—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 4 ja 14,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115,

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (2),

—

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (3),

—

võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (4),

—

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (5),

—

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele (6),

—

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (7),

—

võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (DAC7) (COM(2020)0314),

—

võttes arvesse nõukogu 2. juuni 2020. aasta järeldusi maksustamisalase halduskoostöö tuleviku kohta ELis,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (8),

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2020. aasta esialgset mõjuhinnangut ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, pidades silmas meetmeid kehtivate reeglite karmistamiseks ja maksualase teabevahetuse raamistiku laiendamiseks, et see hõlmaks ka krüptovara ning e-raha,

—

võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2017. aasta aruannet, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2011/16/EL (otsese maksustamise alase halduskoostöö kohta) kohaldamist (COM(2017)0781),

—

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2018. aasta aruannet otsese maksustamise valdkonna statistika ja automaatse teabevahetuse ülevaate ja hindamise kohta (COM(2018)0844),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni talituste 12. septembri 2019. aasta töödokumenti „Hinnang nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ (SWD(2019)0327),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 03/2021, „Maksuteabe vahetamine ELis: alus on tugev, kuid rakendamisel esineb puudusi“,

—

võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (9),

—

võttes arvesse komisjoni 7. mai 2020. aasta teatist tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks (C(2020)2800),

—

võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020)0312),

—

võttes arvesse parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi uuringut „Implementation of the EU requirements for tax information exchange“ (Maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete rakendamine) (10),

—

võttes arvesse OECD 19. juuli 2013. aasta maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava,

—

võttes arvesse OECD 9. detsembri 2020. aasta aruannet „Peer Review of the Automatic Exchange of Financial Account Information 2020“ (Finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse vastastikune eksperdihinnang 2020),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2020. aasta arvamust teemal ELi tõhusad ja kooskõlastatud meetmed maksupettuste, maksustamise vältimise, rahapesu ja maksuparadiiside vastu (11),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0193/2021),

A.

arvestades, et ELis on ebaõiglasi ja agressiivseid maksutavasid ning seetõttu, et hargmaised ettevõtjad hoiavad maksudest kõrvale ja paigutavat kasumit ümber, jääb Euroopa Liidu liikmesriikidel aastas saamata 160–190 miljardit eurot (12); arvestades, et kuna liit peab toime tulema tervise-, sotsiaal- ja majanduskriisiga, on saamata jääv tulu väga suur; arvestades, et ELi maksumaksjad hoidsid 2016. aastal 1,5 triljonit eurot maksuparadiiside kontodel, mille tagajärjel jäi ELil seepärast, et üksikisikud hoidsid maksudest kõrvale, saamata keskmiselt 46 miljardi euro suurune maksutulu (13); arvestades, et need summad on ainult osa üldisest probleemist, mille maksustamise vältimine üksikisikute ja ettevõtjate poolt tekitab, ning nende võrra on riigieelarvetulud õigusvastaselt väiksemad ja seetõttu tähendavad need seaduskuulekatele maksumaksjatele lisakoormust;

B.

arvestades, et maksuametite koostöö on viimastel aastatel nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil eelkõige tänu 2014. aastal heaks kiidetud G20/OECD ühisele aruandlusstandardile väga palju paranenud ning selle eesmärk on maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja maksupettuste vastu paremini võidelda;

C.

arvestades, et uurivate ajakirjanike korduvad paljastused, nagu LuxLeaks, Panama dokumendid, dokumendikogu Paradise Papers, kauplemisskeemidega cum-ex ja cum-cum seotud skandaalid ja OpenLux, mis on seni viimane, on aidanud suurendada teadlikkust ja sundinud ELi maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastaseid vahendeid edasi arendama; arvestades, et OpenLuxi paljastused on näidanud, et maksuteabe vahetamine peab olema kvalitatiivsem ja tulemuslik;

D.

arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivis, mis jõustus 2013. aasta jaanuaris ja millega asendati nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas, on sätestatud reeglid ja menetlused liikmesriikidevaheliseks koostööks liikmesriikide maksuametite vahelises teabevahetuses, eelkõige tulu ja vara käsitlevas automaatses teabevahetuses;

E.

arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi on muudetud viis korda, et lisada automaatsesse teabevahetusse järk-järgult teave, mis käsitleb finantskontosid ja nendega seotud tulu (DAC2), piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid (DAC3), hargmaiste ettevõtjate esitatud riigipõhiseid aruandeid (DAC4), et anda maksuhalduritele juurdepääs tegelike tulusaajate teabele, mis on kogutud rahapesuvastaste õigusnormide kohaselt (DAC5), ning et lisada automaatsesse teabevahetusse piiriülesed maksuplaneerimise skeemid ning kehtestada vahendajatele kohustusliku teabe avaldamise reeglid (DAC6);

F.

arvestades, et versioonide DAC1 kuni DAC4 automaatset teabevahetust reguleerivad sätete jõustumise ajavahemik oli 2015. aasta jaanuarist 2017. aasta juunini ning nende esialgset mõju on võimalik hinnata, seevastu on liiga vara hinnata DAC5 ja DAC6 sätete mõju, mis jõustusid alles vastavalt 2018. aasta jaanuaris ja 2020. aasta juulis;

G.

arvestades, et komisjon tegi 2020. aasta juulis ettepaneku täiendava muudatuse kohta, et laiendada automaatse teabevahetuse kohaldamisala muu hulgas digiplatvormide kaudu teenitud tulule (DAC7), ning on andnud teada täiendavast muudatusest, et tagada juurdepääs krüptovarade alasele teabele (DAC8); arvestades, et selline läbivaatamine võiks anda võimaluse parandada teabevahetuse raamistikku tervikuna;

H.

arvestades, et nõukogu on viinud lõpule läbirääkimised mitme DACi muudetud versiooni üle, sealhulgas hiljutise DAC7 ettepaneku üle, võtmata arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, toimides vastuolus lojaalse koostöö põhimõttega ja Euroopa Parlamendi rolliga konsulteerimisprotsessis, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 115;

I.

arvestades, et nõukogus ilmnenud raskustest, mis tekkisid komisjoni ettepaneku kohaste paranduste küsimuses kokkuleppele jõudmisel, tuleneb, et ülemaailmsetele maksuküsimustele ei ole antud piisavaid vastuseid;

J.

arvestades, et rahvusvaheliste ja Euroopa standardite vahel on endiselt mõned vastuolud, eelkõige maksualase teabe edastamise tähtaja asjus; arvestades, et enamik liikmesriike avaldab maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 13. meetme raames riigipõhise aruandluse koondteavet;

K.

arvestades, et liit on sõlminud kokkulepped kolmandate riikidega, sealhulgas Andorra, Liechtensteini, Monaco, San Marino ja Šveitsiga, et tagada DAC2 kohase teabe jagamine liikmesriikidega; arvestades, et DACi hilisemate versioonide kohta ei ole samalaadseid kokkuleppeid sõlmitud;

L.

arvestades, et avalikult on kättesaadav ainult väga piiratud teave versioonide DAC1 kuni DAC4 rakendamise kohta ning peaaegu puudub kvantitatiivne teave DAC4 kohase riigipõhise aruandlusega seotud teabevahetuse kohta, ning arvestades, et kvantitatiivset teavet DACi rakendamise kohta liikmesriikide tasandil antakse väga harva;

M.

arvestades, et parlament austab täielikult riikide maksusuveräänsuse põhimõtet;

N.

arvestades, et kättesaadav teave näitab, et DAC1 ja DAC2 automaatse teabevahetuse sätete kohane teabevahetus on jõustumisest alates märkimisväärselt suurenenud, ning et ajavahemikus 2015. aasta kuni 2017. aasta keskpaik vahetasid liikmesriigid DAC1 kohaselt umbes 11 000 sõnumit, mis osutasid peaaegu 16 miljonile maksumaksjale ning tulule ja/või varadele väärtusega üle 120 miljardi euro, ning alates 2018. aastast DAC2 kohaselt umbes 4 000 sõnumit ligikaudu 8,3 miljoni konto kohta koguväärtusega peaaegu 2,9 triljonit eurot;

O.

arvestades, et DAC3 automaatse teabevahetuse sätted on oluliselt suurendanud piiriülestest eelotsustest ja eelostulepingutest teatamiste arvu võrreldes varasema perioodiga, mil neist teatati vaid harvadel juhtudel ja spontaanselt, hoolimata alates 1977. aastast kehtivast õiguslikult siduvast nõudest jagada teavet paljude piiriüleste eelotsuste ja eelostulepingute kohta – 2017. aastal teatati 17 652 piiriülesest eelotsusest / eelostulepingust võrreldes vaid 2 529 teatega 2016. aastal, 113 teatega 2015. aastal ja 11 teatega 2014. aastal; arvestades, et edu ei saa mõõta üksnes teatatud piiriüleste eelotsuste ja eelostulepingute koguarvu suurenemisega, nagu näitavad LuxLettersi paljastused;

P.

arvestades, et parlamendi kohus on teostada koos nõukoguga komisjoni tegevuse üle poliitilist kontrolli vastavalt ELi lepingu artiklile 14, sealhulgas õigusaktide täitmise tagamisel ja poliitika rakendamisel; arvestades, et selleks on vajalik juurdepääs asjakohasele teabele; arvestades, et vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 8 vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees;

Q.

arvestades, et komisjon algatas kokku 73 rikkumismenetlust, mis olid peamiselt seotud viivitustega DACi ülevõtmisel liikmesriikide poolt, ning 2021. aasta jaanuari seisuga on kaks rikkumismenetlust veel pooleli; arvestades, et DACi hilinenud või puudulik ülevõtmine liikmesriikide poolt andis alust mitmeks rikkumismenetluseks ning see stsenaarium õigustab Euroopa Parlamendi nõudmist, et komisjon peab rangelt kontrollima maksustamisküsimusi käsitlevate Euroopa õigusaktide ja eelkõige DACi sätete ülevõtmist;

R.

arvestades, et OECD lõi 2014. aastal oma ühise aruandlusstandardiga automaatse teabevahetuse ülemaailmse standardi ning alates 2021. aastast on rohkem kui 100 jurisdiktsiooni kogu maailmas võtnud kohustuse kasutada automaatset teabevahetust finantskontode kohta;

S.

arvestades, et parlament tunnistab, et tal ei ole otsese maksustamise valdkonnas seadusandlikke volitusi ja kaudse maksustamise valdkonnas on tal ainult piiratud seadusandlikud volitused;

T.

arvestades, et samasugust tähelepanu nagu DACi raamistikule tuleks pöörata ka maksuhaldurite suutlikkusele ja tahtele lihtsustada normide järgimist ja teenida maksumaksjate huve;

U.

arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiv peab olema vahend riikide maksuhaldurite koordineeritud töö tõhustamiseks, kuid selles tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte: i) maksuhaldurite ressursside suurendamine (personali, finants- ja taristu valdkonnas – peamiselt digitaalne taristu); ii) maksumaksjate õiguste kaitse, näiteks andmekaitse; iii) ameti- ja tööstussaladuste kaitse koos teabevahetusprotsessi küberturvalisuse kõrgete standarditega; iv) maksumaksjate ja äriühingute haldus- ja bürokraatliku koormuse vähendamine; v) maksuhalduritele mõeldud kõrgemate tulemuslikkusstandardite edendamine, millega kaasnevad lühemad tähtajad Euroopa normidega vastavusse viimiseks, ning vi) liidu äriühingute konkurentsivõime kindlustamine lihtsamate ja kiiremate viisidega, millega tagatakse haldusnõuete täitmine;

V.

arvestades, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriis nõudis valitsustelt tohutuid maksu- ja eelarvealaseid jõupingutusi, sealhulgas äriühingutele abi andmist; arvestades, et sellise toetuse saajad peavad täitma oma kohustusi sotsiaalvaldkonnas, näiteks tegema maksuametitega nõuetekohast koostööd, et tagada põhjalik maksuteabe vahetamine;

W.

arvestades, et maksualase teabe vahetamise tõhusus sõltub rohkem vahetatavate andmete kvaliteedist kui nende hulgast; arvestades, et seetõttu on andmete kvaliteet ja täielikkus väga olulised, et DACi raamistikust võimalikult suurt kasu saada; arvestades, et avalikult kättesaadava teabe puudumine DAC1 ja DAC4 kohaselt toimuva teabevahetuse kvantitatiivsete andmete kohta muudab riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile demokraatliku kontrolli tegemise oluliselt raskemaks;

X.

arvestades, et järk-järgult digitaliseeruval ja globaliseeruval majandusel on keerukad ja keerulised mõõtmed, nagu digivarad ja krüptovarad, kuid sellegipoolest on oluline suurendada riikide maksuhaldurite vahelist koostööd selles valdkonnas; arvestades, et krüptovarade selge määratlemine kooskõlas OECDs ja rahapesuvastases töökonnas käimasoleva tööga oleks oluline selleks, et tõhustada maksudest kõrvalehoidmise vastast võitlust ja edendada õiglast maksustamist; arvestades, et krüptovääringute levik on oluline teema ja seda tuleks arvesse võtta kõigis halduskoostöö suurendamise püüdlustes, lähtudes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest;

Y.

arvestades, et maksupoliitika on riikide eelarve- ja maksusuveräänsuse keskmes ning kehastab riikide pädevusi; arvestades, et iga oluline Euroopa tasandi otsus peab põhinema Euroopa integratsiooni selle valdkonna valitsustevahelise loogika rangel järgimisel; arvestades, et selles küsimuses tuleb oluliste integratsioonialaste otsuste tegemisel alati austada aluslepinguid, riikide pädevusi ning riikide eelarve- ja maksusuveräänsust; arvestades, et parlament on nõus püüdlusega leida maksuküsimustes uuenduslikke lahendusi, pidades silmas institutsioonilist raamistikku, mida soovitakse säilitada;

Z.

arvestades, et maksustamisalane halduskoostöö peab olema vahend, millega tõhustada võitlust üksikisikute ja ettevõtjate maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, kasutades selleks paremaid teabevahetuskanaleid ja tõhusaid teabevahetustavasid;

AA.

arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi järjestikused läbivaatamised tõendavad, et see on jätkuvalt liikmesriikide ja Euroopa poliitikakujundajate huviorbiidis, et Euroopa vahendeid arendatakse järk-järgult vastavalt tihedama koostöö loogikale ning et kodanikud on teadlikud Euroopa lahenduste lisaväärtusest maksustamisega seotud probleemide lahendamisel, peamiselt maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastases võitluses;

AB.

arvestades, et varifirmad kahjustavad üksikisikute tulu ja kapitalikasumit puudutavat teabevahetust, eelkõige kinnisvara puhul;

AC.

arvestades, et praeguse raamistiku alusel ei vahetata teavet äriühingute aktsiate tegelike tulusaajate kohta automaatselt;

AD.

arvestades, et perekonnapankadel on sageli suured piiriülesed varad äriühingute otsese omandi või piiratud osanikeringiga investeerimisettevõtete kaudu (14); arvestades, et sellistes finantseerimisasutustes võib esineda huvide konflikte, mis põhjustab maksualase teabe ebausaldusväärset esitamist; arvestades, et riikide maksusüsteemid ei hõlma peaaegu üldse üksikisikute realiseerimata kapitalikasumit, mida hoitakse välismaal madala maksumääraga äriühingutes; arvestades, et need mõlemad aspektid võimaldavad varakatel üksikisikutel rikkust koguda, tuginedes madala maksumääraga tulule, samal ajal kui keskklass saab rikkust koguda ainult täielikult maksustatud tulu alusel;

AE.

arvestades, et nõuetekohaselt toimiv ja mõjus teabevahetuse raamistik võib leevendada eelarvesurvet kõigis liikmesriikides;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.