1.

Epidemioloogilised kriteeriumid, mis näitavad, et haiguse levik on püsivalt märkimisväärselt vähenenud ja stabiliseerunud. See võib näiteks avalduda uute nakatumiste arvu ning haiglaravi saavate ja intensiivravi patsientide arvu pidevas vähenemises.

2.

Tervishoiusüsteemi piisav suutlikkus, võttes näiteks arvesse intensiivraviüksuste hõivemäära, haiglavoodite piisavat arvu, intensiivraviüksustes vajaminevate ravimite kättesaadavust, seadmevarude taastamise võimet, hooldusteenuste kättesaadavust (eelkõige haavatavate rühmade jaoks), esmatasandi tervishoiustruktuuride haaret, aga ka sellise piisava personali olemasolu, kellel on vajalikud oskused haiglast lahkuvate või kodus ravitavate patsientide hooldamiseks ning karantiini lõpetamiseks vajalike meetmete võtmiseks (näiteks testimiseks). See kriteerium on väga oluline, sest näitab, et eri riikide tervishoiusüsteemid on pärast piiravate meetmete kõrvaldamist võimelised haigusjuhtumite arvu suurenemisega toime tulema. Samal ajal peavad haiglad üha tõenäolisemalt hakkama saama kuhjuvate plaaniliste operatsioonidega, mis on olnud pandeemia haripunkti ajal ajutiselt edasi lükatud. Selleks peaksid liikmesriikide tervishoiusüsteemid olema COVID-19 ohjamise kõrval piisavalt taastanud oma üldise suutlikkuse.

3.

Piisav järelevalvesuutlikkus, sealhulgas laiaulatuslik testimissuutlikkus nakatunute avastamiseks ja viiruse leviku jälgimiseks, samuti haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemiseks, ning võimalused inimesi uue haiguspuhangu tekkimise ja edasise leviku korral isoleerida. Konkreetselt COVID-19 puhul kinnitust leidnud antikehade tuvastamise suutlikkus aitaks saada täiendavaid andmeid selle kohta, kui suur osa elanikkonnast on haigusest edukalt paranenud ja selle suhtes võimaliku immuunsuse omandanud.

1.

Meetmed peaksid olema teaduspõhised ja nende keskmes peab olema rahvatervise kaitse: piiravate meetmete lõpetamise otsus on mitmemõõtmeline poliitiline otsus, mis hõlmab nii rahvatervise huve kui ka muude sotsiaalsete ja majanduslike mõjude tasakaalustamist. Küll aga peaks rahvatervise kaitse jääma lühikeses ja pikas perspektiivis liikmesriikide otsuste peamiseks eesmärgiks. Olemasolevad teaduslikud tõendid peavad andma liikmesriikidele otsuste tegemiseks võimalikult palju teavet ning liikmesriigid peaksid olema valmis oma lähenemisviisid läbi vaatama, kui kättesaadavaks saab rohkem teaduslikke tõendeid.

2.

Meetmeid tuleks liikmesriikide vahel koordineerida: koordineerimatus piiravate meetmete kaotamisel võib avaldada negatiivset mõju kõigile liikmesriikidele ja tekitada poliitilist pinget. Kuigi kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi ei ole olemas, peaksid liikmesriigid teavitama üksteist ja komisjoni õigeaegselt terviseohutuse komitee kaudu, enne kui nad teatavad meetmete lõpetamisest, ja võtma arvesse nende seisukohad. . Teabevahetus ja arutelu peaksid toimuma kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra raames.

3.

Liikmesriikide vastastikune austus ja solidaarsus on endiselt väga olulised: peamine edutegur selles etapis on üksteise tugevatele külgedele tuginemine. Mitte kõik tervishoiusüsteemid ei ole ühesuguse surve all. On hulgaliselt teadmisi, mida tuleb jagada spetsialistide ja liikmesriikide vahel, ning kriisi ajal on oluline üksteist vastastikku abistada. Kuigi pandeemia alguses pandi liikmesriikidevaheline koostöö ja solidaarsus proovile, on viimastel nädalatel kogu ELis üha rohkem näiteid solidaarsusest, näiteks intensiivravi vajavate patsientide ravi teistes liikmesriikides või arstide ja õdede ning kaitseülikondade, -maskide ja ventilaatorite saatmine teistesse riikidesse. 17 liikmesriiki on seni korraldanud lende, mida on toetatud ja rahastatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, et tuua koju tagasi välismaal lõksu jäänud eri rahvusest Euroopa kodanikke. Arstid jagavad spetsiaalse ELi veebiplatvormi kaudu COVID-19 patsientide ravimise kogemusi. See on õige lähenemisviis ja seda tuleks jätkata (5). See aitab ELi tasandil kaasa täiendavate solidaarsusmeetmete võtmisele, et toetada teatavaid liikmesriike ja piirkondi, kes vajavad seda pandeemiast ülesaamiseks või keda järgnev majanduskriis mõjutab teistest rohkem (6).

1.

Andmete kogumine ja usaldusväärse teavitamissüsteemi väljaarendamine: meetmete lõpetamise paremaks haldamiseks on oluline, et tervishoiuasutused koguksid ja jagaksid ühtlustatud viisil riiklikke ja piirkondlikke andmeid viiruse leviku, nakatunud ja paranenud isikute näitajate ning nende võimalike otsekontaktide kohta. Samal ajal on üha rohkem tõendeid selle kohta, et suur hulk inimesi võib olla COVID-19 sümptomiteta kandjad või et neil võivad olla ainult vähesed sümptomid ning tervishoiuametkondadele teatatud juhtumite arv võib kujutada endast üksnes jäämäe tippu. Endiselt on palju teadmatust. Seega kasutatakse matemaatilisi mudeleid COVID-19 leviku mõistmiseks ning liikmesriikides kehtestatud erinevate isoleerimismeetmete võimaliku mõju prognoosimiseks ja hindamiseks. Sotsiaalmeedia ja mobiilsideoperaatorid saavad pakkuda hulgaliselt andmeid liikuvuse ja sotsiaalse suhtluse kohta, samuti vabatahtlikke teateid kergemate haigusjuhtude kohta (nt osalusel põhineva järelevalve kaudu) ja/või kaudseid varaseid teateid haiguse leviku kohta (nt otsingud/postitused ebatavaliste sümptomite kohta). Kui sellised andmed koondatakse ja neid kasutatakse anonüümselt ja agregeeritult kooskõlas ELi andmekaitse- ja eraelu puutumatuse eeskirjadega, võivad need aidata parandada pandeemia modelleerimise ja prognoosimise kvaliteeti ELi tasandil. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) võivad andmete kogumise ja modelleerimise tsentraliseerida.

2.

Haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise ja hoiatamise raamistiku loomine, kasutades selleks isikuandmete kaitse põhimõtteid järgivaid mobiilirakendusi: mobiilirakendused, mis hoiatavad kodanikke positiivse COVID-19 testitulemuse saanud isikuga kokkupuutest tuleneva suurenenud ohu eest, on eriti olulised pandeemia leviku tõkestamise meetmete lõpetamise etapis, kui nakkusoht suureneb, sest üha rohkem inimesi puutub üksteisega kokku. Nagu on kogenud teised COVID-19 pandeemiaga tegelevad riigid, võivad need rakendused aidata katkestada nakkusahelaid ja vähendada viiruse edasikandumise ohtu. Seega peaksid need olema liikmesriikide kehtestatud strateegiate oluline osa, täiendades muid meetmeid, nagu suurem testimisvõimekus. Selliste mobiilirakenduste kasutamine peaks olema üksikisikute jaoks vabatahtlik, põhinema kasutajate nõusolekul ning järgima täielikult Euroopa eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju. Jälgimisrakenduste kasutamisel peaks kasutajatel säilima kontroll oma andmete üle. Riiklikud tervishoiuametkonnad tuleks kaasata süsteemi kavandamisse. Mobiilseadmete läheduse jälgimine peaks olema lubatud ainult anonüümselt ja agregeeritult, ilma kodanike jälgimiseta, ning võimalike nakatunud isikute nimesid ei tohiks teistele kasutajatele avaldada. Mobiilituvastus- ja hoiatusrakenduste suhtes tuleks kohaldada rangeid läbipaistvusnõudeid ning need tuleks deaktiveerida kohe, kui COVID-19 kriis on lõppenud ja kõik allesjäänud andmed on kustutatud. Võttes arvesse võrgustiku mõju, võimaldaks üleeuroopalise rakenduse laialdane kasutuselevõtt või vähemalt selliste rakenduste koostalitlusvõime ja tulemuste jagamine asjaomaseid inimesi tõhusamalt hoiatada ja võtta tõhusamaid rahvatervise poliitika järelmeetmeid. Komisjon võttis 8. aprillil 2020 vastu soovituse, (7) millega kehtestatakse protsess, mille raames saaksid liikmesriigid välja töötada ühise Euroopa lähenemisviisi (nn meetmekogum) selliste digitaalsete vahendite kasutamise kohta, mis võimaldavad kodanikel võtta tõhusaid ja sihipäraseid suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid (8). Seda ühist lähenemisviisi täiendavad komisjoni juhised, milles täpsustatakse asjakohaseid eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtteid. Usaldus nende rakenduste vastu ning nende kasutamisel eraelu puutumatuse ja andmekaitse austamine on nende edukuse ja tõhususe seisukohast üliolulised.

3.

Testimissuutlikkuse suurendamine ja testimismeetodite ühtlustamine: vaktsiini puudumisel tuleb elanikkonda nakkuse eest võimalikult palju kaitsta. Seetõttu on pandeemiaga võitlemiseks väga oluline kiireid ja usaldusväärseid tulemusi andva ulatusliku testimise kättesaadavus ning samuti on see eeltingimus suhtlemisdistantsi hoidmiseks võetavate meetmete kõrvaldamiseks tulevikus (ning see on oluline ka isikute kindlakstegemise rakenduste tõhususe jaoks, nagu eespool kirjeldatud).

Testimise parandamiseks liikmesriikides on vaja kolmeosalist tegevuskava:

Testimismeetodite ühtlustamine on selle lähenemisviisi oluline osa ja nõuab kogemuste vahetamist, et saavutada võrreldavad tulemused kogu ELis ja liikmesriikide piirkondades. Komisjon esitab suunised erinevate COVID-19 testide ja nende näitajate kohta, tuginedes konsultatsioonile ECDCga, kes on käsitlenud testimist oma regulaarselt ajakohastatavas riskihinnangus. Jätkatakse tööd selle nimel, et ühtlustada testimise tulemuslikkust käsitlevaid lähenemisviise ELi tasandil. Komisjon hõlbustab kõigi asjakohaste teadusuuringute tegemist ja tegutseb ühtse kontaktpunktina, et teha uued andmed ja tulemused liikmesriikidele ja teadlastele kättesaadavaks. Koostöös liikmesriikidega ja konsulteerides ECDCga, loob komisjon kogu liidus COVID-19 referentlaborite võrgustiku koos tugiplatvormiga.

4.

Tervishoiusüsteemide suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamine: pandeemia leviku tõkestamise teatavate meetmete järkjärgulise kõrvaldamisega kaasnevad vältimatult uued nakkusjuhtumid. Seetõttu on väga oluline, et tervishoiusüsteemid ja vajaduse korral eelkõige haiglad saaksid pakkuda uutele COVID-19ga patsientidele vajalikku ravi. Üleminekuperioodil on tervishoiusüsteemide vastupidavuse jaoks otsustava tähtsusega haiglate piisav suutlikkus ja hea esmatasandi tervishoid, tervishoiusüsteemi rahastamisvõime kaitse, hea väljaõppega ja taastunud tervishoiutöötajad ning kõigi juurdepääs tervishoiule. Komisjon on võtnud kasutusele ELi eelarvevahendid, et anda lisaressursse, sealhulgas töötajaid, et toetada tervishoiusüsteeme COVID-19 kriisiga toimetulekul ja päästa seega elusid (9).

5.

Meditsiini- ja isikukaitsevahendite varu suurendamise jätkamine: COVID-19 kriisi tõttu on järsult kasvanud nõudlus selliste meditsiini- ja isikukaitsevahendite järele nagu hingamisaparaadid, testikomplektid ja maskid. Pakkumine ei suuda aga alati nõudlusele vastata. Seetõttu valitses kriisi esimestel nädalatel konkurents riiklike, piirkondlike ja ELi tasandil ühiselt korraldatud hangete vahel, esinesid häired tarneahelates, sealhulgas ekspordipiirangud, ja puudus teave eri liikmesriikide vajaduste kohta. Elutähtsad tooted ei jõua sihtkohta või jõuavad kohale märkimisväärse viivitusega. Liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite vaheline konkurents on toonud kaasa olulise hinnatõusu. See on näidanud, kui oluline on koordineerimine, et tagada kõikjal ELis piisavad varud. Komisjon teeb liikmesriikidega asjakohast koostööd (10). Olemasolevate isikukaitsevahendite kõige tulemuslikum kasutamine peaks lähtuma värskeimatest teadmistest ja nõuannetest (11).

Meditsiiniseadmeid – nagu hingamisaparaadid – hindab ja sertifitseerib tavaliselt riikliku tasandi teavitatud asutus vastavushindamise või enesesertifitseerimise teel. Selleks võib kuluda mitu kuud. Komisjon kutsub teavitatud asutusi üles prioriseerima COVID-19 vastu võitlemisel hädavajalikke meditsiinivahendeid, tuginedes liikmesriikidega kokku lepitavale loetelule.

Mis puudutab meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite ohutuse ja toimivuse hindamist, siis riiklikud ametiasutused peaksid jagama parimaid tavasid ja püüdma jõuda ühiste lähenemisviiside küsimuses konsensusele, saades vajaduse korral abi teavitatud asutustelt. Liikmesriigid peaksid looma ühtse kontaktpunkti kõigi isikukaitsevahendite ja meditsiiniseadmetega seotud küsimuste jaoks, et viia kokku testimisasutused ja asjaomased turujärelevalveasutused.

Selleks et vahendeid ja ravimeid oleks pandeemia leviku tõkestamise meetmete kaotamiseks piisavalt, võib mõnes ökosüsteemis olla vaja tihedamat ettevõtjate- ja ka konkurentidevahelist koostööd kui tavaliselt lubatud. Komisjon annab praegu ja edaspidi vastavalt vajadusele konkurentsiküsimusi käsitlevaid suuniseid ning toetab ettevõtjatevahelist koostööd ökosüsteemides, et kõrvaldada selliste kaupade ja teenuste nappus, mida on vaja tõkestusmeetmete järkjärguliseks kaotamiseks. Lisaks tagavad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu oma täitemeetmete abil kõnealuste suuniste ühtse kohaldamise.

6.

Ohutu ja tulemusliku vaktsiini väljatöötamine on äärmiselt oluline, et aidata lõpetada COVID-19 pandeemia. Seepärast on väga tähtis, et vaktsiin töötataks välja ja võetaks kasutusele kiiresti. Komisjon kaasab lisavahendeid vaktsiini väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute jaoks. Lähtudes praegu olemasolevast teabest ja varem vaktsiinide väljatöötamiseks kulunud ajast, leiab Euroopa Ravimiamet, et võib mööduda aasta, enne kui vaktsiin COVID-19 vastu on valmis heakskiitmiseks ning piisavas koguses kättesaadav, et võimaldada selle laialdast ja ohutut kasutamist. Komisjon lihtsustab koostöös Euroopa Ravimiametiga vajalikke regulatiivseid samme kliinilistest uuringutest müügilubadeni, et tagada kiirem protsess ja samal ajal ohutus. Ta suunab teadusringkondi ja tööstusharu, et nad ühendaksid ulatuslikes kliinilistes uuringutes oma jõud, ja uurib, kuidas toetada vaktsiinide tootmise kiirendamist keskpikas perspektiivis. Komisjoni tegevuse aluseks hakkavad olema ühishanked ja võrdne juurdepääs vaktsiinidele, kui need on kättesaadavad. Rahvusvahelisel tasandil edendatakse koostööd, eelkõige vaktsiinile juurdepääsu soodustamisel.

7.

Kui töötatakse välja ohutud ja tulemuslikud ravimeetodid ja ravimid, muu hulgas andes uue kasutusotstarbe olemasolevatele ravimitele, mida praegu on luba kasutada muude haiguste ja seisundite raviks, võib see piirata lähikuudel viiruse mõju inimeste tervisele ja aidata majandusel ja ühiskonnal varem taastuda. EL rahastab juurdepääsu superandmetöötluse ja tehisintellekti alasele oskusteabele, et kiirendada võimalike aktiivsete molekulide kindlakstegemist olemasolevates ravimites ja ühendites. Kõnealuste ravimeetodite kliinilised uuringud on alanud ja nagu ka vaktsiinide puhul valmistavad komisjon ja Euroopa Ravimiamet ette kliinilistest uuringutest kuni müügiloa saamiseni vajalike regulatiivsete sammude kiirendamist. Eelistada tuleb ulatuslikke, võimalikult palju Euroopa tasandil tehtavaid kliinilisi uuringuid, sest neid on vaja nõutavate usaldusväärsete andmete saamiseks. Võimaliku COVID-19 ravi suuremahuliseks ostmiseks korraldatavate ühishangete ettevalmistamine on lõppetapis.

1.

Tegevus peab olema järkjärguline, kuna meetmed lõpetatakse eri etappides ja etappide vahele tuleks jätta piisavalt aega (nt üks kuu), sest nende kaotamise mõju saab hinnata ainult aja jooksul.

2.

Üldmeetmed tuleks järk-järgult asendada sihipärastega. See võimaldaks ühiskondadel järk-järgult jõuda tagasi tavaolukorda, kaitstes ELi elanikkonda jätkuvalt viiruse eest. Näiteks:

3.

Meetmete kõrvaldamist tuleks alustada kohaliku mõjuga meetmetest ning seejärel tuleks seda järk-järgult laiendada suurema geograafilise ulatusega meetmetele, võttes arvesse riiklikke eripärasid. See võimaldaks võtta tõhusamaid meetmeid, mis oleksid vajaduse korral kohandatud kohalikele oludele, ning kehtestada vajaduse korral, kui tekib palju uusi juhtumeid, uued piirangud (nt võtta kasutusele sanitaartsoon). Selline lähenemisviis võimaldaks kõigepealt lõdvendada neid meetmeid, mis mõjutavad inimeste elu otsesemalt. See võimaldaks liikmesriikidel võtta paremini arvesse COVID-19 leviku piirkondlikke erinevusi oma territooriumil.

4.

Meie sise- ja välispiiride avamiseks on vaja järkjärgulist lähenemisviisi, mille tulemusel lõpuks taastuks Schengeni ala normaalne toimimine.

5.

Tuleks järk-järgult taastada majandustegevus, tagades et ametiasutused ja ettevõtted saavad tegevuse ohutul viisil taasalustamisega piisavalt kohaneda. On mitmeid mudeleid (vähese inimestevahelise kontaktiga töökohad, kaugtööks sobivad töökohad, majanduslik tähtsus, vahetustega töökohad jne), kuid kogu elanikkond ei peaks ühel ajal tööle tagasi pöörduma, esialgu tuleks keskenduda vähem ohustatud rühmadele ja sektoritele, mis on olulised majandustegevuse hõlbustamiseks (nt transport). Kuna suhtlusdistantsi hoidmine peaks jääma suures osas kehtima, tuleks jätkata kaugtöö soodustamist. Töökohal tuleks jälgida pandeemiast tulenevaid töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju.

Komisjon loob kiirhoiatusfunktsiooni, et teha kindlaks tarne- ja väärtusahela häired, tuginedes muu hulgas olemasolevatele võrgustikele, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN), klastrid, kaubanduskojad ja kutseliidud, VKEde saadikud ning muud osalejad, nagu Euroopa tasandi sotsiaalpartnerid. Viiruse leviku tõkestamise meetmete ebaühtlasest tühistamisest (ELis või väljaspool ELi), ettevõtete pankrotistumisest või kolmandate riikide sekkumisest tulenevate häiretega toimetulemiseks püütakse saavutada parimad võimalikud lahendused.

6.

Tuleks järk-järgult uuesti lubada inimeste kogunemist. Kõige sobilikuma järjekorra kindlaks määramisel peaksid liikmesriigid keskenduma eri tegevuskategooriate eripäradele, näiteks:

Transporditeenuste järkjärgulist taastamist tuleks kohandada vastavalt reisipiirangute järkjärgulisele kaotamisele ja teatavat liiki tegevuste järkjärgulisele taaskäivitamisele, võttes samas arvesse ohu taset asjaomastes piirkondades. Võimalikult kiiresti tuleks lubada väiksema riskiga individuaalset transporti (nt isiklikud autod), samal ajal kui ühistranspordivahendid tuleks järk-järgult kasutusele võtta vajalike tervishoiumeetmete toel (vähendada reisijate tihedust sõidukites, suurendada teenindussagedust, väljastada transporditöötajatele ja/või reisijatele isikukaitsevahendeid, kasutada kaitsetõkkeid, teha transpordisõlmedes ja sõidukites kättesaadavaks puhastus-/desinfektsioonigeel jne).

7.

Jõupingutusi viiruse leviku tõkestamiseks tuleks jätkata: teadlikkuse tõstmise kampaaniad peaksid jätkuvalt innustama elanikkonda kinni pidama saavutatud rangetest hügieenitavadest (desinfitseerijate kasutamine, käte pesemine, köhimis-/aevastamisreeglid, kõrge kokkupuutetasemega pindade puhastamine jne). Jätkuvalt tuleks kohaldada suhtlemisdistantsi hoidmise suuniseid. Kodanikele tuleks anda olukorra kohta täielikku teavet, et aidata üksikisikute võetavate meetmete ja vastutuse abil kaasa viiruse leviku tõkestamisele juba eos. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse uusimates juhistes (16) öeldakse, et mittemeditsiiniliste näomaskide kasutamine avalikkuses võib olla kasulik.. Kaaluda võiks näomaskide kasutamist oma kogukonnas, eriti kui külastatakse rahvarohkeid kinniseid ruume, näiteks toidukauplusi, ostukeskusi, või kui kasutatakse ühistransporti. Kaaluda võiks mitmesugustest tekstiilidest valmistatud mittemeditsiiniliste näomaskide kasutamist, eriti kui üldsusele ei ole meditsiinilised näomaskid kättesaadavad, mis on tingitud tarneprobleemidest ja sellest, et need on mõeldud esmajoones tervishoiutöötajatele. Näomaskide kasutamist kogukonnas tuleks siiski pidada üksnes täiendavaks meetmeks, mitte kehtestatud ennetusmeetmete (nt füüsiline distantsi hoidmine, hingamisega seotud reeglid, hoolikas kätehügieen ning näo, nina, silmade ja suu puudutamise vältimine) asenduseks. Meditsiinilised näomaskid peavad olema eelisjärjekorras kättesaadavad tervishoiutöötajatele ja alles seejärel kogukonnas. Soovitustes näomaskide kasutamise kohta kogukonnas tuleks hoolikalt arvesse võtta tõendusmaterjali lünklikkust, tarneolukorda ja võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid.

8.

Tegevust tuleks pidevalt jälgida ja tagada valmisolek pöörduda vajaduse korral tagasi rangemate tõkestamismeetmete juurde, kui nakkuste määr suureneb liiga palju, sealhulgas rahvusvaheliselt. Otsused selle kohta, kas või millal rangemate meetmete juurde tagasi pöörduda, peaksid põhinema ametlikul kaval, milles kasutatakse selgeid kriteeriume. Valmisolek peaks hõlmama tervishoiusüsteemide tugevdamist, et tulla toime võimalike viirusepuhangutega tulevikus. Komisjon teeb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele ülesandeks töötada senistele kogemustele toetudes ja haiguse võimalikku taaspuhkemist silmas pidades välja nõuanded tulevasi karantiine käsitleva ühise ELi lähenemisviisi kohta.