Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2020/C 204/19)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Malostonska kamenica“

ELi nr: PDO-HR-02426 – 22.8.2018

KPN (X) KGT ()

1.   Nimetus(ed)

„Malostonska kamenica“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Taksonoomiliselt kuulub „Malostonska kamenica“ söödava austri Ostrea edulis Linnaeus, 1758, liikide hulka.

„Malostonska kamenica“ on tugeva ehitusega, asümmeetriline, eripoolmeline, mõnikord habras karp, millel on korrapäratu ovaalne kuju ja korrapäratud servad. Vasakpoolne (alumine) poole (karp) on nõgus ja parempoolne (ülemine) poole on lame ning sulgub vasaku poolme sisse. Poolmed on kollakad, hallikaspruunid või kollakasrohelised lilla või punaka nüansiga. Poolmete ornamentika koosneb kontsentrilistest vagudest või joontest, soontest ja ribidest ning lehehelvestest. Samuti võivad näha olla kiirjad sooned ja ribid. Poolme sisemus on pärlmuttervalge, mõnikord mitmevärviliste laikudega.

Pehme kude ehk „liha“ täidab enamuse poolme õõnest ning on söödav ilma kuumtöötlemata. Koemassi liha iseloomustab läikiv, valkjas-kollakas, püsiv, kumer ja paisunud rasvmoodustis, samas kui mantli servad on väga tumedad, tavaliselt mustad, ning loovad seetõttu tugeva kontrasti heleda ja läikiva koemassiga.

Turule laskmisel peab „Malostonska kamenica“ olema elus ja järgmiste omadustega:

—	selle poolmed peavad olema terved, ilma kahjustuste või deformatsioonita, ning puhastatud saastavatest organismidest ja muudest lisanditest;

—

liha peab olema rasvase tekstuuriga, mis sulab suus ning on hammustamisel pehme ja mahlane; sel peab olema iseloomulik, magus ja soolane, tasakaalustatud maitse, mille annab koemassi magusa ja täidlase maitse ning meremineraalide meeldiva maitse kombinatsioon, viimases domineerib joodi lõhn, mis püsib suus;

—	süsivesikute minimaalne sisaldus lihas peab olema 25 milligrammi grammi kuivaine kohta;

—	liha indeksväärtus, st liha osakaal kogu karbi kaalust (märja liha kaal / kogu karbi kaal × 100), peab olema veebruarist juulini ja septembris suurem kui 10,5 ning ülejäänud aastal üle 6,5;

—	lisaks lihale peab poolme sees olema iseloomulik läbipaistev ja selge poolmetevaheline vedelik, mida iseloomustab loodetevööndi merevetikate värskendav lõhn;

—	ühe austri miinimumpikkus peab olema 7 sentimeetrit ja miinimumkaal 60 grammi.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kasvatamise esimene etapp hõlmab juveniilse „Malostonska kamenica“ koristamist, mis hõlmab juveniilsete austrite kogumisaluste ettevalmistamist ja paigaldamist ning sobivate austrite liigitamist ja sortimist. Teine etapp hõlmab juveniilsete austrite kultiveerimist kasvanduses, kuni need saavutavad kaubandusliku pikkuse. Kaht kasvatusmeetodit eristab: kasvatamine kastides ja võrkudes ning tsementeerimine. Tavaliselt neid kahte meetodit kombineeritakse.

„Malostonska kamenica“ kasvatamine toimub ujuvfarmides.

Kõik eespool nimetatud „Malostonska kamenica“ tootmisetapid kuni turustamiseks koristamiseni peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote ükskõik millises müügipakendis turule laskmisel peab märgisel olema nimi „Malostonska kamenica“ ning see peab olema muust kirjast selgelt eristatav tähtede (tüpograafia) suuruse, tüübi ja värvuse järgi.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus kõik „Malostonska kamenica“ tootmisetapid toimuvad, hõlmab Horvaatia Vabariigile kuuluva Mali Stoni lahe vesi. Mali Stoni laht on Neretva kanali 28 km pikkune osa, mis ulatub loode- ja edelasuunas mandri ja Pelješaci poolsaare kallaste vahele. Kõige laiemas kohas Drače sadama ja Soline koopa vahel on see 6,1 km. Laht hõlmab ühes otsas olevast Kuta koopast kuni teises otsas, kus lahe laius on 4,5 km, asuva Pelješaci Rati neeme ja mandril oleva Rivine neemeni ulatuvat piirkonda.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

„Malostonska kamenica“ eripära põhineb Mali Stoni lahe ainulaadsetel looduslikel omadustel, mille tõttu on see määratud kaitsealaks, ning Mali Stoni lahes sajandite pikkusel austrite kultiveerimisel omandatud asjatundlikkusel. Mali Stoni lahe vete ainulaadsed omadused, toidu optimaalne kogus ja koostis, merevee suurepärane kvaliteet ning traditsioonilise oskusteabe ja asjatundlikkuse kasutamine kajastuvad otseselt selle hinnatud toote kvaliteedis ja organoleptilistes omadustes.

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Mali Stoni laht on läbi ajaloo olnud tuntud „Malostonska kamenica“ kasvatamise kohana. Tänu selle eripärastele ökoloogilistele tingimustele on teadlased lahe vastu huvi üles näidanud ja teinud siin põhjaliku uuringu alates 1979. aastast. Selle uuringu tulemuste tõttu määrasid pädevad riigiasutused selle 1983. aastal kaitsealaks. See on tänapäevani erimerekaitseala.

Mali Stoni lahte iseloomustab märkimisväärne magevee juurdevool merealustest allikatest, Neretva jõest ja mandrilt minema uhutud sademetest. Need veed toimivad temperatuuri ja soolsuse erilise reguleerijana ning rikastavad Mali Stoni lahte toitainetega, muutes piirkonna väga viljakaks. Mali Stoni laht on madal, selle keskmine sügavus on 15 m ning sel on mudane merepõhi, mis mitte ainult ei aita säilitada karbikasvatuse konkreetseid ökoloogilisi tingimusi, vaid soosib ka tootmismeetodeid.

Mali Stoni lahe geograafilise rannikupiirkonna eripära seisneb selle taimestikus, milles domineerivad võsamaa ja iilekstamme metsamaa; nende taimejäägid on ladestunud ranniku pinnakihti, hoides ära mullaerosiooni. Kõnealune taimestik võimaldab toitainetel (fosfaatidel, silikaatidel, nitraatidel) ja mineraalainetel voolata järk-järgult mandrilt merre, aidates kaasa toodet „Malostonska kamenica“ oluliste toitainetega varustavate fütoplanktoni populatsioonide tasakaalustatud arengule.

Vete omadusi mõjutavad ka tuuled. Põhja- ja lõunatuulte mõju all väljub vesi Mali Stoni lahest pinnakihis ja siseneb lahte põhjakihis, tuues endaga kaasa süvamere planktoniliike. Seevastu tugevad läänetuuled võimendavad Neretva jõe mõju, vähendades seeläbi soolsuse väärtusi. Madalates vetes tekivad võimsad merehoovused, mis kulgevad eri suundades. Tänu sellele on lahe merevesi hästi hapnikurikas ja tagab planktonsööda hea leviku.

Toitainete pidev vool mandrilt, võimsad hoovused, tuulte mõju ja termohaliinsed omadused üheskoos moodustavad erilise planktoni kogukonna. Mali Stoni lahes on leitud ühtekokku 195 mikrofütoplanktoni liiki. Kogu aasta jooksul domineerivad ränivetikad ja gümnodinoid-vaguviburvetikad, ehkki talvel tekib lahes mikrozooplanktoni tihe populatsioon, eriti 20 liigist koosnevad tintinniidide rühmad.

Karbikasvatuse traditsioon Mali Stoni lahes, eriti pidades silmas austreid, pärineb Rooma impeeriumi (Plinius –Naturalis Historia) ja Dubrovniku Vabariigi (Stoni vürsti 1641. aasta korraldus) aegadest. Esimene kättesaadav arhivaal austrite looduslikelt kasvualadelt kogumise ja poolkasvatuse kohta Mali Stoni lahes pärineb 1573. aastast. Austrikasvatus oli väljakujunenud juba 16. sajandiks, mil selle üle otsustasid Dubrovniku Vabariigi esindajad Stonis. Esimese kaubandusliku karbikasvatuse Dalmaatsia rannikul rajas kapten Stijepo Bjelovučić Sutvidi koopasse, Drače lähedale, 1889. aastal, täiustades märkimisväärselt austrite kasvatusmeetodit selles piirkonnas.

Mali Stoni lahe austrikasvatuse sajanditepikkuse traditsiooni käigus on kohalikud karbikasvatajad kogunud konkreetset oskusteavet ja asjatundlikkust. Need kasvatajad õppisid aja jooksul üha paremini tundma tootmispiirkonna omadusi, oma kasvatusmeetodeid pidevalt kohandades ja tõhustades, et parandada kasvatatavate austrite kogust ja kvaliteeti.

Üks kasvatusprotsessidest on seotud Mali Stoni lahe planktoni rohkusega, millel on positiivne mõju austrite kasvule ja seisundile, aga soodustab ka saastavate organismide intensiivset kasvu, mis aeglustab austrite arengut. Seetõttu puhastavad kohalikud kasvatajad austreid neist saastavatest organismidest sagedamini, valides edasiseks kasvatamiseks välja üksnes parimad austrid. Kuna austrid on algetappides väga tundlikud, eemaldatakse saastavad organismid käsitsi, mis võimaldab uurida austreid ükshaaval enne väljavalimist või kõrvalejätmist. Parima kvaliteediga austrite kultiveerimiseks korratakse eespool nimetatud protsessi 3–5 korda ühe tootmistsükli jooksul.

5.2.   Toote kvaliteedi üksikasjad

„Malostonska kamenica“ eripära põhineb eeskätt liha organoleptilistel omadustel.

„Malostonska kamenica“ liha iseloomustab läikiv, valkjas-kollakas, püsiv, kumer ja paisunud rasvmoodustis, mis tekib glükogeeni kuhjumise tõttu koemassi. Glükogeen on varuaine ning sugunäärmete koe ehitamiseks ja arendamiseks vajaliku energia allikas kudemisprotsessis. See talletatakse lõpuste kohal olevasse koemassi aduktor- ja liigeselihaste vahel. Glükogeen on glükoosi polüsahhariid, mis moodustab peaaegu kogu süsivesikute osakaalu austri lihas. Glükogeeni sisaldus „Malostonska kamenica“ lihas on suurim talvel ja varakevadel, mis tähendab, et auster on sel perioodil kõige rasvasem ja paksem.

Lisaks rasvkoele ehk lihale on „Malostonska kamenica“ poolme sees iseloomulik läbipaistev ja selge poolmetevaheline vedelik, mida iseloomustab loodetevööndi merevetikate värskendav lõhn.

Liha on rasvase tekstuuriga ning hammustamisel pehme ja mahlane, iseloomuliku magusa ja soolase tasakaalustatud maitsega. Selle maitse annab koemassi magusa ja täidlase maitse ning meremineraalide meeldiva maitse kombinatsioon, viimases domineerib joodi lõhn, mis püsib suus. Glükogeenivarudega koemass sulab suus, tekitades äratuntava magusa ja täidlase maitse. Iseloomulik mineraalimaitse tuleneb lihas ja poolmetevahelises vedelikus sisalduvate mineraalainete kombinatsioonist.

„Malostonska kamenica“ liha – mis koosneb peaaegu täielikult glükogeenist – süsivesikute sisaldus varieerub vastavalt aastaajale. „Malostonska kamenica“ äratuntava mahlasuse ja magususega seotud miinimumkvaliteedi tagamiseks peab süsivesikute minimaalne sisaldus olema 25 milligrammi grammi kuivaine kohta.

„Malostonska kamenica“ kaubandusliku kvaliteedi määrab peamiselt mantli õõnes oleva liha kogus, st lihaindeks. A. Gavrilović jt kontrollisid Mali Stoni lahe „Malostonska kamenica“ liha kvaliteeti teaduslikus uuringus ja tuvastasid vastavalt Prantsuse standardile (FREMER, 2003), et „Malostonska kamenica“ saab lihaindeksi (märja liha kaal / kogu karbi kaal × 100) järgi jagada kolme eri kvaliteedirühma. Lihaindeks näitab, et seitsmel kuul aastas (veebruarist juulini ja septembris) kuulub „Malostonska kamenica“ vastavalt Prantsuse standardile kõrgeimasse klassi (catégorie spéciale, lihaindeks > 10,5) ning ülejäänud aastal suurepärasesse klassi (catégorie fine, lihaindeks 6,5–10,5). Madalaimat klassi – klassifitseerimata (non classées, lihaindeks < 6,5) – ei tuvastatud. See näitab, et „Malostonska kamenica“ on aastaringselt silmapaistva kvaliteediga, eriti arvestades, et madalamas klassis „suurepärane“ on väärtused väga lähedal kõnealuse klassi maksimumstandardile (A. Gavrilović jt, „Utjecaj indeksa kondicije i stupnja infestacije ljušture polihetom Polydora spp, na kvalitetu europske plosnate kamenice Ostrea edulis (Linneaus, 1758) iz Malostonskog zaljeva“, 2008).

Geneetiliste analüüside tulemused osutavad samuti „Malostonska kamenica“ eripärale, kinnitades selle populatsiooni geneetilist mitmekesisust, mis erineb muudest analüüsitud austripopulatsioonidest haplotüüpide eri arvu poolest (Lisa 4.20. Ruđer Boškovići Instituut, projekti lõpparuanne „Zaštita proizvodnje malostonske kamenice dokazivanjem autohtonosti“, 2009).

„Malostonska kamenica“ sai nime Mali Stoni lahe järgi, kus austreid kasvatatakse. Nimi ilmus esimest korda 1970ndatel, mil hakati seda igapäevaselt kasutama (A. Šimunović, „Problemi uzgoja kamenica u Malostonskom zaljevu“, 1975).

„Malostonska kamenica“ tuntust näitas kogu Horvaatias läbiviidud küsitlus. 1 000 vastajast koosneva valimiga kuues Horvaatia piirkonnas läbiviidud küsitluse tulemused osutavad „Malostonska kamenica“ laialdasele tuntusele. Küsimusele „Kas olete kuulnud tootest „Malostonska kamenica“?“ vastas 56 % vastajatest jaatavalt.

19. sajandi lõpus sai „Malostonska kamenica“ mitu diplomit. See võitis 1936. aastal Londonis toimunud maailmanäitusel peaauhinna, teenides kvaliteedi eest kuldmedali.

5.3.   Geograafilise piirkonna ja toote vaheline põhjuslik seos

„Malostonska kamenica“ eriomadused on saadud selle geograafilise piirkonna, kus neid kasvatatakse, keskkonnategurite mõjul ning tulenevad osaliselt kohalike karbikasvatajate traditsioonilistest kasvatusmeetoditest.

Suurim keskkonnategur on magevesi, mis siseneb Mali Stoni lahte eri allikatest. See magevesi vähendab merevee soolsust ning samal ajal toimib ka soojuse reguleerijana. Merevee aastaajaliste kõrgete ja madalate temperatuuride ning soolsuse vähendamise teel väheneb omakorda nende tegurite negatiivne mõju austrite kasvule ja arengule. Samuti rikastab magevesi Mali Stoni lahte toitainetega, muutes piirkonna väga viljakaks, ning iseloomulik taimestik võimaldab toitainetel (fosfaatidel, silikaatidel, nitraatidel) ja mineraalainetel voolata järk-järgult mandrilt merre, aidates kaasa toodet „Malostonska kamenica“ oluliste toitainetega varustavate fütoplanktoni populatsioonide tasakaalustatud arengule. Reguleeritud temperatuur ja soolsus ning füto- ja mikrozooplanktoni populatsioonide ühtlane areng kajastuvad „Malostonska kamenica“ aastaringselt püsivalt kõrges lihaindeksis. See kinnitab lahe eritingimuste ja austri aastaringse kvaliteedi vahelist seost. Lisaks toitainete pakkumisele suurendab magevee suurenenud vool ka mineraalainete kontsentratsiooni Mali Stoni lahes, mis omakorda mõjutab nende mineraalainete – eriti tsingi, raua ja joodi – kuhjumist austri lihasse.

Samuti võivad „Malostonska kamenica“ bioloogilist eripära mõjutada Mali Stoni lahe ökoloogilised eritingimused ja selle geograafiline eraldatus, nagu kajastub selle geneetilises mitmekesisuses võrreldes muude populatsioonidega. Asjaolu, et „Malostonska kamenica“ on täielikult kohandunud oma kohaliku keskkonnaga, võimaldab kombineerituna traditsiooniliste kasvatusmeetoditega maksimaalselt ära kasutada selle geneetilist potentsiaali, mida võib lõppkokkuvõttes näha toote organoleptilistes eriomadustes.

Mali Stoni lahe ökoloogilistel eritingimustel on positiivne mõju „Malostonska kamenica“ reproduktiivtsüklile, mille tagajärjeks on kaks korda aastas toimuv suure vastsete kontsentratsiooniga kudemistsükkel. Mali Stoni lahes on Aadria mere suurim vastsete kontsentratsioon ning see on ainus Aadria mere osa, kus õnnestub vastseid kaks korda aastas korjata (M. Meštrov ja A. Požar-Domac, „Bitna svojstva ekosistema Malostonskog zaljeva i zaštita“, 1981, A. Šimunović, „Stanje i problemi uzgoja kamenice i dagnje u Malostonskom zaljevu“, 2001). Lisaks austrikasvatuseks erakordselt soodsatele tingimustele Mali Stoni lahes kinnitab kaks korda aastas toimuv kudemistsükkel taas kord „Malostonska kamenica“ eripära ja selle võimet oma erilist geneetilist potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

Traditsiooniliste kasvatusprotsesside, sh sagedane saastavatest organismidest käsitsi puhastamine, ning austrite valimise erimeetodi, kus edasiseks kasvatamiseks valitakse välja üksnes parimad isendid, kasutamine mõjutab austrite filtreerimis- ja toitumisvõimet, st nende kasvu ja arengut. Mali Stoni lahe karbikasvatajate kasutatav käsitsi puhastamise meetod vähendab suuresti austri seisundi indeksit ja organoleptilisi omadusi negatiivselt mõjutavate hulkharjasusside Polydora sp. esinemist. Mali Stoni lahe austrite poolmetes tuvastati hulkharjasusside palju väiksem hulk võrreldes muude tootmispiirkondadega. Kohalikud karbikasvatajad on kogemustest õppinud, et austrite uurimine ja puhastamine 3–5 korda tootmistsükli jooksul tagab maksimaalse filtreerimisvõime, mis ei mõjuta üksnes toitumist, vaid ka reproduktiivtsüklit ja mineraalainete imendumist ning „Malostonska kamenica“ iseloomulikku maitset.

Geneetiline eripära; planktoni liikide mitmekesisus ja kombinatsioon; eriline reproduktiivtsükkel; mineraalainete vool mandrilt; võimsad merehoovused; merevee kvaliteet ja hapnikurikkus ning kohalike karbikasvatajate traditsioonilise asjatundlikkuse kasutamine: kõik need tegurid üheskoos annavad tootele „Malostonska kamenica“ kõrge kvaliteedi ja iseloomulikud äratuntavad organoleptilised omadused.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://poljoprivreda.gov.hr/UserDocsImages/arhiva/datastore/filestore/82/Specifikacija-Malostonska-kamenica-11.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.