Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas““

(COM(2021) 252 final)

(2022/C 105/11)

Raportöör:

Neža REPANŠEK

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 1.7.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	30.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	231/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ELi pühendumuse olla eeskujuks ja säilitada rahvusvahelises teadusuuringute ja innovatsiooni alases koostöös avatus, edendades samal ajal võrdseid võimalusi ja põhiväärtustel põhinevat vastastikkust.

1.2.

Komitee tunnustab teadusuuringute vabaduse Bonni deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa teadusruumi käsitleval ministrite konverentsil 20. oktoobril 2020 Bonnis, sest see kujutab endast eeltingimust dünaamilise teadus- ja innovatsioonimaastiku jaoks, mille eesmärk on teadmiste edendamine ja ühiskonna hüvang. Komitee pooldab seda, et need põhimõtted võetaks tulevikus vastu ka rahvusvahelisel tasandil.

1.3.

Komitee peab vajalikuks kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid paremini ELi institutsioonide ja liikmesriikide erakorralise poliitika ja eriprogrammide arendamise toetamisse (tööalane liikuvus, teadlaste ligimeelitamine ja paigalejäämine, rakendusuuringute ja innovatsiooni tulemused ELi VKEde ettevõtluskultuuri jaoks), sest need toovad ELile lisaväärtust, mis omakorda võib järgmistel aastakümnetel anda panuse ambitsioonikasse Euroopa teadusruumi (1). See peaks eelkõige hõlmama asjaolu, et arvestatakse pandeemiast saadud õppetunde ja kliimamuutuste mõju ühiskonnale ja majandusele, ning samuti vajadust tagada ulatuslik teadmus- ja tehnoloogiasiire teadustegevuse digipöördel. Pandeemia on toonud esile koostöö tervisevaldkonnas, kus tuleb keskenduda tervishoiu kättesaadavaks tegemisele, tervise õigeaegse parandamise ja tugevdamise nimel töötamisele, ning samuti tervishoiutöötajate vahelisele koostööle, mille tulemusena on võimalik leida lahendusi isegi kõige keerukamatele terviseprobleemidele.

1.4.

Komitee soovib rõhutada ELi juhtiva rolli tugevdamise olulisust teadusuuringute ja innovatsiooni alaste mitmepoolsete partnerluste toetamisel, et leida uusi lahendusi keskkonnateemalistele, digitaalsetele, sotsiaalsetele, tervishoiu- ja innovatsioonialastele probleemidele, võttes arvesse COVID-19 pandeemia praegust mõju Euroopa tervishoiusüsteemidele, ühiskonnale, äriringkondadele ja laiemale ülemaailmsele majandusele.

1.5.

Aitamaks konkreetselt kaasa eesmärgile tugevdada ELi positsiooni maailmas, palub komitee kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid asjakohaselt ELi ja riiklikul tasandil Euroopa Komisjoni tegevusse meetmete jälgimisel, nagu on sätestatud komisjoni teatises. Seoses Euroopa teadusruumi kavandatud üleminekufoorumiga soovitab komitee hõlbustada ELi ja riiklike institutsioonide ühismeetmeid kodanikuühiskonna teadmiste võrgustiku esialgse aruande kaudu, mida võiks esitleda ja arutada 2022. aastal toimuval rahvusvahelisel konverentsil.

2.   Üldised märkused

2.1.

Teadusuuringute ja innovatsiooni alane globaalne lähenemisviis esitab komisjoni vaatenurga Euroopa strateegiale teadusuuringute ja innovatsiooni alase rahvusvahelise koostöö kohta. Strateegia eesmärk on tugevdada ka partnerlusi, et leida uusi lahendusi keskkonnateemalistele, digitaalsetele, sotsiaalsetele, tervishoiu- ja innovatsioonialastele probleemidele.

2.2.

Uus strateegia põhineb kahel põhieesmärgil. Esiteks on selle eesmärk luua teadusuuringute ja innovatsioonikeskkond, mis põhineb eeskirjadel ja väärtustel ning on ka avatud, et aidata teadlastel ja novaatoritel üle maailma teha koostööd mitmepoolsetes partnerlustes ning leida lahendusi ülemaailmsetele probleemidele. Teine eesmärk on tagada teadusuuringute ja innovatsiooni alase rahvusvahelise koostöö puhul vastastikkus ja võrdsed võimalused.

2.3.

Uut globaalset lähenemisviisi tuleks rakendada järgmiselt: — kohandada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni alast kahepoolset koostööd, et viia see kooskõlla Euroopa huvide ja väärtustega ning suurendada ELi avatud strateegilist autonoomiat; — mobiliseerida teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni, et kiirendada kestlikku ja kaasavat arengut ning üleminekut vastupanuvõimelisele teadmuspõhisele ühiskonnale ja majandusele madala ja keskmise sissetulekuga riikides, ning — käivitada algatusi, mis põhinevad Euroopa tiimi lähenemisviisil, millega ühendatakse ELi, finantseerimisasutuste ja liikmesriikide meetmed, et saavutada nende maksimaalne tõhusus ja mõju.

2.4.

Teatis näitab samuti suunda ELi uue tsiviilotstarbeliste teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“ rahvusvahelise mõõtme rakendamisel ning selle koostoimel teiste ELi programmidega, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“.

3.   Pühendumine rahvusvahelisele avatusele ja põhiväärtustele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas

3.1.

Juhtpositsiooni säilitamiseks peab ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm jääma maailmale avatuks. See tähendab, et kogu maailma teadlased, olenemata nende asu- või elukohast, peaksid saama osaleda ELi programmides nagu „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“. Lisaks tuleks kõikides rahvusvahelistes partnerlustes jätkuvalt edendada ja rakendada teadusuuringutes väärtuste austamist ja ühist mõistmist.

3.2.

Jätkuks Euroopa käitumisjuhendile teadusuuringute usaldusväärsuse kohta (2) rõhutatakse komitee arvamuses „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (3) vajadust lisada teadusuuringute eetilisusse ja usaldusväärsusse teadusliku ja eetilise terviklikkuse põhimõte, et vältida inimeste tervise, raha ja teaduslike ebaõnnestumistega seotud kahjusid. Teatises rõhutatakse ELi rolli ühiste põhiväärtuste kaitsmisel eetiliste probleemide lahendamisel ja inimkeskse uuendusliku tehnoloogia tagamisel.

3.3.

Akadeemilist vabadust, institutsioonilist autonoomiat, teadusuuringute eetilisuse ja usaldusväärsuse aspekte, empiirilisi aluseid, soolist võrdõiguslikkust, mitmekesisust ja kaasatust tuleks süvalaiendada ning integreerida need rahvusvahelisse teaduskoostöösse. Komitee nõustub kindlalt soolise tasakaalu ja võrdõiguslikkuse, noorte mõjuvõimu suurendamise ja osalemise, kaasatuse ja mitmekesisuse tähtsusega ülemaailmsetes teadusuuringutes ja innovatsioonis. Kõigil tasanditel tuleks edendada kaasavat ja toetavat teadusuuringute töökeskkonda ilma poliitilise sekkumiseta ning koos teadustöö tegemise võimalustega. Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse töötada välja ja edendada suuniseid ELi teadusorganisatsioonidele ja kõrgharidusasutustele suunatud välissekkumisega tegelemiseks.

3.4.

ELi ülemaailmne eesmärk on muuta andmekogumid avatud andmete ja avatud teaduse kontseptsiooni raames leitavaks, juurdepääsetavaks, koostalitlusvõimeliseks ja taaskasutatavaks (FAIR).

3.5.

Oluline on pakkuda riiklikul tasandil põhirahastust, tagades teadus- ja arendustegevusse piisaval tasemel investeeringud, mille abil on võimalik saavutada sektoris ettenähtud eesmärgid.

3.6.

Teadusdiplomaatia aitaks ELil levitada nn pehmet jõudu ning edendada tõhusamalt oma majanduslikke huve ja väärtusi, samuti vastata partnerriikide nõudlusele ja huvidele ning toetuda ELi tugevatele külgedele teadus- ja innovatsioonijõuna. Komitee on veendunud, et konstruktiivne sotsiaal- ja kodanikudialoog kõigil tasanditel aitaks kaasa teadusdiplomaatia edukusele meie kogukondades.

4.   Uus tasakaal – võrdsete võimaluste ja vastastikkuse suunas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas

4.1.

EL aitab oma poliitiliste strateegiate ja programmide kaudu olulisel määral kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelistumisele. Liit on suuteline kaasama ka tootmissüsteemid ja ta mobiliseerib teadust, noori teadlasi, interdistsiplinaarseid võrgustikke, tehnoloogiat ja innovatsiooni, et ühelt poolt kiirendada kestlikku ja kaasavat arengut ning teiselt poolt üleminekut vastupanuvõimelisele teadmuspõhisele ühiskonnale ja majandusele madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Komitee rõhutab teadusesse tehtavate era- ja eelkõige avalike investeeringute olulisust, et pidada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas sammu teiste ülemaailmsete suurjõududega ning samal ajal kaitsta inimõigusi ja põhiväärtusi.

4.2.

Teiste suurte teadusjõudude teadusele tehtavate kulutuste osatähtsus sisemajanduse koguproduktist on praegu suurem kui ELil. Geopoliitilised pinged kasvavad ning inimõigused ja põhiväärtused, nagu akadeemiline vabadus, on ohus. Akadeemiline vabadus on ELis üks kõrghariduse tugisambaid ja seda peaks kolmandate riikide puhul kaitsma. Hiljutiste ürituste valguses tervitab ja toetab komitee Euroopa teadlaste üleskutset (4) võtta koheselt meetmeid, et leida kiiresti täiendavaid seaduslikke lahendusi ohtu sattunud teadlaste jaoks, sh Afganistani teadlaste, üliõpilaste, kodanikuühiskonna osalejate, eelkõige naiste ning etniliste ja usuliste vähemuste hulka kuuluvate isikute jaoks.

5.   Ülemaailmsete probleemide ühine lahendamine

5.1.

Komitee toetab täielikult selget keskendumist kaksiküleminekule, st digipöördele ja rohelisele kokkuleppele ning tervise- ja COVID-19 pandeemia järgsele pikaajalisele taastamispoliitikale. Euroopal on vaja teha piiriülest koostööd seninägematus ulatuses, et õppida teiste partneritega ühiselt välja töötama uuenduslikke lahendusi, saavutada õiglane rohe- ja digiüleminek kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ning edendada Euroopa vastupanuvõimet, jõukust ja konkurentsivõimet, soosides eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ning toetada majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. Kaasav majanduse taastamine, mille käigus ei jäeta ühtegi eurooplast kõrvale, toetab üleminekut vastupanuvõimelisemale Euroopa majandusele, kuid see on ka väga tähtis liikumisel kestliku Euroopa majanduse suunas, luues samas töötajatele uusi võimalusi. Nendes protsessides võib olulist rolli mängida ka sotsiaalne innovatsioon.

5.2.

Vastastikune avatus, ideede vaba vahetamine ja lahenduste ühine loomine on olulised alusteadmiste otsimisel ja arendamisel. Need on elujõulise innovatsiooni ökosüsteemi põhikomponendid, sest ELi tegevust iseloomustavat avatud koostööd tehakse muutunud globaalses keskkonnas.

5.3.

Maailma teadlaste ja novaatorite mobiliseerimine on kodanike ja tulevaste põlvkondade heaolu jaoks otsustava tähtsusega. Nagu ilmnes hiljutisest ülemaailmsest pandeemiast, aitab rahvusvahelise koostöö tugevdamine sellistes küsimustes nagu ülemaailmne tervis saavutada murrangulisi innovatsioone. EL peaks toetama oma avatud strateegilise autonoomia eesmärke, kohandades samal ajal teatavates valdkondades kahepoolset koostööd ELi mittekuuluvate riikidega (5).

5.4.

Vastuseks praegustele ülemaailmsetele suundumustele peaks EL eeskuju näitama, edendades reeglitel põhinevat mitmepoolsust. Mitmepoolset korda tuleb taaselustada, et see vastaks eesmärgile, tuleks toime ülemaailmsete probleemidega ja vastaks kodanike kasvavatele nõudmistele läbipaistvuse, kvaliteedi ja kaasatuse järele. EL peaks samuti edendama peamiste mitmepoolsete rahvusvaheliste institutsioonide igakülgset kaasajastamist, järgides ühist tegevuskava vastastikuseks avatuseks teadusuuringute ja innovatsiooni alases koostöös, et hõlbustada ülemaailmset reageerimist globaalsetele probleemidele ning vahetada parimaid tavasid.

5.5.

EL peaks täitma üleilmsete kestlike standardite kehtestajana juhtrolli ja seda tuleks muu hulgas edasi viia ning võtta suurem roll normide kehtestamisele eelnevate ja standardimisalaste VKEsid soosivate teadusuuringute valdkonnas tehtavas rahvusvahelises koostöös. Komitee rõhutab ka VKEde toetusmeetmete tähtsust intellektuaalomandi õiguste kaitse kõigis valdkondades.

5.6.

Komitee toetab täielikult intellektuaalomandi tegevuskava (6) kui väga head ja terviklikku lähenemisviisi ELi intellektuaalomandi süsteemi ajakohastamiseks. Ühtse patendisüsteemi käivitamine peab olema põhiprioriteet ja see suurendab märkimisväärselt ELi ettevõtete konkurentsivõimet.

5.7.

Üha enam tuleb ette, et mõni riik püüab saavutada tehnoloogilist juhtpositsiooni diskrimineerivate meetmete abil ning kasutab teadusuuringuid ja innovatsiooni sageli üleilmse mõju ja sotsiaalse kontrolli saavutamise vahendina. ELi jõukust ja majanduslikku konkurentsivõimet tuleb suurendada, samuti tuleb tugevdada tema võimet iseseisvalt hankida ja pakkuda oma kodanikele olulisi ohutuid ning turvalisi tehnoloogiaid ja teenuseid. EL peaks juhtima uute ülemaailmsete normide, rahvusvaheliste standardite ja koostööraamistike väljatöötamist sellistes valdkondades nagu digivaldkond, sealhulgas tehisintellekt, ja muud uued tehnoloogiad. ELi demokraatlikud ja regulatiivsed tugevused on väärtused, mis aitavad luua parema maailma, samal ajal kui liidu usaldusväärsus rahuvalvajana ning tema julgeoleku- ja kaitsestruktuurid aitavad toetada mitmepoolseid jõupingutusi, et säilitada, edendada ja tugevdada rahu.

5.8.

Komitee on olnud tehisintellekti teemalise arutelu esirinnas alates oma esimesest selleteemalisest arvamusest 2017. aastal (7) ning viimase paari aasta jooksul on ta avaldanud mitu selleainelist arvamust (8). Komitee on seisnud tehisintellekti küsimuses inimjuhitavuse põhimõttest lähtuva käsitluse eest, kus inimesed jäävad nii tehnilises mõttes tehisintellekti kontrollima kui ka säilitavad võime otsustada, kas, millal ja kuidas seda meie ühiskonnas laiemalt kasutada. Lisaks peab tähelepanu juhtima muu hulgas järgmisele: tehisintellekti mõju töökohtadele, õige tasakaalu leidmine reguleerimise, isereguleerimise ja eetiliste suuniste andmise vahel ning tehisintellekti mõju tarbijatele. Komitee töötab praegu välja oma ametlikku arvamust Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta koostada tehisintellekti käsitlev õigusakt (9).

5.9.

ELi võimekuse olla ülemaailmne osaleja tagab ka ELi välistegevuse ja iga liikmesriigi sisepoliitika omavaheline kooskõla. ELi ühtne ja sidus seisukoht on hädavajalik selleks, et stabiliseerida meie partnerlusi ja liite kolmandate riikidega, toetada mitmepoolseid ja piirkondlikke organisatsioone ning pidada läbirääkimisi huvipõhisema lähenemisviisi nimel ülemaailmsetele avalikele hüvedele.

---

(1)  Eesistujariigi märkus nõukogule: „Euroopa teadusruumi uuendamine – kuidas valmistuda järgmiseks aastakümneks kohandatud ambitsioonika Euroopa teadusruumi kasutuselevõtmiseks?“ ja „Uus Euroopa teadusruum: nõukogu võttis vastu järeldused“ – pressiteade, 1. detsember 2020.

(2)  The European Code of Conduct for Research Integrity, www.allea.org (vaadatud 6. juunil 2021).

(3)  Euroopa Majajandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (ELT C 220, 9.6.2021, lk 79).

(4)  https://www.scholarsatrisk.org/2021/08/urgent-appeal-to-european-governments-and-eu-institutions-take-action-for-afghanistans-scholars-researchers-and-civil-society-actors/.

(5)  Integreerimiskoostöö EFTA riikide, Lääne-Balkani riikide, Türgi, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide ja Ühendkuningriigiga, ELi partnerluste süvendamine Aafrika, Ladina-Ameerika ning teiste piirkondadega jne.

(6)  Komitee arvamus teemal „Intellektuaalomandi tegevuskava“ (ELT C 286, 16.7.2021, lk 59).

(7)  ELT C 288, 31.8. 2017, lk 1.

(8)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 1; ELT C 440, 6.12.2018, lk 51; ELT C 240, 16.7.2019, lk 51; ELT C 47, 11.2.2020, lk 64; ELT C 364, 28.10.2020, lk 87.

(9)  INT/940 – „Tehisintellekti määrus“ (vastu võetud, kuid ELTs veel avaldamata).