Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: Europoli volituste tugevdamine (määruse (EL) 2016/794 sihipärane läbivaatamine).

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Euroopa seisab silmitsi muutuva julgeolekuolukorraga, kus julgeolekuohud teisenevad ja muutuvad üha keerukamaks. Kurjategijad kasutavad ära digipöörde ja uute tehnoloogialahenduste eeliseid, sealhulgas füüsilise ja digitaalse maailma omavahelist seotust ning piiride hägustumist. COVID-19 kriis üksnes hoogustab seda, sest kurjategijad on kiiresti haaranud võimalusest kriisi ära kasutada ning kohandanud oma toimimisviise või arendanud uusi kuritegevuse liike. Kõnealused ohud levivad üle piiride ning on seotud erinevate kuritegudega, mille toimepanekut need hõlbustavad. Kuna nende piiriüleste julgeolekuprobleemide lahendamiseks ei piisa üksnes riiklikul tasandil võetavatest meetmetest, on liikmesriikide õiguskaitseasutused üha enam kasutanud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) pakutavat toetust ja eriteadmisi, et võidelda raskete kuritegude ja terrorismi vastu. Uus ohukeskkond muudab seda, millist toetust liikmesriigid vajavad ja ootavad Europolilt kodanike turvalisuse tagamiseks, ning seda viisil, mida ei olnud võimalik ette näha, kui kaasseadusandjad pidasid läbirääkimisi Europoli praeguste volituste üle, mida hakati kohaldama 2016. aastal (Europoli määrus (EL) 2016/794).

Arenevate julgeolekuohtudega ning nendest tulenevate muutustega liikmesriikide operatiivvajadustes nende ohtudega tulemuslikuks tegelemiseks on seotud eelkõige kolm põhiküsimust:

1)eraõiguslike isikute ja õiguskaitseasutuste vahel puudub tulemuslik koostöö, et tõkestada piiriüleste teenuste kuritarvitamist kurjategijate poolt;

2)õiguskaitseasutuste probleemid seoses suurandmetega;

3)lüngad innovatsioonis ja teadusuuringutes, mis on olulised õiguskaitse seisukohast.

Julgeolekule avalduva mõju tõttu on tegemist suurte probleemidega, mida kajastavad kaasseadusandjate kindlad üleskutsed meetmete võtmiseks. Need tõstatavad olulised poliitilised valikud, mis nõuavad probleemide põhjuste, seotud eesmärkide, olemasolevate poliitikavariantide ja nende mõju üksikasjalikku hindamist.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Vastuseks pakilistele operatiivvajadustele ja kaasseadusandjate üleskutsetele, et Europol pakuks tugevamat toetust, teatati komisjoni 2020. aasta tööprogrammis seadusandlikust algatusest, mille eesmärk on suurendada Europoli volitusi politsei operatiivkoostöö tugevdamiseks. See on ELi 2020. aasta juuli julgeolekuliidu strateegia põhimeede. Kooskõlas poliitilistes suunistes esitatud üleskutsega, mille kohaselt „peame tegema kõik endast oleneva oma kodanike kaitsmiseks“, peaks algatus tugevdama Europoli, et aidata liikmesriikidel tagada kodanike turvalisust.

Reageerides kolmele peamisele kindlakstehtud probleemile, püütakse algatusega saavutada järgmised eesmärgid:

1)I eesmärk: võimaldada eraõiguslike isikute ja õiguskaitseasutuste tõhusat koostööd, et tõkestada piiriüleste teenuste kuritarvitamist kurjategijate poolt;

2)II eesmärk: võimaldada õiguskaitseasutustel põhiõigusi täielikult järgides analüüsida suuri ja keerukaid andmekogumeid piiriüleste seoste tuvastamiseks;

3)III eesmärk: võimaldada liikmesriikidel kasutada õiguskaitses uusi tehnoloogialahendusi.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Rasked kuriteod ja terrorism on oma olemuselt rahvusvahelised. Seetõttu ei saa üksnes riigi tasandil võetavate meetmetega neid tulemuslikult tõkestada. Seepärast otsustasid liikmesriigid teha rasketest kuritegudest ja terrorismist tulenevate ohtudega võitlemiseks ELi raamistikus koostööd. Lisaks nõuavad arenevad julgeolekuohud, mis tulenevad sellest, kuidas kurjategijad kasutavad ära digipöörde ja uute tehnoloogialaheduste eeliseid, samuti tõhusat ELi tasandi toetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste tööle. ELi meetmetega nähakse ette tõhus ja tulemuslik viis liikmesriikide suuremaks toetamiseks võitluses raskete kuritegude ja terrorismi vastu, et nende ohtudega sammu pidada.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Kaalutud on mitut seadusandlikku ja mitteseadusandlikku poliitikavarianti. Pärast eelvaliku etappi, kus mõned variandid tuli kõrvale jätta, hinnati üksikasjalikult järgmisi poliitikavariante:

I.poliitikavariandid I eesmärgi saavutamiseks: eraõiguslike isikute ja õiguskaitseasutuste tõhus koostöö

·1. poliitikavariant: võimaldada Europolil töödelda otse eraõiguslikelt isikutelt saadud andmeid;

·2. poliitikavariant: võimaldada Europolil vahetada eraõiguslike isikutega isikuandmeid, et teha kindlaks jurisdiktsioon;

·3. poliitikavariant: võimaldada Europolil teha otsepäringuid eraõiguslike isikute hallatavates andmebaasides;

II.poliitikavariandid II eesmärgi saavutamiseks: suurte ja keerukate andmekogumite analüüsimine piiriüleste seoste tuvastamiseks

·4. poliitikavariant: võimaldada Europolil analüüsida suuri ja keerukaid andmekogumeid;

·5. poliitikavariant: võtta kasutusele uus andmesubjektide kategooria (isikud, kes ei ole seotud kuriteoga), kelle andmeid Europol saab töödelda;

III.poliitikavariandid III eesmärgi saavutamiseks: kasutada õiguskaitses uusi tehnoloogialahendusi;

·6. poliitikavariant: reguleerida Europoli poolt ELi julgeolekualaste teadusuuringute programmile antavat toetust, Europoli innovatsioonilaborit ja Europoli poolt ELi innovatsioonikeskusele antavat toetust;

·7. poliitikavariant: võimaldada Europolil töödelda isikuandmeid innovatsiooni eesmärgil valdkondades, mis on seotud tema toetusega õiguskaitsele.

Pärast kõigi poliitikavariantide mõju üksikasjalikku hindamist sisaldab eelistatud poliitikavariantide pakett 2., 4. ja 7. poliitikavarianti.

Kes millist varianti toetab? 

Üldjuhul pooldavad sidusrühmad Europoli õiguslike volituste laiendamist, et toetada liikmesriike raskete kuritegude ja terrorismi ennetamisel ning nende vastu võitlemisel. Liikmesriigid on eelistatud poliitikavariante sõnaselgelt toetanud mitmel nõukogu foorumil ning ELi siseministrite 2020. aasta oktoobri deklaratsioonis („Ten points on the Future of Europol“). Samal ajal on liikmesriigid teadlikud, kui tähtis on nii operatiivsest kui ka menetluslikust seisukohast nende riiklik suveräänsus õiguskaitse valdkonnas. Euroopa Parlament on toetanud Europoli jõulist rolli, tuletades samal ajal Euroopa Parlamendi 2020. aasta juuli resolutsioonis meelde, et „suuremad volitused peaksid käima käsikäes piisava parlamentaarse kontrolliga“. Eeldatakse, et Euroopa Parlament nõuab Europoli uue andmetöötlusvõimekuse ja tugevate andmekaitsemeetmete vajalikkuse kohta üksikasjalikku põhjendust. Arutelud kõigi sidusrühmadega näitasid, kui oluline on ette näha asjakohased kaitsemeetmed põhiõiguste ja eelkõige isikuandmete kaitse õiguse tagamiseks.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Eelistatud poliitikavariantide pakett (2., 4. ja 7. poliitikavariant) aitaks kindlakstehtud probleemidele tulemuslikult reageerida ning annaks Europolile tugevad vahendid ja suutlikkuse, et suurendada oma toetust liikmesriikidele tekkivate ohtudega võitlemisel, järgides täielikult põhiõigusi.

Sotsiaalselt ja majanduslikult on kõigi eelistatud variantide lõplikud kasusaajad kodanikud, kes saavad otsest ja kaudset kasu madalamatest kuritegevuse määradest, väiksemast majanduslikust kahjust ja väiksematest turvalisusega seotud kuludest. Tõhususe seisukohast on peamised kasusaajad riiklikud õiguskaitseasutused. Eelistatud poliitikavariandid peaksid looma ELi tasandil märkimisväärse mastaabisäästu, kuna nendega antakse ülesanded, mida saab tõhusamalt täita ELi tasandil, riigi tasandilt üle Europolile. Eelistatud poliitikavariantidega nähakse ette tõhusad lahendused probleemidele, mida tuleks vastasel juhul lahendada suuremate kuludega 27 individuaalse riikliku lahenduse abil, või probleemidele, mida ei saaks riigi tasandil üldse lahendada, kuna need on piiriülesed.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Eelistatud poliitikavariantidega kaasneksid peamiselt ELi tasandil lisakulud, kuna nendega antakse ülesanded ja teenused, mida saab tõhusamalt täita ELi tasandil, riigi tasandilt üle Europolile. Praeguses etapis on mõningaid üksikuid poliitikavariante eelkõige kavandatud IT-infrastruktuuride ja -süsteemide väljatöötamise keerukuse tõttu raske täpselt kvantifitseerida. Hinnangute kohaselt on kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil vaja umbes 120–150 miljoni euro suurust lisaeelarvet ja umbes 150 täiendavat ametikohta, et tagada Europolile vajalikud vahendid läbivaadatud volituste täitmiseks. Kuivõrd need poliitikavariantidega kaasnevad riigi tasandil lisakulud, peaks Europoli pakutavatest lisateenustest saadav kasu need kulud üles kaaluma. Ettevõtjatele ei peaks märkimisväärseid lisakulusid tekkima. Eelistatud poliitikavariandid ei sisalda õiguslikke kohustusi kodanike/tarbijate jaoks ega tekita seega nendele sidusrühmadele lisakulusid.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Eelistatud poliitikavariantidel ei ole eeldatavasti märkimisväärset mõju ettevõtjatele. Ettevõtjaid mõjutab otseselt ainult 2. poliitikavariant (võimaldada Europolil vahetada eraõiguslike isikutega isikuandmeid). Sellega seoses kulutavad ettevõtjad Europoliga toimuvale teabevahetusele lisavahendeid, kuid seda tasakaalustab märkimisväärne kokkuhoid, sest ettevõtjad kulutavad vähem vahendeid, et asjaomaseid riiklikke jurisdiktsioone ise kindlaks teha, ning on Europoliga andmeid jagades vähem avatud vastutusriskidele. Samuti kannavad ettevõtjad vähem mainekahju, mis tuleneb sellest, et kurjategijad kuritarvitavad nende piiriüleseid teenuseid.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Eelistatud poliitikavariantidel ei ole eeldatavasti märkimisväärset mõju riigieelarvetele ega ametiasutustele. Kuigi liikmesriigid eraldavad Europoliga tehtavale koostööle täiendavaid vahendeid, peaks need kulud suuresti üles kaaluma kokkuhoid, mis on seotud Europoli paremate teenustega liikmesriikidele.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Kõigi eelistatud poliitikavariantidega antakse Europolile isikuandmete töötlemiseks uus õiguslik alus. Seetõttu mõjutavad need poliitikavariandid põhiõigusi, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8) ja õigust eraelu austamisele (harta artikkel 7). Selleks et tagada põhiõiguste täielik järgimine, võetakse mõjuhinnangus põhiõigusi igakülgselt arvesse kogu analüüsis ja hinnatakse üksikasjalikult poliitikavariantidega kaasnevaid piiranguid põhiõiguste kasutamisel, ning

·kirjeldatakse poliitikavariante, mis jäeti varases etapis kõrvale, kuna need avaldavad põhiõigustele suurt negatiivset mõju;

·esitatakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse järkjärguline hinnang;

·kirjeldatakse poliitikavariante, mis lükati tagasi, kui on olemas vähem sekkuv, kuid sama tõhus variant, ning

·esitatakse täielik loetelu üksikasjalikest kaitsemeetmetest nende poliitikavariantide jaoks, mille puhul on põhiõiguste kasutamise piiramine vajalik, muu hulgas vähem sekkuva, kuid sama tõhusa variandi puudumise tõttu.

Selle tulemusena piirduvad eelistatud poliitikavariandid rangelt sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, ning sisaldavad vajalikke kaitsemeetmeid.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Järelevalve ja hindamine toimub eelkõige kohaldatavate mehhanismide abil, mis on ette nähtud kehtiva Europoli määrusega, eelkõige Europoli määruse artikliga 68 (iga viie aasta järel). Lisaks peaks eelistatud poliitikavariantidega kaasnema säte, millega nähakse ette hinnata nende mõju põhiõigustele kaks aastat pärast poliitikavariantide kohaldamise algust.