EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

COM(2021) 421 final

2021/0240(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2021) 190, 191}
{SEC(2021) 391}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Rahapesu ja terrorismi rahastamine kujutavad endast tõsist ohtu ELi majanduse ja finantssüsteemi usaldusväärsusele ning kodanike julgeolekule. Europoli hinnangul leitakse kahtlase finantstegevusega seotud olevat ligikaudu 1% ELi aastasest sisemajanduse koguproduktist. 1 Pärast mitut liidu krediidiasutustega seotud väidetavat rahapesujuhtumit võttis komisjon 2019. aasta juulis vastu paketi 2 , milles analüüsitakse tol ajal ELis kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tulemuslikkust ja tõhusust ning jõutakse järeldusele, et seda on vaja reformida, sealhulgas järelevalve ja rahapesu andmebüroode koostöö valdkondades. Selles kontekstis tõsteti ELi julgeolekuliidu strateegias aastateks 2020–2025 3 esile ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku täiustamise olulisust eurooplaste kaitsmisel terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest.

7. mail 2020 esitas komisjon tegevuskava, milles käsitletakse liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks 4 . Selles kohustus komisjon tugevdama ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju ning määras kindlaks kuus prioriteeti ehk sammast:

1. kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemusliku rakendamise tagamine;

2. rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta ELi ühtse reeglistiku kehtestamine;

3. rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tagamine ELi tasandil;

4. rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomine;

5. kriminaalõigusnormide täitmise tagamine ja teabevahetus liidu tasandil; ning

6. ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rahvusvahelise mõõtme tugevdamine.

Käesoleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on rakendada kõnealuse tegevuskava 3. ja 4. meedet, samal ajal kui sellele lisatud kahe seadusandliku ettepaneku eesmärk on rakendada 2. meedet ja anda panus 6. meetmesse. 1. ja 5. meede ei nõua seadusandlikke meetmeid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ning rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi loomine ELi tasandil on saanud toetust Euroopa Parlamendilt ja nõukogult:

Euroopa Parlament tervitas oma 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis liidu tervikliku poliitika kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks 5 komisjoni tegevuskava ning tema kavatsust asutada ELi tasandi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegija ja ELi toetus- ja koordineerimismehhanism rahapesu andmebüroode jaoks. Lisaks kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles kaaluma ELi rahapesu andmebüroo vormis ELi toetus- ja koordineerimismehhanismi loomist, tagamaks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegija kohustused hõlmavad finantssektorisiseseid ja -väliseid kohustatud isikuid, kellel on otsesed järelevalvevolitused teatavate kohustatud isikute üle, sõltuvalt nende suurusest või nendega kaasnevast riskist, samuti järelevalvet selle üle, kuidas riiklikud järelevalve tegijad kohaldavad ELi eeskirju, ELi ja riiklike järelevalve tegijate vastavate volituste selget jaotust ning ELi tasandi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijale ja ELi rahapesu andmebüroole antavat eelarvelist ja funktsionaalset sõltumatust. Sellega seoses täheldas Euroopa Parlament, et kavandatud eelarve- ja inimressursid ei ole piisavad, et täielikult toetada rahapesu tõkestamisega seotud uurimisi ja olemasolevaid koordineerimismehhanisme, ning jõudis järeldusele, et rahapesu tõkestamiseks tuleks eraldada rohkem inim- ja rahalisi ressursse.

Nõukogu toetab samuti komisjoni tegevuskava oma 5. novembri 2020. aasta järeldustes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta 6 . Muu hulgas kutsus nõukogu komisjoni üles seadma prioriteediks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi tasandi järelevalve ning rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomise. ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijal peaks olema pädevus, mida rakendatakse üksnes riskitundlikkuse alusel 7 . Ametil peaks olema võimalik toetada riiklikke asutusi ja edendada järelevalvealast ühtsust ka väljaspool finantssektorit. Otsese järelevalve ülesande täitmiseks peaks amet moodustama ühised järelevalvemeeskonnad, tegema üldisi kontrolle ning kehtestama järelevalvemeetmeid ja halduskaristusi, võttes samal ajal arvesse riiklike süsteemide ja täitmise tagamise korra eripära. Uuel järelevalve tegijal peaks olema sõltumatu ja autonoomne juhtimisstruktuur ning ta peaks tegema koostööd teiste asjaomaste ELi ja riiklike asutustega. Et luua rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanism, teeb nõukogu ettepaneku anda uuele ametile keskne roll rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tugevdamisel ja hõlbustamisel, rahapesu andmebüroode analüüside toetamisel ning rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelise teabevahetuse ja suutlikkuse suurendamise edendamisel. Toetus- ja koordineerimismehhanismi juhtimine peaks põhinema juhtimisel, mis kaasab täielikult rahapesu andmebüroosid ning võtab arvesse rahapesu andmebüroode põhirolle ja -kohustusi seoses tegevuse sõltumatuse ja autonoomsusega ning finantsluureteabe turvalisuse ja konfidentsiaalsusega.

Käesoleva ettepanekuga asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (edaspidi „AMLA“ või „amet“). See uus Euroopa amet on hädavajalik, et kõrvaldada praegused puudused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalves liidus: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ELis on praegu liikmesriikide pädevuses. Selle kvaliteet ja tulemuslikkus on liikmesriikide ressursside ja tavade suurte erinevuste tõttu ebaühtlane 8 . Nagu nähtub hiljutistest ELi krediidiasutustega seotud väidetavatest rahapesujuhtumitest, ei ole lähenemisviis piiriülestele olukordadele põhimõtteühtne. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) aruandes pädevate asutuste lähenemisviiside kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvele 9 kinnitati, et edusammudele vaatamata ei suuda kõik pädevad asutused teha riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega tõhusat koostööd. Riskide tuvastamise ja riskipõhise järelevalve kohaldamise meetodid on samuti erinevad. Kuigi mõned riskid on oma olemuselt riiklikud, on teised horisontaalsed või võivad mõjutada kogu liidu finantssüsteemi. Liikmesriigid rõhutasid vastustes sihitatud küsimustikule, mida komisjon levitas avaliku konsultatsiooni raames, mis algatati tegevuskava vastuvõtmisega 7. mail 2020 10 , vajadust ühise põhimõtteühtse riskide hindamise ja tuvastamise metoodika järele. Lisaks juba kirjeldatud järelevalvevolituste erinevustele märkis EBA ka seda, et riiklikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijad ei pruugi alati olla valmis kasutama kõiki olemasolevaid volitusi. See toob kaasa nii ebapiisava järelevalve riiklikul tasandil kui ka ebapiisava järelevalve piiriüleselt teenuseid osutavate spetsialistide üle, mis tekitab riske tervele ühtsele turule. Neid järeldusi kinnitati üldjoontes ka Euroopa Kontrollikoja viimases aruandes 11 .

Et need puudused kõrvaldada, saab AMLAst keskpunkt integreeritud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis, mis koosneb AMLAst endast ja riiklikest asutustest, kellel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvevolitused (edaspidi „järelevalveasutused“). AMLA aitab otseselt kaasa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele liidus, tehes otsest järelevalvet ja võttes vastu otsuseid kõige riskantsemate piiriüleste finantssektori kohustatud isikute suhtes. Viimastel aastatel on avalikkuses arutatud mitmeid juhtumeid, kus äriühingud ei ole nõuetekohaselt rakendanud ja/või järelevalve tegijad ei ole võtnud piisavaid vastumeetmeid. Euroopa otsese järelevalve loomine nende ettevõtjate üle, kellega kaasneb suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, kõrvaldab need lüngad, eelkõige piiriülese järelevalve puhul. Samal ajal koordineeritakse selle raames riiklikke järelevalveasutusi ja aidatakse neil suurendada oma tulemuslikkust ühtse reeglistiku jõustamisel ning ühtsete ja kvaliteetsete järelevalvestandardite, lähenemisviiside ja riskihindamismeetodite tagamisel.

Kõigil hiljuti ELis teatatud suurematel rahapesujuhtumitel oli piiriülene mõõde. Nende finantsliikumiste avastamine on siiski jäetud riiklike rahapesu andmebüroode ja nendevahelise koostöö ülesandeks. Kuigi see kajastab rahapesu andmebüroode tegevuse sõltumatust ja autonoomiat, viib sellise koostöö aluseks oleva ühise struktuuri puudumine olukorrani, kus ühiste tööriistade või ressursside puudumise tõttu ei tehta ühisanalüüse. Need erinevused takistavad piiriülest koostööd ning vähendavad seega suutlikkust avastada rahapesu ja terrorismi rahastamist varakult ja tulemuslikult. Selle tulemuseks on killustatud lähenemisviis, mida ohustab kuritarvitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning mis ei suuda õigeaegselt kindlaks teha suundumusi ja tüpoloogiaid liidu tasandil 12 .

Uuel ametil peaks samuti olema oluline roll rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse ja koostöö parandamisel. AMLA tegutseb toetus- ja koordineerimiskeskusena, mis abistab nende tööd muu hulgas kahtlaste tehingute teadete ja märkimisväärse piiriülese jalajäljega kahtlaste tegevuse teadete ühisel analüüsimisel ning tagab platvormi FIU.net stabiilse majutamise. Lisaks võimaldab AMLA töötada ELi rahapesu andmebüroode tarbeks välja ühised aruandlusvormid ja -standardid.

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Liidu praegune rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistik koosneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivist 13 ning rahaülekandeid käsitlevast määrusest 14 . Käesolevale ettepanekule on lisatud kolm muud ettepanekut, millega muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat kohaldatavat ELi õigust:

i.uus määrus, millega kehtestatakse ühtne reeglistik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta;

ii.uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiiv, mis täiendab määrust; ning

iii.uuesti sõnastatud määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet.

Seda neljast seadusandlikust ettepanekust koosnevat paketti peetakse üheks sidusaks tervikuks ja see koostati komisjoni 7. mai 2020. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava järgides, et luua liidus uus ja rangem rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade täitmise tagamise raamistik.

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kuigi AMLA pädevus piirdub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamisalaga, on need õigusaktid omavahel seotud ja sidusad muude finantsteenuste ja kriminaalõiguse valdkonna õigusaktidega. Nende hulka kuuluvad ELi õigusaktid maksete ja rahaülekannete kohta (nt makseteenuste direktiiv, maksekontode direktiiv ja e-raha direktiiv 15 ). Seoses rahapesu andmebüroodega on võetud arvesse ka direktiivi, millega hõlbustatakse finantsteabe kasutamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel 16 . AMLA pädevus krüptovarade valdkonnas on kooskõlas digirahanduse paketiga, mille komisjon avaldas 24. septembril 2020.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

Käesolev ettepanek tugineb ELi toimimise lepingu artiklile 114 ehk ELi praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistikuga samale õiguslikule alusele. Artiklit 114 peetakse asjakohaseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide puhul, võttes ühelt poolt arvesse, et siseriiklike õigusaktide erinev areng võib häirida liidu siseturu nõuetekohast toimimist; teisest küljest võib rahapesu ja terrorismi rahastamine püüda ära kasutada kapitali vaba liikumist ja finantsteenuste osutamise vabadust, põhjustades nii majanduslikku kahju, häireid ühtse turu toimimises ja mainekahju liidu tasandil.

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

•    Proportsionaalsus

•    Vahendi valik

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise tegevuskava konsulteerimisstrateegia oli mitmeosaline:

–konsultatsioon komisjoni tegevuskava kohta (see toimus komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“ ajavahemikul 11.2.2020–12.3.2020 ja andis tulemuseks 42 arvamust erinevatelt sidusrühmadelt);

–tegevuskavas esitatud tegevuste teemal avalikkusega (üldsus ja kõik sidusrühmad) konsulteerimine, mis kestis 7.5.2020–26.8.2020 (andis tulemuseks 202 ametlikku arvamust);

–konsulteerimine liikmesriikide ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevate pädevate asutustega (liikmesriikidel oli võimalus esitada oma seisukohad mitmel rahapesu ja terrorismi rahastamise eksperdirühma koosolekul ning ELi rahapesu andmebürood andsid oma panuse rahapesu andmebüroode foorumi koosolekutel ja kirjalike dokumentide kaudu;

–Euroopa Pangandusjärelevalvele 2020. aasta märtsis esitatud nõuandetaotlus; EBA esitas oma arvamuse 10. septembril;

–Euroopa Andmekaitseinspektor esitas 2020. aasta 23. juulil arvamuse komisjoni tegevuskava kohta;

–komisjon korraldas 2020. aasta 30. septembril kõrgetasemelise konverentsi, mis tõi kokku liikmesriikide ja ELi ametiasutuste esindajad, Euroopa Parlamendi liikmed, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning akadeemilised ringkonnad.

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•    Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang 21 , mis esitati 2020. aasta 6. novembril õiguskontrollikomiteele, kes kiitis selle heaks sama aasta 4. detsembril. Sama mõjuhinnang on lisatud ka kahele teisele seadusandlikule ettepanekule, mis esitatakse koos käesoleva ettepaneku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määruse eelnõu ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi 2015/849 uue sõnastusega. Õiguskontrollikomitee esitas oma positiivses arvamuses mitu mõjuhinnangu esitusviisi käsitlevat parandusettepanekut, mida on järgitud.

Mõjuhinnangus käsitles komisjon eraldi poliitikavariante, mis käsitlevad rahapesuvastase järelevalve tulemuslikkuse ja põhimõtteühtsuse parandamist ning rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse taseme suurendamist.

Järelevalve puhul kaaluti järgmisi variante:

1)rahapesuvastase järelevalve jätkamine riiklikul tasandil, sealjuures vastutab finantssektoris järelevalve eest Euroopa Pangandusjärelevalve (lähtestsenaarium);

2)kaudse järelevalve kehtestamine kõigi kohustatud isikute üle;

3)otsesed järelevalvevolitused valitud riskantsete finantssektori kohustatud isikute üle, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, ning kaudne järelevalve kõigi muude kohustatud isikute üle;

4)otsene ELi tasandi rahapesuvastane järelevalve kõigi kohustatud isikute üle.

Mõjuhinnangu tulemuste põhjal eelistatakse 3. varianti ehk otsese ja kaudse järelevalve volituste kombinatsiooni ELi tasandi järelevalveorganis detsentraliseeritud asutuse vormis.

Seoses rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetusega kaaluti järgmisi variante:

1)rahapesu andmebürood jätkavad koostööd ELi rahapesu andmebüroode platvormi raames, mis liigitataks võrgustikuks (lähtestsenaarium);

2)ELi rahapesu andmebüroode platvormi muutmine komiteemenetluse komiteeks, jättes rahapesu andmebüroode standardeid määratlevate rakendusaktide vastuvõtmise komisjoni ülesandeks;

3)ELi rahapesu andmebüroode platvormist saaks ELi mehhanism, millel on õigus anda välja suuniseid ja tehnilisi standardeid ning korraldada ühisanalüüse ja -koolitusi, viia ellu suundumusi ja teha riskianalüüsi;

4)ELi rahapesu andmebüroode platvormist saaks ELi tasandi rahapesu andmebüroo, mis asendab riiklikud rahapesu andmebürood.

Eelistatud valik on 3. variant: rahapesu andmebüroode ELi tasandi toetus- ja koordineerimismehhanism, mis on osa ELi asutusest.

Kõigi nende ülesannete koondamine uude ametisse on hädavajalik samm, et tagada uue asutuse nõuetekohane toimimine, kuna see teeb koostööd erinevate finantssektorisiseste ja -väliste sidusrühmadega ning koordineerib järelevalve ja finantsluure erifunktsioone. Pärast hoolikat analüüsi 22 lükati tagasi võimalus anda uued ülesanded olemasolevatele asutustele (näiteks Euroopa Pangandusjärelevalvele) ja seda mitmel põhjusel. EBA juhtimismudeli iseärasuste tõttu on esinenud raskusi EBA teatavate praeguste volituste kasutamisel, eelkõige seoses nõuete täitmise tagamisega. EBA-l peaks olema kahest osast koosnev otsustusmudel – üks olemasolevate muude kui rahapesu tõkestamise ülesannete jaoks ja teine ainult rahapesu tõkestamisega seotud ülesannete jaoks. Lisaks oleks koostoime väga piiratud, kuna EBA-l ei ole kogemusi ettevõtjate otsese järelevalvega ja peaks koguma asjakohaseid eksperditeadmisi mitte ainult seoses finantssektori, vaid ka mittefinantssektoriga. See on kooskõlas ka avaliku konsultatsiooni järeldustega, millest nähtub, et Euroopa Pangandusjärelevalve saamist tulevaseks ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuseks toetatakse vähe. Kuigi kolmandik vastanutest ei avaldanud arvamust, toetas EBAd vaid 19% vastanutest.

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•    Põhiõigused

4. MÕJU EELARVELE

i.teatavate valitud finantssektori kohustatud isikute otsene järelevalve;

ii.kaudne järelevalve nii finantssektorisiseste kui ka -väliste kohustatud isikute üle järelevalve tegijate või iseregulatsiooni organite kaudu; ning

iii.ELi rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanism.

5. MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

teatavate valitud finantssektori kohustatud isikute otsene järelevalve;

kaudne järelevalve nii finantssektorisiseste kui ka -väliste kohustatud isikute üle järelevalve tegijate või iseregulatsiooni organite kaudu; ning

ELi rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanism.

•    Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

•    AMLA ülesanded ja volitused (artiklid 5–44) 

AMLA ülesanded võib jagada viie valdkonna vahel.

i.Seoses valitud kohustatud isikutega tagab AMLA kontserniülese vastavuse rahapesuvastases direktiivis/määruses ja muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, millega kehtestatakse finantsasutustele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustused. Ta teeb järelevalvealaseid läbivaatamisi ja hindamisi üksikute ettevõtjate ja kontserni tasandil, osaleb kontserniüleses järelevalves ning töötab välja ja ajakohastab valitud kohustatud isikute riskide ja haavatavuse hindamise süsteemi.

ii.Seoses finantsjärelevalve tegijatega teeb AMLA korrapäraseid läbivaatamisi tagamaks, et kõikidel finantsjärelevalve tegijatel oleksid oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid ja volitused. Ta hõlbustab kolleegiumide toimimist ning aitab kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele ja kõrgete järelevalvestandardite edendamisele. Ta koordineerib personali ja teabe vahetamist liidu finantsjärelevalve tegijate vahel ning abistab järelevalve tegijaid.

iii.Seoses finantssektorivälise järelevalve tegijate (sh asjaomasel juhul iseregulatsiooni organitega) koordineerib AMLA järelevalvestandardite ja -tavade vastastikuseid hindamisi ning nõuab, et finantssektorivälise järelevalve tegijad uuriksid kohustatud isikute suhtes kohaldatavate nõuete võimalikke rikkumisi ja kaaluksid selliste rikkumiste korral karistuste kehtestamist või parandusmeetmete võtmist. Ta korraldab korrapäraseid läbivaatamisi ja abistab järelevalve tegijaid. Kui konkreetsete sektorite järelevalve on riiklikul tasandil delegeeritud iseregulatsiooni organitele, täidab AMLA esimeses lõigus sätestatud ülesandeid seoses avaliku sektori asutustega, kes teevad järelevalvet selliste iseregulatsiooni organite tegevuse üle.

iv.Seoses liikmesriikide rahapesu andmebüroodega on AMLA-l oluline roll rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tegemisel, st asjakohaste juhtumite tuvastamisel ja sobivate meetodite väljatöötamisel piiriüleste juhtumite ühiseks analüüsimiseks. Lisaks teeb ta rahapesu andmebüroodele kättesaadavaks IT- ja tehisintellektiteenused ning tööriistad turvaliseks teabevahetuseks, sealhulgas FIU.net-i majutamise kaudu. Ta edendab ekspertteadmisi kahtlaste tehingute avastamise, analüüsimise ja levitamise meetodite kohta, pakub rahapesu andmebüroodele erikoolitust ja abi ning koostab ja koordineerib ohuhinnanguid.

v.AMLA üldised volitused, mis on seotud kõigi eespool nimetatud ülesannetega, hõlmavad õigust võtta vastu regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, kui see on ette nähtud kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktidega, ning laiaulatuslikku volitust võtta vastu suuniseid või soovitusi, mis on suunatud kohustatud isikutele, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijatele või rahapesu andmebüroodele. Otsese järelevalve raames on AMLA-l volitused võtta vastu siduvaid otsuseid, haldusmeetmeid ja rahalisi karistusi otsese järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute suhtes. Kaudse järelevalve raames on AMLA-l seoses finants- ja finantssektoriväliste järelevalveasutustega muu hulgas volitus esitada taotlusi meetmete võtmiseks ja juhiseid seoses oma järelevalvevolituste kasutamisega.

•    Otsene järelevalve valitud finantssektori kohustatud isikute üle (Artiklid 12–27)

AMLA hakkab tegema järelevalvet piiratud arvu kõige riskantsemate piiriüleste finantssektori kohustatud isikute üle (edaspidi „valitud kohustatud isikud“). Lisaks on kehtestatud kord, mille kohaselt ta võtab eriolukorras riiklikelt järelevalveasutustelt üle finantssektori mis tahes kohustatud isiku järelevalve, kui on märke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide rikkumistest, millega järelevalveasutus ei tegele tõhusalt ja piisavalt. Otsese järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate korrapärane valimine toimub iga kolme aasta järel objektiivsete kriteeriumide alusel. Et saada valitud, peavad ettevõtjad tegutsema minimaalses arvus liikmesriikides ning vähemalt teatavates liikmesriikides peab järelevalveasutus nad ühtlustatud riskihindamismetoodika alusel liigitama kõrgeimasse riskikategooriasse.

AMLA võib võtta üle järelevalve finantssektori üksiku kohustatud isiku üle, kui tal on olnud probleeme kohaldatavate nõuete täitmisega kohustatud isiku tasandil ning asjaomane järelevalveasutus ei ole võtnud piisavaid meetmeid nõuete rikkumise õigeaegseks kõrvaldamiseks. Ülevõtmine võib toimuda üksnes pärast menetlust, mis lõppeb ülevõtmist kinnitava komisjoni otsusega. Enne seda kohustaks AMLA järelevalveasutust võtma konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada tuvastatud puudused kohustatud isiku tasandil, liikmesriigi asutus jätaks selliseid meetmed ettenähtud aja jooksul võtmata ning AMLA pöörduks küsimusega komisjoni poole, paludes teha otsus järelevalvepädevuse üleandmise kohta. Otsese järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute järelevalvet teevad ühised järelevalvemeeskonnad, mida juhib AMLA, kuid kuhu on kaasatud riiklike järelevalveasutuste personal. Järelevalve hõlmab kohapealseid kontrollkäike. AMLA-l on õigus adresseerida sellistele valitud kohustatud isikutele siduvaid otsuseid ja määrata juriidilistele isikutele halduskaristusi kuni 10% ulatuses käibest või 10 miljoni euro ulatuses, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

•    Kaudne järelevalve valimata jäetud kohustatud isikute (artiklid 25–27) ja mittefinantssektori kohustatud isikute üle (artiklid 28–29)

AMLA kaudne järelevalveroll on koordineerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riiklikke järelevalveasutusi, sealhulgas teatavate liikmesriikide iseregulatsiooni organeid teatavate finantssektoriväliste kohustatud isikute puhul, ning teha nende üle järelevalvet. Vastastikused hindamised ja temaatilised läbivaatamised on olulised vahendid heade ja vähem heade tavade tuvastamiseks ning kõrgete järelevalvestandardite tagamiseks kogu liidus. AMLA-l on õigus esitada suuniseid käsitlevaid arvamusi ja soovitusi liikmesriikide järelevalve tegijatele ja iseregulatsiooni organitele.

•    Rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanism (artiklid 33–37)

AMLA-l on õigus võtta rakenduslike tehniliste standardite kaudu vastu siduvad vormid ja mudelid, mida kohustatud isikud peavad rahapesu andmebüroodele kahtlastest tehingutest ja kahtlasest tegevusest teatamisel kasutama, hõlbustades seega kiiremat ja tõhusamat koostööd ja teabevahetust rahapesu andmebüroode vahel. Ta edendab teatavate kahtlaste piiriüleste tehingute ja tegevuste ühisanalüüse ning osaleb nende korraldamises. Ta vaatab läbi selliste ühisanalüüside tegemise viisi, meetodid ja korra, et nende tulemuslikkust pidevalt parandada. Lisaks hakkab ta majutama ja haldama rahapesu andmebüroode vahelist turvalist sidevõrku FIU.net.

•    AMLA korraldus ja juhtimine (artiklid 45–63)

AMLA koosneb kahest kollegiaalsest juhtorganist, nimelt viiest täiskohaga sõltumatust liikmest ja ameti eesistujast koosnevast juhatusest ning liikmesriikide esindajatest koosnevast haldusnõukogust. Et tegeleda AMLA-le antud mitmesuguste ülesannetega, on haldusnõukogul kaks alternatiivset koosseisu – järelevalvekoosseis, kuhu kuuluvad rahapesuvastase järelevalve eest vastutavate avaliku sektori asutuste juhid, ja bürookoosseis, kuhu kuuluvad liikmesriikide rahapesu andmebüroode juhid. Haldusnõukogu mõlemat koosseisu juhatab AMLA eesistuja.

Haldusnõukogu võtab teemast sõltuvas asjakohases koosseisus vastu kõik õigusaktid ning regulatiivsete ja tehniliste rakendusstandardite, suuniste ja soovituste eelnõud. Haldusnõukogu võib järelevalvekoosseisus esitada oma arvamuse ka otsese järelevalve alla kuuluvaid valitud kohustatud isikuid käsitleva otsuse kohta, mille on koostanud ühine järelevalvemeeskond, enne, kui juhatus lõpliku otsuse vastu võtab.

AMLA juhtorgan on juhatus. Juhatus teeb kõik otsused üksikute kohustatud isikute või üksikute järelevalveasutuste kohta, kui AMLA tegutseb valitud kohustatud isikute otsese järelevalve tegijana või valimata jäetud kohustatud isikute või finantssektoriväliste kohustatud isikute kaudse järelevalve tegijana, kellel on konkreetsed järelevalvevolitused oma järelevalveasutuste suhtes. Juhatus teeb otsuseid ka eelarveprojekti kohta ning muudes küsimustes, mis on seotud AMLA haldamise, tegevuse ja toimimisega. Nende konkreetsete otsustega seoses on komisjoni esindajal hääleõigus.

AMLA-l on eesistuja ja tegevdirektor. Eesistuja esindab AMLAt ning vastutab haldusnõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest. Tegevdirektor tegeleb AMLA igapäevase juhtimisega ning temal lasub ametis haldusvastutus eelarve täitmise, ressursside, personali ja hangete eest. AMLA eesistuja ja tegevdirektor valitakse vastavate individuaalsete konkursside alusel.

AMLA-l on vaidlustusnõukogu, kes tegeleb ameti otsese järelevalve all olevatele kohustatud isikutele adresseeritud siduvate otsuste vaietega; vaidlustusnõukogu otsused saab edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse. Vaidlustusnõukogu koosneb hea reputatsiooniga isikutest, kelle ülesanne on arutada valitud kohustatud isikute halduskaebusi seoses siduvate otsustega, mille AMLA on neile adresseerinud. Vaidlustusnõukogu võib teha ettepaneku muuta juhatuse esialgset otsust, mille kohta on esitatud halduskaebus, või see asendada. Juhatus võtab arvesse vaidlustusnõukogu arvamust, kuid see ei ole talle siduv.

•    Finantssätted (artiklid 64–72)

AMLA koostab eelarvepädevatele institutsioonidele vastuvõtmiseks aastaeelarve, mis peab olema tasakaalus. Ta võtab vastu sisemise finantsmääruse ja pettusevastased meetmed. Euroopa Kontrollikoda kommenteerib eelarveprojekti ja on pädev AMLAt auditeerima. Euroopa Parlament annab eelarve täitmisele heakskiidu, nagu ka teiste detsentraliseeritud asutuste puhul.

AMLA tulu pärineb nii ELi eelarvest kui ka teatavatelt finantssektori valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt võetavatest tasudest. Valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt võetavad tasud vastavad AMLA kantud kuludele, mis on seotud finantssektori kohustatud isikute otsese ja kaudse järelevalvega. Komisjoni delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks selliste kohustatud isikute alamhulk, kelle suhtes kohaldatakse tasusid, ja kehtestatakse kohustatud isiku kohta tasude arvutamise metoodika.

•    Personalieeskirjad (artiklid 73–76) ja koostöö (artiklid 77–81) 

AMLA kohaldab personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, sealhulgas ametisaladuse hoidmise ning privileegide ja immuniteetide kohta. Andmekaitse- ja dokumentide kättesaadavuse eeskirjadega kehtestatakse kohustus teha tihedat koostööd Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

AMLA peab tegema heas usus koostööd asjaomaste välisorganitega, sealhulgas ELi organitega (Europol, Euroopa järelevalveasutused, ühtne järelevalvemehhanism ja Euroopa Prokuratuur), muude asjaomaste riiklike pädevate asutustega, nagu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kriisilahendus- ja hoiuste tagamise skeemi asutused, ning vajaduse korral kolmandate riikide asutustega.

•    Lõppsätted (artiklid 82–93) 

Euroopa Pangandusjärelevalve pädevus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas kaotatakse ja antakse üle AMLA-le.

AMLA asutatakse 2023. aasta alguses ja otsene järelevalve algab 2026. aasta alguses. Hindamine toimub hiljemalt 2029. aasta detsembris.

2021/0240 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 30 ,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust, 31

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1)Kogemused praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga, mis sõltub suurel määral rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete riigisisesest rakendamisest, on paljastanud puudusi mitte ainult liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhusas toimimises, vaid ka rahvusvaheliste soovituste integreerimises. Need puudused põhjustavad nii siseturul esinevate riskide kui ka seda ähvardavate välisohtude tõttu uusi takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele.

2)Kuritegevuse ja kriminaaltulu piiriülene olemus ohustab liidu finantssüsteemi püüdlusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Nende püüdlustega tuleb tegeleda liidu tasandil, luues ameti, mis vastutab ühtlustatud õigusnormide rakendamisele kaasaaitamise eest. Lisaks peaks amet järgima ühtlustatud lähenemisviisi, et tugevdada liidu olemasolevat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ning eelkõige rahapesu tõkestamise järelevalvet ja rahapesu andmebüroode vahelist koostööd. Kõnealune lähenemisviis peaks vähendama erinevusi liikmesriikide õigusaktides ja järelevalvetavades ning looma struktuurid, mis soodustavad siseturu tõrgeteta toimimist kindlaksmääratul viisil ja peaksid seega põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.

3)Sellepärast tuleb asutada Euroopa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet ehk rahapesuvastane amet (edaspidi „AMLA“ või „amet“). Uue ameti loomine on hädavajalik, et tagada tõhus ja piisav järelevalve kohustatud isikute üle, kellele on omane suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, tugevdades ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise seoses valimata jäetud kohustatud isikutega ning hõlbustades rahapesu andmebüroode ühisanalüüse ja koostööd.

4)Käesolev uus õigusakt on osa terviklikust paketist, mille eesmärk on tugevdada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Käesolev õigusakt, direktiiv [palun lisada viide – kuuenda rahapesuvastase direktiivi ettepanek], määrus [palun lisada viide – määruse (EL) 2015/847 uuestisõnastamise ettepanek] ja määrus [palun lisada viide – rahapesuvastase määruse ettepanek] moodustavad koos õigusraamistiku, millega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mida peavad täitma kohustatud isikud ning millele tugineb liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise institutsiooniline raamistik.

(5)Selleks et viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kogu liidus tõhusale ja ühtsele tasemele, on vaja anda AMLA-le volitused seoses järgmisega: otsene järelevalve teatava arvu valitud kohustatud isikute üle finantssektoris; siseturgu mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide seire, analüüs ja nendega seotud teabevahetus; finantssektori rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate tegevuse koordineerimine ja järelevalve; finantssektorivälise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate, sealhulgas iseregulatsiooni organite tegevuse koordineerimine ja järelevalve ning rahapesu andmebüroode tegevuse koordineerimine ja toetamine.

(6)Kohustatud isikute üle tehtava otsese ja kaudse järelevalve pädevuse ühendamine ning rahapesu andmebüroode toetus- ja koostöömehhanismina toimimine on kõige asjakohasem vahend järelevalve ja rahapesu andmebüroode vahelise koostöö saavutamiseks liidu tasandil. Selleks tuleks luua amet mis peaks ühendama sõltumatuse ja kõrgetasemelised tehnilised teadmised ning mis tuleks asutada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavalduse ja ühise lähenemisviisiga detsentraliseeritud asutuste kohta 32 .

(7)AMLA ja selle asukohaliikmesriigi vahel tuleks sõlmida asukohaleping, milles sätestatakse ameti asutamise tingimused ning liikmesriigi poolt AMLA-le ja selle personalile antavad eelised.

(8)AMLA volitused peaksid võimaldama tal mitmel viisil parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet liidus. Seoses valitud kohustatud isikutega tagab AMLA kontserniülese vastavuse rahapesu ja terrorismi tõkestamise raamistikus ja muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, millega kehtestatakse finantseerimisasutustele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustused. Lisaks teeb AMLA korrapäraseid läbivaatamisi tagamaks, et kõikidel finantsjärelevalve tegijatel on oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid ja volitused. Amet hõlbustab rahapesuvastase järelevalve kolleegiumide toimimist ning aitab kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele ja kõrgete järelevalvestandardite edendamisele. Seoses finantssektorivälise järelevalve tegijate, sealhulgas vajaduse korral iseregulatsiooni organitega peaks AMLA koordineerima järelevalvestandardite ja -tavade vastastikuseid hindamisi ning nõudma, et finantssektorivälise järelevalve tegijad uuriksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete võimalikke rikkumisi. Lisaks peaks AMLA koordineerima rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tegemist ning tegema rahapesu andmebüroodele kättesaadavaks IT- ja tehisintellektiteenused ja tööriistad turvaliseks teabevahetuseks, sealhulgas FIU-net-i haldamise kaudu.

(9)Selleks et tugevdada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme liidu tasandil ja suurendada nende selgust, tagades samal ajal kooskõla rahvusvaheliste standardite ja muude õigusaktidega, on vaja kehtestada AMLA koordineeriv roll liidu tasandil seoses kõikide kohustatud isikute liikidega, et abistada riiklikke järelevalve tegijaid ja edendada järelevalvealast ühtsust eesmärgiga suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete rakendamise tõhusust, ka mittefinantssektoris. Sellest tulenevalt tuleks AMLA-le anda volitus koostada regulatiivseid tehnilisi standardeid ning võtta vastu suuniseid, soovitusi ja arvamusi eesmärgiga, et kui järelevalve jääb liikmesriikide tasandile, kohaldatakse kõigi võrreldavate ettevõtjate suhtes põhimõtteliselt samu järelevalvetavasid ja -standardeid. AMLA-le tuleks tema põhjalikest eriteadmistest tingitult usaldada järelevalvemetoodika väljatöötamine kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga. Metoodika teatavaid aspekte, mis võivad hõlmata ühtlustatud kvantitatiivseid võrdlusaluseid, näiteks lähenemisviise kohustatud isikute olemusliku riski profiili liigitamisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada vahetult kohaldatavates siduvates regulatiivsetes meetmetes – regulatiivsetes või rakenduslikes tehnilistes standardites. Muud aspektid, mis nõuavad suuremat järelevalvealast kaalutlusõigust, nagu meetodid jääkriskiprofiili hindamiseks ja sisekontrollid kohustatud isikutes, peaksid olema hõlmatud AMLA mittesiduvate suuniste, soovituste ja arvamustega. Ühtlustatud järelevalvemetoodikas tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja vajaduse korral võimendada olemasolevaid järelevalvemeetodeid, mis on seotud finantssektori kohustatud isikute järelevalve muude aspektidega, eriti kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve on omavahel seotud. Täpsemalt peaks AMLA väljatöötatav järelevalvemetoodika täiendama Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötatud suuniseid ja muid vahendeid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste lähenemisviise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega arvestamisega usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, et tagada usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tulemuslik koostoime.

(10)AMLA-le tuleks anda volitused töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täiendada [palun lisada viited – kuuenda rahapesuvastase direktiivi ettepanek, rahapesuvastane määrus ja määruse (EL) 2015/847 uuestisõnastamise ettepanek]- kehtestatud ühtlustatud eeskirju. Komisjon peaks kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite projekti heaks kiitma delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, et anda neile siduv õigusjõud. Neis tohiks muudatusi teha vaid väga üksikute erakorraliste asjaolude ilmnedes, kuna AMLA puutub pidevalt kokku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga ning tunneb seda kõige paremini. Kõnealuste standardite kiire ja sujuva vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab regulatiivsete tehniliste standardite projekti heakskiitmist käsitleva otsuse.

(11)Komisjonil peaksid olema ka volitused rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmiseks rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291.

(12)Kuna puudub piisavalt tulemuslik kord piiriüleseid aspekte hõlmavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise juhtumite käsitlemiseks, on vaja kehtestada liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise integreeritud järelevalvesüsteem, millega tagatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve metoodika ühtne ja kvaliteetne kohaldamine ning edendatakse tõhusat koostööd kõigi asjaomaste pädevate asutuste vahel. Seepärast peaksid AMLA ja riiklikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutused (edaspidi „järelevalveasutused“) moodustama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi. See oleks kasulik ka järelevalveasutustele, kui nad seisavad silmitsi konkreetsete probleemidega, näiteks seoses suurenenud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga või ressursside puudumise tõttu, kuna selles süsteemis peaks taotluse korral olema võimalik osutada vastastikust abi. See võib hõlmata personali vahetust ja lähetamist, koolitustegevust ja parimate tavade vahetamist. Lisaks võiks komisjon pakkuda liikmesriikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/240 alusel tehnilist tuge, et edendada reforme, mille eesmärk on tugevdada rahapesuvastast võitlust 33 .

(13)Võttes arvesse temaatiliste läbivaatamiste olulisust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalves kogu liidus, kuna need võimaldavad tuvastada ja võrrelda riskipositsioonide taset ja suundumusi seoses järelevalve all olevate kohustatud isikutega, ning asjaolu, et praegu ei saa eri liikmesriikide järelevalve tegijad nendest läbivaatamistest kasu, on vaja, et AMLA määraks kindlaks riiklikud temaatilised läbivaatamised, millel on sarnane ulatus ja ajakava ning tagaks nende koordineerimise liidu tasandil. Selleks et vältida olukordi, kus suhtlemine järelevalve alla kuuluvate ettevõtjatega võib olla vastuoluline, peaks AMLA koordineeriv roll piirduma suhtlemisega asjaomaste järelevalveasutustega ning see ei tohiks hõlmata otsest suhtlemist valimata jäetud kohustatud isikutega. Samal põhjusel peaks AMLA uurima võimalust ühtlustada või sünkroniseerida riiklike temaatiliste läbivaatamiste ajakava ning hõlbustama mis tahes tegevust, mida asjaomased järelevalveasutused võivad soovida teha ühiselt või sarnaselt.

(14)Andmete tõhus kasutamine parandab ettevõtete järelevalvet ja nõuetele vastavust. Seepärast peaks AMLA ja kõigi süsteemi kuuluvate kohustatud isikute järelevalveasutuste otsene ja kaudne järelevalve tuginema kohustatud isikuid ning nende suhtes võetud järelevalvemeetmeid käsitlevate asjaomaste andmete ja teabe sujuvale kättesaadavusele. Selleks peaks AMLA looma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasi, mis sisaldab kõigilt järelevalveasutustelt kogutud teavet, ning tegema sellise teabe valikuliselt kättesaadavaks kõigile süsteemis kuuluvatele järelevalveasutustele. Kõnealune teave peaks hõlmama ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlusi ning üksikute kohustatud isikute aktsionäride ja liikmete sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisi, kuna see võimaldab asjaomastel asutustel nõuetekohaselt arvesse võtta konkreetsete kohustatud isikute ja üksikisikute võimalikke puudusi, mis võivad olla realiseerunud teistes liikmesriikides. Andmebaas peaks sisaldama ka statistilist teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvega seotud järelevalveasutuste ja muude avaliku sektori asutuste kohta. Selline teave võimaldaks AMLA-l teha tulemuslikku järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi nõuetekohase toimimise ja tulemuslikkuse üle. Andmebaasist saadud teave võimaldaks AMLA-l õigel ajal reageerida valimata jäetud kohustatud isikute võimalikele puudustele ja nõuetele mittevastavuse juhtumitele. AMLA teatab nõukogu määruse (EL) 2017/1939 34 artikli 24 kohaselt EPPO-le viivitamata kõigist kuritegudest, mille puhul EPPO saab nimetatud määruse artikli 22 ja artikli 25 lõigete 2 ja 3 kohaselt teostada oma pädevusi. Määruse 883/2013 35 artikli 8 kohaselt edastab AMLA OLAFile viivitamata mis tahes teabe võimaliku kelmuse, pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumi kohta.

(15)Selleks et tagada liidu finantsraamistiku tulemuslikum ja vähem killustatud kaitse, peaks AMLA tegema otsest järelevalvet piiratud arvu kõige suurema riskiga kohustatud isikute üle. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ei ole proportsionaalsed järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute suurusega, tuleks kõige suurema riskiga kohustatud isikute tuvastamiseks kohaldada muid kriteeriume. Täpsemalt tuleks kaaluda kaht kategooriat: suure riskiga piiriülesed krediidi- ja finantseerimisasutused, kes tegutsevad märkimisväärses arvus liikmesriikides ja kes valitakse korrapäraselt; ning erandjuhtudel mis tahes ettevõtjad, kelle kohaldatavate nõuete olulisi rikkumisi ei ole liikmesriigi järelevalve tegija piisavalt või õigeaegselt käsitlenud. Need ettevõtjad kuuluksid kategooriasse „valitud kohustatud isikud“.

(16)Krediidi- ja finantseerimisasutuste esimest kategooriat või selliste asutuste kontserne tuleks hinnata iga kolme aasta järel, võttes aluseks nende piiriülese kohaloleku ja tegevusega seotud objektiivsete kriteeriumide kombinatsiooni ning neile omase rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiprofiiliga seotud kriteeriumid. Valikumenetlusse tuleks kaasata ainult suured keerukad finantskontsernid, mis on esindatud mitmes liikmesriigis ja mida saaks tõhusamalt kontrollida liidu tasandil. Krediidiasutuste puhul peaks valikumenetlusse kaasamiseks vajalik minimaalne piiriülene kohalolek põhinema tütarettevõtjate ja filiaalide arvul eri liikmesriikides, sest märkimisväärse mahuga riskantse pangandustegevuse puhul on nõutav kohalik kohalolek tegevuskoha vormis. Teised finantssektori ettevõtjad võivad seevastu tegeleda tegevusega, mis võib rahapesu ja terrorismi rahastamise seisukohast olla piisavalt riskantne, teenuste otsese osutamise, näiteks agentide võrgustiku kaudu, kuid neil ei pruugi olla tütarettevõtjaid või filiaale paljudes liikmesriikides. Seega oleks samade piiriüleste kriteeriumide, st asutamisvabadusega seotud kriteeriumide kohaldamise tulemus selliste suurte finantssektori ettevõtjate väljajätmine, kellel võib olla märkimisväärne riskiprofiil mitmes liikmesriigis, ilma et nad oleksid seal asutatud. Kuna teenuste otsese osutamise kaudu toimuva tegevuse maht on tavaliselt väiksem kui filiaalis või tütarettevõttes toimuva tegevuse maht, on asjakohane võtta arvesse ainult kontserne, mis on asutatud vähemalt kahes liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid otse või agentide võrgustiku kaudu veel vähemalt kaheksas liikmesriigis.

(17)Et märkimisväärse piiriülese tegevusega kohustatud isikute seast toimuks otsene liidu tasandi järelevalve ainult kõige suurema riskiga isikute üle, tuleks nende olemusliku riski hindamist ühtlustada. Praegu kasutatakse erinevaid riiklikke lähenemisviise ja järelevalveasutused kasutavad kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise olemusliku riski hindamiseks ja liigitamiseks erinevaid võrdlusaluseid. Nende riiklike meetodite kasutamine kohustatud isikute valimiseks liidu tasandi otsese järelevalve alla võib luua neile erinevad tingimused. Seepärast tuleks AMLA-le anda volitused töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, millega kehtestatakse ühtlustatud metoodika ja võrdlusalused, mille kohaselt liigitatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise olemuslik risk väikeseks, keskmiseks, märkimisväärseks või suureks. Metoodika peaks olema kohandatud konkreetset liiki riskidele ja peaks seetõttu järgima selliste kohustatud isikute eri kategooriaid, kes on finantseerimisasutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele [palun lisada COM(2021)420 järgmine number], mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. See metoodika peaks olema piisavalt üksikasjalik ning sellega tuleks kehtestada konkreetsed kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed võrdlusalused, võttes arvesse vähemalt riskitegureid, mis on seotud teenindatavate klientide liikide, pakutavate toodete ja teenustega ning geograafiliste piirkondadega, sealhulgas kolmandate riikide jurisdiktsioonidega, kus kohustatud isikud tegutsevad või millega nad on seotud. Täpsemalt liigitataks iga hinnatud kohustatud isiku olemusliku riski profiil igas liikmesriigis, kus ta tegutseb, viisil, mis on kooskõlas mis tahes muu kohustatud isiku liigitamisega liidus. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed võrdlusalused võimaldaksid sellisel liigitamisel olla objektiivne ja sõltumatu liikmesriigi asjaomase järelevalveasutuse või AMLA kaalutlusõigusest.

(18)Lõpliku valiku kriteerium peaks tagama otsese järelevalve alla kuuluvatele kohustatud isikutele võrdsed tingimused ning selleks ei tohiks AMLA-le ega järelevalveasutustele jätta kaalutlusõigust seoses otsustamisega kohustatud isikute loetelu üle, kelle üle tuleks teha otsest järelevalvet. Seega, kui hinnatav kohustatud isik tegutseb piiriüleselt ja kuulub ühtlustatud metoodika kohaselt kõrge riski kategooriasse minimaalses arvus liikmesriikides, tuleks teda käsitada valitud kohustatud isikuna. Krediidiasutuste korral tuleks käsitleda piiriülest aspekti, kaasates need krediidiasutused, mis on liigitatud kõrge riskiga asutusteks vähemalt neljas liikmesriigis ja kui kõnealune asutus on olnud järelevalveuurimise või muu oluliste rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuete rikkumise avaliku uurimise all vähemalt ühes neist neljast liikmesriigist. Muude finantseerimisasutuste korral tuleks piiriülese aspekti käsitlemiseks kaasata need finantseerimisasutused, mis on liigitatud suure riskiga asutusteks vähemalt ühes liikmesriigis, kus nad on asutatud, ja vähemalt viies muus liikmesriigis, kus nad tegutsevad teenuste otsese osutamise kaudu.

(19)Asjaomaste asutuste jaoks läbipaistvuse ja selguse tagamiseks peaks AMLA avaldama nimekirja valitud kohustatud isikutest ühe kuu jooksul alates valikuvooru algusest, olles kontrollinud finantsjärelevalve tegijate esitatud teabe vastavust piiriülese tegevuse kriteeriumidele ja olemusliku riski metoodikale. Seepärast on oluline, et iga valikuperioodi alguses esitaksid asjaomased finantsjärelevalve tegijad AMLA-le ajakohastatud statistilise teabe, et määrata kindlaks nende finantseerimisasutuste loetelu, kes vastavad hindamise alustamise kriteeriumidele, mis on seotud nende piiriülese tegevusega. Sellega seoses peaksid finantsjärelevalve tegijad teavitama AMLAt olemusliku riski kategooriast, millesse finantseerimisasutus kuulub nende jurisdiktsioonis vastavalt regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud metoodikale. Seejärel peaks AMLA hakkama täitma otsese järelevalvega seotud ülesandeid viis kuud pärast loetelu avaldamist. See aeg on vajalik selleks, et valmistada asjakohaselt ette järelevalveülesannete üleviimist riiklikult tasandilt liidu tasandile, sealhulgas ühise järelevalvemeeskonna moodustamist, ning võtta vastu asjaomaste finantsjärelevalve tegijatega töötamise asjakohane kord.

(20)Õiguskindluse ja valitud kohustatud isikute võrdsete võimaluste tagamiseks peaks iga valitud kohustatud isik jääma AMLA otsese järelevalve alla vähemalt kolmeks aastaks, isegi kui ta ei vasta alates valiku tegemise hetkest ja kolme aasta jooksul enam mis tahes piiriülese tegevuse või riskiga seotud kriteeriumidele näiteks võimaliku konsolideerimise, tegevuskohtade kaudu toimuva tegevuse laiendamise või ümberjagamise või teenuste osutamise vabaduse tõttu. Samuti peaks AMLA tagama, et kohustatud isikutele ja nende järelevalveasutustele antakse piisavalt aega järelevalve üleviimiseks riiklikult tasandilt liidu tasandile. Sellest tulenevalt peaks iga järgmine valikuprotsess algama kuus kuud enne varem valitud kohustatud isikute kolmeaastase järelevalveperioodi lõppu.

(21)Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kohaldamises osalevad asjaomased osalised peaksid tegema üksteisega koostööd kooskõlas aluslepingutes sätestatud lojaalse koostöö kohustusega. Selle tagamiseks, et AMLAst ja järelevalveasutustest koosnev rahapesu tõkestamise järelevalvesüsteem toimib integreeritud mehhanismina ning et jurisdiktsioonipõhiseid riske ja kohalikku järelevalvealast asjatundlikkust võetakse arvesse ja kasutatakse nõuetekohaselt, peaks valitud kohustatud isikute otsene järelevalve toimuma ühiste järelevalvemeeskondade vormis. Neid meeskondi peaks juhtima AMLA töötaja, kes koordineerib rühma kogu järelevalvetegevust. Et tagada piisav arusaam võimalikest riiklikest eripäradest, peaks meeskonna juht (edaspidi „ühise järelevalvemeeskonna koordinaator“) asuma liikmesriigis, kus asub valitud kohustatud isiku peakorter. AMLA peaks vastutama ühise järelevalvemeeskonna moodustamise ja koosseisu eest ning kohalikud järelevalve tegijad peaksid tagama, et meeskonda määratakse piisav arv nende töötajaid, võttes arvesse valitud kohustatud isiku riskiprofiili nende jurisdiktsioonis.

(22)Selleks et AMLA saaks tõhusalt täita oma järelevalvekohustusi seoses valitud kohustatud isikutega, peaks tal olema võimalik hankida mis tahes sisedokumente ja teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, ning sel eesmärgil peaks tal olema üldised uurimisvolitused, mis on siseriikliku haldusõiguse kohaselt antud kõigile järelevalveasutustele.

(23)AMLA-l peaks olema õigus nõuda ettevõttesiseste meetmete võtmist, et suurendada kohustatud isikute vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikule, sealhulgas siseprotseduuride tugevdamist ja juhtimisstruktuuri muutmist kuni juhtorgani liikmete kõrvaldamiseni, ilma et see piiraks sama valitud kohustatud isiku teiste asjaomaste järelevalveasutuste volitusi. Pärast asjaomaseid leide, mis on seotud kohustatud isiku suhtes kohaldatavatele nõuetele mittevastavuse või osalise vastavusega, peaks tal olema võimalik kehtestada konkreetseid meetmeid või protseduure teatavate klientide või klientide kategooriate suhtes, kellega kaasneb suur risk. Kohapealsed kontrollid peaksid olema sellise järelevalve regulaarne osa. Kui teatavat liiki kohapealseks kontrolliks on vaja liikmesriigi õigusasutuse luba, peaks sellist luba taotlema AMLA.

(24)AMLA-l peaksid olema kõik järelevalvevolitused seoses otsese järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikutega, et tagada kohaldatavate nõuete täitmine. Neid volitusi tuleks kohaldada juhtudel, kui valitud kohustatud isik ei täida oma nõudeid, kui teatavaid nõudeid tõenäoliselt ei täideta, ning juhtudel, kui ettevõttesisene protseduur ja kontrollimeetmed ei ole asjakohased, et tagada valitud kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide usaldusväärne juhtimine. Neid volitusi saaks kasutada siduvate otsuste abil, mis on adresseeritud üksikutele valitud kohustatud isikutele.

(25)Lisaks järelevalvevolitustele ja selleks, et tagada nõuete täitmine, peaks AMLA-l olema võimalik vahetult kohaldatavate nõuete oluliste rikkumiste korral määrata valitud kohustatud isikutele rahalisi halduskaristusi. Sellised karistused peaksid olema proportsionaalsed ja hoiatavad, neil peaks olema nii karistav kui ka heidutav mõju ning need peaksid olema kooskõlas topeltkaristamise keelu põhimõttega (ne bis in idem). Rahaliste karistuste maksimumsummad peaksid olema kooskõlas [palun lisada viide – kuues rahapesuvastane direktiiv] kehtestatud summadega ja kättesaadavad kõigile järelevalveasutustele kogu liidus. Kõnealuste karistuste põhisummad tuleks kindlaks määrata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus kehtestatud piirides, võttes arvesse rikutud nõuete laadi. Selleks et AMLA saaks raskendavaid või kergendavaid asjaolusid piisavalt arvesse võtta, peaks olema võimalik asjaomast põhisummat kohandada. Selleks et kahjustavat äritava õigel ajal muuta, peaks AMLA juhatusel olema õigus määrata perioodilisi karistusmakseid, et sundida asjaomast juriidilist või füüsilist isikut sellist käitumist lõpetama. Selleks et suurendada kõigi kohustatud isikute teadlikkust, julgustades neid järgima rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga kooskõlas olevaid äritavasid, tuleks karistused ja sanktsioonid avalikustada. Euroopa Kohtul peaks olema pädevus kontrollida AMLA, nõukogu ja komisjoni vastu võetud otsuste seaduslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 ning määrata kindlaks nende lepinguväline vastutus.

(26)Selleks et AMLA ja finantsjärelevalve tegijad saaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis kiiresti ja tõhusalt teavet vahetada ning et otsuste tegemise protsessid oleksid sidusamad, on vaja kõnealuses süsteemis toimuva teabevahetuse erikorda.

(27)Valimata jäetud kohustatud isikute korral peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve jääma peamiselt riiklikule tasandile, kusjuures riiklikele pädevatele asutustele jääb täielik vastutus ja aruandekohustus otsese järelevalve eest. AMLA-le tuleks anda piisavad kaudse järelevalve volitused, et tagada järelevalvemeetmete ühtsus ja kvaliteet kogu liidus. Seepärast peaks ta hindama järelevalvealase ühtsuse olukorda ja avaldama aruanded koos oma järeldustega. AMLA-l peaks olema õigus anda välja suuniseid ja soovitusi, mis on suunatud nii kohustatud isikutele kui ka järelevalveasutustele, et tagada ühtlustatud ja kõrgetasemelised järelevalvetavad kogu liidus.

(28)Teatavatel finantssektori kohustatud isikutel, kes ei vasta korrapärase valikuprotsessi nõuetele, võib rahapesu ja terrorismi rahastamise seisukohast olla endiselt kõrge olemusliku riski profiil või nad võivad hakata tegelema tegevusega, millega kaasneb suur risk, mida ei leevendata piisaval tasemel sisekontrollidega, või sellist tegevust muuta või laiendada, mis toob kaasa nende suhtes kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete olulise rikkumise. Kui on märke kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete võimalikust olulisest rikkumisest, võib see olla märk kohustatud isiku raskest hooletusest. Järelevalveasutusel peaks enamikul juhtudel olema võimalik piisavalt reageerida mis tahes võimalikele rikkumistele ja ennetada riskide realiseerumist ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisega seotud rasket hooletust. Teatavatel juhtudel ei pruugi aga riigi tasandil reageerimine olla piisav või õigeaegne, eriti kui on märke, et ettevõtja tasandil on olulised rikkumised juba toimunud. Sellistel juhtudel peaks AMLA-l olema võimalik nõuda kohalikult järelevalve tegijalt konkreetsete meetmete võtmist olukorra parandamiseks, sealhulgas taotleda rahaliste karistuste määramist. Selleks et vältida rahapesu ja terrorismi riskide realiseerumist, peaks riigi tasandil võetavate meetmete tähtaeg olema piisavalt lühike.

(29)AMLA-l peaks olema võimalus taotleda omal algatusel konkreetse kohustatud isikuga seotud järelevalveülesannete ja -volituste üleandmist, kui meetmeid ei võeta või tema juhiseid ei järgita ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna kohustatud isikuga seotud ülesannete ja volituste üleandmine AMLA-le ilma finantsjärelevalve tegija konkreetse taotluseta nõuaks AMLA kaalutlusotsust, peaks AMLA esitama komisjonile selleks konkreetse taotluse. Selleks et komisjon saaks teha otsuse kooskõlas AMLA-le rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus antud ülesannete raamistikuga, peaks AMLA taotlusele olema lisatud piisav põhjendus ning selles tuleks esitada ülesannete ja volituste AMLA-le ümberjaotamise täpne kestus. Volituste ümberjaotamise ajakava peaks vastama ajavahemikule, mida AMLA vajab riskidega tegelemiseks ettevõtja tasandil, ning see ei tohiks ületada kolme aastat. Komisjon peaks võtma kiiresti ja igal juhul ühe kuu jooksul vastu otsuse, millega antakse kohustatud isiku järelevalvega seotud volitused ja ülesanded üle AMLA-le.

(30)Selleks et parandada järelevalvetavasid väljaspool finantssektorit, peaks AMLA koostama muude kui finantssektori järelevalveasutuste, sealhulgas iseregulatsiooni organite üle järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste vastastikuseid hindamisi, ning avaldama oma järeldusi sisaldavad aruanded; nendele võib lisada suuniseid või soovitusi, mis on suunatud asjaomastele avaliku sektori asutustele, sealhulgas iseregulatsiooni organite üle järelevalvet teostavatele avaliku sektori asutustele. Iseregulatsiooni organitel peaks olema võimalik osaleda vastastikustes hindamistes iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui nad on väljendanud oma valmisolekut osaleda.

(31)Selleks et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete rakendamise tõhusust ka väljaspool finantssektorit, peaks AMLA-l olema ka võimalik uurida liidu õiguse võimalikke rikkumisi või ebaõiget kohaldamist asjaomase sektori järelevalveasutuste, sealhulgas iseregulatsiooni organite üle järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste poolt.

(32)Selleks et analüüsida mitut jurisdiktsiooni mõjutavat kahtlast tegevust, peaksid seotud teateid saanud asjaomased rahapesu andmebürood olema võimelised tegema ühist huvi pakkuvate juhtumite tõhusaid ühisanalüüse. Selleks peaks AMLA-l olema võimalik teha ettepanekuid piiriüleste kahtlaste tehingute või tegevuse ühisanalüüside kohta ning neid koordineerida ja toetada kõigi asjakohaste vahenditega. Ühisanalüüsid tuleks algatada juhul, kui liidu õiguse asjaomaste sätete kohaselt on selliseid ühisanalüüse vaja. Ühisanalüüsides osalevate rahapesu andmebüroode selgesõnalisel nõusolekul peaks AMLA personal, kes toetab ühisanalüüside tegemist, olema võimeline vastu võtma ja töötlema kõiki vajalikke andmeid ja teavet, sealhulgas analüüsitud juhtumitega seotud andmeid ja teavet.

(33)Et parandada ühisanalüüside tulemuslikkust, peaks AMLA-l olema võimalik algatada meetodite, protseduuride ja ühisanalüüside korra läbivaatamist, et teha kindlaks saadud kogemused ning kõnealuseid analüüse parandada ja edendada. Tagasiside ühisanalüüsi kohta peaks võimaldama ametil esitada järeldusi ja soovitusi, mille lõpptulemuseks oleks ühisanalüüside tegemise meetodite ja protseduuride korrapärane täpsustamine ja parandamine.

(34)Selleks et hõlbustada ja parandada koostööd rahapesu andmebüroode ja AMLA vahel, sealhulgas ühisanalüüside tegemise eesmärgil, peaks rahapesu andmebüroodel olema võimalik vabatahtlikult delegeerida AMLAsse üks töötaja iga rahapesu andmebüroo kohta. Liikmesriikide rahapesu andmebüroode delegaadid peaksid toetama AMLA personali kõigi rahapesu andmebüroodega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas ühisanalüüside tegemisel ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtude, riskide ja meetodite kohta ohuhinnangute ja strateegiliste analüüside koostamisel. Lisaks ühisanalüüsidele peaks AMLA julgustama ja hõlbustama erinevaid rahapesu andmebüroode vahelisi vastastikuse abi vorme, sealhulgas koolitustegevust ja personalivahetust, et parandada suutlikkuse suurendamist ning võimaldada rahapesu andmebüroode vahel teadmiste ja heade tavade vahetamist.

(35)AMLA peaks juhtima, haldama ja hooldama spetsiaalset IT-süsteemi FIU-net, mis võimaldab rahapesu andmebüroodel teha koostööd ja vahetada teavet omavahel ning vajaduse korral oma kolleegidega kolmandatest riikidest ja kolmandate isikutega. AMLA peaks koostöös liikmesriikidega süsteemi ajakohasena hoidma. Selleks peaks AMLA tagama, et FIU-net-i väljatöötamiseks kasutatakse alati kõige uuemat kättesaadavat tipptehnoloogiat, mille kohta tehakse kulude-tulude analüüs.

(36)Selleks et kehtestada ühtsed, tõhusad ja tulemuslikud järelevalve ja rahapesu andmebüroodega seotud tavad ning tagada liidu õiguse ühine, ühetaoline ja sidus kohaldamine, peaks AMLA-l olema võimalik koostada suuniseid ja soovitusi, mis on suunatud kõigile kohustatud isikutele või nende kategooriatele ning kõigile järelevalveasutustele ja rahapesu andmebüroodele või nende kategooriale. Suunised ja soovitused võidakse koostada kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud konkreetse volituse alusel või AMLA omal algatusel, kui on vaja tugevdada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku liidu tasandil.

(37)Kindla juhtimisstruktuuri loomine AMLAs on oluline, et tagada ametile antud ülesannete tulemuslik täitmine ning tõhus ja objektiivne otsustusprotsess. Kuna AMLA-le antud järelevalve ja rahapesu andmebüroode valdkonna ülesanded on keerukad ja mitmekesised, ei saa otsuseid teha üksainus juhtorgan, nagu detsentraliseeritud asutuste puhul tavaline. Arvestades, et teatavat liiki otsuseid, näiteks otsuseid ühiste õigusaktide vastuvõtmise kohta, peavad tegema asjaomaste asutuste või rahapesu andmebüroode esindajad ning need peavad olema kooskõlas ELi toimimise lepingu hääletamisreeglitega, on teatavate muude otsuste puhul, näiteks otsused üksikute valitud kohustatud isikute või üksikute asutuste kohta, vaja väiksemat otsustavat organit, mille liikmete suhtes tuleks kohaldada asjakohast aruandluskorda. Seepärast peaks AMLA koosnema haldusnõukogust ja juhatusest, mis koosneb viiest täiskohaga sõltumatust liikmest ja AMLA eesistujast.

(38)Asjaomaste eksperditeadmiste tagamiseks peaks haldusnõukogul olema kaks koosseisu. Kõigi otsuste puhul, mis käsitlevad selliste üldkohaldatavate õigusaktide vastuvõtmist, nagu regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ja rahapesu andmebüroodega seotud arvamused, peaks see koosnema liikmesriikide rahapesu andmebüroode juhtidest (edaspidi „haldusnõukogu bürookoosseis“). Sama liiki õigusaktide puhul, mis on seotud finantssektorisiseste ja -väliste kohustatud isikute otsese või kaudse järelevalvega, peaks see koosnema avaliku sektori asutustest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate juhtidest (edaspidi „haldusnõukogu järelevalvekoosseis“). Kõik haldusnõukogus esindatud osalised peaksid püüdma piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised peaksid püüdma haldusnõukogus saavutada meeste ja naiste võrdset esindatust.

(39)Sujuva otsustusprotsessi huvides tuleks ülesanded selgelt jagada. Haldusnõukogu bürookoosseis peaks otsustama rahapesu andmebüroode suhtes kohaldatavate asjakohaste meetmete üle; haldusnõukogu järelevalvekoosseis peaks tegema otsuseid kohustatud isikute suhtes kohaldatavate delegeeritud õigusaktide, suuniste ja sarnaste meetmete kohta. Samuti peaks haldusnõukogu järelevalvekoosseisul olema võimalik esitada juhatusele oma arvamus ja nõuanne kõigi otsuste eelnõude kohta, mille ühised järelevalvemeeskonnad on esitanud üksikute valitud kohustatud isikute kohta. Sellise arvamuse või nõuande puudumise korral peaks otsused tegema juhatus. Kui juhatus kaldub lõplikus otsuses kõrvale haldusnõukogu järelevalvekoosseisu antud nõuannetest, peaks ta seda kirjalikult põhjendama.

(40)Hääletamiseks ja otsuste tegemiseks peaks igal liikmesriigil olema üks hääleõiguslik esindaja. Sellepärast peaksid avaliku sektori asutuste juhid määrama alalise esindaja haldusnõukogu järelevalvekoosseisu hääleõiguslikuks liikmeks. Teise võimalusena võivad liikmesriigi avaliku sektori asutused määrata olenevalt haldusnõukogu konkreetse koosoleku otsuse või päevakorra sisust ajutise esindaja. Haldusnõukogu järelevalvekoosseisu liikmete otsuste tegemise ja hääletamise praktiline kord tuleks sätestada haldusnõukogu kodukorras, mille töötab välja AMLA.

(41)AMLA eesistuja peaks juhatama haldusnõukogu koosolekuid ja tal peaks olema õigus hääletada, kui otsused tehakse lihthäälteenamusega. Komisjon peaks olema haldusnõukogu hääleõiguseta liige. Selleks et seada sisse hea koostöö teiste asjaomaste institutsioonidega, peaks haldusnõukogul olema võimalik lubada haldusnõukogu järelevalvekoosseisus osaleda ka muudel hääleõiguseta vaatlejatel, näiteks ühtse järelevalvemehhanismi esindajal ning kõigi kolme Euroopa järelevalveasutuse (EBA, EIOPA ja ESMA) esindajatel ning haldusnõukogu bürookoosseisus Europoli, EPPO ja Eurojusti esindajatel, kui arutatakse küsimusi või tehakse otsuseid, mis kuuluvad kõnealuste asutuste vastutusalasse. Sujuva otsustusprotsessi võimaldamiseks tuleks haldusnõukogu otsused vastu võtta lihthäälteenamusega, välja arvatud otsused, mis käsitlevad regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste projekte, mis tuleks vastu võtta liikmesriikide esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega kooskõlas ELi toimimise lepingu hääletamisreeglitega.

(42)AMLA juhtorganiks peaks olema juhatus, mis koosneb AMLA eesistujast ja viiest täiskohaga liikmest, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni koostatud nimekirja alusel. Kiire ja tõhusa otsustusprotsessi tagamiseks peaks juhatus vastutama kõigi AMLA ülesannete kavandamise ja täitmise eest, välja arvatud juhul, kui konkreetsed otsused on selgesõnaliselt määratud haldusnõukogule. Selleks et tagada otsustusprotsessi objektiivsus ja asjakohane kiirus valitud kohustatud isikute otsese järelevalve valdkonnas, peaks juhatus tegema kõik valitud kohustatud isikutele adresseeritud siduvad otsused. Lisaks peaks juhatus koos komisjoni esindajaga olema ühiselt vastutav AMLA haldus- ja eelarvealaste otsuste eest. Komisjoni nõusolekut tuleks nõuda, kui juhatus võtab vastu otsuseid, mis on seotud AMLA eelarve haldamise, hangete, värbamise ja auditeerimisega, võttes arvesse, et osa ameti rahalistest vahenditest eraldatakse liidu eelarvest.

(43)Kiirete otsuste tegemiseks tuleks kõik juhatuse otsused, sealhulgas otsus, mille puhul komisjonil on hääleõigus, vastu võtta lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl eesistujal. Et tagada AMLA usaldusväärne finantsjuhtimine, tuleks eelarve, halduse ja värbamisega seotud otsuste korral nõuda komisjoni nõusolekut. Haldusnõukogu peaks valima juhatuse hääleõiguslikud liikmed, välja arvatud eesistuja, komisjoni koostatud nimekirja alusel.

(44)AMLA sõltumatu toimimise tagamiseks peaksid viis juhatuse liiget ja ameti eesistuja tegutsema sõltumatult ja liidu kui terviku huvides. Nad peaksid nii ametiajal kui ka pärast seda käituma teatavate ametikohtade või soodustuste vastuvõtmise korral ausalt ja diskreetselt. Selleks et mitte jätta muljet, et juhatuse liige võib kasutada oma ametiseisundit AMLA juhatuse liikmena, et saada pärast oma ametiaja lõppu erasektoris kõrge ametikoht, pärast avalikus sektoris töötamist, tuleks viiele juhatuse liikmele, sealhulgas AMLA eesistujale, kehtestada huvide konflikti ennetamiseks ooteaeg.

(45)AMLA eesistuja peaks objektiivsete kriteeriumide alusel ametisse nimetama nõukogu pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu. Ta peaks esindama AMLAt asutuseväliselt ja andma aru ameti ülesannete täitmise kohta.

(46)AMLA tegevdirektori peaks ametisse nimetama juhatus komisjoni koostatud nimekirja alusel. AMLA tegevdirektor peaks olema ameti kõrgem haldusametnik, kes vastutab ameti igapäevase juhtimise ning eelarve haldamise, hangete, värbamise ja personaliplaneerimise eest.

(47)Selleks et tulemuslikult kaitsta menetlusökonoomia huvides asjaomaste isikute õigusi ja vähendada Euroopa Liidu Kohtu koormust, peaks AMLA andma füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse taotleda selliste otsuste läbivaatamist, mis on tehtud AMLA-le käesoleva määrusega antud otsese järelevalvega seotud volituste alusel ja mis on neile adresseeritud või mis on nendega otseselt ja isiklikult seotud. Vaidlustusnõukogu otsuste sõltumatus ja objektiivsus tuleks muu hulgas tagada selle koosseisuga, mis koosneb viiest sõltumatust sobiva kvalifikatsiooniga isikust. Vaidlustusnõukogu otsused peaks omakorda saama edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse.

(48)AMLA nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks rahastamine ette näha teatavatelt kohustatud isikutelt võetavate tasude ja liidu eelarvest eraldatavate vahendite kombinatsioonina, sõltuvalt ülesannetest ja funktsioonidest. AMLA eelarve peaks olema osa liidu eelarvest, mille kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku alusel. AMLA peaks esitama komisjonile heakskiitmiseks eelarveprojekti ja sisemised finantsreeglid.

(49)Et AMLA saaks täita ka oma ülesandeid kohustatud isikute otsese ja kaudse järelevalve tegijana, tuleks kehtestada piisav tasude kindlaksmääramise ja kogumise mehhanism. Valitud kohustatud isikutelt ja teatavatelt valimata jäetud kohustatud isikutelt võetavate tasude arvutamise metoodika ja tasude kogumise protsess tuleks välja töötada komisjoni delegeeritud õigusaktiga. Metoodika peaks põhinema otseselt ja kaudselt järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute riskil ning nende käibel või tulul.

(50)AMLA eelarve koostamise ja täitmise ning AMLA raamatupidamise aastaaruande esitamise eeskirjad peaksid järgima Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja Euroopa Pettusevastase Ameti juurdluste tulemuslikkusega seotud küsimustes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 36 sätteid.

(51)Et ennetada AMLA sisest pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust ja sellega tulemuslikult võidelda, tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja Euroopa Pettusevastase Ameti juurdluste tulemuslikkusega seotud küsimustes määrust (EL, Euratom) nr 883/2013. AMLA peaks ühinema OLAFi sisejuurdlusi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega ning OLAF peaks olema võimeline tegema kohapealseid kontrolle oma pädevusvaldkonnas.

(52)Nagu on märgitud Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegias 37 , on üha vaenulikuma ohukeskkonna tõttu oluline tagada kübervastupidavuse kõrge tase kõigis ELi institutsioonides, organites ja asutustes. Tegevdirektor peab seega tagama asjakohase IT-riskide juhtimise, ametisisese tugeva IT-juhtimise ja piisava IT-turvalisuse rahastamise. AMLA teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU) ning teavitab CERT-EUd ja komisjoni suurematest intsidentidest 24 tunni jooksul.

(53)AMLA peaks oma ülesannete täitmise ja käesoleva määruse rakendamise kohta aru andma nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule. AMLA eesistuja peaks igal aastal esitama vastava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

(54)AMLA personal peaks koosnema ajutistest teenistujatest, lepingulistest töötajatest, riikide lähetatud ekspertidest ja liikmesriikide delegaatidest, kelle on AMLA käsutusse määranud liidu rahapesu andmebürood. AMLA peaks komisjoni nõusolekul võtma vastu asjaomased rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 38 sätestatud korrale.

(55)Konfidentsiaalse teabe nõuetekohase käitlemise tagamiseks peaksid kõik AMLA juhtorganite liikmed, kogu AMLA personal, sealhulgas lähetatud töötajad ja AMLA käsutusse antud töötajad, samuti kõik isikud, kes täidavad AMLA jaoks lepingulisel alusel ülesandeid, olema kohustatud hoidma ametisaladust, sealhulgas järgima kõiki konfidentsiaalsuspiirangud ja kohustusi, mis tulenevad liidu õigusaktide asjaomastest sätetest ning on seotud AMLA konkreetsete ülesannetega. Konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse hoidmise kohustus ei tohiks siiski takistada AMLAt tegemast koostööd teiste asjaomaste riiklike või liidu asutuste või organitega või nendega teavet vahetamast või neile seda avaldamast, kui see on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks ning kui selline koostöö ja teabevahetuse kohustus on liidu õigusega ette nähtud.

(56)Ilma et see piiraks konfidentsiaalsuskohustusi, mida kohaldatakse AMLA personali ja esindajate suhtes kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, tuleks AMLA suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 39 . Kooskõlas konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse piirangutega, mis on seotud AMLA järelevalve- ning rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimisülesannetega, ei tohiks sellist juurdepääsu laiendada konfidentsiaalsele teabele, mida käitleb AMLA personal. Eelkõige tuleks konfidentsiaalsena käsitada AMLA ja ELi rahapesu andmebüroode operatiivandmeid või selliste operatiivandmetega seotud teavet, mis on AMLA valduses tulenevalt rahapesu andmebüroode toetamise ja koordineerimisega seotud ülesannete täitmisest ja tegevusest. Seoses järelevalveülesannetega tuleks otsese järelevalvega seotud ülesannete ja toimingute täitmisel saadud teavet või andmeid AMLA, finantsjärelevalve tegijate või kohustatud isikute kohta, põhimõtteliselt samuti käsitada konfidentsiaalsena ja neid ei tohiks avaldada. Järelevalvemenetlusega seotud konfidentsiaalset teavet võib siiski täielikult või osaliselt avaldada kohustatud isikutele, kes on sellise järelevalvemenetluse osalised, võttes arvesse muude juriidiliste ja füüsiliste isikute kui asjaomane pool õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

(57)Ilma et see piiraks konkreetset keeltekasutuse korda, mida võidakse rahapesu tõkestamise järelevalvesüsteemis ja valitud kohustatud isikutega vastu võtta, tuleks AMLA suhtes kohaldada nõukogu määrust nr 1 40 ning AMLA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

(58)Ilma et see piiraks liikmesriikide ja nende ametiasutuste kohustusi, tuleks käesoleva määruse alusel toimuvat isikuandmete töötlemist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil pidada vajalikuks avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või AMLA avaliku võimu teostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 41 artiklile 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679 42 artiklile 6. Kui AMLA töötab välja vahendeid või teeb otsuseid, millel võib olla märkimisväärne mõju isikuandmete kaitsele, peaks ta dubleerimise vältimiseks tegema vajaduse korral tihedat koostööd määrusega (EL) 2016/679 asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga ja määrusega (EL) 2018/1725 asutatud Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

(59)AMLA peaks looma koostöösuhted asjaomaste liidu ametite ja organitega, sealhulgas Europoli, Eurojusti, EPPO ja Euroopa järelevalveasutustega, täpsemalt Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. Selleks et parandada sektoriülest järelevalvet ja koostööd usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate vahel, peaks AMLA looma koostöösuhted ka finantssektori kohustatud isikute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve pädevusega asutustega, sealhulgas Euroopa Keskpangaga küsimustes, mis on seotud talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 43 antud ülesannetega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL 44 artiklis 3 määratletud kriisilahendusasutustega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL 45 artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud hoiuste tagamise skeemide määratud ametiasutustega. Selleks peaks AMLA-l olema võimalik sõlmida selliste organitega lepinguid või vastastikuse mõistmise memorandumeid, sealhulgas kogu teabevahetuse kohta, mis on vajalik AMLA ja kõnealuste organite vastavate ülesannete täitmiseks. AMLA peaks tegema kõik endast oleneva, et jagada selliste organitega nende taotlusel teavet ulatuses, mida õiguslikud, sealhulgas andmekaitsealastest õigusaktidest tulenevad piirangud võimaldavad. Lisaks peaks AMLA võimaldama tõhusat teabevahetust kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi kuuluvate finantsjärelevalve tegijate ja eespool nimetatud asutuste vahel. Selline koostöö ja teabevahetus peaks toimuma struktureeritud ja tõhusal viisil.

(60)Avaliku ja erasektori partnerlused on muutunud üha olulisemaks rahapesu andmebüroode, erinevate riiklike järelevalve- ja õiguskaitseasutuste ning mõne liikmesriigi kohustatud isikute vahelise koostöö ja teabevahetuse foorumiteks. Kui AMLA tegutseb mis tahes liikmesriigis avaliku ja erasektori partnerluses osalevate valitud kohustatud isikute otsese järelevalve tegijana, võib olla kasulik, kui AMLA osaleb samuti selles partnerluses sellise avaliku ja erasektori partnerluse loonud asjaomase riikliku ametiasutuse või asutuste kindlaks määratud tingimustel ja nende selgesõnalisel nõusolekul.

(61)Võttes arvesse, et järelevalve-, haldus- ja õiguskaitseasutuste koostöö on rahapesu ja terrorismi rahastamise edukal tõkestamisel ülioluline ning et teatavatel liidu asutustel ja organitel on selles valdkonnas eriülesanded või -volitused, peaks AMLA tagama, et ta saab teha koostööd selliste asutuste ja organitega, eelkõige OLAFi, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga. Kui on vaja kehtestada konkreetne töökord või sõlmida vastastikuse mõistmise memorandum AMLA ning nende organite ja asutuste vahel, peaks AMLA-l olema võimalik seda teha. Töökord peaks olema strateegilist ja tehnilist laadi, ei tohiks hõlmata AMLA valduses oleva konfidentsiaalse või operatiivteabe jagamist ning selles tuleks arvesse võtta ülesandeid, mida teised liidu institutsioonid, organid ja asutused on juba täitnud seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega.

(62)Kuna nii eelkuritegude kui ka rahapesu enda olemus on sageli üleilmne ning arvestades, et liidu kohustatud isikud tegutsevad ka koos kolmandate riikidega ja kolmandates riikides, on rahapesu andmebüroode järelevalve ja toimimise valdkonna tulemuslik koostöö kõigi asjaomaste kolmandate riikide ametiasutustega ülioluline, et tugevdada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Kuna AMLA-l on ainulaadne otsese ja kaudse järelevalve ning rahapesu andmebüroode koostööga seotud ülesannete ja volituste kombinatsioon, peaks tal olema võimalik sellistes välistes koostöökokkulepetes aktiivselt osaleda. Eelkõige peaks AMLA-l olema õigus luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid kolmandate riikide ametiasutustega, kellel on reguleerimis-, järelevalve- ja rahapesu andmebüroodega seotud pädevus. AMLA roll võib olla eriti kasulik juhtudel, kui mitme liidu avaliku sektori asutuse ja rahapesu andmebüroo koostöö kolmandate riikide ametiasutustega on seotud küsimustega, mis kuuluvad AMLA ülesannete hulka. Sellistel juhtudel peaks AMLA-l olema juhtroll sellise suhtluse hõlbustamisel.

(63)Kuna AMLA-l on kõik volitused ja ülesanded, mis on seotud kõigi kohustatud isikute otsese ja kaudse järelevalve ning kontrolliga, on vaja, et need volitused jääksid ühe liidu asutuse piiresse ega tekitaks pädevusalaseid vastuolusid teiste liidu organitega. Sellest tulenevalt ei tohiks Euroopa Pangandusjärelevalve säilitada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesandeid ja volitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 46 vastavad artiklid tuleks välja jätta. Euroopa Pangandusjärelevalvele nende ülesannete täitmiseks eraldatud vahendid tuleks üle kanda AMLA-le. Võttes arvesse, et kõik kolm Euroopa järelevalveasutust (EBA, ESMA ja EIOPA) teevad koostööd AMLAga ning võivad osaleda haldusnõukogu järelevalvekoosseisu koosolekutel vaatlejatena, tuleks AMLA-le anda sama võimalus seoses Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogude koosolekutega. Juhul kui vastavad järelevalvenõukogud arutavad AMLA ülesannete ja volituste täitmisega seotud küsimusi või teevad nende kohta otsuseid, peaks AMLA-l olema võimalik osaleda nende koosolekutel vaatlejana. Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 1093/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1094/2010 47 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 48 artikleid järelevalvenõukogu koosseisude kohta.

(64)AMLA peaks olema täielikult toimiv 2024. aasta alguseks. See peaks andma AMLA-le piisavalt aega oma peakontori asutamiseks liikmesriigis, mis on kindlaks määratud käesoleva määrusega.

(65)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 [ning ta esitas arvamuse ...].

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE, ÕIGUSLIK SEISUND JA MÕISTED

Artikkel 1

Asutamine ja reguleerimisala

1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (edaspidi „AMLA“) asutatakse 1. jaanuaril 2023.

2. AMLA tegutseb käesoleva määrusega antud volituste, eelkõige artiklis 6 sätestatud volituste piires ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847 49 , direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peavad kehtestama finantssüsteemi rahapesuks või terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmiseks ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 [palun lisada COM(2021)423 järgmine number], ning finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise ärahoidmist käsitleva määruse [palun lisada COM(2021)420 järgmine number], sealhulgas kõikide nendel õigusaktidel põhinevate direktiivide, määruste ja otsuste, täiendavate õiguslikult siduvate liidu õigusaktide, millega antakse AMLA-le ülesandeid, ning riiklike õigusaktide, millega rakendatakse rahapesuvastast direktiivi [palun lisada COM(2021)423 järgmine number], või muude direktiivide, millega antakse järelevalveasutustele ülesandeid, kohaldamisalas.

3. AMLA eesmärk on kaitsta avalikke huve, liidu finantssüsteemi stabiilsust ja siseturu head toimimist järgmiselt:

(a)hoida ära liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil;

(b) aidata tuvastada ja hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske kogu siseturul ning väljastpoolt liitu tulenevaid riske ja ohte, mis mõjutavad või võivad mõjutada siseturgu;

(c) tagada kogu siseturul kvaliteetne järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas;

(d) aidata kaasa järelevalvealasele ühtsusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas kogu siseturul;

(e)aidata kaasa rahapesu andmebüroode poolsele kahtlaste piiriüleste rahavoogude või tegevuse avastamise tavade ühtlustamisele;

(f) toetada ja koordineerida rahapesu andmebüroode vahelist ning rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelist teabevahetust.

Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse [palun lisada viide rahapesuvastasele määrusele COM(2021)420] artiklis 2 ja direktiivi [palun lisada viide kuuendale rahapesuvastasele direktiivile COM(2021)423] artiklis 2 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)„valitud kohustatud isik“ – krediidiasutus, finantseerimisasutus või krediidi- või finantseerimisasutuste rühm, mis on liidus kõrgeimal konsolideerimistasemel ja mis on AMLA otsese järelevalve all vastavalt artiklile 13;

2)„valimata jäetud kohustatud isik“ – krediidiasutus, finantseerimisasutus või krediidi- või finantseerimisasutuste rühm, mis on liidus kõrgeimal konsolideerimistasemel ja mis ei ole valitud kohustatud isik;

3)„rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteem“ – AMLA ja liikmesriikide järelevalveasutused;

4)„finantssektorivälise järelevalve tegija“ – järelevalve tegija, kes vastutab [rahapesuvastase määruse] artiklis 3 loetletud kohustatud isikute eest, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutused.

5)„muu kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus“ –

(a)pädev asutus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 50 artikli 4 lõike 1 punktis 40;

(b)Euroopa Keskpank, kui ta täidab talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid;

(c)kriisilahendusasutus, mis on määratud kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikliga 3;

(d)hoiuste tagamise skeemide määratud ametiasutus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18.

Artikkel 3

Õiguslik seisund

1. AMLA on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2. AMLA-l on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega antav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaline.

3. AMLAt esindab eesistuja.

Artikkel 4

Asukoht

AMLA asukoht on [...].

II PEATÜKK

AMLA ÜLESANDED JA VOLITUSED

1. JAGU

Ülesanded ja volitused

Artikkel 5

Ülesanded

1. AMLA täidab seoses siseturgu ohustavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega järgmisi ülesandeid:

(a) jälgib muutusi kogu siseturul ning hindab rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohte, haavatavusi ja riske;

(b) jälgib muutusi kolmandates riikides ning hindab nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemidega seotud ohte, haavatavusi ja riske;

(c) kogub teavet oma järelevalvetegevuse ning järelevalve tegijate ja järelevalveasutuste järelevalvetegevuse kohta seoses puudustega, mis on tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide kohaldamisel kohustatud isikute poolt, nende riskile avatuse ning määratud karistuste ja kohaldatud parandusmeetmete kohta;

(d) asutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasi, mis sisaldab järelevalve tegijatelt ja järelevalveasutustelt kogutud teavet, ning ajakohastab seda;

(e) analüüsib keskandmebaasi kogutud teavet ja jagab neid analüüse järelevalve tegijate ja järelevalveasutustega teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ning konfidentsiaalselt;

(f) jälgib ja toetab varade külmutamist liidu piiravate meetmete raames kogu siseturul;

(g) toetab, hõlbustab ja tugevdab koostööd ja teabevahetust kohustatud isikute ja avaliku sektori asutuste vahel, et kujundada ühine arusaam rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest ja siseturgu ähvardavatest ohtudest;

(h) täidab mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid.

2. AMLA täidab seoses valitud kohustatud isikutega järgmisi ülesandeid:

(a)tagab kontserniülese vastavuse nõuetele, mida kohaldatakse valitud kohustatud isikute suhtes vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele ja muudele õiguslikult siduvatele liidu õigusaktidele, millega kehtestatakse finantseerimisasutustele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustused;

(b)teeb järelevalvealaseid läbivaatamisi ja hindamisi üksikute ettevõtjate ja kontserni tasandil, et teha kindlaks, kas valitud kohustatud isikute kehtestatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid on piisavad nende rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide maandamiseks, ning kehtestab nende järelevalvealaste läbivaatamiste põhjal konkreetsed nõuded, järelevalvemeetmed ja rahalised halduskaristused vastavalt artiklitele 20, 21 ja 22;

(c)osaleb kontserniüleses järelevalves, eelkõige järelevalvekolleegiumides, sealhulgas juhul, kui valitud kohustatud isik kuulub kontserni, mille peakontor, tütarettevõtjad või filiaalid asuvad väljaspool liitu;

(d)töötab välja ja ajakohastab valitud kohustatud isikute riskide ja haavatavuse hindamise süsteemi, et saada teavet AMLA ja järelevalveasutuste järelevalvetegevuse tarbeks, sealhulgas kõnealustelt kohustatud isikutelt andmete kogumise kaudu.

3. AMLA täidab seoses finantsjärelevalve tegijatega järgmisi ülesandeid:

(a)peab ajakohastatud loetelu finantsjärelevalve tegijate kohta liidus;

(b)teeb korrapäraseid läbivaatamisi tagamaks, et kõikidel finantsjärelevalve tegijatel oleksid oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja volitused;

(c)hindab finantsjärelevalve tegijate strateegiaid, suutlikkust ja vahendeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas ning teeb selliste hindamiste tulemused kättesaadavaks kõigile finantsjärelevalve tegijatele;

(d)hõlbustab rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna järelevalvekolleegiumide toimimist;

(e)aitab kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele ja kõrgete järelevalvestandardite edendamisele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas;

(f)koordineerib personali ja teabe vahetamist liidu finantsjärelevalve tegijate vahel;

(g)osutab abi finantsjärelevalve tegijatele vastavalt nende konkreetsetele taotlustele, sealhulgas taotlustele kohustatud isiku suhtes võetavate meetmetega seotud erimeelsuste lahendamise kohta.

4. AMLA täidab seoses finantssektorivälise järelevalve tegijatega järgmisi ülesandeid:

(a) peab ajakohastatud loetelu finantssektorivälise järelevalve tegijate kohta liidus;

(b) koordineerib järelevalvestandardite ja -tavade vastastikuseid hindamisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas;

(c) nõuab finantssektorivälise järelevalve tegijatelt, et nad uuriksid kohustatud isikute suhtes kohaldatavate nõuete võimalikke rikkumisi ja kaaluksid selliste rikkumiste eest karistuste või parandusmeetmete kehtestamist;

(d) teeb korrapäraseid läbivaatamisi tagamaks, et kõikidel finantssektorivälise järelevalve tegijatel oleksid oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja volitused;

(e) aitab kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele ja kõrgete järelevalvestandardite edendamisele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas;

(f)osutab abi finantssektorivälise järelevalve tegijatele vastavalt nende konkreetsetele taotlustele, sealhulgas taotlustele kohustatud isiku suhtes võetavate meetmetega seotud erimeelsuste lahendamise kohta.

Kui konkreetsete sektorite järelevalve on riiklikul tasandil delegeeritud iseregulatsiooni organitele, täidab AMLA esimeses lõigus sätestatud ülesandeid seoses järelevalveasutustega, kes teevad järelevalvet selliste iseregulatsiooni organite tegevuse üle.

5. AMLA täidab seoses rahapesu andmebüroode ja nende tegevusega liikmesriikides järgmisi ülesandeid:

(a)toetab ja koordineerib rahapesu andmebüroode tööd ning aitab kaasa rahapesu andmebüroode vahelise koostöö parandamisele;

(b)aitab kaasa rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tegemiseks asjakohaste juhtumite tuvastamisele ja väljavalimisele;

(c)töötab välja asjakohased meetodid ja menetlused piiriüleste juhtumite ühisanalüüside tegemiseks;

(d)kavandab, koordineerib, korraldab ja hõlbustab rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tegemist;

(e)teeb rahapesu andmebüroodele kättesaadavaks IT- ja tehisintellektiteenused ning tööriistad turvaliseks teabevahetuseks, sealhulgas FIU.net-i haldamise kaudu;

(f)arendab, jagab ja edendab eksperditeadmisi kahtlaste tehingute avastamise, analüüsimise ja levitamise meetodite kohta;

(g)pakub rahapesu andmebüroodele erikoolitust ja abi, sealhulgas rahalise toetuse kaudu, oma eesmärkide raames ja vastavalt tema kasutuses olevatele inim- ja eelarveressurssidele;

(h)toetab rahapesu andmebüroode suhtlemist kohustatud isikutega, pakkudes kohustatud isikutele erikoolitust, sealhulgas parandades nende teadlikkust ja menetlusi kahtlase tegevuse ja finantstehingute avastamiseks ning nende aruandlust rahapesu andmebüroodele;

(i)koostab ja koordineerib rahapesu andmebüroode tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude, riskide ja meetodite ohuhinnanguid ja strateegilisi analüüse.

6.AMLA kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel kogu asjakohast liidu õigust, ja kui sellisteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab AMLA ka riigisisest õigust, kus neid võimalusi kasutatakse.

Artikkel 6

AMLA volitused

1. AMLA-l on seoses valitud kohustatud isikutega artiklites 16–20 sätestatud järelevalve- ja uurimisvolitused ning volitus määrata rahalisi halduskaristusi ja perioodilisi karistusmakseid, nagu on sätestatud artiklites 21 ja 22.

Nende volituste kasutamiseks võib AMLA teha siduvaid otsuseid, mis on adresseeritud üksikutele valitud kohustatud isikutele. AMLA-l on kooskõlas artikliga 21 õigus kehtestada artiklis 20 sätestatud volituste kasutamisel vastu võetud otsuste järgimata jätmise eest rahalisi halduskaristusi.

2. AMLA-l on seoses järelevalve tegijate ja järelevalveasutustega järgmised volitused:

(a)nõuda oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe või dokumentide, sealhulgas kirjalike või suuliste selgituste esitamist, sealhulgas statistilist teavet ja teavet riiklike asutuste siseprotsesside või -korra kohta;

(b)anda välja suuniseid ja soovitusi;

(c)esitada taotlusi meetmete võtmiseks ja juhiseid meetmete kohta, mida tuleks võtta valimata jäetud kohustatud isikute suhtes vastavalt II peatüki 4. jaole.

3. AMLA-l on seoses liikmesriikide rahapesu andmebüroodega järgmised volitused:

(a)nõuda rahapesu andmebüroodelt andmeid ja analüüse, mis on olulised siseturgu ähvardavate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtude, haavatavuste ja riskide hindamiseks;

(b)koguda teavet ja statistikat rahapesu andmebüroode ülesannete ja tegevuse kohta;

(c)saada ja töödelda teavet ja andmeid, mis on vajalikud ühisanalüüside koordineerimiseks, nagu on sätestatud artiklis 33;

(d)anda välja suuniseid ja soovitusi.

4. Artikli 5 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on AMLA-l järgmised volitused:

(a)töötada artiklis 38 osutatud konkreetsetel juhtudel välja regulatiivsete tehniliste standardite projekt;

(b)töötada artiklis 42 osutatud konkreetsetel juhtudel välja rakenduslike tehniliste standardite projekt;

(c)anda välja artikli 43 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

(d)esitada arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile vastavalt artiklile 44.

2. JAGU

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteem

Artikkel 7

Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis

1. AMLA vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi tulemusliku ja ühtse toimimise eest.

2. AMLA-l ja järelevalveasutustel on kohustus teha heas usus koostööd ja vahetada teavet.

Artikkel 8

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve metoodika 

1. AMLA töötab välja ajakohastatud ja ühtlustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve metoodika, milles kirjeldatakse üksikasjalikult riskipõhist lähenemisviisi liidus asuvate kohustatud isikute järelevalvele, ning haldab seda. Metoodika hõlmab suuniseid, soovitusi ning vajaduse korral muid meetmeid ja õigusakte, sealhulgas eelkõige regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite projekte, lähtuvalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud volitustest.

2. Järelevalvemetoodika väljatöötamisel eristab AMLA kohustatud isikuid sektorite alusel, milles nad tegutsevad. Järelevalvemetoodika sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

(a)võrdlusalused ja metoodika kohustatud isikute liigitamiseks riskikategooriatesse nende jääkriskiprofiili alusel, eraldi iga kohustatud isikute kategooria kohta;

(b)lähenemisviisid kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise riski enesehindamise järelevalvele;

(c)lähenemisviisid kohustatud isikute ettevõttesiseste põhimõtete ja protseduuride, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete järelevalvele;

(d)lähenemisviisid kohustatud isikute klientide, ärisuhete, tehingute ja edastamiskanalite olemuslike või nendega seotud riskitegurite, samuti geograafiliste riskitegurite järelevalvealasele hindamisele.

3. Metoodika kajastab kõrgeid järelevalvestandardeid liidu tasandil ning tugineb asjakohastele rahvusvahelistele standarditele ja suunistele. AMLA vaatab oma järelevalvemetoodika korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes arvesse siseturgu mõjutavate riskide arengut.

Artikkel 9

Temaatilised läbivaatamised 

1. Järelevalveasutused esitavad iga aasta 31. oktoobriks AMLA-le oma järgmise aasta tööprogrammid. Kui need tööprogrammid sisaldavad temaatilisi järelevalvealaseid läbivaatamisi, mille eesmärk on hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske või selliste riskide konkreetset aspekti, millega mitu kohustatud isikut samal ajal kokku puutuvad, esitavad järelevalveasutused järgmise teabe:

(a)iga kavandatud temaatilise läbivaatamise ulatus, võttes arvesse hõlmatud kohustatud isikute kategooriat ja arvu ning läbivaatamise teemat (teemasid);

(b)iga kavandatud temaatilise läbivaatamise ajakava;

(c)iga temaatilise läbivaatamisega seotud järelevalvetegevuse kavandatud liigid, laad ja sagedus, sealhulgas kohapealsed kontrollid või muud liiki otsene suhtlemine kohustatud isikutega, kui see on asjakohane.

2. AMLA eesistuja esitab iga aasta lõpuks artikli 46 lõikes 2 osutatud haldusnõukogu järelevalvekoosseisule nende temaatiliste läbivaatamiste konsolideeritud kava, mida järelevalveasutused kavatsevad järgmisel aastal teha.

3.Kui temaatiliste läbivaatamiste ulatus ja üleliiduline tähtsus õigustab koordineerimist liidu tasandil, teevad asjaomased järelevalveasutused neid ühiselt ning neid koordineerib AMLA. Haldusnõukogu järelevalvekoosseis koostab ühiste temaatiliste läbivaatamiste loetelu. Haldusnõukogu järelevalvekoosseis koostab iga ühise temaatilise läbivaatamise tegemise, teema ja tulemuste kohta aruande. AMLA avaldab selle aruande oma veebisaidil.

4.AMLA koordineerib järelevalveasutuste tegevust ning hõlbustab lõikes 3 osutatud valitud ühiste temaatiliste läbivaatamiste kavandamist ja tegemist. Otsene suhtlus valimata jäetud kohustatud isikutega mis tahes temaatilise läbivaatamise raames jääb eranditult valimata jäetud kohustatud isikute järelevalve eest vastutava järelevalveasutuse vastutusalasse, ning seda ei tuleks käsitada kõnealuste kohustatud isikutega seotud ülesannete ja volituste üleandmisena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis.

5.Kui riigi tasandil kavandatud temaatiliste läbivaatamiste suhtes ei kohaldata liidu tasandil koordineeritud lähenemisviisi, uurib AMLA koos järelevalveasutustega vajadust ja võimalust kooskõlastada või sünkroonida nende temaatiliste läbivaatamiste ajakava ning hõlbustab teabevahetust ja vastastikust abi neid temaatilisi läbivaatamisi tegevate järelevalveasutuste vahel. AMLA hõlbustab ka mis tahes tegevust, mida asjaomased järelevalveasutused võivad soovida teha oma vastavate temaatiliste läbivaatamiste raames ühiselt või sarnasel viisil.

6.AMLA tagab, et järelevalveasutuse poolt riigi tasandil tehtud temaatiliste läbivaatamiste tulemusi ja järeldusi, välja arvatud üksikute kohustatud isikutega seotud konfidentsiaalset teavet, jagatakse kõigi järelevalveasutustega. Teabe jagamine hõlmab ühiseid järeldusi, mis tulenevad mitme järelevalveasutuse vahelisest teabevahetusest või mis tahes ühisest või koordineeritud tegevusest.

Artikkel 10

Vastastikune abi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis

1. AMLA võib vajaduse korral töötada välja:

(a)uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamistööriistu, et edendada ühiseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja parimaid tavasid;

(b)praktilisi töövahendeid ja meetodeid vastastikuse abi osutamiseks järgmistel juhtudel:

i)järelevalveasutustelt saadud konkreetsete taotluste korral;

ii)järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamiseks meetmete puhul, mida mitu järelevalveasutust peavad seoses kohustatud isikuga ühiselt võtma.

2. AMLA hõlbustab ja toetab vähemalt järgmisi tegevusi:

(a)valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi;

(b)personalivahetusi ning lähetuskavade, mestimise ja lühiajaliste külastuste kasutamist;

(c)järelevalveasutuste vahelist järelevalvetavade vahetamist, kui üks järelevalveasutus on omandanud eksperditeadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvetavade konkreetses valdkonnas.

3. Iga järelevalveasutus võib esitada AMLA-le oma järelevalveülesannetega seotud vastastikuse abi taotluse, milles täpsustatakse, millist liiki abi võib anda AMLA personal, ühe või mitme järelevalveasutuse personal või nende kombinatsioon. Kui taotlus on seotud konkreetsete kohustatud isikute järelevalvega, tagab taotluse esitanud järelevalveasutus juurdepääsu abi osutamiseks vajalikule teabele ja andmetele. AMLA säilitab ja ajakohastab korrapäraselt teavet konkreetsete eksperditeadmiste valdkondade ning järelevalveasutuste vastastikuse abi andmise suutlikkuse kohta.

4. Kui AMLA-lt taotletakse abi riiklikul tasandil konkreetsete järelevalveülesannete täitmiseks seoses valimata jäetud kohustatud isikutega, täpsustab taotluse esitanud järelevalveasutus oma taotluses ülesanded, mille jaoks abi taotletakse. Abi ei tuleks käsitada järelevalveülesannete, -volituste või valimata jäetud kohustatud isikute järelevalvega seotud vastutuse üleandmisena taotluse esitanud järelevalveasutuselt AMLA-le.

5. AMLA teeb kõik endast oleneva, et anda taotletud abi, sealhulgas mobiliseerides oma inimressursse ja tagades vabatahtlikkuse alusel vahendite kasutuselevõtmise järelevalveasutustes.

6.AMLA eesistuja teavitab iga aasta lõpuks haldusnõukogu järelevalvekoosseisu ressurssidest, mida AMLA eraldab sellise abi andmiseks.

7.AMLA personali ja kohustatud isiku vahelise suhtluse eest vastutab ainuisikuliselt järelevalveasutus, kes vastutab kõnealuse kohustatud isiku järelevalve eest, ning seda ei tuleks käsitada üksikute kohustatud isikutega seotud ülesannete ja volituste üleandmisena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis.

Artikkel 11

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaas

1. AMLA loob lõike 2 kohaselt kogutavat teavet sisaldava keskandmebaasi ja ajakohastab seda. AMLA analüüsib saadud teavet ja tagab, et see tehakse järelevalveasutustele kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ning konfidentsiaalselt. AMLA võib omal algatusel jagada oma analüüsi tulemusi järelevalveasutustega, et hõlbustada nende järelevalvetegevust.

2.Järelevalveasutused edastavad AMLA-le vähemalt järgmise teabe, sealhulgas andmed üksikute kohustatud isikute kohta:

(a)loetelu kõigist järelevalveasutustest ja iseregulatsiooni organitest, kellele on usaldatud kohustatud isikute järelevalve, sealhulgas teave nende mandaadi, ülesannete ja volituste kohta;

(b)statistiline teave järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute liigi ja arvu kohta igas liikmesriigis ning põhiteave riskiprofiili kohta;

(c)siduvad meetmed ja karistused, mida on kohaldatud üksikute kohustatud isikute järelevalve käigus;

(d)mis tahes nõuanded, mida antakse teistele riiklikele asutustele seoses tegevusloa andmise menetluste, tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluste ning üksikute kohustatud isikute aktsionäride või juhtorgani liikmete sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisega;

(e)aruanded järelevalvetegevuse tulemuste kohta;

(f)riikliku taustaga isikuid, nende pereliikmeid ja nendega seotud isikuid käsitlevate toimikute järelevalvealaste kontrollide tulemused;

(g)statistiline teave viimase kalendriaasta jooksul tehtud järelevalvetoimingute kohta, sealhulgas kohapealsete ja kaugkontrollide arv;

(h)statistiline teave avaliku sektori asutuste personaliplaneerimise ja muude ressursside kohta.

3.AMLA võib nõuda, et järelevalveasutused esitaksid lisaks lõikes 2 osutatud teabele ka muud teavet. Järelevalveasutused ajakohastavad mis tahes esitatud teavet.

4.Järelevalveasutus või mis tahes muu kui rahapesuvastane asutus võib esitada AMLA-le põhjendatud taotluse lõike 2 kohaselt kogutud teabe saamiseks, mis on tema järelevalvetegevuse seisukohast oluline. AMLA hindab neid taotlusi ja annab järelevalveasutuste või muude kui rahapesuvastaste asutuste nõutud teabe aegsasti teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ning konfidentsiaalselt. AMLA teavitab nõutud teabe algselt esitanud asutust taotluse esitanud järelevalveasutuse või muu asutuse andmetest, asjaomase kohustatud isiku andmetest, teabenõude põhjusest ning sellest, kas teave on esitatud taotluse esitanud asutusele.

3. JAGU

Otsene järelevalve valitud kohustatud isikute üle

Artikkel 12

Kohustatud isikute hindamine otsese järelevalve alla valimise eesmärgil

1.Artikli 5 lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks hindab AMLA korrapäraselt järgmisi kohustatud isikuid, lähtudes käesoleva artikli lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud kriteeriumidest ja menetlusest:

(a)krediidiasutused, mis tegutsevad vähemalt seitsmes liikmesriigis, sealhulgas liikmesriigis, kus on nende püsiv tegevuskoht, ja liikmesriigid, kus nad tegutsevad tütarettevõtjate või filiaalide kaudu;

(b)muud finantseerimisasutused, mis tegutsevad vähemalt kümnes liikmesriigis, sealhulgas liikmesriigis, kus on nende püsiv tegevuskoht; teises liikmesriigis, kus nad tegutsevad tütarettevõtja või filiaali kaudu, ja kõigis teistes liikmesriikides, kus nad tegutsevad teenuste otsese osutamise või esindavate agentide võrgustiku kaudu.

2.Lõike 1 punktis a või b osutatud hinnatud kohustatud isikute olemuslik risk liigitatakse väikeseks, keskmiseks, märkimisväärseks või suureks igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad, tuginedes võrdlusalustele ja järgides lõikes 5 osutatud regulatiivses tehnilises standardis sätestatud metoodikat.

3.Olemusliku riski liigitamise metoodika kehtestatakse eraldi vähemalt järgmiste kohustatud isikute kategooriate jaoks:

(a)krediidiasutused;

(b)valuutavahetusasutused;

(c)vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ja alternatiivsed investeerimisfondid;

(d)muud krediidiandjad peale krediidiasutuste;

(e)e-raha asutused;

(f)investeerimisühingud;

(g)makseteenuse pakkujad;

(h)elukindlustusandjad;

(i)elukindlustusvahendajad;

(j)muud finantsasutused.

4.Iga lõikes 4 osutatud kohustatud isikute kategooria puhul põhinevad hindamismetoodika võrdlusalused kliendi, toodete, teenuste, tehingute, edastamiskanalite ja geograafiliste piirkondadega seotud riskitegurite kategooriatel. Võrdlusalused kehtestatakse vähemalt järgmiste olemusliku riski näitajate jaoks mis tahes liikmesriigis, kus nad tegutsevad:

(a)kliendiga seotud riski puhul: mitteresidentidest klientide osakaal, poliitilise mõjuvõimuga isikutena määratletud klientide olemasolu ja osakaal;

(b)pakutavate toodete ja teenuste puhul:

i)selliste toodete ja teenuste olulisus ja kauplemismaht, mille puhul on riigiülese riskihindamise käigus või riikliku riskihindamise käigus tehtud kindlaks, et need võivad olla kõige haavatavamad rahapesu ja terrorismi rahastamise suhtes vastavalt liidu siseturu tasandil või riigi tasandil;

ii)teenuste osutamise vabaduse alusel osutatud hoiuse- ja maksekontoteenuste maht;

iii)rahasiirdeteenuse osutajate puhul iga rahaülekandeteenuse osutaja aastase väljastamise ja vastuvõtmise koondtegevuse olulisus jurisdiktsioonis;

(c)geograafiliste piirkondade puhul:

i)liidu finantssektori ettevõtjate poolt kolmandates riikides osutatavate korrespondentpangandusteenuste maht aastas;

ii)selliste korrespondentpangandusklientide arv ja osakaal, kes on pärit kolmandatest riikidest, kelle rahapesuvastastes süsteemides on üleilmsete standardite kehtestajad teinud kindlaks struktuursed puudused;

iii)kolmandates riikides registreeritud või litsentsitud ja liidus finantsasutustena tegutsevate krüptovarateenuse osutajate tegevuse maht.

5.AMLA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse metoodika koos lõikes 4 osutatud võrdlusalustega, et liigitada iga piiriülese finantsasutuse olemuslik risk igas liikmesriigis, kus ta tegutseb, väikeses, keskmiseks, märkimisväärseks või suureks.

AMLA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [1. jaanuariks 2025].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas käesoleva artikliga 38.

6.AMLA vaatab võrdlusalused ja metoodika läbi vähemalt iga kolme aasta järel. Kui on vaja teha muudatusi, esitab AMLA muudetud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Artikkel 13

Valitud kohustatud isikute loetellu kandmise protsess

1.Valitud kohustatud isikuks kvalifitseeruvad järgmised kohustatud isikud:

(a)iga artikli 12 kohaselt hinnatud krediidiasutus, kellel olemuslik risk on suur vähemalt neljas liikmesriigis ja kes on eelneva kolme aasta jooksul olnud järelevalve või muu avaliku uurimise all seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide oluliste rikkumistega vähemalt ühes neist liikmesriikidest;

(b)iga artikli 12 kohaselt hinnatud finantsasutus, millel on suur olemuslik risk vähemalt ühes liikmesriigis, kus ta on asutatud või tegutseb tütarettevõtja või filiaali kaudu, ja vähemalt viies muus liikmesriigis, kus ta tegutseb teenuste otsese osutamise või esindavate agentide võrgustiku kaudu.

2.AMLA alustab esimest valikumenetlust 1. juulil 2025 ja lõpetab valimise ühe kuu jooksul. Valik tehakse iga kolme aasta järel pärast esimese valiku alustamise kuupäeva ja see viiakse igal valikuperioodil lõpule ühe kuu jooksul. AMLA avaldab valitud kohustatud isikute loetelu põhjendamatu viivituseta pärast valikumenetluse lõppu. AMLA alustab valitud kohustatud isikute üle otsest järelevalvet viis kuud pärast loetelu avaldamist.

3.AMLA teeb valitud kohustatud isiku üle otsest järelevalvet seni, kuni AMLA alustab otsest järelevalvet valitud kohustatud isikute üle loetelu alusel, mis on koostatud järgnevaks valikuvooruks, kuhu asjaomane kohustatud isik enam ei kuulu.

Artikkel 14

Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis otsese järelevalve eesmärgil 

1.Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 punkti g kohast AMLA õigust saada valitud kohustatud isikute jooksvalt esitatud teavet otse või saada sellega vahetult tutvuda, esitavad finantsjärelevalve tegijad AMLA-le kogu teabe, mis on vajalik AMLA-le antud ülesannete täitmiseks.

2.Kui see on asjakohane, vastutavad finantsjärelevalve tegijad AMLA abistamise eest artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud ülesannetega seotud õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel seoses kõigi valitud kohustatud isikutega, sealhulgas abi kontrollimisel. Nad järgivad nende ülesannete täitmisel AMLA antud juhiseid.

3.AMLA töötab välja rakenduslikud tehnilised standardid, milles täpsustatakse, millistel tingimustel peavad finantsjärelevalve tegijad AMLAt lõike 2 kohaselt abistama.

4.AMLA esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas artikliga 42.

Artikkel 15

Ühised järelevalvemeeskonnad

1.Iga valitud kohustatud isiku järelevalveks moodustatakse ühine järelevalvemeeskond. Iga ühine järelevalvemeeskond koosneb AMLA personalist ja finantsjärelevalve tegijate personalist, kes vastutavad valitud kohustatud isiku järelevalve eest liikmesriigi tasandil. Ühise järelevalvemeeskonna liikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 4 ja nad töötavad AMLA määratud töötaja (edaspidi „ühise järelevalvemeeskonna koordinaator“) koordineerimisel.

2.Ühise järelevalvemeeskonna koordinaator tagab ühise järelevalvemeeskonna töö koordineerimise. Ühise järelevalvemeeskonna liikmed järgivad ühise järelevalvemeeskonna koordinaatori juhiseid seoses oma ülesannetega ühises järelevalvemeeskonnas. See ei mõjuta nende ülesandeid ja kohustusi vastavates finantsjärelevalve tegijates. Kokkuleppel asjaomaste finantsjärelevalve tegijatega delegeeritakse ühise järelevalverühma koordinaator AMLAst selle liikmesriigi finantsjärelevalve tegijasse, kus asub valitud kohustatud isiku peakorter. Delegeerimise kestus on piiratud ajavahemikuga, mille jooksul AMLA täidab valitud kohustatud isiku suhtes järelevalveülesandeid.

3.Ühise järelevalvemeeskonna ülesanded on järgmised:

(a)valitud kohustatud isiku järelevalve ja hindamine;

(b)valitud kohustatud isikus kohapealsete kontrollide tegemine ja nende koordineerimine ning vajaduse korral aruannete, sealhulgas sellistele aruannetele järgnevate järelevalvemeetmete võtmise ettepanekute, koostamine;

(c)osalemine vastava valitud kohustatud isiku suhtes kohaldatavate otsuste eelnõude ettevalmistamises, mis esitatakse haldusnõukogule ja juhatusele, võttes arvesse punktides a ja b osutatud järelevalvet, hindamisi ja kohapealseid kontrolle;

(d)koostöö tegemine finantsjärelevalve tegijatega, kui see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks liikmesriigis, kus valitud kohustatud isik on asutatud.

4.AMLA vastutab ühiste järelevalvemeeskondade moodustamise ja koosseisu eest. Asjaomased finantsjärelevalve tegijad nimetavad ühe või mitu isikut oma personali hulgast ühise järelevalvemeeskonna liikmeks või liikmeteks. Finantsjärelevalve tegija ühe töötaja võib nimetada rohkem kui ühe ühise järelevalvemeeskonna liikmeks.

5.AMLA ja finantsjärelevalve tegijad konsulteerivad üksteisega ja lepivad kokku personali kasutamises seoses ühiste järelevalvemeeskondadega.

Artikkel 16

Teabetaotlus

1.AMLA võib nõuda, et valitud kohustatud isikud ja nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud ning kolmandad isikud, kellele valitud kohustatud isikud on edasi andnud oma tööülesanded või tegevuse, ja nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud esitaksid kogu teabe, mis on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

2.Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatuseta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

3.Kui AMLA saab teavet otse lõikes 1 osutatud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, teeb ta selle teabe asjaomasele finantsjärelevalve tegijale kättesaadavaks.

Artikkel 17

Üldised uurimised

1.AMLA võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks teha kõik vajalikud uurimised mis tahes valitud kohustatud isiku või füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes töötab valitud kohustatud isiku heaks või kuulub tema koosseisu ning on asutatud või asub liikmesriigis.

Selleks võib AMLA:

(a)nõuda dokumentide esitamist;

(b)uurida isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid;

(c)saada juurdepääs kohustatud isiku kasutuses olevatele siseauditi aruannetele, raamatupidamisarvestuse sertifitseerimisele, tarkvarale, andmebaasidele, IT-tööriistadele ja muudele elektrooniliste teabe talletamise vahendite sisule;

(d)saada artiklis 16 osutatud isikutelt, nende esindajatelt või personalilt kirjalikke või suulisi selgitusi;

(e)küsitleda uurimise esemega seotud teabe saamiseks kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku.

2.Artiklis 16 osutatud isikud on AMLA otsuse alusel algatatud uurimistes uurimisalused isikud. Kui isik takistab uurimist, osutab selle liikmesriigi finantsjärelevalve tegija, kus asjaomased äriruumid asuvad, kooskõlas siseriikliku õigusega vajalikku abi, sealhulgas hõlbustab AMLA juurdepääsu artiklis 16 osutatud juriidiliste isikute äriruumidesse, et võimaldada käesoleva artikli lõikes 1 loetletud õiguste kasutamist.

Artikkel 18

Kohapealsed kontrollid

1.Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib AMLA teha artiklis 16 osutatud juriidiliste isikute äriruumides kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle, teatades sellest eelnevalt asjaomasele finantsjärelevalve tegijale. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib AMLA kohapealse kontrolli teha kõnealuseid juriidilisi isikuid eelnevalt teavitamata.

2.AMLA personal ja muud isikud, keda AMLA on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute, kelle suhtes kohaldatakse AMLA vastuvõetud uurimisotsust, mis tahes äriruumidesse ja kinnistutele, ning neil on kõik artiklis 20 sätestatud õigused.

3.Artiklis 16 osutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle AMLA otsuse alusel.

4.Finantsjärelevalve tegija personal ning teised finantsjärelevalve tegija volitatud või määratud kaasasolevad isikud liikmesriigis, kus kontrollimine toimub, abistavad AMLA järelevalve ja koordineerimise all aktiivselt AMLA ametnikke ja teisi ameti volitatud isikuid. Selleks võivad nad kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi finantsjärelevalve tegijate personalil on samuti õigus osaleda kohapealsetes kontrollides.

5.Kui AMLA personal ja teised AMLA volitatud või määratud kaasasolevad isikud leiavad, et isik on käesoleva artikli kohaselt nõutava kohapealse kontrolli vastu, osutab asjaomase liikmesriigi finantsjärelevalve tegija vajalikku abi kooskõlas siseriikliku õigusega. Selline abi hõlmab äriruumide ning raamatupidamis- ja muude dokumentide pitseerimist kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Kui asjaomasel finantsjärelevalve tegijal ei ole seda volitust, kasutab ta oma volitusi, et taotleda vajalikku abi teistelt riiklikelt asutustelt.

Artikkel 19

Õigusasutuse luba

1.Kui artiklis 18 sätestatud kohapealseks kontrolliks on vastavalt siseriiklikule õigusele vaja õigusasutuse luba, taotleb AMLA sellist luba.

2.Lõikes 1 osutatud loa taotlemise korral kontrollib liikmesriigi õigusasutus AMLA otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida AMLA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks AMLA kahtlustab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide rikkumist, arvatava õigusrikkumise raskuse kohta ja selle isiku seotuse laadi kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Liikmesriigi õigusasutus ei kontrolli siiski uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks AMLA toimikus sisalduv teave. AMLA otsuse seaduslikkust kontrollib ainult Euroopa Liidu Kohus.

Artikkel 20

Järelevalvevolitused

1.Artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks on AMLA-l käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud volitused nõuda mis tahes valitud kohustatud isikult vajalike meetmete võtmist, kui:

(a)valitud kohustatud isik ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide ja siseriiklike õigusaktide nõuetele;

(b)AMLA-l on tõendeid selle kohta, et valitud kohustatud isik rikub tõenäoliselt järgmise 12 kuu jooksul artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide ja siseriiklike õigusaktide nõudeid;

(c)valitud kohustatud isiku rakendatav kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ei taga AMLA otsuse alusel tema riskide usaldusväärset juhtimist ja katmist.

2.Artikli 6 lõike 1 kohaldamisel on AMLA-l eelkõige järgmised volitused:

(a)nõuda korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

(b)nõuda kava artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidest ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevatele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamiseks ja selle rakendamise tähtaja kehtestamist, sh kavasse paranduste tegemist seoses kava ulatuse ja tähtajaga;

(c)nõuda klientide, tehingute või edastamiskanalite suhtes konkreetsete tegevuspõhimõtete või käsitluse kohaldamist;

(d)piirata valitud kohustatud isikut hõlmavate institutsioonide majandustegevust, tegevust või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, millega kaasnevad ülemäärased rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid;

(e)nõuda valitud kohustatud isikute tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske vähendavate meetmete rakendamist;

(f)nõuda juhtimisstruktuuri muutmist;

(g)nõuda artikli 5 lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike andmete või teabe esitamist, nõuda mis tahes dokumentide esitamist või kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõudeid;

(h)kehtestada erinõudeid seoses üksikute klientide, tehingute või tegevusega, millega kaasneb suur risk;

(i)teha valitud kohustatud isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepanek sellise loa andnud asutusele.

3.AMLA-l on ka volitused ja kohustused, mis on järelevalveasutustel asjaomase liidu õiguse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. AMLA võib juhiste andmise teel talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikul määral nõuda, et kõnealused järelevalveasutused kasutaksid oma volitusi vastavalt ja kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega, kui käesoleva määrusega ei anta selliseid volitusi AMLA-le, eelkõige juhul, kui sellised volitused tulenevad [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021) 423] artikli 41 lõike 1 punktidest a–f ning lõigetest 2 ja 3. Kõnealused järelevalveasutused teavitavad AMLAt täielikult kõnealuste volituste kasutamisest.

Artikkel 21

Rahalised halduskaristused

1.Kui valitud kohustatud isik rikub tahtlikult või hooletuse tõttu II lisas loetletud nõuet vahetult kohaldatavate liidu õigusaktide alusel, millele on osutatud artikli 1 lõikes 2, või ei täida artikli 6 lõikes 1 osutatud siduvat otsust, võib AMLA talle käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud tingimustel määrata rahalisi halduskaristusi, et täita talle käesoleva määrusega antud ülesandeid.

2.Kui AMLA juhatus leiab, et valitud kohustatud isik on tahtlikult või hooletuse tõttu oluliselt rikkunud vahetult kohaldatavaid nõudeid, mis on sätestatud [palun lisada rahapesuvastase määruse järgmine number, COM(2021)420] või [palun lisada rahaülekannete määruse järgmine number, COM(2021)422], võtab ta lõike 3 kohaselt vastu otsuse rahaliste halduskaristuste määramise kohta. Rahalisi halduskaristusi kohaldatakse üksiku juhtumi asjaoludest sõltuvalt kas lisaks artikli 20 lõikes 2 osutatud meetmetele või nende asemel.

3.Lõikes 1 osutatud rahaliste halduskaristuste põhisummadel on järgmised piirmäärad:

(a)kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete, kontsernisiseste põhimõtete ja protseduuride ja/või aruandluskohustustega seotud ühe või mitme nõude olulise rikkumise korral, mis on tuvastatud kahes või enamas liikmesriigis, kus valitud kohustatud isik tegutseb, on karistuse summa vähemalt 1 000 000 eurot ning maksimaalselt 2 000 000 eurot või 1% aastakäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem;

(b)kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete, ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ja/või aruandluskohustustega seotud ühe või mitme nõude olulise rikkumise korral, mis on tuvastatud ühes liikmesriigis, kus valitud kohustatud isik tegutseb, on karistuse summa vähemalt 500 000 eurot ning maksimaalselt 1 000 000 eurot või 0.5% aastakäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem;

(c)kõigi muude nõuete olulise rikkumise korral, mis on tuvastatud kahes või enamas liikmesriigis, kus valitud kohustatud isik tegutseb, on karistuse suurus vähemalt 1 000 000 eurot ja maksimaalselt 2 000 000 eurot;

(d)kõigi muude nõuete olulise rikkumise korral, mis on tuvastatud ühes liikmesriigis, on karistuse suurus vähemalt 500 000 eurot ja maksimaalselt 1 000 000 eurot;

(e)artikli 6 lõikes 1 osutatud AMLA otsuste olulise rikkumise korral on karistuse suurus vähemalt 100 000 eurot ja maksimaalselt 1 000 000 eurot.

4.Lõikes 3 sätestatud piirides kindlaks määratud karistuste põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas I lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega. Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel. Kui vastutava füüsilise või juriidilise isiku rikkumisest tulenevat kasu või rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju on võimalik kindlaks määrata, liidetakse need pärast koefitsientide kohaldamist karistuse kogusummale.

5.Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

6.Lõike 2 punktides a ja b osutatud oluliste rikkumiste eest määratava karistuse maksimumsumma ei tohi pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud koefitsientide kohaldamist ületada 10% kohustatud isiku eelmise majandusaasta kogukäibest.

7.Lõike 2 punktides c ja d osutatud oluliste rikkumiste eest määratava karistuse maksimumsumma ei tohi pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud koefitsientide kohaldamist ületada 10 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavat summat omavääringus.

8.Kui valitud kohustatud isik on emaettevõtja või sekkuse emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 51 artikli 22 kohaselt esitama konsolideeritud aastaaruande, siis on asjaomane kogukäive kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadavakonsolideeritud aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

9.Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib AMLA, kui see on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, nõuda finantsjärelevalve tegijatelt menetluse algatamist, et võtta meetmeid asjakohaste rahaliste halduskaristuste määramise tagamiseks kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega ja mis tahes asjaomaste siseriiklike õigusaktidega, millega neile antakse teatavad volitused, mida praegu liidu õigusaktidega ei nõuta. Finantsjärelevalve tegijate kohaldatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Esimest lõiku kohaldatakse rahaliste halduskaristuste suhtes, mis määratakse valitud kohustatud isikutele siseriikliku õiguse rikkumise eest, millega võetakse üle direktiiv [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021)423], ning rahaliste halduskaristuste suhtes, mis määratakse valitud kohustatud isikute juhatuse liikmetele, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad kohustatud isiku poolse rikkumise eest.

10.Kohaldatavad rahalised halduskaristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 22

Perioodilised karistusmaksed 

1.Juhatus määrab oma otsusega perioodilise karistusmakse, et sundida:

(a)valitud kohustatud isikut rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 6 lõike 1 alusel;

(b)artikli 16 lõikes 1 osutatud isikut esitama artikli 6 lõike 1 kohases otsuses nõutud täielikku teavet;

(c)artikli 16 lõikes 1 osutatud isikut alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, tegevuskorra või muu vajaliku materjali, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud artikli 17 kohaselt algatatud uurimise käigus.

2.Perioodiline karistusmakse peab olema tulemuslik ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga päeva kohta, kuni valitud kohustatud isik või asjaomane isik täidab lõikes 1 osutatud asjaomast otsust.

3.Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3% eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2% eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates perioodilise karistusmakse määramise otsuses nimetatud kuupäevast.

4.Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates AMLA otsuse teatavakstegemisest.

Artikkel 23

Menetlusaluste isikute ärakuulamine 

1.Enne otsuse tegemist artiklite 21 ja 22 kohaste rahaliste halduskaristuste ja perioodiliste karistusmaksete kohta annab juhatus isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada AMLA järelduste kohta oma seisukoht. Juhatuse otsused peavad põhinema üksnes sellistel järeldustel, mille kohta menetlusalustel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.Menetluse ajal tagatakse täielikult menetlusaluste isikute kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda AMLA toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega AMLA ettevalmistavaid sisedokumente.

Artikkel 24

Rahaliste halduskaristuste ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

1.AMLA avalikustab kõik valitud kohustatud isikule artiklite 21 ja 22 kohaselt määratud rahalised halduskaristused ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

2.Artiklite 21 ja 22 kohaselt määratud rahaliste halduskaristuste ja perioodiliste karistusmaksete otsused kuuluvad täitmisele.

Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning AMLA-le ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib viimane taotleda täitmist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused otsuse ebaõige täitmise kohta.

3.Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 25

Järelevalvemeetmete võtmise ja rahaliste halduskaristuste määramise kord

1.Kui AMLA leiab oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis võivad kujutada endast üht või mitut II lisas loetletud rikkumist, määrab AMLA juhtumi uurimiseks AMLAs sõltumatu uurimisrühma. Uurimisrühm ei tohi olla (olnud) seotud asjaomase valitud kohustatud isiku otsese järelevalvega ja täidab oma ülesandeid AMLA juhatusest sõltumatult.

2.Uurimisrühm uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute mis tahes seisukohti, ning esitab AMLA juhatusele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurimisrühm kasutada õigust esitada artikli 16 kohaseid teabetaotlusi ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 17 ja 18.

Oma ülesannete täitmisel on uurimisrühmale kättesaadavad kõik ühise järelevalvemeeskonna järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumendid ja teave.

3.Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist AMLA juhatusele annab uurimisrühm uurimisalustele isikutele võimaluse esitada uurimise esemeks olevates küsimustes oma seisukohad. Uurimisrühma uurimistulemused peavad põhinema üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta uurimisalused isikud on saanud võimaluse esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohase uurimise käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.

4.Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel AMLA juhatusele teavitab uurimisrühm sellest uurimisaluseid isikuid. Uurimisalustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet kolmandate isikute kohta.

5.Uurimisrühma uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, siis pärast uurimisaluste isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile X, otsustab AMLA juhatus, kas uurimisalused isikud on toime pannud ühe või mitu II lisas nimetatud rikkumist, mispuhul AMLA juhatus võtab artikli 20 kohaselt järelevalvemeetme ja määrab artikli 21 kohaselt rahalise halduskaristuse.

6.Uurimisrühm ei osale AMLA juhatuse aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil juhatuse otsustusprotsessi.

7.Komisjon võtab vastu täiendavad menetluseeskirjad rahaliste halduskaristuste või perioodiliste karistusmaksete määramise volituse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja rahaliste halduskaristuste või perioodiliste karistusmaksete kogumist, ning võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.

Esimeses lõigus osutatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artikliga 85.

8.AMLA annab asjad kriminaalmenetluse algatamiseks üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks hoidub AMLA rahaliste halduskaristuste või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses varem õigeks või süüdi mõistetud (res judicata).

Artikkel 26

Otsuste läbivaatamine Euroopa Liidu Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega AMLA on määranud rahalisi halduskaristusi või perioodilise karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 27

Keelte kasutamise kord otsese järelevalve tegemisel

1.AMLA ja finantsjärelevalve tegijad võtavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis vastu teabevahetuse korra, mis hõlmab ka kasutatavat keelt (kasutatavaid keeli).

2.Mis tahes dokumendi, mille valitud kohustatud isik või mis tahes muu füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse individuaalselt AMLA järelevalvemenetlust, esitab AMLA-le, võib koostada ühes liidu ametlikus keeles, mille valib valitud kohustatud isik või asjaomane füüsiline või juriidiline isik.

3.AMLA, valitud kohustatud isikud ja kõik muud juriidilised või füüsilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse individuaalselt AMLA järelevalvemenetlust, võivad leppida kokku, et kirjalikus teabevahetuses, sealhulgas seoses AMLA järelevalvealaste otsustega, kasutatakse üksnes ühte liidu ametlikku keelt.

4.Ühe keele kasutamist käsitleva asjaomase kokkuleppe tühistamine mõjutab ainult neid AMLA järelevalvemenetluse aspekte, mida ei ole veel ellu viidud.

5.Kui suulisel ärakuulamisel osalejad taotlevad ärakuulamist mõnes muus liidu ametlikus keeles kui AMLA järelevalvemenetluse keel, teatatakse sellest nõudest AMLA-le piisavalt aegsasti, et ta saaks teha vajalikud korraldused.

4. JAGU

KAUDNE JÄRELEVALVE VALIMATA JÄETUD KOHUSTATUD ISIKUTE ÜLE

Artikkel 28

Järelevalvealase ühtsuse olukorra hindamine

1.AMLA hindab korrapäraselt ühe, mitme või kõigi finantsjärelevalve tegijate mõningaid või kõiki tegevusi, sealjuures nende tööriistu ja ressursse, et tagada kõrgetasemelised järelevalvestandardid ja -tavad. Hindamised sisaldavad artikli 8 kohaselt välja töötatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvemetoodika kohaldamise läbivaatamist ning hõlmavad kõiki finantsjärelevalve tegijaid ühes hindamistsüklis. Iga hindamistsükli pikkuse määrab kindlaks AMLA ja see ei tohi ületada seitset aastat.

2.Hindamisi teeb AMLA personal, kaasates vabatahtlikkuse alusel läbivaatamise alla mittekuuluvate finantsjärelevalve tegijate personali, kui juhatus on sellise kaasamise heaks kiitnud. Hindamistes võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid hindamisi, hinnanguid või aruandeid, mille on koostanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna pädevad rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsustevahelised organid.

3.AMLA koostab iga hindamise tulemuste kohta aruande. Aruande koostab AMLA personal või AMLA personal koos finantsjärelevalve tegijate personaliga, kui finantsjärelevalve tegijate personal osales läbivaatamises vastavalt vajadusele. Aruande võtab vastu juhatus, võttes arvesse haldusnõukogu järelevalvekoosseisu tähelepanekuid. Aruandes määratakse kindlaks ja selgitatakse konkreetseid järelmeetmeid, mida hinnatav finantsjärelevalve tegija või finantsjärelevalve tegijad peavad hindamise tulemusel võtma ning mida peetakse asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks. Järelmeetmed võib vastu võtta suuniste ja soovituste vormis kooskõlas artikliga 43, sealhulgas soovitustena, mis on adresseeritud vastavalt vajadustele kas kõikidele või mitmele finantsjärelevalve tegijale või konkreetsele finantsjärelevalve tegijale.

4.Finantsjärelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et järgida hindamise tulemusena nende suhtes võetud konkreetseid järelmeetmeid.

Artikkel 29

Rahapesu tõkestamise kolleegiumide töö koordineerimine ja hõlbustamine

1.AMLA tagab oma volituste piires ja ilma et see piiraks [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021)423] artikli 36 kohaseid asjaomaste finantsjärelevalve tegijate volitusi, et rahapesu tõkestamise järelevalvekolleegiumid luuakse ja need toimivad ühtselt mitmes liikmesriigis tegutsevate valimata jäetud kohustatud isikute puhul kooskõlas [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021)423] artikliga 36. Selleks võib AMLA:

(a)moodustada kolleegiume, kutsuda kokku ja korraldada kolleegiumide koosolekuid, kui kolleegiumi ei ole moodustatud, kuigi [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021)423] artiklis 36 sätestatud asjaomased tingimused kolleegiumi moodustamiseks on täidetud;

(b)abistada kolleegiumi koosolekute korraldamisel, kui seda taotlevad asjaomased finantsjärelevalve tegijad;

(c)aidata korraldada ühiseid järelevalvekavasid ja ühiseid kontrolle;

(d)koguda ja jagada asjaomast teavet koostöös finantsjärelevalve tegijatega, et hõlbustada kolleegiumi tööd, ning teha selline teave kättesaadavaks kolleegiumis osalevatele ametiasutustele;

(e)edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas selliste riskide hindamine, millega kohustatud isikud kokku puutuvad või võivad kokku puutuda;

(f)teha vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet finantsjärelevalve tegijate tegevuse üle.

2.Lõike 1 kohaldamisel on AMLA personalil täielik õigus ja võimalus osaleda rahapesu tõkestamise järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teevad ühiselt kaks või enam finantsjärelevalve tegijat.

Artikkel 30

Taotlused erandlikel asjaoludel tegutsemiseks

1.Finantsjärelevalve tegijad teavitavad AMLAt, kui mis tahes valimata jäetud kohustatud isiku olukord seoses tema vastavusega kohaldatavatele nõuetele ning tema avatus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele halveneb kiiresti ja märkimisväärselt, eriti kui selline halvenemine võib oluliselt kahjustada selle liikmesriigi, kus kõnealune kohustatud isik tegutseb, mitme liikmesriigi või liidu kui terviku mainet.

2.Kui AMLA-l on tõendeid valimata jäetud kohustatud isiku toime pandud oluliste rikkumiste kohta, võib ta nõuda, et kõnealuse isiku finantsjärelevalve teostaja:

(a)uuriks liidu õiguse võimalikke rikkumisi, mille on toime pannud valimata jäetud kohustatud isik, ning juhul, kui kõnealuse liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega või sellega antakse sõnaselgelt liikmesriikidele valikuvõimalused, uuriks riigisiseste õigusaktide rikkumisi selles ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liidu õigusega liikmesriikidele antud valikuvõimalusi; ning

(b)kaaluks selliste rikkumiste eest kõnealuse kohustatud isiku suhtes karistuste kehtestamist kooskõlas vahetult kohaldatava liidu õigusega või siseriikliku õigusega, millega võetakse üle direktiivid.

Vajaduse korral võib AMLA ka esitada finantsjärelevalve tegijale taotluse, et finantsjärelevalve tegija võtaks vastu kõnealusele kohustatud isikule adresseeritud individuaalse otsuse, millega nõutakse, et kohustatud isik võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita talle vahetult kohaldatavast liidu õigusest või siseriiklikust õigusest tulenevaid kohustusi selles ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liikmesriikidele liidu õigusega antud valikuvõimalusi, sealhulgas peataks mis tahes tegevuse.

3.Asjaomane finantsjärelevalve tegija rahuldab kõik talle lõike 2 kohaselt esitatud taotlused ja teavitab AMLAt võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates sellise taotluse teatavakstegemisest meetmetest, mida ta on selle taotluse täitmiseks võtnud või kavatseb võtta.

4.Kui asjaomane finantsjärelevalve tegija ei täida lõikes 2 osutatud taotlust ega teavita AMLAt meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta taotluse täitmiseks kümne päeva jooksul alates taotluse teatavakstegemise päevast, võib AMLA taotleda komisjonilt luba anda asjaomaselt finantsjärelevalve tegijalt AMLA-le üle artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomased ülesanded ja volitused, mis on seotud valimata jäetud kohustatud isiku otsese järelevalvega.

5.AMLA taotlus sisaldab järgmist:

(a)tuvastatud valimata jäetud kohustatud isiku toime pandud vahetult kohaldatavate nõuete oluliste rikkumiste kirjeldus ning põhjendus selle kohta, et sellised rikkumised kuuluvad lõike 2 kohaselt AMLA pädevusse;

(b)põhjendus selle kohta, miks lõikes 2 osutatud finantsjärelevalve tegijale esitatud taotluse tulemusel ei võetud lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ühtegi meedet;

(c)asjaomaste ülesannete ja volituste taotletud üleandmise tähtaeg, mis ei ole pikem kui kolm aastat;

(d)meetmete kirjeldus, mida AMLA kavatseb võtta seoses valimata jäetud kohustatud isikuga lõikes 2 osutatud oluliste rikkumistega seotud ülesannete ja volituste üleandmisel.

6.Komisjonil on alates AMLA taotluse saamise kuupäevast aega üks kuu, et võtta vastu otsus, kas lubada asjaomaste ülesannete ja volituste üleandmist või esitada selle suhtes vastuväiteid. Otsusest teatatakse AMLA-le, kes teavitab sellest viivitamata finantsjärelevalve tegijat ja valimata jäetud kohustatud isikut.

7.Kümnendal tööpäeval pärast seda, kui on teatatud otsusest, millega lubatakse valimata jäetud kohustatud isikuga seotud ülesanded ja volitused üle anda, loetakse lõikes 2 osutatud valimata jäetud kohustatud isik artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel ja artikli 6 lõikes 1 ning artiklites 16–22 osutatud volituste kasutamisel valitud kohustatud isikuks. Komisjoni otsusega kehtestatakse nende ülesannete ja volituste täitmiseks tähtaeg, mille möödumisel kantakse need automaatselt tagasi asjaomasele finantsjärelevalve tegijale.

5. JAGU

FINANTSSEKTORIVÄLINE JÄRELEVALVE

Artikkel 31

Vastastikused hindamised

1.AMLA teeb korrapäraselt vastastikuseid hindamisi finantssektorivälise järelevalve tegijate mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et suurendada järelevalve ühtsust ja tulemuslikkust. Selleks töötab AMLA välja meetodid, mille kohaselt finantssektorivälise järelevalve tegijaid objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste hindamiste kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase finantssektorivälise järelevalve tegija kohta ja tema suhtes juba tehtud hindamisi, sealhulgas igasugust asjaomast teavet, mis on AMLA-le artikli 11 kohaselt esitatud, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste organite tehtud hindamisi või koostatud aruandeid ja sidusrühmadelt saadud asjaomast teavet.

2.Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab AMLA vastastikuse hindamise komiteed, mis koosnevad AMLA personalist ja finantssektorivälise järelevalve tegijate liikmetest. Vastastikuse hindamise komitee esimeheks on AMLA töötaja. AMLA eesistuja teeb konkursikutse alusel ettepaneku vastastikuse hindamise komitee esimehe ja liikmete kohta, mille kiidab heaks juhatus.

3.Vastastikused hindamised hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

(a)finantssektorivälise järelevalve tegija volituste ning rahaliste, inim- ja tehniliste ressursside piisavus, sõltumatuse määr, juhtimiskord ja finantssektorivälise järelevalve tegija kutsestandardid, et tagada [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021)423] IV peatüki tulemuslik kohaldamine;

(b)liidu õiguse ja järelevalvetavade kohaldamisel saavutatud ühtsuse ulatus ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

(c)finantssektorivälise järelevalve tegija välja töötatud sellise parima tava rakendamine, mille ülevõtmine oleks kasulik ka teistele finantssektorivälise järelevalve tegijatele;

(d)liidu õigusaktide rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja ühtsuse ulatus, sealhulgas vastutavate isikute suhtes halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine, kui kõnealuseid sätteid ei ole järgitud.

4.AMLA avaldab vastastikuse hindamise tulemuste aruande. Vastastikuse hindamise aruande koostab vastastikuse hindamise komitee ja selle võtab vastu juhatus, olles saanud haldusnõukogu järelevalvekoosseisult tähelepanekud selle kohta, kas metoodika kohaldamine on kooskõlas muude vastastikuse hindamise aruannetega. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse hindamise tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Järelmeetmed võib vastu võtta suuniste ja soovituste vormis kooskõlas artikliga 3 ja arvamuste vormis kooskõlas artikliga 44. Finantssektorivälise järelevalve tegijad püüavad igati järgida kõiki artikli 43 kohaselt esitatud suuniseid ja soovitusi.

5.AMLA avaldab vastastikuse hindamise tulemused oma veebisaidil ning kui AMLA leiab vastastikuse hindamise tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud muu teabe põhjal, et finantssektoriväliste kohustatud isikute või finantssektorivälise järelevalve tegijate suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

6.Kaks aastat pärast vastastikuse hindamise aruande avaldamist esitab AMLA järelaruande. Järelaruande koostab vastastikuse hindamise komitee ja selle võtab vastu juhatus, olles saanud haldusnõukogu järelevalvekoosseisult tähelepanekud kooskõla kohta muude vastastikuse hindamise aruannetega. Järelaruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses hindamises osalenud finantssektorivälise järelevalve tegijad on võtnud seoses vastastikuse hindamise aruandes käsitletud järelmeetmetega. AMLA avaldab järelaruande tulemused oma veebisaidil.

7.Käesoleva artikli kohaldamisel võtab juhatus iga kahe aasta järel vastu vastastikuse hindamise töökava, milles kajastatakse eelmistes vastastikuse hindamise menetlustes omandatud kogemusi ja haldusnõukogu järelevalvekoosseisu arutelusid. Vastastikuse hindamise töökava moodustab aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa ja see lisatakse ühtsesse programmdokumenti. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib AMLA otsustada korraldada täiendavaid vastastikuseid hindamisi.

8.Kui järelevalvet teostavad iseregulatsiooni organid, hõlmab vastastikune hindamine selliste [palun lisada rahapesuvastase direktiivi järgmine number, COM(2021)423] artikli 38 kohaste meetmete piisavuse ja tulemuslikkuse hindamist, mille võtab nende organite üle järelevalvet teostav avaliku sektori asutus, et tagada nende ülesannete täitmine liidu õiguses nõutud standardite kohaselt.

9.Kui iseregulatsiooni organid osutavad, et nad on huvitatud vastastikuses hindamises osalemisest, võib igal üksikjuhul eraldi kutsuda selliste järelevalveülesandeid täitvate organite esindajaid asjaomases vastastikuses hindamises osalema.

Artikkel 32

Volitused finantssektorivälise järelevalve asutuste üle

1.Kui finantssektorivälise järelevalve asutus ei ole kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte või siseriiklikke õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis näib olevat liidu õigusega vastuolus, jättes eelkõige tagamata, et järelevalvealune ettevõtja täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab AMLA käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud volitusi.

2.AMLA kirjeldab ühe või mitme finantssektorivälise järelevalve asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni taotlusel või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui see põhineb füüsiliselt või juriidiliselt isikult saadud hästi põhjendatud teabel, ning pärast asjaomase finantssektorivälise järelevalve asutuse teavitamist, kuidas ta kavatseb juhtumi lahendada, ning uurib vajaduse korral liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.

Järelevalveasutus esitab viivitamata AMLA-le kogu teabe, mida AMLA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas liidu õigusakte või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega.

Kui asjaomaselt järelevalveasutuselt teabe nõudmine on osutunud või seda peetakse ebapiisavaks sellise teabe saamiseks, mida peetakse vajalikuks liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks, võib AMLA pärast järelevalveasutuse teavitamist esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabetaotluse otse teistele järelevalveasutustele.

Sellise teabetaotluse saajad esitavad AMLA-le põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

3.AMLA võib hiljemalt kuue kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele finantssektorivälise järelevalve asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Enne sellise soovituse esitamist teeb AMLA koostööd asjaomase järelevalveasutusega, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamiseks asjakohaseks, et püüda jõuda kokkuleppele liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete suhtes.

Finantssektorivälise järelevalve asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest AMLAt meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4.Kui finantssektorivälise järelevalve asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates AMLA soovituse kättesaamisest, võib komisjon AMLA esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega nõutakse finantssektorivälise järelevalve asutuselt liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse AMLA soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

AMLA ja finantssektorivälise järelevalve asutus esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5.Finantssektorivälise järelevalve asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja AMLAt meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6.Kui lõikes 4 osutatud ametlik arvamus on adresseeritud järelevalveasutusele, mis on iseregulatsiooni organi üle järelevalvet teostav avaliku sektori asutus, ja kui ta ei järgi ametlikku arvamust selles kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib AMLA võtta sellise mittevastavuse õigeaegseks kõrvaldamiseks vastu iseregulatsiooni organile adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse, et iseregulatsiooni organ võtaks kõik vajalikud meetmed liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

AMLA otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohaselt esitatud ametliku arvamusega.

7.Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on järelevalveasutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida järelevalveasutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad järelevalveasutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

6. JAGU

RAHAPESU ANDMEBÜROODE TEGEVUSE TOETAMISE JA KOORDINEERIMISE MEHHANISM

Artikkel 33

Ühisanalüüside tegemine

1.Kui liikmesriigi rahapesu andmebüroo leiab kooskõlas [palun lisada järgmise rahapesuvastase direktiivi number, COM(2021)423] artikliga 25, et võib olla vajalik teha koos ühe või mitme teise liikmesriigi rahapesu andmebürooga ühisanalüüs, annab ta sellest AMLA-le teada. AMLA teavitab sellest viie päeva jooksul pärast algset teatamist kõiki asjaomaste liikmesriikide rahapesu andmebüroosid ja kutsub neid ühisanalüüsis osalema. Selleks kasutab AMLA turvalisi sidekanaleid. Kõigi asjaomaste liikmesriikide rahapesu andmebürood kaaluvad, kas ühisanalüüsis osaleda. AMLA tagab, et ühisanalüüsiga alustatakse algsele teatamisele järgneva 20 päeva jooksul.

2.Rahapesu andmebüroo, kes loobub ühisanalüüsis osalemisest, esitab selle põhjused kirjalikult AMLA-le kutse saamisele järgneva viie päeva jooksul. AMLA edastab põhjenduse viivitamata ühisanalüüsi vajadusest teada andnud rahapesu andmebüroole.

3.Ühisanalüüsis osalevate rahapesu andmebüroode sõnaselge nõusoleku korral tehakse analüüsi toetavale AMLA personalile töötlemiseks kättesaadavaks kõik ühisanalüüsi esemega seotud andmed.

4.Väljatöötatud meetodite ja korra kohaselt annab AMLA konkreetse ühisanalüüsi tegemise jaoks vajalikke tööriistu ja operatiivtuge. Täpsemalt seab amet ühisanalüüsi tegemise jaoks sisse spetsiaalse turvalise sidekanali ning tegeleb otstarbeka tehnilise koordineerimisega, sealhulgas IT-, eelarve- ja logistikatugi.

Artikkel 34

Ühisanalüüsi meetodite ja korra läbivaatamine

1.AMLA tagab, et ühisanalüüsi tegemiseks kehtestatud meetodid ja kord vaadatakse perioodiliselt läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse.

2.Ühisanalüüsis osalenud või mul viisil sellesse kaasatud rahapesu andmebürood võivad anda analüüsi tegemise kohta tagasisidet, sh ühisanalüüsi tegemise vältel saadud AMLA operatiivtoe, analüüsi, töömeetodite ja korra tulemuse kohta, kättesaadavate tööriistade ning osalevate rahapesu andmebüroode tegevuse koordineerimise kohta. Tagasiside võib märgistada konfidentsiaalsena,; sellisel juhul seda teiste rahapesu andmebüroodega ei jagata.

3.AMLA võib lõikes 2 nimetatud tagasiside alusel või omal algatusel avaldada ühisanalüüsi tegemise kohta järelaruandeid, sealhulgas esitada konkreetseid ettepanekuid ühisanalüüsi tegemise meetodite ja korra kohandamise kohta ja järeldusi ühisanalüüsi tulemuste kohta. Järelaruande menetlust ja tegevust käsitlevat osa jagatakse kõigi rahapesu andmebüroodega, avaldamata sealjuures juhtumiga seotud konfidentsiaalset ja muud salastatud teavet. Ühisanalüüsi tegemisega seotud järeldusi ja soovitusi jagatakse selles osalenud rahapesu andmebüroodega ning ka kõigi teiste rahapesu andmebüroodega, tingimusel et järeldused ei sisalda konfidentsiaalset ega salastatud teavet.

Artikkel 35

Riiklike rahapesu andmebüroode delegaadid

1.Iga liikmesriigi rahapesu andmebüroo võib delegeerida AMLAsse ühe oma töötaja. Riiklike rahapesu andmebüroode delegaatide jaoks on AMLA asukohas ette nähtud alaline töökoht.

2.Rahapesu andmebüroode delegaadid jäävad kuni delegeerimisperioodi lõpuni delegeeriva rahapesu andmebüroo personali koosseisu. Liikmesriigid määravad oma rahapesu andmebüroo delegaadiks töötaja rahapesu andmebüroo tööülesannete valdkonnas omandatud asjaomaste praktiliste kogemuste põhjal, mille kõrge tase on tõendatud. Delegaadi palga ja muude tasude eest hoolitseb delegeerinud rahapesu andmebüroo.

3.Delegaatide ametiaeg on kolm aastat ja seda saab delegeerinud rahapesu andmebüroo nõusolekul pikendada ühe korra.

4.Rahapesu andmebüroode delegaadid aitavad AMLA-l täita artikli 5 lõikes 5 sätestatud ülesandeid. Selleks tehakse riiklike rahapesu andmebüroode delegaatidele nende delegeerimise kestuse ajaks kättesaadavaks AMLA andmed ja teave, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja läheb.

5.Rahapesu andmebüroode delegaatidele võidakse teha kättesaadavaks ka neid delegeerinud rahapesu andmebüroodele kättesaadavad andmed, kui need on vajalikud lõikes 4 mainitud ülesannete täitmiseks ja kui delegeerinud rahapesu andmebüroo on sellega nõus.

6.Juhatus määrab kindlaks rahapesu andmebüroode delegaatide AMLAga seonduvad õigused ja kohustused.

Artikkel 36

Vastastikune abi rahapesu andmebüroode vahelise koostöö valdkonnas

1.Rahapesu andmebüroode töö toetamiseks ja koostöö edendamiseks korraldab ja hõlbustab AMLA vähemalt alljärgnevat:

(a)koolitusprogramme, sh innovatiivsete tehnoloogialahenduste kohta;

(b)personalivahetust ja lähetuskavasid, sh riiklike rahapesu andmebüroo töötajate lähetamine AMLAsse;

(c)tavade vahetamine rahapesu andmebüroode vahel, sh konkreetse valdkonna kogemuste vahetamine.

2.Iga rahapesu andmebüroo võib AMLA-le esitada oma ülesannetega seotud abipalve, kus on kirjas, mis liiki abi ta ameti ja/või ühe või mitme rahapesu andmebüroo personalilt saada soovib. Abi paluv rahapesu andmebüroo tagab abi andmiseks vajaliku teabe ja andmete kättesaadavuse. Vastastikuse abi andmise otstarbel hoiab ja ajakohastab AMLA regulaarselt teavet rahapesu andmebüroode spetsiifiliste pädevusvaldkondade ja suutlikkuse kohta.

3.AMLA teeb kõik endast oleneva, et taotletud abi anda, sh kaalub abi andmist oma personali kasutades, ning koordineerib ja hõlbustab igasuguse vabatahtliku abi andmist teiste rahapesu andmebüroode poolt.

4.Iga aasta alguses annab AMLA eesistuja haldusnõukogu bürookoosseisule teada, kui palju töötajaid saab amet eelmises lõikes nimetatud abi andmiseks eraldada. Kui artikli 5 lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmise tõttu toimub personali kättesaadavuses muutusi, annab AMLA eesistuja sellest haldusnõukogu bürookoosseisule teada.

Artikkel 37

Rahapesu andmebüroode sidevõrk FIU-net

1.AMLA tagab FIU-net-i piisava ja pideva haldamise, juhtimise, hoolduse ja arendamise. Selleks tagab AMLA koostöös liikmesriikidega, et FIU-net-i jaoks kasutatakse kõige arenenumat kättesaadavat tehnoloogiat, võttes arvesse ka kulude-tulude analüüsi.

2.AMLA tagab FIU-net-i katkematu toimimise ja ajakohastab seda. Kui see on rahapesu andmebüroode teabevahetuse ja koostöö toetamiseks ja parandamiseks vajalik ning põhineb rahapesu andmebüroode vajadustel, töötab AMLA välja FIU-net-i täiustatud või lisafunktsioonid, rakendab neid või teeb need muul viisil kättesaadavaks.

3.AMLA vastutab järgmiste FIU-net-iga seotud ülesannete eest:

(a)tagab süsteemi nõutava turvalisuse taseme, sh andmekaitseriskide juhtimiseks ja maandamiseks sobivate tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamine;

(b)koordineerib, juhib ja toetab testimist;

(c)tagab piisavad rahalised vahendid;

(d)annab lõppkasutajatele FIU-net-i tehnilise kasutamise koolitust.

4.Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud ülesannete täitmiseks on AMLA-l õigus sõlmida õiguslikult siduvaid lepinguid või kokkuleppeid kolmandast isikust teenuseosutajatega.

5.AMLA võtab vastu ja rakendab käesolevas artiklis nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas FIU-net-i turvalisuse, talitluspidevuse ja avariitaaste kavad.

7. JAGU

ÜHISED VAHENDID

Artikkel 38

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile delegeerinud õiguse võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohase delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid, millega tagada käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades põhimõtteühtne ühtlustamine, võib AMLA koostada regulatiivsete tehniliste standardite projekti. AMLA esitab regulatiivsete tehniliste standardite projekti komisjonile vastuvõtmiseks. Samal ajal esitab AMLA nimetatud projekti teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Regulatiivsed tehnilised standardid peavad olema tehnilised, mitte hõlmama strateegiliste otsuste või poliitikavalikute tegemist ning nende sisu peab jääma nende aluseks olevates seadusandlikes aktides määratud piiridesse.

Enne kui AMLA esitab regulatiivse tehnilise standardi projekti komisjonile, konsulteerib ta selle üle avalikkusega ning analüüsib võimalikke asjaomaseid kulusid ja saadavat kasu, v.a juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on standardite kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmise üle kolme kuu jooksul pärast selle projekti kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik kolme kuu jooksul teha. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi projekti vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi projekti tagasi lükata, võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta projekti tagasi AMLA-le koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta või miks ta tegi muudatusi.

Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. AMLA võib regulatiivse tehnilise standardi projekti kuue nädala jooksul komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ja selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile esitada. AMLA saadab ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui AMLA ei esita regulatiivse tehnilise standardi muudetud projekti kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul või esitab projekti, mida ei ole muudetud komisjoni muudatusettepanekuid järgides, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või AMLA koostatud regulatiivse tehnilise standardi projekti sisu muuta ilma seda enne AMLAga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.Kui AMLA ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi projekti artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks võib komisjon määrata projekti esitamiseks uue tähtpäeva. AMLA teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.

3.Ainult siis, kui AMLA ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi projekti lõike 2 kohaste tähtaegade jooksul, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma AMLA koostatud projektita.

Komisjon konsulteerib regulatiivsete tehniliste standardite projekti üle avalikkusega ning analüüsib võimalikke asjaomaseid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite projekti kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi projekti viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi projekti AMLA-le. AMLA võib regulatiivse tehnilise standardi projekti kuue nädala jooksul muuta ja selle ametliku arvamuse vormis komisjonile esitada. AMLA saadab ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui AMLA ei ole regulatiivse tehnilise standardi muudetud projekti neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui AMLA esitab kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi muudetud projekti , võib komisjon seda muuta AMLA muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks. Komisjon ei või AMLA koostatud regulatiivse tehnilise standardi projekti sisu muuta ilma seda enne ametiga käesolevas artiklis sätestatud korraseelnevalt kooskõlastamata.

4.Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard“. Standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad standardis sätestatud kuupäeval.

Artikkel 39

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Artiklis 38 osutatud õigus võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid antakse komisjonile neljaks aastaks alates [palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Delegeeritud volituste kestus pikeneb automaatselt sama ajavahemiku võrra. .

2.Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle ühel ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.Õigus võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid antakse komisjonile artiklites 38, 40 ja 41 sätestatud tingimustel.

Artikkel 40

Vastuväited regulatiivsetele tehnilistele standarditele

1.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Kõnealust tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kolme kuu võrra pikendada.

2.Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi kohta vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja standard jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi kohta vastuväiteid, standard ei jõustu. ELi toimimise lepingu artikli 296 kohaselt põhjendab regulatiivsele tehnilisele standardile vastuväiteid esitav institutsioon oma seisukohta.

Artikkel 41

Regulatiivsete tehniliste standardite projekti kinnitamata jätmine või muutmine

1.Kui komisjon regulatiivse tehnilise standardi projekti ei kinnita või muudab seda vastavalt artiklile 35, teatab ta sellest AMLA-le, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

2.Kui see on asjakohane, võib Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja AMLA eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Artikkel 42

Rakenduslikud tehnilised standardid

1.Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on andnud komisjonile rakendamisvolitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib AMLA koostada rakenduslike tehniliste standardite projekti. Rakenduslikud tehnilised standardid peavad olema tehnilised, mitte hõlmama strateegiliste otsuste või poliitikavalikute tegemist ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide kohaldamise tingimused. AMLA esitab rakenduslike tehniliste standardite projekti komisjonile vastuvõtmiseks. Samal ajal esitab AMLA nimetatud projekti teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne kui AMLA esitab rakenduslike tehniliste standardite projekti komisjonile, konsulteerib ta selle üle avalikkusega ning analüüsib võimalikke asjaomaseid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite projekti kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi vastuvõtmise üle kolme kuu jooksul pärast selle projekti kättesaamist. Komisjon võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik kolme kuu jooksul teha. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi projekti vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi projekti tagasi lükata, võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta projekti tagasi AMLA-le koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta või miks ta tegi muudatusi. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. AMLA võib rakendusliku tehnilise standardi projekti kuue nädala jooksul komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ja selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile esitada. AMLA saadab ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui AMLA ei esita rakendusliku tehnilise standardi muudetud projekti neljandas lõigus nimetatud kuuenädalase tähtaja jooksul või esitab projekti, mida ei ole muudetud komisjoni muudatusettepanekuid järgides, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või AMLA koostatud regulatiivse tehnilise standardi projekti sisu muuta ilma seda enne ametiga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2.Kui AMLA ei ole esitanud rakendusliku tehnilise standardi projekti artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata projekti esitamiseks uue tähtpäeva. AMLA teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.

3.Ainult siis, kui AMLA ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi projekti lõike 2 kohaste tähtaegade jooksul, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu rakendusaktiga, ilma AMLA koostatud projektita.

Komisjon konsulteerib rakenduslike tehniliste standardite projekti üle avalikkusega ning analüüsib võimalikke asjaomaseid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite projekti kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi projekti viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma rakendusliku tehnilise standardi projekti AMLA-le. AMLA võib rakendusliku tehnilise standardi projekti kuue nädala jooksul muuta ja selle ametliku arvamuse vormis komisjonile esitada. AMLA saadab ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui AMLA ei ole rakendusliku tehnilise standardi muudetud projekti neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui AMLA esitab kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi muudetud projekti, võib komisjon seda muuta AMLA muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks.

Komisjon ei või AMLA koostatud regulatiivse tehnilise standardi projekti sisu muuta ilma seda enne ametiga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4.Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard“. Standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad standardis sätestatud kuupäeval.

Artikkel 43

Suunised ja soovitused

1.Selleks et järelevalve ja rahapesu andmebüroodega seotud tavad oleksid ühtsed, tõhusad ja tulemuslikud ning liidu õigust rakendataks ühtselt, ühetaoliselt ja järjepidevalt, annab AMLA välja kõigile järelevalveasutustele, rahapesu andmebüroodele või kõigile kohustatud isikutele mõeldud suuniseid ning ühele või mitmele järelevalveasutusele või kohustatud isikule mõeldud soovitusi.

2.AMLA peab vajaduse korral esitatavate suuniste ja soovituste üle avalikkusega konsultatsioone ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Kõnealused konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga proportsionaalsed. Kui AMLA avalikke konsultatsioone ei korralda, esitab ta selle kohta põhjendused.

3.Järelevalveasutused ja kohustatud isikud teevad kõik vajaliku, et AMLA suuniseid ja soovitusi järgida.

Suunise või soovituse avaldamisele järgneva kahe kuu jooksul annab iga järelevalveasutus teada, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui järelevalveasutus suunist või soovitust ei järgi või järgida ei kavatse, annab ta sellest koos põhjendustega AMLA-le teada.

AMLA avaldab teabe selle kohta, et järelevalveasutus suunist või soovitust ei järgi või ei kavatse seda järgida. Samuti võib AMLA igal üksikjuhul eraldi otsustada, kas avaldada järelevalveasutuse esitatud põhjendused, miks ta suunist või soovitust ei järgi. Sellisest avaldamisest antakse järelevalveasutusele eelnevalt teada.

Kui suunises või soovituses seda nõutakse, annavad kohustatud isikud selgelt ja üksikasjalikult teada, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

Artikkel 44

Arvamused

1.AMLA võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.Lõikes 1 osutatud taotlus võib hõlmata avalikkusega konsulteerimist või tehnilist analüüsi.

3.AMLA võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotluse korral anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

III PEATÜKK

AMLA STRUKTUUR

Artikkel 45

Haldus- ja juhtimisstruktuur

AMLA struktuuri osad on:

1)haldusnõukogu, kes täidab artiklis 49 sätestatud ülesandeid;

2)juhatus, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;

3)eesistuja, kes täidab artiklis 57 sätestatud ülesandeid;

4)tegevdirektor, kes täidab artiklis 59 sätestatud ülesandeid;

5)vaidlustusnõukogu, kes täidab artiklis 62 sätestatud ülesandeid.

1. JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 46

Haldusnõukogu koosseis

1.Haldusnõukogul on kaks võimalikku koosseisu – lõike 2 kohane järelevalvekoosseis ja lõike 3 kohane bürookoosseis.

2.Haldusnõukogu järelevalvekoosseisu kuuluvad:

(a)AMLA eesistuja (hääleõigusega);

(b)iga liikmesriigi kohustatud isikute üle järelevalvet tegevate asutuste juhid (hääleõigusega);

(c)üks komisjoni esindaja (hääleõiguseta).

Esimese lõigu punktis b nimetatud järelevalveasutuste juhtidel on iga liikmesriigi kohta üks ühine hääl ning nad valivad iga koosoleku ja hääletuse jaoks riigile ühe ühise esindaja. Kõnealune ühine esindaja on konkreetse koosoleku või hääletuse ühekordne hääleõiguslik liige. Ka liikmesriigi avaliku sektori asutused võivad valida ühe ühise alalise esindaja, kes on alaline hääleõiguslik liige. Kui haldusnõukogu järelevalvekoosseisus arutatavad teemad puudutavad mitme avaliku sektori asutuse pädevusi, võib ühekordset või alalist hääleõiguslikku liiget saata kuni kahe muu avaliku sektori asutuste esindajat, kellel hääleõigust ei ole.

Iga avaliku sektori asutus, kellel on kas ühekordne või alaline hääleõiguslik liige, nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib teises lõigus nimetatud hääleõiguslikku haldusnõukogu liiget asendada, kui too ei saa koosolekul osaleda.

3.Haldusnõukogu bürookoosseisu kuuluvad:

(a)AMLA eesistuja (hääleõigusega);

(b)rahapesu andmebüroode juhid (hääleõigusega);

(c)üks komisjoni esindaja (hääleõiguseta).

4.Haldusnõukogu võib lubada koosolekutele vaatlejaid. Eelkõige lubatakse haldusnõukogu bürookoosseisu koosolekutele vaatlejatena OLAFi, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri esindajaid, kui arutletakse nende pädevusalas olevaid küsimusi. Haldusnõukogu järelevalvekoosseisu koosolekutele lubatakse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu määratud esindaja ja iga Euroopa järelevalveasutuse esindaja, kui arutatakse nende pädevusalas olevaid küsimusi.

5.Juhatuse liikmed võivad hääleõiguseta osaleda haldusnõukogu mõlema koosseisu koosolekutel, kui arutatakse artikli 55 lõikes 2 osutatud ja AMLA eesistuja kindlaks määratud küsimusi, mis kuuluvad juhatuse liikmete vastutusalasse.

Artikkel 47

Haldusnõukogu sisekomiteed

Haldusnõukogu võib kas omal algatusel või AMLA eesistuja taotlusel moodustada teatavate ülesannete täitmiseks sisekomiteesid. Haldusnõukogu võib delegeerida teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid oma sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale. Haldusnõukogu võib volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Artikkel 48

Haldusnõukogu sõltumatus

1.Haldusnõukogu mõlema koosseisu liikmed, kellele viidatakse artikli 46 lõike 2 punktides a ja b ning lõike 3 punktides a ja b, täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides, küsimata ega järgimata liidu institutsioonide, organite ja asutuste, valitsuste ega muude avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste juhiseid.

2.Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid või asutused ega muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused ei püüa haldusnõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

3.Haldusnõukogu sätestab oma kodukorras huvide konflikti ärahoidmise ja juhtimise praktilise korra.

Artikkel 49

Haldusnõukogu ülesanded

1.Haldusnõukogu järelevalvekoosseis teeb artiklites 7–10 nimetatud ülesannetega seotud otsuseid ja käesoleva määrusega sõnaselgelt tema ülesandeks tehtud otsuseid.

2.Haldusnõukogu järelevalvekoosseis võib esitada nõuandeid ja arvamusi kõigi juhatuse otsuste eelnõude kohta, mis on II peatüki 3. jao kohaselt koostatud valitud kohustatud isikutele.

3.Haldusnõukogu bürookoosseis täidab ülesandeid ja teeb otsuseid II peatüki 6. jao kohaselt.

4.Haldusnõukogu võtab II peatüki 7. jaos nimetatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite projektid ning arvamuste, soovituste, suuniste ja otsuste eelnõud vastu koosseisus, mis vastab asjaomases projektis või eelnõus käsitletavale valdkonnale. Kui asjaomane eelnõu või projekt hõlmab nii rahapesu andmebüroode kui ka järelevalvega seotud teemasid, tuleb eelnõu või projekt vastu võtta haldusnõukogu mõlema koosseisu poolt eraldi. Regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite projektid ning arvamuste, soovituste ja suuniste eelnõud võetakse vastu asjaomase sisekomitee ettepaneku alusel.

5.Haldusnõukogu mõlema koosseisuga konsulteeritakse selliste otsuste eelnõude üle, mida juhatus teeb vastavalt artikli 53 lõike 4 punktidele a, c, e ja m. Kui sellele järgnev juhatuse otsus haldusnõukogu arvamusest erineb, peab juhatus seda kirjalikult põhjendama.

6.Haldusnõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7.Ilma et see mõjutaks artikli 52 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused eesistuja ja viie alalise juhatuseliikme üle kogu nende ametiaja vältel.

Artikkel 50

Haldusnõukogu hääletamisreeglid

1.Haldusnõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal artikli 46 lõike 2 kohaselt hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks eesistuja hääl.

2.Erandina lõikest 1 teeb haldusnõukogu käesoleva määruse artiklites 38, 42, 43 ja 44 osutatud õigusaktide puhul otsused vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega.

Eesistuja ei hääleta esimeses lõigus osutatud otsuste üle ega artikli 52 lõikes 4 osutatud juhatuse tulemuslikkuse hindamisega seotud otsuste üle.

3.Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale haldusnõukogu järelevalvekoosseisu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid kohustatud isikuid, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.

4.Lõiget 3 ei kohaldata juhatuse liikmetele ega Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu määratud esindajale.

5.AMLA eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või AMLA otsustusprotsessi tulemuslikkust, püüab haldusnõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.

Artikkel 51

Haldusnõukogu koosolekud

1.Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku AMLA eesistuja.

2.Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Peale selle saadakse kokku eesistuja algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaks kõiki isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

4.Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

5.AMLA tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

6.AMLA eesistuja ja viis alalist juhatuseliiget ei osale haldusnõukogu neil koosolekutel, kus arutletakse või otsustatakse nende tegevuse tulemuslikkuse üle.

2. JAGU

JUHATUS

Artikkel 52

Juhatuse koosseis ja ametisse nimetamine

1.Juhatusse kuuluvad:

(a)AMLA eesistuja;

(b)viis täiskohaga liiget;

(c)komisjoni esindaja, kui juhatus täidab artikli 53 lõike 4 punktides a–l osutatud ülesandeid. Komisjoni esindajal on õigus osaleda üksnes nimetatud ülesannetega seotud aruteludes ja tutvuda nendega seotud dokumentidega.

2.Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

3.Lõike 1 punktis b osutatud viis juhatuseliiget valitakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avatud valikumenetluse käigus. Haldusnõukogu nimetab juhatuse liikmed ametisse komisjoni koostatud nimekirja alusel. Valiku tegemisel järgitakse kogemuste, kvalifikatsiooni ning võimalikult suures ulatuses ka soolise ja geograafilise tasakaalu põhimõtteid.

4.Juhatuse viie liikme ametiaeg on neli aastat. AMLA eesistuja ja viie juhatuseliikme nelja-aastase ametiaja lõpule eelneva 12 kuu jooksul hindab haldusnõukogu mõlemas koosseisus või haldusnõukogu liikmete seast valitud väiksem komitee, kuhu kuulub ka komisjoni esindaja, juhatuse töö tulemuslikkust. Hindamisel võetakse arvesse juhatuseliikmete töö tulemuslikkust ning AMLA tulevasi ülesandeid ja probleeme. Hindamise alusel võib haldusnõukogu mõlemas koosseisus nende ametiaega ühe korra pikendada.

5.Lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhatuseliikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides, küsimata ega järgimata liidu institutsioonide, detsentraliseeritud asutuste või muude organite, valitsuste ega muude avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste juhiseid. Liidu institutsioonid, organid ja asutused, liikmesriikide valitsused ja kõik teised organid austavad seda sõltumatust.

6.Kui üks või mitu juhatuseliiget, v.a eesistuja, ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või on süüdi raskes väärkäitumises, võib haldusnõukogu juhatuseliikme komisjoni ettepaneku alusel ametist kõrvaldada.

7.Ühe aasta jooksul pärast AMLA heaks töötamist ei tohi selle endised juhatuseliikmed, sh eesistuja, asuda tasulisele tööle:

(a)valitud kohustatud isikus;

(b)üheski muus üksuses, kus tekiks või võiks tekkida huvide konflikt.

Asjaolud, mis viitavad sellisele tekkivale või tekkida võivale huvide konfliktile, määrab kindlaks juhatus oma liikmete huvide konfliktide ärahoidmise ja juhtimise eeskirjades, millele osutatakse artikli 53 lõike 4 punktis e.

Artikkel 53

Juhatuse ülesanded

1.Juhatus vastutab AMLA-le artikli 5 kohaselt antud ülesannete üldise planeerimise ja täitmise eest. Juhatus võtab vastu kõik AMLA otsused, välja arvatud need otsused, mille peab artikli 49 kohaselt vastu võtma haldusnõukogu.

2.Juhatus võtab valitud kohustatud isiku järelevalveks moodustatud, artikli 15 kohase ühise järelevalvemeeskonna ettepaneku alusel vastu kõik valitud kohustatud isikutele adresseeritud otsused, võttes arvesse ka haldusnõukogu arvamust asjaomase ettepaneku kohta. Kui juhatus sellist arvamust eirab, peab ta seda kirjalikult põhjendama.

3.Juhatus võtab vastu kõik konkreetsetele avaliku sektori asutustele adresseeritud otsused, mis on tehtud artiklite 28, 31 ja 32 kohaselt.

4.Peale selle on juhatusel järgmised ülesanded:

(a)võtta igal aastal 30. novembriks tegevdirektori ettepaneku alusel vastu ühtse programmidokumendi projekt ning edastada see teavitamise eesmärgil järgmise aasta 31. jaanuariks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; samuti tuleb nii toimida dokumendi kõigi ajakohastatud versioonidega;

(b)võtta vastu AMLA aastaeelarve projekt ja täita muid ameti eelarvega seotud ülesandeid;

(c)hinnata AMLA iga-aastast konsolideeritud tegevusaruannet, sealhulgas ameti ülesannete täimise ülevaade, see vastu võtta, edastada iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne avalikustada;

(d)võtta vastu pettustevastane strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid;

(e)võtta vastu oma liikmetele ja vaidlustusnõukogu liikmetele mõeldud huvide konfliktide ärahoidmise ja juhtimise eeskirjad;

(f)võtta vastu oma kodukord;

(g)kasutada AMLA personali suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule (edaspidi „ametisse nimetaja volitused“);

(h)võtta vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et jõustada personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2;

(i)nimetada ametisse tegevdirektor ja ta ametist kõrvaldada kooskõlas artikliga 58;

(j)nimetada vastavalt personalieeskirjadele ning muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja ning kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

(k)tagada piisavate järelmeetmete võtmine sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest ning OLAFi juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste põhjal;

(l)võtta vastu AMLA suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

(m)teha kõik otsused AMLA sisemiste struktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta.

5.Juhatus valib oma hääleõiguslike liikmete seast AMLA-le ase-eesistuja. Ase-eesistuja asendab automaatselt eesistujat, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita.

6.Lõike 4 punktis h nimetatud volitustega seoses võtab juhatus kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikele 1 ja teenistustingimuste artiklile 6 tugineva otsuse, millega delegeerib asjaomased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.

7.Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib juhatus oma otsusega ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused ning kasutada neid ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või mis tahes muule töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 54

Iga-aastane ja mitmeaastane tööprogramm

1.Juhatus võtab tegevdirektori esitatud projekti põhjal ja komisjoni arvamust arvestades iga aasta 30. novembriks vastu mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldava ühtse programmidokumendi, olles mitmeaastase tööprogrammi puhul konsulteerinud ka Euroopa Parlamendiga. Seejärel esitab juhatus ühtse programmidokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Programmidokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2.Iga-aastane tööprogramm peab sisaldama üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti peab see sisaldama rahastatavate tegevuste kirjeldust koos igale neist eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles tuuakse selgelt välja eelmise eelarveaastaga võrreldes lisatud, muudetud ja tühistatud ülesanded.

3.Kui AMLA-le antakse uus ülesanne, muudab juhatus vastu võetud iga-aastast tööprogrammi.

Iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogrammi. Juhatus võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis mitteolulisi muudatusi.

4.Mitmeaastases tööprogrammis tuleb esitada üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse vajaduse korral.

Artikkel 55

Juhatuse hääletamisreeglid

1.Juhatuse otsused võetakse vastu selle liikmete lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks eesistuja hääl.

2.Komisjoni esindajal on hääleõigus siis, kui arutatakse ja otsustatakse artikli 53 lõike 4 punktides a–l osutatud küsimustes. Artikli 53 lõike 4 punktides f ja g osutatud otsuste tegemisel on komisjoni esindajal üks hääl. Artikli 53 lõike 4 punktides b–e ja h–l osutatud otsuseid võib teha ainult siis, kui komisjoni esindaja hääletab asjaomaste otsuste poolt. Artikli 53 lõike 4 punktis a mainitud otsuste tegemisel on komisjoni esindaja nõusolek vajalik üksnes otsuse nende osade puhul, mis ei puuduta AMLA iga-aastast ega mitmeaastast tööprogrammi.

3.Juhatuse kodukorras nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige asjaolud, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

3. JAGU

AMLA EESISTUJA

Artikkel 56

AMLA eesistuja ametisse nimetamine

1.AMLA eesistuja valitakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avatud valikumenetluse käigus ning valiku aluseks on saavutused, oskused, teadmised, tunnustatus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna kogemused ning muu asjaomane kvalifikatsioon. Komisjon teeb kahest eesistuja ametikohale kvalifitseeruvast kandidaadist koosneva nimekirja. Nõukogu võtab pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu vastu rakendusotsuse AMLA eesistuja ametisse nimetamise kohta.

2.Kui AMLA eesistuja ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või on süüdi raskes väärkäitumises, võib nõukoguhaldusnõukogu (ükskõik kummas koosseisus) ettepaneku alusel võtta vastu rakendusotsuse AMLA eesistuja ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

3.Kui eesistuja peaks tagasi astuma või ei saa muul põhjusel oma tööülesandeid täita, täidab tema ülesandeid ase-eesistuja.

Artikkel 57

AMLA eesistuja kohustused

1.Eesistuja esindab AMLAt ning vastutab haldusnõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest, sealhulgas päevakorra koostamise, koosolekute kokkukutsumise ja juhatamise ning otsustatavate küsimuste päevakorda lisamise eest.

2.Eesistuja määrab viiele juhatuse liikmele nende ametiajaks AMLA pädevusala piires olevad konkreetsed vastutusvaldkonnad.

4. JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 58

Tegevdirektori ametisse nimetamine

1.Tegevdirektor võetakse tööle Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase ajutise teenistujana.

2.Tegevdirektor täidab oma töökohustusi liidu huvides ja sõltumatult mis tahes konkreetsetest huvidest.

3.Tegevdirektor juhib AMLAt. Tegevdirektor annab aru juhatusele. Ilma et see piiraks komisjoni või juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult, küsimata ega järgimata ühegi valitsuse või muu organi juhiseid.

4.Tegevdirektor valitakse Euroopa Liidu Teatajas ja vajaduse korral ka mujal ajakirjanduses või internetis avaldatud avatud valikumenetluse käigus ning valiku aluseks on saavutused ja tõendatult tipptasemel haldus-, eelarvealased ja juhtimisoskused. Komisjon teeb kahest tegevdirektori ametikohale kvalifitseeruvast kandidaadist koosneva nimekirja Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus.

5.Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab juhatus tema tegevust, võttes arvesse tema töö tulemuslikkust ning AMLA tulevasi ülesandeid ja probleeme. Esimeses lõigus nimetatud hinnangu alusel võib juhatus pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

Juhatus võib tegevdirektori ametist kõrvaldada komisjoni ettepaneku alusel.

6.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma teise ametiaja lõpus osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses.

Artikkel 59

Tegevdirektori ülesanded

1.Tegevdirektor vastutab AMLA igapäevase juhtimise eest ja püüab tagada ametis soolise tasakaalu. Täpsemalt täidab tegevdirektor järgmisi ülesandeid:

(a)täidab juhatuse vastuvõetud otsuseid;

(b)koostab ühtse programmidokumendi projekt ja esitab selle juhatusele pärast komisjoniga konsulteerimist;

(c)rakendab ühtset programmidokumenti ja annab juhatusele rakendamise kohta aru;

(d)koostab AMLA tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavand ja esitab selle juhatusele hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(e)koostab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest ning OLAFi juurdlustest tulenevate järelduste põhjal tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt juhatusele ja haldusnõukogu mõlemale koosseisule aru tegevuskava täitmise kohta;

(f)kaitseb liidu finantshuve, rakendades abinõusid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks, ilma et see piiraks OLAFi uurimispädevust; teeb selleks mõjusaid kontrolle, ja kui avastatakse eeskirjade eiramisi, nõuab valesti makstud summad tagasi ja rakendab vajaduse korral mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus-, sealhulgas rahalisi karistusi;

(g)koostab AMLA pettustevastane strateegia ja esitab see juhatusele heakskiitmiseks;

(h)koostab AMLA finantsreeglite projekti;

(i)koostab AMLA tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja täidab ameti eelarvet;

(j)koostab IT turvastrateegia ja rakendab seda, et tagada AMLA kogu arendatud või hangitud IT-taristu ning kõigi selle süsteemide ja teenuste piisav riskijuhtimine ja IT-turvalisuse piisav rahastamine;

(k)täidab AMLA iga-aastast tööprogrammi juhatuse kontrolli all;

(l)koostab ühtse programmidokumendi jaoks AMLA tulude ja kulude eelarvestuse projektivastavalt artiklile 66 ja täidab AMLA eelarvet vastavalt artiklile 67;

(m)koostab AMLA kogu tegevust käsitleva aruande kavandi, käsitledes eraldi jaos finants- ja haldusküsimusi.

2.Tegevdirektor võtab ka muid AMLA käesoleva määruse kohaseks toimimiseks vajalikke meetmeid, eelkõige võtab vastu ametisisesed haldusreeglid ja avaldab teateid.

3.Tegevdirektor otsustab, kas AMLA ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks on vaja paigutada üks või mitu töötajat ühte või mitmesse liikmesriiki. Enne kohaliku kontori loomise otsuse tegemist peab tegevdirektor saama selleks komisjoni, juhatuse ja asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja AMLA haldusülesannete dubleerimist. Asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega) sõlmitakse peakorterileping.

5. JAGU

VAIDLUSTUSNÕUKOGU

Artikkel 60

Vaidlustusnõukogu moodustamine ja koosseis

1.AMLA moodustab vaidlustusnõukogu, kus vaadatakse asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mille AMLA on teinud artiklites 20, 21 ja 22 sätestatud volituste täitmisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas sellised otsused on käesoleva määrusega menetluslikult ja sisuliselt vastavuses.

2.Vaidlustusnõukogu koosneb viiest hea reputatsiooniga liikmest, kellel on tõendatud teadmised asjaomases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sh järelevalvealane töökogemus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, ning kes ei ole ametisolevad AMLA töötajad ega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste, rahapesu andmebüroode ega muude riiklike või liidu institutsioonide, organite või asutuste ametisolevad töötajad, kes tegelevad käesoleva määrusega AMLA-le pandud kohustuste täitmisega. Vaidlustusnõukogul on piisavad vahendid ja teadmised, et hinnata käesoleva määruse kohaste volituste täitmist AMLA poolt.

3.Vaidlustusnõukogu teeb otsuseid häälteenamuse alusel, mille puhul viiest liikmest vähemalt kolm on otsuse poolt.

Artikkel 61

Vaidlustusnõukogu liikmed

1.Vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget nimetab pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldatud osalemiskutset ühekordse pikendamisvõimalusega viieaastaseks ametiajaks ametisse haldusnõukogu järelevalvekoosseis. Neid ei kohusta ükski juhis.

2.Vaidlustusnõukogu liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides ega tohi täita AMLAs muid tööülesandeid. Selleks esitavad nad avaliku kohustuste deklaratsiooni ja avaliku huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste huvide puudumise.

3.Vaidlustusnõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist ega kvalifitseerunud kandidaatide nimekirjast kõrvaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja haldusnõukogu järelevalvekoosseis teeb pärast komisjonilt ettepaneku saamist sellekohase otsuse.

Artikkel 62

Otsused, mille võib läbi vaadata

1.Vaidlustusnõukogule võivad artikli 6 lõike 1 ning artiklite 20, 21 ja 22 kohaste AMLA otsuste kohta esitada läbivaatamistaotluse füüsilised ja juriidilised isikud, kellele otsus on adresseeritud või keda see otseselt ja isiklikult puudutab.

2.Läbivaatamistaotlus koos põhjendustega esitatakse AMLA-le kirjalikult ühe kuu jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist läbivaatamist soovivale isikule või, kui seda ei ole tehtud, siis ühe kuu jooksul pärast sellest teadasaamise päeva.

3.Vaidlustusnõukogu esitab pärast läbivaatamistaotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi juhatusele uue otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. Juhatus võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse ja teeb viivitamatult uue otsuse. Uue otsusega tühistatakse algne otsus või asendatakse see kas sama või muudetud sisuga otsusega.

4.Lõike 2 kohaselt esitatud läbivaatamistaotlus ei peata otsuse täitmist. Juhatus võib vaidlustusnõukogu ettepanekul siiski peatada vaidlustatud otsuse täitmise, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

5.Vaidlustusnõukogu arvamus ja juhatuse käesoleva artikli kohane uus otsus peavad olema põhjendatud ning neist antakse pooltele teada.

6.AMLA võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse vaidlustusnõukogu kodukord.

Artikkel 63

Väljaarvamine ja taandamine

1.Vaidlustusnõukogu liikmed ei osale läbivaatamismenetluses, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud läbivaadatava otsuse tegemises.

2.Kui vaidlustusnõukogu liige leiab mõnel lõikes 1 nimetatud põhjusel või muul põhjusel, et ta ei peaks otsuse läbivaatamises osalema, annab ta sellest vaidlustusnõukogule teada.

3.Läbivaatamismenetluse osaline võib taotleda vaidlustusnõukogu liikme taandamist kõikidel lõikes 1 osutatud põhjustel või juhul, kui liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Sellist taandamistaotlust ei võeta vastu, kui kaebemenetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

4.Vaidlustusnõukogu teeb otsuse lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget vaidlustusnõukogus tema asendusliikmega.

IV PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 64

Eelarve

1.Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse AMLA tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.

2.AMLA eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad AMLA tulud järgmiste vahendite kombinatsioonist:

(a)liidu toetus, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse;

(b)artikli 65 kohased tasud, mille valitud ja valimata jäetud kohustatud isikud on maksnud artikli 5 lõike 1 punktides b ja c nimetatud ülesannete eest;

(c)liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus.

4.AMLA kulud hõlmavad personali töötasusid, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 65

Valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt nõutavad tasud

1.AMLA nõuab iga-aastast järelevalvetasu kõigilt artiklis 13 nimetatud valitud kohustatud isikutelt ning artikli 12 lõikes 1 loetletud kriteeriumidele vastatavatelt valimata jäetud kohustatud isikutelt, kellel jääb artikli 13 lõike 1 kohaste kriteeriumide täitmisest puudu üks liikmesriik. Tasudega kaetakse AMLA kulud, mis tulenevad järelevalveülesannetest ning millele viidatakse II peatüki 3. ja 4. jaos. Tasud ei tohi ületada kõnealuste ülesannetega seotud kulusid. Kui kõnealuseid kriteeriume mõnel aastal ei järgita, tehakse kahe järgmise aasta tasude arvutamisel vastavad kohandused.

2.Igalt lõikes 1 nimetatud kohustatud isikult nõutava tasu summa arvutatakse kooskõlas lõikes 6 nimetatud delegeeritud õigusaktis kehtestatud korraga.

3.Tasusid arvutatakse liidusisesel kõrgeimal konsolideerimistasemel.

4.Konkreetse kalendriaasta järelevalvetasu arvutamise aluseks on selliste valitud ja valimata jäetud kohustatud isikute, kellelt tasu nõutakse, otsese ja kaudse järelevalvega seotud kulud kõnealusel aastal. AMLA võib nõuda iga-aastase järelevalvetasu ettemaksmist, tuginedes mõistlikule eelarvestusele. AMLA võtab enne lõpliku tasumäära üle otsuse tegemist ühendust asjaomase finantsjärelevalve tegijaga tagamaks, et järelevalve oleks kõikide finantssektori kohustatud isikute puhul kulutõhus ja mõistlik. AMLA teavitab asjaomaseid finantssektori kohustatud isikuid iga-aastase järelevalvetasu arvutamise alustest. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas artiklis sätestatud tasude maksmise kohustuse saab siseriikliku õiguse alusel täitmisele pöörata ja kõik maksmisele kuuluvad tasud saavad makstud.

5.Käesolev artikkel ei piira finantsjärelevalve tegijate õigust nõuda siseriikliku õiguse kohaselt tasusid nende järelevalveülesannete eest, mida ei ole antud AMLA-le, või kulude eest, mis kaasnevad AMLAga tehtava koostöö, tema abistamise ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega kooskõlas asjaomase liidu õigusega.

6.Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu artikli 86 kohane delegeeritud õigusakt, kus on täpsustatud valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt lõike 1 kohaselt nõutava tasu arvutamise metoodika ja sissenõudmise kord. Individuaalsete tasude summa arvutamise metoodika väljatöötamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

(a)liidusisesel kõrgeimal konsolideerimistasemel asuva kohustatud isiku aastane kogukäive või sellele vastav sissetulekuliik vastavalt asjaomastele raamatupidamisstandarditele;

(b)kohustatud isikule omane rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiprofiil kooskõlas artikli 12 lõikes 5 nimetatud metoodikaga;

(c)kohustatud isiku tähtsus ühe või mitme liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse seisukohalt;

(d)valimata jäetud kohustatud isikult punkti a kohase sissetuleku või käibe alusel nõutav tasu, mis ei tohi olla suurem kui 1/5 sama sissetuleku või käibega valitud kohustatud isikult nõutavast tasust.

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktid vastu 2025. aasta 1. jaanuariks.

Artikkel 66

Eelarve koostamine

1.Tegevdirektor koostab igal aastal AMLA järgmise eelarveaasta kulude ja tulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu, ning edastab selle juhatusele.

2.Juhatus võtab kõnealuse projekti alusel vastu AMLA järgmise eelarveaasta esialgse tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3.AMLA tulude ja kulude eelarvestuse lõplik projekt esitatakse iga aasta 31. jaanuariks komisjonile.

4.Komisjon esitab eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

5.Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab üldeelarve kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad AMLA toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu AMLA ametikohtade loetelu.

8.Juhatus võtab AMLA eelarve vastu. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

Artikkel 67

Eelarve täitmine

1.Tegevdirektor täidab AMLA eelarvet, järgides säästlikkuse, tõhususe, tulemuslikkuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

2.Tegevdirektor saadab eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal kogu asjaomase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

Artikkel 68

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.AMLA peaarvepidaja edastab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt eelarveaasta n+1 1. märtsiks aasta n esialgse raamatupidamisaruande.

2.AMLA saadab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Komisjoni peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande.

3.Kui kontrollikoda on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 52 artikli 246 kohaselt esitanud oma tähelepanekud AMLA esialgse raamatupidamisaruande kohta, esitab juhatus AMLA raamatupidamise lõpliku aastaaruande kohta oma arvamuse.

4.Peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale n + 1 aasta 1. juuliks.

5.Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud AMLA lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas n +1 aasta 15. novembriks.

6.Tegevdirektor saadab kontrollikojale selle tähelepanekute kohta vastuse n + 1 aasta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

7.Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, et eelarveaastat n käsitlev eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

8.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n + 2 aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 69

Finantsreeglid

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu AMLA suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei tohi lahkneda komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/715 sätestatust, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik AMLA toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 70

Pettustevastased meetmed

1.Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse AMLA suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määruse (EL) 2019/715 artiklit 86.

2.AMLA ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjaomased sätted, mida kohaldatakse kõigi ameti töötajate suhtes.

3.Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja rakendusaktides on sõnaselgelt sätestatud, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha AMLA poolsest rahastamisest kasu saajate juures kohapealseid kontrolle.

Artikkel 71

IT-turvalisus

1.AMLA seab tegevdirektori tasandil sisse asutusesisese IT-juhtimise süsteemi, mis hõlmab IT-eelarve koostamist ja haldamist ning millega tagatakse, et juhatusele esitatakse kohaldatavate IT-turvalisuse reeglite ja standardite järgimise kohta korrapäraselt aruandeid.

2.AMLA tagab, et IT-turvalisuse jaoks eraldatakse otse ja läbipaistvalt vähemalt 10% ameti IT-kuludest. See minimaalset kulu käsitlev nõue võib hõlmata Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) jaoks mõeldud toetust.

3.CERT-EU teenuseid kasutades seatakse sisse piisav IT-turvalisusega seotud järelevalve, avastamise ja reageerimise teenistus. Suurtest intsidentidest tuleb nende avastamisele järgneva 24 tunni jooksul teavitada CERT-EUd ja komisjoni.

Artikkel 72

Aruandekohustus ja aruandlus

1.AMLA annab käesoleva määruse rakendamisest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.AMLA esitab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise aruande, sealhulgas teave artiklis 66 nimetatud järelevalvetasude struktuuri ja suuruse kavandatava muutmise kohta, kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. AMLA eesistuja esitab aruande avalikult Euroopa Parlamendile.

3.Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb AMLA eesistuja parlamendi pädevate komisjonide korraldataval ärakuulamisel, kus käsitletakse ameti ülesannete täitmist.

4.AMLA vastab Euroopa Parlamendi esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult.

V PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

PERSONAL

Artikkel 73

Üldsäte

1.Kõigis küsimustes, mida käesolev määrus ei hõlma, kohaldatakse AMLA töötajate suhtes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud õigusnorme.

2.Erandina lõikest 1 võrdsustatakse AMLA eesistuja ja artiklis 53 osutatud viis juhatuseliiget vastavalt Euroopa Liidu Üldkohtu liikme ja kohtusekretäriga seoses töötasude ja pensionieaga, mis on kindlaks määratud nõukogu määruses (EL) 2016/300. 53 ). Käesoleva määruse või määrusega (EL) 2016/300 hõlmamata küsimustes kohaldatakse analoogia alusel personalieeskirju ja teenistustingimusi.

3.Juhatus võtab komisjoni nõusolekul ja personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras vastu vajalikud rakendusmeetmed.

4.AMLA võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid, kaasa arvatud rahapesu andmebüroode delegaadid.

5.Juhatus võtab vastu liikmesriikidest AMLAsse lähetatud töötajaid käsitlevad normid ja ajakohastab neid, kui vaja. Eelkõige peavad need normid sisaldama selliste lähetustega seotud rahastamiskorda, sealhulgas kindlustus ja koolitus. Kõnealustes normides tuleb arvestada sellega, et töötajad lähetatakse ja neid kasutatakse AMLA töötajatena. Normid hõlmavad lähetamise tingimusi käsitlevaid sätteid. Vajaduse korral püüab juhatus tagada kooskõla koosseisuliste töötajate lähetuskulude hüvitamise suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Artikkel 74

Privileegid ja immuniteedid

AMLA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

Artikkel 75

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.Haldusnõukogu ja juhatuse liikmetel, kõigil AMLA töötajatel, sh liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel AMLA heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ja [palun lisada järgmise rahapesuvastase direktiivi number, COM(2021)423] artiklile 50 ning seda isegi pärast AMLA juures töötamise lõppu.

2.Juhatus tagab, et isikute suhtes, kes osutavad AMLA ülesannetega seotud teenuseid kas otseselt või kaudselt, alaliselt või ajutiselt, sh ametnikud ja muud juhatuse antud volitustega või avaliku sektori asutuste ja rahapesu andmebüroode määratud isikud, kohaldatakse lõikes 1 sätestatutega samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

3.AMLA-l lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks artikli 1 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riiklike ja liidu asutuste ja organitega, kui kõnealused õigusaktid võimaldavad finantsjärelevalve tegijatel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avaldamise kooskõlas liidu asjaomase õigusega.

4.AMLA kehtestab lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamiseks praktilise korra.

5.AMLA kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444. 54

Artikkel 76
Julgeolekunormid salastatud teabe ja tundliku salastamata teabe kaitse kohta

1.AMLA võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 55 ja (EL, Euratom) 2015/444. AMLA julgeolekunormid peavad hõlmama muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta. Juhatus võtab AMLA julgeolekunormid vastu pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud.

2.Halduskokkulepete sõlmimine salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega või sellise kokkuleppe puudumise korral ELi salastatud teabe erakorraline ühekordne avaldamine nimetatud asutustele toimub üksnes komisjoni eelneval loal.

2. JAGU

KOOSTÖÖ

Artikkel 77

Koostöö Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga

1.AMLA seab sisse ja säilitab tiheda koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.

2.Selliste artikli 43 kohaste suuniste ja soovituste koostamisel, millel on oluline mõju isikuandmete kaitsele, teeb AMLA tihedat koostööd määrusega (EL) 2016/679 asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas.

Artikkel 78

Koostöö muude kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega 

1.Artiklis 5 loetletud kohustuste täitmiseks teeb AMLA vajaduse korral koostööd ka muude kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega.

2.Vajaduse korral sõlmib AMLA lõikes 1 nimetatud asutustega vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse üldtingimused koostööks ja teabevahetuseks seoses liidu õiguse kohaste järelevalveülesannete täitmisega valitud kohustatud isikute üle.

3.AMLA tagab tõhusa koostöö ja teabevahetuse kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi kuuluvate finantsjärelevalve tegijate ja lõikes 1 nimetatud muude kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahel, sh seoses artiklis 11 nimetatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasis oleva teabe ja andmete kättesaadavusega.

Artikkel 79

Koostöö avaliku ja erasektori partnerluse raames

Kui see on II peatüki 3. ja 6. jaos nimetatud ülesannete täitmiseks vajalik, võib AMLA osaleda olemasolevates koostöökokkulepetes, mille järelevalveasutused või rahapesu andmebürood on sõlminud ühes või mitmes liikmesriigis ning mis hõlmavad muu hulgas koostööd ja teabevahetust nimetatud asutuste ja valitud kohustatud isikute vahel. AMLA osalemiseks on vajalik sellise kokkuleppe sõlminud asjaomase riikliku asutuse nõusolek.

Artikkel 80

Koostöö OLAFi, Europoli, Eurojust ja Euroopa Prokuratuuriga

1.AMLA võib sõlmida koostöökokkulepped õiguskaitse ja õigusalase koostöö valdkonnas tegutsevate liidu institutsioonide, detsentraliseeritud asutuste ja muude liidu organitega. Need koostöökokkulepped võivad olla strateegilised või tehnilised ning nende eesmärk on eelkõige pooltevahelise koostöö ja teabevahetuse hõlbustamine. Koostöökokkulepped ei tohi olla isikuandmete edastamise lubamise aluseks ega olla liidu või selle liikmesriikide jaoks siduvad.

2.AMLA seab sisse ja säilitab tihedad suhted OLAFi, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga. Selleks kinnitab AMLA töökorralduse koostöö tegemiseks OLAFi, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga. Koostöösuhete eesmärk on eelkõige tagada teabe vahetamine liidu ees seisvate, rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtude ja suundumuste kohta.

Artikkel 81

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.Ilma et see mõjutaks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjaomaseid pädevusi, võib AMLA käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid kolmandates riikides tegutsevate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega, kellel on regulatiivsed, järelevalve- ja rahapesu andmebüroo volitused, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide valitsustega. Sellised kokkulepped ei tohi tekitada liidule ega selle liikmesriikidele juriidilisi kohustusi ega takistada liikmesriike ega nende pädevaid asutusi sõlmimast kõnealuste kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid.

2.Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike tavade kehtestamiseks liidus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise koordineerimise ja koostöö edendamiseks võib AMLA välja töötada näidishalduskokkuleppe. Avaliku sektori asutused ja rahapesu andmebürood püüavad sellist näidiskokkulepet igati järgida.

3.Kui liidu avaliku sektori asutuste ja rahapesu andmebüroode suhtlus kolmandate riikide ametiasutustega on seotud AMLA artikli 5 kohaste ülesannetega, täidab amet sellise suhtluse hõlbustamises vajaduse korral juhtivat rolli. See ei tohi piirata pädevate asutuste ja kolmandate riikide asutuste korrapärast suhtlust.

4.AMLA panustab oma volituste piires vastavalt käesolevale määrusele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele liidu huvide ühisesse, ühtsesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindamisse rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas aidates komisjoni rahapesuvastase töökonna liikmesusega seotud ülesannetes ning toetades rahapesu andmebüroode Egmonti rühma tööd ja eesmärkide saavutamist.

3. JAGU

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 82

Dokumentide kättesaadavus

1.AMLA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.Otsuste kohta, mille AMLA on teinud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel, võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustel esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

3.Dokumentidega tutvumise õigus ei hõlma järgmist konfidentsiaalset teavet:

(a)teave või andmed, mida AMLA, finantsjärelevalve tegijad või kohustatud isikud on hankinud artikli 5 lõikes 2 ja II peatüki 3. jaos nimetatud ülesannete täitmise ja tegevuse käigus;

(b)AMLA enda ja rahapesu andmebüroode operatiivandmed või nendega seotud teave, mis on AMLA valduses artikli 5 lõikes 5 ja II peatüki 6. jaos nimetatud ülesannete täitmise ja tegevuse tõttu.

4.Järelevalvemenetlusega seotud konfidentsiaalset teavet, millele on viidatud lõike 3 punktis a, võib siiski osaliselt või täielikult avaldada asjaomase järelevalvemenetluse osalistest kohustatud isikutele, võttes arvesse teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Teabega tutvumise õigus ei hõlma AMLA ega finantsjärelevalve tegijate sisedokumente ega nendevahelist kirjavahetust.

5.Juhatus võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu praktilised meetmed ja järelevalvemenetlustega seotud teabe avaldamise reeglid.

Artikkel 83

Üldine keelte kasutamise kord

1.AMLA suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1.

2.AMLA sisese keelte kasutamise korra üle otsustab juhatus ning kõnealune kord on kooskõlas keelte kasutamise korraga otsese järelevalve tegemisel, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 27.

3.AMLA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, mis on asutatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94. 56  

Artikkel 84

Andmekaitse

1.Käesoleva määruse alusel toimuvat isikuandmete töötlemist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, nagu on sätestatud [palun lisada järgmise rahapesuvastase direktiivi number, COM(2021)423] artiklis 53 ja [palun lisada järgmise rahapesuvastase määruse number, COM(2021)420] artiklis 55, peetakse vajalikuks avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või AMLA avaliku võimu teostamiseks vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 5 ning määruse 2016/679 artiklile 6.

Selliste artikli 43 kohaste suuniste ja soovituste koostamisel, millel on oluline mõju isikuandmete kaitsele, konsulteerib AMLA määrusega (EL) 2018/1725 asutatud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kui on saanud komisjonilt selleks loa. AMLA võib selliste suuniste ja soovituste koostamisel kutsuda vaatlejaks ka riiklikud andmekaitseasutused.

2.Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 kohaselt võtab AMLA vastu sise-eeskirjad, millega võib piirata andmesubjektide õigusi, kui see on vajalik [rahapesuvastase direktiivi] artiklis 53 ja [rahapesuvastase määruse] artiklis 55 nimetatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 85

AMLA vastutus 

1.Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab AMLA kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

2.Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust AMLA ees reguleeritakse ameti töötajate suhtes kohaldatavate asjaomaste sätetega.

Artikkel 86

Delegeeritud õigusaktid

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklites 25 ja 65 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [palun lisada kuupäev: kuus kuud käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 25 ja 65 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtteid järgides iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks nii Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artiklite 25 ja 65 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Artikkel 87

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad AMLA-le selle asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning AMLA asukohaliikmesriigis AMLA töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, määratakse kindlaks AMLA ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

2.AMLA asukohaliikmesriik loob AMLA nõuetekohaseks toimimiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 88

Hindamine ja läbivaatamine

3.Hiljemalt 31. detsembriks 2029 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon AMLA tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel, ülesannete täitmisel ja asukoha suhtes kooskõlas komisjoni suunistega. Hindamisel vaadeldakse eelkõige järgmist:

(a)kas on vaja muuta AMLA volitusi ja selliste võimalike muudatuste rahalised tagajärjed;

(b)AMLA kõigi järelevalvetoimingute ja -ülesannete mõju liidu kui terviku huvidele ning konkreetsemalt alljärgneva tulemuslikkus:

i)valitud kohustatud isikute otsese järelevalvega seotud järelevalveülesanded ja -tegevus;

ii)valimata jäetud kohustatud isikute kaudne järelevalve;

iii)muude kohustatud isikute kaudne järelevalve;

(c)rahapesu andmebüroode toetamise ja koordineerimisega seotud tegevuse mõju, eelkõige rahapesu andmebüroode poolt tehtud piiriüleste toimingute ja tehingute ühisanalüüside koordineerimise mõju;

(d)AMLA erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

(e)juhtimiskorra asjakohasus, sealhulgas juhatuse koosseis ja hääletamisreeglid ning juhatuse suhted haldusnõukoguga;

(f)AMLA kulutasuvus, mis esitatakse asjakohasel juhul eri rahastamisallikate kaupa;

(g)AMLA otsuste vaidlustamise mehhanismi tulemuslikkus ning AMLA suhtes kohaldatava sõltumatuse ja aruandluskorra tulemuslikkus;

(h)AMLA ja muude kui rahapesuvastaste asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse korra tulemuslikkus;

(i)AMLA ja liidu teiste järelevalveasutuste ja -organite, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve, Europoli, Eurojusti, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vaheline suhtlus;

(j)AMLA järelevalve- ja sanktsioneerimisvolituste tulemuslikkus;

(k)järelevalveasutuste järelevalvetavade osas saavutatud tulemuslikkus ja ühtsustamine ning AMLA roll selles.

4.Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

(a)AMLA-l on oma ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid;

(b)AMLA-le on vaja anda täiendavaid järelevalveülesandeid ka seoses finantssektoriväliste kohustatud isikutega , määrates vajaduse korral kindlaks, mis liiki kohustatud isikuid peaksid täiendavad järelevalveülesanded hõlmama;

(c)on vaja anda AMLA-le rahapesu andmebüroode töö toetamise ja koordineerimisega seotud lisaülesandeid;

(d)AMLA-le on vaja anda täiendavaid karistuste määramise volitusi.

5.Iga teise hindamise käigus vaetakse ka AMLA saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas ameti tegevuse jätkamine on neid eesmärke, volitusi ja ülesandeid silmas pidades endiselt põhjendatud.

6.Aruanne ja vastavalt vajadusele kõik kaasnevad ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 89

Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 teine lõik jäetakse välja;

(b)lõike 5 punkt h jäetakse välja.

2)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 1a jäetakse välja;

(b)punkti 2 alapunkt iii jäetakse välja.

3)Artikli 8 lõike 1 punkt l jäetakse välja.

4)Artiklid 9a ja 9b jäetakse välja.

(5)Artikli 17 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib AMLA, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjaomased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes, vastu finantsasutusele [?] adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

AMLA otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohaselt esitatud ametliku arvamusega.

(6)Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui pädev asutus ei järgi AMLA otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohalduvaid nõudeid, võib AMLA, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu asjaomasele finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.“

(7)Artikli 33 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

(8)Artikli 40 lõikesse 1 lisatakse punkt g järgmises sõnastuses:

„(g) üks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust.“

(9)    Artikli 81 lõige 2b jäetakse välja.

Artikkel 90

Määruse (EL) nr 1094/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1094/2010 muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 1 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.

2)Artikli 40 lõikesse 1 lisatakse punkt f järgmises sõnastuses:

„(f) üks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust.“

3)Artikli 54 lõige 2a jäetakse välja.

Artikkel 91

Määruse (EL) nr 1095/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1095/2010 muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 1 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.

2)Artikli 40 lõikesse 1 lisatakse punkt f järgmises sõnastuses:

„(f) üks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust.“

3)Artikli 54 lõige 2a jäetakse välja.

Artikkel 92

AMLA tegevuse algus

Komisjon vastutab AMLA asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet alustab tegevust ehk kooskõlas artikliga 93 1. jaanuaril 2024. aastal. Selleks:

(a)võib komisjon määrata ajutiseks tegevdirektoriks komisjoni ametniku, kes täidab asjaomaseid kohustusi, kuni AMLA on ise suuteline oma eelarvet täitma, juhatus on tegevdirektori artikli 58 kohaselt ametisse nimetanud ja tegevdirektor on oma ametisse asunud;

(b)erandina artikli 53 lõikest 4 ja kuni artiklis 58 osutatud otsuse vastuvõtmiseni on ajutisel tegevdirektoril ametisse nimetaja volitused;

(c)komisjon võib pakkuda AMLA-le abi eelkõige seeläbi, et lähetab komisjoni ametnikke täitma AMLA ülesandeid ajutise tegevdirektori või tegevdirektori juhtimisel;

(d)ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi AMLA eelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib pärast AMLA ametikohtade loetelu vastuvõtmist sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

Artikkel 93

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Artikleid 1, 4, 38, 42, 43, 44, 46, 56, 58, 86 ja 87 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb: 

✓ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 57  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid 

1.4.2.Erieesmärgid 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

✓ Piiratud kestusega

◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA

◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

✓ Piiramatu kestusega

◻ Järkjärguline rakendamine ajavahemikul 2023–2025,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viis(id) 58

✓ Eelarve otsene täitmine komisjoni

◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

✓ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

✓ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud organitele;

◻    avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele piisavate finantstagatistega määral;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

Miljonites eurodes (kolme komakohaga): jooksevhindades

Miljonites eurodes (kolme komakohaga): jooksevhindades

Miljonites eurodes (kolme komakohaga): 2021. a püsivhindades

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringutega, lisades vajaduse korral veel assigneeringuid, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Miljonites eurodes (kolme komakohaga):

3.2.2.Hinnanguline mõju AMLA assigneeringutele 

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

✓    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolme komakohaga): jooksevhindades

3.2.3.Hinnanguline mõju AMLA personalile 

3.2.3.1.Kokkuvõte 

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

✓    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolme komakohaga): jooksevhindades – ainult liidu rahastatav osa

Personalivajadused (täistööajale taandatud): liidu eelarvest ja tasudest rahastatavad ametikohad kokku

Eeldatakse, et kogu 2023. aastal tööle võetud personal töötab kuus kuud. Värbamine algas enne AMLA asutamist, nii et lepingud võib allkirjastada kohe pärast asutamist. Samuti eeldatakse, et 2024. aastal tööd alustavad 20 TA ametikoha esindajat töötavad kogu aasta. Nende värbamine toimub 2023. aastal. Muu lisapersonal värvatakse eeldatavasti aasta jooksul ja seetõttu arvestatakse nende kuludeks poolte ametikohtade kulud. Täispersonalini peaks seega jõutama 2026. aasta keskpaigaks.

Euroopa Pangandusjärelevalvest ümberpaigutamise andmed

Personalivajadused (täistööajale taandatud):

Eraldisi Euroopa Pangandusjärelevalve personali jaoks (ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad ja eraldised lepinguliste töötajate jaoks) vähendatakse 4 ajutise teenistuja (AD7) ja 4 lepingulise töötaja (FGIV) võrra, sest Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise raames EBA-le määratud rahapesuvastaste ülesannete täitmise võtab üle AMLA.

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

✓    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe komakohaga)

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

✓    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. 70

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandatelt isikutelt saadavat kaasrahastust.

✓    Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastust, mille hinnanguline summa on järgmine:

Miljonites eurodes (kolme komakohaga)

 
Hinnanguline mõju tuludele

✓    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    muudele tuludele

◻ Palun märkida, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkida, milliseid kulude eelarveridasid see mõjutab.

Esitada tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

LISA. EELDUSED

1. Üldised eeldused

AMLA

I jaotis. Personalikulud

Allpool selgitatud personalivajadustel põhinevate personalikulude arvutamisel on lähtutud järgmistest eeldustest:

·AMLA juriidilise asutamise kuupäev on käesoleva määruse jõustumise kuupäev (tõenäoliselt 2023. aasta esimeses pooles), aga 2023. aastal ei tegele amet veel operatiivtegevusega, vaid ainult ülesehitamisega seotud haldusülesannetega. 2023. aastal tööle võetavad 18 inimest on ainult haldus- ja personalitöötajad.

·Kõigi valitud ettevõtjate otsene järelevalve algab 2026. aastal, mistõttu peavad 2025. aasta lõpuks olemas olema selleks vajalikud 100 töötajat.

·2025. aasta keskpaigaks saavad valitud ettevõtjad, kelle üle hakatakse tegema otsest järelevalvet, ja otsustatud, kui suurt tasu/lõivu neilt nõuda, kusjuures seda küsitakse enamatelt ettevõtjatelt kui saab olema otsese järelevalve all. 2026. aastast alates peaks AMLA põhirahastus tulema tasudest/lõivudest.

·Muu operatiivtegevusega, mis ei ole otsene järelevalve, alustab AMLA 2024. aastal järk-järgult, värvates selleks vajaliku personali kolme aasta jooksul, nii et kõik selleks vajalikud inimesed peaksid olemas olema 2026. aasta lõpuks. 2026. aasta jooksul värvatud personal hakkab tegelema finantssektoriväliste ettevõtjate kaudse järelevalvega ning rahapesu andmebüroode toetamisega. Niisiis on 2027. aasta esimene, mil AMLA-l on kogu aasta jooksul tööl kogu ettenähtud personal.

·2023., 2024., 2025. ja 2026. aastal värvatud personaliga seotud kulud on arvestatud vaid kuue kuu kohta, kuna eeldatakse, et nende töölevõtmisega läheb aega, aga 2024. aasta alguses tööle asuva 20 inimese kulud on eelarvestatud 12 kuu peale, sest nende värbamine toimub 2023. aastal.

·Ajutisele teenistujale kulub 2021. aasta hindades aastas keskmiselt 152 000 eurot, lepingulisele töötajale 82 000 eurot ja lähetatud riiklikule eksperdile 86 000 eurot, kusjuures kõik need summad sisaldavad 25 000 euro ulatuses taristukulusid (hooned, IT jne). 2023. aastast alates on neid indekseeritud 2% aastas, et finantsselgitus kajastaks jooksevhindu.

·Positiivset ega negatiivset korrektsioonikordajat ei kasutata, sest AMLA asukohariiki ei ole teada (komisjon ei märgi uue ameti loomise ettepanekus kunagi asukohta).

·Tööandjapensioni sissemaksed ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate eest lähtuvad 2021. aasta keskmistes standardkuludes sisalduvatest standardsetest põhipalkadest, mis on vastavalt 96 724 ja 54 200 eurot (taas indekseerituna 2%ga aastas alates 2023. aastast, et saada jooksevhinnad).

II jaotis. Taristu- ja tegevuskulud

Kulude arvutamisel korrutati töötajate arv aastast töötatud ajaga ja standardse taristukuluga ehk 25 000 eurot pluss 2500 eurot personaliliikme kohta 73 muude halduskulude katteks (mõlemad summad 2021. aasta hindades ja indekseeritud jooksevhindadeks).

Ent esimesel tegevusaastal (2024) tuleb üürida AMLA täispersonali jaoks sobivad kontoriruumid. Seepärast on tavapärastele taristukuludele (25 000 eurot 82,5 täistööajale taandatud töötaja kohta) lisaks arvestatud 2 miljonit eurot (jooksevhindades) üüriks ja võimalikeks hoone sisseseade kuludeks.

Komisjon

Uute asutuste loomise hiljutistest kogemustest nähtub, et 2023. ja 2024. aastaks on AMLA kiireks ja tõhusaks ülesehitamiseks vaja kindlaks perioodiks 12-liikmelist rakkerühma (8 AD ametnikku ja 4 lepingulist töötajat: ajutine tegevdirektor komisjonist ning personali-, IT-, rahandus- ja hankespetsialistid). Need inimesed saadakse Euroopa Komisjoni sisese ümberpaigutamise tulemusena. Kuna rakkerühm on ajutine, peab osa (praeguse hinnangu kohaselt 4) selle liikmeid olema lepingulised töötajad. Vajalikud on tööreisid, eriti pärast seda, kui AMLA alustab 2024. aastal tegevust oma asukohas. Rakkerühma liikmete kuludeks on arvestatud 2021. aasta keskmise alusel 152 000 eurot ametniku kohta (sh hoone ja IT-kulud ehk taristukulud) ja 82 000 eurot lepingulise töötaja kohta.

2. Konkreetne teave

Personali suurus

AMLA täispersonaliks (vt ettepanekuga kaasas oleva mõjuhinnangu 5. lisa) on kavandatud 250 inimest, kellest 100 on ette nähtud teatavate kohustatud isikute otseseks järelevalveks. Kui aga AMLA hakkab asuma ELi mõne olemasoleva asutuse lähedal, kellega ta saab kasutada ühiseid tugifunktsioone, võib täispersonal olla veidi alla 250. Sellisel juhul tuleb finantsselgitust õigusloome käigus muuta.

Otsese järelevalve jaoks kavandatud inimeste arv (100) tuleneb hinnangust, et AMLA peaks tegema otsest järelevalvet 12–20 ettevõtja üle ning neist igaühe jaoks peaks vaja olema 5–8 inimest. Peaaegu kõik need 100 inimest hakkavad tööle liikmesriikides, mitte AMLA asukohas, sest nad juhivad ühiseid järelevalvemeeskondi, kus osalevad ka riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate personaliliikmed.

150 inimest, kes otsese järelevalvega ei tegele, on minimaalne arv töötajaid, keda oleks vaja selleks, et saaks täidetud AMLA kõik ülesanded. Seda on oluliselt vähem kui 2020. aasta keskmine kolmes Euroopa järelevalveasutuses. 150 töötajat, kes AMLAs otsese järelevalvega ei tegele, saab jagada järgmiste tegevuste vahel:

·juhatus, tegevdirektor ja eesistuja (7 TT);

·keskne haldus- ja tugipersonal (eelarve, hanked, personal, IT, juriidika jms);

–finantssektori kaudne järelevalve (järelevalve riiklike järelevalve tegijate üle ja koordineerimine);

–finantssektoriväline kaudne järelevalve (järelevalve riiklike järelevalve tegijate üle ja koordineerimine);

·rahapesu andmebüroode tegevuse toetamine ja koordineerimine.

AMLA asutamise määruse eelnõus on ette nähtud, et juhatusse kuulub 5 liiget ja eesistuja. Nemad ei ole AMLA alalised personaliliikmed, vaid täistööajaga sõltumatud ametnikud. Euroopa järelevalveasutuste kogemuse alusel võib öelda, et keskse haldus- ja tugipersonali suurus peaks olema hinnanguliselt 20 inimest (vähem, kui tugiteenused on mõne teise asutusega kahasse). Ülejäänud 123 inimese täpne paigutus jäetakse AMLA enda otsustada, aga hinnanguliselt peaks umbes 70 inimest (TT) tegelema finantssektori kaudse järelevalvega (see on oluline tasude/lõivude seisukohast).

III jaotis. Tegevuskulud

Kulude hindamisel lähtuti järgmistest üldeeldustest.

·Tõlkekulud täisvõimsusel tegutsemise ajal on hinnanguliselt veidi üle 0,5 miljoni euro aastas 2021. aasta hindades, mis on indekseeritud jooksevhindadeks. 2024. ja 2025. aasta kulud eeldatakse olevat vastavalt 50 ja 75% sellest.

·Üleminekuaja IT-kulud hõlmavad ühekordseid IT süsteemide AMLAsse üleviimise kulusid ja muid IT alustamiskulusid ning need eeldatakse olevat 2023. aastal 1 miljon eurot ja 2024. aastal 400 000 (mõlemad 2021. aasta hindades).

·Kohapealse järelevalve kulud on 2500 eurot inimese kohta ühel külastusel. Tööreiside eelarve (2 mln eurot 2021. aasta hindades) täisvõimsusel töötamise ajal (st alates 2027. aastast) hõlmab 800 eraldi külastust. 2024. aastal on tööreiside eelarve sellest 50% ja 2025. aastal 75%.

·Kohtukulud on seotud välise nõustaja kasutamisega kohtuvaidluste puhul, mil otsese järelevalve all olev ettevõtja kaebab kohtusse talle adresseeritud otsuse, tasusid/lõivusid maksma pidav ettevõtja ei ole nõus nende suurusega või kui AMLA leiab, et riiklik järelevalve tegija ei saa järelevalvega hakkama ja tahab tema järelevalvepädevuse endale võtta. Aastased kohtukulud täisvõimsusel tegutsemise ajal on hinnanguliselt 0,75 miljonit aastas (2021. aasta hindades).

AMLA võtab Euroopa Pangandusjärelevalvelt üle rahapesuvastase andmebaasi, mille pangandusjärelevalve pidi määruse (EL) 2019/2175 (Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise määrus) kohaselt koostama (vt Euroopa Pangandusjärelevalve määruse artikkel 9a ja finantsselgituse punkt 1.5.5). Selle kohaselt anti rahapesuvastane pädevus koos 8 asjaomase ametikohaga Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalvele selliste lisavolituste andmise ettepaneku (COM(2018 646 final) finantsselgituses oli komisjon ette näinud volitustega kaasnevad 0,53 miljonit eurot liidu eelarvest igaks aastaks (see kattis Euroopa järelevalveasutuste segarahastuse tõttu 40% kogukuludest). See rahastus (sobivalt indekseerituna) antakse edaspidi AMLA-le.

Samuti võtab AMLA komisjonilt üle rahapesu andmebüroode sidevõrgu FIU.net majutamise. Selle annab Europol 2021. aastal üle komisjonile, aga ainult ajutiselt, kuni AMLA saab seda alaliselt ise tegema hakata. FIU.net-i majutamise kulud (v.a üleandmisega seotud kulud) hõlmavad sisuliselt IT-kulusid (rahapesu andmebüroode tundliku teabe piiriüleseks edastamiseks mõeldud turvalise riist- ja tarkvara hooldus). FIU.net-i majutamine maksab komisjoni jaoks umbes 2 miljonit eurot aastas, aga see on konservatiivne hinnang, mis hõlmab vaid turvalise süsteemi tagamist. AMLA peab süsteemi võimestikku laiendama, et rahapesu andmebüroodel oleksid teabevahetuseks tulemuslikud tööriistad. Seetõttu on FIU.net-i majutamise kuludeks prognoositud 3 miljonit eurot (2021. aasta hindades), millest 2 miljonit (jooksevhindades) vastab ELi eelarve säästudele, mis tulenevad FIU.net-i komisjonilt AMLA-le üleandmisest 2025. aasta keskel (varaseim aeg, mil selline üleandmine oleks reaalselt võimalik).

Tasudest/lõivudest saadav tulu

Tasudest/lõivudest on kavas rahastada AMLA kulusid finantssektorit hõlmava otsese ja kaudse järelevalve peale. I ja II jaotisega seoses on nende kahe tegevuse jaoks ettenähtud täispersonal täistööaja ekvivalendina 192 inimest. Kõik siin esitatud kulud on III jaotise kulud (v.a FIU.net-i tegevus ning 20% tõlke-, tööreiside ja kohtukuludest). Täiskoormusel aastal on need kulud III jaotise 9 miljonist eurost 4,9 miljonit (mõlemad summad jooksevhindades). Üldiselt on käesoleva hinnangu kohaselt oodata tasudest laekuvat tulu umbes 40 miljonit aastas (täisvõimsusel töötamisel), mis on umbes 75% AMLA kuludest, mis tähendab, et liidu eelarve kanda jääb vaid veidi üle 13,3 miljoni euro.

Tegeliku toimise esimeseks kaheks aastaks (2024 ja 2025) tasude/lõivude laekumist ette nähtud ei ole, sest AMLA neid kehtestada veel ei saa. AMLA tegevuse esimesed poolteist aastat kulub nende ettevõtjate valimisele, kellelt tasusid/lõive nõudma hakatakse. Nende nimekiri avaldatakse 2025. aasta augustis ja ettemaksuarved 2026. aasta eest saadetakse laiali kohe pärast seda. Kõnealuste eelduste lõpptulemus on see, et AMLA kulu liidu eelarve jaoks (v.a komisjoni ajutine rakkerühm, mis tuleb AMLA ülesehitamiseks luua) on 2023. aastal veidi üle 1 miljoni euro, 2024. aastal veidi alla 16 miljoni, 2025. aastal 30 miljonit, 2026. aastal 12,8 miljonit ja 2027. aastast alates veidi üle 13 miljoni.

N aasta rahastamiskõlblike kuludele vastavad tasud/lõivud kogutakse N aasta eelarveprojekti alusel kokku N − 1 aastal. Kui tegelik otsese järelevalve kulu on eelarvesse kantust suurem või väiksem, tuleks järgmise aasta eest küsitavaid tasusid/lõivusid vastavalt korrigeerida.

AMLA asutamise määruse eelnõu kohaselt ei kuulu tasude/lõivude maksmise kohustusega kohustatud isikute hulka finantssektorivälised kohustatud isikud ning finantssektori ettevõtjad, kellelt tasusid/lõivusid nõudma hakatakse, valib delegeeritud õigusaktiga välja komisjon.

Alltoodud tabelis on kokkuvõte AMLA tasudest/lõivudest saadava tulu muutumisest aastate lõikes.

(1)    Europol, „From suspicion to action: Converting financial intelligence into greater operational impact“, 2017.

(2)    Komisjoni teatis „ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine“ (COM/2019/360 final), komisjoni aruanne ELi krediidiasutustega seotud hiljutiste väidetavate rahapesujuhtumite hindamise kohta (COM/2019/373 final) ja teised aruanded.

(3)    COM(2020) 605 final.

(4)    Komisjoni teatis tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks 2020/C 164/06; C/2020/2800; ELT C 164, 13.5.2020, lk 21–33. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020XC0513(03) .

(5)    Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioon „Liidu terviklik poliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud hiljutised arengud“ (2020/2686(RSP), P9_TA(2020)0204); https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0204_ET.html .

(6)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/et/pdf .

(7)    ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegija järelevalve ulatus peaks selles etapis keskenduma järgmisele: krediidiasutused, makseasutused, valuutavahetusasutused, e-raha asutused, FATFi soovitustega hõlmatud krüptovarateenuse osutajad, muu hulgas võimalusega hinnata tulevikus järelevalve laiendamist muudele riskantsetele kohustatud isikutele, kuid võttes arvesse ka finantssektori homogeensemat olemust ja usaldatavusnõuete kõrgetasemelist ühtlustamist võrreldes mittefinantssektoriga. ELi riskipõhises järelevalves tuleks arvesse võtta järgmist parameetrit: risk, mis tuleneb kohustatud isiku äritegevuse laadist, eelkõige tema kliendibaasist, toodetest, edastamiskanalitest, geograafilisest avatusest ja piiriüleste aspektide arvessevõtmisest; tekkivad riskid, mis on seotud arenevate levitamismeetoditega, eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud probleemid, mis tulenevad finantsteenuste digitaliseerimisest, ning nende riskide realiseerumise tagajärjed.

(8)    Üksikasjalikum teave on esitatud lisatud mõjuhinnangus. [Palun lisada link SWD(2021)190-le]

(9)    EBA/Rep/2020/06, kättesaadav aadressil https://eba.europa.eu/file/744071/download?token=Tf9XDqWX .

(10)    Ei ole avalikult kättesaadav.

(11)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne „ELi jõupingutused pangandussektoris rahapesuga võitlemiseks on killustatud ja meetmete rakendamine on ebapiisav“: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_13/SR_AML_ET.pdf .

(12)    Üksikasjalikum teave on esitatud lisatud mõjuhinnangus [palun lisada link SWD(2021)190-le].

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1–18).

(15)    Direktiivid (EL) 2015/2366, (EL) 2014/92 ja (EL) 2009/110.

(16)    Direktiiv (EL) 2019/1153.

(17)    Kohtuasi C-217/04, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, EU:C:2006:279, punkt 44 ja kohtuasi C-270/12, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, EU:C:2014:18, punkt 104.

(18)     https://ec.europa.eu/info/publications/190724-anti-money-laundering-terrorism-financing-communication_en .

(19)    Antud EBA-le määrusega (EL) 2019/2175 (Euroopa Järelevalveasutuse läbivaatamise määrus).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.

(21)    Komisjoni talituste töödokument SWD(2021)190 – mõjuhinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ja õiguskaitset käsitlevate komisjoni seadusandlike ettepanekute paketi kohta, mis hõlmab alljärgnevat: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määruse eelnõu, millega muudetakse ka kehtivat rahaülekannete määrust (määrus 2015/847); rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva direktiivi 2015/849 muudatusettepaneku projekt; ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti kui reguleeriva ameti asutamise määruse eelnõu; direktiivi 2019/1153 (millega hõlbustatakse finants- ja muu teabe kasutamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel) muudatusettepaneku projekt.

(22)    Vt lisatud mõjuhinnang [palun lisada link SWD(2021)190-le].

(23)    Täiendavad tähelepanekud rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi kohta on leitavad lisatud mõjuhinnangus [palun lisada link SWD(2021)190-le].

(24)    Määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist.

(25)    Andmebaas loodi määrusega (EL) 2019/2175 (Euroopa Järelevalveasutuse läbivaatamise määrus), millega laiendati samal ajal EBA pädevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.

(26)    Europol on majutanud FIU.net-i alates 2016. aastast, kuid see kavatsetakse anda enne 2021. aasta septembrit ajutiselt üle komisjonile kuni AMLA loomiseni. See tuleneb Euroopa Andmekaitseinspektori 2019. aasta detsembri otsusest, mille kohaselt läheb FIU.net-i majutamine kaugemale Europoli volitustest seoses isikuandmete töötlemisega.

(27)    Andmebaas loodi määrusega (EL) 2019/2175 (Euroopa Järelevalveasutuse läbivaatamise määrus), millega laiendati samal ajal EBA pädevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.

(28)    Europol on majutanud FIU.net-i alates 2016. aastast, kuid see kavatsetakse anda enne 2021. aasta septembrit ajutiselt üle komisjonile kuni AMLA loomiseni. See tuleneb Euroopa Andmekaitseinspektori 2019. aasta detsembri otsusest, mille kohaselt läheb FIU.net-i majutamine kaugemale Europoli volitustest seoses isikuandmete töötlemisega.

(29)    https://europa.eu/european-union/sites/europaeu/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf.

(30)    ELT C ..., ..., lk …

(31)    [lisada viide] ELT C ..., ...., lk ....

(32)     https://europa.eu/european-union/sites/default/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf .

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(34)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1073/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(36)    Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

(37)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013JC0001 .

(38)    Määrus nr 31 (EMÜ), nr 11 (EAEÜ), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT P 045, 14.6.1962, lk 1385).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(40)    Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(43)    Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ning määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(53)    Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1).

(54)    Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(55)    Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(56)    Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

(57)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(58)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on täpsemalt selgitatud veebisaidil BudgWeb aadressil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(59)    L-tud – liigendatud assigneeringud, l-mata – liigendamata assigneeringud.

(60)    EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(61)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral potentsiaalsed kandidaatriigid Lääne-Balkanilt.

(62)    2023. ja 2024. aasta lähend, võttes aluseks erinevad (eespool märgitud) alused, mida tuleb kohaldada rubriikide 1 ja 7 kulutustele.

(63)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(64)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(65)    2026. aastast alates rahastatakse tasude abil 250 ametikohast 192 (st 77%): 164 ajutist teenistujat (141 ADS ja 23 AST), 25 lepingulist töötajat ja 3 riikide lähetatud eksperti.

(66)    Ettenähtud täispersonali korral.

(67)    AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored eksperdid delegatsioonides.

(68)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate vaheülemmäära arvestades (endised BA read).

(69)    Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF).

(70)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.

(71)    Personali kogukulud (sh asjaomased II jaotise kulud ja pensioni sissemaksed) ning tegevuskulud, mis tulenevad otsesest järelevalvetegevusest ja finantsasutuste kaudsest järelevalvest. 

(72)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad (s.t brutosumma pärast 20% sissenõudmiskulude mahaarvamist).

(73)    Euroopa järelevalveasutuste 2021. aasta eelarvetes on II jaotise kulud ilma hoonete ja IKT kuludeta vahemikus 1700–5000 eurot töötaja kohta.