EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.5.2021

COM(2021) 226 final

2021/0115(BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta
Madalmaade taotlus – EGF/2020/004 NL/KLM

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus“) 2 .

2.Madalmaad esitasid 22. detsembril 2020 taotluse EGF/2020/004 NL/KLM, et saada EGFist rahalist toetust seoses Madalmaades ettevõttes KLM Royal Dutch Airlines toimunud koondamistega 3 .

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas kõikide EGFi määruse kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Madalmaade ametiasutused esitasid taotluse EGF/2020/004 NL/KLM 22. detsembril 2020, st 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal päeval ja palus Madalmaadelt lisateavet 5. jaanuaril 2021. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 11. mail 2021.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus on esitatud seetõttu, et ettevõtja KLM Royal Dutch Airlines koondas 1 851 töötajat. Ettevõtja tegutseb majandussektoris, mille tegevusala on liigitatud NACE Revision 2 osa 51 (õhutransport) alla. Koondamised toimusid NUTS 2. tasandi piirkonnas Põhja-Hollandi provintsis (NL32).

Sekkumiskriteeriumid

6.Madalmaade ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõtja koondanud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud.

7.Neljakuuline vaatlusperiood kestis 15. augustist 2020 kuni 15. detsembrini 2020.

8.Vaatlusperioodil koondas ettevõtja KLM 650 töötajat.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

9.Kõik vaatlusperioodil toimunud koondamised arvestati kuupäevast, mil ettevõtja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta.

Tingimustele vastavad toetusesaajad

10.Lisaks juba osutatud töötajatele kuulub rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate hulka 1 201 töötajat, kes koondati enne või pärast nelja kuu pikkust vaatlusperioodi. Kõik need töötajad koondati pärast kavandatud koondamiste üldist väljakuulutamist 21. mail 2020. Võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis põhjustas töötajate koondamise.

11.Rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv on seega 1 851.

Koondamiste ning üleilmse finants- ja majanduskriisi vaheline seos

12.11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) COVID-19 ülemaailmseks pandeemiaks. Euroopa Komisjon tõdes 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa Liidu eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“, 7 et tervisekriis toob kaasa majanduskriisi, ja esitas selles majanduse taastekava. See hõlmas EGFi kui hädaabivahendit nende inimeste abistamiseks, kes kaotasid töö ülemaailmse majanduskriisi tõttu.

13.Pandeemia on põhjustanud sügavaima majanduslanguse ELi ajaloos. Komisjoni 2021. aasta talvise majandusprognoosi 8 kohaselt vähenes ELi SKP 2020. aastal ligikaudu 6,3 % ning 2021. aasta languseks on prognoositud 3,7 % ja 2022. aasta omaks 3,9 %.

14.Reisipiirangute ja reisijate lennutranspordi järsu vähenemise tõttu on COVID-19 pandeemial olnud lennundussektorile märkimisväärne mõju. Reisijate arvu vähenemine kahandas oluliselt lennuettevõtjate tulusid ja sundis paljusid neist töötajaid koondama või kuulutama välja maksejõuetuse. Võrreldes 2019. aasta aprilliga vähenes rahvusvaheline reisijatevedu 2020. aasta aprillis 98,9 % ja 64 % maailma õhusõidukitest pandi seisma – see on lennunduse ajaloo suurim langus 9 .

15.2020. aasta juunis reisijatepoolne nõudlus veidi suurenes, kuid jäi märkimisväärselt allapoole kriisieelset taset. Kogunõudlus (mõõdetuna kasumlike reisijakilomeetritena) vähenes 2019. aasta juuniga võrreldes 86,5 % 10 .

Lennureisijate arv 11

Kogu tööstusharu tulu reisijakilomeetri kohta (miljardit kuu kohta)

16.Võrreldes 2019. aastaga vähenes rahvusvaheline reisijatepoolne nõudlus 2020. aastal 75,6 %. Veomaht (mõõdetuna pakutavates istekohtkilomeetrites) vähenes 68,1 % ja lendude täituvus (reisijatega täidetud istekohtade osakaal pakutavatest istekohtadest) vähenes 19,2 protsendipunkti võrra 62,8 %ni 12 .

17.Vastavalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni üldisele reisijate arvu prognoosile, kulub lennundussektoril kriisieelsele tasemele jõudmiseks 3–4 aastat 13 .

18.Praeguseks on lennutranspordi sektoris esitatud kolm taotlust EGFi toetuse saamiseks ja nende kõigi põhjenduseks on kaubanduse globaliseerumine 14 .

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

19.Koondamised on tingitud COVID-19 pandeemia põhjustatud ootamatust üleilmsest majanduskriisist.

20.Madalmaad kinnitavad, et COVID-19 pandeemia on ettevõtjat KLM rängalt mõjutanud. Enne pandeemiat paranesid KLMi finantstulemused aastatel 2015–2019 järjepidevalt. 2015. aastal oli KLMi tulu 9 905 miljonit eurot, kuid 2019. aastaks oli see kasvanud 11 075 miljoni euroni. Kui 2015. aastal oli puhaskasum 54 miljonit eurot, siis 2019. eelarveaastal juba 449 miljonit eurot 15 .

21.Kriis on KLMi viimaste aastate häid tulemusi kärpinud. Alates 2020. aasta märtsi keskpaigast on KLMi tegevus suures osas seiskunud, samas kui tegevuskulud on püsinud samal tasemel 16 .

22.KLM vedas 2020. aastal 11,2 miljonit reisijat, mis oli 68 % vähem kui aasta varem. Lendude täituvus langes 52,2 %-le, 2019. aastal oli see 89,4 % 17 .

23.Võrreldes eelmise aastaga vähenes KLMi tulu 2020. aastal 53,8 % ehk kukkus 5 120 miljoni euro peale. Tulude järsu vähenemise tõttu oli KLMi tegevuskahjum 2020. aastal 1 154 miljonit eurot, samas kui 2019. aastal saadi 714 miljonit eurot kasumit 18 .

24.31. juulil 2020 teatas KLMi juhtkond, et kulude vähendamiseks on kavas rakendada ümberkorralduskava. Selle tulemusena vähenes töötajate arv ligikaudu 5000 täistööajale taandatud töötaja võrra (33 000 täistööajale taandatud töötajalt 28 000 täistööajale taandatud töötajale) 19 .

25.KLMi juhtkonna prognoosi kohaselt jõutakse kriisieelsele tasemele tagasi 2024. aastaks. Taastumise määr ja kiirus sõltuvad mitmest tegurist, sealhulgas viiruse arengust, majanduse taastumisest ja klientide reisikäitumisest 20 .

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

26.Seega on ettevõttes KLM toimunud koondamistel ulatuslik negatiivne mõju riigi majandusele. KLM on Madalmaade suuruselt teine eraõiguslik tööandja, kellel on üle 33 000 töötaja 21 .

27.KLM tegutseb Amsterdami Schipholi lennujaamas ja tema peakorter asub Amstelveenis, mis tähendab, et paljud KLMi töötajad elavad Põhja-Hollandi provintsis.

28.Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga kasvas töötuse määr Põhja-Hollandi provintsis 2020. aasta neljandas kvartalis 1,5 protsendipunkti võrra ja jõudis 4,8 %ni. Naaberprovintsidega võrreldes oli Põhja-Hollandi provintsis töötuse määr kõrgeim (Flevolandi provintsis 4,2 % ja Lõuna-Hollandi provintsis 4,5 %) 22 .

29.Madalmaad kinnitavad, et kõige enam on koondamised mõjutanud Põhja-Hollandi provintsis Amsterdami ümbrust, sest majanduskriis tabas kõige rängemalt sektoreid (lennundus, majutus, kultuur, sport ja vaba aja veetmine), mis on tugevalt koondunud just sellesse piirkonda 23 .

30.Vastavalt Madalmaade töötajate kindlustusameti (UWV) poolt 2020. aasta juunis kogutud andmetele töötab 34 % Amsterdami ümbruse töötajatest sellistes sektorites, kus tööhõive vähenes oluliselt või väga suurel määral, samas kui üleriigiliselt töötab sellistes sektorites ligikaudu 32 % töötajatest 24 .

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

31.Hinnanguliselt osaleb 1 851st rahastamistingimustele vastavast isikust EGFi meetmetes 1 201 koondatud töötajat. Koondatud töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt.

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

32.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest.

–Kutsesuunitlus. Selles etapis saavad osalejad teavet toetusprotsessi, kutsesuunitluse ja tööotsingute toetamise kohta. See hõlmab ka individuaalset nõustamist, et arendada enesekindlust ja toetada töötajat töökoha vahetamisel.

–Toetus töö leidmiseks kindlaksmääratud sektorites. Meetme raames antakse asjatundlikku abi, et toetuse saajad liiguksid tööjõupuudusega sektoritesse, nagu haridus, tervishoid, logistika, tehnoloogia ja infohaldus. Näiteks võiks tehniliste oskustega inimestele (nt KLMi insenerid ja hooldustehnikud) korraldada ümberõpet, et nad saaksid töötada tehnoloogiasektoris.

–Koolitus-, juhendamis- ja haridusteenused hõlmavad meetmeid uues tööhõivevaldkonnas vajalike oskuste arendamiseks.

–Finantsnõustamine. Meetmega pakutakse individuaalset hindamist ja finantsnõustamist, et töötajal oleks selge ülevaade oma finantsolukorrast ja võimalus teha õigeid otsuseid. Hinnangus võtab finantsteenuste ekspert arvesse isiklikke asjaolusid, näiteks seda, kuidas töökoha muutus mõjutab sissetulekut ja eluasemega seotud olukorda (st võimet täita hüpoteegikohustusi ja maksta üüri, võimaliku kolimise mõju), ning mõju, mis on seotud kollektiivlepingutest tulenevate erimeetmete ja kohaldatavate riiklike maksueeskirjade muutumisega.

33.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

34.Madalmaad on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomane ettevõtja peab võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Eelarveprognoos

35.Hinnangulised kogukulud on 8 365 364 eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas 8 030 750 eurot ning ettevalmistuste, haldamise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 334 614 eurot.

36.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 5 019 218 eurot (60 % kogukuludest).

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

37.Madalmaad hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. veebruaril 2021. Seega võib nende meetmete kulude katteks saada EGFist toetust alates 1. veebruarist 2021 kuni 1. veebruarini 2023.

38.Madalmaad hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. veebruaril 2021. Järelikult on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2021 kuni 1. augustini 2023.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

39.Riikliku eel- või kaasfinantseerimise allikas on KLM.

40.Madalmaad on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust Euroopa Liidu muudest rahastamisvahenditest 25 .

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

41.Madalmaad on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud koostöös huvirühmade ja sotsiaalpartneritega. Teenuste koordineerimise tagamiseks loodi asjakohane töörühm.

42.Ettevalmistustegevus hõlmas kohtumisi töörühma ja järgmiste ametiühingute esindajatega: Christelijk Nationaal Vakverbond (CNV), De Unie, Nederlandse Vereniging voor Luchtvaart (NVLT), Vereniging Nederlands Cabinepersoneel (VNC), Vereniging van KLM Professionals (VKP) ja Federatie Nederlandse Vakbeweging (FNV).

Haldus- ja kontrollisüsteemid

43.Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Madalmaad on teavitanud komisjoni, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis osalevad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmete haldamises. Haldus- ja kontrolliülesandeid täidab sotsiaal- ja tööhõiveministeeriumi teenuste, koostöö ja rakendusosakonna poliitika rakendamise allasutus.

44.Sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab Madalmaade Ettevõtlusamet (RVO), mis tegutseb majandus- ja kliimapoliitika ministeeriumi alluvuses. Auditeerimise eest vastutab rahandusministeeriumi alla kuuluv keskvalitsuse audititalitus.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

45.Madalmaad on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–KLM, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

46.EGFi toetus ei ületa iga-aastast maksimumsummat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades), nagu on ette nähtud nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) 26 artikli 8 lõikega 1.

47.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 5 019 218 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

48.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava kohta) 27 punktis 9.

Seotud õigusaktid

49.EGFi kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 5 019 218 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

50.Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

2021/0115 (BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta
Madalmaade taotlus – EGF/2020/004 NL/KLM

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 28 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, 29 ja eriti selle punkti 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 30 artikli 8 lõike 1 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

(3)Madalmaade ametiasutused esitasid 22. detsembril 2020 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses Madalmaades paikneva ettevõtja KLM Royal Dutch Airlines juures toimunud koondamistega. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Madalmaade taotluse alusel rahalist toetust summas 5 019 218 eurot.

(5)Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 5 019 218 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev] 31*.

Brüssel,

(1)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)    Määrust (EL) nr 1309/2013 kohaldatakse kõigi 31. detsembriks 2020 laekunud taotluste suhtes.

(3)    EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(4)    Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(5)    ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(6)    Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(7)    COM(2020) 442 final.

(8)    2021. aasta talvine majandusprognoos ( https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-forecasts/economic-forecasts/winter-2021-economic-forecast-challenging-winter-light-end-tunnel_en ).

(9)    ATAG. 2020. aasta aruanne „Aviation: benefits beyond borders“ ( https://aviationbenefits.org/media/167186/abbb2020_full.pdf ).

(10)    IATA: lennureisijate turu analüüs, juuni 2020 ( https://www.iata.org/en/iata-repository/publications/economic-reports/air-passenger-monthly-analysis---june-20202/ ).

(11)    Ibid.

(12)    IATA: https://www.iata.org/en/pressroom/pr/2021-02-03-02/  

(13)    IATA: https://www.iata.org/en/pressroom/pr/2020-07-28-02/  

(14)    EGF/2017/009 FR/Air France, COM(2018) 230; EGF/2013/014 FR Air France, COM(2014) 701 ja EGF/2015/004 IT Alitalia, COM(2015) 397.

(15)    KLM 2019. aasta aruanne ( https://www.klm.com/travel/nl_nl/images/KLM-Jaarverslag-2019_tcm541-1063986.pdf ).

(16)    Rahandusministri Wopke Hoekstra ning taristu- ja veemajandusministri Cora van Nieuwenhuizeni 24. aprilli 2020. aasta kiri esindajatekojale Air France-KLMi võimalike toetusmeetmete kohta ( https://www.government.nl/documents/parliamentary-documents/2020/04/24/letter-on-possible-support-measures-for-air-france-klm ).

(17)     https://www.airfranceklm.com/sites/default/files/q4_2020_press_release_en_final.pdf .

(18)     https://www.airfranceklm.com/sites/default/files/q4_2020_press_release_en_final.pdf .

(19)    KLM newsroom: https://news.klm.com/klm-adapts-organisation-further-due-to-covid-19-crisis/  

(20)    Aviation24: https://www.aviation24.be/airlines/air-france-klm-group/klm-royal-dutch-airlines/cuts-staff-to-cope-with-coronavirus-pandemic/  

(21)    KLM 2019. aasta aruanne ( https://www.klm.com/travel/nl_nl/images/KLM-Jaarverslag-2019_tcm541-1063986.pdf ).

(22)    Madalmaade statistikaamet: https://opendata.cbs.nl/statline/#/CBS/nl/dataset/83523NED/table?dl=4B4E7  

(23)    Madalmaade töötajate kindlustusameti (UWV) aruanne ( https://www.uwv.nl/overuwv/Images/regionale-verschillen-impact-corona-werkgelegenheid.pdf )

(24)    Ibid.

(25)    13. juulil 2020 kiitis Euroopa Komisjon ELi riigiabi eeskirjade alusel heaks Madalmaade 3,4 miljardi euro suuruse riigiabimeetme, mis hõlmab riigigarantiid laenudele ja allutatud riigilaenu KLMile, et tagada äriühingule koroonaviiruse puhangu kontekstis kiireloomuline likviidsus ( https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_1333 ).

(26)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 15.

(27)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 29.

(28)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(29)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 29.

(30)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(31) *     Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.