Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Strateegiline sõltumatus ning toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/09)

Raportöör:

Klaas Johan OSINGA

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	kolmapäeval, 20. oktoobril 2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	128/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku määratleda toidutoodangul, tööjõul ja õiglasel kaubandusel põhinev avatud strateegiline autonooomia, mida kohaldatakse toidusüsteemidele ning mille üldine eesmärk on õiglase, tervisliku, kestliku ja vastupidava toidutarne kaudu tagada kõigi ELi kodanike toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus.

1.2.

Eelkõige peaksid toidusüsteemid ELis olema mitmekesisemad; põllumajandustööjõudu tuleks tugevdada eelkõige noortes huvi äratamise ja inimväärsete töötingimuste tagamisega; kaubanduspoliitika tuleks viia kooskõlla ELi toidu kestlikkuse standardite ja konkurentsivõimega (1).

1.3.

Avatud strateegilist autonoomiat ja toidusüsteemide kestlikkust saab kõige paremini tagada meetmepaketi väljatöötamisega, mis hõlmaks riskijuhtimismeetmeid, mis aitaksid toiduainete tarneahelatel toime tulla äärmuslike olukordadega ning võimaldaksid liikmesriikide ja ELi ametiasutustel viivitamatult tegutseda.

1.4.

Hiljutised COVID-19 pandeemiast põhjustatud sündmused, kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikuolud ja küberründed näitavad vajadust parandada toidusüsteemide vastupidavust ja kestlikkust. Strateegia „Talust taldrikule“ raames töötab Euroopa Komisjon välja ELi toiduga varustatuse ja toiduga kindlustatuse hädaolukorrakava ja sellega seotud ELi toidukriisile reageerimise mehhanismi (2). See peaks aitama suurendada teadlikkust peamistest riskidest ning hõlmama peamiste riskide tuvastamist, hindamist, kaardistamist ja jälgimist elutähtsate süsteemide stressitestimise kaudu ELi ja liikmesriikide tasandil ning aitama rakendada meetmeid esinenud probleemide lahendamiseks;

1.5.

EL vajab süsteemi, mis võimaldaks ära hoida sõltuvuste tõttu kontrolli alt väljuvaid sündmusi, näiteks elektri- ja võrgukatkestusi või küberründeid. Näited: mitu nädalat kestvad liikumispiirangud linnas, mitmepäevane elektrikatkestus, küberründed toiduettevõtte või jaemüüja vastu.

1.6.

Toimetulekumehhanismide parandamiseks on vaja edasi arendada olemasolevaid toidusüsteeme ja samal ajal mitmekesistada toiduettevõtete ärimudeleid talupoodide, linnades asuva põllumajandustootmise, vertikaalpõllumajanduse ja laiemalt kohaliku tootmise tarbeks. See nõuab teadusuuringute ja innovatsiooni laialdasemat rakendamist põllumajandustootjate ja -kasvatajate poolt ning see peaks aitama vähendada nn toidukõrbete ja tootmise spetsialiseerumisega seotud riske (3). Samal ajal tuleks tugevdada tõhusast turustussüsteemist (põllumajandusettevõtted, töötlevad ettevõtted ja turud) tulenevaid eeliseid.

1.7.

Piisava ja ohutu toidu pikaajalise tootmise ning piisavate sissetulekute tagamiseks on oluline, et loodusvarasid kasutataks kestlikult, säilitades mulla- ja veevarusid, võideldes kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu ning kaitstes loomade heaolu. EL peaks samuti tugevdama kohalikku ja piirkondlikku tootmist, et kombineerida tasakaalustatud toidutootmist ja -töötlemist vähese süsinikdioksiidiheitega.

1.8.

Ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane roll. See peaks stabiliseerima turge kriiside ajal, pakkudes samal ajal põllumajandustootjatele ja töötlejatele turvavõrku ning kaitstes keskkonda, kliimat, tööjõudu ja loomade heaolu. Ühine põllumajanduspoliitika mängib rolli strateegilise tootmisvõimekuse, toiduga kindlustatuse ja julgeoleku säilitamisel.

1.9.

Põllumajandusettevõtted, viljakas põllumajandusmaa ja vesi on strateegiline vara ning neid tuleb kogu ELis teatud tasemel kaitsta, kuna need on meie avatud strateegilise toidusõltumatuse tugisammas.

1.10.

Komitee kordab oma soovitust uurida võimalust luua mitut sidusrühma hõlmav ja mitmetasandiline Euroopa toidupoliitika nõukogu (4). Avatud strateegilise autonoomia kontekstis võiks selline nõukogu muu hulgas täita järelevalverolli ning aidata hinnata ja ette näha riske toiduainete tarneahelas.

1.11.

EL peab tagama, et piire hoitaks turvaliselt avatuna ning et tööjõud ja logistika täidaks oma ülesandeid toiduainete tootmiseks ja tarneks (nn rohelised koridorid) nii EL sees kui ka kolmandate riikide suhtes. Selleks on vaja tugevat kooskõlastusmehhanismi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja kolmandate riikide vahel.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on uurida Euroopa avatud strateegilise autonoomia mõistet seoses toiduga kindlustatuse ja toidu kestlikkusega tulevikus ning pakkuda tulevikku suunatud vaateid ja kodanikuühiskonnalt saadud poliitilisi soovitusi. Eelkõige pakutakse arvamuses mõtteainet seoses hiljutiste sündmuste, näiteks COVID-19, äärmuslike ilmastikunähtuste, küberrünnete ning poliitiliste ja/või sotsiaalsete pingetega seotud probleemidega.

2.2.

„Avatud strateegiline autonoomia“ tähendab ELi võimalust tagada oma toiduainete tarnega kindlustatus ja kehtestada kõrged toidu kestlikkuse standardid, seda eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide kontekstis. Toidu kestlikkusega seotud probleem Euroopas tuleb lahendada nii liidusiseselt kui ka väljaspool seda ning käesolevas arvamuses uuritakse ka võimalikke viise, kuidas kaitsta ja parandada kestliku toidu kättesaadavust kõigile ELi kodanikele, eriti kriiside ajal.

2.3.

Arvamus tugineb mitmele ettepanekule ja konkreetsele ideele, mille komitee on juba varasemalt esitanud (5). Ettepanekud võib kokku võtta järgmiselt: — töötada ELis välja terviklik toidupoliitika, mille eesmärk on pakkuda kestlikel toidusüsteemidel põhinevat tervislikku toitumist, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades. Selline poliitika, mis on nüüd kajastatud komisjoni strateegias „Talust taldrikule“, peaks parandama toiduga seotud poliitikavaldkondade sidusust, tõstma uuesti toidu väärtust ning edendama toidu puhul pikaajalist üleminekut tootja- ja tarbijamentaliteedilt kodanikumentaliteedile; — suurendada lühikeste toidutarneahelate, agroökoloogia ja tootekvaliteedikavade kasutamist; — tagada õiglased hinnad ja keelustada ebaausad kaubandustavad; — integreerida kõigisse tulevastesse ELi kaubanduslepingutesse rohelise kokkuleppe osaks olev strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiad ning kasutada neid ülemaailmsete kestlikkuse standarditena; — tagada kodanikuühiskonna ja toiduainete tarneahela kõigi sidusrühmade struktureeritud kaasamine ja osalemine, sealhulgas Euroopa toidupoliitika nõukogu kaudu.

2.4.

Viimaks on omaalgatusliku arvamuse eesmärk anda väärtuslikke teadmisi käimasoleva töö kohta rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“, ühise põllumajanduspoliitika ning kaubanduspoliitika läbivaatamise ja tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava asjus, seades analüüsi keskmesse ELi toiduga kindlustatuse ja toidu kestlikkuse.

2.5.

ÜRO korraldas 2021. aasta septembris toidusüsteemide tippkohtumise, mille eesmärk oli aidata riikidel saavutada 17 kestliku arengu eesmärki, eelkõige eesmärki nr 2 – nälja kaotamine. Komitee on andnud panuse selle arutellu (6).

3.   Avatud strateegiline sõltumatus, toidusüsteemi põhielemendid

3.1.

Euroopa Komisjoni kohaselt tähendab „avatud strateegiline autonoomia“ ELi võimet teha ise oma valikuid ning kujundada ümbritsevat maailma juhtimise ja kaasatuse kaudu, mis kajastab liidu strateegilisi huve ja väärtusi. See võimaldab ELil olla tugevam nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt, olles (7) — avatud kaubandusele ja investeeringutele, mis aitavad ELi majandusel kriisidest taastuda ning püsida konkurentsivõimeline ja ülejäänud maailmaga seotud; — kestlik ja vastutustundlik, võttes rahvusvahelisel tasandil juhtpositsiooni rohelisema ja õiglasema maailma kujundamisel, tugevdades olemasolevaid liite ning tehes koostööd paljude partneritega; — kindlameelne, seistes vastu ebaõiglastele ja sundi hõlmavatele tavadele ning valmis oma õigusi maksma panema, eelistades globaalsete probleemide lahendamisel rahvusvahelist koostööd.

3.2.

Toidusüsteemide puhul tuleb „avatud strateegiline sõltumatus“ paremini määratleda. Komitee soovib panustada aruteludesse selle üle, kuidas EL saaks tulevasteks kriisideks paremini ette valmistuda. See peaks olema osa Euroopa Liidu taastekavast näiteks taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite kasutamisel.

3.3.

Komitee teeb ettepaneku määratleda toidutoodangul, tööjõul ja kaubandusel põhinev avatud strateegiline autonoomia, mille üldine eesmärk on õiglase, kestliku ja vastupidava toidutarne kaudu tagada ELi kodanike toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus.

3.4.   Toiduainete tootmine

3.4.1.

Toiduga kindlustatusele tuleks läheneda rahvusvahelisest, liikmesriikide ja kohalikust perspektiivist. 55 % maailma elanikkonnast elab linnades, kus toodetakse vähe värsket toitu, ehk nn toidukõrbetes. ÜRO hinnangul kasvab see näitaja 2050. aastaks juba 68 protsendini. Prognoosid näitavad, et linnastumise ja maailma rahvastiku üldise kasvu tagajärjel võib linnapiirkondade elanikkond 2050. aastaks kasvada veel 2,5 miljardi inimese võrra (8). Euroopa linnastumise määr kasvab 2050. aastaks eeldatavasti ligikaudu 83,7 protsendini (9).

3.4.2.

Euroopa Liidu siseturul transporditakse toitu peamiselt maapiirkondadest ja töötlevatest ettevõtetest iga päev linnapiirkondades asuvatesse supermarketitesse. Kohalikud, talu- ja e-poed muutusid tarbijate seas populaarsemaks 2020.–2021. aasta liikumispiirangute ajal.

3.4.3.

Lühikeste tarneahelate arendamine aitab kaasa Euroopa vastupanuvõimele. Kohalikud kanalid peaksid vastama elanikkonna vajadustele, piirkondade eripäradele ja kliimatingimustele. Töötlemissuutlikkust tuleks kohalikul tasandil rohkem arendada.

3.4.4.

Tootmise mitmekesistamine aitab ka suurendada ka Euroopa Liidu vastupanuvõimet. Mahepõllumajandusele eraldatud põllumajandusmaa suurendamine on ette nähtud strateegiaga „Talust taldrikule“ ning aiamaade eraldamine, linna- ja vertikaalpõllundus (10) on asjakohased meetmed toidukilomeetrite vähendamisel ja neid kasutatakse üha enam. Need algatused peaksid olema seotud muu kohaliku ja piirkondliku toiduainete tootmise ja töötlemisega, et luua turvavõrk.

3.4.5.

Nõrkade külgede kaardistamine peaks olema ELi päevakorras olulisel kohal. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid tegema koostööd puuduste tuvastamiseks, toidujäätmete vähendamiseks, kavade väljatöötamiseks ning sihipärase koolituse ja teabevahetuse koordineerimiseks.

3.4.6.

Toiduvarude arukas haldamine peaks olema osa ELi toidusõltumatuse strateegiast. See peaks hõlmama korrapäraseid laokäibeid strateegiliste toiduainete osas, vältides samal ajal spekuleerimist kauplejate seas, sh toodete ja toiduainete alla tootmishinna ostmist (11) ja tugevat turureaktsiooni, tagades turu läbipaistvuse.

3.5.   Tööjõud

3.5.1.

Ei ole piisavalt noori, kellel oleks talupidamiseks vajalik koolitus ja kes sooviksid talu pidada. 2016. aastal oli iga alla 35-aastase ELi põllumajandustootja kohta üle kuue üle 65-aastase põllumajandustootja (12).

3.5.2.

Lisaks kannavad põllumajandustootjad jätkuvalt ebaproportsionaalselt suure osa katastroofide tekitatud kahjudest. Katastroofide kasvav sagedus ja intensiivsus koos ohu süsteemse olemusega mõjutab negatiivselt inimeste elu, vähendades elatist ja ohustades kogu toidusüsteemi.

3.5.3.

Hädavajalik on suurendada Euroopa põllumajandustööjõu hulka, kaitsta põllumajandustootmist ja viljakat põllumajandusmaad ning pakkuda piisavaid põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteeme (AKIS). Noori ja naisi tuleb julgustada põllumajandusega tegelema ja meelitada neid pikaajaliselt põllumajandusettevõttesse tööle jääma.

3.5.4.

Kestliku ja kindlustatud toidusüsteemi rakendamise eeltingimus on inimväärsete töötingimuste tagamine ELi ja ELi-välistele töötajatele põllumajanduses ja toidusektoris ning tarneahela kõigil tasanditel. Tagada tuleks piisav rahastamine, õiglased ja kõrgemad palgad, õiglased hinnad, kliimamuutustega kohanemise toetused ja hooajatöötajate õigused.

3.5.5.

Komitee arvates peaks terviklik ELi toidupoliitika tagama majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalkultuurilise jätkusuutlikkuse. Seega on vaja tagada, et strateegia „Talust taldrikule“ kujundaks põhjalikult ümber tarneahela dünaamika ning pakuks püsivaid lahendusi põllumajandustootjate sissetulekute ja elatusvahendite olukorrale (13). Komitee kahtleb, kas see vajalik põhimõtteline muutus saab teoks, kui ei looda õigeid poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid.

3.6.   Kaubandus

3.6.1.

ELi 27 liikmesriigi põllumajanduslike toiduainete tööstuse ekspordiväärtuseks hinnati 2020. aastal 184,3 miljardit eurot, mis on 1,4 % rohkem kui 2019. aastal, samas kui import 122,2 miljardit eurot oli 0,5 % suurem kui eelmisel aastal. Põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansi ülejääk oli 2020. aastal 62 miljardit eurot, mis on 3 % rohkem kui 2019. aastal (14). Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel hõlmab 1 miljardi euro suuruse põllumajanduslike toiduainete eksport keskmiselt 20 000 töökohta, neist 13 700 primaarsektoris. Samal ajal moodustas. aastal ligikaudu 4,2 % kogu tööhõivest ELis (15)

3.6.2.

Ühendkuningriik, USA, Hiina, Šveits ja Jaapan olid ELi suurimad põllumajanduslike toiduainete turud, moodustades üle 52 % koguekspordist. ELi põllumajanduslike toiduainete impordi peamised lähtekohad 2020. aastal olid Ühendkuningriik, Brasiilia, USA, Ukraina ja Hiina.

3.6.3.

EL on põllumajanduslike toiduainete ülemaailmses kaubanduses olulisel kohal ning on tähtis, et ELi kaubanduspoliitika vastaks liidu kestlikele eesmärkidele. Varasemas arvamuses (16) tegi komitee ettepaneku, et kõigis tulevastes ELi kaubanduslepingutes tuleks rakendada ülemaailmsete kestlikkuse standarditena rohelise kokkuleppe strateegiat „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid. Komitee tunnistas reeglitel põhineva võrdsetes tingimustes toimiva kaubanduse olulisust ja väärtust ning suurt panust, mille see annab majanduse elavdamisse pärast COVID-19 kriisi.

3.6.4.

Sõltuvuse vähendamiseks põllumajanduslikest sisenditest peaks EL toetama vähese sisendiga tavasid, seda eelkõige fossiilkütuste ja pestitsiidide puhul, ning edendama põllumajanduslike sisendite tootmisvõimsust Euroopas.

3.6.5.

Vaja on uuenduslikke süsteeme, et kaitsta ja tugevdada loodusvarasid, edendades samal ajal tõhusat tootlikkust (17). Uued tehnoloogiad, robotid ja vaktsiinid on olulised vahendid, mida tuleb arendada.

4.   Riskijuhtimine ja stressitestide stsenaarium

4.1.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel ootavad inimkonda ja toiduga kindlustatust ees mitmed uued ja enneolematud ohud, nagu näiteks kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused, haigused ja pandeemiad. Läbipõimunud maailmas seisab põllumajandus silmitsi paljude ohtudega (18).

4.2.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel saavutasid toiduainete hinnad 2020.–2021. aastal kõrgeima taseme alates 2011. aastast (19). Sageli väidetakse, et hinnavolatiilsust põhjustavad osaliselt spekulatsioonid. ÜRO ja OECD teatel kannatas 2020. aastal nälga 720–811 miljoni inimest. Peaaegu igale kolmandale inimesele maailmas (st 2,37 miljardile) ei olnud 2020. aastal toit piisavalt kättesaadav, mida on 320 miljonit inimest rohkem kui eelneval aastal (20).

4.3.

COVID-19 pandeemia näitab, et toiduga kindlustatust ei saa pidada enesestmõistetavaks isegi Euroopas. Kõik toiduahela osalejad ja tegevused on omavahel väga tihedalt seotud. Pandeemia ajal kehtestasid riigid kaubanduspiiranguid. Isegi ELi piires võtsid liikmesriigid piiride sulgemiseks ühepoolseid meetmeid, seades ohtu toidu ja hooajatöötajate transpordi. Tänu põllumajandustootjate ja toiduainete tarneahela partnerite kiirele kohanemisele said tootmine, töötlemine ja tarne jätkuda. Samuti võttis komisjon meetmeid siseturu toimimise tagamiseks. Paljudele ettevõtjatele on kriis tekitanud aga majanduslikku kahju, kuna reisimine, turism ja toitlustusteenused peatati.

4.4.

Küberründed, nagu näiteks lunavararünnakud, põhjustavad päris kriise, sest suur osa elust on kolinud internetti (nn asjade internet). Pressiagentuuri AP kohaselt on keskmine väljamakse küberkurjategijatele 2020. aastal kasvanud 311 % ehk 310 000 dollarini. Keskmiselt pääsesid ohvrid oma andmetele ligi alles 21 päeva pärast (21).

4.5.

2021. aasta aprillis polnud Hollandi suurimas supermarketis (Albert Heijn) mitu päeva saada teatavaid juustutooteid, mis oli tingitud küberründest nende peamise tarnija vastu (22). Hiljuti rünnati maailma suurimat lihatööstusettevõtet JBS. See on suurendanud USAs muresid julgeoleku pärast seoses riikliku toiduvarustusega (23). Näib, et ettevõtted ei teata paljudest küberrünnetest, et vältida turureaktsioone, näiteks liigsete varude soetamist ja hindade mitmekordistumist. Küberründed on ettevõtteid suuresti mõjutanud ka siis, kui nad ei olnud rünnaku otsene sihtmärk. Pärast lunavararünnakut USA tarkvaraettevõttele Kaseya suleti näiteks Rootsis 2021. aasta juulis mitusada ühte kontserni kuuluvat kauplust (24).

4.6.

Sama murettekitav oli Suessi kanali blokeerimine 200 000-tonnise konteinerlaeva poolt 2021. aasta aprilli alguses. Sellised juhtumid ilmestavad ülemaailmsete kaubandusahelate haavatavust. Kui need ahelad on mõne päeva häiritud, võtab uuesti jalule saamine kaua aega, mis võib tarbijate ja ettevõtete jaoks kaasa tuua hinnatõusu.

4.7.

Septembris avaldas Euroopa Komisjon oma 2021. aasta aruande tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, milles keskendutakse avatud strateegilisele sõltumatusele (25). Komisjon peab jätkusuutlike ja vastupidavate toidusüsteemide tagamist üheks peamiseks strateegiliseks valdkonnaks, mille abil tugevdada ELi ülemaailmset juhtpositsiooni. Sellega seoses mainitakse vajadust investeerida innovatsiooni, et tagada vastupidavad ja jätkusuutlikud toidusüsteemid (26).

4.8.

Lisaks on Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises tehnilises dokumendis toodud Euroopa Komisjoni 2020. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes esitatud tulemustabelite taustmaterjal (27). See hõlmab haavatavuse näitajaid, mis on seotud kohalike teenuste kättesaadavuse ja sõltuvusega toiduimpordist, ning selles näidatakse toidu geopoliitilist tähtsust. Tulemustabelid aitavad kaardistada haavatavust ja töötada välja sihipärased stressitestid. See on siiski üldine lähenemisviis, millest ei saa tuletada ühtegi konkreetset näitajat, ja lisaks on vastupanuvõime tulemustabelid praegu läbivaatamisel.

4.9.

On vaja, et tarneahelates rakendataks põhimõtte „õigel ajal“ asemel põhimõtet „igaks juhuks“. Teatud kaupade puhul täheldatav sõltuvus monopoolsetest tarnijatest võib anda võimaluse sekkumiseks vaenulikele valitsustele. Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate jaoks on see ka küsimus sisendite tarnest. Seetõttu kutsub komitee üles tegema ELi toiduainete kättesaadavuse julgeolekujärelevalvet. Seda tuleks teha stsenaariumiuuringute kaudu.

4.10.

Haavatavad aspektid tuleks paljastada stressitestimisega. Näiteks: millised on mitu päeva kestvate kohalike, piirkondlike ja riiklike energia- ja telekommunikatsioonivõrkude rikete tagajärjed? Seda peetakse laialdaselt üheks kõige tõsisemaks riskiks mis tahes riigi elutähtsa taristu, sealhulgas toiduvarustuse jaoks. Otsest mõju toiduainetega varustamisele avaldavad elektri-, vee- ja gaasivarustuse katkemine, külmutusvõime kadumine, kontrolli kaotamine toiduvalmistamis-, küpsetus- ja töötlemis-/tootmishoonete üle, kütte ja valgustuse kaotamine, suutmatus tagada põhiline toiduhügieen ja hankida kütust transpordisõidukite või muude otstarvete jaoks tarneahelas. Oluliste tagajärgedega võivad olla ka kaudsed mõjud, mis tulenevad mõjust muule elutähtsale taristule. Telekommunikatsiooni ja andmeside pikaajaline puudumine põhjustaks tõsiseid ja koheseid katsumusi ettevõtetele nende sisemises suhtluses ja suhtluses valitsusasutuste, tarnijate, klientide ja tarbijatega elutähtsa teabe levitamisel ning lisakoguste tellimisel ja maksete tegemisel, sealhulgas pangalinkide süsteemide kaudu.

4.11.

Komitee soovitab selle stsenaariumi uurimist.

5.   Soovitused edasiseks tööks

5.1.

Avatud strateegilise autonoomia kontseptsioon pakub võimalusi, kuid hõlmab ka riske. ELi jõukus sõltub ka maailmakaubandusest ning seega ka selgetest kaubandus- ja meetmeid reguleerivatest eeskirjadest.

5.2.

Kui toitu napib või näib nappivat, võib see kaasa tuua paanikaoste ning tarbijate huvi kliima, bioloogilise mitmekesisuse või loomade heaolu vastu võib kahaneda. Seega saab Euroopa rohelisemaks muutuda vaid siis, kui ta muutub ka vastupidavamaks.

5.3.

COVID-19 pandeemia on näidanud, et kui tarneahelad pikemaks ajaks katkevad, mõjutab see kogu majandust. Olukorra normaliseerumine võib võtta aega mitu aastat.

5.4.

Avatud strateegiline toiduautonoomia ei saa eksisteerida ilma avatud ja õiglase kaubanduspoliitikata. Euroopa Liit ei saa naasta protektsionistliku poliitika juurde, kuna see tekitaks uut haavatavust ja võib potentsiaalselt suurt kahju põhjustada (28). Näiteks tarnib EL teravilja Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Sageli on rahvusvahelised tarneahelad tõhusamad ja mitmekesisemad ja suudavad uute šokkidega seega kiiremini kohaneda kui kohalikud.

5.5.

EL peaks hindama, millistel juhtudel ja milliste toodete puhul on iseseisva toimetuleku suurendamine väärtuslik lähenemisviis. Suurendada tuleks tarbijate ja laiema üldsuse teadlikkust tarneahelate toimimisest.

5.6.

EL peab koos ÜRO ja selle kaubanduspartneritega tegelema toiduainetega kindlustamatuse algpõhjustega ja aitama kaasa toidusüsteemi väga vajalikule ümberkujundamisele, muutes põllumajanduse tugevamaks ja šokkidele vastupidavamaks. Valitsustel on oma roll tarneahelate kestlikumaks, tugevamaks ja turvalisemaks muutmisel.

5.7.

Hiljutises mitteametlikus ühises dokumendis nõudsid Prantsusmaa ja Madalmaad karmimaid ELi kaubandustingimusi, sealhulgas ELi vastutustundliku äritegevuse kava. See tagaks ühtse ja ühtlustatud poliitika, säilitades samas võrdsed võimalused ELi siseturul. ELi vastutustundliku äritegevuse tegevuskava tuleks kasutada üldise strateegiana ELi lähenemisviisis õiglase kaubanduse ja vastutustundliku tootmise juurutamisel ning tarneahelate haldamise edendamisel.

5.8.

Hispaania ja Madalmaad koostasid hiljuti ühise mitteametliku dokumendi strateegilise autonoomia saavutamise kohta avatud majandust säilitades. Ühe selles dokumendis toodud punkti kohaselt peaks „avatud strateegiline sõltumatus“ olema üks teemadest, mida arutada Euroopa tuleviku konverentsil.

5.9.

Selles kontekstis on asjakohased ka ELi arutelu hoolsuskohustuse üle (29) ja strateegia „Talust taldrikule“ tegevusjuhend (30). Sellega seoses on põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetel ja organisatsioonidel nüüd võimalus allkirjastada vastutustundlike äri- ja turundustavade tegevusjuhend, mille Euroopa Komisjon on käivitanud strateegia „Talust taldrikule“ osana (31).

---

(1)  „Selleks et terviklik ELi toidupoliitika oleks Euroopa tarbijate seisukohalt tõeliselt asjakohane, on pakkumise poolelt vaadates määrav tähtsus sellel, et ELis kestlikult toodetud toit oleks konkurentsivõimeline. See tähendab, et Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse sektor on võimeline tarnima tarbijatele toitu hinnaga, mis sisaldab lisakulusid tulenevalt sellistest kriteeriumidest nagu jätkusuutlikkus, loomade heaolu, toiduohutus ja toitumine, aga ka õiglane tulu põllumajandustootjatele, ning samas säilitab oma positsiooni valdava enamuse tarbijate eelisvalikuna“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 18; ELT C 429, 11.12.2020, lk 268).

(2)  Hädaolukorrakava, Euroopa Komisjon

(3)  COVID-19 and the food phenomena, FAO.

(4)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 18 ja ELT C 429, 11.12.2020, lk 268.

(5)  Muu hulgas: ELT C 129, 11.4.2018, lk 18, ELT C 190, 5.6.2019, lk 9, ELT C 429, 11.12.2020, lk 268, ELT C 429, 11.12.2020, lk 66, ELT C 440, 6.12.2018, lk 165, EMSK arvamus „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“, NAT/823 (ELT C 517, 22.12.2021, lk 38).

(6)  Panus 2021. aasta ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisse , EMSK.

(7)  „Kaubanduspoliitika läbivaatamine“, Euroopa Komisjon

(8)  „68 % of the world population projected to live in urban areas by 2050“, ÜRO.

(9)  Urbanisation in Europe, Euroopa Komisjon; UN World urbanisation Prospects 2018.

(10)  „Vertical farming“, WUR.

(11)  EMSK arvamus teemal „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“, NAT/823 (ELT C 517, 22.12.2021, lk 38).

(12)  „CAP – Structural change and generational renewal“ , Euroopa Komisjon.

(13)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 268.

(14)  „2020 a year of stability for EU agri-food trade“, Euroopa Komisjon.

(15)  Farmers and the agricultural labour force – statistics, Eurostat.

(16)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 66.

(17)  „The future of food and agriculture“, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(18)  „The impact of disasters and crises on agriculture and food security: 2021“ (Katastroofide ja kriiside mõju põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele: 2021), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(19)  FAO Food Price Index, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(20)  „2021 State of Food Security and Nutrition in the World“, Maailma Toiduprogramm.

(21)  „Cyber attack on US pipeline is linked to criminal gang“ (Küberrünne USA gaasijuhtme vastu on seotud kuritegeliku rühmitusega), AP News.

(22)  „Kaasschaarste bij Albert Heijn na hack leverancier“, de Volkskrant.

(23)  „Hacking American beef: the relentless rise of ransomware“, Financial Times.

(24)  „NCSC statement on Kaseya incident“, NCSC.

(25)  Tulevikusuundade strateegilise analüüsi 2021. aasta aruanne, Euroopa Komisjon.

(26)  Shaping and securing the EU’s Open Strategic Autonomy by 2040 and beyond, Teadusuuringute Ühiskeskus.

(27)  Resilience Dashboards, Euroopa Komisjon.

(28)  Kõik tulevased ELi kaubanduslepingud peaksid ülemaailmsete kestlikkuse standarditena hõlmama ka rohelise kokkuleppe strateegiat„Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid (ELT C 429, 11.12.2020, lk 66).

(29)  „Towards a mandatory EU system of due diligence for supply chains“, Euractiv.

(30)  Code of Conduct for Responsible Business and Marketing Practices, Euroopa Komisjon.

(31)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduäri strateegiate ja toimingute vastavusse viimine kestliku arengu eesmärkidega COVID-19 järgseks kestlikuks taastumiseks“ (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).