Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“

(COM(2020) 746 final)

(täiendav arvamus)

(2022/C 105/28)

Raportöör:

Kristi SÕBER

Juhatuse otsus	26.4.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 1 ja kodukorra rakenduseeskirja artikli 29 punkt a
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	166/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik sellest, et pandeemia ei ole veel lõppenud ja et selle majanduslik mõju kestab veel mitmeid aastaid ning vajab konkreetset ja uut erakorraliste majandusmeetmete kombinatsiooni. Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni viimase prognoosi üle, milles märgitakse, et alates 2021. aastast kiireneb taas ELi ja euroala majandusarengu tempo (ja esialgsed andmed ka kinnitavad seda), eelkõige tänu investeeringute taastumisele, mida toetab kindlalt taasterahastu „Next Generation EU“ ja iseäranis taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamine.

1.2.

Samal ajal tunnistab komitee, et Euroopa Liit on läbimas Euroopa majandusliku integratsiooni ajaloo kõige raskemat perioodi, mis kajastub nii eratarbimises ja investeeringutes kui ka väliskaubandustegevuses. Sel kriitilisel ajal saab olukorda leevendada üksnes valitsemissektori kulutustega.

1.3.

Selles erilises ja ainulaadses olukorras tuli kriisi lahendamiseks luua uus erakorraliste majandusmeetmete kombinatsioon. Komitee hindab kiiret reageerimist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ning tunnustab asjaolu, et kaksikülemineku protsessist on saanud taastamispüüdluste ja -strateegia oluline osa.

1.4.

Eriti 2020. aasta esimesel poolel aitasid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused leevendada väga keerulist majandusolukorda peamiselt turgude stabiliseerimise ning töökohtade ja inimeste sissetulekute kaitsmise abil. Sellele esimesele sammule järgnes taasterahastu „Next Generation EU“ kui tugev ja kõige uuenduslikum eelarvepoliitiline meede vahetuks reageerimiseks pandeemia mõjule. Komitee hindab kõrgelt mõlemat algatust kui kiiret ja paindlikku vastust pandeemiale.

1.5.

Komitee on teadlik erinevatest seisukohtadest ja pandeemia mõjudest, mille tulemuseks on erinevuste suurenemine liikmesriikide vahel. Komitee kutsub üles pöörama tähelepanu erinevustele euroalal ja reageerima ettevaatusega oluliselt halvenenud eelarveolukorrale. Komitee tunneb ühise raamistiku tingimustes heameelt paindlikkuse üle kohandatud riiklikes majandusmeetmetes ja taasteprogrammides, milles võetakse arvesse liikmesriikide konkreetseid vajadusi. Selline paindlikkus on soovitav ka taaste- ja vastupidavusprogrammide rakendamisel.

1.6.

Komitee rõhutab vajadust saavutada uus tasakaal raha- ja eelarvepoliitika vahel ning kõrvaldada tuvastatud makromajanduslik tasakaalustamatus eelseisval perioodil. Komitee on teadlik sellest, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on viimase aastaga märkimisväärselt suurenenud. Pärast majanduse taastumisprotsessi kindlat käivitumist on vaja vähendada valitsemissektori võla suhet SKPsse viisil, millega edendatakse kaasavat majanduskasvu, välditakse sotsiaalset ebaõiglust ning halba mõju ettevõtetele ja tööturule.

1.7.

Komitee möönab ja mõistab, et COVID-19 järgse taastumisega kaasnevad ulatuslikud struktuuripoliitilised meetmed, (1) mis on peaasjalikult kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega. Sellega seoses toetab komitee taastamisprotsessi, eelarve konsolideerimise ja rohelise eelarvestamise tavade sidumist.

1.8.

Komitee on kindlalt veendunud, et pandeemia õppetunnid peaksid kajastuma üldistes jõupingutustes aidata kaasa ELi ja euroala majanduslikult tõhusale, sotsiaalselt õiglasele ja keskkonnasäästlikule arengule pikas perspektiivis.

1.9.

Vastupidiselt eelmisele kriisile aastatel 2009–2011, mil pangandus- ja finantssektor olid üks järgnenud majanduslanguse käivitajatest, tunnustab komitee sel korral pangandus- ja finantssektori head seisukorda, mis on aidanud sellest keerulisest olukorrast sujuvamalt välja tulla.

1.10.

Komitee kutsub üles säilitama ühtse turu terviklikkuse ja ennetama kõiki märke selle killustumisest, kuna see on ELi ja euroala riikide tulevaste heade majandustulemuste üks põhieeldus. Seda terviklikkust tuleks veelgi toetada asjakohaste edusammudega pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu arendamisel.

1.11.

Komitee tunnistab ja tunnustab asjaolu, et eelmisest kriisist saadi mõningaid olulisi õppetunde, mida kasutati makromajandusliku stabiilsuse toetamiseks, ning kutsub vastutavaid ELi institutsioone üles parandama ELi majanduspoliitilist juhtimist ja tagama, et pandeemiast saadud õppetunnid kajastuksid nüüd ka jätkuvates reformipüüdlustes.

2.   Taust ja kontekst

Praegused makromajanduslikud tulemused ja väljavaated

2.1.

COVID-19 pandeemia on põhjustanud äkilise ja sügava majandussurutise, ent SKP langes 2020. aastal kokkuvõttes siiski veidi vähem, kui esialgu eeldati. Langus oli suurem kui eelmise majanduskriisi ajal (2020. aastal langes euroala majandus varasema aastaga võrreldes 6,5 %, 2009. aastal aga 4,5 %. ELi majandus langes 2020. aastal varasema aastaga võrreldes 6,0 %, 2009. aastal aga 4,3 %. 2021. aastal prognoositakse nii ELi kui ka euroala majanduse kasvuks 4,8 %). Seega seisame silmitsi erakordse majandusolukorraga ning Euroopa halvimate majandustulemustega pärast Teist maailmasõda.

2.2.

2020. aastal langesid nii eratarbimine kui ka investeeringud märkimisväärselt (mõlemad 7,4 % varasema aastaga võrreldes) ning ka väliskaubandus sai tugeva hoobi. Varasema aastaga võrreldes kasvasid 2020. aastal veidi üksnes valitsemissektori kulud (1,3 %). Tänu erakorralistele meetmetele on seni suudetud hoiduda nii massilisest töökohtade kadumisest kui ka suurest sissetulekute kaotusest 2008. aasta kriisiga võrreldavas mahus. Ent majandustegevuse märkimisväärset vähenemist silmas pidades tähendab see, et vähenenud on ka tootlikkus.

2.3.

Üldiselt peetakse 2021. aastat taastumise aastaks (iseäranis tänu investeerimistegevuse kasvule, mis Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt peaks ulatuma 6,2 %ni), kuid ka siin annab jätkuvalt tooni ebakindlus, mis on tingitud pandeemia mõjust majandussubjektidele ning nende käitumise muutumisest.

Erakorraliste majandusmeetmete kombinatsioon

2.4.

Pandeemia tõttu tuli šokile viivitamatuks, aga ka keskmises plaanis reageerimiseks luua uus erakorraliste majandusmeetmete kombinatsioon. Selle peamine eesmärk on tulla toime pandeemia majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, need kõrvaldada ning neid vähendada ning hoida Euroopa konkurentsivõime ja kestlikkuse kursil.

2.5.

Teine pandeemiale keskmises ja pikas plaanis reageerimise ning taastamise, ülesehitamise ja vastupanuvõime suurendamise lahutamatu osa on kaksiküleminek (rohe- ja digipööre), mille puhul on suur rõhk sotsiaalsetel kaalutlustel ning õigusriigi põhimõtte ja teiste ELi põhiväärtuste järgimisel. Lisaks kutsub komitee üles pöörama rohkem tähelepanu ebavõrdsuse vastu võitlemisele ja kriisi tagajärgedega tegelemisele, eelkõige kõige haavatavamate jaoks.

Rahapoliitika

2.6.

Euroopa Keskpank jätkab pandeemiale sihipärasel reageerimisel oma äärmiselt ekspansiivset poliitikat. Hiljuti teatas EKP siiski, et soodsad rahastamistingimused on võimalik säilitada, kui netovaraostude käive pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames oleks mõnevõrra väiksem kui kahes eelnevas kvartalis.

Eelarvepoliitika ja eelarve konsolideerimine

2.7.

Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ümber suunanud ja ümber jaotanud koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatustega (CRII ja CRII+) aidati oluliselt kompenseerida ja tasakaalustada kahjulikke tagajärgi, stabiliseerida turgusid ning kaitsta töökohti ja inimeste sissetulekuid.

2.8.

Kõige uudsem COVID-19 pandeemiale otseseks reageerimiseks välja mõeldud, välja töötatud ja praegu rakendatav vahend on kindlasti taasterahastu „Next Generation EU“, mille põhieesmärk on leevendada pandeemia kahjustavat mõju.

2.9.

Taasterahastu ekspansiivset eelarvepoliitikat on erandkorras ja ajutiselt toetatud stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise abil.

2.10.

See eelarvepoliitiline tegevus on aga koos riiklikul tasandil võetud meetmetega olnud kulukas ning toonud kaasa eelarvenäitajate halvenemise.

2.11.

Et reaalselt vähendada valitsemissektori võla suhet SKPsse, tuleb vältida sotsiaalset ebaõiglust ja põhjendamatut halba mõju tööturule. Eelarvenäitajate parandamiseks on äärmiselt oluline kaasav ja jätkusuutlik kasvustrateegia.

Struktuuripoliitilised ja regulatiivsed meetmed

2.12.

COVID-19 pandeemia on toonud Euroopa majanduse ja ühiskonna toimimises esile mõningad tõsised struktuurilised puudused. Seega hõlmavad COVID-19 õppetunnid uue normaalsuse loomise kõrval ka majanduslike ja ühiskondlike süsteemide vastupanuvõimet suurendavate meetmete rakendamist (mis eeldab juba iseenesest ebakindluse ja haavatavuse vähendamist). See tähendab mitte üksnes vahe-eesmärke sotsiaalselt õiglase kaksikülemineku saavutamiseks ning tõhusamaid ja omavahel paremini ühendatud tervishoiusüsteeme ja meditsiiniteenuste jaotamist kogu Euroopas, vaid ka konkurentsivõimelisema euroala toetamist nii Euroopas kui ka väljaspool, sealhulgas Euroopa tööstust toetavaid strateegilisi investeeringuid ning ELi positsiooni tugevdamist ülemaailmses kontekstis.

2.13.

Pandeemia esimene etapp tabas ühtset turgu väga rängalt, kuna tavapärased kaubavood ELi liikmesriikide vahel ja isegi riikide sees katkesid karmide piirangute tõttu. Olukorra lahendamiseks sekkus Euroopa Komisjon, kes lõi rohelised koridorid.

Finantsvahendus

2.14.

ELi ja euroala pangandus- ja finantssektor on tänu eelmise kriisi järel vastu võetud uutele määrustele ja eeskirjadele tõestanud oma tugevust ja vastupanuvõimet. Praegu on see sektor omavahendite ja portfelli seisukorra poolest tugevam. Mõned sektori klientide maksevõimega seotud riskid võivad siiski suurendada viivislaenude mahtu.

Juhtimine

2.15.

Praegune kriis on meie tähelepanu suunanud ELi majanduse juhtimise raamistiku puudulikule ülesehitusele. Taaste ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtuga on Euroopa poolaasta olemus põhjalikult muutunud: kuna vahendite väljamaksmine on seotud riigipõhiste soovituste rakendamisega, on viimased muutunud poliitiliselt siduvamaks. Lisaks tuleks Euroopa poolaasta protsessi kaasata rohkem kodanikuühiskonda. Partnerluspõhimõtet, millel on olnud pikaajaline traditsioon ühtekuuluvuspoliitikas, tuleks kasutada kodanikuühiskonna kaasamise tõhusa vahendi eeskujuna.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee märgib, et taastumise stsenaariumid sõltuvad suuresti pandeemia intensiivsusest ja seega ka vaktsineerimiskampaaniate edukusest, struktuurilistest aspektidest (näiteks sellest, kuidas läheb pandeemiast suurel määral või täielikult mõjutatud sektoritel, nagu turismi-, majutus-, transpordi-, kultuuri- ja meelelahutussektor, ning nende osakaalust majanduses). Samuti on keskse tähtsusega eelarvepoliitika võimalik paindlikkus, mis peab võimaldama võtta kompensatsioonimeetmeid, ning nende meetmete tõhusus.

3.2.

Komitee peab kahetsusväärseks, et pandeemia majanduslik mõju on suurendanud lahknevusi euroala riikide majandustulemustes, eelarvenäitajates, inflatsioonis ja maksebilansis. See võib tugevalt mõjutada nii asjaomaste riikide ja terve euroala majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning konkurentsivõimet kui ka sisemist ja välist tasakaalustamatust.

3.3.

Komitee hindab kõrgelt väga terviklikku ja üsna paindlikku vastust pandeemiale tähtsamate ELi majanduspoliitikas osalejate poolt, siinkohal olgu neist nimetatud Euroopa Keskpank (oma ostukavade ja baasintressimääradega), Euroopa stabiilsusmehhanism (makromajanduslikku stabiilsust toetavate vahenditega) ning komisjon (väga uuendusliku taasterahastu „Next Generation EU“ algatusega, mida täiendavad teised erakorralised meetmed, nagu koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused (CRII ja CRII+), eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), paindlikkus eelarve- ja riigiabi eeskirjades ja ka finantsmääruses ning teised erakorralised meetmed, mis on andnud liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse tarvilike kriisiohjemeetmete vastuvõtmiseks).

3.4.

Komitee on veendunud, et erakorraliste majandusmeetmete kombinatsiooni rakendamise tulemus on otsustava tähtsusega. Eelkõige tuleb raha- ja eelarvepoliitika meetmete suhtes saavutada ühine ja kooskõlastatud lähenemisviis. Kestliku taastumise toetamiseks tuleb teha asjakohaseid reforme (muu hulgas puhta energia, digiülemineku, innovatsiooni ja ringmajanduse meetmete kaudu). Taasterahastu „Next Generation EU“ mõju ja selle koostoime muude majandusmeetmetega on oluline iseäranis riikides, kes saavad sellest ulatuslikke rahalisi vahendeid.

3.5.

Komitee hindab asjaolu, et erakorraliste majandusmeetmete kombinatsioon hõlmab ka teatavaid piiranguid, et hoida keskmise ja pika aja jooksul ära praegusest ekspansiivsest poliitikast tingitud tulevane kahjulik mõju hindade stabiilsusele ja eelarvedistsipliini näitajatele. Eelkõige on suurte riskidega seotud avaliku sektori rahanduse edasine areng. Sellega seoses rõhutab komitee õiglase ja kestliku maksupoliitika tähtsust, võideldes muu hulgas maksupettuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu.

3.6.

Komitee ootab, et taasterahastu „Next Generation EU“ tõstab euroala ja ELi majanduse taas pandeemiaeelsele tasemele ning toetab lisaks olulisi struktuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige rohe- ja digiülemineku saavutamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse tööhõive- ja sotsiaalküsimusi. Seoses taasterahastuga hindab komitee asjaolu, et EL on suutnud nii lühikese aja jooksul astuda nii ulatusliku sammu, kuid peab samuti vajalikuks püüdlusi kõrvaldada võimalikud puudused, nagu ebapiisav konsulteerimine kodanikuühiskonnaga riiklike taaste- ja vastupidavuskavade väljatöötamisel.

3.7.

Komitee on teadlik sellest, et teine uuenduslik vahend, mis on välja töötatud ja mida rakendatakse otsese vastusena pandeemiale, on eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), mille eesmärk on toetada valitsusi nende püüdlustes kaitsta töökohti ja inimeste sissetulekuid.

3.8.

Komitee soovitab järgmise eelarve konsolideerimise käigus järgida rohelise eelarvestamise tavasid (2) ning toetada rohelisi avaliku sektori investeeringuid, et edendada ELi rohelist kokkulepet ning parandada ELi eelarveolukorda. Komitee on täielikult teadlik praeguse kriisi suurest kahjulikust mõjust riigi rahandusele.

3.9.

Ehkki komitee hoiatab üldise vabastusklausli kohaldamise enneaegse lõpetamise eest, (3) on pärast pandeemia selget lõppemist ja taastumise edenemist vaja keskenduda riikide rahanduse jätkusuutlikkusele. Siis tuleks eelarvepoliitika ja -vahendite rõhuasetust muuta, et võtta vastu asjakohaseid strateegiaid keskmise ja pikema aja jooksul. Komiteele valmistab heameelt komisjoni otsus taasalustada 2021. aasta sügisel ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamist. Eelarve-eeskirju tuleks täielikult kohaldada alles pärast nende läbivaatamist. Tavaolukorra taastamise asemel soovitab komitee seega vaadata läbi majanduse juhtimise raamistiku (4). Komitee arvates peab mis tahes tulevane eelarveraamistik soodustama investeerimist, rakendades avaliku sektori investeeringute puhul tasakaalus eelarve nõuet ja ohustamata seejuures keskpikas perspektiivis eelarve- ja finantsstabiilsust, edendama majanduskasvu ja võimaldama liikmesriikidel rakendada majanduslanguse ajal vastutsüklilist poliitikat.

3.10.

Komitee pooldab tõhusamaid ja õiglasemaid avaliku sektori tulusüsteeme toetavaid reforme, mis nihutaksid maksustamise eemale tööjõult ja tulusatelt investeeringutelt ning keskenduksid rohkem keskkonnamaksudele, hinnakujunduse välismõjudele ning tõhusamale ja tõhustatud stiimulite struktuurile, et piirata maksustamise vältimist.

3.11.

Komitee peab kiiduväärseks, et ELi ja euroala pangandus- ja finantssektorid on eelmise kriisiga võrreldes palju paremas olukorras, täpsemalt on need vähem haavatavad ja tunduvalt vastupanuvõimelisemad. Sellegipoolest soovitab komitee mitte alahinnata mõningaid maksevõime riske, mis võivad tekkida sektorite klientide tulude vähenemisest. See võib suurendada viivislaenude mahtu pankade bilansis. Komitee tunneb heameelt selle üle, et euroala pangandussektor on tõestanud oma stabiilsust ning et kriis ei ole sellele seni tähelepanuväärset mõju avaldanud.

3.12.

Komitee on veendunud, et ühtse turu sujuv toimimine tähendab ka vastupanuvõimelisemat ja tõhusamat majandust euroalal ja ELis tervikuna. Samuti peab komitee iseäranis vajalikuks ühtse turu väljakujundamist, et piirata majanduslikku paindumatust ja puudusi.

3.13.

Komitee peab tervitatavaks ka spetsiaalset majandusmeetmete kombinatsiooni, mis võeti vastu eelmisel aastal vahetuks reageerimiseks pandeemiale ja mida on muutuva olukorraga pidevalt kohandatud. Komitee on seisukohal, et ELi reageerimismeetmed võiksid tõhusalt leevendada kriisi võimalikku pikaajalist kahjustavat mõju euroala ja ELi majandustulemustele ning ELi tööturgudele, samuti piirata majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste suurenemist. Samal ajal on hädavajalik tegeleda märkimisväärse tasakaalustamatuse probleemiga, et tõhusalt katta olulisi makromajanduslikke riske, sealhulgas suureneva ebavõrdsuse riske.

3.14.

Komitee on kindlalt veendunud, et hästi toimivad tervishoiu-, sotsiaalkaitse- ja hädaolukordadele reageerimise süsteemid on tulemusliku pikaajalise kestliku majandusarengu seisukohalt äärmiselt tähtsad. Pandeemia on seda seost näidanud ja kinnitanud, seega peaks see kajastuma ka Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimises.

3.15.

Komitee soovitab tungivalt jätkata jõupingutusi majandus- ja rahaliidu ülesehituse lõpuleviimiseks, sealhulgas kohandada Euroopa poolaastat taasterahastuga „Next Generation EU“, viia lõpule pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomine ning vaadata läbi majanduse juhtimise raamistik. Tuleks kaaluda, kas taasterahastu „Next Generation EU“ ülesehitust saaks kasutada ka näitena sellest, kuidas ELi ühiseid rahalisi vahendeid tulevikus mobiliseerida ja kasutada.

3.16.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et peamine pandeemia kahjuliku mõju käsitlemise meetmepakett koostati 2020. aasta esimesel poolel ehk vahetult enne pandeemia kõige karmimate mõjude avaldumist enamikus liikmesriikides. Seetõttu võiks kaaluda vastuvõetud meetmete asjakohasuse ja piisavuse hindamist. Kavandamisel on prognoosimise juures oluline roll – see võimaldab jätkuvalt reageerida uuele reaalsusele pandeemiaolukorras, mis ei ole kaugeltki lõppenud, muutes vajalikuks pideva kavandamise.

4.   Erimärkused

4.1.

Komitee kiidab heaks komisjoni esitatud seitse juhtalgatust, mis on suunisteks taaste- ja vastupidavusrahastu praktilisel elluviimisel liikmesriikides. On hädavajalik, et need algatused oleksid kooskõlas probleemide ja prioriteetidega, mis on määratletud COVID-19 järgseks taastumiseks nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta.

4.2.

Komitee tunnustab Euroopa Investeerimispanga üleeuroopalise tagatisfondi väga toetavat rolli euroala ja kogu ELi ettevõtlussektori kaitsmisel ja elavdamisel.

4.3.

Majanduse taastamisega seoses teeb komitee ettepaneku keskenduda majanduskasvule ja sotsiaalsele õiglusele, mille tulemuseks on suurem sissetulek ja SKP. Kestlik eelarvepoliitika, mille eesmärk on vähendada tulevaste põlvkondade koormust ja piirata kõrgemate intressimäärade või väiksema tootmismahuga seotud riske, nõuab suuremat majandustegevuse kasvu, mida saaks võimaldada a) avaliku sektori investeeringute suurendamisega ja b) reformidega, mis toetavad üleminekut rohe- ja digimajandusele.

4.4.

Komitee tunnistab ja hindab asjaolu, et eelmisest kriisist saadi mõningaid tähtsaid õppetunde, mida kasutati makromajandusliku stabiilsuse toetamiseks. Komitee on kindlal veendumusel, et pandeemiast saadud õppetunnid peaksid seetõttu kajastuma jätkuvates reformipüüdlustes, mille eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust avaliku halduse, VKEde ja kogu ettevõtlussektori digiülemineku, e-identimise ning tõhusamate õigussüsteemide kaudu.

---

(1)  Euroopa Keskpanga määratlus sarja „ECB Occasional Paper Series“ väljaandes „Structural Policies in the Euro-area“, juuni 2018: struktuuriline majanduspoliitika = töö-, toote- ja finantsturgude jaoks võetud majanduspoliitilised meetmed, mille eesmärk on parandada institutsioonilist ja regulatiivset raamistikku, et tugevdada pikaajalise majanduskasvu tingimusi ja tagada soovitav jaotusmõju.

(2)  Discussion paper, Elva Bova (2021), Green Budgeting Practices in the EU: A First Review.

(3)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(4)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227 ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine kestlikuks taastumiseks ja õiglaseks üleminekuks“ (ECO/553), vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 10.