This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52021DC0755
Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION amending Council Recommendation (EU) 2020/1632 as regards a coordinated approach to facilitate safe travel during the COVID-19 pandemic in the Schengen area
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/1632 seoses koordineeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut reisimist Schengeni alal
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/1632 seoses koordineeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut reisimist Schengeni alal
COM/2021/755 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.11.2021
COM(2021) 755 final
2021/0398(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/1632 seoses koordineeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut reisimist Schengeni alal
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus tagatakse isikutele piirikontrolli puudumine sisepiiridel. Schengeni acquis’ kohaselt võib sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. See hõlmab ka ELis seaduslikult elavaid ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikke, kes võivad liikuda vabalt kõigi teiste liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.
COVID-19 pandeemia puhkemisele reageerides on liikmesriigid võtnud viiruse leviku tõkestamiseks mitmesuguseid ja sageli lahknevaid meetmeid, millest mõned, näiteks sisenemispiirangud või nõue teha piiri ületamisel SARS-CoV-2 nakkuse test, on mõjutanud ka liidus seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike õigust liikmesriikide territooriumide vahel vabalt reisida. Vaba liikumise piirangute vastuvõtmisel ja kohaldamisel peavad liikmesriigid järgima ELi õiguse põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
Ühepoolsed meetmed selles valdkonnas on toonud kaasa märkimisväärseid häireid ning ettevõtjad, kodanikud, elanikud ja külastajad on seisnud silmitsi mitmesuguste lahknevate ja kiiresti muutuvate meetmetega. See on eriti kahjulik olukorras, kus viirus on Euroopa majandust juba märkimisväärselt mõjutanud. Selline lahknevus võib kahjustada ka üldsuse usaldust tervishoiumeetmete ja eelkõige vaktsineerimise vastu ning see võib epidemioloogilist olukorda veelgi halvendada.
Et parandada koordineerimist liikmesriikide vahel, võttis nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, 1 mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Nõukogu soovitusega kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 ülekandumise ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis võimalikele meetmetele, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse ülekandumise ohu tasemest nendes piirkondades. Kõnealust nõukogu soovitust ajakohastati hiljem epidemioloogilise olukorra arengut silmas pidades 2 .
Samal ajal võttis nõukogu seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad ELis, 30. oktoobril 2020 vastu soovituse (EL) 2020/1632, 3 mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel Schengeni alal.
Selleks et hõlbustada ohutut vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 14. juunil 2021 vastu määrused (EL) 2021/953 ja (EL) 2021/954 ELi digitaalse COVID-tõendi kohta. ELi digitaalne COVID-tõend on osutunud peamiseks vahendiks, mis aitab taastada liidus reisimist 4 . Selleks et kasutada parimal viisil ära ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku, muutis nõukogu samal päeval ka nõukogu soovitust (EL) 2020/1475 5 . Muudetud korra kohaselt tuleks vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud isikud vabastada nõukogu soovituse alusel kohaldatavatest piirangutest.
Alates 2021. aasta juunist on ELi digitaalse COVID-tõendi kasutuselevõtt kiiresti edenenud. 13. oktoobri 2021. aasta seisuga olid liikmesriigid välja andnud rohkem kui 591 miljonit ELi digitaalset COVID-tõendit, sealhulgas 437 miljonit vaktsineerimistõendit, 144 miljonit testimistõendit ja 10 miljonit läbipõdemistõendit 6 . Kõnealune tõend on seega laialdaselt kättesaadav ja usaldatav vahend vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal. 2021. aasta septembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt nõustus umbes kaks kolmandikku (65 %) vastanuist väitega, et ELi digitaalne COVID-tõend on kõige turvalisem viis COVID-19 pandeemia kestel Euroopas vabalt reisimiseks 7 . Peaaegu kõik liikmesriigid kasutavad ELi digitaalset COVID-tõendit ka riigisiseselt.
ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku kasutab ELi liikmesriikide, kolme ELi mittekuuluva Euroopa Majanduspiirkonna riigi 8 ja Šveitsi 9 kõrval edukalt ka üha rohkem kolmandaid riike 10 ning edaspidi peaks sellega ühinema veel kolmandaid riike. ELi digitaalse COVID-tõendi raamistik on ainus suuremahuline rahvusvahelisel tasandil kasutatav süsteem 11 .
Siiski on liidu epidemioloogiline olukord endiselt keeruline, sest teatatud haigusjuhtumite arv on suur ja jätkab kasvamist, õigustades rahvatervise kaitseks võetud meetmete säilitamist. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) soovitab suurendada COVID-19 vastast vaktsineeritust kõigis vanuserühmades, kelle puhul vaktsineerimine on võimalik, ning säilitada viiruse ja selle variantide edasise leviku vähendamiseks mittefarmatseutilised meetmed, nagu kaitsemaskide kasutamine, kinniste ruumide parem õhutamine ja füüsilise distantsi hoidmine 12 .
25. novembril 2021 võttis komisjon vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 13 . Selles teeb komisjon ettepaneku kohandada koordineeritud lähenemisviisi, võttes arvesse kahte olulist suundumust, mis mõjutavad epidemioloogilist olukorda. Esiteks on inimeste vaktsineeritus märkimisväärselt suurenenud ning teiseks on ELi digitaalne COVID-tõend, mis on kättesaadav ka ELis seaduslikult viibivatele või elavatele kolmandate riikide kodanikele, leidnud kiiret kasutuselevõttu. Põhjuseid selgitatakse üksikasjalikumalt komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 14 .
Selle tulemusena ja järjepidevuse tagamiseks tuleks nõukogu soovitust (EL) 2020/1632 muuta, et viidata uuele soovitusele kohe, kui see on vastu võetud.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesoleva soovituse eesmärk on rakendada sellised kehtivad sätted, mis on seotud rahvatervise huvidest tulenevate piirangutega Schengeni alal reisimisele.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev soovitus on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, sealhulgas liidu kodanike liikumisvabaduse, rahvatervise kaitse ja Schengeni alal sisepiirikontrolli puudumise põhimõtetega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikli 77 lõike 2 punktid c ja e ning artikkel 292.
•Subsidiaarsus
Nõukogu saab ELi toimimise lepingu artikli 292 alusel võtta vastu soovitusi. Selle sätte kohaselt tegutseb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kõigil neil juhtudel, mille puhul aluslepingutes on sätestatud, et ta võtab õigusakti vastu komisjoni ettepaneku põhjal.
See kehtib praeguses olukorras, kuna on vaja järjekindlat lähenemisviisi, et hoida ära häireid, mida põhjustavad ühepoolsed ja ebapiisavalt koordineeritud meetmed, mis piiravad Schengeni alal reisimist. ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus tagatakse isikutele piirikontrolli puudumine sisepiiridel. Schengeni acquis’ kohaselt võib sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. See hõlmab ka ELis seaduslikult elavaid ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikke, kes võivad reisida vabalt kõigi teiste liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.
Lisaks on ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktides c ja e sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, sätestavad tingimused, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires vabalt liikuda, ning näevad ette igasuguse piirikontrolli puudumise mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti.
Artikli 168 lõike 6 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu ka soovitusi, et tagada kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
•Proportsionaalsus
Ühepoolsete või kooskõlastamata meetmete vastuvõtmine toob tõenäoliselt kaasa ebajärjekindlad ja killustatud Schengeni alal reisimise piirangud, mis tekitavad ebakindlust kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud ja kes võivad reisida vabalt ka kõigi teiste liikmesriikide territooriumil. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepanekus võetakse arvesse liikmesriikidega korrapäraselt peetud arutelusid, kättesaadavat teavet epidemioloogilise olukorra muutumise kohta ning asjakohaseid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Puudub.
5.MUU TEAVE
Ei kohaldata.
2021/0398 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/1632 seoses koordineeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut reisimist Schengeni alal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte c ja e ning artikli 292 esimest ja teist lauset,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)ELi toimimise lepingu artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus tagatakse isikutele piirikontrolli puudumine sisepiiridel. Schengeni acquis’ kohaselt võib sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. See hõlmab ka ELis seaduslikult elavaid ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikke, kes võivad reisida vabalt kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.
(2)30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra seoses koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustava uue koroonaviiruse 2019. aastal alanud ülemaailmse puhanguga. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19 võib käsitada pandeemiana.
(3)SARS-CoV-2 viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned, näiteks sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad jääma karantiini, on mõjutanud õigust liikmesriikide territooriumil vabalt elada ja reisida, sealhulgas liikmesriigi territooriumil seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike jaoks. Neil meetmetel on olnud kahjulik ja ebaproportsionaalne mõju mis tahes kodakondsusega isikute kontrollimise tõttu Schengeni ala sisepiiride ületamisel.
(4)13. oktoobril 2020 võttis nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovituse (EL) 2020/1475, 15 mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Selles soovituses on kindlaks määratud üldpõhimõtted ja ühised kriteeriumid, sealhulgas ühised künnised, mida võtta arvesse, kui kaalutakse vaba liikumise piiranguid COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Sellega on loodud ka ühine raamistik võimalike meetmete võtmiseks suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate suhtes. Selles soovitatakse liikmesriikidel oma tegevust koordineerida ning teavitada üldsust piiravate meetmete kehtestamisest.
(5)Nõukogu soovituse (EL) 2020/1632 kohaselt tuleks soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud üldpõhimõtteid, ühiseid kriteeriume, ühiseid künniseid ja ühist meetmete raamistikku, sealhulgas soovitusi koordineerimise ja teavitamise kohta kohaldada ka sisepiirikontrollita alal reisimise suhtes.
(6)Selleks et võtta arvesse COVID-19 pandeemia arengut pärast soovituse (EL) 2020/1475 vastuvõtmist, on nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nimetatud soovituse asendanud [soovitusega (EL) 2021/XXXX [number ja kuupäev lisatakse ELTs ].
(7)Selleks et tagada, et ühised kriteeriumid, ühised künnised ja ühine meetmete raamistik, mida liikmesriigid COVID-19 pandeemia ajal ohutu reisimise hõlbustamiseks sisepiirikontrollita alal kohaldavad, oleksid jätkuvalt ajakohased ja täielikult kooskõlas ühise lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada soovituses [(EL) 2021/XXXX] sätestatud liikumisvabadust, tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1632 esitatud viide soovitusele (EL) 2020/1475 asendada viitega [soovitusele (EL) 2021/XXXX]. See soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 16 . Seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(8)Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul kujutab käesolev soovitus endast Schengeni acquis’ edasiarendamist vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.
(9)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 17 artikli 1 punktis C osutatud valdkonda.
(10)Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ 18 artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 19 artikliga 3.
(11)Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ 20 artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL 21 artikliga 3,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Soovitust (EL) 2020/1632 muudetakse järgmiselt.
Soovituses asendatakse sõnad „soovituses (EL) 2020/1475“ sõnadega „nõukogu soovituses 2021/XXXX“.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja