Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2020/C 115/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Piave“

ELi nr: PDO-IT-0686-AM02 – 5.4.2019

KPN (X) KGT ()

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di tutela del formaggio „Piave“ DOP, mille registrijärgne asukoht on Via Nazionale 57/A, 32030 Busche di Cesiomaggiore (BL).

Ühendusse kuuluvad juustu „Piave“ tootjad ning ühendusel on õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduainete- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Tootekirjeldus

☐ Geograafiline piirkond

☐ Päritolutõend

☒ Tootmismeetod

☐ Seos piirkonnaga

☐ Märgistamine

☐ Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☐ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Juustu omadusi on täpsustatud. Muudatus puudutab koonddokumendi punkti 2 (Toote omadused) viimast lõiku ja punkti 3.2 viimast lõiku.

Praegune sõnastus:

Uus sõnastus:

Muudatusettepaneku eesmärk on kirjeldada paremini kaitstud päritolunimetusega „Piave“ juustu organoleptilisi omadusi, kasutades piimasektori jaoks sobivamat ja asjakohasemat terminoloogiat. Pikemalt laagerdunud juustude värvust on õlgkollase asemel kirjeldatud üldisemalt, et kajastada paremini nende juustude tumedamat ja varieeruvamat värvust. Värvus sõltub aastaajast ning lehmade söödas sisalduvatest õistaimedest.

Aukude kohta korratakse üle, et kaitstud päritolunimetusega „Piave“ juust on kõva konsistentsiga ning selles võib olla üksikuid väikesi auke, mis on tingitud mehhaanilisest töötlemisest või muudest asjaoludest, nt pressimisest või naturaalses starterkultuuris sisalduvate gaasi tekitavate mikroorganismide väheste kolooniate tegevusest. Suurte aukude moodustumist, eriti propioonhappebakterite tegevuse tõttu, tuleb vältida, sest see on märk tavapäratust ja kontrollimatust käärimisest. Samuti on selgitatud mõiste „helbed“ tähendust.

Need muudatused on vajalikud seepärast, et eelmine sõnastus ei võimaldanud omaduste kontrollimisel paindlikkust, mis võis viia selleni, et mõnele juustule ei antud „Piave“ sertifikaati, kuigi juustul olid vajalikud omadused.

Tootmismeetod

Tootespetsifikaadi artikli 5 tooraine tootmist käsitlev lõik ja koonddokumendi punkt 3.3 on veisetõugude ja lehmade sööda osas ümber sõnastatud.

Praegune sõnastus:

Uus sõnastus:

Taotletud muudatuse eesmärk on taastada kohalik veisetõug Grigio Alpina, millest varem madala tootlikkuse tõttu loobuti, kuid mis on viimastel aastatel „taasavastatud“ tänu selle tõu erilisele vastupidavusele ja kohanemisvõimele mägise maastikuga. Grigio Alpina tõugu veised on keskmist kasvu, vastupidavad ja viljakad, neil on tugev toiduotsimisinstinkt isegi ligipääsmatutel karjamaadel ja see omadus on osutunud piirkonna loodusvarade kasutamisel eriti sobivaks. Asjaolu, et lisaks piima tootmisele kasutatakse Grigio Alpina tõugu veiseid ka liha tootmiseks ning veised saavad mägisel maastikul hästi hakkama, soodustab selle tõu üha ulatuslikumat taasasustamist Belluno provintsi mägises piirkonnas asuvates põllumajandusettevõtetes. Grigio Alpina tõugu veiste piimast valmistatud juust vastab täielikult juustu „Piave“ omadustele. Selgelt on esile toodud ka muud mägise piirkonna ja seega kogu „Piave“ juustu tootmispiirkonna karjakasvatusele iseloomulik tegevus, nimelt eespool nimetatud veisetõugude sagedane ristamine. Ajalooliselt on mägipiirkonna põllumajandusettevõtted, kus sihipärasele geneetilisele valikule ei ole eriti tähelepanu pööratud, kasutanud karja tavapärast järglaskonda.

Praegune sõnastus:

„Söödaratsioon ei tohi sisaldada järgmist keelatud sööta:

—	ööstuslik ravimsööt;

—	köögiviljad, puuviljad ja rapsiseemned;

—	karbamiid, karbamiidfosfaat, biureet.“

Uus sõnastus:

„Söödaratsioon ei tohi sisaldada järgmist sööta:

—	ööstuslik ravimsööt;

—	töötlemata värsked köögiviljad, puuviljad ja rapsiseemned;

—	karbamiid, karbamiidfosfaat, biureet.“

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et köögiviljad, puuviljad ja rapsiseemned on söödana keelatud üksnes juhul, kui neid kasutatakse töötlemata värskel kujul, kuna nende niiskusesisaldus võib põhjustada soovimatut käärimist, mis põhjustab muutusi piima organoleptilises koostises. Seda probleemi ei teki, kui sama toitu kasutatakse lehmade söödaratsioonis kuivatatud või kontsentreeritud kujul; seetõttu ei ole vaja sellist sööta lehmade söödaratsioonis keelata.

Omadussõna „keelatud“ kordab mõistet „ei tohi sisaldada“ ja on seetõttu välja jäetud.

Artikkel 5 Ladustamine, kogumine ja transport

Piima kogumise meetodit on ajakohastatud.

Praegune sõnastus:

Uus sõnastus:

Muudatusettepaneku eesmärk on loobuda tavapärasest kahe või nelja lüpsisessiooni nõudest, mis tugineb tavale, et lehmi lüpstakse kaks korda päevas. Robotlüpsi kasutuselevõtt on võimaldanud suurendada päevas järjestikuste lüpsisessioonide arvu. Teaduse seisukohast ei mõjuta robotlüps piima omadusi; Piima koostis, eelkõige selle rasva- ja valgusisaldus, on võrreldav käsitsilüpsil saadava piima koostisega. Tegelikult võib robotlüpsi kasutamine parandada lehmade tervist, sest see vähendab stressi, mida põhjustab lehmade lüpsmine ainult kaks korda päevas suure laktatsiooni korral. Kui piim lüpstakse välja sagedamini kui kaks korda päevas, väheneb udara ja nisade koormus, paraneb piima mikrobioloogiline kvaliteet ning väheneb mastiidi esinemissagedus. Lisaks parandab see piima reoloogilisi omadusi, mis määravad kalgendi tugevuse, st seda, kui kiire on laabi ensümaatiline mõju ja kuidas talub kalgend lõiketerade mehaanilist toimet.

Piima kogumise/töötlemise ajastust käsitlev muudatusettepanek on seotud asjaoluga, et praegused lüpsi- ja jahutussüsteemid ning piima säilitamise tingimused põllumajandusettevõttes vastavad optimaalsetele tootehügieeni standarditele ja piima omadused säilivad rohkemate päevade jooksul kui varem, seega ei ole kogumise ja töötlemise vahele jäävat aega enam vaja piirata. Seda väidet toetavad tootmise käigus võetud proovid ja mikrobioloogilised leiud, mis näitavad, et piim sobib töötlemiseks rohkem kui kolme päeva jooksul pärast lüpsi.

See muudatus peaks vastama väikeste loomakasvatajate vajadustele, kes seisavad sageli, eelkõige talvel, silmitsi keeruliste teeoludega, mida põhjustab tüüpiline mäestikuilm.

Kuumtöötlemine

Kuumtöötlemismeetod on viidud vastavusse tegelike tootmisvõimalustega.

Praegune sõnastus:

Uus sõnastus:

Lõike muutmine on põhjendatud asjaoluga, et töötlemise parameetrid võivad varieeruda sõltuvalt kasutatavast süsteemi tüübist. Seepärast on vaja ette näha ka selliste süsteemide kasutamine, mille puhul saadakse sama tulemus, kohaldades kuumutamisel erinevat kestust ja temperatuuri (nt torupastörisaatorid võrreldes plaatpastörisaatoritega). Seega jääb pastöriseerimisetapp alles, kuid eespool nimetatud põhjustel ei ole kindlaks määratud kontrollväärtusi, kuna need on hõlmatud pastöriseerimise määratlusega ja reguleeritud konkreetsete õigusaktidega.

Muudatus vastab ka Belluno piirkonna mitme sellise ettevõtja (mägitalud, väikesed mägimeiereid) vajadustele, kellel ei ole võimalik piima pastöriseerida. Muudatusettepanek võimaldab jätkata tavapärast toorpiima kasutamist.

Juustu valmistamine

Mõned juustuvalmistamise tehnoloogilised parameetrid on paremini määratletud.

Praegune sõnastus:

Uus sõnastus:

Muudatusettepanek võimaldab kohandada töötlemisaega vastavalt kasutatavale süsteemile. Eri etappide kestus võib varieeruda sõltuvalt mahuti tüübist ja mahutavusest. Seetõttu on aastate jooksul kindlaks määratud minimaalne ja maksimaalne kestus, et piirata kasutatavate tootmissüsteemide valikut.

Sõnade „segamine ja settima jätmine“ väljajätt on põhjendatud, sest see etapp on kuumutatud juustude tootmistehnoloogia lahutamatu osa ja selle täpsustamine ei ole vajalik. Selline täpsustamine muudab teksti vaid kohmakamaks.

Soolamine

Praegune sõnastus:

Uus sõnastus:

Aastate jooksul on leitud, et soolvees sooldumise miinimumkestuse kehtestamine on väga piirav ega võimalda kohandada etapi kestust sõltuvalt tootmisolukorrast. Soolamise meetodid ja kestus varieeruvad sõltuvalt soolamistehnoloogiast, mille puhul võib olla erinev soolvee maht, veeringluse meetod, temperatuur, juustu soolvette asetamise meetod, soolvee puhastamise meetod jne. Need erinevused tähendavad, et juustu sooldumise tõhusus on erinev, seepärast peeti asjakohaseks kaotada soolvees sooldumise miinimumkestus.

Piirangu kaotamine vastab väikeste ettevõtjate tootmisvajadustele, kes tõstsid selle piirangu esile seepärast, et nõuete rangeks järgimiseks ei ole neil automaatsüsteeme ega töötajaid. Kaitstud päritolunimetusega juustu „Piave“ õige soolasuse tagab organoleptiliste omaduste kujunemise jälgimine.

KOONDDOKUMENT

„Piave“

ELi nr: PDO-IT-0686-AM02 – 5.4.2019

KPN (X) KGT ()

1.   (KPN või KGT) nimetus(ed)

„Piave“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Piave“ on kõva laagerdatud silindrikujuline kuumtöödeldud juust, mis on valmistatud lehmapiimast.

Juustu turustatakse järgmiste märgetega:

fresco: laagerdunud 20–60 päeva; läbimõõt: 320 mm ± 20 mm kõrgus: 80 mm ± 20 mm; kaal: 6,8 kg ± 1 kg

mezzano: laagerdunud 60–180 päeva; läbimõõt: 310 mm ± 20 mm kõrgus: 80 mm ± 20 mm; kaal: 6,6 kg ± 1 kg

vecchio: laagerdunud kauem kui 6 kuud; läbimõõt: 290 mm ± 20 mm kõrgus: 80 mm ± 20 mm; kaal: 6 kg ± 1 kg

vecchio selezione oro: laagerdunud kauem kui 12 kuud; läbimõõt: 280 mm ± 20 mm kõrgus: 75 mm ± 20 mm; kaal: 5,8 kg ± 1 kg

vecchio riserva: laagerdunud kauem kui 18 kuud; läbimõõt: 275 mm ± 20 mm kõrgus: 70 mm ± 20 mm; kaal: 5,5 kg ± 1 kg

„Piave“ juustu iseloomulikud omadused on järgmised:

rasvasisaldus: fresco 33 % ± 4 %, mezzano 34 % ± 4 %, vecchio > 35 %

valgusisaldus: fresco 24 % ± 4 %, mezzano 25 % ± 4 %, vecchio > 26 %

– Maitse: magus piimhappeline maitse, eriti fresco juustu puhul, kuid selline maitse on tuntav ka mezzano juustu puhul; juustu laagerdudes muutub maitse tugevamaks, intensiivsemaks ja täidlasemaks, pikalt laagerdunud juustude maitse muutub pisut pikantseks.

– Koorik: juustul märkega fresco on koorik pehme ja heleda värvusega, kuid juustu laagerdudes muutub koorik paksemaks ja kõvemaks ning juustude vecchio, vecchio selezione oro ja vecchio riserva koorik on kõva ja tumeda värvusega.

– Konsistents ja välimus: toode märkega fresco on kõva, tihke, helekollase värvusega ja kreemjas, laagerdudes muutub juustu värvus tumedamaks ning konsistents kuivemaks, teralisemaks ja muredamaks. Juustus võib olla üksikuid väikesi auke ja vähesel määral ebakorrapärasusi (helbed), kuid juustus ei tohi olla suuri ja/või propioonhappebakterite tegevuse tulemusena tekkinud auke.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lüpsilehmade sööt peab vastama järgmistele nõuetele:

vähemalt 70 % söödast ja 50 % kuivainest peab olema toodetud punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas, mis asub täielikult mägipiirkonnas.

Söödaratsioon ei tohi sisaldada järgmist sööta:

—	tööstuslik ravimsööt;

—	töötlemata värsked köögiviljad, puuviljad ja rapsiseemned;

—	karbamiid, karbamiidfosfaat, biureet.

Juustu „Piave“ valmistamiseks kasutatav piim pärineb eranditult Belluno provintsist ning vähemalt 80 % piimast on saadud veistelt, kes kuuluvad tootmispiirkonnale iseloomulikesse tõugudesse Bruna Italiana, Pezzata Rossa Italiana, Frisona Italiana ja Grigio Alpina või on nende tõugude ristandid

Ka muud kasutatavad toorained vastavad kohalike traditsioonide järgimise nõuetele. Kasutatakse eriomast starterkultuuri ja vadakujuuretist, mida valmistatakse koha peal Belluno provintsi piimast ja tootmise käigus saadud vadakust, mis sisaldab piirkonnale omaste tüvede hulka kuuluvaid ensüüme.

Starterkultuuri happesus on 10 °SH/50 ± 3.

Vadakujuuretise happesus on 27 °SH/50 ± 3.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess (piima tootmine, tiitrimine, kuumtöötlemine, juuretiste valmistamine, kalgendamine, kurnamine/vormimine, pressimine, märgistamine, laagerdamisele eelnev tahenemine, soolamine ja laagerdamine) peab toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote nimetus „Piave“ märgitakse juusturatta küljele vertikaalselt ja vaheldumisi kirjasuunaga ülevalt alla ja alt üles (kirja kõrgus 70 mm ± 5 mm).

Igale juusturattale märgitakse partii number, mille kaudu on võimalik teha kindlaks valmistamise päev, kuu ja aasta. Partii number peab olema märgitud juusturatta küljele või ühele põhjale.

Juusturatta teisele põhjale kinnitatakse järgmise teabega etikett:

—	„Piave“ Denominazione d’Origine Protetta [kaitstud päritolunimetus];

—	Fresco, Mezzano või Vecchio (Vecchio Selezione Oro, Vecchio Riserva);

—	tootja mark või kaubanimi.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Piave“ tootmispiirkond hõlmab Belluno provintsi territooriumi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kogu Belluno provintsi territoorium asub mägipiirkonnas ja selle geograafiliseks piiriks on mäeahelikud, mis eraldavad Belluno provintsi territooriumit idas Friuli Venezia Giulia piirkonnast, lõunas Treviso ja Vicenza provintside alale jäävast Veneto madalikust, läänes Trentino Alto Adige piirkonnast ja põhjas Austriast Territooriumit läbib põhjast lõuna/kagu suunas voolav Piave jõgi, mis saab alguse Peralba mäelt Val Visdendes Comelico piirkonnas, mis on Belluno provintsi kõige põhjapoolsem osa.

Mäeahelike olemasolu ja paiknemine (loodes Dolomiidid ja kagus Alpide eelmäestik) ning kõnealust piirkonda täies pikkuses läbiv Piave jõgi loovad erilise keskkonna, mis erineb naaberaladest suure aasta keskmise sademete hulga ja aasta keskmiste miinimumtemperatuuride poolest, mis on naaberaladega võrreldes suhteliselt madalad. Temperatuuri ja sademetega seotud erilised keskkonnatingimused soodustavad tüüpiliste mägipiirkonnale omaste taimekoosluste arengut. Belluno provintsi territoorium asub Itaalia Alpides Dolomiitide piirkonnas ja hõlmab kahte olulist rahvusparki: Parco Nazionale delle Dolomiti Bellunesi ja Parco Naturale Regionale delle Dolomiti d’Ampezzo.

Kogu Belluno provintsi territoorium asub mägialal. Tasandike ja küngaste puudumine, kõrgus merepinnast ja nõlvade kalle on põhjuseks, et kogu Belluno provintsi territoorium liigitatakse põllumajanduse viljelemise seisukohast vähemsoodsaks piirkonnaks, kuid just nendes tingimustes on kujunenud piirkonnale tüüpiline piima- ja juustutootmine. Belluno provintsis on karjamaa pindala märkimisväärselt suur ja ulatub ligikaudu 13 000 hektarini, kusjuures ühe looma kohta teeb see 4,38 hektarit, mis on naaberpiirkondade keskmisest näitajast (0,67 hektarit looma kohta) palju suurem.

„Piave“ juustu iseloomulikud omadused on järgmised:

—	eripärane maitse valmimise erinevates etappides, mis tuleneb proteolüütilistest ja lipolüütilistest protsessidest, mida põhjustab kahte tüüpi juuretise ja nendes kasutatavate piirkonnale omaste mikroorganismide kombinatsioon;

—	tihe juustumass käärimisgaaside puudumise tõttu;

—	piimalõhn, mis on tugevam värskemates toodetes;

—	maitse, mis muutub järjest intensiivsemaks ja täidlasemaks, kuni omandab pikema valmimisajaga juustudes kerge pikantse noodi, mis siiski ei muutu liiga tugevaks ning iseloomustab „Piave“ juustu tasakaalustatud, ainulaadset ja äratuntavat maitset

Eespool nimetatud kvaliteediomadused on seotud kahe peamise teguriga:

a)

juustu valmistamisel kasutatav piim, mis on võrreldes teiste piirkondadega (kaasa arvatud Veneto piirkonna muud osad) rasvasem ja valgurikkam. Juustu „Piave“ valmistamisel kasutatav piim pärineb eranditult Belluno provintsist ning selle keskmine rasvasisaldus (3,93 %) ja valgusisaldus (3,35 %) on suurem kui Veneto piirkonna muudes provintsides saadavas piimas (3,69 % rasva ja 3,27 % valke) ning suurem kui kogu riigi keskmine (3,7 % rasva ja 3,28 % valku);

b)

piirkonnale omane tüüpiline piima mikrofloora. Juustu „Piave“ valmistamisel kasutatavad starterkultuur ja vadakujuuretis toodetakse koha peal piimast ja eelneval töötlemisel saadud vadakust, mis sisaldavad piirkonnale omaste tüvede hulka kuuluvaid ensüüme. Otse kõnealuses piirkonnas valmistatavate naturaalsete kultuuride mikrofloora on geograafilise tootmispiirkonna mikrobioloogiline jälg. Nendes naturaalsetes kultuurides esinevate erinevate organismide vahelist keerulist koostoimet võib pidada „Piave“ juustu omapäraste organoleptiliste omaduste tekke määravaks teguriks.

Juustu „Piave“ organoleptilised ja toiteväärtuslikud omadused tulenevad mägise tootmispiirkonna geograafilisest ja keskkonnaalasest omapärast.

Juustu „Piave“ tootmisel kasutatava piima suurem rasva- ja valgusisaldus on tingitud karjakasvatusest mägipiirkonnas.

Üldiselt on mägipiirkondades ja eriti Belluno provintsis piimatootmisega seotud näitajad madalad. Belluno provintsis jääb piimatootmine ühe hektari püsikarjamaa/rohumaa kohta (alla 10 liitri võrreldes keskmiselt 272 liitriga ühe hektari karjamaa kohta teistes provintsides) ja tootlikkus ühe looma kohta (44 hl aastas ühe looma kohta võrreldes piirkonna keskmise 57 hl-ga) selgelt allapoole piirkonna keskmisest. Samuti on Belluno provintsis loomkoormus karjamaal palju madalam kui naaberpiirkondades ja -provintsides. Nagu juba eespool mainitud, on juustu „Piave“ tootmispiirkonnas ühe veise kohta kasutada oleva püsikarjamaa/rohumaa pindala 4,38 hektarit, mis on naaberpiirkondade ja kogu piirkonna keskmisest näitajast (0,67 hektarit looma kohta) palju suurem.

Lisada tuleb ka, et naaberpiirkondadest oluliselt erinevad keskkonnatingimused, nagu temperatuur ja keskmine sademete hulk, soodustavad tüüpiliselt mägipiirkonnale omaste taimekoosluste arengut, mis annavad Belluno provintsi piimale ja seega ka juustule „Piave“ omapärase aromaatsuse.

Kõik eespool nimetatud tegurid – määratletud piirkonnale omased piimatootmise madalad näitajad, kasutada olev suur karjamaa, veistele vajaliku sööda ja tüüpiliselt mägipiirkonnale omaste taimekoosluste hea kättesaadavus – määratlevad väga konkreetse ökoloogilise ala ja tagavad Belluno provintsi piimale erilised kvaliteediomadused.

Piima erilised omadused ja juustukojas koha peal valmistatud kahe naturaalse juuretise (starterkultuur ja vadakujuuretis) samaaegne kasutamine on määravad tegurid, mis annavad juustule „Piave“ omapärased organoleptilised omadused.

Juustu „Piave“ tootmise oskusi on Belluno provintsis põlvest põlve edasi antud. Tootmise algus ulatub 19. sajandi lõppu, kui Itaalia mägipiirkondades loodi esimesed piimatootmise ühisettevõtted.

Esimesed juustud, mis kandsid nimetust „Piave“ (traditsioonilisele tootele traditsioonilise jõe järgi antud nimi), valmistati 1960. aastatel, kui üks kolmandik ühistule Latteria Sociale Cooperativa della Vallata Feltrinale päevas tarnitud 10 tonnist piimast eraldati juustude „Piave“ ja „Fior di Latte“ tootmiseks.

Juustu „Piave“ nimetus tuleneb samanimelise jõe nimest, mis läbib kogu Belluno provintsi põhjast lõuna/kagu suunas.

Tänapäeval on toode tarbijate seas hästi tuntud ja hinnatud. Alates 1980ndatest aastatest on toodet selle tava- ja eripäraste omaduste eest pärjatud auhindadega nii riiklikul tasandil (Spino d’Oro auhind 1986., 1992. ja 1994. aastal vastavalt Thiene juustutoodete 23., 26. ja 27. näitusel) kui ka mägipiirkondade juustude rahvusvahelistel võistlustel, kus juust „Piave“ sai 2005. aastal Verona olümpiaadil esimese auhinna Buonitalia (itaalia suurepärane maitse) parima eksporditava juustu kategoorias ning esimese auhinna eriti pika valmimisajaga juustude kategoorias Dublini World Cheese Awards võistlusel ning ülemaailmsel toidumessil Moskvas 2007. aastal.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.