Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52021AE1368

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud)“ (COM(2021) 85 final – 2021/0045 (COD))

    EESC 2021/01368

    ELT C 374, 16.9.2021, p. 28–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    16.9.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 374/28

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud)“

    (COM(2021) 85 final – 2021/0045 (COD))

    (2021/C 374/06)

    Raportöör:

    Christophe LEFÈVRE

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Parlament, 24.3.2021

    Euroopa Liidu Nõukogu, 11.3.2021

    Õiguslik alus:

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    15.6.2021

    Vastuvõtmine täiskogus

    7.7.2021

    Täiskogu istungjärk nr

    562

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    204/0/1

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täheldab, et komisjoni ettepanek on samaaegselt integreeritud järgmistesse raamistikesse:

    —

    valgete alade kaotamise ja kiire ühenduvusega seotud taristu ning järgmise põlvkonna tehnoloogiate (5G) kasutuselevõtt;

    —

    eesmärk saavutada tarbijakaitse kõrge tase ning tagada mobiilsidevõrkude operaatorite konkurents;

    —

    Euroopa digiajastule vastavaks muutmine, et vältida ühtset turgu pärssivate takistuste taastumist.

    1.2.

    		 Komitee märgib, et ettepanek suurendab jaemüügituru läbipaistvust, pakkudes eelkõige lepingutingimustes teavet järgmise kohta:

    —

    ELis rändluse valdkonnas kasutatavate teenuste kvaliteet;

    —

    lisaväärtusteenustest teavitamine, st teave selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnase teabe edastamine uude riiki sisenemisel saadetud „tervitussõnumi“ kaudu;

    —

    mitmesugused rändluse ajal hädaabiteenustele juurdepääsu vahendid.

    See ettepanek tõstab üldisemalt tarbijakaitse taset.

    1.3.

    		 Kuigi uuringust ilmnes, et rändluses kasutatava kohtvõrgu kättesaadavus on halvenenud, on ettepaneku eesmärk tagada, et rändlusteenuseid („rändle nagu kodus“) osutataks samadel tingimustel kui nende teenuste riigisisese tarbimise kontekstis, piiramatu juurdepääsuga järgmise põlvkonna võrkudele ja rändluses saadaolevatele võrgutehnoloogiatele. Kui kohaliku taristu kvaliteet on puudulik, soovitab komitee suurendada investeeringuid sellesse taristusse, eelkõige seoses valgete alade katmise parandamisega, kuid kehtestada ka miinimumnõuded, mille operaatorid peavad järk-järgult täitma, et tarbijad saaksid neid teenuseid täiel määral kasutada.

    1.4.

    		 Heameelt tuleb väljendada ka selle üle, et langetati piirhindu (price caps), mida külastatavad võrgud saavad külalisoperaatoritelt küsida, kuid langetamise ulatus ei ole piisav, arvestades arvega sissenõutavate hindade ja külastatava võrgu rändluse tegelike kulude erinevust. Selle tulemusena tõusevad abonendi põhikulud tarbijatele ja virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid (mobile virtual network operator, MVNO), kes peavad rändlusteenuseid ostma suurtelt mobiilioperaatoritelt, kaotavad konkurentsivõimes. Eelkõige kasvab kiiresti andmeside tarbimine. Selleks et vältida negatiivset mõju virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatoritele ja väikestele mobiilsideoperaatoritele, tuleb hulgihinna ülempiire vähendada samal määral, kui tarbimine suureneb.

    1.5.

    		 Komitee peaks väljendama toetust ettepanekus esitatud eelistatud variandile „3. poliitikavariant – jätkusuutlik ja tõeline „rändle nagu kodus“ põhimõte“ (eelistatud variant) ja tagama piirhindade suurema languse, kui ettepanekus on märgitud.

    1.6.

    		 Kuigi kavandatav määrus parandab lisaväärtustariifide läbipaistvust, töötades lisaväärtusteenuste jaoks välja numeratsioonialad ning luues operaatoritele nende numeratsioonialade tarbeks juurdepääsetava ELi keskandmebaasi, soovitab komitee, et määrusega lisataks võimalus teenus õigus- või politseiasutuste hoiatusel katkestada, kui see luuakse pettuse teel (ping call), nähes nende teenuste operaatoritele ette õiguskaitsevahendid.

    1.7.

    		 Kuigi määruses viidatakse rändlusteenuse kirjeldamisel „mõistlikule kasutamisele“, peab komitee kahetsusväärseks, et selles ei täpsustata üldse piire ega käsitleta piiranguta tariifikavade õiglase kasutamise eeskirju ega rahvusvaheliste kõnede hinnakujundust, olenemata sellest, kas algne klient rändleb või mitte. Komitee soovitab mõiste „mõistlik kasutamine“ välja jätta selle ulatuse selgitamata jätmise tõttu, kuna operaatorid kasutavad seda argumenti praegu rändluspaketi kasutamise rangeks piiramiseks.

    1.8.

    		 Mis puudutab tarbija hoiatamist, et ta läheneb kas tarbija või operaatori kehtestatud ülemmäärale, soovitab komitee nõuda, et operaator teavitaks tarbijat uuesti iga kord, kui esimeseks hoiatuseks kehtestatud maht on jälle ära tarbitud, eriti sama kõneseansi või andmekasutuse ajal.

    1.9.

    		 Komitee tähelepanu on suunatud iseäranis olukordadele, kus mobiilseadmeid kasutatakse piiriülesel alal, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, ja soovitab järgmist:

    —

    taotleda Euroopa Liidu piirkondades tegutsevatelt operaatoritelt spetsiaalse ühenduse loomist, et tagada nendes riikides või naabruses asuval geograafilisel alal ELi „rändle nagu kodus“ põhimõttele tuginevad tariifid;

    —

    sõlmida ELi riikidega piirnevate riikidega rahvusvahelised lepingud, et laiendada ELi „rändle nagu kodus“ põhimõtet.

    1.10.

    		 Komitee märgib, et osa kõigist uuringutest ja konsultatsioonidest seoses Euroopa määruse läbivaatamisega tehti enne COVID-19 kriisi. See kriis tõi kaasa ulatuslikud piirangud Euroopa-sisesele reisimisele ning massilise kaugtöövahendite kasutamise või ülikoolikursuste teleedastamise, eriti programmi „Erasmus+“ üliõpilaste jaoks.

    1.11.

    		 Komitee toob esile asjaolu, et endiselt on palju piirkondi, kus ELis ei saa kliendiliini kaudu lairibaühendust kasutada, ning märgib, et ei suudeta pakkuda piisavat kiirust nõudluse rahuldamiseks, mille loovad palju andmeid tarbivad videokonverentsid, olenemata sellest, kas tegemist on rändlusega või mitte.

    1.12.

    		 Komitee soovitab oluliselt tugevdada nii territooriumi kiire kiudoptilise lairibaühendusega katmise strateegiat kui ka kas kliendiliini või mobiilsidevõrgu kaudu lairibaühenduse pakkumise suutlikkust.

    1.13.

    		 Komitee soovitab rakendada Euroopa määrust, seades pikas perspektiivis eesmärgiks selle, et Euroopa Liit moodustaks ühtsel turul ühise tariifiala, võimaldades kõnesid ja andmesidet kohalike tariifide alusel kõigile mobiiltelefoni- ja lauatelefoni kasutajatele, kes on Euroopas tellinud telefoniabonendi, ning sama kiirust ja juurdepääsu taristule, olenemata sellest, millisest riigis helistatakse või millises riigis kõne vastu võetakse.

    1.14.

    		 Komiteele teeb muret kavatsus muuta meetodit maksimaalsete hulgihindade läbivaatamiseks delegeeritud õigusakti vastuvõtmise teel ja ta soovitab teostada seoses rändluse arengu ühiskondlike aspektidega õigusaktide täieliku seadusandliku kontrolli.

    2.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

    2.1.

    		 Ettepaneku eesmärk on pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 531/2012 (1) kohaldamist, mis lõpeb 30. juunil 2022. Ettepanekus nähakse ette maksimaalsete hulgihindade kohandamine, et tagada riigisisese hinna eest jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste jätkusuutlikkus. Samuti võetakse kasutusele uued meetmed läbipaistvuse suurendamiseks ja sellise kogemuse kindlustamiseks, mis vastaks tegelikult põhimõttele „rändle nagu kodus“ nii teenuse kvaliteedi kui ka rändlusaegse hädaabiteenustele juurdepääsu osas. Kuna määrust (EL) nr 531/2012 on mitu korda muudetud, on ettepaneku eesmärk see selguse parandamiseks uuesti sõnastada ja asendada mitu selles sisalduvat muutmisakti.

    2.2.

    		 Peamiste kavandatud muudatuste eesmärk on see, et operaatorid saaksid võimaldada rändlust riigisiseste tingimuste kohaselt ja katta hulgimüügitasandi kulusid jätkusuutlikul viisil. Ettepanek on kehtestada kogu ELi hõlmavad maksimaalsed rändluse hulgihinnad tehtud kõnede, SMSide ja andmeside puhul madalamal tasemel kui 30. juunini 2022 kehtivad tasud.

    2.3.

    		 Lisaks maksimaalsete kohaldatavate hulgihindade langetamisele sisaldab ettepanek muudatusi, mille eesmärk on tagada lõppkasutajatele tõeline „rändle nagu kodus“ kogemus ning hõlbustada innovatsiooni ja juurdepääsu võrkudele, pakkudes samal ajal tarbijatele ja operaatoritele tulevikukindlat õigusraamistikku.

    2.4.

    		 Lühidalt aitab ettepanek kaasa Euroopa digiajastule vastavaks muutmisele ja eesmärgile kasutada võimalikult hästi ära digiüleminekut, et pakkuda inimestele paremaid ühenduvus- ja suhtlusvõimalusi ning hõlbustada kutse- ja äritegevust ühtsel turul. Selle eesmärk on tagada, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamisel kõrvaldatud ühtse turu tõkkeid ei taastata.

    3.   Õiguslik alus

    3.1.

    		 Ettepaneku õiguslik alus on artikkel 114, mis on seadusandliku tavamenetluse raamistik, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimise parandamine (ELi toimimise lepingu artikkel 26).

    4.   Üldised märkused

    4.1.

    		 Komitee kiidab selle Euroopa määruse eelnõu heaks ja peab vajalikuks, et ettepaneku peamine eesmärk oleks pakkuda tarbijatele välismaal samal tasemel teenust kui kodumaal ja samal tasemel tarbijakaitset. Operaatoritel peaks siiski olema võimalus pidada läbirääkimisi rändluse hulgiteenuse lepingute üle vastavalt oma ärivajadustele. Määrus ei tohiks piirata võimalust sõlmida hulgiturule juurdepääsu leping ainult nende operaatoritega, kellel on kõige arenenumad võrgud.

    4.2.

    		 Komitee täheldab, et komisjoni ettepanek on samaaegselt integreeritud järgmistesse raamistikesse:

    —

    valgete alade kaotamise ja kiire ühenduvusega seotud taristu ning järgmise põlvkonna tehnoloogiate (5G) kasutuselevõtt;

    —

    eesmärk saavutada tarbijakaitse kõrge tase ning tagada mobiilsidevõrkude operaatorite konkurents;

    —

    Euroopa digiajastule vastavaks muutmine, et vältida ühtset turgu pärssivate takistuste taastumist.

    4.3.

    		 Komitee märgib, et komisjon on alates 2018. aastast viinud ellu mõju-uuringuid, sealhulgas 2020. aastal korraldatud 12-nädala pikkune avalik konsultatsioon, milles käsitleti 1) jaemüügitasandil osutatavaid rändlusteenuseid (teenuse kvaliteedi, lisaväärtusteenuste ja hädaolukorra sidega seotud selgitused ja meetmed rändluse ajal); 2) hulgi-rändlusteenuste osutamist; 3) määrusest (EL) nr 531/2012 tulenevat halduskoormust ja võimalike lihtsustamismeetmete mõju.

    4.4.

    		 Komitee märgib, et ettepanek suurendab jaemüügituru läbipaistvust, pakkudes eelkõige lepingutingimustes teavet järgmise kohta:

    —

    ELis rändluse valdkonnas kasutatavate teenuste kvaliteet;

    —

    lisaväärtusteenustest teavitamine, st teave selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnase teabe edastamine uude riiki sisenemisel saadetud „tervitussõnumi“ kaudu;

    —

    iseäranis „tervitussõnumites“ esitatav teave mitmesuguste rändluse ajal hädaabiteenustele juurdepääsu vahendite kohta.

    4.5.

    		 Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) 2019. aasta uuringust ilmnes teenuste halvenenud kättesaadavus rändlusolukordades, samal ajal kui kogu territooriumil rakendatakse tehnilise täiustamise strateegiat. Ettepaneku eesmärk on tagada, et rändlusteenuseid osutataks samadel tingimustel ja sama kvaliteediga kui nende teenuste riigisisesel tarbimisel ning et mobiilsidevõrkude operaatorid saaksid pakkuda juurdepääsu iga põlvkonna võrkudele ja kõigile saadaolevatele võrgutehnoloogiatele.

    4.6.

    		 Seega on kavandatud meetmed vajalikud, et tagada tarbijate õiguspäraste ootuste täitmine ja rändlusmääruse esialgsete eesmärkide saavutamine. Kui kohaliku taristu kvaliteet on puudulik, soovitab komitee suurendada investeeringuid sellesse taristusse, eelkõige seoses valgete alade parema katmisega, kuid kehtestada ka miinimumnõuded, mille operaatorid peavad järk-järgult täitma, et tarbijad saaksid neid teenuseid täiel määral kasutada.

    4.7.

    		 Heameelt tuleb väljendada ka selle üle, et langetatakse piirhinda (price caps), mida külastatavad võrgud saavad külalisoperaatoritelt küsida, kuid langetamise ulatus ei ole piisav, arvestades arvega sissenõutavate hindade ja külastatava võrgu rändluse tegelike kulude erinevust. Selle tulemusena tõusevad abonendi põhikulud tarbijatele ja virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid, kes peavad rändlusteenuseid ostma suurtelt mobiilioperaatoritelt, kaotavad konkurentsivõimes.

    4.8.

    		 Komitee peaks väljendama oma toetust ettepanekus esitatud eelistatud variandile „3. poliitikavariant – jätkusuutlik ja tõeline „rändle nagu kodus“ põhimõte“ (eelistatud variant) ja tagama piirhindade suurema languse, kui ettepanekus on märgitud.

    4.9.

    		 Ettepanekuga suurendatakse hulgimüügi tasandil läbipaistvust seoses lisaväärtusteenuste numeratsioonialadega, luues operaatoritele juurdepääsetava lisaväärtusteenuste numeratsioonialade ELi keskandmebaasi.

    4.10.

    		 Komitee soovitab ettepanekus lisada võimalus teenus õigus- või politseiasutuste hoiatusel katkestada, kui see luuakse pettuse teel (ping call), nähes nende teenuste operaatoritele ette õiguskaitsevahendid.

    4.11.

    		 Ettepanekuga tagatakse rändlusklientidele vaba juurdepääs hädaabiteenustele, võttes hulgituru tasandil erimeetmeid, sealhulgas tasuta helistamine ja asukohatuvastus.

    4.12.

    		 Kavandatava määruse eesmärk on küll kõrvaldada kõrvalekalded, mida kogevad rändlusvõrgule juurdepääsul (ühenduse sujuvus, piiratud juurdepääs 3G-le või 4G-le jne) tarbijad, kellel on rändlusriigis tellitud abonent, kuid komitee märgib, et sellega ei reguleerita siiski põhjendamatuks peetavaid tavasid, näiteks:

    —

    välismaal rändluse ajal tarbimise korral abonendis sisalduva megabaitide hulga piiramine ja

    —

    tava kehtestada rändlust mittekasuvatele tarbijatele endiselt liiga kõrged tasud, kui nad võtavad ühendust kliendiga, kes on tellinud mobiiltelefoni abonendi teises riigis.

    4.13.

    		 Kuigi määruses viidatakse rändlusteenuse kirjeldamisel „mõistlikule kasutamisele“, peab komitee kahetsusväärseks, et selles ei täpsustata üldse piire ega käsitleta piiranguta tariifikavade õiglase kasutamise eeskirju ega rahvusvaheliste kõnede hinnakujundust, olenemata sellest, kas algne klient rändleb või mitte. Komitee soovitab mõiste „mõistlik kasutamine“ välja jätta selle ulatuse selgitamata jätmise tõttu, kuna operaatorid kasutavad seda argumenti praegu rändluspaketi kasutamise rangeks piiramiseks.

    4.14.

    		 Komitee suunab tähelepanu iseäranis olukordadele, kui mobiilseadmeid kasutatakse piiriülesel alal, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, ja soovitab järgmist:

    —

    taotleda Euroopa Liidu piirkondades tegutsevatelt operaatoritelt spetsiaalse ühenduse loomist, et tagada nendes riikidele või naabruses asuval geograafilisel alal ELi „rändle nagu kodus“ põhimõttele tuginevad tariifid;

    —

    sõlmida ELi riikidega piirnevate riikidega rahvusvahelised lepingud, et laiendada ELi „rändle nagu kodus“ põhimõtet.

    4.15.

    		 Komitee märgib, et osa kõigist uuringutest ja konsultatsioonidest seoses Euroopa määruse läbivaatamisega tehti enne COVID-19 kriisi. See kriis tõi kaasa ulatuslikud piirangud Euroopa-sisesele reisimisele ning massilise kaugtöövahendite kasutamise või ülikoolikursuste teleedastamise, eriti programmi „Erasmus+“ üliõpilaste jaoks.

    4.16.

    		 Komitee toob esile asjaolu, et endiselt on palju piirkondi, kus ELis ei saa kliendiliini kaudu lairibaühendust kasutada, ning märgib, et ei suudeta pakkuda piisavat kiirust nõudluse rahuldamiseks, mille loovad palju andmeid tarbivad videokonverentsid, olenemata sellest, kas tegemist on rändlusega või mitte.

    4.17.

    		 Komitee soovitab oluliselt ja kvaliteeti silmas pidades tugevdada nii territooriumi kiire kiudoptilise lairibaühendusega katmise strateegiat kui ka kas kliendiliini või mobiilsidevõrgu kaudu lairibaühenduse pakkumise suutlikkust.

    4.18.

    		 Mis puudutab tarbija hoiatamist, et ta läheneb kas tarbija või operaatori kehtestatud ülemmäärale, soovitab komitee nõuda, et operaator teavitaks tarbijat uuesti iga kord, kui esimeseks hoiatuseks kehtestatud maht on jälle ära tarbitud, eriti sama kõneseansi või andmekasutuse ajal. Kui nimetatud hoiatusteateid ei õnnestu saata või neid ei rakendata, tuleks ette näha mehhanismid ebaõiglaste tasude hüvitamiseks.

    4.19.

    		 Seoses lisaväärtusteenustega numbrite jaoks kavandatud keskandmebaasiga soovitab komitee lisada võimalus teenus õigus- või politseiasutuste hoiatusel katkestada, kui see luuakse pettuse teel (ping call), nähes nende teenuste operaatoritele ette õiguskaitsevahendid.

    4.20.

    		 Komitee soovitab rakendada Euroopa määrust, seades pikas perspektiivis eesmärgiks selle, et Euroopa Liit looks tõelise ühtse turu, võimaldades kõnesid ja andmesidet kohalike tariifide alusel kõigile mobiiltelefoni- ja lauatelefoni kasutajatele, kes on Euroopas tellinud telefoniabonendi, ning sama kiirust ja juurdepääsu taristule, olenemata sellest, millisest riigis helistatakse või millises riigis kõne vastu võetakse.

    4.21.

    		 Komiteele teeb muret kavatsus muuta meetodit maksimaalsete hulgihindade läbivaatamiseks delegeeritud õigusakti vastuvõtmise teel. Lahendusena tuleks ellu viia õigusaktide täielik seadusandlik kontroll, et võtta arvesse kõiki rändluse arengu ühiskondlikke aspekte. Siin on oluline Euroopa Parlamendi ja organiseeritud kodanikuühiskonna roll.

    Brüssel, 7. juuli 2021

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Christa SCHWENG

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012, aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).

    Top