Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Muudetud mitmeaastane finantsraamistik ja kestliku Euroopa investeerimiskava“

(2020/C 324/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Muudetud mitmeaastane finantsraamistik ja Euroopa Liidu taasterahastu

1.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille maht on 1,1 triljonit eurot, ja Euroopa Liidu taasterahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“) kohta, mille maht on 750 miljardit eurot, mis võib sillutada teed tugevamale, kestlikumale, ühtsemale ja vastupidavamale liidule. See on esimene samm, mis astutakse COVID-19 kriisi vahetu mõju vähendamiseks ja liidu pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks;

2.

tunnustab komisjoni jõupingutusi selle nimel, et lahendada kriisist kõige enam mõjutatud liikmesriikide ja endiselt mahajäänud piirkondadega liikmesriikide probleeme, püüdes samal ajal leida tasakaalu toetusvajaduse ja rahastamisvahendite võimendava mõju vahel;

3.

on siiski mures selle pärast, et mitmeaastase finantsraamistiku muudetud ettepanek summas 1,1 triljonit eurot on 34,6 miljardi euro võrra väiksem komisjoni 2018. aasta ettepanekust ja veelgi väiksem Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi esitatud seisukohtadest. See vähendab ELi suutlikkust tegeleda ELi pikaajaliste eesmärkidega. Komitee ja Euroopa Parlament peavad just siinkohal olema vastavalt vajadusele rohkem kaasatud;

4.

märgib, et ELi eelarve tegutsemisruumi suurendamine omavahendite ülemmäära ajutise suurendamisega 0,6 % võrra ELi kogurahvatulust annab ELile asjakohasema eelarve ELi majanduse taastamise toetamiseks ja ELi strateegilises tegevuskavas seatud eesmärkide täitmiseks;

5.

võtab teatavaks komisjoni väljakuulutatud ettepanekud võimalike uute omavahendite kohta, mis on seotud taastekava eesmärkidega; rõhutab siiski, et kaks aastat pärast esimest ettepanekut 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta ei esitanud komisjon ikkagi seadusandlikke ettepanekuid tõeliste omavahendite kohta; kordab sellega seoses oma üleskutset komisjonile esitada kiiresti asjaomased konkreetsed seadusandlikud ettepanekud, näiteks plastimaksu ja heitkogustega kauplemise kohta;

6.

kordab, et nii mitmeaastases finantsraamistikus kui ka taastekavas tuleb keskenduda ühtekuuluvusele kui Euroopa Liidu ühele põhiväärtusele, et tegeleda selliste suurte ülesannetega nagu COVID-19 kriisi järgne taastumine, Euroopa roheline kokkulepe, kestliku arengu eesmärgid, Euroopa sotsiaalõiguste sammas ning konkurentsivõime stimuleerimine ja erinevuste kaotamine, samuti digiüleminek, tagamaks, et ühtegi inimest ega ühtegi kohta kõrvale ei jäeta;

7.

rõhutab asjaolu, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused teevad kolmandiku avaliku sektori kulutustest ja kaks kolmandikku avaliku sektori investeeringutest. Nad rakendavad 70 % kõigist ELi õigusaktidest, 70 % kliimamuutuste leevendamise meetmetest ja 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmetest. Seepärast tuleb teha oluline otsus selle kohta, et kõik kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on vaja kaasata väljatöötamisse, konsulteerimisse, rakendamisse ja rahaliste vahendite haldamisse, ning muuta kohustuslikuks reegel, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama kõigil kohalikel omavalitsustel saada ja kasutada vahendeid investeeringuteks, näiteks integreeritud territoriaalseteks investeeringuteks;

Ühtekuuluvus majanduse taastamise keskmes

8.

juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 pandeemia asümmeetriline mõju ELi majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ja tema piirkondadele nõuab asjakohaseid poliitilisi meetmeid;

9.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle tagada ühtekuuluvuspoliitika roll ELi tugeva pikaajalise investeerimispoliitikana, samuti uue lisatoetuse algatuse REACT-EU kaudu tehtavate lisainvesteeringute üle, ning peab tervitatavaks selle tagamist, et toetus on vastavuses kriisi mõjuga. Sellega seoses on majanduse taastamise etappidesse siirduvate ning kõige enam abi vajavaid inimesi ja kohti toetavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks olulisel kohal järjepidevus. Nende ettepanekutega nähakse ette viivitamatu ja tõhus reageerimine COVID-19 pandeemiale ning selle sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele; rõhutab siiski, et selle uue programmi paindlikkusmeetmeid ei tohiks hallata tsentraalselt, vaid neid tuleks rakendada halduskoostöö põhimõtte alusel, austades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eesõigusi;

10.

nõuab suuremat selgust uute mehhanismide (nagu REACT-EU, õiglase ülemineku fond ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) vastastikuse mõju osas, et vältida lisakeerukust ja suuremate riiklike piirangute lisamist liikmesriikide poolt;

11.

märgib, et praeguste rakenduskavade kavandatud pikendamine peaks võimaldama kiiresti rakendada olulisi investeeringuid; kutsub üles kiiresti heaks kiitma ettepanekud, mille eesmärk on suurendada paindlikkust ja laiendada toetatavaid valdkondi, hõlmates muu hulgas tervishoiuteenused, turismi, põllumajanduse, hariduse, kultuurisektori ja VKEd. See aitaks linnadel ja piirkondadel investeerida raha sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika põhimõtetega;

12.

väljendab muret mõnede assigneeringute suurendamise ajutise iseloomu pärast, eelkõige seoses ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arenguga, sest need ei vasta pikaajalistele arenguvajadustele ega komisjoni poolt 2018. aasta ettepanekutes tehtud esialgsetele kärbetele; väljendab seepärast heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata 2024. aastal läbi ühtekuuluvuspoliitika riiklikud eraldised, et võib-olla lisada ühtekuuluvuspoliitika rahastamispaketti veel 10 miljardit eurot, ilma et ükski liikmesriik kaotaks osa oma eraldistest;

13.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei muutnud oma otsust eraldada EAFRD ühissätete määrusest. See võib takistada linna- ja maapiirkondade (väga vajalikku) integreeritud arengut;

14.

peab kahetsusväärseks, et rahaliste vahendite osa on suunatud liikmesriigi tasandi meetmetele, mitte kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmetele, kuigi suur hulk tervishoiu, sotsiaalmeetmete ja vastupanuvõimega seotud pädevusest on kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil, ning rõhutab seepärast vajadust järgida partnerluse, detsentraliseerimise ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

15.

tuletab meelde Euroopa territoriaalse koostöö tähtsust, et aidata inimestel, kogukondadel ja ettevõtetel teha piiriülest koostööd, saada üle kriisi tagajärgedest ja kiirendada majanduse taastumist. Koostöö on majanduse taastamise jaoks hädavajalik ning uus piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute vahend on väga oluline, et toetada Euroopa tööstuse ja innovatsiooni väärtusahelate arengut kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega;

16.

väljendab heameelt asjaolu üle, et lisatud komisjoni talituste töödokumendis kajastub põhjalik territoriaalse mõju hindamine piirkondliku tasandi asümmeetrilise mõju kohta;

17.

väljendab heameelt asjaolu üle, et säilitatakse tugev seos ELi strateegiliste poliitikaeesmärkidega (roheline kokkulepe, digiüleminek) ning et komisjon esitab need Euroopa majanduse taastamise vahenditena; peab aga kahetsusväärseks, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas ei ole ELi majanduse taastamise strateegia keskmes;

18.

peab oluliseks, et majanduse taastamine toimuks kooskõlas tugeva ühtekuuluvuspoliitikaga viisil, mis võtab arvesse aktiivse subsidiaarsuse aluspõhimõtteid;

Taastekava ja Euroopa poolaasta

19.

väljendab heameelt komisjoni julge ettepaneku üle luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mis võimaldab anda ulatuslikku rahalist toetust vajalikeks investeeringuteks ja reformideks; tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad rohkem kui poolte avaliku sektori investeeringute eest ning peavad seepärast saama sellest algatusest piisavat toetust; juhib sellega seoses tähelepanu ohule, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamisel riiklike programmide kaudu võib jääda puudu inimestele edastatavast asjakohasest teabest ja teabevahetusest ELi sekkumise kohta;

20.

palub Euroopa Komisjonil tagada majanduse taastamise kavade sidusus ning vältida investeeringute dubleerimist ja liigset bürokraatiat ja halduskoormust, et olla tõhus ja saavutada ühine eesmärk ületada kliima-, majandus- ja sotsiaalkriis võimalikult kiiresti;

21.

rõhutab, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi tugev seos Euroopa poolaastaga suurendab edasilükkamatut vajadust Euroopa poolaasta ja ELi majandusjuhtimise põhjaliku reformimise järele, et tagada läbipaistev, kaasav ja demokraatlik protsess. Kui Euroopa poolaasta jääb reformimata, on oht, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend viib suurema tsentraliseerimise, taastekavade ülalt-alla lähenemisviisi ja sellise poliitika tagasitoomiseni, milles ei võeta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende vahel ning mis takistab hädavajalikke riiklikke investeeringuid ELi majanduse jätkusuutliku taastumise jaoks;

22.

on seega veendunud, et Euroopa poolaasta peaks integreerima partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtted ning territoriaalse mõõtme, et sellest saaks õiguspärane ja tõhus rakendusmehhanism. Seepärast on nüüd pakilisem kui kunagi varem viia ellu Euroopa Regioonide Komitee ettepanek koostada käitumisjuhend, et kaasata Euroopa poolaasta protsessi riiklikul tasandil kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Euroopa tasandil Euroopa Regioonide Komitee;

23.

toetab komisjoni eesmärki tugevdada ELi majanduse taastumist, vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust InvestEU programmi ajakohastamise ja strateegiliste investeeringute rahastamisvahendi loomise kaudu;

24.

pooldab ettepanekut uue maksevõime toetamise rahastamisvahendi kohta, millega taaskäivitatakse ELi majandus, soodustatakse erainvesteeringuid, ja valmistatakse kõigi majandusharude ettevõtjaid ette CO2-neutraalseks ja digivõimekaks tulevikuks. See tuleb kiiresti kasutusele võtta ning selle eesmärgi täitmiseks (aidata muidu elujõulistel ettevõtetel praeguse kriisiga toime tulla) oleksid teretulnud suunised, millega viiakse investeeringud selgelt vastavusse ELi prioriteetidega; rõhutab, et seda toetust tuleb anda läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes arvesse nii konkreetset mõju sektorile ja piirkonnale kui ka muudest allikatest saadud avaliku sektori rahalist toetust;

Vastupidavam ja keskkonnahoidlikum liit

25.

väljendab heameelt õiglase ülemineku fondi vahendite olulise suurendamise üle piirkondadele, mis seisavad silmitsi suurte probleemidega energiasüsteemi ümberkujundamisel, viies õiglase ülemineku fondi kogusumma 40 miljardi euroni; nõuab siiski, et arvesse tuleks võtta piirkondi, mis tõhusate regulatiivsete kliimakaitsemeetmete ootuses investeerisid väga varakult ja väga ulatuslikult taastuvenergiasse ja taastuvenergia tehnoloogiasse ning jätkavad seesugust investeerimist; juhib tähelepanu selliste piirkondade erilisele olukorrale, mis sõltuvad fossiilkütustest ja millel on isoleeritud energiasüsteemid, nagu see on saarte ja äärepoolseimate piirkondade puhul; tunneb siiski suurt muret asjaolu pärast, et ELi majanduse CO2 heite vähendamiseks on vaja palju rohkem rahalisi vahendeid, kui Euroopa Komisjon on välja pakkunud;

26.

tunneb heameelt eraldiseisva programmi „EL tervise heaks“ üle, mille maht on 7,7 miljardit eurot lisavahendeid ning mis viib Euroopa majanduse taastekava kolmanda samba raames eraldatava 9,4 miljardi euro suuruse kogusumma kooskõlla komitee hiljutiste poliitiliste nõudmistega; rõhutab, et see rahastamisvahend peab jääma ELi eelarves alaliseks tervishoiuvaldkonna kohustuseks, mitte üksnes ajutiseks vahendiks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus;

27.

nõuab tervishoiuga seotud meetmete kohalike ja piirkondlike aspektide edasist tugevdamist, eelkõige piiriüleste ja äärepoolseimate piirkondade tervishoiuteenuste puhul, ning märgib, et tervishoiusüsteemide detsentraliseeritud olemuse tõttu teatud juhtudel peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon kaasama piirkondlikke omavalitsusi tihedamalt tervishoiualaste hädaolukordade lahendamisse ja järgima nende nõuandeid rahaliste vahendite eraldamise kohta;

28.

tunneb heameelt rescEU vahendite suurendamise üle 2 miljardi euro võrra, et arendada välja alaline suutlikkus tulla toime igat liiki kriisidega, eelkõige luues hädaolukordadele reageerimise taristu, transpordisuutlikkuse ja hädaolukorra tugirühmad; rõhutab, et ajutine ühekordne vahend ei ole piisav ning vaja on pikaajalist kulukohustust koos suurendatud eelarvega; väljendab heameelt komisjoni valmisoleku üle õppida praegusest pandeemiast ja tugevdada muu hulgas selliseid programme nagu rescEU ja „Euroopa horisont“;

29.

nõustub, et on vaja rohkem arendada ELi hädaolukordadele ja katastroofidele reageerimise suutlikkust, ning toetab komisjoni ettepanekut tugevdada oma hädaabivahendeid, nagu ELi solidaarsusfond ning solidaarsus- ja hädaabireserv, ning muuta need paindlikumaks; rõhutab aga, et kavandatud vahendite ja meetmete puhul tuleb arvesse võtta ka kohaliku ja piirkondliku tasandi vajadusi ja asjaolusid, eelkõige eriti haavatavates piirkondades, nagu äärepoolseimad piirkonnad;

30.

tuletab meelde maapiirkondade lisaväärtust Euroopa projekti edu tagamisel ja eelkõige äärmuslikes olukordades. Piirkonnad ja kohalikud omavalitsused töötavad välja uuenduslikke lahendusi ja rahuldavad Euroopa olulisi toiduohutusega seotud vajadusi, seda ka ülejäänud Euroopa elanikkonna jaoks. Praegune hädaolukord nõuab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse paradigma muutmist, et ületada lõhe ja ühendada paremini linna- ja maapiirkonnad ning edendada koostööd nende vahel;

31.

peab kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut vähendada EAFRD eelarvet võrreldes eelmise programmitöö perioodiga, sest see on vastuolus ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga; väljendab heameelt maaelu arenguks ette nähtud 15 miljardi euro suuruse lisatoetuse üle; rõhutab aga, et see väike suurendamine ei kompenseeri komisjoni poolt 2018. aastal EAFRD jaoks kavandatud 28 % eelarvekärbet; peab samuti kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon vähendas mitmeaastase finantsraamistiku muudetud ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist 9 %, võrreldes mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020;

32.

nõuab ELi äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajanduse erimeetmeid ette nägeva POSEI programmi eelarve suurendamist ja komisjoni poolt ajavahemikuks 2021–2027 kavandatud kärbete tühistamist;

33.

rõhutab, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastamine peab kajastama hiljuti avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegias väljendatud vajadusi ja eesmärke ning toetama põllumajandustootjaid ja maapiirkondi vajalike struktuuriliste muudatuste tegemisel, et minna üle jätkusuutlikumatele toidusüsteemidele; bioloogilise mitmekesisuse strateegia vajab aga konkreetseid vahendeid ja tugevat rahastamist ning see tuleb välja töötada koos piirkondade ja linnadega, kes peavad seda ka rakendama;

34.

kordab oma tugevat vastuseisu Euroopa Komisjoni pakutud lahendustele, mis halvendavad praeguse seisuga võrreldes veelgi enam kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorda seoses ELi programmide iga-aastaste eraldiste kasutamise tähtaja ja eelmaksete tasemega ning eelkõige seoses projektide kaasrahastamisega;

35.

väljendab heameelt selle üle, et viimase mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga võrreldes suurendati naabruspoliitika ja arengu rahastamisvahendi assigneeringuid 10,5 miljardi euro võrra, mis teeb rahastamisvahendi suuruseks 86 miljardit eurot, millest 1 miljard eurot tehakse kättesaadavaks juba 2020. aastal;

36.

toetab kavatsust soodustada pärast pandeemiat majanduskasvu, investeerides elutähtsasse transporditaristusse ja piiriülestesse ühendustesse, et edendada keskkonnahoidlikku üleminekut heitevabale liikuvusele, eelkõige luues elektrisõidukitele miljon laadimispunkti; märgib, et keskkonnahoidlike kütuste kättesaadavus on oluline territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks ning väiksemat nõudlust maa- ja saarepiirkondades tuleks kompenseerida erikavaga, mis sarnaneb maapiirkondade WiFi4EU programmiga;

37.

peab kahetsusväärseks, et uue õiguste ja väärtuste programmi üldist alust, milleks on ELi põhiõiguste ja -väärtuste kaitsmiseks ning Euroopa kodanikuaktiivsuse edendamiseks tehtavate jõupingutuste rahastamine, ei ole suurendatud, et lahendada mõnes liikmesriigis selles valdkonnas esinevaid suuri probleeme;

38.

meenutab, et roheline kokkulepe kavandati ümberkujundusstrateegiana, mis kaitseb keskkonda ja seega meie elu alust; rõhutab, et taastuvenergia, puhas tehnoloogia, ringmajandus ja digiüleminek pakuvad suurt majanduslikku ja tööstuslikku võimalust luua majanduskasvu ja töökohti ning töötada välja uue heaolumudeli;

39.

juhib tähelepanu sellele, et komitee toetab täielikult rohelise kokkuleppe rakendamist ja kliimapakti väljatöötamist koordineeritud ja valdkonnaüleste meetmete ja algatuste kaudu, mis tagavad selle, et nõuetekohaselt võetakse arvesse mitmetasandilist valitsemist ja territoriaalset mitmekesisust ning põhimõtet, et ühtegi inimest ega piirkonda ei tohi kõrvale jätta; on seisukohal, et piirkondadel ja linnadel on head võimalused protsessi kiirendada paljude tegevuste kaudu, sealhulgas riigihanked, hoonete renoveerimine, keskkonnahoidlik transport, parem jäätmekäitlus, digitaalne ajakohastamine ja jätkusuutlik turismi ümberkujundamine;

40.

nõuab sellega seoses lisavahendeid, millega antakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele uue mitmeaastase finantsraamistiku kohaste jätkusuutlike meetmete tarvis otsene juurdepääs ELi vahenditele, näiteks programmi „Horisont 2020“ raames toimivale Euroopa linnarahastule;

41.

kutsub üles uue mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid paindlikumalt kasutama, et hinnata ja kohandada tegelikke kulusid, mis on seotud üleminekuga kestlikule arengule ja majanduse keskkonnasäästliku taastamisega, ning julgustab looma avaliku ja erasektori ühiseid innovatsioonialgatusi, mida juhivad linnad ja piirkonnad;

42.

nõuab, et liidu rahaliste vahendite rakendamine eeldaks alati kliimamõju ja jätkusuutlikkuse hindamist. Tuleks kontrollida, kas keskkonnale otseselt ja kaudselt kahjulikud toetused, abi ja toetuskavad on kooskõlas kliima- ja kestliku arengu eesmärkidega;

43.

on mures keskkonnasäästlikuks muutuseks tehtavate investeeringute puudujäägi pärast, mida hiljuti hinnati 470 miljardile eurole aastas; rõhutab, et kiiresti on vaja üksikasjalikku kava, kuidas seda tohutut puudujääki rahastada;

44.

peab tervitatavaks kavandatud nn renoveerimislainet ning soovib piisavat rahastamist ja kogu väärtusahela kaasamist, et edendada majanduse taastamist. Võttes arvesse piirkondade ja linnade vahelisi äärmuslikke erinevusi, tuleks neile anda planeerimisvabadus, seda eelkõige oma kavade rakendamise etapis, ning samuti otsene juurdepääs Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele. Koolitamine ja teadmiste jagamine peaksid samuti olema osa Euroopa raamistikust, et edendada koostoimet ja suurendada rahaliste vahendite kasutamise tõhusust;

Tulevikku suunatud liit

45.

väljendab heameelt selle üle, et programmi „Euroopa horisont“ suurendatakse 7,8 miljardi euro võrra, programmi „Digitaalne Euroopa“1,5 miljardi euro võrra ja Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi 1,5 miljardi euro võrra. Lisaraha teadusuuringute tegemiseks, eelkõige tervishoius, keskkonnasäästlikus majanduses ja Euroopa Innovatsiooninõukogus, avaldab selgelt kohalikku mõju; rõhutab sellega seoses, et paljud piirkondlikud omavalitsused vastutavad ülikoolide ja teadusasutuste eest ning võivad seega nendest programmidest kaudselt kasu saada; rõhutab, et teadusuuringute konkurentsipõhine rahastamine on vajalik, et konkureerida ülemaailmselt teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tugevdada Euroopa teadusringkondi;

46.

väljendab siiski muret Euroopa ühendamise rahastu energeetika ja digitaalvaldkonna jätkuvate kärbete pärast;

47.

pooldab Euroopa Komisjoni ettepanekuid Euroopa Sotsiaalfond+ kohta, millega suurendatakse toetust meetmetele, mis käsitlevad noorte töötust ja laste vaesust, ning suuremat keskendumist tööjõu toetamisele üleminekul keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendite kahekordistamist;

48.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada vähemalt vähesel määral investeeringuid noortesse ning kultuuri- ja loomesektorisse, lisades Erasmuse programmile3,4 miljardit eurot ja programmile „Loov Euroopa“ 150 miljonit eurot; on siiski mures selle pärast, et need vahendite suurendamised ei küündi komisjoni 2018. aasta mai ettepanekuteni, ning jääb oma nõudmise juurde kolmekordistada Erasmuse programmis osalejate arvu (1) ja eraldada programmile „Loov Euroopa“ 2 miljardit eurot (2);

49.

kiidab heaks eritähelepanu pööramise kultuurile, kultuuripärandile, audiovisuaal- ja loomesektorile, mis koos turismisektoriga on kriisis tugevasti kannatada saanud, ning pooldab seda, et need sektorid võiksid REACT-EU algatusest toetust saada;

50.

nõuab, et ELi majanduse taastamise kava raames nähtaks ette asjakohane lühiajaline, keskpikk ja pikaajaline raamistik vähese majandusliku mitmekesisusega piirkondadele, mis on spetsialiseerunud COVID-19 kriisis kõige enam kannatanud sektoritele;

51.

rõhutab, kui oluline on vaadata läbi Euroopa Liidu hariduspoliitika ning vajadus ajakohastada digiõppe tegevuskava, mida on vaja COVID-19 järgseks perioodiks, et aidata piirkondadel ja eelkõige vähemarenenud piirkondadel olla hästi ette valmistunud ja hästi varustatud digiõppeks, mis toetaks neid piirkondi, mida digilõhe sellest vaatenurgast puudutab;-

Kestliku Euroopa investeerimiskava (3)

52.

on veendunud, et COVID-19 kriisil ei tohi lasta takistada Euroopa püüdlusi rakendada kestliku arengu eesmärke ja muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks, mis on realistlik ainult siis, kui need eesmärgid käivad käsikäes asjakohaste rahaliste vahendite ning asjakohase fiskaal- ja õigusraamistikuga;

53.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni eesmärgi üle suunata järgmisel kümnel aastal kestlikesse era- ja avaliku sektori investeeringutesse 1 triljon eurot, kuid on mures järgmiste asjaolude pärast: a) see moodustaks vaid suhteliselt väikese osa kõigist vajalikest investeeringutest, mille suuruseks Euroopa Komisjon ise hindab 2030. aastaks 260 miljardit eurot aastas; b) see hinnang piirdub kliima- ja energiaalaste investeeringutega ning laiemate kestlikkuse eesmärkide saavutamine, sealhulgas sotsiaal- ja inimkapitali investeeringud, nõuaks veelgi suuremaid summasid; c) üldsumma 1 triljon eurot ei põhine enamasti nn täiendavatel uutel fondidel või algatustel, vaid pigem käimasolevatel või juba kavandatud ELi poliitikameetmetel ja vahenditel;

54.

taunib asjaolu, et kava üldsumma näib olevat ülehinnatud, kuid kava ise näib olevat alarahastatud ja piiratud ulatusega, jättes tähelepanuta olulised sotsiaal-majanduslikud aspektid;

55.

juhib tähelepanu sellele, et alates energeetikast kuni transpordi- ja eluasemevaldkonnani on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline roll jätkusuutlikkusele üleminekuks vajalike investeeringute tegemisel; on seepärast seisukohal, et kava eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusa kaasamiseta, ning peab kahetsusväärseks, et komisjon ei näi seda asjaolu tunnistavat;

56.

on veendunud, et kestlikule majandusmudelile üleminekuks tehtavad investeeringud vajavad finants- ja maksusüsteemi, mis innustab investoreid tegema jätkusuutlikke investeeringuid; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni jätkuva töö üle kestliku rahanduse valdkonnas, kuid tuletab meelde vajadust kiiresti laiendada õigusraamistikku, et see hõlmaks ka sotsiaalset kestlikkust (4);

57.

on kindlalt veendunud, et asjakohaste hinnasignaalide kaudu võib maksustamine soodustada tootjate, kasutajate ja tarbijate kestlikku käitumist, ning nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu võtaks kiiresti vastu kavandatava õigusakti käibemaksu kohta, et liikmesriigid saaksid käibemaksumäärasid sihipärasemalt reguleerida, et taotleda suuremaid keskkonnaeesmärke;

58.

hoiatab komisjoni kavatsuse eest võtta vastu uus keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlev õigusakt. Kuigi see võib olla selles valdkonnas kasulik vahend, tegelevad paljud avaliku sektori asutused 2014. aasta reformi järgselt ikka veel praeguse raamistikuga kohanemisega, nii et täiendavad õigusnõuded peaksid olema lihtsad, kuid tõhusad (5); tunneb heameelt komisjoni viite üle, et tulevased läbivaadatud riigiabi suunised võimaldavad riigiasutustele suuremat paindlikkust, et soodustada üleminekut kestlikule majandusmudelile ja sellega kaasas käia;

59.

on kindlalt veendunud, et võttes arvesse õppetunde, mis on saadud nende peatamisest COVID-19 kriisile reageerimisel, peaksid ELi eelarvereeglid paremini hõlmama ELi pikaajalisi kestlikkuse eesmärke;

60.

rõhutab vajadust sihipäraste jõupingutuste järele, et kõigi ELi institutsioonide ühisel jõupingutusel teavitada hõlpsasti kättesaadaval viisil kodanikke ja samuti ELi miljonit kohalikku ja piirkondlikku valitud poliitikut mitmeaastase finantsraamistiku uutest võimalustest.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus““(ELT C 168, 16.5.2019, lk 49).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Loov Euroopa ja Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (ELT C 168, 16.5.2019, lk 37).

(3)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ (COM(2020) 21 final).

(4)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahasta-mine“ (ELT C 86, 7.3.2019, lk 24).

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Aruanne riigihankedirektiivide rakendamise kohta“ (ELT C 39, 5.2.2020, lk 43).