EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.3.2021

COM(2021) 143 final

2018/0254(COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(EMPs kohaldatav tekst)

2018/0254 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(EMPs kohaldatav tekst)

1.Taust

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

Euroopa Liidu (EL) geopoliitiline kontekst on viimase kümnendi jooksul drastiliselt muutunud. Olukord kogu maailmas ja ka ELi naaberpiirkondades on ebastabiilne ning liit peab toime tulema keerulises ja probleemiderohkes keskkonnas, kus kerkivad esile uued ohud, nagu küberründed ja muud hübriidohud, ning ka teada-tuntud probleemid annavad endast taas märku.

Euroopa kaitse ja Euroopa kaitsetööstus seisavad silmitsi turu märkimisväärse ebatõhususega, mis on seotud kasutamata mastaabisäästu (liikmesriikide killustunud turud, kus tegutseb üksainus ostja) ja ressursside kattumisega riigi tasandil. Nõudluse allikaks on peaaegu eranditult liikmesriigid, kuid nende kaitse-eelarvet, eelkõige teadus- ja arendustegevuse vallas, on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kärbitud. Sektor on piiriüleselt suuresti killustatud ja selles esineb märkimisväärset dubleerimist, millest tulenev ebatõhusus ei lase ära kasutada mastaabisäästu ja saadud kogemusi. Hoolimata sellest, et kulud kasvavad ja kaitse-eelarved samas kas ei muutu või siis kahanevad, on planeerimine, kulutused teadus-ja arendustegevusele ning varustuse hankimine ja hooldamine jäänud suuresti üksikute liikmesriikide pädevusse ning nendevaheline koostöö on väga piiratud. Liikmesriikidevahelise koostöö puudumine vähendab veelgi ELi kaitsetööstuse suutlikkust hoida alal tööstuslikku ja tehnoloogilist võimekust, mida on vaja ELi strateegilise sõltumatuse säilitamiseks ning liidu praeguste ja tulevaste kaitse- ja julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.

Euroopa Kaitsefond on mõeldud vahendina, millega edendada Euroopa kaitsetööstuse tehnoloogilise ja tööstusbaasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust ning anda sellega panus liidu strateegilisesse sõltumatusse. Selle eesmärk on käivitada koostööprogramme, mis liidu toetuseta ei toimiks, ning pakkuda teadus- ja arendustegevust toetades stiimuleid, mis on vajalikud koostöö edendamiseks tööstustsükli igas etapis.

Eriti soositakse koostööprojekte, milles osalevad piiriüleselt paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Sellega tagatakse, et fond jääb avatuks osalejatele kõikidest liikmesriikidest sõltuvalt nende suutlikkusest fondi eesmärkidesse panustada ning sõltumata nende suurusest ja sellest, kus nad liidus asuvad.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

Nõukogu seisukoht kajastab kolmepoolsetel kohtumistel saavutatud kokkulepet. Järgnevalt on esitatud kõige olulisemad muudatused võrreldes komisjoni ettepanekuga.

–Eelarve: rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 7 953 000 000 eurot. Üks kolmandik sellest summast on ette nähtud teadustegevusele ja kaks kolmandikku arendustegevusele.

–Kestus: Euroopa Kaitsefondi kestus on viidud kooskõlla 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

–Juhtimine: Euroopa Kaitsefondi mitmeaastased tööprogrammid ja lepingu sõlmimise otsused nii teadus- kui ka arendustegevuse vallas võetakse vastu rakendusaktidena (topeltkomiteemenetlus), kasutades kontrollimenetlust, mille kohaselt ei võeta rakendusakti eelnõu vastu, kui ei ole esitatud arvamust. Fondi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras, aga põhjendatud juhtudel võivad finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutused rakendada selle erimeetmeid erandina kaudse eelarve täitmise korras; see erand ei hõlma siiski valiku- ja rahastamismenetlust.

–Rahastamiskõlblikud tegevused: fondist ei tohi toetust saada meetmed selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust rahastada meetmeid, mille eesmärk on kaitseotstarbel varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine.

–Murranguline tehnoloogia: vähemalt 4 % ja kuni 8 % rahastamispaketist tuleb eraldada murrangulisi kaitsetehnoloogiaid toetavatele projektikonkurssidele või rahastamisotsustele; sellega suurendatakse Euroopa Komisjoni algselt kavandatud 5 % ülemmäära.

–Tulemuste omandiõigus: mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli või piirangute all olevad ja komisjonile eelnevalt teatatavad tulemused tuleb kohustuslikus korras välistada, piirates seega komisjoni kaalutlusruumi nende tingimuste kohaldamisel igale üksikjuhule. Esitatakse selgitus selle kohta, et Euroopa Kaitsefondi määrus ei mõjuta liikmesriikide kaalutlusruumi seoses kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitikaga. Lisatakse täiendus, mille kohaselt tuleb liikmesriikidele või assotsieerunud riikidele anda tasuta õigus kasutada selliseid teadustegevuse tulemusi, mis on vajalikud ühiste järelmeetmete võtmiseks.

–Konsulteerimine projektijuhiga: Euroopa Komisjoni algselt kavandatud teavitamise nõue asendatakse konsulteerimise nõudega.

–Salastatud teavet reguleerivad normid: liikmesriikidele antakse võimalus otsustada meetmega seotud salastatud teabe kaitseks ja käsitlemiseks konkreetse (riikliku või valitsustevahelise) turvaraamistiku kasuks.

–Eetika: fondi raames rakendatavad meetmed peavad olema kooskõlas asjaomase liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelise õigusega, samuti peavad need vastama liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelises õiguses sisalduvatele eetikapõhimõtetele, iseäranis rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtetele. Kompromissi toetuseks on komisjon teatanud oma kavatsusest koostada taotlejate ning ettepanekute eetikakontrolli ja eetilisuse hindamisega tegelevate sõltumatute ekspertide jaoks kaitsealase teadus- ja arendustegevuse eetikasuunised.

–Kaudsete kulude katmine: vahendite saajad võivad kaudseid kulusid kindlaks määrata kahel eri viisil (25 % kindlasummalise määra või tegelike kaudsete kulude alusel). Kompromissi toetuseks on komisjon teatanud, et kavatseb järgida finantsmääruses sisalduvat usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet (ja seega säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtteid).

–Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine: Euroopa Komisjoni algselt kavandatud horisontaalne säte jäetakse välja, sest jagatud eelarve täitmise korras hallatavad vahendid, nagu struktuurifondid, on harilikult suunatud projektidele, millel on üksainus toetusesaaja ühest liikmesriigist.

–Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud jagatud eelarve täitmise korras: kaasseadusandjad ei suutnud kokku leppida võimaluses kanda jagatud eelarve täitmise korras hallatavad vahendid üle Euroopa Kaitsefondile. Lõpliku kompromissi saavutamiseks jäeti vastav lõige välja.

–Liidu finantshuvide kaitse: lisatakse põhjendus, milles osutatakse üldisele tingimuslikkuse korrale, millega kaitstakse liidu eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest.

–Kliima: ajakohastatakse viidet kogu mitmeaastase finantsraamistiku üldisele kliimakulutuste eesmärgile (algselt 25 %), asendades selle 30 %-ga.

–Küberturvalisus: jäetakse välja viide Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskusele ning säilitatakse viide ühisteatisele küberturvalisuse teemal.

Komisjon leiab, et saavutatud kokkuleppes on komisjoni esialgse ettepaneku eesmärgid säilinud.

4.Järeldus

Komisjon nõustub nõukogu seisukohaga.