Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021IP0507

    Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2021. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2020. aasta arutelude kohta (2021/2019(INI))

    ELT C 251, 30.6.2022, p. 96–103 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    30.6.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 251/96


    P9_TA(2021)0507

    Petitsioonikomisjoni 2020. aasta arutelud

    Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2021. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2020. aasta arutelude kohta (2021/2019(INI))

    (2022/C 251/09)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 20, 24 ja 227, mis kajastavad seda, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma muredega Euroopa Parlamendi poole,

    võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani rolli ja ülesandeid,

    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklit 44, milles käsitletakse kodanike õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

    võttes arvesse ELi toimimise lepingu sätteid rikkumismenetluse kohta, eriti selle artikleid 258 ja 260,

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 227 lõiget 7,

    võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9-0323/2021),

    A.

    arvestades, et 2020. aastal sai parlament 1 573 petitsiooni, mis on 15,9 % rohkem kui 2019. aastal esitatud 1 357 petitsiooni ja 28,9 % rohkem kui 2018. aastal esitatud 1 220 petitsiooni;

    B.

    arvestades, et 2020. aastal oli Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu üht või mitut petitsiooni toetavate kasutajate arv 48 882, mis on tunduvalt suurem kui 2019. aastal, mil see arv oli 28 076; arvestades, et ka petitsioonide toetuseks tehtud klikkide arv suurenes 2020. aastal, ulatudes kokku 55 129-ni;

    C.

    arvestades, et suure hulga petitsioonidega väljendati kodanike muret rahvatervise ja sotsiaal-majanduslike hädaolukordade pärast tulenevalt COVID-19 pandeemia puhkemisest ja see on üks olulisi põhjuseid, miks petitsioonide arv 2020. aastal võrreldes varasemate aastatega kasvas; arvestades, et 13,23 % 2020. aastal laekunud petitsioonidest oli seotud COVID-19 pandeemiaga;

    D.

    arvestades, et 2020. aastal esitatud petitsioonide arvukus näitab, et kriisi ajal loodavad kodanikud oma koduriigist valitud esindajatele ELi tasandil, pöördudes oma murede ja kaebustega otse nende poole;

    E.

    arvestades, et petitsioonide koguarv on siiski kogu ELi elanikkonnaga võrreldes tagasihoidlik, mis näitab, et tuleb veelgi rohkem pingutada, et suurendada kodanike teadlikkust nende petitsiooniõigusest ja julgustada neid seda kasutama; arvestades, et kui kodanikud kasutavad petitsiooniõigust, ootavad nad ELi institutsioonidelt oma murede lahendamisel lisaväärtust;

    F.

    arvestades, et petitsioonide lubatavuse kriteeriumid on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 226, mille kohaselt võivad petitsioone esitada ELi kodanikud või elanikud, keda ELi tegevusvaldkondadega seotud teema otseselt mõjutab;

    G.

    arvestades, et 2020. aastal esitatud 1 573 petitsioonist jäeti 392 lubatavaks tunnistamata ja 51 võeti tagasi; arvestades, et lubatavaks tunnistamata jäetud petitsioonide suhteliselt suur osakaal (24,92 %) 2020. aastal näitab, et paljude jaoks ei ole ELi vastutusvaldkondade kohaldamisala ja piirid ikka veel selged;

    H.

    arvestades, et üks Euroopa Liidu kodanike põhiõigusi on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole; arvestades, et petitsiooni esitamise õigus tagab ELi kodanikele ja elanikele avatud, demokraatliku ja läbipaistva mehhanismi otse oma valitud esindajate poole pöördumiseks ja on seega oluline, et kodanikud saaksid ELi tegevusvaldkondades aktiivselt osaleda;

    I.

    arvestades, et petitsiooniõigus annab Euroopa Parlamendile võimaluse paremini reageerida kaebustele ja muredele seoses ELi põhiõiguste austamise ja ELi õigusaktide järgimisega liikmesriikides; arvestades, et petitsioonid on seega kasulik teabeallikas ELi õiguse väära kohaldamise või rikkumise juhtumite kohta ning võimaldavad tänu sellele Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel hinnata ELi õiguse ülevõtmist ja kohaldamist ning selle võimalikku mõju ELi kodanike ja elanike õigustele;

    J.

    arvestades, et Euroopa Parlament on juba kaua olnud rahvusvahelisel tasandil petitsioonimenetluse arendamisel esirinnas ning parlamendi petitsioonimenetlus on Euroopas kõige avatum ja läbipaistvam, võimaldades petitsiooni esitajatel parlamendi tegevuses osaleda;

    K.

    arvestades, et petitsioonikomisjon vaatab iga parlamendile esitatud petitsiooni hoolikalt läbi ja tegeleb sellega; arvestades, et igal petitsiooni esitajal on õigus saada mõistliku aja jooksul ning oma emakeeles või petitsiooni esitamiseks kasutatud keeles oma petitsioonile vastus, milles teatatakse, mida petitsioonikomisjon selle lubatavuse kohta otsustas ja milliseid järelmeetmeid kavatseb petitsioonikomisjon võtta; arvestades, et kõik petitsiooni esitajad võivad taotleda oma petitsiooni uuesti käsitlemist, kui ilmneb uusi asjaolusid;

    L.

    arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevus sõltub petitsiooni esitajate edastatud teabest; arvestades, et petitsioonikomisjoni töös on väga tähtis roll teabel, mida petitsiooni esitajad petitsioonis ja komisjoni koosolekutel esitavad, samuti Euroopa Komisjoni hinnangul ning liikmesriikide ja muude organite vastustel; arvestades, et lubatavaks tunnistatud petitsioonid annavad väärtusliku panuse ka muude parlamendikomisjonide töösse, kuna petitsioonikomisjon edastab need arvamuse või teabe saamiseks muudele komisjonidele;

    M.

    arvestades, et petitsioonikomisjon peab oma koosolekutel äärmiselt tähtsaks petitsioonide läbivaatamist ja avalikku arutelu; arvestades, et petitsiooni esitajatel on õigus oma petitsioone tutvustada ja sageli osalevad nad aruteludes, aidates nii petitsioonikomisjoni tööle aktiivselt kaasa; arvestades, et 2020. aastal pidas petitsioonikomisjon 13 koosolekut, kus 110 petitsiooni esitaja osavõtul arutati 116 petitsiooni ning aktiivselt (sõnavõtuga) osales 78 petitsiooni esitajat; arvestades, et 2020. aasta koosolekutel arutati vähem petitsioone kui 2019. aastal, sest komisjonide koosolekute toimumisaegu kärbiti, eriti aprillist juulini, kuna pandeemia tõttu on parlamendi ettevaatusabinõude tagajärjel suulise tõlke võimalused piiratud;

    N.

    arvestades, et 2020. aastal esitatud petitsioonides tõstatatud probleemid on seotud peamiselt põhiõigustega (eelkõige COVID-19 erakorraliste meetmete mõju õigusriigile ja demokraatiale, samuti liikumisvabadusele, õigusele tööle, teabele ja haridusele, ning arvukalt petitsioone on seotud LGBTQ+ õigustega liidus), tervishoiuga (eelkõige pandeemiast tulenevad tervisekriisiga seotud küsimused, alates kodanike tervise kaitsest, sealhulgas ravist ja kaitsevahenditest, kuni tervisekriisi ohjamiseni liikmesriikides ning vaktsiinide hankimise ja levitamiseni), keskkonnaga (peamiselt kaevandustegevus ja selle mõju keskkonnale, tuumaohutus, õhusaaste ja looduslike ökosüsteemide halvenemine), õigusküsimustega (eelkõige küsimused, mis on seotud õiguskaitse kättesaadavuse või väidetavate menetlusnormide rikkumistega või õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi sõltumatusega liikmesriikides, samuti piiriüleste lapseröövide ja hooldusõiguste juhtumitega), tööhõivega (eelkõige tööturu ligipääsetavus ja ebakindlad töösuhted), haridusega (eelkõige küsimused, mis on seotud diskrimineeriva juurdepääsuga haridusele või vaidlustatud riikliku haridusseaduse reformiga), siseturuga (eelkõige küsimused, mis käsitlevad pandeemia kontekstis riiklikke reisipiiranguid ja nende mõju inimeste liikumisvabadusele ELis ja väljaspool seda), Ühendkuningriigi väljaastumislepingu rakendamisega ja lisaks veel paljude muude tegevusvaldkondadega;

    O.

    arvestades, et 79,7 % (1 254) 2020. aastal laekunud petitsioonidest esitati parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu, võrreldes 73,9 %-ga (1 003 petitsiooni) 2019. aastal, mis kinnitab, et parlamendi petitsioonide veebiportaalist on saanud ülekaalukalt kõige enam kasutatud kanal kodanike petitsioonide esitamiseks parlamendile;

    P.

    arvestades, et 2020. aastal muudeti petitsioonide veebiportaali kasutajasõbralikumaks, turvalisemaks ja kodanikele kättesaadavamaks; arvestades, et korduma kippuvaid küsimusi (KKK) on ajakohastatud ja andmekaitse asjus on tehtud mitmeid parandusi, et rakendada Euroopa andmekaitseinspektori soovitusi, ning kasutusele on võetud uus paroolide taastamise mehhanism; arvestades, et petitsioonide veebiportaali, ePeti ja PETIGREFi süsteemidevahelist ühendust on edasi arendatud ning on tehtud tööd, et tagada väliste arenduste ja Hermese integreerimine; arvestades, et edukalt on vastatud ka arvukatele individuaalsetele abipäringutele;

    Q.

    arvestades, et 2020. aastal võeti kiirmenetlust kasutades päevakorda palju COVID-19 käsitlevaid petitsioone;

    R.

    arvestades, et petitsioonikomisjon korraldas 2020. aastal vaid ühe teabekogumiskülastuse; arvestades, et rohkem teabekogumiskülastusi ei saanud toimuda, sest pandeemia põhjustatud olukorra tõttu otsustas parlamendi president vajaliku ettevaatusabinõuna tühistada parlamendiüritused, sealhulgas delegatsioonide lähetused, et piirata COVID-19 levikut ning vähendada ohtu parlamendiliikmete ja töötajate tervisele;

    S.

    arvestades, et petitsioonikomisjon kui kaasatud komisjon, korraldas koos teema eest vastutavate komisjonidega (kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon ning kultuuri- ja hariduskomisjon) 15. oktoobril 2020 avaliku kuulamise Euroopa kodanikualgatuse „Minority Safepack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) teemal; arvestades, et pandeemia tõttu toimus kuulamine hübriidformaadis ning Euroopa kodanikualgatuse korraldajad said koosolekul kaugosaleda, samas kui üldsus võis koosolekut jälgida veebiülekande kaudu;

    T.

    arvestades, et Euroopa Komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal on petitsioonikomisjoni töös oluline roll ning petitsiooni esitajate esitatud teave on kasulik Euroopa õiguse võimalike rikkumiste või väärkohaldamise avastamiseks;

    U.

    arvestades, et Euroopa Komisjoni strateegia petitsioonide käsitlemisel põhineb komisjoni 2016. aasta teatisel „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, C(2016)8600.

    V.

    arvestades, et Euroopa Komisjoni aastaaruannetes ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta viidatakse petitsioonidele väga üldiselt, mis näitab, et puudub piisav süsteem teabe kogumiseks petitsioonide kohta ning selle kohta, kuidas need on seotud rikkumismenetluste või ELi õigusaktidega;

    W.

    arvestades, et kodukorra kohaselt vastutab petitsioonikomisjon ka suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, kelle ülesanne on uurida kaebusi ELi institutsioonide ja asutuste haldusomavoli kohta; arvestades, et praegune Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly tutvustas petitsioonikomisjonile 3. septembril 2020 toimunud koosolekul oma 2019. aasta aruannet;

    X.

    arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman, riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased organid ning mille eesmärk on edendada ELi õiguse ja poliitikaga seotud teabe vahetamist ja jagada parimaid tavasid;

    1.

    rõhutab, kui oluline roll on petitsioonikomisjonil ELi kodanike ja elanike õiguste kaitsmisel ja edendamisel, tagades, et petitsiooni esitajate mured ja kaebused vaadatakse läbi kiiresti ja tõhusalt ning lahendatakse võimaluse korral avatud, demokraatliku, kiire ja läbipaistva petitsioonimenetluse teel; rõhutab, et petitsioonid on keskse tähtsusega vahend, millega edendada otsedemokraatia põhimõtteid ja suurendada ELis aktiivset kodanikuosalust;

    2.

    rõhutab, et demokraatlikuma, avatuma ja läbipaistvama liidu saavutamiseks on hädavajalik, et kodanikud osaleksid liidu otsustusprotsessis; rõhutab, et petitsioonikomisjonil on oluline roll Euroopa kodanike kaasamisel liidu tegevusse ja et see on arutelufoorum, kus kodanikud saavad oma hääle ELi institutsioonides kuuldavaks teha; kutsub ELi institutsioone üles parandama reageerimist kodanike probleemidele ning võtma poliitikat kujundades petitsioonides väljendatud arvamusi ja kaebusi arvesse;

    3.

    kordab, kui tähtis on pidev avalik arutelu liidu tegevusvaldkondade üle, et kodanikel oleks liidu pädevuse kohaldamisalade ja otsustusprotsessi eri tasandite kohta õige teave; nõuab sellega seoses tõhusamaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; rõhutab, et pressi- ja kommunikatsiooniteenuste aktiivne kaasamine nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ning aktiivsem sotsiaalmeedia suurendaks petitsioonikomisjoni töö nähtavust ja aitaks paremini üldsuse muredele reageerida;

    4.

    usub, et need pingutused aitaksid ka hoida ära väärinfot petitsioonikomisjoni töö kohta, mis oleks ühtlasi kooskõlas komisjoni võitlusega väärinfo vastu, ning aitaks suurendada kodanike teadmisi petitsiooniõiguse ning liidu vastutuse kohaldamisala ja piiride ning petitsioonikomisjoni pädevuse kohta, et vähendada vastuvõetamatuks tunnistatavate petitsioonide arvu; leiab, et samuti on oluline tõsta esile edukaid juhtumeid, kus petitsiooni esitaja tõstatatud küsimus sai petitsioonikomisjoni toetusel lahendatud; rõhutab sellega seoses, kui oluline on ELi mitmekeelne teabevahetuspoliitika, et luua paremad sidemed kõigi liikmesriikide kodanikega;

    5.

    rõhutab, et Euroopa tuleviku konverentsi tuleks kasutada kui võimalust selgitada ELi kodanikele petitsioonikomisjoni rolli, et suurendada teadlikkust petitsiooniõigusest ja julgustada inimesi aktiivselt osalema ning väljendama oma muresid ja mõtteid oma valitud esindajatele;

    6.

    märgib, et petitsioonid on kodanike jaoks pääs Euroopa institutsioonide juurde, ning Euroopa Parlamendile ja teistele ELi institutsioonidele ainulaadne võimalus ELi kodanike ja elanikega otse suhelda, mõista nende probleeme ja jätkata nendega korrapärast dialoogi, eelkõige juhtudel, kus neid mõjutab ELi õiguse vale kohaldamine või rikkumine; rõhutab, et petitsioonikomisjon ja juhtivad komisjonid, ELi institutsioonid, organid ja ametid ning riigi, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid tegema ELi õiguse rakendamise ja selle järgimisega seotud järelepärimiste ja ettepanekute asjus tihedamat koostööd; usub, et selline koostöö on ülioluline, et tegeleda kodanike mureküsimustega ELi õiguse kohaldamise üle ja neid lahendada, ning see aitab tugevdada liidu demokraatlikku legitiimsust ja vastutust; nõuab seetõttu, et liikmesriikide esindajad osaleksid aktiivsemalt komisjoni koosolekutel ja reageeriksid petitsioonikomisjoni riiklikele asutustele saadetud selgitus- või teabetaotlustele kiiremini; palub, et komisjon võtaks meetmeid, et tagada põhiõiguste harta artikli 51 kohaldamisala võimalikult järjekindel ja ulatuslik tõlgendamine;

    7.

    kutsub komisjoni üles etendama petitsioonikomisjonis aktiivsemat rolli, et tagada kodanikele üksikasjalikud ja arusaadavad vastused;

    8.

    rõhutab, et tuleb järgida lähenemisviisi ja seisukohti, mida komisjon oma vastustes petitsioonikomisjonile on väljendanud, ning austada tema rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana;

    9.

    tuletab meelde, et petitsioonid aitavad Euroopa Komisjonil paremini täita aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli; rõhutab, et tõhustatud koostöö petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni vahel on petitsioonide eduka menetlemise tagamiseks hädavajalik; nõuab tungivalt, et komisjon hoiduks üldsõnalistest vastustest ning vastaks õigeaegselt, täpselt, selgelt ja sihipäraselt, et petitsioonide esitajad saaksid oma taotlustele sisulised vastused; palub komisjonil tagada läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele ja teabele EU Piloti menetluste raames seoses saadud petitsioonidega ning EU Piloti ja juba lõpetatud rikkumismenetlustega, ning palub, et kui komisjon kaalub, kas alustada rikkumismenetlust, eriti kui probleem on seotud keskkonnaalaste õigusaktidega, võtaks ta esmajärjekorras arvesse kõiki ELi õiguse rikkumisega seotud küsimusi, mis on petitsioonides tõstatatud;

    10.

    palub komisjonil selgitada oma pädevust seoses petitsioonidega, sealhulgas sellistega, milles tõstatatud küsimused kuuluvad küll ELi tegevusvaldkonda, kuid mitte sellisesse poliitikavaldkonda, kus ELil on seadusandlikud volitused;

    11.

    kutsub riiklikke ametiasutusi üles tegutsema ennetavalt ja võtma vajalikke meetmeid, et reageerida kodanike petitsioonides väljendatud muredele ELi õiguse süstemaatilise ebaõnnestunud kohaldamise juhtumite puhul; palub, et komisjon annaks uuritud juhtumite puhul korrapäraselt tagasisidet edusammude kohta ELi õigusaktide järgimisel;

    12.

    rõhutab, et petitsioonikomisjon peab järgima ELi toimimise lepingu artiklites 226 ja 227 ning Euroopa Parlamendi kodukorras sätestatud lubatavuse kriteeriume;

    13.

    tuletab meelde, et petitsioonide täpseks ja põhjalikuks käsitlemiseks tuleb kindlasti teha koostööd teiste parlamendikomisjonidega; märgib, et 2020. aastal edastati teistele komisjonidele arvamuse saamiseks 56 petitsiooni ja teavitamise eesmärgil 385 petitsiooni; tunneb heameelt asjaolu üle, et teistelt komisjonidelt saadi 40 arvamust ja 60 kinnitust selle kohta, et petitsioone võeti nende töös arvesse; märgib, et teiste parlamendikomisjonidega ühiselt korraldatavad avalikud kuulamised aitavad kaasa petitsioonide põhjalikule läbivaatamisele; tuletab meelde, et petitsioonide esitajaid teavitatakse otsusest küsida nende petitsiooni käsitlemisel teiste parlamendikomisjonide arvamust; kutsub parlamendikomisjone üles suurendama jõupingutusi, et anda aktiivne panus petitsioonide läbivaatamiseks, pakkudes asjatundlikku abi ja võimaldades seega parlamendil kodanike muredele kiiremini ja põhjalikumalt vastata; tunneb kahetsust asjaolu üle, et petitsioonide võrgustik ei saanud COVID-19 pandeemia põhjustatud olukorra tõttu 2020. aastal kokku tulla;

    14.

    usub, et petitsioonide võrgustik on kasulik vahend, mis aitab suurendada teadlikkust petitsioonides tõstatatud küsimustest ja hõlbustada petitsioonide käsitlemist teistes komisjonides, kuhu need saadetakse arvamuse saamiseks või teavitamise eesmärgil; märgib, et on vaja lihtsustada petitsioonidega seotud järelmeetmete võtmist Euroopa Parlamendi töös ja õigusloomes; leiab, et see võrgustik peaks tugevdama dialoogi ja koostööd komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega; usub, et petitsioonide võrgustiku korrapärased koosolekud on parlamendikomisjonide koostöö tugevdamiseks hädavajalikud, kuna võimaldavad võrgustiku liikmetel vahetada teavet ja jagada parimaid tavasid; kutsub parlamenti üles koostama mehhanismi, mis võimaldaks kaasata petitsioonikomisjoni otseselt õigusloomeprotsessi;

    15.

    juhib tähelepanu oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonile petitsioonikomisjoni 2019. aasta arutelude tulemuste kohta (1);

    16.

    rõhutab, et vaatamata 2020. aasta koosolekute lühendatud ajavahemikele, mille põhjuseks olid parlamendi ettevaatusabinõud COVID-19 leviku vältimiseks oma ruumides ja sellest tulenevalt vähenenud suulise tõlke võimalused, on petitsioonikomisjon avaldanud arvamust petitsioonides tõstatatud oluliste küsimuste kohta, andes panuse märkimisväärselt paljudesse parlamendi raportitesse, eelkõige Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2), ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2017. ja 2018. aastal (3), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavaid läbirääkimisi käsitlevate soovituste kohta (4), põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2018.–2019. aastal (5), ebavõrdsuse vähendamise kohta, keskendudes eelkõige palgavaesusele (6), 2019. aasta Türgit käsitleva eduaruande kohta (7) ja nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) rakendamise kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni taustal (8); hindab petitsioonikomisjoni sekretariaadi tegevust üldiselt ja eriti pandeemia ajal, kui töötingimused muutusid keerukamaks; rõhutab vajadust arutada pandeemia ajal esile kerkinud probleeme ja uurida võimalusi petitsioonikomisjoni töö parandamiseks, eriti kriisi tingimustes;

    17.

    tuletab meelde, et oma soovitustes läbirääkimisteks uue lepingu üle Ühendkuningriigiga kordasid petitsioonikomisjoni liikmed, et kõikidel Ühendkuningriigis elavatel ELi kodanikel on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 227 kohaselt õigus pöörduda pärast üleminekuperioodi kavandatud lõppu (31. detsember 2020) petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, osaleda Euroopa kodanikualgatustes ja pöörduda Euroopa Ombudsmani poole; kutsub ühtlasi Euroopa Ombudsmani üles jätkama tööd, mida ta alustas väljaastumislepingu üle peetud läbirääkimiste ajal, tagamaks et läbirääkimisi ELi ja Ühendkuningriigi tulevase partnerlussuhte üle peetaks läbipaistvalt;

    18.

    juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 teemal esitati arvukalt petitsioone, mille petitsioonikomisjon vaatas läbi ja millele ta vastas 2020. aastal, enamasti kiirmenetluse teel; rõhutab, et enamikus nendest petitsioonidest nõuti kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist erakorraliste meetmete, sealhulgas liikumispiirangute eest, COVID-19 vaktsiinide väljatöötamise, ostmise ja levitamise läbipaistvust; rõhutab, et need petitsioonid sisaldasid ka küsimusi ravivõtete, kaitsevahendite ning tervisekriisi ohjamise hindamise kohta liikmesriikides; tuletab samuti meelde, et paljud petitsiooni esitajad väljendasid muret riiklike erakorraliste meetmete, sealhulgas liikumispiirangute mõju pärast demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele, seades kahtluse alla reisi- ja tööpiirangud, samuti selle pärast, et alguses liikmesriigid sisepiiridel piirikontrolli ei koordineerinud, mis takistas liikumisvabadust Schengeni alal ja tekitas probleeme eeskätt paljudele piirialatöötajatele, üliõpilastele ja eri kodakondsusega paaridele; samuti kurdeti samuti tühistatud lendude ja reiside haldamise üle pandeemia ajal ning asjaomaste lennuettevõtjate kompenseerimise põhimõtete üle; tuletab meelde, et kõik piiravad meetmed peavad olema vajalikud, proportsionaalsed ja ajutised; rõhutab, et ELi õiguse tulemusliku, võrdse ja ühesuguse kohaldamise tagamine on äärmiselt oluline õigusriigi põhimõtte toetamiseks, mis on ELi lepingu artikli 2 kohaselt üks liidu ja selle liikmesriikide alusväärtusi isegi selliste kriiside ajal, nagu COVID-19 pandeemia; on seisukohal, et eelkõige suurte kriiside ajal on petitsioonide kiire ja tõhus menetlemine vältimatu tingimus, et taastada kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu;

    19.

    juhib tähelepanu pandeemia esimestel kuudel tehtud otsusele seada petitsioonikomisjonis esikohale COVID-19-ga seotud petitsioonid, et nõuetekohaselt vastata pakilistele nõudmistele, mida kodanikud 2020. aasta esimestel kuudel väljendasid;

    20.

    on tõsiselt mures rahvatervise ja COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaalmajandusliku kahju pärast; kiidab petitsioonikomisjoni suurepärast tööd, mis aitas teha kuuldavaks kodanike rahvatervise ja COVID-19 pandeemiast põhjustatud sotsiaalmajanduslike kriisidega seotud mured ning tagada parlamendi reageerimine kodanike vajadustele ja ootustele, eeskätt nende inimeste osas, keda tervisekriis eriti rängalt mõjutas, seoses liidu suutlikkusega sellise üleilmse probleemiga toime tulla; juhib sellega seoses tähelepanu petitsioonikomisjoni olulistele järelmeetmetele COVID-19-ga seotud petitsioonides tõstatatud probleemidele reageerimiseks, mille tulemusel võeti täiskogul vastu resolutsioonid Schengeni süsteemi ja COVID-19 kriisi ajal võetud meetmete (9) kohta, intellektipuudega inimeste ja nende perede õiguste kohta COVID-19 kriisi ajal (10) ja kodutuse määra vähendamise kohta Euroopa Liidus (11);

    21.

    juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni olulisele panusele laste õiguste kaitsesse, mis ilmnes mitmete vanema poolt Jaapanis toime pandud lapseröövi käsitlevate petitsioonide menetlemisel; juhib sellega seoses tähelepanu resolutsioonile vanema poolt Jaapanis toime pandud ELi kodakondsusega laste rahvusvahelise ja riigisisese röövi kohta, mille kohta käiva ettepaneku võttis petitsioonikomisjon vastu 16. juunil 2020 ja mis võeti vastu täiskogu istungil 8. juulil 2020 (12);

    22.

    juhib tähelepanu 29. oktoobri 2020. aasta kuulamisele teemal „Liidu kodakondsus: võimestamine, kaasamine, osalemine“, mille petitsioonikomisjon korraldas koos õiguskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga; on seisukohal, et see sündmus oli parlamendi oluline panus Euroopa Komisjoni 2020. aasta ELi kodakondsuse aruandesse ja petitsioonikomisjonis kodanikuosaluse vallas tehtavasse töösse;

    23.

    võtab teadmiseks, et 2020. aastal oli petitsioonide esitajate peamiseks murekohaks lisaks põhiõigustega seotud küsimustele tervise valdkond, ning tunnistab, et COVID-19 pandeemiaga seotud mured olid petitsioonikomisjoni töö keskmes; juhib tähelepanu resolutsioonile müalgilise entsefalomüeliidi biomeditsiiniliste uuringute lisarahastamise kohta, mille ettepaneku võttis komisjon vastu 30. aprillil 2020 ja mis võeti vastu 18. juuni 2020. aasta täiskogu istungil (13); tuletab meelde, et teadusringkonnad ja patsientide ühendused suhtuvad parlamendi resolutsiooni äärmiselt heakskiitvalt, kuna selles nõutakse liikmesriikide tasandil suuremat teadlikkust sellisest haigusest, nähes ette spetsiaalsed sihipärased koolitused riigiasutustele, tervishoiuteenuste osutajatele ja riigiametnikele üldiselt; kordab sellega seoses oma nõudmist teha kooskõlastatud ja tõhustatud teadusuuringuid ja eraldada teadusuuringute arengu toetamiseks lisaraha, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ raames, et tegeleda pikaajaliste tegutsemispiirangut põhjustavate ja krooniliste seisunditega elavate ja töötavate inimeste arvu suurenemise mõjuga inimestele ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale;

    24.

    märgib, et 2020. aastal tekitasid petitsioonide esitajatele endiselt suurt muret keskkonnaküsimused; peab kahetsusväärseks, et keskkonnareegleid ei rakendata liikmesriikides alati õigesti, nagu on kirjeldatud paljudes petitsioonides, milles esitatakse kaebusi õhusaaste, looduslike ökosüsteemide halvenemise, tuumaohutuse ja kaevandamistegevuse keskkonnamõju kohta; rõhutab, kui oluline on täita ELi kodanike ootusi keskkonnakaitse suhtes; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon koos liikmesriikidega tagaks selles valdkonnas ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise;

    25.

    väljendab heameelt petitsioonikomisjoni erilise kaitsva rolli üle ELis seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni käimasolevale olulisele tööle seoses puuetega seotud küsimusi käsitlevate petitsioonidega; nendib, et puuetega seotud küsimusi käsitlevate petitsioonide arv peaaegu kahekordistus 2020. aastal võrreldes eelmise aastaga; rõhutab, et puuetega inimeste jaoks on peamiste probleemide hulgas endiselt diskrimineerimine, juurdepääs haridusele ja tööhõive, ning on seisukohal, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema rohkem, et tagada põhiteenuste täielik kättesaadavus; nõuab, et viidaks ellu konkreetseid ettepanekuid, et suurendada kaasamist ning hõlbustada oskuste tunnustamist ja ülekantavust ELis;

    26.

    tuletab meelde, et 2020. aastal pööras petitsioonikomisjon erilist tähelepanu nende petitsioonide arutamisele, mis käsitlesid vaimupuudega inimeste ja nende perede raskusi COVID-19 pandeemia ajal, eelkõige seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, isikliku abistamise ja perede ja hooldajatega ühenduse hoidmisega; juhib sellega seoses tähelepanu petitsioonikomisjoni esitatud resolutsioonile intellektipuudega inimeste ja nende perede õiguste kohta COVID-19 kriisi ajal, mis võeti vastu 8. juuli 2020. aasta täiskogu istungil; väljendab heameelt petitsioonikomisjoni 28. oktoobri 2020. aasta koosolekul toimunud iga-aastase puuetega inimeste õiguste kaitset käsitleva seminari „Uus puuetega inimeste strateegia“ tulemuste üle;

    27.

    tuletab meelde, et suhtlemine Euroopa Ombudsmaniga on Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt üks petitsioonikomisjoni ülesandeid; kiidab heaks Euroopa Parlamendi konstruktiivse koostöö Euroopa Ombudsmaniga ja osalemise Euroopa ombudsmanide võrgustikus; tunnustab asjaolu, et Euroopa Ombudsman osaleb kogu aasta jooksul korrapäraselt petitsioonikomisjoni töös; on kindlalt veendunud, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peavad tagama ombudsmani soovitustele järjepidevad ja tulemuslikud järelmeetmed;

    28.

    peab oluliseks, et kodanikud saaksid seadusandlike ettepanekute algatamises vahetult osaleda; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus on tähtis vahend kodanikuaktiivsuse ja üldsuse osalemise tagamiseks, ühtlasi on see Euroopa osalusdemokraatia ainulaadse vahendina petitsioonikomisjoni jaoks oluline ja seetõttu tuleb sellele läheneda avatult ja reageerivalt; rõhutab, et avalik kuulamine on korraldajate jaoks oluline võimalus tutvustada oma algatust avalikult ELi institutsioonidele ja ekspertidele, mis võimaldab komisjonil ja parlamendil saada põhjaliku ülevaate Euroopa kodanikualgatuse soovitud tulemustest; palub, et komisjon kaaluks iga eduka Euroopa kodanikualgatuse sisu alusel seadusandliku ettepaneku algatamist;

    29.

    rõhutab, et läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs ELi institutsioonide dokumentidele on hädavajalik, et tagada kodanike demokraatlike õiguste kaitse kõrgeim tase ja nende usaldus ELi institutsioonide vastu; juhib tähelepanu sellele, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ei kajasta praegusel kujul enam tegelikku olukorda; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on aastaid seiskunud ja edasiminekut ei ole toimunud; palub komisjonil esitada ettepanek selle 2001. aasta määruse uuesti sõnastamiseks, et suurendada läbipaistvust ja vastutust, edendades häid haldustavasid, nagu Lissaboni lepingus nõutakse;

    30.

    rõhutab, et petitsioonide veebiportaal on hädavajalik vahend sujuva, tõhusa ja läbipaistva petitsioonimenetluse tagamiseks; väljendab sellega seoses heameelt täiustuste üle andmekaitse ja turvaelementide asjus, mis on muutnud portaali kasutajasõbralikumaks ja kodanike jaoks turvalisemaks; rõhutab, et tuleb jätkata jõupingutusi, et muuta portaal sotsiaalmeedia kaudu üldtuntuks ja kõigile kodanikele, eelkõige puuetega inimestele kergemini kasutatavaks ja vabalt kättesaadavaks, sealhulgas võimaldada esitada petitsioone riiklikes viipekeeltes; nõuab, et petitsioonide veebiportaalis avaldataks rohkem teavet, sealhulgas petitsioonide ja teiste institutsioonidega tehtavate uurimiste edenemise kohta; nõuab, et hinnataks, kuidas hoida ära varastatud või valeidentiteedi kasutamist ning rõhutab, et elektroonilist registreerimis- ja allkirjasüsteemi tuleb kiiresti muuta või ajakohastada, et see oleks tõeliselt kiire ja võimaldaks kodanike osalemist reaalajas vastavalt nende vajadustele; on selle poolt, et loodaks ühtne digiportaal, kus oleks kodanikele kättesaadav teave kõikide petitsioonidega seotud menetluste kohta;

    31.

    märgib, et kuigi nende inimeste arv, kes avaldavad toetust kas ühele või mitmele petitsioonile, on selgelt kasvanud, kurdavad paljud petitsiooni esitajad endiselt, et Euroopa Parlamendi petitsiooniportaalis on keerukas petitsioonidele toetust avaldada; on seisukohal, et lihtsam menetlus võimaldaks kodanikel oma petitsiooniõigust paremini kasutada;

    32.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või nendega samaväärsetele pädevatele organitele.

    (1)  ELT C 445, 29.10.2021, lk 168.

    (2)  Arvamus võeti vastu 21. jaanuaril 2020.

    (3)  Arvamus võeti vastu 19. veebruaril 2020.

    (4)  Arvamus võeti vastu 30. aprillil 2020.

    (5)  Arvamus võeti vastu 7. septembril 2020.

    (6)  Arvamus võeti vastu 7. septembril 2020.

    (7)  Arvamus võeti vastu 29. oktoobril 2020.

    (8)  Arvamus võeti vastu 3. detsembril 2020.

    (9)  ELT C 425, 20.10.2021, lk 7.

    (10)  ELT C 371, 15.9.2021, lk 6.

    (11)  ELT C 425, 20.10.2021, lk 2.

    (12)  ELT C 371, 15.9.2021, lk 2.

    (13)  ELT C 362, 8.9.2021, lk 2.


    Top