—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8, artikli 83 lõiget 1 ja artikleid 84 ja 225,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7, 8, 10, 11, 12, 21, 23, 24, 25, 26 ja 47,

—

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“, ja eelkõige selles sätestatud eesmärki vabastada naised ja tütarlapsed vägivallast ja stereotüüpidest,

—

võttes arvesse komisjoni 14. aprilli 2021. aasta teatist „Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025“,

—

võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2017. aasta teatist „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“,

—

võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2020. aasta teatist „Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)“,

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“,

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta,

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ,

—

võttes arvesse komisjoni poolt 2016. aasta mais avaldatud internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit ja selle viiendat seirevooru, mille tulemusel koostati dokument „Teabeleht. Tegevusjuhendi 5. järelevalvevoor“,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Istanbulis 11. mail 2011,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni,

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta (1),

—

võttes arvesse oma 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses ja karjääris (2),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks (3),

—

võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) rakendamise kohta (4),

—

võttes arvesse oma 11. veebruari 2021. aasta resolutsiooni naiste õigustega seonduvate eelseisvate probleemide kohta Euroopas rohkem kui 25 aastat pärast Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi vastuvõtmist (5),

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise perspektiivi kohta COVID-19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil (6),

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses (7),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll (8),

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (9),

—

võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (10),

—

võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (11),

—

võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis (12),

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu (13),

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis (14),

—

võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni küberkuritegevuse vastase võitluse kohta (15),

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (16),

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste valdkonna õigusaktide sätteid, eriti neid, milles käsitletakse naiste ja laste õigusi, ja muid naiste- ja lastevastast vägivalda käsitlevaid ÜRO õigusakte,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 2020. aasta resolutsioone „Intensification of efforts to prevent and eliminate all forms of violence against women and girls“ (Naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kõigi vormide ennetamiseks ja kõrvaldamiseks tehtavate jõupingutuste tugevdamine) (A/RES/75/161) ning „The right to privacy in the digital age“ (Õigus eraelu puutumatusele digiajastul) (A/RES/75/176),

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni „Accelerating efforts to eliminate violence against women and girls: preventing and responding to violence against women and girls in digital contexts“ (Naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kaotamise kiirendamine: naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ennetamine ja sellele reageerimine digikeskkonnas) (A/HRC/38/L.6),

—

võttes arvesse ÜRO eriraportööride aruandeid naistevastase vägivalla ning selle põhjuste ja tagajärgede kohta, eelkõige 18. juuni 2018. aasta aruannet naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kohta internetis inimõiguste seisukohast (A/HRC/38/47), 6. mai 2020. aasta aruannet naisajakirjanike vastase vägivalla vastu võitlemise kohta (A/HRC/44/52) ja 24. juuli 2020. aasta aruannet seoste kohta koroonaviirushaiguse (COVID-19) pandeemia ja naistevastase soolise vägivalla pandeemia vahel, keskendudes eelkõige perevägivallale ja kodurahualgatusele,

—

võttes arvesse ÜRO deklaratsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta, mis võeti vastu 20. detsembril 1993,

—

võttes arvesse ÜRO 10. detsembri 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee 14. juuli 2017. aasta üldist soovitust nr 35 naistevastase soolise vägivalla kohta, millega ajakohastatakse üldist soovitust nr 19,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse Lapse Õiguste Komitee 18. aprilli 2011. aasta üldkommentaari nr 13 (2011) lapse õiguse kohta kaitsele igasuguse vägivalla eest,

—

võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 5 soolise võrdsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) aruannet naisajakirjanike turvalisuse kohta internetis (17),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Combating gender-based violence: Cyber violence“ (Soolise vägivalla vastu võitlemine: kübervägivald“ (Euroopa lisaväärtuse hinnang),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Cyber violence and hate speech online against women“ (Naistevastane kübervägivald ja internetipõhine vaenukõne),

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (18),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (19),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1232 ajutise erandi kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest seoses tehnoloogiaga, mida numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajad kasutavad isikuandmete ja muude andmete töötlemiseks, et võidelda internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu (20),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 3. märtsi 2014. aasta aruannet „Naistevastane vägivald: kogu Euroopa Liitu hõlmav uuring“,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 14. mai 2020. aasta teist LGBTI uuringut „Pikk tee LGBTI kogukonna liikmete võrdõiguslikkuseni“ (21),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni käsitlevat õiguslikku arvamust, mille Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist avaldas 11. märtsil 2021 (22) eesmärgiga vähendada õiguslikku ebakindlust küsimuses, kas ja kuidas liit saab konventsiooni sõlmida ja ratifitseerida,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), sealhulgas selle küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse tööd ja selle internetipõhise organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangut,

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 58,

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9-0338/2021),

A.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on liidu põhiväärtus ja põhieesmärk ning see peaks kajastuma kogu liidu poliitikas; arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on põhiõigus, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3, ELi toimimise lepingu artiklites 8, 10, 19 ja 157 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklites 21 ja 23; arvestades, et Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 esimese eesmärgi raames keskendutakse soolise vägivalla kaotamisele ja kirjeldatakse seda kui üht suurimat probleemi meie ühiskonnas, kuna see mõjutab naisi ühiskonna kõigil tasanditel, olenemata vanusest, haridustasemest, sissetulekust, sotsiaalsest taustast või päritolu- või elukohariigist, ning see on üks tõsisemaid takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel;

B.

arvestades, et naiste ja tütarlaste vastane vägivald ja muud soolise vägivalla vormid on liidus laialt levinud ning neid tuleb mõista kui naistevastase diskrimineerimise äärmuslikku vormi, millel on suur mõju ohvritele ja nende perekondadele ja kogukondadele, ning kui inimõiguste rikkumist, mis on kinnistunud soolises ebavõrdsuses, mida need aitavad säilitada ja tugevdada; arvestades, et sooline vägivald on tingitud võimu ebavõrdsest jaotumisest naiste ja meeste vahel, väljakujunenud patriarhaalsetel struktuuridel ja tavadel ning soonormidel, seksismil ja kahjulikel soolistel stereotüüpidel ning eelarvamustel, mis on toonud kaasa meeste domineerimise ja diskrimineerimise naiste ja tütarlaste vastu üle kogu nende mitmekesisuses, sealhulgas LGBTIQ kogukonna liikmed;

C.

arvestades, et naistevastane vägivald tähendab kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus ning internetis või mujal;.

D.

arvestades, et sooline kübervägivald võib olla suunatud naiste ja tütarlaste vastu kogu nende mitmekesisuses ja LGBTIQ kogukonna liikmetele nende soo, sooidentiteedi, sooväljenduse või sootunnuste alusel; arvestades, et läbipõimunud diskrimineerimise vormid, sealhulgas diskrimineerimine rassi, keele, usu, veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvus- või etnilisse vähemusse kuulumise, sünni, seksuaalse sättumuse, vanuse, tervisliku seisundi, puude, perekonnaseisu või rändaja- või pagulasstaatuse alusel võivad süvendada soolise kübervägivalla tagajärgi; arvestades, et liidu LGBTIQ võrdõiguslikkuse strateegias tuletatakse meelde, et kõigil on õigus turvalisusele, olgu siis kodus, avalikus elus või veebis;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti läbi viidud liidu teine LGBTIQ uuring näitas, et 10 % LGBTIQ kogukonna liikmetest oli uuringueelse aasta jooksul kogenud küberkiusamist seoses LGBTIQ kogukonna liikmeks olemisega, sealhulgas sotsiaalmeedias; arvestades, et inter- ja transsoolised inimesed on probleemist rohkem kui proportsionaalselt mõjutatud (16 %); arvestades, et 15–17-aastased teismelised oli rühm, keda on võrreldes teiste vanuserühmadega (7–12 %) kõige rohkem küberahistatud (15 %) põhjusel, et nad on LGBTIQ kogukonna liikmed;

F.

arvestades, et vägivald tütarlaste ja naiste vastu kogu nende mitmekesisuses ja sooline vägivald kujutavad endast erinevaid, kuid mitte üksteist välistavaid vorme ja ilminguid; arvestades, et veebis aset leidev vägivald on sageli seotud ja lahutamatu vägivallast väljaspool veebi, kuna see võib sellele eelneda, sellega kaasneda või seda jätkata; arvestades, et soolist kübervägivalda tuleks seetõttu mõista kui veebivälise soolise vägivalla jätkumist veebikeskkonnas;

G.

arvestades Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Combating gender-based violence: Cyber violence – European added value assessment“ (Võitlus soolise vägivalla vastu: kübervägivald – Euroopa lisaväärtuse hinnang) soolise kübervägivalla kohta on 4–7 % liidu naistest kogenud 12 kuu jooksul enne uuringut küberkiusamist, samas kui 1–3 % on kogenud küberahistamist; arvestades, et küberahistamine toimub mitmel kujul ja on kõige levinum eraldiseisva või kombineeritud vihakõne vorm ning seda on liiga kaua ignoreeritud ja sellele reageerimata jäetud; arvestades, et 2020. aastal läbi viidud World Wide Web Foundationi uuring 180 riigi vastajate seas näitas, et 52 % noortest naistest ja tütarlastest on internetis kogenud sellist väärkohtlemist nagu privaatsete piltide, videote või sõnumite jagamine ilma nende nõusolekuta, õelad ja alandavad sõnumid, kuritahtlik ja ähvardav kõne, seksuaalne ahistamine ja vale sisu ning 64 % vastanutest väitis, et tunneb kedagi, kes on seda kogenud;

H.

arvestades, et noortel naistel ja tütarlastel on suurem oht langeda kübervägivalla, eriti küberahistamise ja küberkiusamise ohvriks; arvestades, et vähemalt 12,5 % koolikiusamise juhtumitest leiab aset veebis (23); arvestades, et noored on nüüd juba varasemas eas üha enam sotsiaalvõrgustikega seotud; arvestades, et need vägivallavormid suurendavad sotsiaalse ebavõrdsuse kaalu, sest sageli on sihtmärgiks kõige ebasoodsamas olukorras olevad noored; arvestades, et UNICEFi andmetel ahistatakse tütarlapsi kaks korda rohkem kui poisse (24); arvestades, et selle uuringu kohaselt on naised skeptilisemad tehnoloogiaettevõtete suhtes oma andmete vastutustundliku kasutamise küsimuses;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 3. märtsi 2014. aasta aruande „Naistevastane vägivald: kogu ELi hõlmav uuring“ kohaselt oli 2014. aastal 11 % naistest kogenud küberahistamist ja 14 % oli liidus kogenud jälitamist alates 15. eluaastast;

J.

arvestades, et interneti-ühenduvus ja vajadus pääseda juurde digitaalsele avalikule sfäärile on meie ühiskondade ja majanduse arenguks üha vajalikumad; arvestades, et töökohad kasutavad üha enam digitaalseid lahendusi ja muutuvad neist sõltuvaks, mis suurendab riski, et naised võivad tööturul ja majandustegevuses kogeda soolist kübervägivalda;

K.

arvestades, et internetikasutuse laienemine, mobiilse teabe kiire levik ja sotsiaalmeedia kasutamine koos soolise vägivalla mitmete, korduvate ja omavahel seotud vormidega on põhjustanud naistevastase kübervägivalla ja soolise vägivalla üha kasvava leviku; arvestades, et internetile juurdepääsu omavad naised ja tütarlapsed puutuvad internetivägivallaga kokku sagedamini kui mehed; arvestades, et naistevastase vägivalla, selle põhjuste ja tagajärgedega tegelev ÜRO eriraportöör märkis, et uued tehnoloogiad „tekitavad paratamatult naistevastase vägivalla erinevaid ja uusi ilminguid internetis“; arvestades, et innovatsioon toimub tempos, mis sageli ei võimalda arutleda selle pikaajaliste tagajärgede üle, ning et soolise kübervägivalla levimus tõenäoliselt suureneb ka lähiaastatel; arvestades, et on vaja piisavalt hinnata soolise kübervägivalla mõju ohvritele ja mõista mehhanisme, mis võimaldavad sellist soolist vägivalda toime panna, et tagada heastamine, vastutusele võtmine ja ennetamine;

L.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel (25) kogeb iga kolmas naine kogu maailmas füüsilist või seksuaalset vägivalda peamiselt lähipartneri poolt; arvestades, et sooline vägivald on COVID-19 pandeemia ajal suurenenud ning liikumispiirangud on suurendanud koduvägivalla ja väärkohtlemise ohtu; arvestades, et interneti laialdasem kasutamine COVID-19 pandeemia ajal on suurendanud veebipõhist ja IKT-põhist vägivalda, sest kuritarvitavad partnerid ja endised partnerid jälgivad, jälitavad ja ähvardavad oma ohvreid ning panevad toime vägivalda digitaalsete vahenditega; arvestades, et kübervägivald võib langeda kokku füüsilise vägivallaga või selleks üle minna, kui sellele varakult ei reageerita; arvestades, et ELi ohvrite õiguste strateegias 2020–2025 tunnistab komisjon, et praegune olukord COVID-19 pandeemiaga on põhjustanud küberkuritegude, näiteks veebipõhiste seksuaalkuritegude ja vaenukuritegude kasvu;

M.

arvestades, et kõige levinumad soolise kübervägivalla liigid on sellised kuriteod nagu küberahistamine, küberjälitamine, IKT-ga seotud eraelu puutumatuse rikkumine, sealhulgas andmetele või piltidele, sealhulgas intiimandmetele ilma nõusolekuta juurdepääs, nende võtmine, salvestamine, jagamine ja nendega manipuleerimine, identiteedivargus ja vihakõne internetis, sunniviisiline kontroll digitaalse jälgimise ja side kontrollimise abil, jälitus- ja nuhkvara rakenduste kaudu toimuv suhtluse kontroll ning tehnoloogiliste vahendite kasutamine inimkaubanduseks, sealhulgas seksuaalse ärakasutamise eesmärgil;

N.

arvestades, et soolist kübervägivalda saab toime panna mitmesuguste veebipõhiste suhtluskanalite ja -vahendite abil, sealhulgas sotsiaalmeedia, veebisisu, arutelusaidid, tutvumissaidid, kommentaariumid ja mängude vestlustoad; arvestades, et paljusid soolise kübervägivalla liike saab sooritada palju kergemini ja ulatuslikumalt kui soolise vägivalla füüsilisi vorme;

O.

arvestades, et mõned liikmesriigid on vastu võtnud seadused, mis käsitlevad ainult mõningaid soolise kübervägivalla konkreetseid vorme, ning seetõttu esineb endiselt märkimisväärseid lünki; arvestades, et praegu puudub liidu tasandil ühine määratlus või tõhus poliitiline lähenemisviis soolise kübervägivalla vastu võitlemiseks; arvestades, et selline ühtlustatud määratluse puudumine liidu tasandil toob kaasa märkimisväärseid erinevusi selles osas, millises ulatuses liikmesriigid võitlevad soolise kübervägivalla vastu ja ennetavad seda, mistõttu on nende pakutava kaitse tase hoolimata kuriteo piiriülesest olemusest väga erinev ja killustunud; arvestades, et seetõttu on vaja soolise kübervägivalla ühtlustatud õiguslikku määratlust, et tagada lähenemine nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

P.

arvestades, et naistevastase vägivalla, selle põhjuste ja tagajärgedega tegeleva ÜRO eriraportööri sõnul laieneb internetipõhise naistevastase vägivalla määratlus igasugusele naistevastasele soolisele vägivallale, mis on osaliselt või täielikult toime pandud IKT-vahendite abil, või millele need on kaasa aidatud või mida need on raskendanud, näiteks mobiil- ja nutitelefonide, interneti, sotsiaalmeediaplatvormide või e-posti abil, ning mis on sooritatud naise vastu, kuna ta on naine, või mis mõjutab naisi ebaproportsionaalselt suures ulatuses (26);

Q.

arvestades, et soolise kübervägivalla kriminaliseerimisel võib kuritegude toimepanijatele olla hoiatav mõju, kuna nad kardavad karistusi või mõistavad, et nad panevad toime kuriteo;

R.

digitehnoloogia ja -rakenduste kiire arengu ja kasutamise tõttu tekivad uued soolise kübervägivalla vormid; arvestades, et need soolise kübervägivalla ja veebipõhise ahistamise eri vormid on suunatud kõigile vanuserühmadele alates varasest east kuni kooli- ja tööeluni ja hilisemate aastateni välja; arvestades, et samuti ei tohiks tähelepanuta jätta asjaolu, et kübervägivald võib avalduda psühholoogiliselt;

S.

arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmetel on kümnest naisest seitse kogenud küberahistamist; arvestades, et jälitustarkvara on tarkvara, mis hõlbustab kuritarvitamist, võimaldades jälgida isiku seadet varjatult ilma tema nõusolekuta, ilma et jälgimistoimingud oleksid seadme omanikule teada, kusjuures tarkvara jääb varjatuks; arvestades, et jälitustarkvara on liidus seaduslikult kasutamiseks ja ostmiseks saadaval ning seda turustatakse sageli vanemliku järelevalve tarkvarana;

T.

arvestades, et kuvandil põhinevat seksuaalset väärkohtlemist kasutatakse sageli ohvrite ahistamiseks ja alandamiseks; arvestades, et süvavõltsingud on suhteliselt uus viis soolise vägivalla rakendamiseks, mis kasutab tehisintellekti naiste ärakasutamiseks, alandamiseks ja ahistamiseks;

U.

arvestades, et kuvandipõhine seksuaalne väärkohtlemine ja veebisaidid, kus sellist kuritarvitamist levitatakse, on lähisuhtevägivalla kasvav vorm; arvestades, et kuvandil põhineva seksuaalse kuritarvitamise tagajärjed võivad olla seksuaalsed (kuna seksuaalset tegevust salvestati ja/või levitati ilma nõusolekuta), psühholoogilised (eraelu avalikuks saamise mõju tõttu) ja majanduslikud (kuna kuvandipõhine seksuaalne kuritarvitamine võib ohustada ohvrite praegust ja tulevast tööelu);

V.

arvestades, et on suurenenud oht, et naiste nõusolekuta avaldatud intiimseid ja seksuaalseid videoid levitatakse pornograafilistel veebisaitidel ning see toimub rahalise kasu saamise eesmärgil; arvestades, et isikliku sisu levitamine internetis ilma ohvri nõusolekuta ja eelkõige seksuaalse kuritarvitamise korral lisab vägivallale täiendava traumaatilise elemendi, millel on sageli dramaatilised tagajärjed, sealhulgas enesetapp;

W.

arvestades, et noored naised ja tütarlapsed on eelkõige soolise kübervägivalla ohvrid, mis hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist, sealhulgas küberkiusamise ja -ahistamise, vägistamise ja tapmisega ähvardamise, IKT-ga seotud eraelu puutumatuse rikkumise ning erateabe ja fotode avaldamise kaudu;

X.

arvestades, et 15 liikmesriigi vaenukõne õigusaktid ei sisalda praegu sooidentiteedi aspekti; arvestades, et komisjon on liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 ja LGBTIQ võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 kohustunud esitama algatuse eesmärgiga laiendada kuritegevuse valdkondi, kus ühtlustamine on võimalik, lisades vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1 soolise vägivalla eri vormid;

Y.

arvestades, et käesolevas resolutsioonis nimetatud statistika näitab, et LGBTIQ kogukonna liikmete vastu suunatud vihakõne on laialt levinud, eelkõige internetis, ning et mõnes liikmesriigis rõhutatult puuduvad õigusaktid selliste internetis toimuva kuritarvitamise vormide ennetamiseks, nendega tegelemiseks ja nende eest karistamiseks;

Z.

arvestades, et 2017. aastal kirjutas liit alla Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile (Istanbuli konventsioon), mis on endiselt soolise vägivalla kaotamise rahvusvaheliste standardite võrdlusalus, ning et liidu ühinemise lõpuleviimine nimetatud konventsiooniga on komisjoni peamine prioriteet;

AA.

arvestades, et soolise vägivalla, sealhulgas soolise kübervägivalla lõpetamiseks on vaja tugineda järjepidevatele, käegakatsutavatele, esinduslikele ja võrreldavatele haldusandmetele, mis põhinevad kindlal ja kooskõlastatud andmekogumisraamistikul; arvestades, et soolise vägivalla kõigi vormide ja nende põhialuste kohta puuduvad terviklikud ja võrreldavad eristatud andmed; arvestades, et kuigi teadlikkus selle nähtuse kohta on suurenenud, ei lase asjaolu, et soolise vägivalla kõigi vormide kohta ei koguta andmeid, täpselt hinnata selle levimust; arvestades, et selline kättesaadavate andmete puudumine on seotud soolise kübervägivalla juhtumitest teatamata jätmisega; arvestades, et Istanbuli konventsioon ja direktiiv 2012/29/EL nõuavad liikmesriikidelt statistiliste andmete esitamist ja sooliselt jaotatud andmete loomist;

AB.

arvestades, et kriminaalõiguslik reageerimine soolise kübervägivalla ohvritele on endiselt maha jäänud, mis näitab, et paljudes liikmesriikides puudub arusaamine ja teadlikkus nende kuritegude tõsidusest ning nendest teatamist pärsitakse; arvestades, et kui politseiametnikele anda n.ö pehmed oskused kõigi soolise vägivalla vormide kõigi ohvrite tähelepanelikuks ärakuulamiseks, nende mõistmiseks ja neisse austavalt suhtumiseks, võib see aidata võidelda teatamata jätmise ja uuesti ohvriks langemise vastu; arvestades, et kõigi soolise vägivalla ohvrite jaoks turvalisema keskkonna loomiseks on hädavajalik tagada kergesti juurdepääsetav teatamismenetlus ja -mehhanismid ning õiguskaitsevahendid; arvestades, et kübervägivalla ohvritele peaks olema kättesaadav teave selle kohta, kuidas ja kellega õiguskaitseasutustes ühendust võtta, samuti olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta, mis aitaks neil raskes olukorras toime tulla;

AC.

arvestades, et Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, Eurojust ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) on viinud läbi veebipõhise küberkuritegevuse alaseid uuringuid; arvestades, et mõningaid naisi ja LGBTIQ kogukonna liikmeid, nagu feministe ja LGBTIQ aktiviste, poliitikuid, avaliku sektori ametikohtadel olevaid naisi, ajakirjanikke, blogijaid, inimõiguste kaitsjaid ja teisi avaliku elu tegelasi mõjutab sooline kübervägivald eriti suurel määral, ja arvestades, et see ei põhjusta neile mitte ainult maine- ja psühholoogilist kahju ning kannatusi, vaid võib kaasa tuua ka probleeme ohvri elukorralduses, privaatsuse rikkumist ning isiklike suhete ja perekonnaelu kahjustamist ning takistada neid digitaalselt osalemast poliitilises, sotsiaalses ja kultuurilises elus;

AD.

arvestades, et sooline kübervägivald põhjustab sageli enesetsensuuri ning võib kahjustada soolise kübervägivalla ohvrite tööelu ja mainet; arvestades, et vägivaldsed ja soospetsiifilised ohud sunnivad ohvreid sageli kasutama pseudonüüme ja hoidma madalat veebiprofiili, tegema otsust peatada, deaktiveerida või alatiseks kustutada oma veebikontod, või koguni oma ametialalt täielikult lahkuma; arvestades, et see võib vaigistada naiste sõnavõtte ja arvamusavaldusi ning süvendada olemasolevat soolist ebavõrdsust poliitilises, ühiskondlikus ja kultuurielus; arvestades, et üha laienev sooline kübervägivald, millega naised kokku puutuvad, võib takistada neil edasist osalemist digisektoris, tugevdab samas sooliselt kallutatud kontseptsiooni, süvendades sooliselt kallutatud uute tehnoloogiate väljatöötamist ja juurutamist ning põhjustades olemasolevate diskrimineerivate tavade ja stereotüüpide kordamist, ning aitab kaasa soolise kübervägivalla normiks muutumisele;

AE.

arvestades, et sooline kübervägivald mõjutab otseselt naiste seksuaalset, füüsilist ja psühholoogilist tervist ja heaolu ning sellel on negatiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju; arvestades, et sooline kübervägivald mõjutab negatiivselt ohvrite võimet täielikult kasutada oma põhiõigusi, millel on tõsised tagajärjed ühiskonnale ja demokraatiale tervikuna;

AF.

arvestades, et soolise vägivallaga kaasnevad negatiivsed majanduslikud tagajärjed ja sellest tulenevad vaimse tervise probleemid võivad avaldada ohvritele tõsist mõju, sealhulgas nende võimele tööd otsida, samuti võivad need põhjustada finantsprobleeme; arvestades, et soolise vägivalla majanduslik mõju võib hõlmata mõju tööhõivele, näiteks vähenenud kohalolek töökohal ja võimalus, et tööalane seisund satub ohtu, mis võib põhjustada töökoha kaotust või väiksemat tootlikkust; arvestades, et soolise kübervägivalla mõju vaimsele tervisele võib olla keeruline ja pikaajaline; arvestades, et soolise kübervägivalla mõju vaimsele tervisele (ärevus, depressioon ja püsivad traumajärgsed sümptomid) mõjutab inimestevahelisi, sotsiaalseid, õiguslikke, majanduslikke ja poliitilisi probleeme ning hõlmab lõppkokkuvõttes noorte elatusvahendeid ja identiteeti; arvestades, et need mõjud suurendavad diskrimineerimise muid vorme, süvendades olemasolevat diskrimineerimist ja ebavõrdsust;

AG.

arvestades Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring „Combating gender-based violence: Cyber violence – European added value assessment“ (Soolise vägivalla vastu võitlemine: kübervägivald –Euroopa lisaväärtuse hinnang), jäävad küberkiusamise ja küberahistamise kogukulud vahemikku 49–89,3 miljardit eurot, kusjuures suurim kulukategooria on kaotus elukvaliteedi osas, mis moodustas üle poole kogukuludest (umbes 60 % küberkiusamise ja umbes 50 % küberahistamise korral);

AH.

arvestades, et ennetustegevus, eriti hariduse kaudu, sealhulgas digikirjaoskus koos selliste digioskustega nagu küberhügieen ja netiket, peab olema oluline element igasuguses riiklikus tegevuses, mille eesmärk on võidelda soolise vägivalla vastu internetis;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.