Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa demokraatia tegevuskava“

(2021/C 440/06)

Raportöör: Gdański linnapea Aleksandra DULKIEWICZ (PL/EPP) Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa demokraatia tegevuskava kohta COM (2020) 790, 3. detsember 2020

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Taustteave

1.

on seisukohal, et kuigi Euroopa demokraatia tegevuskavas keskendutakse lühiajalistele kaitsemehhanismidele demokraatlike protsesside kindlustamiseks, peaks sellele järgnema pikaajaline ja strateegilisem lähenemisviis Euroopa demokraatia edendamiseks kõigil tasanditel ning nii esindus- kui ka osalusdemokraatia mõõtmes. Selline lähenemisviis võiks tugineda olemasolevatele õigusnormidele ja parimatele tavadele, mida liikmesriikides riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil juba kohaldatakse, ning viia Euroopa demokraatia harta koostamiseni;

2.

kordab, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 5, milles määratletakse subsidiaarsuse põhimõte, on sätestatud, et „valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke“;

3.

väljendab heameelt algatuse üle luua Euroopa demokraatia tegevuskava. Populismi, natsionalismi, ühiskonnaga manipuleerimise, desinformatsiooni, vaenukõne ja vandenõuteooriate oht suureneb Euroopa avalikus ja poliitilises sfääris. See põhjustab elanikkonna polariseerumist, agressiivsust, sallimatust ja tõsiseid solidaarsusprobleeme. Üldine eesmärk, milleks on kodanike mõjuvõimu suurendamine ja vastupanuvõimelisema demokraatia ülesehitamine kogu ELis, on meie ühtsuse tugevdamiseks vajaliku poliitika kujundamisel otsustava tähtsusega;

4.

rõhutab, et Euroopa Liit on oma struktuurilt sarnane omavahel ühendatud anumatega. Kui kodanike õiguste ja vabaduste olukord ühes liikmesriigis halveneb, on sellel reaalne negatiivne mõju demokraatiale kogu ELis ja see ohustab meie ühiseid väärtusi;

5.

rõhutab vajadust koostada kataloog ohtudest demokraatiale ja kodanikuosaluse innovaatilistest parimatest tavadest, milleks kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõige paremad võimalused. Komitee kutsub komisjoni, parlamenti ja nõukogu üles tutvuma soovitustega, mis esitatakse 2021. aasta oktoobris avaldatavas ELi 2021. aasta kohalikus ja piirkondlikus baromeetris;

6.

kordab väärinfovastase tegevuskava kohta koostatud arvamuses väljendatud seisukohta, et kodanike teadlikkuse tõstmine on pikk ja mitmetahuline protsess, mis põhineb muu hulgas meediapädevuse arendamisel, sealhulgas uute teabe hankimise ja levitamise viiside käsitlemisel. Nende pädevustega peab kaasnema teabe ja selle allikate kriitiline analüüs;

7.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on head võimalused osaleda väljakuulutatud võitluses desinformatsiooni ja sellega seotud ohtude vastu;

8.

tuletab meelde, et ELi liikmesus ei tähenda üksnes vabadusi ja rahastamist, vaid ka põhiväärtuste austamist. Vaja on konkreetseid õiguslikke vahendeid, mis võimaldaksid võtta kiireid ja tõhusaid meetmeid, et edendada ja äärmuslikel juhtudel jõustada liikmesriikides demokraatliku õigusriigi ja õigusriikluse põhimõtteid. Praegu selliseid õigusakte ei ole. Seetõttu ei ole Euroopa Komisjoni meetmed mõnes liikmesriigis tehtud probleemsete otsuste puhul tõhusad. Tähelepanu keskmes on asjaolu, et Euroopa Komisjoni võetud meetmed probleemsete otsustega tegelemiseks ei ole mõnes liikmesriigis eriti tõhusad, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioonis, milles käsitletakse õigusriigi olukorda Euroopa Liidus ja tingimuslikkust käsitleva määruse 2020/2092 rakendamist, millega komitee on täielikult nõus. Komitee kahtleb, kas Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 vastab nendele väljakutsetele asjakohaselt;

9.

nõuab strateegiliste meetmete rakendamist ja õigusaktide vastuvõtmist võimalikult kiiresti, et lahendada tulemuslikult probleeme mõnes ELi riigis, näiteks valimiste turvalisuse valdkonnas kõikidel tasanditel;

10.

rõhutab, et Euroopa demokraatiat ohustavad mitte ainult välisagressorid, kes püüavad ELi destabiliseerida, vaid ka sisemised tegurid, mis ohustavad ELi südant – ühtsust;

11.

on seisukohal, et tegevuskava peaks seega sillutama teed suhetele ja kontaktidele kolmandate riikidega, kes ei aktsepteeri demokraatlikke standardeid ning rikuvad põhilisi inim- ja kodanikuõigusi. Näiteks võiks tuua ELi poliitika selliste riikide suhtes nagu Venemaa, Valgevene või Hiina ning idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma töö. Komitee märgib vajadust toetada demokraatlikke liikumisi ELi naabruses, sealhulgas idapartnerluse kaudu;

12.

rõhutab, et tuleb teha jõupingutusi, et leida tasakaal pandeemiaga seotud riskidega võitlemise ja kodanikuvabaduste kaitse vahel (nt küsimus andmekaitsest ning kogunemis- ja meeleavaldamisõiguse piiramise ennetamisest);

13.

juhib tähelepanu sellele, et meedia vastu suunatud rünnak ohustab Euroopa väärtusi ja juhib meid autoritaarsuse teele. Ilma vaba meediata ei ole tegelik sotsiaalne kontroll võimalik. Ajakirjandusstandardite puudumine loob õhkkonna, mis soodustab vandenõuteooriate, desinformatsiooni, populismi ja vaenukõne levikut. Komitee hoiatab mõnes ELi liikmesriigis meedia taasriigistamiseks võetud meetmete eest;

14.

märgib, et Euroopa demokraatia tegevuskavas ei pöörata piisavalt tähelepanu juurdepääsule avalikule teabele. Demokraatia ja inimõiguste austamine põhinevad vabal teabe- ja mõttevahetusel. Ametiasutuste kogutud teave kuulub kodanikele ja kõigi tasandite haldusasutustel on need andmed kodanike nimel olemas (1). Komitee rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes kasutavad vahendeid kodanike juurdepääsuks teabele ja nende otseseks osalemiseks volituste kasutamisel, on head näited avaliku sektori asutuste avatusest ja vastutusest (2);

15.

tuletab meelde, et demokraatlik EL peab jätkuvalt pühenduma ELi väärtuste, integratsiooni ja võrdõiguslikkuse kaitsmisele kõigis selle aspektides, olenemata soost, etnilisest päritolust, usutunnistusest, veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, ning et liikmesriigid peavad ka selles osas jõupingutusi tegema;

16.

rõhutab, et tegevuskavas ei viidata otseselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud meetmetele;

Prioriteedid

17.

toetab kindlalt ELi ja liikmesriikide autoriteedi, õigusriigi institutsioonide usaldusväärsuse, hariduse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tugevdamist demokraatlike institutsioonidena;

18.

rõhutab, et ELi kodanike usaldus ELi peamiste institutsioonide tegevuse vastu on demokraatliku Euroopa ühtsuse arengu vältimatu eeltingimus. Liikmesriikide keskasutuste usaldusväärsus ja usutavus eeldab, et nad järgivad õigusriigi põhimõtet. Sõltumatute institutsioonide tõhus toimimine ja demokraatlike väärtuste austamine siseriiklikes õigusaktides on Euroopa Ühenduse alus;

19.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli kodanikuaktiivsuse tugevdamisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on tasand, mis asub kodanikele kõige lähemal ja mida nad kõige rohkem usaldavad (3). Piirkondade ja linnade rolli tugevdamine, näiteks üksnes nõuetekohastel kriteeriumidel põhinevate rahastamisvahendite loomise kaudu, muutub strateegiliselt üha tähtsamaks;

20.

nõuab keskendumist võimekate, tolerantsete ja kompromissialtite eurooplaste harimisele, kes leiavad konfliktidele rahumeelsed lahendused. Erinevate seisukohtade ja hoiakute kooseksisteerimine on tõhus „vaktsiin“ fanatismi, rassismi ja etniliste konfliktide vastu;

Kodanikuaktiivsus – kriitiline mõtlemine ja meediapädevus

21.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla hariduses oluline roll, kuna nad loovad kohalikele kogukondadele tingimused positiivsete demokraatlike mudelite väljatöötamiseks;

22.

hoiatab ühiskonna radikaliseerumise ja võimu ülevõtmise eest desinformatsiooni kasutavate populistide poolt. Desinformatsiooni vastu võitlemiseks on vaja kindlaks teha selle negatiivse mõju suhtes kõige haavatavamad sihtrühmad. Erilist kaitset tuleks pakkuda noortele, eakatele, rahvus- ja etniliste vähemuste liikmetele, rändajatele ja inimestele, kellel puudub juurdepääs digitaalmaailmale. Euroopa Komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu piirkondadele ja rühmadele, kes on ELi-sisese ja -välise desinformatsiooni suhtes kõige haavatavamad;

23.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 26. mail esitatud suunised desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi puuduste kõrvaldamiseks. On tervitatav, et komisjon kutsub üles võtma tugevamaid ja konkreetsemaid kohustusi tegevusjuhendi kõigis valdkondades ja eelkõige rakendama paremaid järelevalvemeetodeid ning kutsub teisi ELis tegutsevaid platvorme, erasõnumiteenuseid ja teisi internetireklaami ökosüsteemi osalisi tegevusjuhendiga ühinema. Siiski õõnestavad komisjoni probleemid platvormide esitatud seirearuannete õigsuse kontrollimisel ja karistusmehhanismi puudumine märkimisväärselt käesoleva tegevusjuhendi tõhusust ning tingivad täiendavate regulatiivsete meetmete vajalikkuse ELi tasandil;

24.

teeb sellega seoses ettepaneku koostada liikmesriikidele mittesiduv ja mittekohustuslik üleeuroopaline kodanikuõpetuse, kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse õppekava, mille üle tuleks Soome CIVISi programmi kui parima tava eeskujul korraldada avalik arutelu ning mida seejärel kohandada kohalike ja piirkondlike vajaduste arvessevõtmiseks. Õppesisu peaks keskenduma kooliharidusele, riigiteenistujate koolitusele, elukestvale õppele ja avalikele kampaaniatele. Komitee soovib etendada aktiivset rolli selle õppekava väljatöötamisel ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja pädevuste jagamist;

Võitlus desinformatsiooni ja vaenukõne vastu

25.

peab asjakohaseks luua tihedas koostöös Euroopa Parlamendi INGE (välissekkumist ELi demokraatlikesse protsessidesse käsitleva) erikomisjoniga Euroopa amet, (4) mis vastutaks ennetusmeetmete eest desinformatsiooni, vaenukõne, sallimatuse, teatavate sotsiaalsete rühmade vastu suunatud vägivalla ja vandenõuteooriate levitamise valdkonnas;

26.

peab kahetsusväärseks, et kohalikel omavalitsustel on valeuudiste leviku tõkestamisel teisejärguline roll, mis on sageli tingitud eksperditeadmiste, oskuste ja vahendite puudumisest. Komitee nõuab desinformatsiooni vastu võitlemiseks sidusa rahastamismehhanismi loomist;

27.

väljendab heameelt julgeolekuliidu strateegia üle, milles keskendutakse hübriidrünnakutele riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt, küberrünnakutele, elutähtsate taristute kahjustamisele, desinformatsiooni levitamise kampaaniatele ja poliitiliste narratiivide radikaliseerumisele;

28.

peab vajalikuks pidada arutelu sõnavabaduse ja selle tähenduse üle seoses internetiga. Komitee juhib tähelepanu Paweł Adamowiczi auhinnale, (5) millega edendatakse sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamist ning võideldakse eelarvamuste ja ksenofoobia vastu ning mille komitee lõi partnerluses rahvusvahelise pagulaslinnade võrgustiku (ICORN) ja Gdanski linnaga kui konkreetse sammu selles suunas;

29.

märgib, et lisaks kohalikele omavalitsustele ja kodanikuühiskonnale tuleb kaasata ka meedia. Oma praktilise ja erialase kogemuse kaudu on teabevaldkonnas töötavatel inimestel eriline vaist desinformatsiooni äratundmiseks;

30.

tuletab meelde, kui oluline on digiteenuste õigusakt kui vahend digitaalse keskkonna läbipaistvamaks muutmiseks ja veebiplatvormide vastutuse suurendamiseks;

31.

tuletab meelde vajadust tagada täielik sidusus Euroopa demokraatia tegevuskava, audiovisuaal- ja meediatehnoloogia tegevuskava ning digiteenuste õigusakti käsitlevate seadusandlike arutelude vahel;

32.

soovib digiteenuste direktiivi, millega nähakse ette horisontaalne raamistik regulatiivseks järelevalveks veebiruumi üle ja sätted, millega tagatakse platvormide vastutus oma sisu haldamise, reklaami ja täppissuunamise eest;

Ajakirjanike turvalisus ja kohaliku meedia toetamine

33.

rõhutab, kui oluline on usaldusväärne aruandlus, sealhulgas kohalikul tasandil, üldsuse usalduse suurendamiseks. Sõltumatu meedia on üks demokraatia alustalasid ja sellel on konkreetne mõju avalike arutelude tasandile;

34.

mõistab hukka üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide (SLAPP) kasutamise sõltumatu meedia vastu võitlemiseks ning kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut ajakirjanike ja kodanikuühiskonna kaitse kohta;

35.

hoiatab sõltumatu ajakirjanduse marginaliseerimise eest meedia monopoliseerimise ja politiseerimise kaudu, eriti kui seda tehakse ELi vahenditega. Komitee nõuab paremat järelevalvet sel eesmärgil eraldatavate rahaliste vahendite üle. Ta toetab piirkondade kaasamist ELi vahendite eraldamisse ning täiendavate seadusandlike meetmete väljatöötamist – austades seejuures liikmesriikide pädevust –, et tugevdada ELi sekkumisvõimet tagamaks, et sõltumatu meedia vabadus ja mitmekesisus jääksid meie demokraatia alustalaks;

36.

rõhutab, et sõnavabaduse vastu suunatud rünnakud piiravad avalikku arutelu. Komitee tuletab meelde õigust sõnavabadusele akadeemilises, teadus- ja kunstivaldkonnas ning on seisukohal, et hirmutamine, laimukampaaniad, poliitiline surve, rahalised piirangud ja takistused juurdepääsul avaliku sektori vahenditele ohustavad teadlaste, meedia ja valitsusväliste organisatsioonide tööd ning muudavad nende järelevalveülesande täitmise võimatuks. Komitee hoiatab mõnede valitsuste katsete eest piirata teadusuuringute sõltumatust ning kehtestada sanktsioone ebamääraste ja vastuoluliste kriteeriumide alusel;

Kodanike osaluse tugevdamine

37.

rõhutab, et Euroopa tuleviku konverents tuleks korraldada võimalikult paljudes Euroopa piirkondades alt üles lähenemisviisi alusel, mis võimaldaks eri kodanikurühmade osalemist ja kaasatust arutelus. Komitee soovitab tunnustada kodanike paneelarutelusid ELi otsustusprotsessis osalemise ühe vormina;

38.

kutsub ELi institutsioone üles looma tõhusaid, läbipaistvaid ja kaasavaid kanaleid, et jõuda kodanikeni, eelkõige nendeni, kellel puudub vajalik motivatsioon avalikus ja ühiskondlikus elus osalemiseks. Komitee rõhutab noorte võtmerolli selles protsessis;

39.

on teadlik, et Euroopa tuleviku konverents on ainulaadne võimalus kodanikke kaasata. Komitee usub, et see uuenduslik ja üleeuroopaline osalus võimaldab ühiselt otsustada demokraatliku Euroopa tuleviku, ülesehituse ja prioriteetide üle. Ta kohustub kaasama konverentsi täielikult kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et uurida parimaid tavasid ning teha kodanike ja kohalike omavalitsuste hääl kuuldavaks;

Vabad ja demokraatlikud valimised

40.

rõhutab, et tegevuskavas osutatud vabade ja demokraatlike valimiste küsimus peaks kehtima võrdselt nii Euroopa, üleriigiliste, piirkondlike kui ka kohalike valimiste puhul;

41.

märgib, et poliitilised kampaaniad toimuvad üha enam internetis. Komitee on seetõttu seisukohal, et hädavajalikud on eeskirjad sponsitud poliitilise sisu läbipaistvuse kohta ning poliitilistele parteidele ja liikmesriikidele suuniste tagamise kohta. Ta nõuab, et võetaks arvesse kohalike valimiste eripära, mida sageli kogu ELi hõlmavate õigusaktide koostamisel eiratakse;

42.

märgib, et tegevuskavas ei käsitleta piisavalt valimistevahelist aega. Komitee rõhutab, et desinformatsioon, propaganda, manipuleerimine ja katsed mõjutada kodanike hoiakuid leiavad kõige sagedamini aset selle aja jooksul;

43.

rõhutab, et ELi struktuurifonde tuleks kasutada kodanikuühiskonna meetmete rahastamiseks ning kodanike aktiivseks osalemiseks poliitilises elus vajaliku institutsioonilise ja haldussuutlikkuse ja -struktuuride loomiseks. Komitee on seisukohal, et juurdepääs rahalistele vahenditele peaks olema võimalikult lihtne ja nende haldamine peaks võimaluse korral olema piirkondade ülesanne;

44.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon algatas 19. aprillil avaliku konsultatsiooni, mis kestab 12. juulini (6) ja mille eesmärk on esitada 2021. aasta viimases kvartalis ajakohastatud direktiivid, mille eesmärk on toetada teises ELi liikmesriigis elavaid ELi kodanikke hääletamis- ja kandideerimisõigusega nii kohalikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Nagu on märgitud ka Euroopa kodanikualgatuses „Piirideta valijad“, (7) on enam kui 14 miljonil liikuval ELi kodanikul õigus hääletada, kuid valimisaktiivsus ja valimistel kandideerijate määr liikuvate ELi kodanike seas on endiselt väiksem kui võrreldavatel rühmadel riiklikul tasandil ning neil on endiselt raskusi oma valimisõiguse kasutamisega;

45.

viitab hoiatavalt pandeemia tõttu selgunud asjaolule, et piiravate tingimuste valguses on täiesti demokraatlike valimiste korraldamine suur väljakutse. Posti teel ja/või elektrooniliselt hääletamise turvalisuse tagamine on korralduslikult ja tehnoloogiliselt keeruline, muu hulgas küberohtude tõttu;

Kokkuvõte

46.

kutsub Euroopa Komisjoni üles otsima pikaajalisi vahendeid, millega kaitsta ELi uute ohtude eest. Meie otsitav demokraatiavaktsiin peab olema tõhus, uuenduslik ja tulemuslik ning tugevdama meie demokraatlikku taristut nii praegu kui ka pikas perspektiivis;

47.

rõhutab, et piiramatu osalemine avalikus elus on pluralistliku ja demokraatliku kogukonna nurgakivi. See sõltub aga kodanike usaldusest riigiasutuste vastu. Ilma usalduseta ei saa mingist osalemisest rääkidagi. Osalemine ei ole aga võimalik ilma üldsust teavitamata. Komitee arvates on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel selles oluline roll;

48.

juhib lõpetuseks tähelepanu sellele, et demokraatia ja õigusriik on tugevad ainult siis, kui poliitiline juhtimine tugineb kõigil tasanditel mõjukate kodanike toetusele.

---

(1)  ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 59 (1946), 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 on õigus teabele sõnavabaduse põhiõiguse lahutamatu osa.

(2)  Sellised kohalike omavalitsuste vahendid on näiteks avatud andmed, kaasavad eelarved ja kodanike paneelarutelud.

(3)  https://cor.europa.eu/etour-work/Pages/EURegionalBarometer-2020.aspx

(4)  Nt seoses Euroopa Regioonide Komiteega.

(5)  Paweł Adamowicz oli ka nendele ideaalidele pühendatud kahe Gdański kontseptsiooni autor: sisserändajate integratsiooni ja võrdse kohtlemise kontseptsioon.

(6)  Avalik konsultatsioon Euroopa Parlamendi valimistel osalemise kohta (https://bit.ly/3goNYin) ja kohalike omavalitsuste valimistel osalemise kohta (https://bit.ly/3gmIR2l).

(7)  https://eci.ec.europa.eu/013/public/#/screen/home