagada.

4.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite projekti ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite projektis kirjeldatakse täpsemalt päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalve tegijate vastavaid kohustusi ning nendevahelise koostöö viise.

Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklitega 38–41.

5.Finantsjärelevalve tegijad võivad pöörduda AMLA poole järgmistes küsimustes:

(a)kui finantsjärelevalve tegija ei ole lõikes 3 nimetatud teavet edastanud;

(b)kui koostöötaotlust ei ole rahuldatud või sellele ei ole mõistliku aja jooksul reageeritud.

AMLA võib tegutseda talle määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklitega 5 ja 10 antud volituste kohaselt. Selleks esitab AMLA taotlusesisu kohta oma arvamuse ühe kuu jooksul.

6.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka selliste kohustatud isikute, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutused, kontsernide järelevalvele. Liikmesriigid tagavad ka, et kui kohustatud isikud, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutused, kuuluvad struktuuridesse, millel on ühised omanikud ja juhtkond või kus tehakse ühist vastavuskontrolli, sealhulgas võrgustikud või partnerlused, on järelevalve tegijatel võimalik nendega seoses hõlpsalt koostööd teha ja teavet vahetada.

Artikkel 35

Teabevahetus seoses kontserni poliitika rakendamisega kolmandates riikides

Järelevalve tegijad, sealhulgas AMLA, peavad teavitama üksteist juhtudest, mil kolmanda riigi õigus ei luba rakendada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 13 kohaselt nõutud põhimõtteid, kontrollimeetmeid või protseduure. Sellistel juhtudel võivad järelevalve tegijad võtta lahenduse leidmiseks koordineeritud meetmeid. Hinnates seda, millised kolmandad riigid ei võimalda rakendada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 13 kohaseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid või protseduure, võtavad järelevalve tegijad arvesse õiguslikke piiranguid, mis võivad takistada nende põhimõtete ja protseduuride nõuetekohast rakendamist, sealhulgas ametisaladuse hoidmine, ebapiisav andmekaitse ja muud teabevahetuse piirangud, mis võivad asjasse puutuda.

2. jagu

Finantssektorile kohaldatavad erisätted

Artikkel 36

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid

1.Liikmesriigid tagavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide loomise kõigil järgmistel juhtudel:

(a)kui krediidi- või finantseerimisasutus on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kahes eri liikmesriigis lisaks liikmesriigile, kus asub tema peakontor;

(b)kui kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutus on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kolmes liikmesriigis.

2.Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et finantsjärelevalve tegijad selgitavad välja:

(a)kõik piiriüleselt tegutsevad krediidi- või finantseerimisasutused, kellele on oma liikmesriigis antud tegevusluba;

(b)kõik püsivad tegevuskohad, mille kõnealused asutused on sisse seadnud teistes jurisdiktsioonides;

(c)püsivad tegevuskohad, mille on nende liikmesriigi territooriumil sisse seadnud teistest liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest pärinevad krediidi- ja finantseerimisasutused.

3.Liikmesriigid võivad lubada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide loomist ka juhul, kui liidus asutatud finantseerimisasutus on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kahes kolmandas riigis. Finantsjärelevalve tegijad võivad kutsuda kõnealustes kolmandates riikides tegutsevaid järelevalve tegijaid üles selliseid kolleegiume looma. Kolleegiumis osalevad finantsjärelevalve tegijad sõlmivad koostöö ja teabevahetuse tingimuste ja korra kohta kirjaliku kokkuleppe.

4.Selliseid kolleegiume võib kasutada teabevahetuseks, vastastikuseks abistamiseks või konkreetse asutuse järelevalve koordineerimiseks, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmiseks määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõuete raske rikkumise korral, mis avastatakse sellise asutuse poolt sisse seatud püsivates tegevuskohtades, mis asuvad kolleegiumis osaleva järelevalve tegija jurisdiktsioonis.

5.AMLA osaleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide koosolekutel ja hõlbustab nende tegevust kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise määruse ettepanek – COM(2021) 421 final] artikliga 29.

6.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite projekti ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite projektis täpsustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimusi, sealhulgas osaliste koostöö tingimusi ja kolleegiumide operatiivtegevust.

Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklitega 38–41.

Artikkel 37

Koostöö kolmandate riikide finantsjärelevalve tegijatega

1.Liikmesriigid võivad anda finantsjärelevalve tegijatele volitused sõlmida kolmandate riikide finantsjärelevalve tegijatega koostööd ja konfidentsiaalse teabe vahetamist käsitlevaid koostöölepinguid,. Sellised koostöölepinguid peavad olema kooskõlas andmete edastamisele kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega ; need tuleb sõlmida vastastikkuse põhimõtte alusel ja üksnes juhul, kui avaldatava teabe kohta kehtib vähemalt artikli 50 lõikes 1 osutatud nõudega samaväärne ametisaladuse hoidmise nõue. Kõnealuste koostöölepingute alusel vahetatud konfidentsiaalset teavet kasutatakse üksnes kõnealuste asutuste järelevalveülesannete täitmiseks.

Kui vahetatud teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avaldatakse see üksnes teabe avaldanud finantsjärelevalve tegija sõnaselgel nõusolekul ja asjakohasel juhul üksnes eesmärkidel, millega kõnealune järelevalve tegija on nõustunud.

2.Lõike 1 kohaldamisel võib AMLA vajaduse korral aidata hinnata kolmandas riigis järelevalve tegijale kohaldatavate ametisaladuse hoidmise nõuete samaväärsust.

3.Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad teavitavad AMLAt kõigist käesoleva artikli alusel sõlmitud lepingutest ühe kuu jooksul pärast nende sõlmimist.

3. jagu

Iseregulatsiooni organitega seotud erisätted

Artikkel 38

Järelevalve iseregulatsiooni organite üle

1.Kui liikmesriigid otsustavad kooskõlas artikli 29 lõikega 3 lubada määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 3 punkti 3 alapunktides a, b ja d nimetatud ettevõtjate üle teha järelevalvet iseregulatsiooni organitel, tagavad nad, et selliste iseregulatsiooni organite kõnealuste järelevalvefunktsioonide täitmise üle teeks järelevalvet avaliku sektori asutus.

2.Iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegeva asutuse kohustus on:

(a)kontrollida, kas artikli 29 lõike 1 kohaseid funktsioone täitev või täita sooviv iseregulatsiooni organ vastab sama artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele;

(b)anda välja artikli 29 lõike 1 kohaste ülesannete täitmise suunised;

(c)tagada, et iseregulatsiooni organid täidaksid käesoleva peatüki 1. jao kohaseid ülesandeid võimalikult hästi;

(d)vaadata läbi iseregulatsiooni organi tehtud erandid kohustusest koostada artikli 29 lõike 4 punkti b kohaselt individuaalne dokumenteeritud riskihindamine.

3.Liikmesriigid tagavad, et iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegeval asutusel on lõike 2 kohaste ülesannete täitmiseks piisavad volitused. Liikmesriigid tagavad, et sellisel asutusel on vähemalt järgmised volitused:

(a)õigus nõuda vastavusjärelevalve ja kontrollide tegemiseks vajalikku teavet, välja arvatud teave, mida määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 3 punkti 3 alapunktides a, b ja d nimetatud kohustatud isikud koguvad oma kliendi õigusliku seisundi väljaselgitamisel või tema kaitsja või esindajana tegutsedes kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas nõustamine sellise menetluse algatamise või vältimise kohta, olenemata sellest, kas selline teave saadi enne või pärast sellist menetlust või selle käigus;

(b)anda iseregulatsiooni organile korraldusi, mille eesmärk on kõrvaldada artikli 29 lõike 1 kohaste ülesannete täitmisega seotud puudused, täita sama artikli lõikes 6 sätestatud nõudeid või hoida ära selliste puuduste tekkimine. Selliste korralduste andmisel võtab asutus arvesse enda ja AMLA koostatud asjaomaseid suuniseid.

4.Liikmesriigid tagavad, et iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegev asutus teavitab kuritegeliku tegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmisega tegelevaid pädevaid asutusi õigel ajal kas otse või läbi rahapesu andmebüroo kõigist oma ülesannete täitmisel avastatud rikkumistest, mille suhtes kohaldatakse kriminaalkaristusi.

5.Iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegev asutus avaldab aastaaruande, milles on järgmine teave:

(a)iga iseregulatsiooni organi avastatud rikkumiste arv ja laad ning kohustatud isikutele kehtestatud haldusmeetmed ja -karistused;

(b)iga iseregulatsiooni organi järelevalve all olevate ettevõtjate poolt rahapesu andmebüroole teatatud kahtlaste tehingute arv, kaasa arvatud määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 50 lõike 1 kohane vahetu teatamine ja kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 kohane edastamine igalt iseregulatsiooni organilt rahapesu andmebüroole;

(c)iga iseregulatsiooni organi selliste järelevalvemeetmete arv ja kirjeldus, mida ta võttis artikli 40 kohaselt selleks, et kontrollida, kas kohustatud isikud täidavad käesoleva direktiivi artikli 40 lõikes 1 loetletud määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] osade nõudeid;

(d)käesoleva artikli alusel iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegeva asutuse võetud meetmete arv ja kirjeldus ning iseregulatsiooni organitele antud korralduste arv.

Kõnealune aruanne avaldatakse iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegeva asutuse veebisaidil ning esitatakse komisjonile ja AMLA-le.

4. jagu

Halduskaristused ja -meetmed

Artikkel 39

Üldsätted

1.Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikuid saab võtta määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] rikkumise korral vastutusele kooskõlas käesoleva jaoga.

2.Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja mõista kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid halduskaristusi ja -meetmeid käsitlevad õigusnormid ning tagavad, et nende järelevalve tegijad võivad käesoleva direktiivi rikkumise korral kõnealuseid karistusi määrata ja meetmeid võtta, ning tagavad nende kohaldamise. Kõik käesoleva jao kohaselt kehtestatud karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

3.Liikmesriigid tagavad, et kui kohustusi kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, siis saab määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] rikkumise korral kohaldada halduskaristusi ja -meetmeid kõrgemale juhtkonnale ja teistele füüsilistele isikutele, kes on siseriikliku õiguse alusel rikkumise eest vastutavad.

Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalve tegijad avastavad rikkumisi, mille eest kohaldatakse kriminaalkaristusi, teavitavad nad sellest õigel ajal kuritegeliku tegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmisega tegelevaid pädevaid asutusi.

4.Järelevalve tegijad kasutavad halduskaristuste määramise ja -meetmete võtmise volitusi kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega järgmiselt:

(a)vahetult;

(b)koostöös muude asutustega;

(c)delegeerides need omal vastutusel muudele sarnastele ametiasutustele;

(d)suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

[Kolm kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmistähtaega]-ks teatavad liikmesriigid komisjonile ja AMLA-le halduskaristuste ja -meetmete käesoleva lõike kohase määramise korra, sealhulgas vajaduse korral teabe selle kohta, kas teatavad sanktsioonid või meetmed nõuavad erimenetlusi.

5.Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme liigi ja suuruse üle otsustamisel võtavad järelevalve tegijad arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

(a)rikkumise raskusaste ja kestus;

(b)vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

(c)vastutava füüsilise või juriidilise isikufinantsseisund, sealhulgas võttes arvesse tema aastast sissetulekut või kogukäivet;

(d)vastutava füüsilise või juriidilise isiku poolt rikkumisest saadud kasu, kui seda saab kindlaks määrata);

(e)rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju, kui seda saab kindlaks määrata;

(f)mil määral teeb vastutav füüsiline või juriidiline isik pädeva asutusega koostööd;

(g)vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

6.Halduskaristuste määramise ja -meetmete võtmise volituste kasutamisel teevad järelevalve tegijad tihedat koostööd, tagamaks et kõnealused karistused ja meetmed annavad soovitud tulemuse, ning koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

7.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite projekti ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite projektis on kirjas näitajad, mille alusel liigitada rikkumise raskusastmeid, ning kriteeriumid, mida tuleb käesoleva jao kohase halduskaristuse või -meetme suuruse üle otsustamisel arvesse võtta.

Komisjonil on õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklitega 38–41.

Artikkel 40

Halduskaristused

1.Liikmesriigid tagavad, et halduskaristusi kohaldatakse kohustatud isikute suhtes määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] järgmistes osades sätestatud nõuete raske, korduva või süstemaatilise rikkumise korral:

(a)III peatükk (kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed);

(b)V peatükk (teatamiskohustus);

(c)artikkel 56 (andmete säilitamine);

(d)II peatüki 1. jagu (ettevõttesisesed kontrollid).

2.Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud juhtudel on maksimaalne rahaline karistus vähemalt sama suur kui kahekordne rikkumisest saadud kasu, kui seda on võimalik välja selgitada, või vähemalt 1 000 000 eurot.

3.Liikmesriigid tagavad, et erandina lõikest 2 võib juhul, kui kohustatud isik on krediidi- või finantseerimisasutus, kohaldada ka järgmisi karistusi:

(a)juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt 10 000 000 euro ulatuses või 10 % aastasest kogukäibest viimase kättesaadava finantsaruande järgi, mille on heaks kiitnud juhtorgan; kui kohustatud isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 49 artikli 22 kohaselt, on kõnealune kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohaselt aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;

(b)füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus [palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] seisuga.

4.Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele õiguse kehtestada lõigetes 2 ja 3 sätestatutest suuremaid rahalisi halduskaristusi.

Artikkel 41

Haldusmeetmed, mis ei ole karistused

1.Kui järelevalve tegijad tuvastavad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõuete rikkumisi, mida ei peeta piisavalt raskeks, et nende eest kohaldada halduskaristust, võivad nad otsustada kohaldada kohustatud isiku suhtes haldusmeetmeid. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad saavad teha vähemalt järgnevat:

(a)anda soovitusi;

(b)nõuda kohustatud isikutelt nõuete täitmist, sealhulgas rakendama konkreetsete parandusmeetmete rakendamist;

(c)avaldada avalik teadaanne, milles on märgitud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad;

(d)anda välja korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks selle kordamisest;

(e)tunnistada tegevusluba kehtetuks või see peatada kohustatud isiku puhul, kellel peab olema tegevusluba;

(f)kehtestada kohustatud isikus juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes või rikkumise eest vastutava muu füüsilise isiku suhtes ajutine keeld täita kohustatud isikutes juhtimisülesandeid.

2.Lõikes 1 osutatud haldusmeetmete võtmisel peavad järelevalve tegijad saama:

(a)nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide esitamist kas regulaarselt või ühekordselt, sealhulgas dokumendid, millega põhjendatakse nõutavate haldusmeetmete rakendamist;

(b)nõuda korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate täiustamist;

(c)nõuda kohustatud isikult konkreetsete tegevuspõhimõtete või nõuete kohaldamist konkreetsetele suure riskiga klientidele, tehingutele või tegevusele;

(d)nõuda kohustatud isiku tegevuse ja toodetega seonduvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske vähendavate meetmete rakendamist.

3.Lõikes 1 osutatud haldusmeetmete puhul tuleb kehtestada siduv tähtaeg nende tulemusliku rakendamise jaoks. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad kontrollivad ja hindavad, kas kohustatud isik rakendas nõutud meetmed tulemuslikult.

4.Liikmesriigid võivad anda järelevalve tegijatele õiguse määrata lisaks lõikes 1 osutatud meetmete ka muud liiki haldusmeetmeid.

Artikkel 42

Halduskaristuste ja -meetmete avalikustamine

1.Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad avaldavad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] rikkumise eest halduskaristuse või -meetme määramise otsuse, mida ei ole edasi kaevatud, oma ametlikul veebisaidil kohe pärast seda, kui kõnealusest otsusest on teavitatud isikut, kellele karistus määrati. Avalikustatakse vähemalt rikkumise liik ja laad ning rikkumise eest vastutava isiku andmed. Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama käesoleva lõigu sätteid otsustele, millega kehtestatakse uurivat laadi meetmeid.

Kui järelevalve tegija leiab konkreetse juhtumi hindamise tulemusena, et esimeses lõigus osutatud vastutavate isikute või nende isikuandmete avalikustamine on ebaproportsionaalne, või kui avalikustamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat uurimist, siis toimivad järelevalve tegijad järgmiselt:

(a)lükkavad halduskaristuse või -meetme määramise otsuse avalikustamise edasi, kuni avalikustamisest hoidumise põhjuseid enam ei esine;

(b)avaldavad halduskaristuse või -meetme määramise otsuse riiklikus õiguses sätestatud korra kohaselt anonüümsena, kui selline avalikustamine tagab asjaomaste isikuandmete tulemusliku kaitse; sellisel juhul võib asjaomaste andmete avalikustamise mõistliku aja võrra edasi lükata, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad;

(c)jätavad halduskaristuse või -meetme määramise otsuse avalikustamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada

(i) et finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu;

(ii) otsuse avalikustamise proportsionaalsus vähemoluliseks peetava meetme puhul.

2.Kui liikmesriigid lubavad avaldada otsuse, mis on edasi kaevatud, avaldavad järelevalve tegijad oma ametlikul veebisaidil viivitamata ka sellesisulise teabe ja kogu edasise teabe edasikaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasema halduskaristuse või -meetme määramise tühistamise kohta.

3.Järelevalve tegijad tagavad, et kõik käesoleva artikli kohased avalikustamised jäävad nende ametlikul veebisaidil pärast avaldamist nähtavaks viieks aastaks. Avaldatud andmete hulgas esinevad isikuandmed hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil nähtaval siiski üksnes sellise aja jooksul, mis on kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega, ja igatahes mitte üle viie aasta.

4.Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid on võimalik võtta vastutusele artikli 40 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest, mille pani nende kasuks toime isik, kes tegutses üksinda või kõnealuse juriidilise isiku organi osana ja kellel on juriidilises isikus juhtiv positsioon tulenevalt mõnest järgmisest alusest:

(a)õigus esindada juriidilist isikut;

(b)õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;

(c)õigus kontrollida juriidilist isikut.

5.Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui käesoleva artikli lõikes 4 osutatud isikute puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et nende alluvuses olev isik on kõnealuse juriidilise isiku kasuks pannud toime mõne artikli 40 lõikes 1 osutatud rikkumise.

Artikkel 43

Rikkumisest teatajate kaitse

1.Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused ja kui see on kohaldatav, iseregulatsiooni organid, kehtestavad tulemusliku ja usaldusväärse korra, et julgustada teatama määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] võimalikest või tegelikest rikkumistest.

Selleks võimaldavad nad kasutada üht või mitut turvalist sidekanalit, mille kaudu saab esitada esimeses lõigus osutatud teateid. Selliste kanalitega tuleb tagada, et teataja isik on teada ainult järelevalveasutusele või kui see on kohaldatav, iseregulatsiooni organile.

2.Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

(a)konkreetne kord rikkumisteadete vastuvõtmise ja järelmeetmete võtmise kohta;

(b)sobiv kaitse kohustatud isikute töötajatele või võrreldavas olukorras olevatele isikutele, kes teatavad kohustatud isikus toime pandud rikkumistest;

(c)süüdistatava asjakohane kaitse;

(d)selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmavad nii rikkumisest teatajat kui ka rikkumise toimepanemise eest väidetavalt vastutavat füüsilist isikut, kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud põhimõtetega;

(e)selged reeglid, mis tagavad, et kohustatud isikus toime pandud rikkumistest teatanud isiku konfidentsiaalsus on igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui riikliku õiguse kohaselt nõutakse edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse käigus selle info avaldamist.

3.Liikmesriigid tagavad, et üksikisikud, sealhulgas kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes annavad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] võimalikest või tegelikest rikkumistest teada kas asutusesiseselt või rahapesu andmebüroole, on õiguslikult kaitstud ähvarduste, kättemaksu või vaenuliku tegevuse eest ning eelkõige ebasoodsa või diskrimineeriva tööalase kohtlemise eest.

Liikmesriigid tagavad, et isikutel, kes puutuvad ähvarduste, vaenuliku tegevuse või ebasoodsa või diskrimineeriva tööalase kohtlemisega kokku pärast määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] võimalikest või tegelikest rikkumistest asutusesiseselt või rahapesu andmebüroole teada andmist, on õigus esitada ohutul viisil kaebus asjaomastele pädevatele asutustele. Samuti tagavad liikmesriigid, et sellistel isikutel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, et kaitsta oma käesolevast lõikest tulenevaid õigusi, ilma et see piiraks rahapesu andmebüroo kogutud andmete konfidentsiaalsust.

Artikkel 44

Teabevahetus karistuste kohta

1.Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalve tegijad ja asjakohasel juhul iseregulatsiooni organite järelevalvefunktsiooni täitmise üle järelevalvet tegev riigiasutus annaks AMLA-le teada kõigist käesoleva jao kohaselt kehtestatud halduskaristustest ja -meetmetest, sealhulgas nendega seotud edasikaebamistest ja nende tulemsutest. Kui halduskaristus või -meede on määratud ettevõtjale, kes tegutseb kahes või enamas liikmesriigis, jagatakse kõnealust teavet ka teiste järelevalve tegijatega.

2.AMLA esitab oma veebisaidil lingi igale järelevalve tegijate poolt avaldatud halduskaristusele ja -meetmele, mis on artikli 42 kohaselt määratud, ning märgib ära ajavahemiku, mille vältel halduskaristused ja -meetmed jäävad avaldatuks konkreetses liikmesriigis.

V PEATÜKK

KOOSTÖÖ

1. jagu

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane koostöö

Artikkel 45

Üldsätted

1.Liikmesriigid tagavad, et poliitikakujundajad, rahapesu andmebürood, järelevalve tegijad, sealhulgas AMLA, ja muud pädevad asutused, sealhulgas maksuhaldurid, kasutavad toimivaid mehhanisme, mis võimaldavad neil teha riigis koostööd, koordineerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja meetmete väljatöötamist ja rakendamist ning hoida ära massihävitusrelvade rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide kohaldamata jätmist ja neist kõrvalehoidmist, sealhulgas selleks, et täita artiklist 8 tulenevaid kohustusi.

2.Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused saavad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] IV peatüki ja käesoleva direktiivi II peatüki 1. jao kohaselt kogutud tegelike kasusaajate andmed edastada õigel ajal ja tasuta teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevatele asutustele.

3.Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei keela liikmesriigid pädevate asutuste vahelist teabevahetust ega abistamist ning ei sea sellele põhjendamatuid ega ülemääraselt piiravaid tingimusi. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei keeldu abitaotlusest järgmistel põhjustel:

(a)leitakse, et taotlus hõlmab ka maksuküsimusi;

(b)riiklikus õiguses nõutakse kohustatud isikutelt saladuse hoidmist või konfidentsiaalsust, välja arvatud juhtudel, kui soovitud teavet kaitstakse kutsesaladuse või õiguspraktikas ametisaladusena, nagu on kirjeldatud määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 51 lõikes 2;

(c)taotluse saanud liikmesriigis on käimas tõendite kogumine, uurimine või menetlus, välja arvatud juhul, kui abi seda päringute tegemist, uurimist või menetlust takistaks;

(d)taotleva pädeva partnerasutuse laad või staatus erineb taotluse saanud pädeva asutuse omast.

Artikkel 46

Pädevate asutuste nimekirjast teavitamine

1.Tulemusliku koostöö, eelkõige teabevahetuse hõlbustamiseks ja edendamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile ja AMLA-le:

(a)nende järelevalve tegijate nimekirja, kelle ülesanne on teha järelevalvet selle üle, kas kohustatud isikud täidavad määrusse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid, ning kui see on asjakohane, selle avaliku sektori asutuse nime, kelle ülesanne on teha järelevalvet iseregulatsiooni organite käesoleva direktiivi kohaste järelevalvefunktsioonide täitmise üle koos nende kontaktandmetega;

(b)oma rahapesu andmebüroo kontaktandmed;

(c)muude riiklike pädevate asutuste nimekirja.

2.Lõike 1 kohaldamisel esitatakse järgmised kontaktandmed:

(a)kontaktisiku nimi ja roll;

(b)kontaktisiku ametialase e-posti aadress ja telefoninumber.

3.Liikmesriigid tagavad, et komisjonile ja AMLA-le lõike 1 kohaselt esitatud teavet ajakohastatakse kohe kui see muutub.

4.AMLA avaldab lõikes 1 osutatud asutuste registri oma veebisaidil ja hõlbustab lõikes 2 nimetatud teabe vahetamist pädevate asutuste vahel. Registris olevad asutused on oma volituste piires kontaktpunktiks pädevate partnerasutuste jaoks. Rahapesu andmebürood ja järelevalveasutused on kontaktpunktiks ka AMLA jaoks.

Artikkel 47

Koostöö AMLAga

Rahapesu andmebürood ja järelevalveasutused teevad AMLAga koostööd ning esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja käesolevast direktiivist ning määrustest [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] ja [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. jagu

Koostöö muude asutustega ja konfidentsiaalse teabe vahetamine

Artikkel 48

Krediidiasutustega seotud koostöö

1.Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad, rahapesu andmebürood ja teiste õigusaktide alusel krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad asutused teevad omavahel oma vastavate pädevuste piires tihedat koostööd ning annavad üksteisele oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selline koostöö ja teabevahetus ei tohi mõjutada käimasolevat päringut, uurimist või menetlust kooskõlas selle liikmesriigi kriminaal- või haldusõigusega, kus asub finantsjärelevalve tegija või muude õigusaktide alusel krediidiasutuste üle järelevalvet tegema volitatud asutus, samuti ei tohi see mõjutada artikli 50 lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustusi.

2.Liikmesriigid tagavad, et kui finantsjärelevalve tegijad avastavad krediidiasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sisekontrollisüsteemis ja määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõuete kohaldamises puudusi, mis oluliselt suurendavad krediidiasutusele avalduvaid tegelikke või võimalikke ohte, annab järelevalve tegija sellest kohe teada Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) ning asutusele või organile, kes teeb asjaomase krediidiasutuse üle direktiivi (EL) 2013/36 kohast järelevalvet, sealhulgas Euroopa Keskpangale, kes tegutseb vastavalt nõukogu määrusele (EL) 1024/2013 50 .

Võimaliku suurenenud ohu korral peavad finantsjärelevalve tegijad saama võtta ühendust krediidiasutuse üle direktiivi (EL) 2013/36 kohast järelevalvet tegeva asutusega ja koostada ühishinnangu, millest antakse teada Euroopa Pangandusjärelevalvele. Kõikidest sellistest teadetest tuleb teada anda ka AMLA-le.

3.Liikmesriigid tagavad, et kui finantsjärelevalve tegijad on avastanud olukorra, kus krediidiasutus on ärisuhtest keeldunud, aga artikli 17 lõike 2 kohaselt kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmete tulemusi kajastava dokumendi alusel ei ole selliseks keeldumiseks põhjust, teavitavad nad asutust, kes vastutab direktiivi (EL) 2014/92 või 2015/2366 nõuete järgimise eest asjaomases krediidiasutuses.

4.Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad teevad koostööd direktiivi 2014/59/EL artikli 2 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutustega või direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud määratud asutustega. Finantsjärelevalve tegijad teavitavad selliseid asutusi määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] III peatüki kohaselt kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmete tulemustest ja kontodest, millega tehingute tegemise on rahapesu andmebüroo artikli 20 kohaselt peatanud.

5.Finantsjärelevalve tegijad ja rahapesu andmebürood annavad igal aastal AMLA-le aru käesoleva artikli kohasest koostööst muude asutustega.

6.[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks avaldab AMLA Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides suunised finantsjärelevalve tegijate ning lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud asutuste vahelise koostöö kohta, sealhulgas rahapesu andmebüroode sellisesse koostöösse kaasamise määra kohta.

Artikkel 49

Audiitoritega seotud koostöö

1.Liikmesriigid tagavad, et audiitorite üle järelevalve tegijad, ja kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi IV peatüki kohaselt iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegevad avaliku sektori asutused, liikmesriigi rahapesu andmebüroo ning avaliku sektori asutused, kes teevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ 51 artikli 32 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 537/2014 52 artikli 20 kohast järelevalvet vannutatud audiitorite ja audiitorühingute üle, teevad omavahel oma vastavate pädevuste piires tihedat koostööd ja annavad üksteisele oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Käesoleva artikli kohaselt vahetatavat konfidentsiaalset teavet kasutavad esimeses lõigus nimetatud asutused ainult käesolevas direktiivis või muudes esimeses lõigus nimetatud liidu õigusaktides määratud ülesannete täitmiseks ja kõnealuste ülesannete täitmisega konkreetselt seotud haldus- või kohtumenetluses.

2.Liikmesriigid võivad keelata lõikes 1 nimetatud asutustel koostöö, kui selline koostöö, sealhulgas teabevahetus, mõjutab käimasolevat päringut, uurimist või menetlust kooskõlas selle liikmesriigi kriminaal- või haldusõigusega, kus asutused asuvad.

Artikkel 50

Krediidi- ja finantseerimisasutustega seotud teabevahetus ametisaladusega seotud isikute vahel

1.Liikmesriigid nõuavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud finantsjärelevalve tegijate heaks, ning finantsjärelevalve tegijate nimel tegutsevad audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust.

Ilma et see piiraks kriminaaluurimist ja vastutusele võtmist liikmesriikide ja liidu õiguse alusel ning artikli 32 kohaselt rahapesu andmebüroole teabe esitatamist, võivad esimeses lõigus osutatud isikud neile käesoleva direktiivi alusel ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet avaldada üksnes kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et konkreetseid krediidi- ja finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada.

2.Lõige 1 ei takista teabevahetust järgmiste asutuste vahel:

(a)finantsjärelevalve tegijad kas ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas AMLA, kui ta tegutseb määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artikli 5 lõike 2 kohaselt;

(b)finantsjärelevalve tegijad ja rahapesu andmebürood;

(c)finantsjärelevalve tegijad ja pädevad asutused kes teevad kas ühes või mitmes liikmesriigis järelevalvet krediidi- ja finantseerimisasutuste üle vastavalt muudele seadusandlikele aktidele, mis käsitlevad krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalvet, , sealhulgas Euroopa Keskpank, kes tegutseb vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel järgitakse teabevahetusele lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid.

3.Kõik asutused, kes saavad lõike 2 kohast konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda üksnes:

(a)oma kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile või muudele seadusandlikele aktidele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve, , sealhulgas karistuste valdkonnas;

(b)asutuse otsuse edasi kaebamiseks, sh kohtumenetlustes;

(c)kohtumenetlustes, mis on algatatud vastavalt liidu õiguse erisätetele, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi valdkonnas või krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve valdkonnas.

Artikkel 51

Järelevalve tegijate teabevahetus omavahel ja muude asutustega

1.Liikmesriigid lubavad teabevahetust järgmiste isikute vahel, välja arvatud määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] artikli 51 lõikes 2 sätestatud juhtudel:

(a)järelevalve tegijad ja käesoleva direktiivi IV peatüki kohaselt iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegevad avaliku sektori asutused, mis asuvad kas samas liikmesriigis või erinevates liikmesriikides;

(b)järelevalve tegijad ja asutused, kes vastutavad seaduse alusel oma vastavaid järelevalvefunktsioone täites finantsturgude järelevalve eest;

(c)audiitorite üle järelevalve tegijad ja, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi IV peatüki kohaselt iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegevad avaliku sektori asutused ning avaliku sektori asutused, kes teevad direktiivi 2006/43/EÜ artikli 32 ning määruse (EL) 537/2014 artikli 20 kohast järelevalvet vannutatud audiitorite ja audiitorühingute üle, sh eri liikmesriikide asutused.

Artikli 50 lõigetes 1 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuded ei tohi sellist teabevahetust takistada.

Käesoleva lõike kohaselt vahetatavat konfidentsiaalset teavet kasutatakse ainult asjaomaste asutuste ülesannete täitmiseks ja kõnealuste ülesannete täitmisega konkreetselt seotud haldus- või kohtumenetluses. Igal juhul peavad saadud teabe suhtes kehtima ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt samaväärsed artikli 50 lõikes 1 osutatutega.

2.Liikmesriigid võivad lubada teatava teabe avaldamist ka muudele riigiasutustele, kes õigusaktide kohaselt vastutavad finantsturgude järelevalve eest või on määratud täitma ülesandeid rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise või uurimise valdkonnas. Artikli 50 lõigetes 1 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuded ei tohi sellist avaldamist takistada.

Käesoleva lõike kohaselt vahetatud konfidentsiaalset teavet võib kasutada siiski üksnes asjaomaste asutuste õiguslike kohustuste täitmiseks. Isikute suhtes, kellel on juurdepääs sellisele teabele, kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed artikli 50 lõikes 1 osutatutega.

3.Liikmesriigid võivad lubada avaldada teatavat teavet, mis on seotud järelevalvega selle üle, kuidas kohustatud isikud täidavad määruse [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek – COM(2021) 420 final] nõudeid, oma liikmesriigi parlamentaarsetele uurimiskomisjonidele, kontrollikodadele ja muudele uurimise eest vastutavatele isikutele järgmistel tingimustel:

(a)neil isikutel on riiklikus õiguses sätestatud täpne volitus uurida järelevalve tegijate või selliste asutuste tegevust, kes vastutavad sellist järelevalvet käsitlevate õiguseaktide eest;

(b)teave on punktis a osutatud volituse täitmiseks rangelt vajalik;

(c)nende isikute suhtes, kellel on teabele juurdepääs, kohaldatakse riikliku õiguse kohaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed lõikes 1 osutatutega;

(d)kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avaldatakse see üksnes teabe avaldanud järelevalve tegija sõnaselgel nõusolekul ja üksnes otstarveteks, millega asjaomane järelevalve tegija on nõustunud.

3. jagu

Koostöösuunised

Artikkel 52

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase koostöö suunised

[Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks avaldab AMLA koostöös Euroopa Keskpanga, Euroopa järelevalveasutuste, Europoli, Eurojusti ning Euroopa Prokuratuuriga suunised alljärgneva kohta:

(a)käesoleva peatüki 1. jao kohane rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise alane koostöö pädevate asutuste vahel ning käesoleva peatüki 2. jaos nimetatud asutustega ja käesoleva direktiivi II peatüki 1. jaos nimetatud registrite eest vastutavate asutustega;

(b)kord, kuidas peaksid muude liidu õigusaktide kohase kohustatud isikute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võtma vastavate liidu õigusaktide kohaste ülesannete täitmisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud mureküsimusi.

VI PEATÜKK

ANDMEKAITSE

Artikkel 53

Teatavat liiki isikuandmete töötlemine

1.Niivõrd kui see on käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel rangelt vajalik, võivad pädevad asutused töödelda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike ning nimetatud määruse artiklis 10 osutatud süütegude ja süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmeid, kui järgitakse andmesubjekti õiguste ja vabadustega seotud asjakohaseid kaitsemeetmeid ja järgmisi täiendavaid kaitsemeetmeid:

(a)selliseid andmeid võivad töödelda üksnes juhtumipõhiselt need pädevate asutuste töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja volitatud vastavaid ülesandeid täitma;

(b)pädevate asutuste töötajad järgivad rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud;

(c)kasutada tuleb tehnilisi ja korralduslikke meetmed, mis tagavad andmete rangetele tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse.

2.Lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmeid kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel ka määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikide ning nimetatud määruse artiklis 11 osutatud süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemisele, mida teevad liidu institutsioonid, asutused või organid.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Komitee

1.Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee, mis on asutatud määruse [palun lisada viide – määruse (EL) 2015/847 uuesti sõnastamise ettepanek – COM(2021) 422 final] artikli 28 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 mõistes.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 55

FIU-net-i haldamine üleminekuperioodil

Hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva]-ks annab komisjon FIU-net-i haldamise üle AMLA-le.

Üleandmise lõpetamiseni annab komisjon FIU-net-i toimimiseks ja liidus asuvate rahapesu andmebüroode vaheliseks teabevahetuseks vajalikku abi. Selleks korraldab komisjon regulaarselt liikmesriikide rahapesu andmebüroode esindajatest koosneva ELi rahapesu andmebüroode platvormi koosolekuid, et teha järelevalvet FIU-net-i toimimise üle.

Artikkel 56

Läbivaatamine

[Viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmiskuupäeva]-ks ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Artikkel 57

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv (EL) 2015/849 tunnistatakse kehtetuks alates [ülevõtmise kuupäev].

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja määrusele [palun lisada viide: rahapesuvastase määruse ettepanek] vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 58

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast jõustumiskuupäeva]-ks. Liikmesriigid edastavad selliste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi üle otsustavad liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 60

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Europol, „From suspicion to action: Converting financial intelligence into greater operational impact“ [Kahtlustamisest tegudeni: finantsandmete mõjusam operatiivkasutus], 2017.

(2)    Komisjoni teatis „ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine“ (COM(2019) 360 final), komisjoni aruanne ELi krediidiasutustega seotud hiljutiste väidetavate rahapesujuhtumite hindamise kohta (COM(2019) 373 final), aruanne rahapesu andmebüroode vahelise koostöö raamistiku hindamise kohta (COM(2019) 371 final), riigiülese riskihindamise aruanne (COM(2019) 370 final).

(3)    COM(2020) 605 final.

(4)    Komisjoni teatis tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks (C(2020) 2800), ELT C 164, 13.5.2020, lk 21–33.

(5)    COM(2021) 420 final.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(7)    COM(2021) 421 final.

(8)    COM(2021) 422 final.

(9)    Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioon „Liidu terviklik poliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud hiljutised arengud“ (2020/2686(RSP), P9_TA(2020)0204).

(10)    Nõukogu järeldused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta (12608/20).

(11)    Kõiki käesolevas seletuskirjas sisalduvaid viiteid praegustele ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktidele tuleks käsitada viidetena nimetatud direktiivile.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.7.2019, lk 122–137).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil.

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK.

(16)    Vastavalt määrused (EL) nr 2015/2366, 2014/92 ja 2009/110.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.

(18)    Komisjoni talituste töödokument – mõjuhinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ja õiguskaitset käsitlevate komisjoni seadusandlike ettepanekute paketi kohta, mis hõlmab alljärgnevat:

(19)    Isikuandmete kaitse üldmäärus (määrus (EL) 2016/679) ning määrus isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides, organites ja asutustes (määrus (EL) 2018/1725).

(20)    ELT C […], […], lk […].

(21)    ELT C […], […], lk […].

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(24)    Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).

(25)    Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).

(26)    2010/413/ÜVJP: nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, 27.7.2010, lk 39).

(27)    Nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (ELT L 141, 28.5.2016, lk 79).

(28)    Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, 24.3.2012, lk 1).

(29)    Nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007 (ELT L 224, 31.8.2017, lk 1).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ja direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(40)    ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(41)    ELT C […], […], lk […].

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 6).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(48)    Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1–59).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(50)    Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

COM(2021) 423 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849

LISA

Vastavustabel