EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.12.2021

COM(2021) 830 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, osutatud näidistöökord

1.Sissejuhatus

Nõukogu määruses (EL) nr 2007/2004, 1 millega loodi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“), mida tavaliselt nimetatakse Frontexiks (Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur), on sätestatud, et amet „võib teha koostööd käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate kolmandate riikide ametiasutustega nendega kokkulepitud töökorra raames aluslepingu asjakohaste sätete kohaselt“ 2 . Määrus (EL) 2016/1624, 3 millega aastal 2016 asendati nõukogu määrus (EL) nr 2007/2004, sisaldas sama sätet, seekord nõudega, et töökord peab olema kokku lepitud „vastavalt liidu õigusele ja poliitikale“. 4 Praegu kehtib 18 kolmandate riikide piirihaldusasutustega kokku lepitud töökorda, 5 kõik peale kahe 6 on koostatud nõukogu määruse (EL) nr 2007/2004 kohaselt.

2.Koostöö kolmandate riikide ametiasutustega

2019. aastal jõustus määrus (EL) 2019/1896, 7 mida tavaliselt nimetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruseks (edaspidi „määrus“). Määruses on sätestatud: „amet võib teha oma ülesannete täitmiseks koostööd kolmandate riikide asutustega, mis on pädevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes“ 8 . Kolmandate riikide ametiasutustega koostööd tehes peab amet tegutsema liidu välissuhete poliitika raamistikus, saades tuge liidu delegatsioonidelt, ning kui see on kohane, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidelt ja operatsioonidelt ning koordineerides nendega oma tegevust 9 . Määruse kohaselt peab amet operatiivkoostöö juhtimisega seotud küsimustes tegutsema kolmandate riikide ametiasutustega kokku lepitud töökorra raames 10 . Töökorras tuleb kindlaks määrata koostöö ulatus, iseloom ja eesmärk 11 .

Enne kui amet saab alustada ametlikke läbirääkimisi töökorra üle, peab komisjon selle heaks kiitma. Enne töökorra sõlmimist peab selle heaks kiitma ameti haldusnõukogu. Töökordasid kolmandate riikidega käsitlevate haldusnõukogu otsuste ettepanekute vastuvõtmiseks on vaja asjaomase kolmanda riigi naaberliikmesriike esindavate haldusnõukogu liikmete poolthäält 12 . Lisaks peab amet olema esitanud Euroopa Parlamendile „üksikasjaliku teabe töökorra osaliste ja kavandatava sisu kohta“ ning ta peab töökorra omal algatusel avalikustama.  13

3.Näidistöökord

Määruses kutsutakse komisjoni üles koostama pärast ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori ja muude asjaomaste liidu organite või asutustega konsulteerimist näidistöökorra 14 . Näidistöökord peab sisaldama põhiõiguste ja andmekaitsemeetmetega seotud sätteid 15 .

Sellest lähtuvalt sisaldab näidistöökord järgmisi erisätteid.

-Artiklis 1 sätestatakse töökorra kohaldamisala, mis hõlmab operatiivkoostöö järkjärgulist arendamist kestliku operatiivpartnerluse saavutamiseks integreeritud piirihalduse valdkonnas.

-Artiklis 2 kirjeldatakse töökorra eesmärki, milleks on edendada integreeritud piirihalduse tõhusat rakendamist, kaitsta välispiire ja hõlbustada tagasisaatmise rakendamist.

-Artiklis 3 sätestatakse pooltevahelise operatiivkoostöö võimalikud viisid.

-Artikliga 4 tagatakse, et töökorra kohaldamisel järgitakse alati täielikult põhiõigusi, ning nähakse ette, et põhiõiguste järgimise tagavad ameti põhiõiguste ametnik ja põhiõiguste vaatlejad.

-Artikkel 5 võimaldab pooltel EUROSURi raames teavet vahetada, jagada või levitada vastavalt töökorrale lisatavatele tingimustele.

-Artikliga 6 reguleeritakse tundliku salastamata teabe vahetamist ja keelatakse salastatud teabe vahetamine ilma eraldi halduskokkuleppe sõlmimiseta ameti ja kolmanda riigi vahel.

-Artikkel 7 sisaldab sätteid töökorra alusel saadud teabe edasisaatmise ja asjakohase konfidentsiaalsuse kohta.

-Artikkel 8 sisaldab isikuandmete töötlemise ja kaitse norme.

-Artiklis 9 on sätestatud, et kolmas riik peab asjaomaseid liidu asutusi ennetavalt teavitama, kui ta saab teada väidetavast pettusest, korruptsioonist või muust ebaseaduslikust tegevusest, mis võib mõjutada Euroopa Liidu huve.

-Artikliga 10 võimaldatakse pooltel leppida kokku koostöökavad ja nimetada töökorra rakendamiseks koordinaatorid.

-Artiklis 11 selgitatakse, et kolmanda riigi asutuste osalemise rahastamine ameti korraldatud või koordineeritud tegevuses tuleb kokku leppida eraldi.

-Artikliga 12 reguleeritakse kokkuleppe tõlgendamisega seotud vaidluste lahendamist.

-Artiklis 13 rõhutatakse, et töökord ei ole õiguslikult siduv vahend.

-Artiklis 14 kirjeldatakse kokkuleppe kohaldamise, muutmise ja lõpetamise korda.

4.    Järeldused

Asjaolu, et määruses nõutakse, et amet teeks Euroopa integreeritud piirihalduse ja rändepoliitika raames koostööd kolmandate riikidega, rõhutab sellise koostöö tähtsust ameti ülesannete täitmisel, liidu piirijulgeoleku tugevdamisel ja Euroopa integreeritud piirihalduse standardite edendamisel. Näidistöökorraga kehtestatakse ameti ja kolmandate riikide asjaomaste piirihaldusasutuste vahelise koostöö raamistik. Kuigi amet peaks seda näidist kasutama iga kolmanda riigiga peetava töökorra üle peetavatel läbirääkimistel lähtealusena, kohandatakse töökorra lõplikke tekste igal juhul lähtuvalt sellest, milline on iga läbirääkimispartneri konkreetne olukord ja millised on nende partneritega seotud liidu erinevad eesmärgid. Amet peaks siiski püüdma säilitada selliste läbirääkimiste käigus näidistöökorra põhisisu.

(1)

     Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta. ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2)

     Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikkel 14.    

(3)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1–7).

(4)

     Määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõige 2.

(5)

     Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalveteenistus, Ukraina riiklik piirivalveteenistus, Moldova piirivalveteenistus, Gruusia siseministeerium, Serbia siseministeerium, Albaania siseministeerium, Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekuministeerium, Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium, Montenegro politseidirektoraat, Valgevene riigipiiri komitee, Kanada piirivalveamet, Cabo Verde riiklik politsei, Nigeeria immigratsiooniteenistus, Armeenia riiklik julgeolekunõukogu, Türgi välisministeerium, Aserbaidžaani riiklik piirivalveteenistus, Kosovo siseministeerium, Põhja-Makedoonia siseministeerium.

(6)

     Gruusia siseministeerium ja Albaania siseministeerium.

(7)

      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 PE/33/2019/REV/1 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(8)

     Artikli 73 lõige 1.

(9)

     Artikli 73 lõige 2.

(10)

     Artikli 73 lõige 4.

(11)

     Artikli 73 lõige 4.

(12)

    Artikli 100 lõige 3.

(13)

     Vastavalt artikli 76 lõige 4 ja artikli 114 lõige 2.

(14)

     Artikli 76 lõige 2.

(15)

     Artikli 76 lõige 2.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.12.2021

COM(2021) 830 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, osutatud näidistöökord

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja [kolmanda riigi ametiasutus] vahelise operatiivkoostöö  näidistöökord

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1896 Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta 1 (edaspidi „määrus“), keda esindab tegevdirektor [...] ühelt poolt

ning

[kolmanda riigi ametiasutus], keda esindab [...] teiselt poolt,

edaspidi eraldi „pool“ või ühiselt „pooled“,

kavatsevad teha operatiivkoostööd järgmiselt.    

1.Kohaldamisala

1.1Pooled rõhutavad, et kavandatud operatiivkoostööd tuleb edasi arendada järk-järgult. Eesmärk on saavutada kestlik operatiivkoostöö integreeritud piirihalduse valdkonnas, sealhulgas ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse avastamisel, ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, samuti tagasisaatmise valdkonnas, kooskõlas kohaldatavate riigisiseste, liidu ja rahvusvaheliste õigusraamistikega, sealhulgas isikuandmete kaitse valdkonnas.

2.Eesmärk

Pooled kavatsevad teha koostööd integreeritud piirihalduse tõhusa rakendamise edendamiseks, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, kaitsta Euroopa Liidu ja [kolmanda riigi] välispiire ohtude, sealhulgas ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse eest, ning hõlbustada tagasisaatmis- ja tagasivõtukohustuste täitmist, järgides täielikult kohaldatavaid rahvusvahelise õiguse akte, eelkõige [mittevajalik maha tõmmata: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja protokolli ning rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni]. Koostöö hõlmab järgmist:

a)piirihaldus, sealhulgas piirikontroll, otsingu- ja päästetööd, olukorrateadlikkus, riskianalüüs, teabevahetus, suutlikkuse suurendamine, koolitus, õiguskaitse, kvaliteedikontroll ning teadusuuringud ja innovatsioon;

b)tagasisaatmine, sealhulgas tagasisaatmiseelne tegevus (nt nõustamine, isiku tuvastamine ja reisidokumentide väljaandmine), Euroopa Liidu liikmesriigi või Schengeni lepinguga ühinenud riigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute vabatahtlik tagasipöördumine ja sunniviisiline tagasisaatmine, tagasisaatmisjärgne tegevus (nt tulemuslik tagasivõtmine ja taasintegreerimine) ning muu tagasisaatmisega seotud tegevus.

3.Koostöö iseloom

3.1Pooled austavad operatiivkoostöö rakendamisel põhiõigustega seotud kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud rahvusvahelise kaitse saamisega ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Eelkõige tagavad pooled, et kõigi ühistegevuste käigus austatakse täielikult kõigi isikute, eelkõige rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, saatjata alaealiste, inimkaubanduse ohvrite ja muude haavatavate isikute õigusi.

3.2Pooltevaheline koostöö peaks toimuma kooskõlas Euroopa Liidu acquis’ ja ameti tegevust reguleeriva õigusraamistikuga Euroopa Liidu välistegevuse poliitika raames ja kooskõlas [kolmanda riigi] õigusraamistikuga.

Teabevahetus

3.3Pooled võivad jagada teavet ja analüütilisi materjale vastavalt oma andmekaitsenormidele, et parandada ühist olukorrateadlikkust, koostööd operatiivtegevuse kestel ja ühiseid riskianalüüse integreeritud piirihalduse eesmärgil.

Selleks võivad pooled vajaduse korral kehtestada teabevahetuse reguleerimise erikorra kooskõlas [lisada viide lisale] sätetega.

3.4Pooled võivad määrata riskianalüüsi valdkonna eksperte ja osaleda vastastikku kokku lepitud piirkondlike riskianalüüsivõrgustike tegevuses, mida koordineerib amet.

Suutlikkuse suurendamine

3.5Pooled võivad teha koostööd suutlikkuse suurendamise ja koolitustegevuses, mille eesmärk on tõhustada ja toetada integreeritud piirihaldust, sealhulgas tagasisaatmise ja taasintegreerimise meetmeid, toetada ameti piiri- ja rannikuvalveametnike koolitamise ühiste põhiõppekavade rakendamist riiklikus õppekavas ning teha koostööd ameti partnerakadeemiate võrgustiku kaudu.

3.6Pooled võivad vahetada häid tavasid ning korraldada sel eesmärgil ühistegevusi ja koolitusi, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni, tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise, teabevahetuse, dokumendipettuse, piirihalduse kvaliteedikontrolli (sealhulgas haavatavuse hindamise), võimete arendamise (sealhulgas uurimiste läbiviimiseks), huvipakkuvate isikute tuvastamise ning haavatavate isikute tuvastamise ja edasisuunamise valdkonnas,    samuti muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

3.7Pooled võivad kutsuda üksteise esindajaid osalema ühist huvi pakkuvates projektides ja tegevustes, sealhulgas tehnoloogiauuenduste katseprojektides, tehnoloogia tutvustamises või katsetes.

3.8Amet võib koostöös [kolmanda riigi] pädevate asutustega ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide asjaomaste asutustega ning koostoimes muude Euroopa Liidu toel rakendatavate meetmete, programmide ja vahenditega töötada välja algatusi ja rakendada tehnilise ja operatiivabi projekte, et suurendada [kolmanda riigi] integreeritud piirihaldussuutlikkust (sealhulgas suurendades selle suutlikkust ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust), ja tagasisaatmise valdkonnas.

Operatiivreageerimine

3.9Amet võib suunata oma töötajaid ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmade liikmeid osalema täitevvolitusteta [kolmanda riigi] territooriumil toimuvas operatiivtegevuses, nagu on kindlaks määratud ameti ja [kolmanda riigi] vahel kokku lepitud konkreetsetes operatsiooniplaanides. [Kolmas riik] peaks hõlbustama riigisiseste õigusaktidega ette nähtud menetlusi, et tagada kohapeale suunatud töötajate ja rühmade liikmete õigus elada nende suunamise ajal [kolmanda riigi] territooriumil. Selleks võib [vastuvõttev kolmas riik] määrata kontaktpunkti. Lisaks käsitletakse vastavas operatsiooniplaanis privileegide ja immuniteetidega seotud küsimusi.

3.10Amet võib hõlbustada ja edendada tehnilist ja operatiivkoostööd muude meetmete, programmide ja vahendite vahel, mida rakendatakse Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide ning [kolmanda riigi] pädevate asutuste toel kõigis ameti volitustega hõlmatud valdkondades, sealhulgas koostöö õiguskaitse- ja rannikuvalveülesannetes, dokumendi- ja identiteedipettuse avastamine ning muu operatiivtegevus organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva Euroopa Liidu poliitikatsükli/EMPACTi raames.

3.11Amet võib kasutada [kolmanda riigi] meresadamaid ja lennujaamu operatiivkoostöö (sealhulgas piirivalve, otsingu- ja päästetööde ning tagasisaatmise toetamine) rakendamiseks mere- ja õhuvahenditega, nagu on määratletud vastavas [kolmanda riigi ametiasutusega] kokkulepitud operatsiooniplaanis.

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

3.12Pooled võivad arendada koostööd tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas kooskõlas kehtiva liidu poliitika ja õigusega, selleks et täita tagasisaatmisega seotud ülesandeid tulemuslikult, järgides põhiõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi. See hõlmab muu hulgas koostööd tagasisaatmisprotsessi kõigis etappides, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigi või Schengeni lepinguga ühinenud riigi territooriumil loata viibivate isikute vabatahtlikku tagasipöördumist ja sunniviisilist tagasisaatmist, väljasaatmist ootavate kolmandate riikide kodanike tuvastamist ja dokumenteerimist, ning taasintegreerimisalast abi.

3.13Pooled võivad kooskõlas käesoleva töökorra punktidega 5–8 jagada teavet, mis on [kolmanda riigi], Euroopa Liidu liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide tagasisaatmissüsteemide jaoks oluline.

Vaatlejad

3.14[Kolmanda riigi] pädevate asutuste töötajaid võidakse kutsuda osalema ameti katseprojektides.

3.15Amet võib kutsuda [kolmanda riigi] pädevate asutuste eksperte osalema vaatlejatena ameti tegevuses, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides, Schengeni lepinguga ühinenud riikides või muudes riikides toimuvas operatiivtegevuses, kui asukohariik või -riigid sellega nõus on. Pooled peaksid kokku leppima nende osalemise üksikasjalikud reeglid, mis peaksid kajastuma tegevuse või operatsiooni rakendamises või operatsiooniplaanis, sealhulgas vajaduse korral teabevahetuse ja koostöö reeglid nende osalemise ajal. Need tingimused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu ja riigisisese õiguse kohaldatavate sätetega, eelkõige nendega, mis on seotud põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsega.

3.16 [Kolmanda riigi ametiasutus] võib kutsuda ameti eksperte osalema vaatlejatena käesoleva töökorraga hõlmatud tegevuses.

Üritused ja tegevus

3.17Pooled võivad kutsuda üksteist osalema koosolekutel ja/või muudel üritustel, mis on suunatud piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavatele asutustele.

Kontaktametnike vahetus

3.18Kui ameti ja [kolmanda riigi ametiasutuse] suhtes kohaldatavatest asjakohastest õigusnormidest ei tulene teisiti, võib amet suunata [kolmandasse riiki] kontaktametnikke.

3.19Amet võib vastastikkuse alusel võtta vastu kontaktametnikke [kolmandast riigist].

4.Põhiõigused

4.1Kõik käesoleva töökorra alusel rakendatavad tegevused viiakse ellu täielikus kooskõlas poolte kohustusega järgida põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige inimväärikuse austamist, õigust elule, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu, inimkaubanduse keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust tutvuda dokumentidega, varjupaigaõigust, kaitset tagasi- ja väljasaatmise eest, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist ja lapse õigusi.

4.2Ükski isik, kes osaleb käesoleva töökorra alusel poole nimel rakendatavates tegevustes, ei diskrimineeri kedagi, sealhulgas näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel.

4.3Ameti põhiõiguste ametnik võib jälgida töökorra alusel rakendatud tegevuse vastavust kohaldatavatele põhiõiguste standarditele, sealhulgas võtta järelmeetmeid väidetavate põhiõiguste rikkumiste suhtes. Põhiõiguste ametnik või tema asetäitja võib teha kontrollkäike [kolmandasse riiki]; samuti võib ta esitada arvamuse, nõuda asjakohaseid järelmeetmeid ja teavitada ameti tegevdirektorit võimalikest sellise tegevusega seotud põhiõiguste rikkumistest. [Kolmas riik] toetab nõudmise korral põhiõiguste ametniku järelevalvetegevust.

4.4Ameti põhiõiguste vaatlejad hindavad käesoleva töökorra alusel teostatava operatiivtegevuse vastavust põhiõigustele. Põhiõiguste vaatlejad võivad külastada operatiivtegevusega seotud piirkondi. Põhiõiguste vaatlejad annavad sellega seoses nõu ja abi ning aitavad integreeritud piirihalduse raames kaasa põhiõiguste kaitsmisele ja edendamisele.

5.Teabevahetus EUROSURi raames

Pooled võivad käesoleva töökorra alusel EUROSURi raames teavet vahetada, jagada või levitada vastavalt käesoleva töökorra [lisa number] lisas sätestatud tingimustele. [NB: lisa peaks sisaldama EUROSURi näidissätetel põhinevaid asjakohaseid tingimusi.]

6.Salastatud teabe ja tundliku salastamata teabe vahetamine

6.1Salastatud teabe vahetamine, jagamine või levitamine poolte vahel käesoleva töökorra raames sätestatakse eraldi halduskokkuleppes. 

6.2Tundliku salastamata teabe vahetamise puhul käesoleva töökorra alusel kehtivad järgmised sätted:

a)amet töötleb teavet kooskõlas komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/443 artikli 9 lõikega 5 2 ;

b)vastuvõttev pool kohaldab selle suhtes sellist kaitsetaset, mis on konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse poolest samaväärne kaitsetasemega, mida pakuvad selle teabe suhtes edastava poole kohaldatavad meetmed,

c)teabevahetus toimub tundliku salastamata teabe käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse nõuetele vastavate teabevahetussüsteemide, näiteks määruse artiklis 14 osutatud andmeedastusvõrgu kaudu.

6.3Pooled järgivad käesoleva töökorra alusel töödeldavate andmetega seotud intellektuaalomandi õigusi.

7.Läbipaistvus

7.1Saadud teabe edasisaatmine toimub kooskõlas vastavate õigusraamistikega ja samadel tingimustel, mida kohaldatakse algse edastamise suhtes, ning see toimub üksnes teise poole eelneval nõusolekul.

7.2Pooled kavatsevad võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva töökorra alusel saadud teabe nõuetekohane konfidentsiaalsus.

7.3Ilma et see piiraks ameti tegevuse läbipaistvust ja eelkõige dokumentidega tutvumise õigust käsitleva Euroopa Liidu õigusraamistiku ning [kolmanda riigi] läbipaistvust käsitlevate asjakohaste õigusaktide kohaldamist, kavatsevad pooled tagada, et:

(a)käesoleva töökorra alusel saadud teavet kasutataks ainult integreeritud piirihaldusega seotud kohustuste täitmiseks ja eesmärkidel, milleks see edastati,

(b)kui üks pooltest (valdaja) saab avalikkuse teabele juurdepääsu käsitlevate normide alusel taotluse teiselt poolelt pärinevate dokumentide avalikustamiseks, peab dokumendi valdaja saama dokumendi koostanud poolelt eelneva loa nende avaldamiseks.

8.Isikuandmete kaitse

8.1Isikuandmeid edastatakse üksnes juhul, kui selline edastamine on vajalik käesoleva kokkuleppe rakendamiseks [kolmanda riigi] pädevate asutuste või ameti poolt ning selle suhtes kohaldatakse andmeid edastava poole andmekaitsenorme. Isikuandmete töötlemisel konkreetsel juhul, sealhulgas selliste isikuandmete edastamisel teisele poolele, kohaldatakse töötleva poole suhtes kohaldatavaid andmekaitsenorme. Pool tagab andmeedastuse eeltingimusena järgmised minimaalsed kaitsemeetmed:

(a)isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev;

(b)isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva töökorra täpselt kindlaksmääratud, selge ja õiguspärase rakendamise eesmärgil ning edastav pool ja vastuvõttev pool ei tohi neid täiendavalt töödelda viisil, mis on vastuolus nimetatud eesmärgiga;

(c)isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ja piirduma nende kogumise ja/või hiljem töötlemise otstarbeks vajalikuga; eelkõige võib edastava poole kohaldatava õigusega kooskõlas edastada ainult järgmisi isikuandmeid:

– [Loetelu andmete kategooriatest, mida võib vahetada, ning eesmärkidest, milleks neid võib töödelda ja edastada]

(d)isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; 

(e)isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

(f)isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid kasutades viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, võttes arvesse töötlemise konkreetseid riske, sealhulgas kaitset loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest („andmetega seotud rikkumine“); vastuvõttev pool võtab asjakohased meetmed andmetega seotud rikkumise käsitlemiseks ning teavitab edastavat poolt rikkumisest põhjendamatu viivituseta ja 72 tunni jooksul;

(g)nii andmeid edastav kui ka neid vastuvõttev pool võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada viivitamata vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine või kustutamine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesoleva punkti sätetele, eelkõige seetõttu, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased, täpsed või nende maht on suurem, kui on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Teist poolt teavitatakse andmete parandamisest või kustutamisest;

(h)taotluse korral teavitab vastuvõttev pool edastavat poolt edastatud andmete kasutamisest;

(i)isikuandmeid võib edastada ainult järgmistele pädevatele asutustele:

–[Asutuste loetelu ja nende pädevuse ulatus]

Andmete edastamiseks muudele asutustele on vajalik edastava poole eelnev nõusolek;

(j)edastavad ja vastuvõtvad pooled peavad isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima;

(k)andmekaitsenõuete täitmise järelevalveks, sealhulgas selliste registrite kontrollimiseks, kehtestatakse sõltumatu järelevalve; andmesubjektidel on õigus esitada järelevalveasutusele kaebusi ja saada põhjendamatu viivituseta vastus;

(l)andmesubjektidel on õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta, tutvuda selliste andmetega ning parandada või kustutada ebatäpseid või ebaseaduslikult töödeldud andmeid, arvestades olulise avaliku huvi tõttu kohaldatavaid vajalikke ja proportsionaalseid piiranguid;

(m) andmesubjektidel on eespool nimetatud kaitsemeetmete rikkumise korral õigus tõhusale haldus- ja õiguskaitsele.

8.2Kumbki pool vaatab korrapäraselt läbi selle sätte rakendamise poliitikameetmed ja menetlused. Teise poole taotluse korral vaatab taotluse saanud pool läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et veenduda ja kinnitada, et käesoleva sätte kaitsemeetmeid rakendatakse tulemuslikult. Läbivaatamise tulemused edastatakse läbivaatamist taotlenud poolele mõistliku aja jooksul.

8.3Käesoleva töökorra kohaste andmekaitsemeetmete üle teeb järelevalvet [kolmanda riigi sõltumatu avaliku sektori asutus või muu pädev järelevalveasutus] [kolmanda riigi] järelevalveasutusena ning Euroopa Andmekaitseinspektor ameti järelevalveasutusena. Pooled teevad nende asutustega koostööd.

9.Pettustevastane võitlus

9.1[Kolmanda riigi ametiasutus] teavitab viivitamata ametit, Euroopa Prokuratuuri ja/või Euroopa Pettustevastast Ametit, kui ta saab teada usaldusväärsetest väidetest pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse kohta, mis võib mõjutada Euroopa Liidu huve.

9.2Kui sellised väited on seotud käesoleva töökorra alusel välja makstud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega, osutab [kolmanda riigi ametiasutus] Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Kontrollikojale ja/või Euroopa Prokuratuurile kogu vajalikku abi seoses tema territooriumil toimuva uurimistegevusega, sealhulgas hõlbustades küsitluste, kohapealse kontrolli ja inspekteerimise läbiviimist (sealhulgas juurdepääs [kolmanda riigi] infosüsteemidele ja andmebaasidele), ning hõlbustades juurdepääsu kogu asjakohasele teabele, mis käsitleb osaliselt või täielikult Euroopa Liidu poolt rahastatavate küsimuste tehnilist ja finantsjuhtimist.

10.Käesoleva töökorra rakendamine

10.1Pooled kavatsevad jätkata dialoogi käesoleva töökorra rakendamise üle. Selleks võivad pooled leppida kokku mitmeaastase või iga-aastase koostöökava, milles sätestatakse punkti 3 kohaselt rakendatavad meetmed. 

10.2Käesoleva töökorra rakendamise koordinaatorid on ameti puhul rahvusvahelise koostöö üksus ja [kolmanda riigi ametiasutuse] puhul [kolmanda riigi koordinaator].

10.3Konkreetsete tegevuste puhul võib mõlema poole kokkuleppel kaaluda täiendavaid kontaktpunkte.

10.4[Lisa puhul] Lisa(d) on käesoleva töökorra lahutamatu osa.

11.Finantsaspektid

[Kolmanda riigi] ametiasutuste osalemist ameti korraldatud või koordineeritud tegevuses võib rahastada tingimustel, milles pooled lepivad igal üksikjuhul eraldi kokku.

12.Vaidluste lahendamine

Kõik käesoleva töökorra tõlgendamisest või rakendamisest tulenevad vaidlused lahendatakse konsultatsioonide ja/või läbirääkimiste teel.

13.Õiguslik staatus

Käesolev töökord kujutab endast üksnes tehnilisel tasandil sõlmitud halduskokkulepet. See ei ole riigisisese ega rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguslikult siduv kokkulepe. Selle praktilist rakendamist ei käsitleta Euroopa Liidu ja selle institutsioonide ega [kolmanda riigi] rahvusvaheliste kohustuste täitmisena.

14.Kohaldamine, muutmine ja lõpetamine

14.1Pooled kavatsevad käesolevat töökorda kohaldada alates hetkest, mil mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud.

14.2Käesolevat töökorda võib muuta üksnes kirjalikult mõlema poole kokkuleppel.

14.3Pooled võivad töökorra lõpetada vastastikusel kokkuleppel või ühepoolselt kirjalikult. 

Alla kirjutatud [koht], [kuupäev] kahes originaaleksemplaris inglise keeles [kui töökorrale kirjutatakse alla rohkem kui ühes keeles] ja [keel(ed)].

[Kui töökorrale kirjutatakse alla kahes või enamas keeles] Kui käesoleva töökorra sätete tõlgendamisel ei jõuta kokkuleppele, on ülimuslik ingliskeelne versioon.

Allkirjad

(1)

     ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.    

(2)

Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).