Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames“

(COM(2021) 87 final – 2021/0048 (NLE))

(2021/C 341/04)

Pearaportöör:

Anastasis YIAPANIS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 6.5.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Juhatuse otsus	23.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	9.6.2021
Täiskogu istungjärk nr	561
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	160/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et ühisettevõtete tegevuse lõpptulemused on Euroopa majanduse tuleviku jaoks äärmiselt olulised. Nüüd on õige aeg mobiliseerida kõik võimalikud ressursid ja muuta meie majandust, edendades läbimurdelisi tehnoloogiaid ja jätkusuutlikke majandusmudeleid.

1.2.

Koostoimes ja koostöös teiste Euroopa partnerlustega tuleks keskenduda strateegilistele ja mõjust lähtuvatele tulemustele. Liidu eri rahastamisprogrammide ja poliitikameetmete koostoime ning koostoime liikmesriikide tasandil pakutava ELi ja riikliku rahastamisega, on teadus- ja innovatsiooniprojektide suurima võimaliku mõju tagamiseks väga olulised.

1.3.

Kas ja kuidas Euroopa partnerlused on avatud võimalikult paljudele sidusrühmadele, pole eriti selge. Komitee leiab, et kõigi ühisettevõtete tegevus peaks juhinduma avatud osalemise ja läbipaistvuse põhimõtetest.

1.4.

Ühisettevõtete edu jaoks on ülimalt oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone nii eksperditeadmiste pakkujate kui ka teabevahetuskanalitena. Komitee kutsub üles pidama alalist kodanikuühiskonna dialoogi olemasolevates ühisettevõtte nõuanderühmades ning kaasama asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone ühisettevõtete sidusrühmade rühmadesse.

1.5.

Eri ühisettevõtete erinevad eeskirjad tekitavad ebaselgust ja komitee kutsub üles rakendama võimalikult ühtset lähenemisviisi, võttes samas arvesse iga ühisettevõtte eripära.

1.6.

Komitee on mures piiratud arvu organisatsioonide pärast, keda on erasektori osalejatena kutsutudlooma mitmeid ettevõtteid. Samuti kutsub komitee üles tagama assotsieerunud liikmete valimisel avatuse ja läbipaistvuse. Ühisettevõtted peaksid püüdma ligi meelitada võimalikult paljude liikmesriikide liikmeskonda. Liikmeks saamise kasu on avatud projektikonkursside rahastamispõhimõtet arvestades väga piiratud. Seega tuleks suurendada erasektori kohtade arvu juhatuses, nagu näiteks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttes.

1.7.

Artikli 26 lõike 4 punkti b tuleks muuta järgmiselt: „liikmete ja panustavate partnerite rahaline osalus ühisettevõtte tegevuskulude katteks“. Osalevate partnerite roll on meetmetes osalemisel, juhtimisse kaasamisel, rahalise toetuse saamisel jne ebaselge.

1.8.

On vaja tagada nii palju kui võimalik ELi rahastamise võimendav mõju ja edendada erasektori toetust, mis kajastab rahastajate suutlikkust. Komitee hindab ettepanekut, et VKEde iga-aastased kulud peaksid olema märkimisväärselt väiksemad, ning pooldab osa ühisettevõtete eelarvest eraldamist VKEde tegevusele.

1.9.

Komitee nõuab täpset selgitust iga ühisettevõtte tööprogrammi koostamise menetluse kohta ja selle lisamist määruse I osasse. Lõplikud uurimistulemused tuleks teha kõigile ELi sidusrühmadele kättesaadavaks.

1.10.

Komitee hindab kõrgelt ettepanekut kaotada partnerite kohustus anda aru rahastamiskõlbmatute kulude kohta ja kavatsust vältida kahekordset auditeerimist.

1.11.

Tuleb kaitsta ELi enda huve ning tugevdada Euroopa teadusruumi ja Euroopa innovatsioonisuutlikkust. Komitee juhib selgelt tähelepanu sellele, et ühisettevõtete teadusuuringute tulemusi tuleks ELis tööstuslikult hästi ära kasutada, kasutades Euroopa tehnoloogiat.

1.12.

Euroopa innovatsioon ja patendid peaksid olema hästi kaitstud kuritahtlike kavatsuste ja majandusliku spionaaži eest. Ühtse toimega Euroopa patendi rakendamine on kohustuslik ning intellektuaalomand ja patendid on põhiküsimus, kuid neid ei ole komisjoni seadusandlikus ettepanekus mainitud.

1.13.

Komitee tervitab VKEde kaasamise, geograafilise koosseisu ja kaasrahastamise määraga seotud seirekohustusi. Samuti tuleks kasutusele võtta kvalitatiivsed näitajad, nagu innovatsiooni liik, eelised kodanikuühiskonna jaoks ja loodud uute töökohtade arv.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa majanduse taastamise strateegia on väga selge, keskendudes kahekordsele üleminekule: rohepööre ja digipööre, ning strateegilise sõltuvuse käsitlemine. Sellega seoses on ühisettevõtetel väga oluline roll Euroopa eri majandussektorite eksperditeadmiste koondamisel, konkurentsivõime edendamisel, oskuste parandamisel ja tööstusbaasi tugevdamisel.

2.2.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku luua programmi „Euroopa horisont“ II samba raames üheksa ühisettevõtet – „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“: bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte, keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte, saastevaba vesiniku ühisettevõte, Euroopa raudtee ühisettevõte, ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte, uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõte, peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem ning nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte.

2.3.

Kõigi ühisettevõtete tegevuskavad peaksid tuginema Euroopa rohelisele kokkuleppele (1), Euroopa digitaalsele strateegiale (2), ÜRO kestliku arengu eesmärkidele (3) ja kajastama eesmärke, mis on sätestatud dokumendis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (4). Need peaksid hõlmama ELi sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, VKEsid, avaliku sektori asutusi ja muid huvitatud sidusrühmi. Siiani ei ole see nii olnud.

2.4.

Ühisettevõtete peamine eesmärk on soodustada teadusuuringuid ja innovatsiooni kogu liidus, kiirendades samal ajal majanduslikku, sotsiaalset, digitaalset ja ökoloogilist üleminekut. On väga selge, et ühisettevõtetel on suutlikkus arendada tugevaid avaliku ja erasektori partnerlusi, mis on võimelised tugevdama ELi juhtpositsiooni, edendama konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning koguma teadmisi, eksperditeadmisi ja teaduse tippsaavutusi kogu liidust ja kolmandatest riikidest. Teadmiste jagamine piirkondade vahel ning kodanike ja ettevõtjate vahel on äärmiselt oluline.

2.5.

Teadusuuringud ja innovatsioon on äärmiselt olulised ka Euroopa jätkusuutliku pandeemiajärgse taastumise jaoks, tagades majanduse konkurentsivõime, töökohtade loomise, jätkusuutliku majanduskasvu ja aidates kaasa selle autonoomiale. Ainult suurte investeeringutega teadusuuringutesse ja innovatsiooni saab EL ülemaailmsel areenil olla juhtpositsioonil. Nüüd on õige aeg mobiliseerida kõik võimalikud ressursid ja muuta meie majandust, edendades läbimurdelisi tehnoloogiaid ja jätkusuutlikke majandusmudeleid.

2.6.

Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute osas on EL teistest maailma piirkondadest, eelkõige USAst ja Aasiast, maha jäänud. Sama kehtib suutlikkuse ja kiiruse kohta, millega teadus- ja arendustegevuse tulemused rakendatakse ellu uuenduslike toodete ja teenustena. See pole pikas perspektiivis vastuvõetav ja Euroopast saab selles valdkonnas liider ainult siis, kui ta programmiga „Horisont 2020“ saavutatud edu edaspidi ära kasutab. Komitee on juba hoiatanud, et „Euroopas välja töötatud tehnoloogiaid turustatakse liiga sageli mujal maalimas. EL ei ole suutnud tehnikagigante luua. Liiga vähestest noortest uuenduslikest tippettevõtjatest saavad suured ulatuslikul teadus- ja arendustegevusel põhinevad firmad“ (5).

3.   Üldised märkused

3.1.

Ühisettevõtted mobiliseerivad Euroopa, riiklikke ja eravahendeid eesmärgiga tuua kokku kõige olulisemad sidusrühmad Euroopa teaduskeskkonnast, sealhulgas assotsieerunud riikidest. Komitee leiab, et ühisettevõtete tegevuse lõpptulemused on Euroopa majanduse tuleviku jaoks äärmiselt olulised.

3.2.

Iga ühisettevõtte tegevust peaksid iseloomustama täielik läbipaistvus ja ambitsioonikas eesmärgipõhine tegevus. Koostoime ja koostöö teiste Euroopa partnerlustega, eelkõige programmi „Horisont 2020“ ligikaudu 120 partnerlusalgatusega, peaks keskenduma strateegilistele ja mõjust lähtuvatele tulemustele. Lõpetuseks, „ühitatavate eeskirjade loodud sünergia liidu mitmesuguste rahastamisprogrammide ja liidu poliitika vahel, ennekõike struktuurifondide vahel, on keskse tähtsusega kõnealuste projektide suurima mõju tagamisel“ (6).

3.3.

Komitee hindab komisjoni kavatsust avada Euroopa partnerlused võimalikult paljudele sidusrühmadele, kuid pole eriti selge, kas ja kuidas seda tegelikult tehakse. Erasektori asutajaliikmeid on üsna piiratud hulgal, samas kui assotsieerunud liikmed valib välja piiratud juhatus. Samuti ei ole selge, kuidas motiveerida panustavaid partnereid ühisettevõtetega ühinema. Lõpetuseks leiab komitee, et kõigi ühisettevõtete tegevuses tuleks juhinduda avatud osalemise ja läbipaistvuse põhimõtetest.

3.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et määruse II osas nähakse ühisettevõtete jaoks ette mõnikord erinevad lähenemisviisid ja korralduslikud sätted. On vaja tagada nii palju kui võimalik ELi rahastamise võimendav mõju ja edendada erasektori toetust, mis kajastab rahastajate suutlikkust.

3.5.

Geograafiliselt tasakaalustatud esindatuse osas on selline korralduslik säte kehtestatud ainult Euroopa raudtee ühisettevõtes. Kuigi ühisettevõtete koostöö on äärmiselt oluline, mainitakse seda ainult seoses keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemiga.

3.6.

Komitee märgib ka, et saastevaba vesiniku, ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP 3, nutivõrkude ja -teenuste ning peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtete puhul ei mainita assotsieerunud liikmete valikut. Lisaks peab mõnel juhul need heaks kiitma komisjon, samas kui teistel juhtudel valib need lihtsalt juhatus. Komitee leiab, et ühtsed eeskirjad tooksid rohkem selgust.

3.7.

Komitee on mures piiratud arvu organisatsioonide pärast, keda kutsutakse üles looma eraettevõtteid mitme ettevõtte jaoks. Ühisettevõtete laialdane kättesaadavus ja juurdepääs neile on äärmiselt oluline. Komitee nõuab põhjalikku analüüsi, mis keskenduks kõigi ühisettevõtete kavandatud asutajaliikmete arvu suurendamisele ning assotsieerunud liikmete valimise avatusele ja läbipaistvusele. Lisaks peaksid ühisettevõtted riikliku ja piirkondliku poliitika sidususe tagamiseks püüdma liikmeteks ligi meelitada võimalikult paljusid liikmesriike. Liikmeks saamise kasu on avatud projektikonkursside rahastamispõhimõtet arvestades väga piiratud. Seetõttu leiab komitee, et tuleks suurendada erasektori kohtade arvu juhatuses, nagu näiteks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte puhul.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Liikmesriikidel on erinevad struktuurilise innovatsiooni ökosüsteemid, samas kui edukad teadusuuringud ja innovatsioon ei edene igal pool ühtemoodi. Komitee kutsub üles kõiki liikmesriike investeerima, samuti kutsub üles kaasama kõiki liikmesriike, eriti neid, kes on vähem arenenud. Ühisettevõtete tegevus tuleb viia kooskõlla muude ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidega, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastusega (7). Liikmesriikidel tuleks soovitada luua struktureeritud seosed oma riiklike taastekavade ja ühisettevõtete strateegiliste uurimis- ja innovatsioonikavade vahel ning luua koostoime, sealhulgas riikliku tasandi rahastamisprogrammidega.

4.2.

Komitee hindab kõrgelt peaaegu 10 miljardi euro suurust eelarvelist panust ELi eelarvest. Komisjon leiab, et seda panust võiks mõnes olulises sektoris suurendada, et kaasata erasektorist ja liikmesriikide eelarvetest olulisi lisaressursse. 2020. aasta detsembris sõlmitud mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepe, mis käsitleb 5 miljardi euro eraldamist taasterahastult „NextGenerationEU“ programmile „Euroopa horisont“, peaks täiendama ühisettevõtete rahastamist, hõlmates COVID-19 pandeemiast kõige enam mõjutatud sektoreid ja strateegilise sõltuvusega tegelevaid valdkondi. Artikli 26 lõike 4 punkti b tuleks siiski muuta järgmiselt: „liikmete ja panustavate partnerite rahaline osalus ühisettevõtte tegevuskuludes“.

4.3.

Komitee soovib suuremat selgust, läbipaistvust ja kulude-tulude analüüsi seoses ettepanekuga luua kõigi ühisettevõtete jaoks ühised tugiteenused, et hinnata, kas on tagatud tõeline lisaväärtus ja tõhususe suurenemine. Samuti eeldab komitee, et ühise tugiteenuse haldamine on kodanike ja ettevõtjate jaoks täiesti läbipaistev ning et kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, sealhulgas plokiahelat, suurandmete analüüsi jne.

4.4.

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on ühisettevõtete edu jaoks ülimalt oluline. Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleks põhjalikult kaasata nii eksperditeadmiste pakkujatena kui ka teabevahetuskanalitena, et edusammud ja lõpptulemused jõuaksid kogu Euroopa ärikogukonnani – nii töötajate, tarbijate kui kodanikeni. Komitee nõuab alalist kodanikuühiskonna dialoogi olemasolevates ühisettevõtte nõuanderühmades ning asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist sidusrühmade rühmadesse.

4.5.

Komitee on seisukohal, et ühisettevõtete korralduses peaks olema mitmeid erinevusi, kuna need hõlmavad eri sektorite eripärasid. Siiski tuleks kõigi huvitatud sidusrühmade avatud osalemise ja VKEde juurdepääsu põhimõtted kõigi ühisettevõtete puhul selgelt kindlaks määrata. Praegu see nii ei ole. Komitee on märkinud, et „hoolimata varasematest jõupingutustest raamprogrammide kaudu, peaksid VKEd olema rohkem kaasatud teadusuuringutel ja innovatsioonil põhinevatesse tegevustesse, ning programm „Euroopa horisont“ oleks parim võimalus nende „pardale“ saamiseks“ (8).

4.6.

VKEdel on ühised probleemid ja nad vajavad toetust, et laieneda ja jõuda rahvusvahelistele turgudele. Komitee hindab seda, et VKEde iga-aastased halduskulud peaksid olema oluliselt väiksemad kui suurtel ettevõtetel. Siiski ei ole selge, miks VKEde esindajad on kaasatud mõnede ühisettevõtete juhatustesse (nt bioressursipõhine ringmajandus, keskkonnahoidlik lennundus) ja mitte teistesse.

4.7.

Komitee leiab, et osa ühisettevõtete eelarvest tuleks eraldada VKEde tegevusele. Need eelarvevahendid tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast ühisettevõtete asutamist ning need peaksid olema selgelt nähtavad iga ühisettevõtte ametlikul veebisaidil.

4.8.

Komisjon peab tagama, et olemasolevad vahendid on avatud kõigile huvitatud osalejatele, kes vastavad kõigi ühisettevõtete konkursikutsetele, ning et projektide heakskiitmine oleks läbipaistev ja õiglane. Komitee hoiatab võimaluse eest, et mõnel organisatsioonil, keda toetavad ühisettevõtete asutajaliikmed, võib olla mõni eelisjuurdepääsu võimalus. See muudaks programmi suureks toetuskavaks, mis on komitee arvates täiesti vastuvõetamatu.

4.9.

Komitee nõuab täpset selgitust iga ühisettevõtte tööprogrammi koostamise menetluse kohta ja selle lisamist määruse I osasse. On selge, et olukorda, kus ühisettevõtted rahastavad teadusprogramme, mida ettevõtted oleksid nagunii ellu viinud, tuleks vältida. Lõpetuseks kutsub komitee üles tegema teadusuuringute lõpptulemused kõigile ELi sidusrühmadele kättesaadavaks.

4.10.

Lihtsustamise osas hindab komitee kõrgelt ettepanekut kaotada partnerite kohustus anda aru rahastamiskõlbmatute kulude kohta ja kavatsust vältida kahekordset auditeerimist. Samuti on komitee rahul sellega, et kaotatakse nõuetäiendavate tegevuskulude auditeerimiseks kas ühisettevõtte või mõni muu ELi asutuse poolt.

4.11.

Ühisettevõtete edu tagamiseks on oluline koondada võimalikult palju rahvusvahelisi sidusrühmi. Tuleb siiski kaitsta ELi enda huve ning tugevdada Euroopa teadusruumi ja Euroopa innovatsioonisuutlikkust. Komitee juhib selgelt tähelepanu sellele, et ühisettevõtete teadusuuringute tulemusi tuleks ELis rakendada tööstuslikult, kasutades Euroopa tehnoloogiat.

4.12.

Komitee on juba märkinud, et „EL ei saa jääda innovatsiooni valdkonnas liidriks ilma asjakohaste oskustega inimesteta ja ilma aruka intellektuaalse omandi poliitikata. Peame tagama, et Euroopa innovatsioon ja patendid oleksid hästi kaitstud kuritahtlike kavatsuste ja majandusspionaaži eest. Kindlasti tuleb kasutusele võtta ühtse toimega Euroopa patent“ (9). Näiteks 2019. aastal esitati Aasiast 65 % maailma patenditaotlustest. Euroopas on see näitaja 11,3 % (10)“. Intellektuaalomand ja patendid on olulised küsimused, mida komisjoni ettepanekus kahjuks ei mainita.

4.13.

Komitee hindab kõrgelt artiklit 171, mis on pühendatud ühisettevõtete tegevuse järelevalvele ja hindamisele. Komitee tervitab eelkõige VKEde kaasamise, geograafilise koosseisu ja kaasrahastamise määraga seotud seirekohustusi. Komitee teeb siiski ettepaneku asendada sõna „korrapäraselt“ sõnadega „igal aastal“ või „iga kahe aasta tagant“, et kõrvaldada ebaselgus. Samal põhjusel peaks komisjon selgitama, milline teenistus vastutab tegevuste järelevalve eest.

4.14.

Komitee jääb oma arvamuse juurde, et „Sotsiaal-majandusliku süsteemi arukust ei saa mõõta üksnes kvantitatiivsete näitajate põhjal, nagu kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile; kasutada tuleks ka kvalitatiivseid näitajaid, nagu esiletoodud innovatsiooni liik, eelised kodanikuühiskonna jaoks ja loodud töökohtade arv“ (11).

---

(1)  COM(2019) 640 final.

(2)  COM(2020) 67 final.

(3)  The United Nations Sustainable Development Goals.

(4)  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_1884

(5)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 108.

(6)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 33.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu. (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(8)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 33.

(9)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 108.

(10)  2020. aasta ülemaailmse intellektuaalomandi näitajad.

(11)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 73.