EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.12.2021

COM(2021) 829 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, osutatud staatust käsitlev näidiskokkulepe

1.Sissejuhatus

Euroopa integreeritud piirihalduse oluline osa on aktiivne koostöö kolmandate riikidega 1 . Alates 2016. aasta määrusest, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet 2 (praeguseks kehtetuks tunnistatud), on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (edaspidi „amet“), mida tavaliselt nimetatakse Frontexiks, olnud pädevus suunata täitevvolitustega rühmasid Euroopa Liidu naaberriikidesse, tingimusel et on sõlmitud staatust käsitlev kokkulepe – Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vaheline rahvusvaheline kokkulepe, mille üle on läbi räägitud ning mis on allkirjastatud ja sõlmitud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 218. 2016. aastal võttis komisjon määruse (EL) 2016/1624 alusel vastu staatust käsitleva näidiskokkuleppe 3 , mis võeti Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbiaga peetavatel läbirääkimistel aluseks. Serbia, Albaania ja Montenegroga on staatust käsitlevad kokkulepped sõlmitud 4 ning kõigis kolmes riigis on ühisoperatsioonid edukalt käivitatud. Staatust käsitlevad kokkulepped Põhja-Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga on parafeeritud, kuid ootavad lõplikku vormistamist.

2019. aastal laiendati Frontexi volitusi veelgi määrusega (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet 5 (edaspidi „määrus“). Määrusega laiendati ameti ülesandeid ja suurendati staatust käsitlevate kokkulepete potentsiaalsete partnerite arvu. Eelkõige võib amet nüüd suunata täitevvolitustega rühmaliikmeid igasse kolmandasse riiki, kui see aitab kaasa Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusale rakendamisele, st suunamine ei piirdu enam Euroopa Liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega. Nagu varemgi, tuleb juhul, kui kavandatakse täitevvolitustega rühmaliikmete suunamist kolmandasse riiki, sõlmida staatust käsitlev kokkulepe 6 .

Käesolevas teatises esitatakse määruse (EL) 2019/1896 artikli 76 lõikega 1 ette nähtud staatust käsitlev näidiskokkulepe. Tegemist on 2016. aastal vastu võetud näidise ajakohastamisega, mis hõlmab määrusega (EL) 2019/1896 kehtestatud uuendusi, eelkõige põhiõiguste ja isikuandmete kaitse tugevdamist, tuginedes samas juba sõlmitud staatust käsitlevate kokkulepete läbirääkimistel saadud kogemustele.

2.Koostöö kolmandate riikidega Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse raames

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2018. aasta järeldustes üles veelgi tugevdama ameti toetavat rolli liidu välispiiride tõhusa kontrolli tagamisel, sealhulgas koostöös kolmandate riikidega, eraldades selleks rohkem vahendeid ja tõhustades volitusi 7 .

Hästi struktureeritud ja alaline koostöö kolmandate riikidega on Euroopa integreeritud piirihalduse eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Määruses on Euroopa integreeritud piirihalduse osana loetletud „koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, keskendudes eelkõige naabruses asuvatele kolmandatele riikidele ning nendele kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid või ebaseadusliku rände transiidiriigid“ 8 . See koostöö peaks aitama edendada Euroopa piirihalduse ja tagasisaatmise standardeid, vahetada teavet ja riskianalüüse ning hõlbustada tagasisaatmiste elluviimist, et suurendada nende tulemuslikkust ja toetada kolmandaid riike piirihalduse ja rände valdkonnas, sealhulgas alalise korpuse suunamine kohapeale, kui sellist toetust on vaja välispiiride kaitseks ja liidu rändepoliitika tõhusaks haldamiseks 9 .

Ametil palutakse teha koostööd kolmandate riikidega määrusega hõlmatud küsimustes, abistada kolmandaid riike teatavates küsimustes tehtavas tehnilises ja operatiivkoostöös, abistada kolmandaid riike piirivalveametnike koolitamisel ning abistada kolmandaid riike merehädaliste otsingu- ja päästetööde toetamisel 10 . Määrus võimaldab ameti alalise korpuse liikmete suunamist ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste liikmetena või muuks asjakohaseks tegevuseks kolmandates riikides (asjaomase kolmanda riigi loal) 11 . Määrus võimaldab ametil teha koostööd kolmandate riikide piirihaldusasutustega 12 „oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses“ 13 .

Amet peab teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni mis tahes tegevusest, mida ta viib läbi koostöös kolmandate riikide ametiasutustega, ning esitama üksikasjalikku teavet selle kohta, kas kõnealune tegevus on kooskõlas põhiõigustega 14 . Lisaks on amet kohustatud lisama oma aastaaruannetesse hinnangu koostööle kolmandate riikidega ning avalikustama kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped, töökorrad, katseprojektid ja tehnilise abi projektid 15 .

Kui ameti ja kolmanda riigi vahelise koostöö jaoks on vaja suunata kolmandasse riiki piirihaldusrühmad, kes kasutavad täitevvolitusi, on määruses sätestatud, et liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel tuleb sõlmida staatust käsitlev kokkulepe 16 . Piirihaldusrühmad koosnevad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmetest 17 ning neid võib ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus suunata liikmesriikidesse, välispiiridele ja kolmandate riikide territooriumile (mida staatust käsitlevas näidiskokkuleppes nimetatakse ühiselt operatiivtegevuseks) 18 . Iga staatust käsitlev kokkulepe võib olla raamistik, mille alusel saab ellu viia mitut operatiivtegevust.

Kui komisjon soovitab, et nõukogu annaks talle loa pidada kolmanda riigiga läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe üle, peab komisjon hindama põhiõiguste olukorda staatust käsitleva kokkuleppega hõlmatud valdkondades asjaomases kolmandas riigis ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti 19 .

Amet võib tegutseda ka asjaomaste kolmandate riikide asutustega kokku lepitud töökorra raames küsimustes, mis on seotud operatiivkoostöö juhtimisega 20 .

Kõik kolmanda riigi territooriumil toimuvad ameti operatsioonid tuleb lisada haldusnõukogu poolt vastu võetavasse iga-aastasesse tööprogrammi ning viia läbi ameti ja asjaomase kolmanda riigi vahel kokku lepitud operatsiooniplaani alusel, konsulteerides osalevate liikmesriikidega 21 . Kui liikmesriik asub või liikmesriigid asuvad kolmanda riigi naabruses või kolmanda riigi operatsioonipiirkonna piirialal, on vaja operatsiooniplaani ja kõigi selle muudatuste kohta asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nõusolekut 22 .

Tagasisaatmisega seoses võimaldab määrus ametil i) anda abi tagasisaatmismenetluse kõigis etappides (võtmata seejuures seisukohta tagasisaatmisotsuste küsimuses, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse); ii) aidata tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimisel ja korraldamisel; iii) pakkuda tehnilist ja operatiivabi tagasisaadetavate tagasisaatmise kohustuse täitmiseks iv) ning anda tehnilist ja operatiivtuge tagasisaatmisoperatsioonidele ja tagasisaatmisega seotud sekkumistele 23 . Määruses ei ole ette nähtud muude rühmade peale piirihaldusrühmade suunamist operatiivtegevuse käigus kolmandatesse riikidesse 24 ning sellega ei ole ette nähtud täitevvolituste teostamist kolmandas riigis tagasisaatmise raames alalise korpuse liikmete poolt. Staatust käsitlev kokkulepe ei oleks seega asjakohane vahend tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks 25 .

3.Staatust käsitlev näidiskokkulepe

Määruses kutsutakse komisjoni üles koostama pärast liikmesriikide, ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist staatust käsitlev näidiskokkulepe kolmandate riikide territooriumil võetavate meetmete jaoks 26 . Staatust käsitlevas näidiskokkuleppes määratakse eelkõige kindlaks operatiivtegevuse ulatus, tsiviil- ja kriminaalvastutus ning rühmaliikmete ülesanded ja volitused, esinduse loomisega seotud meetmed ning põhiõiguste järgimisega seotud praktilised meetmed 27 .

Sellest lähtuvalt sisaldab näidiskokkulepe järgmisi erisätteid.

-Artiklis 1 sätestatakse staatust käsitleva kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab kõiki küsimusi, mis on vajalikud täitevvolitustega piirihaldusrühmade suunamiseks alalisest korpusest asjaomase kolmanda riigi territooriumile.

-Artiklis 2 on loetletud näidiskokkuleppes kasutatud põhimõistete määratlused (olgu märgitud, et kui näidiskokkulepe määratlused viitavad liidu õigusaktide asjakohastele sätetele, siis vastavalt tavapraktikale sisaldavad kolmandate riikidega sõlmitud staatust käsitlevad kokkulepped pigem nende sätete sõnastust kui viiteid nendele).

-Artiklis 3 kirjeldatakse, kuidas saab operatiivtegevust (st ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni) alustada (olgu märgitud, et staatust käsitlev kokkulepe reguleerib ainult poolte kohustusi teineteise suhtes; seda ei tohiks tõlgendada nii, et see mõjutab kohustusi, mis neil on asjaomaste õigusaktide, eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse 28 alusel).

-Artiklis 4 sätestatakse, et iga operatiivtegevuse kohta tuleb vastu võtta operatsiooniplaan, milles on üksikasjalikult kirjeldatud selle korralduslikke ja menetluslikke aspekte.

-Artiklis 5 nõutakse, et pooltel oleks mehhanism, mille kaudu teatada olukordadest, mis on seotud ebaseadusliku sisserände, piiriülese kuritegevuse või ohuga rändajate elule Euroopa Liidu või asjaomase kolmanda riigi välispiiril või selle ümbruses.

-Artikkel 6 võimaldab ametil luua asjaomases kolmandas riigis esindusi, kui kolmas riik on sellega nõus.

-Artiklis 7 kirjeldatakse koordineeriva ametniku rolli.

-Artikliga 8 tagatakse, et staatust käsitleva kokkuleppe kohaldamisel austatakse alati täielikult põhiõigusi, ning nõutakse, et olemas oleks kaebuste esitamise mehhanismid, mille kaudu on võimalik teatada väidetavatest põhiõiguste rikkumistest ja neid menetleda.

-Artiklis 9 kirjeldatakse põhiõiguste vaatlejate rolli.

-Artiklis 10 sätestatakse rühmaliikmete ülesanded ja volitused, sealhulgas see, et nad saavad täita üksnes neid ülesandeid ja teostada neid volitusi, mida on kirjeldatud operatsiooniplaanis.

-Artiklis 11 sätestatakse ameti omandi, vara ja tegevuse puutumatus asjaomases kolmandas riigis.

-Artiklis 12 esitatakse rühmaliikmete privileegide ja immuniteetide loetelu, sealhulgas tsiviil- ja kriminaalvastutus.

-Artikliga 13 nähakse ette sätted vigastatud või hukkunud rühmaliikmete kohta.

-Artiklis 14 kirjeldatakse igale rühmaliikmele väljastatavate akrediteerimisdokumentide üksikasju.

-Artikli 15 kohaselt kohaldatakse artikleid 12–14 kõigi asjaomasesse kolmandasse riiki suunatud ameti töötajate suhtes.

-Artikkel 16 sisaldab isikuandmete töötlemise ja kaitse norme.

-Artiklis 17 sätestatakse eeltingimused salastatud ja tundliku salastamata teabe vahetamiseks ameti ja asjaomase kolmanda riigi vahel.

-Artikkel 18 sisaldab norme operatiivtegevuse peatamise või lõpetamise või selle rahastamisest loobumise kohta.

-Artiklis 19 on sätestatud, et asjaomane kolmas riik peab teavitama ennetavalt asjaomaseid liidu asutusi, kui ta saab teada väidetavast pettusest, korruptsioonist või muust ebaseaduslikust tegevusest, mis võib mõjutada Euroopa Liidu huve.

-Artiklis 20 kirjeldatakse staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise eest vastutavaid üksusi.

-Artikliga 21 reguleeritakse kokkuleppe tõlgendamisega seotud vaidluste lahendamist.

-Artiklis 22 kirjeldatakse kokkuleppe jõustumise, selle kestuse, peatamise ja lõpetamise menetlust.

4.    Järeldused

Ameti laiendatud pädevus teostada operatiivtegevust mis tahes kolmanda riigi territooriumil, kui selline suunamine aitab kaasa Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusale rakendamisele, aitab märkimisväärselt kaasa liidu piirijulgeoleku parandamisele. Lisatud staatust käsitleva näidiskokkuleppega kehtestatakse raamistik ühelt poolt ameti ja selle rühmade ja teiselt poolt asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste vaheliseks koostööks. Kuigi komisjon peaks seda näidist kasutama iga kolmanda riigiga peetava staatust käsitleva kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel lähtealusena, kohandatakse kokkuleppe lõplikke tekste igal juhul lähtuvalt sellest, milline on iga läbirääkimispartneri konkreetne olukord ja millised on nende partneritega seotud liidu erinevad eesmärgid. Läbirääkimiste käigus üritab komisjon staatust käsitleva näidiskokkuleppe põhisisu siiski säilitada.

(1)

     Euroopa integreeritud piirihaldus, mis põhineb neljatasandilisel riiki sissepääsu kontrolli mudelil, hõlmab meetmeid kolmandates riikides, näiteks ühine viisapoliitika, naabruses asuvate kolmandate riikidega võetavaid meetmeid, piirikontrolli meetmeid välispiiridel, riskianalüüsi ning meetmeid Schengeni ala piires ja tagasisaatmist. Uues Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses tunnistatakse, et koostöö kolmandate riikidega on Euroopa integreeritud piirihalduse oluline osa. (põhjendus 87).

(2)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1–76).

(3)

     Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määruse (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, artikli 54 lõikes 4 osutatud staatust käsitleva näidiskokkuleppe kohta, 22.11.2016 (COM(2016) 747 final).

(4)

     Vastavalt nõukogu otsused (EL) 2020/865, (EL) 2018/1031 ja (EL) 2020/729.

(5)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131). 

(6)

     Artikli 73 lõige 3.

(7)

      https://www.consilium.europa.eu/media/35936/28-euco-final-conclusions-en.pdf  

(8)

     Artikli 3 punkt g.

(9)

     Põhjendus 87.

(10)

     Artikkel 10.

(11)

     Artikkel 54.

(12)

     „kolmandate riikide asutustega, mis on pädevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes“.

(13)

     Artikli 73 lõige 1.

(14)

     Artikli 73 lõige 7.

(15)

     Artikli 73 lõiked 7–8.

(16)

     Artikli 73 lõige 3.

(17)

     Alaline korpus koosneb neljast operatiivtöötajate kategooriast: i) ameti koosseisulised töötajad; ii) liikmesriikidest ameti juurde pikaajaliselt lähetatud töötajad; iii) liikmesriikide töötajad, kes on valmis lühiajaliseks suunamiseks ameti juurde, ning iv) liikmesriikide töötajad, kes on suunamisvalmis piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil. (Määruse artikli 54 lõige 1). [NB: staatust käsitleva näidiskokkuleppe tähenduses nimetatakse esimesse kategooriasse kuuluvaid töötajaid „rühmaliikmeteks, kes on ameti koosseisulised töötajad“ ja ülejäänud kolme kategooriasse kuuluvaid töötajaid „rühmaliikmeteks, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad“.]

(18)

     Artikli 2 lõige 18.

(19)

     Põhjendus 88.

(20)

     Artikli 73 lõige 4.

(21)

     Artikli 74 lõige 3.

(22)

     Artikli 74 lõige 3.

(23)

     Artikli 10 lõike 1 punkt n.

(24)

     Artikli 10 lõike 1 punkt u.

(25)

     Eelkõige määratletakse määruses täitevvolitusi eeldavate lubatud ülesannetena „suhtlemine kolmandate riikidega tagasisaadetavate isikusamasuse tuvastamiseks ja neile reisidokumentide hankimiseks“ ja „sunniviisiliselt tagasi saadetavate kolmandate riikide kodanike eskortimine“ – kumbagi neist ei täideta aga kolmanda riigi territooriumil.

(26)

     Artikkel 76.

(27)

     Artikli 73 lõige 3.

(28)

     Määrus (EL) 2019/1896.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.12.2021

COM(2021) 829 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, osutatud staatust käsitlev näidiskokkulepe

Euroopa Liidu ja [kolmanda riigi] vaheline staatust käsitlev näidiskokkulepe, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust [kolmanda riigi] territooriumil

Euroopa Liit

ja [kolmas riik], 

edaspidi eraldi „pool“ või ühiselt „pooled“,

ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) koordineerib operatiivkoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja [kolmanda riigi] vahel, sealhulgas [kolmanda riigi] territooriumil,

ARVESTADES, et tuleks sõlmida staatust käsitleva kokkuleppe kujul õigusraamistik olukordadeks, kus ameti suunatud rühmaliikmed teostavad [kolmanda riigi] territooriumil täitevvolitusi,

ARVESTADES, et staatust käsitleva kokkuleppega võib ette näha, et amet loob [kolmanda riigi] territooriumil esindused, et hõlbustada ja parandada operatiivtegevuse koordineerimist ning tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine,

VÕTTES ARVESSE isikuandmete kaitse kõrget taset [kolmandas riigis] ja Euroopa Liidus ning

[Kui see on asjakohane] VÕTTES ARVESSE, et [kolmas riik] on ratifitseerinud [kolmanda riigi sõlmitud asjakohase rahvusvahelise õiguse akti isikuandmete kaitse valdkonnas, mis osutab piisavale kaitsetasemele, nt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja selle lisaprotokoll];

PIDADES SILMAS, et inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine on poolte koostöö aluspõhimõtted;

VÕTTES ARVESSE, et [kolmas riik] on ratifitseerinud [kolmanda riigi sõlmitud asjakohase rahvusvahelise õiguse akti põhiõiguste kaitse valdkonnas, mis osutab piisavale kaitsetasemele, nt 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas];

VÕTTES ARVESSE, et ameti kogu operatiivtegevuse puhul [kolmanda riigi] territooriumil peaks täielikult austama põhiõigusi ja rahvusvahelisi lepinguid, mille osalised on Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja/või [kolmas riik],

VÕTTES ARVESSE, et kõik operatiivtegevuses osalevad isikud on kohustatud säilitama usaldusväärsuse, eetilise käitumise, professionaalsuse ja põhiõiguste austamise kõrgeimad standardid ning täitma neile operatsiooniplaanis ja ameti käitumisjuhendis sätestatud kohustusi,

on otsustanud sõlmida järgmise kokkuleppe:

Artikkel 1 
Kohaldamisala 

1.Käesolev kokkulepe reguleerib kõiki küsimusi, mis on vajalikud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmade suunamiseks [kolmandasse riiki], kus rühmaliikmetel on täitevvolitused.

2.Lõikes 1 osutatud operatiivtegevus võib toimuda [kolmanda riigi] territooriumil, sealhulgas maismaa-, mere- ja õhupiiridel [teiste riikidega].

[Kolmandate ranniku- ja saareriikide puhul] Vastavalt poolte kohustustele, mis tulenevad mereõigusest, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, võib operatiivtegevus toimuda ka [kolmanda riigi] külgvööndis. Käesoleva kokkuleppe alusel rakendatav operatiivtegevus ei mõjuta mereõigusest, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel ning rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist tulenevaid otsingu- ja päästekohustusi.

Artikkel 2 
Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

-„operatiivtegevus“ – ühisoperatsioon või piirivalve kiirreageerimisoperatsioon;

-„amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2019/1896 1 , mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, või selle mis tahes muudatusega;

-„piirikontroll“ – määruse (EL) 2016/399 2 artikli 2 punktis 10 määratletud piirikontroll;

-„piirihaldusrühm“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest moodustatud rühm, mis suunatakse ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus välispiiridele liikmesriikides ja kolmandates riikides;

-„nõuandefoorum“ – nõuandev organ, mille amet on loonud määruse (EL) 2019/1896 artikli 108 kohaselt;

-„Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 54 kohane Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus;

-„EUROSUR“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 9 määratletud Euroopa piiride valvamise süsteem;

-„põhiõiguste vaatleja“ – määruse (EL) 2019/1896 artiklis 110 sätestatud põhiõiguste vaatleja;

-„päritoluliikmesriik” – määruse (EL) nr 2019/1896 artikli 2 punktis 21 määratletud päritoluliikmesriik;

-„juhtum“ – olukord, mis on seotud ebaseadusliku sisserände, piiriülese kuritegevuse või ohuga rändajate elule Euroopa Liidu või [kolmanda riigi] välispiiridel või nende läheduses;

-„ühisoperatsioon“ – ameti koordineeritav või organiseeritud tegevus, mille eesmärk on toetada piirikontrolli eest vastutavaid [kolmanda riigi] ametiasutusi, et tegeleda selliste probleemidega nagu ebaseaduslik sisseränne, praegused või tulevased ohud [kolmanda riigi] piiridel või piiriülene kuritegevus, või pakkuda suuremat tehnilist ja operatiivabi nende piiride kontrollimisel;

-„rühmaliige“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liige, kes suunatakse operatiivtegevuses osalema piirihaldusrühma kaudu;

-„liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

-„operatsioonipiirkond“ – geograafiline piirkond, kus operatiivtegevus toimub;

-„osalev liikmesriik“ – määruse (EL) nr 2019/1896 artikli 2 punktis 22 määratletud osalev liikmesriik;

-„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 3 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

-„piirivalve kiirreageerimisoperatsioon“ – meede, mille eesmärk on reageerida [kolmanda riigi] piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele, suunates piiratud ajavahemikuks [kolmanda riigi] territooriumile piirihaldusrühmi, et teha koos piirikontrolli eest vastutavate [kolmanda riigi] ametiasutustega piirikontrolli;

-„koosseisuline töötaja“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 15 määratletud koosseisuline töötaja.

Artikkel 3 
Operatiivtegevuse algatamine

1.Käesoleva kokkuleppe kohane operatiivtegevus algatatakse ameti tegevdirektori kirjaliku otsusega [kolmanda riigi] pädevate asutuste kirjaliku taotluse alusel. See taotlus peab sisaldama olukorra kirjeldust, võimalikke eesmärke, kavandatavaid vajadusi ning seda, millise profiiliga töötajaid on vaja, sealhulgas vajaduse korral täitevvolitustega töötajad.

2.Kui ameti tegevdirektor leiab, et taotletud operatiivtegevusega kaasneks tõenäoliselt põhiõiguste või rahvusvahelise kaitse kohustuste raske ja/või jätkuv rikkumine, ei algata tegevdirektor operatiivtegevust.

3.Kui ameti tegevdirektor leiab pärast lõike 1 kohase taotluse saamist, et operatiivtegevuse algatamise üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ta taotleda lisateavet või lubada ameti ekspertidel reisida [kolmandasse riiki], et hinnata sealset olukorda. [Kolmas riik] hõlbustab sellist reisimist.

4.Ameti tegevdirektor otsustab operatiivtegevust mitte algatada, kui ta leiab, et selle peatamine või lõpetamine on artikli 18 asjakohaste sätete alusel põhjendatud.

Artikkel 4 
Operatsiooniplaan

1.Amet ja [kolmas riik] lepivad iga operatiivtegevuse jaoks kokku operatsiooniplaani kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artiklitega 38 ja 74. Operatsiooniplaan on ametile, [kolmandale riigile] ja osalevatele liikmesriikidele siduv.

2.[Juhul kui liikmesriik asub kolmanda riigi naabruses või piirneb operatsioonipiirkonnaga] Operatsiooniplaani ja kõigi selle muudatustega peavad nõustuma [kolmanda riigi] naabruses asuvad ja/või operatsioonipiirkonnaga piirnevad liikmesriigid.

3. Operatsiooniplaanis sätestatakse üksikasjalikult operatiivtegevuse korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas järgmine:

(a)olukorra kirjeldus, töömeetodid ja kohapeale suunamise eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;

(b)oma eesmärkide saavutamiseks prognoositav ühisoperatsiooni kestus;

(c)operatsioonipiirkond;

(d)rühmade ülesannete, sealhulgas täitevvolitusi eeldavate ülesannete, kohustuste, sealhulgas põhiõiguste järgimise ja andmekaitsenõuetega seotud kohustuste, ning rühmadele antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas [kolmandas riigis] lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;

(e)piirihaldusrühma koosseis ning muude asjaomaste töötajate kohapeale suunamine /ameti koosseisuliste töötajate, sealhulgas põhiõiguste vaatlejate kohalviibimine;

(f)juhtimiskord, sealhulgas rühmaliikmete ja ametiga koostöö tegemise eest vastutavate [kolmanda riigi] piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate – eelkõige suunamise ajal korraldusi andvate piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate – nimed ja auastmed ning rühmaliikmete koht käsuliinis;

(g)operatiivtegevuse käigus kohapeale suunatavad tehnilised seadmed koos selliste erinõuetega nagu kasutustingimused, nõutav meeskond, transport ja muu logistika, ning finantsreeglid;

(h)üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad ameti kohustust teatada kõikidest käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevuse käigus ilmnenud juhtumitest viivitamata haldusnõukogule ning osalevate liikmesriikide ja [kolmanda riigi] asjaomastele ametiasutustele;

(i)teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume, sealhulgas põhiõiguste kaitse osas, ja lõpliku hindamisaruande esitamise lõppkuupäeva;

(j)[vajaduse korral] mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave asjaomase kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta operatsioonipiirkonnas, sealhulgas viited laevade peatamist, merepäästet ja maaletoimetamist käsitlevale riigisisesele, rahvusvahelisele ja liidu õigusele.

(k)muude liidu organite ja asutustega kui amet, muude kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö tingimused;

(l)üldsuunised selle kohta, kuidas tagada põhiõiguste kaitse operatiivtegevuse ajal, sealhulgas isikuandmete kaitse ja kohaldatavatest rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest aktidest tulenevad kohustused;

(m)kord, mille kohaselt suunatakse rahvusvahelist kaitset vajavad isikud, inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised ja teised haavatavas olukorras olevad isikud pädevatesse riiklikesse asutustesse asjakohase abi saamiseks;

(n)kord, et võtta vastu ja edastada ametile ja [kolmandale riigile] operatiivtegevuses osalevate isikute, sealhulgas [kolmanda riigi] piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate ning rühmaliikmete vastu esitatud kaebusi (sealhulgas artikli 8 lõike 5 alusel esitatud kaebusi) väidetavate põhiõiguste rikkumiste kohta seoses nende isikute osalemisega ameti operatiivtegevuses;

(o)logistiline korraldus, sealhulgas teave töötingimuste ja keskkonna kohta piirkonnas, kus operatiivtegevust kavandatakse.

(p)[Vajaduse korral] sätted artikli 6 kohaselt loodud esinduse kohta.

4.Operatsiooniplaani muutmiseks või kohandamiseks on vaja ameti ja [kolmanda riigi] kokkulepet, millele eelneb osalevate liikmesriikidega konsulteerimine.

5.EUROSURiga seotud teabevahetus ja operatiivkoostöö toimub kooskõlas asjaomase operatiivtegevuse operatsiooniplaanis sätestatud spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise ja jagamise korraga.

6.Operatiivtegevust hindavad kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 punktiga i ühiselt [kolmas riik] ja amet.

7.Käesoleva artikli lõike 3 punkti k kohaselt liidu organite ja asutustega tehtava koostöö tingimused peavad olema kooskõlas nende vastavate volitustega ja olemasolevate vahendite piires.

Artikkel 5 
Juhtumitest teatamine

Ametil ja [kolmanda riigi asjaomasel ametiasutusel] on olemas juhtumitest teatamise mehhanism, mis võimaldab õigel ajal teatada kõikidest käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevuse käigus ette tulnud juhtumitest.

Amet ja [kolmas riik] abistavad üksteist kõigi selle mehhanismi kaudu teatatud juhtumitega seotud vajalike juurdluste ja uurimiste läbiviimisel, näiteks tunnistajate kindlakstegemisel ning tõendite kogumisel ja esitamisel, sealhulgas taotlustes saada ja vajaduse korral üle anda teatatud juhtumiga seotud esemed. Selliste esemete üleandmise tingimuseks võib seada nende tagastamise vastavalt neid üle andva pädeva asutuse kindlaksmääratud tingimustele.

Artikkel 6 
Esindused

1.Amet võib luua [kolmanda riigi] territooriumile esinduse, et hõlbustada ja parandada operatiivtegevuse koordineerimist ning tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine. Esinduse asukoha määrab kindlaks amet.

2.Esindused luuakse vastavalt operatiivvajadustele ajavahemikuks, mil ametil on vaja läbi viia operatiivtegevust kolmandas riigis] ja naaberpiirkonnas. Amet võib [kolmanda riigi] nõusolekul seda ajavahemikku pikendada.

3.Iga esindust juhib esinduse juhina ameti esindaja, kelle nimetab ametisse tegevdirektor. Esinduse juht kontrollib kogu esinduse tööd.

4.Esindus teeb vajaduse korral järgmist:

(a)pakub logistilist ja operatiivtuge ning tagab ameti tegevuse koordineerimise asjaomastes operatsioonipiirkondades;

(b)pakub [kolmandale riigile] asjaomastes operatsioonipiirkondades operatiivtuge;

(c)jälgib rühmade tegevust ja esitab korrapäraselt aruandeid ameti peakorterile;

(d)teeb [kolmanda riigiga] koostööd kõigis sellise operatiivtegevuse praktilistes küsimustes, mida amet on [kolmandas riigis] korraldanud, sealhulgas kõigis muudes küsimustes, mis võisid kõnealuse tegevuse käigus tekkida;

(e)toetab koordineerivat ametnikku tema koostöös [kolmanda riigiga] kõigis küsimustes, mis on seotud nende panusega ameti korraldatud operatiivtegevusse, ja suhtleb vajaduse korral ameti peakorteriga;

(f)toetab koordineerivat ametnikku ja operatiivtegevust jälgima määratud põhiõiguste vaatlejat (vaatlejaid) vajaduse korral ameti rühmade ja [kolmanda riigi] asjaomaste asutuste koostöö ja suhtluse ning asjakohaste ülesannete täitmise hõlbustamisel;

(g)korraldab logistilist tuge seoses rühmaliikmete kohapeale suunamise ning tehniliste seadmete kohapeale suunamise ja kasutamisega;

(h)osutab ükskõik millist muud logistilist tuge seoses asjaomase esinduse vastutusel oleva operatsioonipiirkonnaga, et hõlbustada ameti korraldatava operatiivtegevuse sujuvat kulgu;

(i)tagab ameti seadmete tulemusliku haldamise tema tegevusalas, sealhulgas nende seadmete võimaliku registreerimise ja pikaajalise hooldamise ning osutab vajalikku logistilist tuge;

(j)toetab ameti muid töötajaid ja/või tegevusi [kolmandas riigis] vastavalt ameti ja [kolmanda riigi] vahel kokkulepitule.

5.Amet ja [kolmas riik] tagavad esindusele määratud ülesannete täitmiseks parimad võimalikud tingimused.

6. [Kolmas riik] annab ametile abi, et tagada esinduse operatiivvõimekus.

Artikkel 7 
Koordineeriv ametnik

1.Ilma et see piiraks artiklis 6 kirjeldatud esinduste rolli, nimetab tegevdirektor koosseisuliste töötajate hulgast ühe või mitu eksperti, kes suunatakse iga operatiivtegevuse koordineerivaks ametnikuks. Tegevdirektor teavitab [kolmandat riiki] koordineeriva ametniku nimetamisest.

2.Koordineeriva ametniku ülesanded on järgmised:

(a)pidada ühendust ameti, [kolmanda riigi] ning rühmaliikmete vahel, pakkudes ameti nimel abi kõikides rühmadesse suunamise tingimusi käsitlevates küsimustes;

(b)jälgida koostöös põhiõiguste vaatleja(te)ga operatsiooniplaani nõuetekohast elluviimist, sealhulgas põhiõiguste kaitsmise osas, ning anda tegevdirektorile sellest aru;

(c)tegutseda ameti nimel kõikides rühmade kohapeale suunamist käsitlevates aspektides ning anda kõigist neist aspektidest ametile aru;

(d)edendada koostööd ja koordineerimist [kolmanda riigi] ja osalevate liikmesriikide vahel.

3.Operatiivtegevusega seoses võib tegevdirektor lubada koordineerival ametnikul aidata lahendada operatsiooniplaani elluviimisel ja rühmade kohapeale suunamisel tekkivaid lahkarvamusi.

4.[Kolmas riik] annab rühmaliikmetele üksnes selliseid korraldusi, mis on kooskõlas operatsiooniplaaniga. Kui koordineeriv ametnik leiab, et rühmaliikmetele antud juhised ei vasta operatsiooniplaanile või kohaldatavatele juriidilistele kohustustele, teatab ta sellest viivitamata koordineerivat rolli täitvatele [kolmanda riigi] ametnikele ja tegevdirektorile. Tegevdirektor võib kooskõlas käesoleva kokkuleppe artikliga 18 võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas operatiivtegevuse peatada või lõpetada. [Kolmas riik] võib volitada rühmaliikmeid enda nimel tegutsema.

Artikkel 8 
Põhiõigused

1.Käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisel kohustuvad pooled tegutsema kooskõlas kõigi kohaldatavate inimõigustealaste õiguslike vahenditega, sealhulgas [vajaduse korral lisada/kustutada 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsioon, 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta protokoll, 1965. aasta rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon, 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1979. aasta konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, 1984. aasta ÜRO piinamisvastane konventsioon, 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioon, 2006. aasta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta] 4 .

2.Rühmaliikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel täielikult inimväärikust ja põhiõigusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, ja pööravad erilist tähelepanu haavatavatele isikutele. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Kooskõlas harta artikliga 21 ei diskrimineeri nad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Põhiõiguseid ja -vabadusi riivavaid meetmeid võivad rühmaliikmed võtta oma ülesannete täitmisel ja/või volituste teostamisel üksnes juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne selliste meetmete eesmärkidega ning nende puhul tuleb arvestada nende põhiõiguste ja -vabaduste olemusega kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise, liidu ja riigisisese õigusega.

Seda sätet kohaldatakse mutatis mutandis kõikide operatiivtegevuses osalevate [kolmanda riigi asjaomaste riiklike ametiasutuste] töötajate suhtes.

3.Ameti põhiõiguste ametnik jälgib iga operatiivtegevuse vastavust kohaldatavatele põhiõiguste standarditele. Põhiõiguste ametnik või tema asetäitja võib teha kontrollkäike kolmandasse riiki; ta esitab ka arvamusi operatsiooniplaanide kohta ja teavitab ameti tegevdirektorit operatiivtegevusega seotud võimalikest põhiõiguste rikkumistest. [Kolmas riik] toetab nõudmise korral põhiõiguste ametniku järelevalvetegevust.

4.Pooled lepivad kokku, et annavad nõuandefoorumile õigel ajal ja tegeliku juurdepääsu kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist seoses käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevusega, sealhulgas kohapealsete kontrollkäikude kaudu operatsioonipiirkonda.

5.Pooltel on kaebuste lahendamise mehhanism käesoleva kokkuleppe raames toimunud operatiivtegevuse käigus töötajate poolt ametiülesannete täitmisel toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks.

Artikkel 9 
Põhiõiguste vaatlejad

1.Ameti põhiõiguste ametnik määrab igale operatiivtegevusele vähemalt ühe põhiõiguste vaatleja, kes muu hulgas abistab ja nõustab koordineerivat ametnikku.

2.Põhiõiguste vaatleja jälgib põhiõiguste järgimist ning annab põhiõiguste valdkonnas nõu ja abi asjaomase operatiivtegevuse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel. See hõlmab eelkõige järgmist:

(a)operatsiooniplaanide koostamise jälgimine ning põhiõiguste ametnikule aru andmine, et ta saaks täita määruses (EL) 2019/1896 sätestatud ülesandeid;

(b)kontrollkäikude tegemine, sealhulgas pikaajaliselt, operatiivtegevuse toimumiskohtadesse;

(c)koostöö tegemine ja suhtlemine koordineeriva ametnikuga ning talle nõu ja abi andmine;

(d)koordineeriva ametniku teavitamine ja põhiõiguste ametnikule aru andmine küsimustest, mis puudutavad operatiivtegevusega seotud võimalikku põhiõiguste rikkumist ning

(e)kaasa aitamine artikli 4 lõike 3 punktis i osutatud operatiivtegevuse hindamisele.

3.Põhiõiguste vaatlejal on juurdepääs operatiivtegevuse kõikidele valdkondadele ja kõikidele selle tegevuse elluviimisega seotud dokumentidele.

4.Operatsioonipiirkonnas viibides kannavad põhiõiguste vaatlejad sümboolikat, mille järgi saab nad hõlpsasti põhiõiguste vaatlejatena ära tunda.

Artikkel 10 
Rühmaliikmed

1.Rühmaliikmetel on õigus täita operatsiooniplaanis kirjeldatud ülesandeid.

2.Oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel järgivad rühmaliikmed [kolmanda riigi] õigusnorme ning kohaldatavat liidu ja rahvusvahelist õigust.

3.Rühmaliikmed võivad täita ülesandeid ja teostada volitusi [kolmanda riigi] territooriumil üksnes [kolmanda riigi] piirihaldusasutustelt saadud korralduste alusel ning nende juuresolekul. [Kolmas riik] võib lubada rühmaliikmetel täita oma territooriumil konkreetseid ülesandeid ja/või teostada erivolitusi ka siis, kui tema piirihaldusasutuste töötajad juures ei viibi, selleks on vaja kas ameti või päritoluliikmesriigi nõusolekut.

4.Rühmaliikmed, kes on ameti koosseisulised töötajad, kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormiriietust, kui operatsiooniplaanis ei ole ette nähtud teisiti.

Rühmaliikmed, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel oma riigi vormiriietust, kui operatsiooniplaanis ei ole ette nähtud teisiti.

Tööülesannete täitmise ajal kannavad kõik rühmaliikmed vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet.

5.[Kolmas riik] annab asjaomastele rühmaliikmetele loa täita operatiivtegevuse käigus ülesandeid, mis nõuavad jõu kasutamist, sealhulgas teenistusrelvade, laskemoona ja muu varustuse kandmist ja kasutamist vastavalt operatsiooniplaani asjakohastele sätetele.

-Rühmaliikmed, kes on ameti koosseisulised töötajad, võivad ameti nõusolekul kanda varustust, teenistusrelvi, laskemoona ja muid ohjeldusvahendeid.

-Rühmaliikmed, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, võivad kanda varustust, teenistusrelvi, laskemoona ja muid ohjeldusvahendeid asjaomase päritoluliikmesriigi nõusolekul.

6.Jõu kasutamine, sealhulgas teenistusrelva, laskemoona ja muu varustuse kandmine ja kasutamine, toimub kooskõlas [kolmanda riigi] õigusega ja [kolmanda riigi] piirihaldusasutuste töötajate juuresolekul. [Kolmas riik] võib lubada rühmaliikmetel kasutada jõudu ka siis, kui [kolmanda riigi] piirihaldusasutuste töötajad juures ei viibi. 

-Rühmaliikmete puhul, kes on ameti koosseisulised töötajad, on jõu kasutamise lubamiseks ilma [kolmanda riigi] piirihaldusasutuste töötajate juuresolekuta vaja ameti nõusolekut.

-Rühmaliikmete puhul, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, on jõu kasutamise lubamiseks ilma [kolmanda riigi] piirihaldusasutuste töötajate juuresolekuta vaja asjaomase päritoluliikmesriigi nõusolekut.

Igasugune jõu kasutamine rühmaliikmete poolt peab olema vajalik ja proportsionaalne ning vastama täielikult kohaldatavale liidu, rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele, sealhulgas eelkõige määruse (EL) 2019/1896 V lisas sätestatud nõuetele.

7.Amet teavitab enne rühmaliikmete kohapeale suunamist [kolmandat riiki] teenistusrelvadest, laskemoonast ja muust varustusest, mida rühmaliikmed käesoleva artikli lõike 5 kohaselt võivad kanda. [Kolmas riik] võib siiski keelata teatud teenistusrelvade, laskemoona ja muu varustuse kandmise, eeldusel et selle riigi õiguse kohaselt kehtib riigi enda piirihaldusasutuste suhtes sama keeld. [Kolmas riik] teatab enne rühmaliikmete kohapeale suunamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused. Amet teeb kõnealuse teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

[Kolmas riik] võtab vajalikud meetmed vajalike relvalubade väljaandmiseks ning hõlbustab rühmaliikmete käsutuses olevate relvade, laskemoona ja muu varustuse importi, eksporti, transporti ja ladustamist, nagu amet on taotlenud.

8.Teenistusrelvi, laskemoona ja varustust võib kasutada õiguspäraseks hädakaitseks ning rühmaliikmete või muude isikute õiguspäraseks kaitseks kooskõlas [kolmanda riigi] õigusega ning rahvusvahelise ja liidu õiguse asjakohaste põhimõtetega.

9.[Kolmas riik] võib anda rühmaliikmetele loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks. [Kolmas riik] tagab, et juurdepääs sellele andmebaasile antakse tõhusal ja tulemuslikul viisil.

[Kolmas riik] teatab enne rühmaliikmete kohapeale suunamist ametile, milliseid riiklikke andmebaase võib kasutada.

Rühmaliikmed tutvuvad üksnes selliste andmetega, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste teostamiseks vajalik. Selline andmetega tutvumine toimub kooskõlas [kolmanda riigi] andmekaitseõiguse ja käesoleva kokkuleppega.

10.Operatiivtegevuse rakendamiseks kasutab [kolmas riik] [piirikontrolli eest vastutavate kolmandate riikide ametiasutuste] ametnikke, kes on võimelised ja valmis suhtlema ameti töökeeles, et täita [kolmanda riigi] nimel koordineerivat rolli.

Artikkel 11 
Ameti omandi, vara ja tegevusega 
seotud privileegid ja immuniteedid

1.Ameti ruumid ja ehitised [kolmandas riigis] on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

2.Ameti omand ja vara, sealhulgas transpordivahendid, sidevahendid, arhiivid, kirjavahetus, dokumendid, isikut tõendavad dokumendid ja finantsvara on puutumatud.

3.Ameti varade hulka kuuluvad liikmesriigi omandis või kaasomandis olev, renditud või liisitud vara, mis antakse ameti käsutusse. Pädevate riiklike asutuste esindaja(te) pardalevõtmisel käsitatakse neid varana, mis on valitsuse käsutuses ja saanud selleks loa.

4.Ameti suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet. Ameti omandi ja vara suhtes ei kehti ükski haldus- ega õiguslik piirang. Ameti vara ei saa kohtuotsuse või -määruse täitmiseks arestida.

5.[Kolmas riik] lubab ameti poolt operatiiveesmärkidel [kolmandasse riiki] siirdud esemeid ja varustust riiki tuua ja sealt välja viia.

6.Ameti ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 12 
Rühmaliikmete privileegid ja immuniteedid

1.Rühmaliikmeid ei tohi [kolmandas riigis] ega [kolmanda riigi] ametiasutuste poolt vahistada ega kinni pidada.

2.Rühmaliikmeid ei tohi [kolmandas riigis] ega [kolmanda riigi] ametiasutustes üle kuulata ega kohtumenetlusele allutada, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud asjaoludel.

3.Rühmaliikmetel on [kolmandas riigis] kõikidel asjaoludel kriminaalvastutusele võtmise suhtes puutumatus.

Ameti tegevdirektor võib loobuda ameti koosseisulistest töötajatest rühmaliikmete puutumatusest kriminaalvastutusele võtmise suhtes [kolmandas riigis].

Rühmaliikmete puhul, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, võivad liikme puutumatusest kriminaalvastutusele võtmise suhtes [kolmandas riigis] loobuda liikme päritoluliikmesriigi pädevad asutused.

Selline puutumatusest loobumine peab olema sõnaselge ja kirjalik.

4.Rühmaliikmetel on [kolmandas riigis] tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus kõikide ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes.

Kui rühmaliikme suhtes on [kolmanda riigi] kohtus algatatud tsiviil- või haldusmenetlus, teavitavad [kolmanda riigi] pädevad asutused sellest viivitamata ameti tegevdirektorit.

Enne kohtumenetluse algatamist tõendab ameti tegevdirektor kohtule, kas rühmaliikmed panid kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel. Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Ameti tegevdirektori tõend on siduv [kolmanda riigi] jurisdiktsioonile, kes ei saa seda vaidlustada.

Rühmaliikmete poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealuse liikme ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud vastuhagi suhtes.

5.Rühmaliikmete hooned, eluruumid, transpordi- ja sidevahendid ning omand, sealhulgas kirjavahetus, dokumendid, isikut tõendavad dokumendid ja vara, on puutumatud, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 9 lubatud täitemeetmete puhul.

6.[Kolmas riik] vastutab kahju eest, mida rühmaliikmed põhjustavad kolmandatele isikutele ametiülesannete täitmisel.

7.Kui kahju on põhjustatud ameti koosseisulisest töötajast rühmaliikme raske hooletuse või tahtliku üleastumise tõttu või tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib [kolmas riik] ameti tegevdirektori kaudu taotleda, et amet maksaks hüvitist.

Kui kahju on põhjustanud rühmaliige, kes ei ole ameti koosseisuline töötaja, raske hooletuse või tahtliku üleastumise tõttu või tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib [kolmas riik] ameti tegevdirektori kaudu taotleda, et hüvitist maksaks asjaomane päritoluliikmesriik.

8.Rühmaliikmed ei ole kohustatud [kolmandas riigis] toimuvates kohtumenetlustes tunnistajana ütlusi andma.

9.Rühmaliikmete suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilkohtumenetlus. Rühmaliikmete varustust, mis on ameti tegevdirektori tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse või -määruse täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühmaliikmete suhtes mingisuguseid isikliku vabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

10.Rühmaliikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega [kolmandas riigis] kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted.

11.Ameti ja/või päritoluliikmesriigi poolt rühmaliikmetele makstavat palka ja tasusid ning tulu, mida rühmaliikmed saavad väljastpoolt [kolmandat riiki], ei maksustata mingil kujul [kolmandas riigis].

12.[Kolmas riik] lubab rühmaliikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ning vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega. Ühtlasi lubab [kolmas riik] selliseid esemeid riigist välja viia.

13.Rühmaliikmete isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on kaalukaid põhjuseid arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühmaliikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on [kolmanda riigi] õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse [kolmanda riigi] karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühmaliikme või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

14.Amet ja [kolmas riik] määravad kontaktpunktid, millega saab igal ajal ühendust ja mis vastutavad teabevahetuse ja koheste meetmete võtmise eest juhul, kui rühmaliikme tegevuse puhul võib olla tegemist kriminaalõiguse rikkumisega, ning samuti teabevahetuse ja operatiivtegevuse eest juhul, kui rühmaliikme suhtes on algatatud tsiviil- ja haldusmenetlus.

Kuni päritoluliikmesriigi pädevad asutused hakkavad meetmeid võtma, abistavad amet ja [kolmas riik] üksteist kõigi vajalike juurdluste ja uurimiste läbiviimisel seoses väidetava kuriteoga, millega seoses on kas ametil või [kolmandal riigil] huvi, tunnistajate kindlakstegemisel ning tõendite kogumisel ja esitamisel, sealhulgas väidetava kuriteoga seotud esemete hankimise ja vajaduse korral üleandmise taotlemisel. Selliste esemete üleandmise tingimuseks võib seada nende tagastamise vastavalt neid üle andva pädeva asutuse kindlaksmääratud tingimustele.

Artikkel 13 
Vigastatud või hukkunud rühmaliikmed

1.Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, on tegevdirektoril õigus korraldada vigastatud või hukkunud rühmaliikmete ning nende isikliku vara kodumaale tagasitoimetamist ja võtta selleks sobivad meetmed.

2.Hukkunud rühmaliige lahatakse ainult asjaomase päritoluliikmesriigi sõnaselgel nõusolekul ning ameti ja/või asjaomase päritoluliikmesriigi esindaja juuresolekul.

3.[Kolmas riik] ja amet teevad võimalikult ulatuslikku koostööd, et vigastatud või hukkunud rühmaliikmed kiiresti kodumaale tagasi toimetada.

Artikkel 14 
Akrediteerimisdokument

1.Amet annab igale rühmaliikmele välja dokumendi, mis on koostatud [kolmanda riigi ametlikus keeles] ja ühes ameti töökeeles ning mis võimaldab [kolmanda riigi] ametiasutustel tuvastada rühmaliikmete isikut ning tõendab selle kasutaja õigust täita käesoleva kokkuleppe artiklis 10 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja teostada selles osutatud volitusi (edaspidi „akrediteerimisdokument“).

2.Akrediteerimisdokument sisaldab iga liikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus; teenistusaste või ametinimetus; hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud suunamise kestel täitma.

3.Et [kolmanda riigi] ametiasutustel oleks võimalik rühmaliikmeid tuvastada, peavad rühmaliikmed akrediteerimisdokumenti igal ajal kaasas kandma.

4. [Kolmas riik] tunnustab akrediteerimisdokumenti koos kehtiva reisidokumendiga dokumendina, mis annab asjaomasele rühmaliikmele õiguse siseneda [kolmandasse riiki] ja seal viibida, ilma et oleks vaja viisat, eelnevat luba või muud dokumenti kuni selle kehtivusaja lõpuni.

5.Suunamise lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada. Sellest teavitatakse [kolmanda riigi] pädevaid asutusi.

Artikkel 15 
Kohaldamine ameti töötajate suhtes, keda ei suunata rühmaliikmetena

Artikleid 12, 13 ja 14 kohaldatakse mutatis mutandis kõigi [kolmandasse riiki] suunatud ameti töötajate suhtes, kes ei ole rühmaliikmed, sealhulgas põhiõiguste vaatlejate ja esindustesse suunatud ameti koosseisuliste töötajate suhtes.

Artikkel 16 
Isikuandmete kaitse

1.Isikuandmeid edastatakse ainult siis, kui selline edastamine on vajalik käesoleva kokkuleppe täitmiseks ameti või [kolmanda riigi] pädevate asutuste poolt. Isikuandmete töötlemisel asutuse poolt konkreetsel juhul, sealhulgas selliste isikuandmete edastamisel teisele poolele, kohaldatakse selle asutuse suhtes kohaldatavaid andmekaitsenorme. Pool tagab andmeedastuse eeltingimusena järgmised minimaalsed kaitsemeetmed:

(a)isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev;

(b)isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva kokkuleppe täpselt kindlaksmääratud, selge ja õiguspärase rakendamise eesmärgil ning edastav asutus ja vastuvõttev asutus ei tohi neid täiendavalt töödelda viisil, mis on vastuolus nimetatud eesmärgiga;

(c)isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ja piirduma nende kogumise ja/või hiljem töötlemise otstarbeks vajalikuga; edastava asutuse suhtes kohaldatava õigusega kooskõlas võib edastada ainult järgmisi isikuandmeid:

– [Loetelu andmete kategooriatest, mida võib vahetada, ning eesmärkidest, milleks neid võib töödelda ja edastada]

(d)isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; 

(e)isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

(f)isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid kasutades viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, võttes arvesse töötlemise konkreetseid riske, sealhulgas kaitset loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest („andmetega seotud rikkumine“); vastuvõttev pool võtab asjakohased meetmed andmetega seotud rikkumise käsitlemiseks ning teavitab edastavat poolt rikkumisest põhjendamatu viivituseta ja 72 tunni jooksul;

(g)nii andmeid edastav kui ka neid vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada viivitamata vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine või kustutamine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesoleva artikli sätetele, eelkõige seetõttu, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased, täpsed või nende maht on suurem, kui on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Teist poolt teavitatakse andmete parandamisest või kustutamisest;

(h)taotluse korral teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest;

(i)isikuandmeid võib edastada ainult järgmistele pädevatele asutustele:

–[Asutuste loetelu ja nende pädevuse ulatus]

Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;

(j)edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima;

(k)andmekaitsenõuete täitmise järelevalveks, sealhulgas selliste registrite kontrollimiseks, kehtestatakse sõltumatu järelevalve; andmesubjektidel on õigus esitada järelevalveasutusele kaebusi ja saada põhjendamatu viivituseta vastus;

(l)andmesubjektidel on õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta, tutvuda selliste andmetega ning parandada või kustutada ebatäpseid või ebaseaduslikult töödeldud andmeid, arvestades avaliku huvi tõttu kohaldatavaid vajalikke ja proportsionaalseid piiranguid;

(m) andmesubjektidel on eespool nimetatud kaitsemeetmete rikkumise korral õigus tõhusale haldus- ja õiguskaitsele.

2.Kumbki pool vaatab korrapäraselt läbi selle sätte rakendamise poliitikameetmed ja menetlused. Teise poole taotluse korral vaatab taotluse saanud pool läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et veenduda ja kinnitada, et käesoleva sätte kaitsemeetmeid rakendatakse tulemuslikult. Läbivaatamise tulemused edastatakse läbivaatamist taotlenud poolele mõistliku aja jooksul.

3.Käesoleva kokkuleppe kohaste andmekaitsemeetmete üle teostavad järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor ja [kolmanda riigi sõltumatu avaliku sektori asutus või muu pädev järelevalveasutus]. 

4.Pooled teevad koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga, kes tegutseb ameti järelevalveasutusena.

5.Pooled koostavad iga operatiivtegevuse lõpus käesoleva artikli kohaldamise kohta ühisaruande. See aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule ning [asjaomasele kolmanda riigi asutusele].

Artikkel 17 
Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe vahetamine

1.Igasugune salastatud teabe vahetamine, jagamine või levitamine käesoleva kokkuleppe raames toimub ameti ja [kolmanda riigi] vahel sõlmitud eraldi halduskokkuleppe alusel, mille peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjon. 

2.Tundliku salastamata teabe vahetamise suhtes käesoleva kokkuleppe raames kehtivad järgmised tingimused: 

(a)amet töötleb teavet kooskõlas komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/443 artikli 9 lõikega 5 5 ;

(b)vastuvõttev pool kohaldab selle suhtes sellist kaitsetaset, mis on konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse poolest samaväärne kaitsetasemega, mida pakuvad selle teabe suhtes edastava poole kohaldatavad meetmed,

(c)teabevahetus toimub käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse nõuetele vastavate teabevahetussüsteemide, näiteks määruse artiklis 14 osutatud andmeedastusvõrgu kaudu.

3.Pooled järgivad käesoleva kokkuleppe raames töödeldavate andmetega seotud intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 18 
Otsus operatiivtegevus peatada või lõpetada ja/või 
loobuda tegevuse rahastamisest

1.Kui operatiivtegevuse läbiviimise tingimused ei ole enam täidetud, lõpetab ameti tegevdirektor operatiivtegevuse pärast seda, kui ta on [kolmandat riiki] kirjalikult teavitanud.

2.Kui [kolmas riik] ei ole käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani sätteid järginud, võib ameti tegevdirektor asjaomase operatiivtegevuse rahastamisest loobuda ja/või peatada või lõpetada tegevuse pärast seda, kui ta on [kolmandat riiki] kirjalikult teavitanud.

3.Kui [kolmandasse riiki] suunatud operatiivtegevuses osaleja julgeolekut ei ole võimalik tagada, võib ameti tegevdirektor asjaomase operatiivtegevuse või selle aspektid peatada või lõpetada.

4.Kui ameti tegevdirektor leiab, et käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevusega seotud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitse kohustusi on raskelt rikutud või et nende rikkumine tõenäoliselt jätkub, lõpetab ta asjaomase operatiivtegevuse rahastamise ja/või peatab või lõpetab selle tegevuse pärast [kolmanda riigi] teavitamist.

5.[Kolmas riik] võib taotleda ameti tegevdirektorilt operatiivtegevuse peatamist või lõpetamist, kui rühmaliige ei järgi käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani sätteid. Selline taotlus esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama taotluse põhjuseid.

6.Käesoleva artikli kohane rahastamisest loobumine või tegevuse peatamine või lõpetamine jõustub [kolmandale riigile] teavitamise kuupäevast. See ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne sellist peatamist, lõpetamist või rahastamisest loobumist.

Artikkel 19 
Pettustevastane võitlus

1.[Kolmas riik] teavitab viivitamata ametit, Euroopa Prokuratuuri ja/või Euroopa Pettustevastast Ametit, kui ta saab teada usaldusväärsetest väidetest pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse kohta, mis võib mõjutada Euroopa Liidu huve.

2.Kui sellised väited on seotud käesoleva kokkuleppe alusel välja makstud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega, osutab [kolmas riik] Euroopa Pettustevastasele Ametile ja/või Euroopa Prokuratuurile kogu vajalikku abi seoses tema territooriumil toimuva uurimistegevusega, sealhulgas hõlbustades küsitluste, kohapealse kontrolli ja inspekteerimise läbiviimist (sealhulgas juurdepääs [kolmanda riigi] infosüsteemidele ja andmebaasidele), ning hõlbustades juurdepääsu kogu asjakohasele teabele, mis käsitleb osaliselt või täielikult Euroopa Liidu poolt rahastatavate küsimuste tehnilist ja finantsjuhtimist.

Artikkel 20 
Käesoleva kokkuleppe rakendamine

1.[Kolmanda riigi] puhul rakendab käesolevat kokkulepet [...].

2.Euroopa Liidu puhul rakendab käesolevat kokkulepet amet.

Artikkel 21 
Vaidluste lahendamine

1.Kõiki käesoleva kokkuleppe kohaldamisega seoses tekkivaid vaidlusi lahendavad ameti esindajad ja [kolmanda riigi] pädevad ametiasutused ühiselt.

2.Varasemate lahenduste puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused poolte vahel eranditult läbirääkimiste teel.

Artikkel 22 
Kokkuleppe jõustumine, muutmine, kestus, 
peatamine ja lõpetamine

1.Pooled peavad käesoleva kokkuleppe ratifitseerima või selle heaks kiitma oma õiguslike menetluste kohaselt. Pooled teavitavad üksteist selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.Kokkulepe jõustub sellele päevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil pooled on teineteist teavitanud käesoleva artikli lõike 1 kohaste õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

3.Käesolevat kokkulepet saab muuta üksnes poolte vastastikusel kirjalikul nõusolekul.

4.Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks. Käesoleva kokkuleppe võib lõpetada või peatada poolte kirjalikul kokkuleppel või kumbki pool ühepoolselt.

Ühepoolse lõpetamise või peatamise korral teavitab lõpetamist või peatamist sooviv pool sellest teisele poolele kirjalikult. Käesoleva kokkuleppe ühepoolne lõpetamine või peatamine jõustub teate esitamise kuule järgneva teise kuu esimesel päeval.

5.Käesoleva artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja [kolmanda riigi] puhul [tuleb kindlaks määrata].

Koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja [kolmanda riigi ametlik keel / ametlikud keeled] keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. 

Allkirjad.

(1)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(2)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(3)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4)

     Õiguslike vahendite loetelu sisaldab kõige asjakohasemaid ÜRO konventsioone ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mille osalised on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, ning seda tuleks kohandada vastavalt nende kohaldatavusele kolmandas riigis.

(5)

 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).