This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52021IP0074
European Parliament resolution of 10 March 2021 on the implementation of Regulation (EU) No 305/2011 laying down harmonised conditions for the marketing of construction products (the Construction Products Regulation) (2020/2028(INI))
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused) (ehitustoodete määrus) rakendamise kohta (2020/2028(INI))
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused) (ehitustoodete määrus) rakendamise kohta (2020/2028(INI))
ELT C 474, 24.11.2021, pp. 41–47
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
24.11.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 474/41 |
P9_TA(2021)0074
Ehitustoodete määruse rakendamine
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused) (ehitustoodete määrus) rakendamise kohta (2020/2028(INI))
(2021/C 474/03)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (1) (ehitustoodete määrus), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (2) (standardimismäärus), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2019. aasta hinnangut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (SWD(2019)1770), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ) artikli 31 lõikes 4 sätestatud ja artikli 34 lõike 2 kohaselt liidu rahastatavate ülesannete asjakohasuse hindamise tulemuste kohta (COM(2019)0800), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (3), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (4); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsust nr 768/2008/EÜ, millega sätestatakse toodete turustamise ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (5), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/515, 19. märts 2019, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (6), |
|
— |
võttes arvesse oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa standardimise tuleviku kohta (7), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist puhtast energiast kõikidele eurooplastele (COM(2016)0860), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet (COM(2019)0640), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
|
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0012/2021), |
|
A. |
arvestades, et ehitussektor annab Euroopas otseselt tööd 18 miljonile inimesele ja selle arvele langeb 9 % SKTst (8); |
|
B. |
arvestades, et ehitustoodete määruse eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked ehitustoodetega kauplemiselt, et edendada nende vaba liikumist siseturul, tagades samal ajal, et need tooted sobivad kavandatud kasutuseks ja vastavad toimivusdeklaratsioonile, võttes arvesse nende kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaaspekte, olenemata sellest, kus need on toodetud; |
|
C. |
arvestades, et Euroopa tehniliste normide ja standardimise süsteem on osutunud Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni mõjuriks ning aidanud suurendada tarbijate ohutust ja vähendada õnnetuste arvu, muutes ELi standardid ülemaailmseks etaloniks; |
|
D. |
arvestades, et ühtlustatud standardite aeglane vastuvõtmine ja osundamata jätmine on problemaatiline, kuna vastuvõtmise protsess ei pea sammu sektori arenguga, tekitades ettevõtete jaoks ebakindlust; arvestades, et ühtlustatud standardite puudumine ja olemasolevate standardite lünklikkus on põhjus, miks ehitustoodetele on kehtestatud täiendavaid riiklikke nõudeid, mis takistavad nende vaba liikumist ühtsel turul; arvestades, et need nõuded võivad kahjustada tarbijaid ja liikmesriike, kui nad täidavad oma kohustusi seoses struktuurse ohutuse, tervise, keskkonnakaitse, muude ehitusega seotud küsimuste ja tarbijakaitsega; |
|
E. |
arvestades, et liikmesriikide kehtestatud ehitustööde eeskirjad tuleks kavandada ja ellu viia nii, et oleks tagatud töötajate ja tarbijate ohutus ning ei kahjustataks keskkonda, mis võib mõjutada ka ehitustoodetele esitatavaid nõudeid; |
|
F. |
arvestades, et ehitustoodete määruse nõuete täitmisega seotud kulud moodustavad 0,6 % kuni 1,1 % ehitussektori käibest, mida kannavad peamiselt tootjad, ja mis võib olla VKEde jaoks väga koormav; |
1.
kiidab heaks komisjoni hinnangu ehitustoodete määrusele ja ehitustoodete määruse käimasoleva läbivaatamise, millega püütakse leida lahendus ehitustoodete siseturu tõkete probleemile ning aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja eelkõige uue ringmajanduse tegevuskava eesmärgid, võttes arvesse tehnoloogia arengut ja innovatsiooni;
2.
osutab ehitustoodete määruse spetsiifilisele olemusele, mis erineb uue õigusliku raamistiku üldistest põhimõtetest, peamiselt seetõttu, et see ei ühtlusta ehitustoodete puhul mingeid konkreetseid nõudeid ega minimaalseid ohutustasemeid, vaid määratleb selle asemel üldise tehnilise keele, mis on ühine kõikide ehitustoodete määruse reguleerimisalasse kuuluvate ehitustoodete puhul, et mõõta ehitustoodete toimivust nende peamiste omaduste kaudu, mis on sätestatud ühtlustatud tehniliste kirjeldustega;
3.
rõhutab, et kehtiv ehitustoodete määrus tagab ehitustoodete vaba ringluse liidu piires, samas kui liikmesriigid säilitavad kontrolli ehitustöid puudutavate eeskirjade üle; märgib sellega seoses, et liikmesriikide eeskirjade kohaselt tuleb ehitised konstrueerida ja ehitada inimesi, koduloomi ja vara ohustamata ning keskkonda kahjustamata; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide tasemel kehtestatud ehituseeskirju mõjutab üldiselt ehituses kasutatavate ehitustoodete toimivus;
Ühtne tehniline keel, sealhulgas standardid
|
4. |
märgib, et ehitustoodete määrusega kasutusele võetud ühtne tehniline keel on määratletud ühtlustatud Euroopa standarditega ning toodete puhul, mis kas ei ole üldse või täielikult ühtlustatud standarditega kaetud Euroopa hindamisdokumentidega, et võtta arvesse liikmesriikide toimivusnõudeid; tunnustab Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) kui pädevate asutuste tähtsat rolli ühtlustatud standardite arendamisel, samas kui Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsioon (EOTA) ja tehnilise hindamise asutused (TAB) peaksid jääma vastutavaks Euroopa hindamisdokumentide ettevalmistamise eest; |
|
5. |
juhib tähelepanu sellele, et erinevalt muudest uue õigusraamistiku õigusaktidest on ehitustoodete määruse raames ühtlustatud standardite kasutamine kohustuslik, mis nõuab tulemuslikku vastuvõtmise süsteemi, et vastata tööstuse vajadustele, pidada sammu tehnoloogia arenguga, tagada õiguslik selgus ja vastata liikmesriikide regulatiivsetele vajadustele; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles tagama tööstuse ja asjaomaste sidusrühmade aktiivse kaasamise, et tagada, et uued standardid oleksid võimalikult asjakohased; märgib, kui oluline on liikmesriikide aktiivne osalemine standardimisprotsessis; |
|
6. |
on mures selle pärast, et 444st olemasolevast ühtlustatud ehitustoodete standardist on pärast ehitustoodete määruse vastuvõtmist avaldatud ainult 12 uut standardit; on veendunud, et kõige suuremad ehitustoodete määruse rakendamisega seotud probleemid on standardite arendamiseks ja osundamiseks kuluv aeg ning mahajäämus olemasolevate standardite (ehitustoodete määrusega seotud õigustik) läbivaatamisel ja ajakohastamisel, kehtiva õigusraamistiku vähene õiguskindlus, hetkel protsessis osalevate kõikide partnerite vaheline puudulik konstruktiivne dialoog ning komisjoni selge ja pragmaatilise juhendi puudumine; |
|
7. |
juhib tähelepanu, et märkimisväärne arv standardeid ei hõlma täielikult kõiki põhinõudeid, mis on vajalikud ehistoodete kasutamiseks ehitustöödel; on mures, et puudulik ühtlustamisega on osaliselt kaasnenud täiendavad riiklikud nõuded ja ehitustoodete kohustuslikud riiklikud märgised, mis loovad põhjendamatuid tõkkeid, killustavad ja nõrgestavad siseturgu ning tekitavad õiguslikku ebakindlust ettevõtjatele, ehitajatele, töövõtjatele, planeerijatele ja arhitektidele, mistõttu ehitustöödega võivad kaasneda ohutusriskid; |
|
8. |
nõuab tungivalt, et komisjon leiaks kiire ja toimiva lahenduse standardimisprotsesside parandamiseks ja standarditele viitamisel tekkinud mahajäämuse kõrvaldamiseks; toetab selles suhtes meetmete kombinatsiooni, mis hõlmaks lühiajalisi meetmeid mahajäämuse ja regulatiivsete puuduste vähendamiseks ning pikaajalisi meetmeid ühtse tehnilise keele ning eelistatult põhjalike ühtlustatud standardite kindlaksmääramise protsessi täiustamiseks; |
|
9. |
osutab tõsiasjale, et ühtlustatud standardite väljatöötamisel tekkinud probleemidega tuleb tegeleda kõigis ettevalmistusprotsessi etappides; kutsub komisjoni üles ettevalmistavas etapis kooskõlas standardimismäärusega tihedalt konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning rõhutab, kui oluline on toimivate lahenduste leidmiseks kõigi asjaosaliste tasakaalustatud esindatus ning nende läbipaistvus ja avatus; rõhutab, kui oluline on tagada komisjoni standardimistaotluste kõrge kvaliteet ning anda selgeid ja pragmaatilisi suunised; peale selle julgustab komisjoni töötama standardimisasutuste jaoks välja põhjalikud ja horisontaalsed suunised, milles esitatakse iga taotletud standardi struktuur ja nõuded; soovitab kindlaks määrata selged ajalised raamid, milles komisjon ettevalmistatud standardeid hindab, ja kõigile osalistele selged tähtajad, et tagada edasine läbivaatamine, kui leitakse, et standardimisnõudest või ehitustoodete määrusest ei ole kinni peetud; peab oluliseks määratleda standardite reguleerimisala täpsemalt, et tootjatel oleksid selged suunised, mille põhjal deklareerida, et nende tooted jäävad reguleerimisala piiresse; |
|
10. |
on veendunud, et kuna standardid on ehitustoodete määruses kohustuslikud ja neid peetakse liidu õigusaktide osaks, peaksid väljaantud ühtlustatud standardite tekstid olema saadaval kõigis liidu keeltes; rõhutab vajadust tagada lisatasuta kvaliteetsete tõlgete kättesaadavus ja kaasata tõlkimise protsessi suuremal määral riikide standardiasutused; kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama ja lihtsustama rahalisi kokkuleppeid ühtlustatud standardite tõlkimiseks; |
|
11. |
tunneb muret asjaolu pärast, et kui toodete jaoks, mis ei ole või ei ole täielikult ühtlustatud standarditega hõlmatud, sisaldas ehitustoodete määrus alternatiivset võimalust, et lubada innovaatilistel toodetel turule siseneda, siis suurem enamus Euroopa hindamisdokumentidest ei ole seotud innovaatiliste toodetega; |
|
12. |
leiab, et standardimissüsteemi praegune puudulik toimimine on üks tegur, mille tõttu on suurenemas Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsiooni (EOTA) kasutamine standardimise alternatiivina; |
|
13. |
juhib tähelepanu sellele, et EOTA kasutamine on pikaldane ja kulukas, seega ei ole see VKE-sõbralik ja on enamasti taskukohane vaid suurtele turuosalistele; rõhutab, et hoolimata standardimisprotsessi üldise parandamise vajadusest võib praegune Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise menetlus olla kasulik lisavõimalus, et ergutada uuenduslike toodete väljatöötamist ja VKEde osalemist, kuid see peab samuti vastama tootjate eesmärgile viia uuenduslikud tooted turule võimalikult kiiresti, järgides samal ajal liidu tootenõudeid, ning seda ei tohiks pidada standardimissüsteemi püsivaks alternatiiviks; |
|
14. |
rõhutab, et ringmajanduse edendamisel võib olla abiks ühtne tehniline keel, kuna see võimaldab tootjatel deklareerida toodete toimivust ühtsel viisil; on arvamusel, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata standarditele, mis võivad aidata edendada ringmajandust Euroopas; |
CE-märgis ja toimivusdeklaratsioon
|
15. |
märgib, et CE-märgis on vahend, mis võimaldab ühes liikmesriigis seaduslikult turule viidud ehitustooteid turustada mis tahes teise liikmesriigi territooriumil; tunneb siiski muret, et kuna ehitustoodete määruse kohane CE-märgis erineb uue õigusraamistiku teistest õigusaktidest, sest viitab vaid toote toimivusele, mitte ei näita vastavust konkreetsetele tootenõuetele, selline erinevus uue õigusraamistiku teistest õigusaktidest võib tekitada CE-märgise suhtes segadust ja vähendada selle väärtust; juhib sellega seoses tähelepanu, et CE-märgise ja toimivuse deklaratsiooni puhul nõutav teave kattub; on seisukohal, et selline topeltteabe esitamine tekitab ettevõtetele tarbetut lisakoormust ja kulu ning sellega tuleks tegeleda, kasutades muuhulgas suuremas ulatuses digilahendusi; |
|
16. |
peab kahetsusväärseks, et ehitustoodete määruse kohast CE-märgist mõistetakse valesti kvaliteedimärgisena ja et see ei näita, kas ehitustoode on ohutu või kas seda saab ehitustöödel kasutada; usub, et on vaja lisalahendusi, et anda lõppkasutajatele täpne ja selge teave CE-märgise kohta seoses ehitustoodete ohutuse ning nende vastavusega ehitusohutuse ja ehitustööde riiklikele nõuetele; |
|
17. |
kutsub komisjoni üles kaaluma ja põhjalikult hindama võimalust ehitustoodete määrust järk-järgult täiustada, lisades sellesse täiendavad teavitamiskohustused ja toote toimivuse nõuded seoses tervise-, ohutus- ja keskkonnaaspektidega pärast mõjuhinnangut ning liidu ja liikmesriikide regulatiivsete vajaduste hindamist tootekategooriate kaupa; kutsub lisaks komisjoni üles hindama, milline lähenemisviis oleks ehitustoodete määruse puhul tulemuslik; |
|
18. |
võtab teadmiseks puuduliku digitaliseerimise taseme ehitussektoris ja rõhutab, kui oluline on täielikult kasutada digitehnoloogia võimalusi, et anda ettevõtjatele ja lõppkasutajatele selget, läbipaistvat ja usaldusväärset infot, lahendada teabele esitatavate nõuete kattuvuse probleem ning võimaldada turujärelevalveasutustel tõhusamalt tegutseda; kutsub komisjoni üles hindama selliste tehnoloogiate kasutamisest saadavat kasu ja töötama välja lahendused, et olemasolevaid andmeid, mida saab kasutada eri infosüsteemides, arukalt integreerida; |
|
19. |
usub, et digilahendused võivad suurendada ehitustoodete turu läbipaistvust ja tagada toimivusdeklaratsioonis esitatud teabe täpsuse ja usaldusväärsuse ning hõlbustada ehitustoodete võrreldavust deklareeritud toimivuse, sealhulgas ohutuse ja keskkonnatoime alusel, võimaldades seega ettevõtjatel ja lõppkasutajatel saada kasu tootjate esitatud teabest, ning hinnata ja võrrelda kiiresti ehitustöödele esitatavaid nõudeid toimivusdeklaratsioonis esitatud teabega; |
|
20. |
rõhutab vajadust suurendada ettevõtjate, eriti VKEde ja mikroettevõtjate teadlikkust CE-märgisest ja toimivusdeklaratsioonist, sealhulgas ühtse digivärava kaudu; usub, et selline lähenemisviis suurendaks usaldust liidu tasandi ühtlustamise ja ühtlustatud standardite kvaliteedi vastu ning aitaks vähendada ühtse turu killustatust; rõhutab riiklike ehitustoodete kontaktpunktide olulist rolli ettevõtjate teavitamisel ehitustoodete määruse kohaldamisest ja usaldusväärse teabe andmisel liikmesriigi territooriumil kehtivate sätete kohta, mis käsitlevad ehitustöödele esitatavaid nõudeid, mida kohaldatakse iga ehitustoote kavandatud kasutuse suhtes; soovitab teha täiendavaid jõupingutusi, et suurendada teadlikkust nende kontaktpunktide olemasolust, sest 2018. aastal oli neist teadlik vaid 57 % sidusrühmadest; |
Turujärelevalve
|
21. |
tunneb muret selle pärast, et tööstus peab ehitustoodete turujärelevalvet puudulikuks ja tulemusetuks; rõhutab, et taoline olukord kahjustab nende ettevõtjate olukorda, kes õigusakte täidavad, ja tuleb kasuks petturitest kauplejatele, kes neid ei täida; juhib tähelepanu sellele, et nõrga ja järjekindlusetu turujärelevalve tulemusel võib suureneda nende toodete hulk, mis ei vasta oma deklareeritud toimivusele, ja see võib lõpptarbijad ohtu seada; |
|
22. |
kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama määrust (EL) 2019/1020, mille eesmärk on tugevdada nende toodete turujärelevalvet, mis on hõlmatud liidu ühtlustatud õigusaktidega, sealhulgas ehitustoodete määrusega; rõhutab, et riiklikud turujärelevalveasutused peavad uusi eeskirju jõustama sidusalt, ühtlustatult ja ühetaoliselt ning sellega seoses on vaja tugevdada piiriülest koostööd, et tagada ehitussektoris võrdsed võimalused ja liidu turul aus konkurents; |
|
23. |
tuletab meelde, et määruse (EL) 2019/1020 kohaselt peavad liikmesriigid eraldama turujärelevalveasutustele vajalikud rahalised, inim- ja tehnilised ressursid, sealhulgas tagama, et neil on piisav oskusteave ja pädevus; innustab liikmesriike tõhustama oma turujärelevalveasutuste koostööd, sealhulgas piiriülesel tasandil, ning parandama kontrollide arvu, tõhusust ja mõjusust, et oleks võimalik tuvastada ehitustooted, mis ei vasta deklareeritud toimivusele, ja takistada nende ringlust ühtsel turul; |
|
24. |
kutsub komisjoni üles võtma vastavalt määrusele (EL) 2019/1020 kiiresti vastu rakendusaktid, et turujärelevalveasutuste tegevust veelgi ühtlustada, määratledes ühtsed kontrollitingimused, kontrolli sageduse ja teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulga kriteeriumid, ning sätestades ühtlustatud toodete kontrollimise võrdlusalused ja meetodid, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse asjakohaste sektorite eripära, sealhulgas ehitustoodete puhul, ning muudetud ehitustoodete määruse mõju; märgib liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku ja halduskoostöö rühmade olulist rolli liikmesriikide jõustamisasutuste ja komisjoni vahelise struktureeritud koordineerimise ja koostöö tagamisel ning turujärelevalve tavade ühtlustamisel, et muuta need tõhusamaks; |
|
25. |
peab hädavajalikuks, et ehitustoodete eest vastutavad riiklikud turujärelevalveasutused teeksid tihedat koostööd riiklike ehituskontrolliasutustega, et tagada nüansseeritum lähenemine, kui hinnatakse ehitustöödel kasutatavate ehitustoodete vastavust deklareeritud toimivusele või kavandatud kasutusotstarbele ning tagada nende vastavus ehituseeskirjadele, garanteerides sellega ehitustooteid kasutavate töötajate ja tarbijate tervise ja ohutuse; |
|
26. |
rõhutab, et liikmesriigid peaksid kohustuma kehtestama riiklikud sätted ehitustööde, sealhulgas nõuete kohta, mis on seotud hoonete ohutusega ehitiste ehitamisel, hooldamisel ja lammutamisel, võttes arvesse muid avaliku huvi seisukohast olulisi aspekte, nagu töötajate tervis, ohutus ja turvalisus ning keskkonnakaitse; |
|
27. |
osutab veebimüügi osakaalu suurenemisele ehitussektoris; rõhutab vajadust tagada internetis müüdavate ehitustoodete, eriti kolmandate riikide ettevõtjatelt ostetud ehitustoodete tulemuslik turujärelevalve, kuna need tooted ei pruugi olla kooskõlas liidu õigusaktidega ning võivad seetõttu mõjutada ehitustööde kvaliteeti ja ohutust, et tagada ühtsel turul ringlevate ehitustoodete vastavus deklareeritud toimivusele või kavandatud kasutusele, olenemata nende päritolust; rõhutab sellega seoses internetipõhiste kauplemiskohtade rolli; |
|
28. |
toonitab, kui oluline on tagada ehitustoodete toimivuse hindamist teostavate teavitatud asutuste ühtne tulemuslikkuse tase, et nad täidaksid ülesandeid samal tasemel ja samadel tingimustel; märgib sellega seoses määrusega (EL) 2019/1020 kasutusele võetud liidu katserajatiste rolli laborite suutlikkuse suurendamisel ning testimise usaldusväärsuse ja järjepidevuse tagamisel turujärelevalve eesmärgil kõigis liikmesriikides; |
|
29. |
rõhutab vajadust tõhustada potentsiaalselt ohtlike ainete alase teabe edastamist ja vahetamist ning tugevdada praeguste õigusaktide kohast koostööd Euroopa Kemikaaliameti andmebaasidega; |
|
30. |
kutsub komisjoni üles jätkama selliste siseturu põhjendamatute tõkete tõhusat jälgimist ja kõrvaldamist, mis tulenevad riiklikest reguleerivatest meetmetest; rõhutab vajadust tõhustada komisjoni ja liikmesriikide vahelist dialoogi ja koostööd, et võidelda tavade vastu, mis takistavad siseturul ehitustoodete vaba liikumist, näiteks riiklike märgiste ja täiendavate sertifikaatide pidev kasutamine; |
Ehitustoodete kestlikkus
|
31. |
rõhutab üldist vajadust ehitustoodete hankimisel, tootmisel, korduskasutamisel ja ringlussevõtul ning ehitustöödeks kasutamisel üle minna kestlikumale ja ringluspõhisemale majandusele; rõhutab vajadust parandada ehitustoodete kestlikkust ning teiseste ja taastuvtoodete ja materjalide kättesaadavust turul; |
|
32. |
kiidab heaks komisjoni eesmärgi muuta ehitussektor kestlikumaks, käsitledes ehitustoodete määruse läbivaatamisel ehitustoodete kestlikkust, nagu on teatatud ringmajanduse tegevuskavas; toetab komisjoni lubadust viia ehitustooteid käsitlevad õigusaktid vastavusse ja ühtlustada neid horisontaalse keskkonnapoliitikaga; |
|
33. |
kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust lisada ehitustoodete määruse kohaste konkreetsete tootekategooriate ühtlustatud standarditesse toodete olelusringi jooksul teatavate keskkonnatoime ja kestlikkuse kriteeriumidega seotud nõuded, võttes samal ajal arvesse turusuundumusi ja tehnoloogia arengut ning ehitussektori või ehituspoliitika riiklikke regulatiivseid nõudeid, et tagada tootjatele ühtne raamistik toodete hindamiseks ja testimiseks, kui on kehtestatud asjakohased ühised vastavusnõuded; rõhutab asjaolu, et praegused ehitustoodete määruses ehitistele sätestatud põhinõuded võivad juba olla aluseks standardimisvolituste ja ühtlustatud tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel seoses ehitustoodete keskkonnatoime ja kestlikkusega; rõhutab, kui oluline on nõuetekohaselt hinnata tootekategooriaid, mille puhul sellised nõuded oleksid asjakohased, ning kaasata hindamise protsessi kõik asjaomased sidusrühmad; rõhutab, et selliste nõuete lisamine ei tohiks põhjustada ehitustoodete hinnatõusu; |
|
34. |
kutsub komisjoni üles hindama, kuidas ehitustoodete määrusega toetada ehitustoodete ringlust, sealhulgas korduskasutatud või ümbertöödeldud tooted või tooted, mis on valmistatud ringlussevõetud materjalidest; rõhutab, et selleks on vaja usaldusväärseid andmeid ehitustoodete varasema kasutamise kohta, võttes arvesse võimalikke kaasnevaid kulusid; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni eesmärgi üle kehtestada ringmajanduse nutirakenduste Euroopa ühine andmeruum, mis sisaldab andmeid tooteteabe kohta (9); |
Konkreetsed soovitused ehitustoodete määruse läbivaatamiseks
|
35. |
rõhutab vajadust tagada kõigi sidusrühmade nõuetekohane kaasamine konsultatsiooni ja hindamise protsessi; rõhutab, kui oluline on võimalike regulatiivsete valikute ulatuslik mõjuhindamine; rõhutab, et ehitustooteid käsitlevates õigusaktides tuleb tagada kõigile ettevõtjatele, eelkõige VKEdele võrdsed võimalused ja väiksem halduskoormus, võttes arvesse uusi ettevõtlusmudeleid ja õiglast konkurentsi ülemaailmsel tasandil; nõuab sellega seoses mikroettevõtjatele kohaldatavate lihtsustatud menetluste täpsustamist ja tõhustamist; |
|
36. |
rõhutab, et tuleb vältida dubleerimist ja tagada läbivaadatud ehitustoodete määruse kooskõla kehtivate õigusaktide ja tulevaste seadusandlike algatustega; kutsub komisjoni üles selgitama ehitustoodete määruse seost siseturu õigusaktidega, näiteks ökodisaini direktiivi (10), energiamärgistuse raammääruse (11), jäätmete raamdirektiivi (12) ja joogiveedirektiiviga (13), et vältida võimalikke kattuvusi ning vajaduse korral sätteid ühtlustama, et kindlustada ettevõtjatele õigusselgus; |
|
37. |
rõhutab, et ehitustoodete määruse läbivaatamine peaks ühtlustatud standardite väljatöötamise eesmärgil toimuma kooskõlas standardimismääruse põhimõtete ja eesmärkidega, et tagada standardite läbipaistvus ja kvaliteet; rõhutab, et iga läbivaatamise käigus tuleks tagada kõigi huvitatud osaliste asjakohane kaasamine ja liikmesriikide regulatiivsete vajadustega arvestamine; |
|
38. |
rõhutab vajadust tagada üleminekuperioodil õiguslik selgus seoses ehitustoodete määruse ja sellega seotud õigustiku läbivaatamisega, et vältida õiguslikku vaakumit ning tagada, et kehtivatelt sätetelt uutele üleminek kulgeb sujuvalt; |
|
39. |
on mures, et ehitustoodete määruse ja eriti selle õigustiku läbivaatamine võtab märkimisväärse aja, ent tootjad, ehitusettevõtjad, töövõtjad, planeerijad, arhitektid ja teised lõpptarbijad vajavad lahendusi kohe, et vältida õiguslikku ebakindlust, mille tingivad muu hulgas ajakohastatud ühtlustatud standardite puudumine ja õiguslikud lüngad; kutsub komisjoni üles käsitlema neid küsimusi ehitustoodete määruse oodatava läbivaatamise käigus, sealhulgas töötama välja lahenduse kiireloomuliste õiguslike ja tehniliste probleemidega toimetulekuks; |
|
40. |
nõuab ehitustoodete määruse põhjalikku läbivaatamist eesmärgiga luua tugev õigusraamistik koos tõhusate, hõlpsasti jõustatavate ja ühtlustatud reeglitega; |
o
o o
|
41. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele. |
(2) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
(3) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1.
(4) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.
(5) ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.
(6) ELT L 91, 29.3.2019, lk 1.
(7) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 56.
(8) Euroopa Komisjon, „The European construction sector: A global partner“ (Euroopa ehitussektor: ülemaailmne partner), 2016.
(9) Nagu on märgitud ringmajanduse tegevuskavas.
(10) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(11) ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.