52021AE3547

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52021AE3547 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021AE3547

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“ (COM(2021) 282 final – 2021/0137 (NLE))

EESC 2021/03547

ELT C 517, 22.12.2021, p. 97–102 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

22.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 517/97

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“

(COM(2021) 282 final – 2021/0137 (NLE))

(2021/C 517/15)

Raportöör:

Marina Elvira CALDERONE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 11.6.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõige 2
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	23.9.2021
Täiskogu istungjärk nr	563
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	185/1/16

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta. Suunised näivad moodustavat kasuliku aluse sellisele tööhõivepoliitika suunale, mis on võimeline toetama järkjärgulist soovitud väljumist pandeemia põhjustatud kriisiolukorrast ning orienteerima majandusliku toe eri vorme tööhõive seisukohalt soodsa tulemuse suunas. Need suunised on ka toimivaks raamistikuks, et vastupanuvõimele ja taastumisele suunatud sekkumised paneksid aluse kvaliteetsete töökohtade loomisele keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikus majanduses. Tõhusa tööhõivepoliitika koordineerimine on oluline liikmesriikidevahelise ühtekuuluvuse taseme parandamiseks ning sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks.

1.2.

Tööhõivesuunistes tuleb arvesse võtta COVID-19 pandeemia mõju tööturule, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja Porto sotsiaaltippkohtumise tulemusi, kus on välja toodud kõrged sotsiaalsed eesmärgid tööhõive, vaesusevastase võitluse ja oskustele juurdepääsu teemal. Samuti on vaja jälgida, milline mõju on tööhõivele sellistel abivahenditel nagu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) ja taasterahastu „NextGenerationEU“, mis põhinevad ELi võlakirjaemissioonidel kui vastastikuse võla vormil, mis on loodud ka tööpoliitika toetamiseks. Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad tagavad ka ressursside kättesaadavuse liikmesriikide tööpoliitika jaoks, millega kaasnevad siiski konkreetsed tingimused eesmärkide, sekkumisvaldkondade ja kulutamisviiside osas, seejuures eritähelepanu pööratakse Euroopa Liidu aktiivsele tööturupoliitikale.

1.3.

Euroopa poliitika tuleb kooskõlastada tööhõivesuuniste eesmärkidega, tugevdades tööturgu, toetades ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet, samuti Euroopa Liidu sotsiaalset turumajandust ning tugevdades struktuurilisi sekkumisi üleminekus ajutistelt töökaitsemeetmetelt kvaliteetsete töökohtade loomisele. Nendes protsessides tuleb väärtustada sotsiaaldialoogi, kollektiivläbirääkimisi ning osalemist sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajate valikutes.

1.4.

Mis puutub suunisesse 5 – tööjõunõudluse suurendamine –, siis on komitee arvamusel, et nõudluse taastumise protsessis peab rakendama nõudluse parandamise meetmeid, mis soodustavad juurdepääsu tööturule ja edendavad ettevõtete majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, töötajate professionaalsust ja töötingimuste parandamist. See on võimalik tootmissüsteemide ümberkujundamise võimaluste täieliku ärakasutamise, keskkonnasäästlikkusele suunatud digitehnoloogiate ja -vahendite kasutuselevõtmise ning elukestva õppe edendamise kaudu. Majanduspoliitilised meetmed tuleb tugevalt kooskõlastada tööjõunõudluse elavdamise poliitikaga.

1.5.

Suunise 6 puhul, millega tahetakse edendada tööjõupakkumist ning parandada tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu, märgib komitee, et oskus kavandada tõhusat koordineerimist igas liikmesriigis koolitusinvesteeringute meetmete ja tööturu vahel, nagu on ette nähtud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ning struktuurifondides, on ülioluline. Praegune kriis on veelgi selgemaks teinud vajaduse tunnistada ja tagada, et elanikel on õigus saada elukestvat õpet ja pääseda tõhusalt ligi kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ja oskuste täiendamisele, et vähendada praegust ebaühtlust ametialaste täienduskoolituste kasutamisel nii tootmiskategooriati kui ka liikmesriigiti. Sotsiaalõiguste samba tegevuskavas sätestatud koolituse kättesaadavuse eesmärgiga mõõdetakse liikmesriikide võimet varustada end uute vahenditega, mis vähendavad ebavõrdsust juurdepääsul ja vastavad tööturu vajadustele uute vajalike oskuste osas.

1.6.

Seoses suunisega 7 – tööturgude toimimise parandamine ja sotsiaaldialoogi tulemuslikumaks muutmine – toetab komitee Euroopa digitaalse platvormi loomist töö pakkumise ja nõudluse kokkusobitamiseks. Sellega seataks liikmesriikidele ja tööturuametitele ühine standard, et edendada aktiivset poliitikat ja liikuvust Euroopas, tugevdades nii avalikke kui ka erasektori tööhõiveteenuseid. Tugevate ohutus- ja riskiennetusmeetmete vastuvõtmine peab olema aluseks igas liikmesriigis laiema ennetuskultuuri edendamisel, põhikomponendiks sellise töökultuuri levitamisel ja jagamisel, mis suurendaks iga inimese potentsiaali, edendaks heaolu ja kõrvaldaks kõik ohu- ja riskitingimused töökohal. Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on Euroopa majanduse jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime oluline tugisammas, kuid mõnes liikmesriigis oleks jätkuvalt töösuhtesüsteemide hõlbustamiseks ja toetamiseks vaja riiklikku reguleerivat ja institutsioonilist raamistikku.

1.7.

Koos palgatöötajate tööhõivepoliitika tugevdamisega peab komitee oluliseks ergutada riikide võimet edendada sekkumisi füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabade elukutsete toetamiseks, mis on ennekõike noortele suunatud.

1.8.

Suunis 8 on suunatud kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse toetamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks. Komitee jagab seda seisukohta, kuna tundub hädavajalik määratleda tööhõivepoliitika strateegia, mis suudaks tagada võrdsed tingimused tööturule ja töösuhetesse pääsemiseks. Suhe heaolu, tööturu, majanduse toimimise ning ebavõrdsuse ja vaesusevastase võitluse vahel on põhisuund ja suunis tööhõivepoliitikale, mis võimaldab kindlaks teha seose majanduskasvu ja sotsiaalse arengu vahel. Samuti kinnitab komitee, et tähtis on määratleda tõhusad meetmed, mida tuleks pidada oluliseks investeeringuks majandus- ja tootmissüsteemide kasvu ja parandamisse. Koos muude sidusate vaesusevastaste strateegiatega on ülioluline ka kehtestada mehhanismid, mis väldiksid väikese sissetulekuga töötajate puhul uute vaesuse vormide ohte.

2. Taust

2.1. Sissejuhatus

2.1.1.

Tööhõivesuunised võeti vastu 2019. aastal, kuid 2020. aastal kohandati need COVID-19 kriisi, rohe- ja digipöörde ning säästva arengu eesmärkide tõttu mõnede elementidega. Komitee on juba esitanud oma analüüsi ja hinnangu arvamuses SOC 646 (1), millele ta siinkohal taas viitab. Küll aga kavatseb komitee käesoleva arvamusega lisada mõned tähelepanekud, võttes arvesse pandeemia põhjustatud kriisi mõju Euroopa kodanike elu- ja töötingimustele ning vajadust muuta liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide sekkumisprioriteete.

2.1.2.

Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et nõukogu otsusele (EL) 2020/1512 (2) lisatud tööhõivesuunised säilitatakse 2021. aastaks ja et need on liikmesriikide jaoks alus tööhõivepoliitika ja riiklike reformiprogrammide määratlemisel. Praegu näib, et esmane eesmärk on tagada vastupanuvõimet ning majanduslikku ja tootlikku taastumist toetavate meetmete positiivne sotsiaalne mõju.

2.2.

Suunised on:

—	suunis 5: tööjõunõudluse suurendamine;

—	suunis 6: tööjõupakkumise edendamine ning tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine;

—	suunis 7: tööturgude toimimise parandamine ja sotsiaaldialoogi tulemuslikumaks muutmine;

—	suunis 8: kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine.

2.3.

Ettepanekus rõhutatakse, et EL ja liikmesriigid peaksid:

2.3.1.

võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama õiglust ja sotsiaalset kaitset, samuti soolist võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja laste õiguste kaitset. Portos toimunud sotsiaaltippkohtumisel võtsid liikmesriigid kohustuse viia ellu kõrged sotsiaalsed eesmärgid riikliku poliitika määratlemiseks ning rakendada uued Euroopa vahendid rohe- ja digipöörde ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise toetamiseks, mis tugevdab ELi sotsiaalse turumajanduse konkurentsivõimet;

2.3.2.

tagama majandus- ja tööhõivepoliitika kooskõlastamise, et saavutada kliimaneutraalsus ELis, toetades Euroopa üleminekut jätkusuutlikule digitaalsele ja rohemajandusele, täiendades oskusi, parandades konkurentsivõimet, tagades piisavad töötingimused, stimuleerides innovatsiooni, edendades sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi, samuti tegeledes piirkondliku ebavõrdsuse ja erinevustega. Poliitikameetmete üksteisele tutvustamine ning tõhusate ja järjepidevate tööhõivestrateegiate rakendamine on otsustava tähtsusega üleminekul hädaolukordade juhtimiselt taastumisetappi, kus suudetakse edendada kestlikku arengut keskkonna- ja sotsiaalsel tasandil ning luua uusi töökohti ja parandada tööhõivetingimusi;

2.3.3.

tegema koostööd struktuuriliste tegurite, näiteks kliimamuutuse ja keskkonnaprobleemide, globaliseerumise, digipöörde, tehisintellekti, kaugtöö, platvormimajanduse ja demograafiliste muutuste lahendamiseks, kohandades vajadusel olemasolevaid süsteeme;

2.3.4.

võtma vastu vajalikud meetmed ja poliitika jätkusuutliku majanduskasvu, kvaliteetse tööhõive ja tootlikkuse tugevdamiseks, kuid suurendades sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, stimuleerides liikmesriikide ülespoole suunatud majanduslikku lähenemist ja vastupanuvõimet ning edendades liikmesriikide eelarvevastutust;

2.3.5.

tagama, et tööturu reformid, sealhulgas riiklikud palga kehtestamise mehhanismid, järgiksid liikmesriikide sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste tavasid eesmärgiga tagada õiglane palk ning inimväärne elatustase ja töötingimused;

2.3.6.

tagama, et tõhusa poliitika ja vahenditega leevendatakse COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning mõju tööhõivele.

2.4.

Liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad püüdma töötada välja kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige selleks, et edendada käimasolevateks muutusteks sobivat kvalifitseeritud, koolitatud ja kvalifitseeritud tööjõudu (samuti tulevikule suunatud tööturgudel, mis on võimelised reageerima majandusmuutustele). Liikmesriigid peavad käsitama tööhõive edendamist ühist huvi pakkuva valdkonnana ja kooskõlastama nõukogus oma sellealased meetmed. ELi toimimise lepingu artiklis 148 nõutakse, et nõukogu võtaks vastu tööhõivesuunised, mis määratlevad liikmesriikide poliitika koordineerimise ulatuse ja suuna ning on aluseks Euroopa poolaasta riigipõhistele soovitustele.

2.5.

Tundub oluline rõhutada, kuidas riskitegurite olemasolu, mida tõendab COVID-19 pandeemia mõju majandus- ja sotsiaalsüsteemidele, eeldab tugivahendeid, sealhulgas rahalisi vahendeid, mis võimaldavad liikmesriikidel järgida ühiseid algatusi, et võidelda kriiside mõjuga Euroopa kodanike töö- ja elutingimustele.

2.6.

Komitee on seisukohal, et komisjoni viimastel kuudel tehtud otsused, mis viisid riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmiseni, on vastuvõetavad ning toetavad õiglase ja kestliku arengu mudelit. Samamoodi tuleb vältida seda, et pandeemiast tingitud kriisi tõttu tekiksid suurema sotsiaalse tõrjutuse ohu tingimused ja kiireneks territoriaalse tasakaalustamatuse olukord, mis viimastel aastatel on halvenenud ka Euroopa piirkondade vahel, nagu on näidanud alates 2013. aastast Euroopa Komisjoni piirkondliku konkurentsivõime näitaja, mis mõõdab piirkondade konkurentsivõimet.

2.7.

Kaasava majandus- ja arengumudeli ülesehitamine nõuab, et me ühendaksime poliitikameetmed ja investeeringud tootlikkuse, digitaliseerimise ja logistika infrastruktuuri tugevdamiseks sekkumistega, mis on suunatud territoriaalsele ühtekuuluvusele, inimkapitali edendamisele, tööjõu koolitamisele ja tugevdamisele, samuti tööturgu ning sotsiaal- ja isikuteenuste süsteemi toetavate vahendite tugevdamisele. Euroopa, kus on ülemäärased erinevused ja ebaühtlus võimalustele juurdepääsus, on nõrgem ja komitee leiab, et ühtekuuluvus peab olema jätkuvalt ka majanduskasvule suunatud poliitika tugisammas.

2.8.

Pandeemiast tingitud kriis on süvendanud mõningaid Euroopa tööturul esinevaid struktuuriprobleeme. Samuti on see toonud esile probleeme, mis nõuavad kaugeleulatuvat poliitikat, mis oleks võimeline tegelema nii kõige haavatavamate rühmade olukorraga kui ka raskuste esinemisega teatud tööturu sektorites. Liikmesriike ootav üleminek nõuab väga ühist ja koordineeritud poliitikat, tegevust ja meetmeid ning pidevat sotsiaaldialoogi toetamist.

2.9.

Hoolekandesüsteemide tugevdamise kaudu peaks kõigil töötajatel olema ligipääs sotsiaalkaitsele, sealhulgas kaugtöö ja uute töövormide, sh platvormitöö korral. Soodustada tuleb kõige haavatavamate rühmade kaasamist ja naiste tööturul osalemise täiel määral edendamist, et vältida igasugust diskrimineerimist ja kaotada sooline palgalõhe.

3. Üldised märkused

3.1.

Viidates ka oma varasematele arvamustele tööhõivesuuniste kohta, rõhutab komitee alljärgnevaid punkte.

3.1.1.

Diskrimineerimisvastase võitluse teema langeb kokku kohustusega parandada töö kvaliteeti ja see pingutus eeldab liikmesriikide samalaadseid strateegiaid, mille eesmärk on siduda tootlikkus ja konkurentsivõime süsteemidega, mis suudavad edendada inimkapitali ja tagada töötajatele parimad töötingimused.

3.1.2.

Kriisiolukorrad kipuvad suurendama sotsiaalset riski ja eriti ebavõrdsuse tegureid ning seetõttu peavad investeeringud ja majanduse elavdamise toetusvormid olema seotud tugeva sotsiaal- ja tööinfrastruktuuride investeerimissüsteemiga, mis on võimeline piisava poliitika ja meetmetega parandama liikmesriikide sotsiaalkaitse standardeid.

3.1.3.

Euroopa majandus- ja sotsiaalsüsteemide kasvuprotsess peab ette nägema liikmesriikide jõulise ja ühise meetme, millega ära hoida sotsiaalne dumping, mis seisneb töötajate kaitse, tagatiste ja ohutuse vähenemises, sealjuures tuleb soodustada ausat konkurentsi, mis on suunatud innovatsioonile ja põhineb tööjõu arendamisel ning tootmise ja teenuste jätkusuutlikkusel. Vaja on aktiivset tööturupoliitikat, näiteks ajutisi värbamisstiimuleid haavatavate rühmade puhul, oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi ning ettevõtlustoetust, sh sotsiaalmajanduse jaoks.

3.1.4.

Uuenduste tegemiseks on ülioluline uute põlvkondade tõukejõud, kellele tuleb tagada juurdepääs kvaliteetsetele ja stabiilsetele töökohtadele, suurendades töötajate liikuvust liikmesriikide vahel. Komitee toetab Porto deklaratsiooni sisu, milles öeldakse: „Noored on Euroopa jaoks asendamatu dünaamilisuse, andekuse ja loovuse allikas“. Ka sel eesmärgil on füüsilisest isikust ettevõtjate töö, intellektuaalne töö ja vabad elukutsed oluline osa, mida tuleb uue äritegevuse ja uuenduslike idufirmade kõrval toetada.

3.1.5.

Vajadus tagada majanduskasvu sotsiaalne kvaliteet nõuab taas tähelepanu pööramist mittetootlikule tööle, eelkõige inimestele suunatud ja kohalikele teenustele ning majandus- ja ühiskondliku tegevuse ühise korralduse vormidele kontekstis, mis seab sotsiaalsed sidemed arengu ja kasvu põhielemendiks.

3.1.6.

Selles kontekstis tundub olevat oluline, et suunised oleksid suunatud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, mis on võrdlusaluseks, et tagada majandus- ja sotsiaalkriisist ülesaamiseks võetud meetmete piisav ja positiivne mõju ühiskonnale tervisealase hädaolukorra põhjustatud suurema tõrjutusriski kontekstis (3). Tegevuskavas seatud kolm uut eesmärki tööhõive määra, koolituse kättesaadavuse ja oskuste kohandamise ning vaesusevastase võitluse kohta, alustades lapsepõlvest, panevad liikmesriikidele kohustuse määrata Euroopa poolaasta raames kindlaks põhimõtted ja vahendid, mille põhjal töötada välja sätestatud eesmärkide saavutamise etapid. Lisaks on komitee juba rõhutanud vajadust määratleda uued sotsiaalsed näitajad, et mõõta liikmesriikide tehtud edusamme.

3.1.7.

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivne ja struktureeritud kaasamine on hädavajalik riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamiseks ning tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Komitee kordab vajadust kehtestada ametlikud konsultatsioonimenetlused, mis hõlbustavad reaalset teabevahetust riikide valitsuste ja institutsioonidega ning kõrvaldavad olemasolevad takistused kodanikuühiskonnaga tõhusal konsulteerimisel ja osalemisel; lisaks tuleb määratleda vahendid kollektiivläbirääkimiste tugevdamiseks ja lepingulise hõlmatuse edendamiseks.

3.1.8.

On täiesti selge, et seos sotsiaal-, majandus- ja tööhõivepoliitika vahel koosneb koolitussüsteemidest ja elukestvast õppest ning et oskuste kesksus ja läbivus on samuti aktiivse poliitika tõhususe seisukohalt ülioluline ning peab moodustama suuniste põhja.

3.1.9.

Koolitussüsteemide kvalitatiivset arengut tuleb esmatähtsaks eesmärgiks nimetada mitte ainult valdkonnaüleste oskuste edendamisel digitaalses ja keskkonnasäästlikkuse vallas, vaid ka pehmete oskuste ja töötajate koostöövõime tugevdamisel.

3.1.10.

Eriolukorras aktiveeriti konkreetsed toetusvormid, mille eesmärk on kriiside ohjamine ja töötuse ohu vähendamine, sealhulgas eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu. Suunise 5 kontekstis ja majanduse taastumise protsessis tundub oluline, et komisjon säilitaks kriisiga võitlemiseks vajalikud rahastamis- ja toetusvahendid, samuti vahendid ja poliitika töötute tööturule tagasitoomiseks.

3.1.11

. Need sekkumised peavad võimaldama rahalist toetust sellistele meetmetele nagu tööaja lühendamise kord, sissetulekute hüvitamise mehhanismid ja muud meetmed, mille eesmärk on tööpuuduse ärahoidmine, kuni praegusest COVID-19 põhjustatud kriisiolukorrast ülesaamiseni.

3.1.12.

Sellest vaatenurgast näib olevat ülioluline jätkata 2021. aastal alates 2020. aastast käivitatud poliitikameetmeid solidaarsusvahendite abil, mille eesmärk on leevendada suuremaid tööhõivega seotud raskusi, ning samuti aktiivset tööturupoliitikat.

3.1.13.

Seepärast tundub olevat äärmiselt tähtis soodustada krediidile juurdepääsu, toetada uuenduslikke ja tootlikke investeeringuid ning üldiselt luua innovatsiooni ja majanduslike algatuste edendamisele soodsad territoriaalsed maksu- ja infrastruktuuritingimused, eelkõige VKEde, sotsiaalmajanduslike ettevõtete, füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabade elukutsete puhul, mis avaldavad mõju tööhõivele.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee kordab arvamuses SOC/646 väljendatut, kuid kavatseb rõhutada mõningaid aspekte, võttes arvesse pandeemia mõju, mis tõi esile kriitilised küsimused, aga ka tegevuste ja sekkumise prioriteedid. Komitee peab hädavajalikuks, pidades silmas tasakaalustamatuse kasvu nähtust, mis on kestnud juba üle kümne aasta ja mida süvendab COVID-19 tagajärgedest tulenev kriis, sekkuda tõhusate poliitikameetmetega, mis suudavad viia majanduskasvu vastavusse sotsiaalse arenguga, rakendades meetmeid, mis toetavad konkurentsivõimet ning suudavad võimendada tööjõusüsteemide ja tööhõivepoliitika kvaliteeti. Selles mõttes tuleb riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud investeeringud liikmesriikides ellu viia ja neid kontrollida vastavalt 2021. aastaks esitatud suuniste eesmärkidele, pöörates erilist tähelepanu tööjõu pakkumise ja nõudluse hoogustamisele ning võrdsete võimaluste, tööturu toimimise ja kaasamise tingimuste edendamisele. On oluline tegutseda, et tihedalt ja sidusalt kooskõlastada hädaolukorra lahendamiseks määratletud meetmed, eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu kaudu käivitatud toetusvormid, taastekava kaudu taastamiseks edendatavad sekkumised ja investeeringud ning meetmed, mida määratletakse ja rahastatakse 2021–2027 struktuurifondide programmitöö kaudu.

4.2.

Majanduse taastumine, mida loodeti 2021. aastal ja mis sai võimalikuks eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega seotud investeerimisprojektide kaudu, võib kaasa tuua tööhõive laialdase taastumise, kui seda toetavad liikmesriikide suunatud meetmed sotsiaal- ja töövaldkonnas, mis reageerivad toimuvate muutustega seotud probleemidele.

4.3.

Selle stsenaariumi korral tundub oluline kinnitada Euroopa sotsiaalõiguste samba ja säästva arengu tegevuskava eesmärke. Need on otsused, mis peavad komisjoni ja liikmesriike suunama edasilükkamatute valikute juurde, mille on pandeemia muutnud selle edendatava arengumudeli küsimuses veelgi ilmsemaks ja vajalikumaks. Eelkõige näitavad majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnalase kestlikkuse tegevuskavas osutatud eesmärgid ning inimeste heaolu kesksus äärmiselt olulist teed ja inspireerivad mõningaid põhilisi valikuid, millest on teatatud nii taastekavas kui ka Euroopa struktuurifondide suunistes.

4.4.

Komitee jagab seisukohta, et tööjõunõudlust tuleb suurendada – suunis 5 – ja kõigile Euroopa töötajatele tagada piisav ja õiglane miinimumpalk kooskõlas iga liikmesriigi õiguse ja tavadega, laiendades kõigile töötajatele sotsiaalkaitset ja juurdepääsu hoolekandesüsteemidele, sealhulgas uutele töövormidele, et suurendada nõudlust. Kriisireguleerimiselt taastumisele liikudes tuleks hoida rõhk jätkusuutlikel heaolumeetmetel ja tõhusatel töölevõtmise stiimulitel, eriti VKEde puhul. Sellega seoses on vaja julgustada ümberõppe sekkumist ka pandeemiast tingitud lühiajaliste tööperioodide kontekstis. Sotsiaaldialoogi tuleks edendada ja sotsiaalpartnereid kaasata usaldusväärsesse töösuhete protsessi, austades seejuures nende autonoomiat. Tööjõu maksukoormuse vähenemine ei tohi tähendada sotsiaalkaitse kaetuse vähenemist, millel oleks negatiivne mõju hoolekandesüsteemidele ja nende jätkusuutlikkusele. Komitee leiab, et võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu tuleks tugevdada.

4.5.

Suunise 6 puhul, millega tahetakse edendada tööjõupakkumist ning parandada tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu, märgib komitee, et oskus kavandada tõhusat koordineerimist igas liikmesriigis koolitusinvesteeringute meetmete ja tööturu vahel, nagu on ette nähtud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ning struktuurifondides, on ülioluline. Eelkõige tuleb kooskõlastada ESF+ ning sotsiaalkaitse- ja kaitsemeetmed, mille eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu ja muud vahendid näevad ette kuni 31. detsembrini 2022, et soodustada töötajate tööturule toomiseks tõhusate riiklike süsteemide loomist, mis võimaldavad integratsiooni, töötajate ümberõpet ja ümberpaigutamist. Tuleks kaaluda tõhusaid töölevõtmise stiimuleid ja ümberõppe meetmeid, mis toetaksid taastumise ajal töökohtade loomist.

4.6.

Pandeemia koos kaugtöö levimisega muutis veelgi ilmsemaks vajaduse määratleda reeglid ja vahendid, mille eesmärk on muuta töökorralduse, ettevõtte heaolu ja digitehnoloogia kasutamise suhe positiivseks. Komitee kordab, kui tähtis on kasutada kaugtöö täielikku potentsiaali vahendina, mis võimaldab parandada töötingimusi ning töö- ja eraelu tasakaalu. Samas tuleb kindlustada, et see ei muutuks võimalikuks diskrimineerimise ja ebamugavuste allikaks (4).

4.7.

Praegune kriis on veelgi selgemaks teinud vajaduse tunnistada ja tagada, et elanikel on õigus saada elukestvat õpet ja pääseda tõhusalt ligi kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ja oskuste täiendamisele, et vähendada praegust ebaühtlust ametialaste täienduskoolituste kasutamisel nii tootmiskategooriati kui ka liikmesriigiti. Sotsiaalõiguste samba tegevuskavas sätestatud koolituse kättesaadavuse eesmärgiga mõõdetakse liikmesriikide võimet varustada end uute vahenditega, mis vähendavad ebavõrdsust juurdepääsul ja vastavad tööturu vajadustele uute vajalike oskuste osas.

4.8.

Komitee märgib, et suunise 7 puhul, mis sekkub tööturgude toimimise ja sotsiaaldialoogi tulemuslikumaks muutmiseks, oleks töötajate liikuvuse ja tööalase konkurentsivõime toetamisega seotud eesmärgid võimalik saavutada Euroopa digitaalse platvormi loomisega töö pakkumise ja nõudluse koordineerimiseks. Sellega seataks liikmesriikidele ja tööturuametitele ühine standard, et edendada aktiivset poliitikat ja Euroopa liikuvust.

4.9.

Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on Euroopa majanduse jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime oluline tugisammas, kuid mõnes liikmesriigis oleks jätkuvalt vaja reguleerivat ja institutsioonilist raamistikku (5) riiklikul tasandil töösuhtesüsteemide hõlbustamiseks. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine on liikmesriikidele tõeline proovikivi, mis näitab liikmesriikide valmidust kaasata kodanikuühiskonda riiklikesse arenguvalikutesse ja sekkumistesse.

4.10.

Seoses suunisega 8, mille eesmärk on kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine, rõhutab komitee, kui oluline on praeguses etapis määratleda tõhus kaasamispoliitika, mida tuleks pidada otsustavaks investeeringuks majandus- ja tootmissüsteemide kasvu. Komitee kinnitab samuti töötajate tööturule toomise rolli kaasamise ja vaesuse vastu võitlemise vahendina, vältides üksnes hoolekandemeetmete kasutamist ning edendades kaasamist tööalase konkurentsivõime ja töökohtade kaudu. Küll aga on siinkohal ülioluline kehtestada sidusate vaesusevastaste meetmete kõrval mehhanismid, mis väldiksid väikese sissetulekuga töötajate puhul uute vaesuse vormide ohte.

4.11.

Kokkuvõttes on võrdsete võimaluste strateegia otsustavateks elementideks ühiste standardite järgimine soolise võrdõiguslikkuse poliitikas, puuetega inimeste ja ebakindlates tingimustes elavate inimeste integreerimine ning sotsiaalsete edendamissüsteemide loomine, mis võimaldavad edendada aktiivsena vananemist ja põlvkondadevahelist oskuste edasiandmist.

4.12.

Pandeemia on teinud selgeks, kui oluline on investeerida töötervishoiu ja tööohutuse tagamisse ning kui kiireloomuline on tugevdada liikmesriikide tööinspektsioone, et tagada kontroll töötajate kaitsmiseks. Mitmed Euroopa riigid on sõlminud sotsiaalpartneritega protokollid viiruse leviku tõkestamiseks töökohal, näidates üles vastutust ja võimet reageerida eriolukordadele.

Brüssel, 23. september 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) ELT C 232, 14.7.2020, lk 18.

(2) Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1512 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, lk 22).

(3) ELT C 374, 16.9.2021, lk 38.

(4) ELT C 220, 9.6.2021, lk 13 ja ELT C 220, 9.6.2021, lk 1.

(5) ELT C 10, 11.1.2021, lk 14.

Top

Choose the experimental features you want to try