Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027“

(2022/C 270/02)

Raportöör: Sergio CACI (IT/EPP), Montalto di Castro vallavanem Viitedokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas“ COM(2021) 323 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab kiiduväärseks ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2021–2027 (uus ELi strateegiline raamistik), mis seab eesmärgiks töötajate tervise kaitsmise ja tööga seotud surmajuhtumite vähendamise 2030. aastaks (nn nulleesmärk), tagades samal ajal turvalisema töökeskkonna kooskõlas uute vajadustega, mis on tekkinud eelkõige COVID-19 pandeemia tulemusena, ent mitte ainult. Komitee on samuti seisukohal, et strateegia, mitte strateegiline raamistik, annaks tugevama poliitilise signaali seoses kavandatud eesmärkide ja nende saavutamiseks pakutud meetmetega;

2.

on veendunud, et Euroopa Liidu pakutav töötervishoiu ja tööohutuse poliitikaraamistik on seni toonud kaasa olulisi edusamme töötervishoiu ja tööohutuse standardite tõstmisel kogu ELis. Koos nulleesmärgiga rõhutatakse raamistikus, et ELi eesmärgid liiguvad õiges suunas, kuid vaja on kõigi töötajate kategooriate ulatuslikumat kaasamist, millega kõnealuses ettepanekus veel tegu ei ole;

3.

rõhutab vajadust ELi osatähtsuse järele selles valdkonnas ühtse strateegilise suuna andmisel. Seda vajadust on selgelt näidanud nii viimaste aastakümnete uuringud kui ka praktilised tulemused. Töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktidest ilmneb olulise punktina see, et ELi ja liikmesriikide meetmed võivad koos teiste osalejatega (nt sotsiaalpartnerid ja eri sidusrühmad eri valitsemistasanditel) avaldada positiivset ja vahetut mõju tööelule nii töötervishoiu kui ka tööohutuse valdkonnas;

4.

nõustub kahtlemata strateegilise raamistiku kolme läbiva eesmärgiga, mille Euroopa Komisjon püstitas ELi järgmise viie aasta strateegia koostamisel, nimelt prognoosida ja ohjata muutusi pandeemiajärgses töömaailmas digi-, rohe- ja demograafilise ülemineku ajal, parandada tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamist ning parandada valmisolekut võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks;

5.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata oma eesmärkide saavutamiseks läbi töökohtade direktiivi ja kuvariga töötamise direktiivi tingimused, samuti ajakohastada ohtlikke kemikaale käsitlevad ELi eeskirjad, et võidelda vähi, reproduktiiv- ja hingamisteede haiguste vastu, ning ajakohastada asbesti- ja pliikaitse piirnormid;

6.

soovitab samuti, et komisjon valmistaks kiiresti koostöös sotsiaalpartneritega ette ja viiks ellu kogu ELi hõlmava vaimset tervist töökohal käsitleva algatuse, et hinnata selle teemaga seotud esilekerkivaid uusi küsimusi. Algatust peaks olema vajaduse korral võimalik kasutada inspiratsioonina asjaomastes liikmesriikides, sektorites ja töökohtadel;

7.

viidates kahele eelnevale punktile, on komitee kindlalt seisukohal, et need meetmed peaksid kehtima kõigi töötajate kategooriate suhtes, sealhulgas nende suhtes, kes on praegu strateegilisest raamistikust välja jäetud;

8.

rõhutab vananeva tööjõu probleemi töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast. Vaja on järgida põhimõtet, et töökohti tuleb kohandada inimeste järgi, eesmärgiga liikuda selles suunas, et igas vanuses töötajatel oleks kaasav tööelu;

9.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon kavatseb COVID-19 pandeemiast õppust võttes töötada tihedas koostöös rahvatervise valdkonna osalejatega välja hädaolukorra menetlused ja suunised meetmete kiireks kasutuselevõtuks, rakendamiseks ja järelevalveks võimalike tulevaste tervisekriiside korral;

10.

märgib kahetsusega, et kuigi kõik liikmesriigid on seni vähemalt osaliselt integreerinud ELi strateegilise raamistiku sõnastuse ja mõtte oma riiklikesse süsteemidesse, neist ükski seda tegelikult täiel määral ei järgi. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõned riigid ei ole oma riiklikke tööohutuse ja töötervishoiu strateegiaid läbi vaadanud ega ajakohastanud, et viia need täielikult kooskõlla ELi strateegilise raamistikuga aastateks 2014–2020. See on tingitud puudulikust ajaplaneerimisest või kehvadest tulemustest Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti esile toodud põhieesmärkide (nagu tööjõu vananemine, menetluste lihtsustamine ning õigusaktide tõhusam ja õigeaegsem kohaldamine) saavutamisel;

Tööohutus ja töötervishoid ning ennetuskultuur

11.

rõhutab, et viimase neljakümne aasta jooksul on tööõnnetuste arv vähenenud tänu kolmele tegurile: teaduse ja tehnoloogia areng, tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktid ning tööohutuse ja töötervishoiu juhtimissüsteemid. Seepärast peab komitee vajalikuks, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide seadusandjad koostöös sotsiaalpartneritega viitaksid kogu strateegia koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise ajal tõhusale ennetuskultuurile kui nulleesmärgi ja teiste eesmärkide saavutamise peamisele meetodile töötajate ja ettevõtete ühistes huvides. Komitee rõhutab sotsiaaldialoogi ning kõigi sidusrühmade – Euroopa, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsuste ja haldusasutuste, tööandjate ja töötajate – kaasamise ja koostöö tähtsust ennetuspoliitikas;

12.

juhib tähelepanu Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooni (ISSA) uuringule (1), mis näitab, et investeerimine heasse tööohutuse ja töötervishoiu strateegiasse ning töökohal riskide ennetamisse võib tuua ettevõtetele iga tööohutusele ja töötervishoiule kulutatud euro kohta aastas töötaja kohta 2,2 eurot tulu, kusjuures sellesse ei ole arvestatud mõõtmatu tööaja kaotus, töömoraali langus ja sellest tulenev mõju ettevõtete tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

13.

nõustub Euroopa Komisjoniga selles, et ennetuspõhimõtete vähene järgimine toob kaasa ka tööõnnetustest puudutatud ettevõtete negatiivse kajastuse, millel on rasked tagajärjed nende mainele ja töötajate töövõimalustele;

14.

soovitab, et tööandjad integreeriksid ettevõttesse kutsealaste riskide ennetamise, kasutades sisemisi juhtimismudeleid, selleks määratud töötajaid ja ettevõttesiseseid ennetusteenuseid, ning edendaksid töötajate seas ennetusalast koolitust;

Tööohutus ja töötervishoid ning rohe-, digi- ja demograafiline üleminek

15.

on seisukohal, et tehnoloogiline areng muudab pidevalt töökohtade maastikku. Seepärast on hea, et EL esitab ettepanekuid, mis on kooskõlas tehnoloogia arenguga töökohal, nagu on sätestatud komisjoni uue ELi strateegilise raamistiku esimeses eesmärgis;

16.

on seisukohal, et kuigi ettepanek kehtestada tehisintellektialased ühtlustatud standardid on positiivne samm, tuleks selles käsitleda ka probleeme, mis võivad tekkida seoses töötervishoiu ja tööohutusega;

17.

nõustub tehisintellekti käsitleva valge raamatu (2) kohta esitatud märkustega, et tehisintellektisüsteemide väljatöötamine ja kasutamine töökohal mõjutab otseselt töötajaid ja tööandjaid ning et sotsiaalpartnerite kaasamine on oluline tegur inimkeskse tehisintellektikäsituse tagamisel töökohal;

18.

kordab sellega seoses komitee arvamuses „Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast““ (3) väljendatud ning tööohutuse ja töötervishoiu seisukohast asjakohast märkust, et tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine on ka töötingimuste ja töötajate heaolu seisukohast väga oluline. Selleks et tagada inimväärikuse austamine, ühineb komitee Euroopa sotsiaalpartnerite üleskutsega püüelda andmete minimeerimise ja läbipaistvuse poole ning kehtestada selged eeskirjad isikuandmete töötlemisele, et vähendada sekkuva järelevalve ja isikuandmete väärkasutamise ohtu;

19.

kordab samuti, et ülioluline on võimaldada töötajate esindajatel tegeleda andmete, nõusoleku, eraelu puutumatuse kaitse ja järelevalvega seotud küsimustega, siduda andmete kogumine konkreetse ja läbipaistva eesmärgiga ning tagada läbipaistvus tehisintellektisüsteemide kasutamisel inimressurssidega seotud menetlustes (4);

20.

juhib tähelepanu demograafiliste muutuste probleemile töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Vaja on poliitikat, mis soodustab ettevõtetes ja organisatsioonides vanusega seotud juhtimist ning uuenduslikke protsesse, et kohandada töökohad nende olukorraga, võttes arvesse vanuserühmade mitmekesisust ja seda, et eakad vanuserühmad ei moodusta homogeenset rühma;

Strateegia asjakohasus kohalikul ja piirkondlikul tasandil

21.

rõhutab, et ELi strateegiline raamistik aastateks 2021–2027 koos nulleesmärgipõhise käsitusega nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tegeleksid probleemidega ja rakendaksid raamistiku eesmärke otse kohapeal ning et nad teeksid seda järgmiste meetmete kaudu: järelevalve, koolitus, ennetuskultuuri ja töötajate kaitsmise kultuuri loomine, kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu toimuv konkreetne koostöö, probleemide edasine kindlakstegemine ja nende lahendamiseks kõige sobivamate lahenduste leidmine, millele järgneb tagasiside;

22.

on seisukohal, et tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktide rakendamise ning tööohutuse ja töötervishoiu eesmärkide täitmise järelevalve on oluline roll, mida piirkonnad ja linnad strateegia suurte eesmärkide saavutamisel etendada saavad;

23.

on seisukohal, et piirkonnad ja linnad peaksid jätkama tööinspektorite, tööandjate ja töötajate koolituse ja hariduse edendamist ja pakkumist, et aidata neil kohaneda suuremate tööhõivemuutustega, mida toovad rohe- ja digipööre, aga ka COVID-19 pandeemiast põhjustatud uued tingimused ja tööjõu vananemine;

24.

on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikult vahetu koostöö ELi ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutustega, aga ka teiste linnade ja piirkondadega ning kogemuste ja heade tavade vahetamine soodustab edusamme tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ning aitab kaasa ennetuskultuuri loomisele;

25.

rõhutab, kui olulised on teadusuuringud ning teadmiste ja heade tavade vahetamine Euroopa ja riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et edendada uute riskide avastamist ja hindamist ning nende ennetamist, tuginedes ametiasutuste koostööle selles valdkonnas edumeelse poliitika väljatöötamisel;

26.

rõhutab, et tööohutuse ja töötervishoiu strateegia edasiseks arendamiseks on vajalik piirkondade ja linnade piisav kaasamine. Seepärast peab komitee oluliseks nende praktilist kaasamist tööohutuse ja töötervishoiu hindamise etappidesse. Samuti peavad nad suutma saata ELile tagasisidet, et aidata ELil luua selge pilt kohapealsest olukorrast, mis võib aja jooksul parandada praegust olukorda, ning aidata määrata kindlaks järgmine, 2030. aasta järgne strateegia;

27.

kutsub sel eesmärgil komisjoni üles looma spetsiaalse digitaalse vahendi (nt portaal), mille poole piirkonnad ja linnad saaksid pöörduda, kui nad peavad asjakohaseks või vajalikuks Euroopa seadusandjale töötervishoiu ja tööohutuse kohta suuniseid anda, ning mis täiendaks Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringut (ESENER);

Viimased poliitilised soovitused

28.

on kindlalt veendunud, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui tööandjad peaksid olema eeskujuks strateegilises raamistikus kavandatud meetmete täielikul rakendamisel;

29.

kordab oma veendumust, et hankemenetlused võivad aidata ennetada keskkonnaalast ja sotsiaalset dumpingut, lisades lepingute sõlmimise kriteeriumidesse kvalitatiivsed, keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed aspektid (5). Seepärast kutsub komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pöörama hankelepingute sõlmimisel erilist tähelepanu töötingimustele, sealhulgas töötervishoiule ja tööohutusele, mida pakuvad töövõtjad ja nende alltöövõtuahelad;

30.

väljendab heameelt nulleesmärgi loomise üle, et kaotada aastaks 2030 tööga seotud surmajuhtumid. Komitee peab oluliseks suurendada töökohal jõupingutusi tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks. Komitee väidab siiski, et nulleesmärk ei tohiks piirduda ainult surmajuhtumitega, vaid peaks laienema ka tööõnnetustele ja kutsehaigustele, samuti riskide ennetamisele ja kõrvaldamisele kooskõlas raamdirektiivi (6) põhimõtetega;

31.

märgib, et töö iseenesest on juba tugev tervist edendav tegur. Selleks et maksimeerida töötervishoiu ja tööohutuse strateegia tulemuslikkust, on oluline vastu võtta terviklik lähenemisviis, milles käsitletakse seost hea töökeskkonna, vaimse ja füüsilise tervise ning tegevuse tõhususe, kvaliteedi ja kasulikkuse vahel. Komitee rõhutab sellega seoses tervise edendamise poliitika elluviimise eeliseid töökohtadel ning ohutute ja tervislike eluviiside edendamist, pöörates muu hulgas tähelepanu sellistele aspektidele nagu toitumine ja kehaline aktiivsus;

32.

kiidab heaks vägivalda, ahistamist ja diskrimineerimist töökohal käsitleva strateegilise võrdlusraamistiku ning peab tervitatavaks soolisele mõõtmele osutatud tähelepanu. Komitee eelistaks siiski, et raamistik oleks kooskõlas ILO vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooniga nr 190, milles esitatakse vägivalla ja ahistamise terviklik määratlus ning mille kohaldamisala on laiem, hõlmates töötajaid ja teisi inimesi töömaailmas (7);

33.

kordab oma heakskiitu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi jätkuvale arengule ja kolmele järjestikusele ajakohastatud versioonile ning toetab komisjoni ettepanekut vaadata läbi ja täiendada kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ainete ja piirnormide nimekirja, mis on välja töötatud hästi toimiva protsessi ja kolmepoolse koostöö (töötajad, tööandjad ja valitsuse esindajad) kaudu, millesse on kaasatud kõik liikmesriigid. Kolmepoolne koostöö toimub komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitees (ACSH). Seda silmas pidades ootab komitee huviga edasist tööd, et kehtestada siduvad tõenduspõhised ja teaduslikult ajakohastatud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid, mis hõlmavad kõiki 50 prioriteetset kantserogeeni (võrreldes praeguse 27-ga), ning lisada reproduktiivtoksilised ained ja ohtlikud ravimid;

34.

toetab ohtlike kemikaalide kombineeritud kokkupuute ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete lisamist töötervishoiu ja tööohutuse poliitikaraamistiku kemikaalidega kokkupuudet käsitlevasse osasse ning selles sätestatud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide läbivaatamist sissehingatava kristallilise ränidioksiidi suhtes;

35.

toetab vajadust anda seoses Euroopa psühhosotsiaalsete riskide raamistikuga suuniseid, mis lähevad kaugemale individualistlikust käsitusest, mis ei võimalda võtta arvesse töökorralduse mõju vaimsele tervisele. Komitee kutsub seepärast komisjoni üles jätkama koostööd liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel töökohal ning kaaluma vajadust neid riske käsitleva teatise järele, et valmistuda samateemalise direktiivi esitamiseks;

36.

nõuab, et liikmesriigid järgiksid ILO soovitust (üks tööinspektor iga 10 000 töötaja kohta), ning rõhutab lisaks vajadust tugevdada veelgi sanktsioonimehhanisme ja tööinspektsioonide poolset andmete kogumist ja levitamist;

37.

kutsub üles lisama tööohutuse ja töötervishoiu mõõtme tehisintellekti käsitlevasse õigusakti, sest liikmesriikide uuringutes on juba põhjalikult hinnatud töökorraldust ning töötajate füüsilist ja vaimset tervist ja ohutust;

38.

leiab, et töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik peaks hõlmama töömaailmas kõiki. Komitee märgib, et tööohutuse ja töötervishoiu strateegilisest raamistikust on jäetud välja füüsilisest isikust ettevõtjad (sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes olevad töötajad ja platvormiettevõtete töötajad), ning leiab, et ELi algatus platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks võiks sisaldada ka viidet tööohutuse ja töötervishoiu küsimustele;

39.

rõhutab seepärast vajadust selle raamistiku põhjaliku läbivaatamise järele ning kutsub Euroopa seadusandjat üles olema selles kontekstis ambitsioonikam ja evima pikemaajalist visiooni;

40.

nõuab, et Euroopa Komisjon vaataks läbi kaugtöö töötingimused, mis hõlmaksid füüsilist ja vaimset tervist ning ohutust. Seda tuleks teha koos Euroopa sotsiaalpartneritega, kes praegu peavad läbirääkimisi digiülemineku üle. See on kiireloomuline küsimus, arvestades selle töövormi enneolematut kasvu nn uues normaalsuses;

41.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kindla soovituse üle liikmesriikidele tunnistada COVID-19 kutsehaiguseks ja kordab, kui oluline on tööandjate kohustus tagada liikuvatele ja võõrtöötajatele, sealhulgas hooajatöötajatele, inimväärsed elu- ja töötingimused;

42.

väljendab rahulolu selle üle, et komisjon ennetab oma ettepanekuga uues töömaailmas tekkivaid muutusi, mis on tingitud nii rohe- kui ka digipöördest, aga ka üldisemalt tööga seotud haiguste ennetamisest.

---

(1)  „The return on prevention: Calculating the costs and benefits of investments in occupational safety and health in companies“, ISSA, Genf, 2011.

(2)  COM(2020) 65 final.

(3)  ELT C 440, 18.12.2020, lk 79.

(4)  Samas.

(5)  ELT C 440, 18.12.2020, lk 42.

(6)  Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(7)  Vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooni nr 190 (2019) artiklid 1 ja 2.