EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.9.2020

SWD(2020) 320 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2020. aasta aruanne õigusriigi kohta





Peatükk õigusriigi olukorra kohta Poolas

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2020. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2020) 580 final} - {SWD(2020) 300 final} - {SWD(2020) 301 final} - {SWD(2020) 302 final} - {SWD(2020) 303 final} - {SWD(2020) 304 final} - {SWD(2020) 305 final} - {SWD(2020) 306 final} - {SWD(2020) 307 final} - {SWD(2020) 308 final} - {SWD(2020) 309 final} - {SWD(2020) 310 final} - {SWD(2020) 311 final} - {SWD(2020) 312 final} - {SWD(2020) 313 final} - {SWD(2020) 314 final} - {SWD(2020) 315 final} - {SWD(2020) 316 final} - {SWD(2020) 317 final} - {SWD(2020) 318 final} - {SWD(2020) 319 final} - {SWD(2020) 321 final} - {SWD(2020) 322 final} - {SWD(2020) 323 final} - {SWD(2020) 324 final} - {SWD(2020) 325 final} - {SWD(2020) 326 final}

I.Kohtusüsteem

Poola kohtusüsteem koosneb kahest peamisest osast: haldus- ja üldkohtusüsteemist. Poola kõrgeim halduskohus ja 16 halduskohut teostavad järelevalvet avaliku halduse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse asutuste ja valitsusasutuste territoriaalsete organite meetmete seaduslikkuse üle. Üldkohtusüsteem, mille üle teostab järelevalvet ülemkohus 1 , koosneb kolmest tasemest: 11 apellatsioonikohut, 46 piirkondlikku kohut ja rohkem kui 300 ringkonnakohut. Kohtunikud nimetab ametisse vabariigi president riikliku kohtute haldamise nõukoja taotlusel. Konstitutsioonikohus, mis teeb otsuseid eelkõige õigusaktide põhiseadusele vastavuse kohta, koosneb 15 kohtunikust, kelle valib Seim (parlamendi alamkoda) 9-aastaseks ametiajaks. Riikliku kohtute haldamise nõukoja ülesanne on põhiseaduse kohaselt tagada kohtute sõltumatus. Prokuratuuri, mis ei ole sõltumatu kohtusüsteemi osa, eripära on see, et peaprokurör ja justiitsminister on üks ja sama isik. Põhiseaduses on sätestatud, et advokaadid ja õigusnõustajad võivad oma tegevust ise reguleerida.

Sõltumatus

2015. aasta novembris algatatud kohtureformid jätkusid. Need reformid tehti rohkem kui 30 seadusega, mis olid seotud kogu kohtusüsteemi struktuuriga, sealhulgas konstitutsioonikohtu, riikliku kohtute haldamise nõukoja, ülemkohtu, üldkohtute, halduskohtute ja prokuratuuriga. Kohtureformi eri aspektid tekitavad tõsist muret seoses õigusriigi põhimõttega, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusega. See on keskne küsimus Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 2 kohases menetluses, mille algatas Euroopa Komisjon ja mida nõukogu alles arutab. Euroopa Parlament on samuti väljendanud muret õigusriigi olukorra pärast Poolas 3 . Lisaks on nende reformide teatud aspektide suhtes algatatud rikkumismenetlused 4 . Kohtute sõltumatuse kaitsmine Poolas oli üks 2020. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistest soovitustest 5 .

Kohtusüsteemi sõltumatuse tase on üldsuse ja äriühingute hinnangul madal ning viimastel aastatel on see suundumus süvenenud. Kui 2019. aastal andis 34 % üldsusest kohtute ja kohtunike sõltumatusele hinnangu „võrdlemisi või väga suur“, siis äriühingutest jagab sama arvamust 27 % 6 . Kohtusüsteemi vähese sõltumatuse põhjuseks tuuakse kõige sagedamini valitsuse ja poliitikute sekkumine või surve 7 . Avalikku arutelu kohtusüsteemi üle iseloomustavad tugevad pinged. Poola meedia teatas 2019. aastal, et kõrgeid ametnikke 8 on väidetavalt seostatud laimukampaaniaga kohtunike vastu, kes kritiseerisid avalikult kohtureforme 9 .

Euroopa Kohtu otsused on kinnitanud ELi õiguse nõudeid kohtute sõltumatuse kohta. Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) tegi 2019. aastal kaks otsust, milles kinnitas, et komisjoni poolt rikkumismenetluste raames vaidlustatud õigusaktid on vastuolus ELi õigusega, mis puudutab kohtute sõltumatuse nõudeid 10 . Euroopa Kohus tegi otsuse ülemkohtu kohtunike pensionikorra muutmise vastu, mille tulemusel lõpetati ennetähtaegselt umbes kolmandiku selle kohtu kohtunike volitused 11 . Lisaks leidis Euroopa Kohus, et Poola õigusaktid, mis käsitlevad üldkohtu kohtunike uut pensionikorda, on vastuolus ELi õigusega, eelkõige seetõttu, et need ei sisalda piisavaid kaitsemeetmeid kohtute sõltumatuse tagamiseks 12 . Enne kohtuotsuste tegemist olid Poola ametiasutused siseriiklikku õigust juba muutnud. Poola kohtud on seoses kohtureformiga pöördunud Euroopa Kohtu poole ka rohkem kui 10 eelotsusemenetluses 13 .

Küsimusi, mille komisjon tõstatas Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohase menetluse raames seoses konstitutsioonikohtu tegevuse sõltumatuse ja õiguspärasusega, ei ole seni lahendatud 14 . 2019. aastal väljendasid ombudsman ja ülemkohus 15 jätkuvalt muret konstitutsioonikohtu toimimise ja õiguspärasuse pärast. Murelikke avaldusi seoses konstitutsioonikohtuga on korduvalt teinud ka Veneetsia komisjon 16 ning rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid 17 . Poliitiliselt tundlikke küsimusi, eelkõige kohtureforme käsitlevaid kohtuasju on algatanud peaminister 18 , Seimi esimees 19 , riiklik kohtute haldamise nõukoda 20 ja äsja loodud ülemkohtu distsiplinaarkoda 21 . Teatavate peaprokuröri ja distsiplinaarkoja algatatud kohtuasjade eesmärk on hinnata, kas ELi lepingu sätted on põhiseadusega kooskõlas 22 .

Riiklik kohtute haldamise nõukoda koosneb peamiselt poliitiliselt määratud liikmetest. 2018. aasta kohtureformiga muudeti riikliku kohtute haldamise nõukoja (edaspidi „nõukoda“) kohtunikest liikmete ametisse nimetamise korda 23 . Kohtunikest liikmed, kes moodustavad nõukoja liikmete enamuse, nimetab nüüd ametisse otse Seim, mitte nende kolleegid, nagu see oli varem. Nõukoja uus koosseis ei võtnud arvesse Euroopa Nõukogu soovitusi 24 ning see on üks mureküsimustest, mille komisjon tõstatas oma põhjendatud ettepanekus, mis võeti vastu ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohase Poola õigusriigi olukorda käsitleva menetluse raames 25 . Nõukoja taotlusel kuulutas konstitutsioonikohus 25. märtsil 2019 nõukoja kohtunikest liikmete ametisse nimetamise uue korra põhiseadusega kooskõlas olevaks 26 . Euroopa Kohus leidis oma 19. novembri 2019. aasta eelotsusetaotluses äsja loodud distsiplinaarkoja sõltumatuse ja erapooletuse kohta, et nõukoja osalemiseks vabariigi presidendi poolt kohtunike ametisse nimetamise protsessi objektiivsemaks muutmisel peab see organ ise olema piisavalt sõltumatu seadusandjast ja täidesaatvast võimust ning organist, kellele ta arvamuse esitab 27 . Ülemkohus avaldas 23. jaanuaril 2020 Euroopa Kohtu otsusele viidates resolutsiooni, 28 milles märkis, et nõukoja uus koosseis ei ole sõltumatu, ning kinnitas, et nõukoja valitud uutel ülemkohtu kohtunikel ei ole lubatud kohtuasjades otsuseid langetada 29 . Seejärel leidis konstitutsioonikohus, et resolutsioon on vastuolus põhiseaduse ja ELi õigusega, tehes otsuse peaministri ja Seimi esimehe taotlusel, keda toetasid vabariigi president ja peaprokurör 30 . Ülemkohus jätkab sellegipoolest oma resolutsiooni kohaldamist 31 . Nõukoda jätkab kandidaatide esitamist vabariigi presidendile kohtunike ametisse nimetamiseks 32 .

Ülemkohtu kahele uuele kojale, mis loodi 2018. aasta reformiga, anti 2019. aastal uued volitused. Distsiplinaarkoda ning erakorralise kontrolli ja avalike küsimuste koda koosnevad ainult uutest kohtunikest, kes on ametisse nimetatud uue koosseisuga riikliku kohtute haldamise nõukoja taotlusel. Pärast Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsust 33 leidis ülemkohus kolmes otsuses, et distsiplinaarkoda ei ole sõltumatu kohus ELi ja siseriikliku õiguse tähenduses 34 . 20. detsembri 2019. aasta seadusega anti uuele erakorralise kontrolli ja avalike küsimuste kojale ainupädevus teha otsuseid kohtute sõltumatusega seotud küsimustes 35 . See osa kõnealusest seadusest on üks küsimustest, mille komisjon tõstatas 29. aprillil 2020 algatatud rikkumismenetluses 36 . Uuele distsiplinaarkojale on antud ka pädevus võtta kohtunikelt ära puutumatus, kui nende vastu on algatatud kriminaalmenetlus (pädevus, mida varem teostasid esimese astme distsiplinaarkohtud). Kodadele antud uusi volitusi on kritiseerinud mitmed riiklikud institutsioonid ja Veneetsia komisjon 37 .

Ülemkohtus on tehtud uusi reforme, eelkõige seoses ülemkohtu esimese esimehe ametisse nimetamise korraga. Mõni kuu enne ülemkohtu eelmise esimese esimehe ametiaja lõppu muudeti uue esimese esimehe 38 ametisse nimetamise korda uue seadusega, mille võttis vastu parlamendi alamkoda (Seim) 39 . 2020. aasta veebruaris jõustunud seadusega nähakse ette, et vabariigi president võib nimetada ametisse esimese esimehe kohusetäitja, kes vastutab kandidaatide valimise korraldamise eest, ja muudetakse kandidaatide nimekirja üle hääletamiseks vajalikku kvoorumit 40 . Vabariigi president nimetas 1. mail 2020 ametisse esimese esimehe kohusetäitja nende kohtunike hulgast, kellel ei ole enam ülemkohtu eespool nimetatud resolutsiooni 41 kohaselt õigust otsuseid langetada. Valikumenetlus oli vastuoluline 42 eelkõige seetõttu, et esimese esimehe kohusetäitja keeldus distsiplinaarkoja liikmeid sellest menetlusest kõrvale jätmast, hoolimata sellest, et nende sõltumatus ei olnud tagatud 43 . Vabariigi president nimetas 26. mail 2020 ametisse uue esimese esimehe, kes on samuti üks kohtunikest, kellel ei ole vastavalt eespool nimetatud ülemkohtu resolutsioonile enam õigust otsuseid langetada.

Kohtunike distsiplinaarkorda on muudetud ja seda kasutatakse aktiivselt. Distsiplinaarkord, mida muudeti oluliselt 2018. aastal 44 , on tekitanud muret, et sellel puuduvad asjakohased kaitsemeetmed kohtute sõltumatuse kaitsmiseks, kuna on oht, et kohtunikke võidakse karistada kohtuotsuste sisu tõttu, sealhulgas otsuste tõttu taotleda Euroopa Kohtult eelotsuseid. Lisaks on endiselt küsitav, kas distsiplinaarasjade viimase astmena tegutsev ja täielikult riikliku kohtute haldamise nõukoja uue koosseisu valitud kohtunikest koosnev ülemkohtu distsiplinaarkoda on ikka sõltumatu 45 . Komisjon otsustas 10. oktoobril 2019 kaevata Poola Euroopa Kohtusse, vaidlustades uue distsiplinaarkorra 46 . Distsiplinaarkord võimaldab kohaldada kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlust seoses nende kohtuotsuste või avalduste sisuga, mida nad teevad Poola põhiseaduslike organite toimimise kohta 47 . Pärast ajutiste meetmete kohaldamise taotlust andis Euroopa Kohus 8. aprillil 2020 Poolale korralduse peatada viivitamata distsiplinaarkoja volitusi käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamine kohtunikega seotud distsiplinaarasjades 48 . Pärast korralduse saamist esitas distsiplinaarkoda konstitutsioonikohtule õigusküsimuse, vaidlustades ajutiste meetmete kohaldamise korralduse aluseks olevate Euroopa Liidu toimimise lepingu sätete põhiseadusele vastavuse 49 . 20. detsembri 2019. aasta seadusega laiendati veelgi distsiplinaarsüüteo mõistet ja suurendati ohtu kohtute sõltumatusele. See küsimus on osa uuest rikkumismenetlusest, mille komisjon algatas 29. aprillil 2020 50 . Uus distsiplinaarkord ja 20. detsembri 2019. aasta seadus on viinud selleni, et teiste liikmesriikide kohtud on hakanud ELis tehtava õigusalase koostöö raames kahtlema Poola süsteemi kohtute kaitse meetmetes 51 .

Kohtunike suhtes kehtivad mitmed uued nõuded. 20. detsembri 2019. aasta seadusega kohustatakse kõiki Poola kohtunikke avaldama isikuandmeid, nagu liikmesus ühendustes, ülesanded mittetulundusühingutes või liikmesus ja positsioon erakondades enne 29. detsembrit 1989. Sellised sätted tekitavad muret seoses õigusega eraelu puutumatusele ja õigusega isikuandmete kaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja isikuandmete kaitse üldmäärusega 52 . Need uued nõuded järgnesid muudele nõuetele, mis kehtestati 2018. aastal seoses üldkohtu kohtunike ametiaja pikendamisega, mille kohta teeb nüüd otsuse riiklik kohtute haldamise nõukoda. Kuigi see muudatus oli vastus rikkumismenetlustele 53 , ei ole see olnud riikliku kohtute haldamise nõukojaga seotud probleemide tõttu piisav, et lahendada kohtute sõltumatusele avalduva mõjuga seotud probleemi.

20. detsembri 2019. aasta seadusega kehtestati Poola kohtutele üldine keeld vaidlustada kohtute, põhiseaduslike organite ja õiguskaitseasutuste volitusi. Seadus takistab Poola kohtunikel teha otsuseid kohtunike ametisse nimetamise seaduslikkuse ja kohtuniku volituste kohta täita kohtulikke ülesandeid. Sama keeld kehtib kohtunike suhtes, kes hindavad kohtukoosseisu õiguspärasust. Need nõuded on vaidlustatud rikkumismenetluses, mille komisjon algatas 29. aprillil 2020 54 . Sama seadusega kehtestati uued piirangud avaldustele ja toimingutele, mida võivad teha kohtunikud, kohtud ja muud sõltumatud organid, kellel on nüüd keelatud vaidlustada kohtu- ja põhiseaduslike asutuste ning õiguskaitseasutuste volitusi. Seadusega on selline keeld ette nähtud ka kohtunike eneseregulatsiooni organitele avalduste või toimingute suhtes, millega vaidlustatakse kohtunike ametisse nimetamisi. Need muudatused on pannud muretsema riiklikud institutsioonid ja Veneetsia komisjoni 55 . Mis puudutab kohtu esimehi, siis pärast seda, kui justiitsminister vabastas ametist üle 70 kohtu esimehe, ei ole tehtud ettepanekuid nende olukorra parandamiseks 56 . Selliseid ametist vabastamisi käsitlev kohtuasi on esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtule 57 .

Asjaolu, et justiitsminister on samal ajal peaprokurör, tekitab erilist muret seoses volitusega anda üksikjuhtudel korraldusi ja viia üle prokuröre. Pärast 2016. aastal tehtud reforme liideti peaprokuröri ja justiitsministri ametikoht. Sellest tulenevalt on justiitsministril otsesed kõrgeima prokuröri volitused, sealhulgas õigus anda prokuröridele konkreetsetel juhtudel juhiseid. 2019. aastal kasutati peaprokuröri või kõrgema astme prokuröride volitusi anda üksikjuhtudel juhiseid 58 (sh mitte esitada süüdistust) mitmel korral, muu hulgas poliitiliselt oluliste juhtumite puhul 59 . Selliseid volitusi on teiste seas kritiseerinud ka Veneetsia komisjon 60 . Lisaks on peaprokuröril õigus viia prokuröre teisele ametikohale üle kuni kuueks kuuks ilma nende nõusolekuta ja põhjendusi esitamata. Peale selle võib ta kohtuasju prokuröride vahel oma äranägemise järgi ümber jaotada, mis on samuti tekitanud kahtlusi, et poliitilised kaalutlused võivad mõjutada kriminaalmenetluse läbiviimist 61 .

Kvaliteet

Kohtusüsteemi rahastamine on alates 2016. aastast järk-järgult suurenenud. Poola kulutused kohtutele ühe elaniku kohta on ELi keskmise ligidal. Samal ajal on Poola valitsemissektori kulud kohtusüsteemile (sealhulgas süüdistuse esitamine ja õigusabi) protsendina SKPst ühed suurimad 62 .

Mis puutub inimressurssidesse, siis on mitu kohtuametikohta veel täitmata. Enne riikliku kohtute haldamise nõukoja koosseisu muutmist 2018. aastal viivitas justiitsminister vabade ametikohtade avaldamisega kohtutes, mis on eeltingimus selleks, et isikud saaks sellisele ametikohale kandideerida. Selle probleemi tõstatasid ombudsman 63 ja kohtunike liitude esindajad 64 , kes väitsid, et kohtute väheneva tõhususe peamine põhjus on endiselt töötajate vähesus.

Kohtusüsteemi digiteerimisega seoses on veel arenguruumi. Võrreldes eelmiste aastatega on Poola parandanud kohtusüsteemi käsitleva veebipõhise teabe kättesaadavust üldsusele 65 . Ehkki on tehtud mõningaid olulisi edusamme, on vajadus võtta kohtumenetlustes kasutusele rohkem IT-vahendid siiski alles 66 . Üleskutsed kohtute täiendavaks digiteerimiseks tulid kohtunike ühendustelt 67 , ombudsmanilt 68 ja riiklikult advokatuurinõukogult 69 , kes märkisid, et vähene digiteeritus muutus COVID-19 pandeemia ajal korduvaks probleemiks.

Õigusabi, kohtulõivude ja tsiviilkohtumenetlusega seotud reformid jõustusid 2019. aastal. Poolas on tasuta õigusabi ja tsiviilnõustamine kättesaadav kõigile isikutele, kes ei saa endale lubada tasulist nõustamist ja kes esitavad sellekohase avalduse. Samuti on kavas võimaldada järk-järgult tasuta vahendamist 70 . Riiklik advokatuurinõukogu väljendas muret 2019. aastal vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste pärast, mis ei kiirenda kohtumenetlust 71 .

Tõhusus

Menetluste kestuse poolest on üldkohtute üldine tulemuslikkus ELi keskmise lähedal. 2018. aastal aga pikenes hinnanguliselt vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjade lahendamiseks kuluv aeg ning selliste juhtumite lahendamise määr alanes. Kuigi selliste juhtumite arv on vähenenud, on pooleliolevate kohtuasjade arv suurenenud 72 . Poola jääb tsiviil- ja kriminaalmenetluse ajaks Euroopa Nõukogu ministrite komitee tõhustatud järelevalve alla 73 .

Halduskohtute tulemuslikkus on üle ELi keskmise. Uute haldusasjade arv ja nende lahendamiseks hinnanguliselt kuluv aeg on veidi vähenenud. Selliste juhtumite lahendamise määr on endiselt üle 100 % 74 .

II.Korruptsioonivastane raamistik

Õiguslik ja institutsiooniline raamistik korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks on suures osas paigas. Korruptsioonivastane keskasutus (Centralne Biuro Antykorupcyjne) on korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud organ. Korruptsioonivastane keskasutus ühendab luure- ja politseifunktsioonid ning võib algatada nii haldus- kui ka kriminaalmenetlusi. Kavandatud avaliku sektori tegevuse läbipaistvuse seaduse eesmärk on koondada peamised ennetavad sätted ühte õigusakti. Selle raames muudetakse teatavaid elemente, nagu praegused varade deklareerimise süsteemid ja lobitööd käsitlevad määrused.

Transparency Internationali viimases korruptsioonitaju indeksis on Poola hindeks 58/100 ning ta on Euroopa Liidus 12. ja maailmas 41. kohal 75 . Eurobaromeetri uuringute kohaselt leiab 59 % poolakatest , et korruptsioon on nende riigis laialt levinud (ELi keskmine on 71 %), ning 37 % inimestest arvab, et korruptsioon mõjutab nende igapäevaelu (ELi keskmine on 26 %) 76 . Kui vaadelda äriühinguid, siis 49 % ettevõtjatest leiab, et korruptsioon on laialt levinud (ELi keskmine tulemus on 63 %), ja 27 % ettevõtjatest leiab, et korruptsioon on ettevõtlusega tegelemisel probleemiks (ELi keskmine tulemus on 37 %). 43 % vastanutest leiab, et tehtud on piisaval hulgal hoiatava mõjuga süüdimõistvaid kohtuotsuseid, et panna inimesi korruptiivsest tegevusest hoiduma (ELi keskmine on 36 %), ning 26 % ettevõtjatest leiab, et kõrgemale ametnikule altkäemaksu andmiselt tabatud inimesi ja ettevõtteid karistatakse asjakohaselt (ELi keskmine on 31 %). 77

Kavandatud algatuse eesmärk on arendada edasi korruptsioonivastast õigusraamistikku. Poola kriminaalõigus loob tugeva aluse korruptsioonikuritegude uurimiseks, nende eest süüdistuse esitamiseks ja nende kohta otsuse tegemiseks 78 . Poolal on ka õigusraamistik korruptsiooni ennetamiseks, sealjuures reguleerivad mitmed õigusaktid eetika ja aususe küsimusi avalikus sektoris 79 ning varadega seotud avalikustamiskohustusi ja huvide konflikte 80 . Siiski on tõstatatud mitmeid probleeme, eelkõige seoses huvide konflikti ja varade avalikustamisega 81 . Praegu on lõppjärgus uus avaliku sektori tegevuse läbipaistvuse seadus, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid korruptsioonivastaseid mehhanisme ja koondada läbipaistvuse põhimõtted ühte õigusakti. Lisaks on seaduse eesmärk tunnistada kehtetuks teatavad kehtivad õigusaktid, et standardida praegust varade deklareerimise süsteemi ja eeskirju. Ettepaneku eesmärk on ka muuta olemasolevaid eeskirju lobitöö ja avalikule teabele juurdepääsu kohta ning tõhustada rikkumisest teatajate kaitsmise meetmeid 82 .

Tehtud on ettepanek muuta karistusseadustikku. Konstitutsioonikohus tunnistas 2019. aasta juuni seaduseelnõu, millega muudeti kriminaalseadustikku 83 , 14. juulil 2020 põhiseadusevastaseks 84 . Eelnõu sisaldas ettepanekut muuta avalikke ülesandeid täitva isiku määratlust ning oleks kasutusele võtnud laiema mõiste „avalikke ülesandeid täitev isik“, mis hõlmaks muu hulgas siseriiklikku või välismaist organisatsioonilist üksust, mille käsutuses on avalikud vahendid, riigi omanduses olevate ettevõtete juhatuse liikmeid või esindajaid ning üksusi, mille aktsiakapitalist on üle 50 % keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse omanduses. Teised kavandatud muudatused oleksid hõlmanud sanktsioonide kehtestamist suure väärtusega varadega seotud aktiivsete ja passiivsete altkäemaksukuritegude eest. Sellele vaatamata oleks jäänud alles sellised mehhanismid nagu karistamata jätmise klausel, mille kohaselt altkäemaksu andvat isikut ei karistata, kui ta teatab kuriteost õiguskaitseasutustele vabatahtlikult. Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) on väljendanud muret immuniteedirežiimi elementide ja selle mõju üle korruptsiooniga seotud kuritegude eest süüdistuste esitamisele 85 .

Korruptsioonivastane keskasutus (Centralne Biuro Antykorupcyjne) on korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud organ. Korruptsioonivastane keskasutus ühendab luure- ja politseifunktsioonid ning võib algatada nii haldus- kui ka kriminaalmenetlusi 86 . Korruptsiooni tuvastamine on üks selle põhifunktsioone ning põhjendatud kahtluse korral võib korruptsioonivastane keskasutus korraldada kriminaaluurimisi. Asutusel on pädevus kontrollida varade deklaratsioone ja riigihankeotsuseid. Samuti on tema ülesanne jälgida, et ametiisikud täidaksid oma välisele majandustegevusele kehtestatud piirangutega seotud eeskirju, ning algatada menetlusi ebaõiglaselt saadud hüvede tagastamiseks. Korruptsioonivastasel keskasutusel on ka ennetav roll ja ta teostab järelevalvet valitsuse 2018.–2020. aasta korruptsioonivastase võitluse programmi koordineerimise üle, mille üldeesmärgid hõlmavad korruptsioonivastaste eeskirjade parandamist ning õiguskaitseasutuste vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamist. Asutuse juhataja nimetab ametisse peaminister neljaks aastaks. Korruptsioonivastane keskasutus töötab peaministri ja eriteenistusi koordineeriva ministri alluvuses 87 . Praeguse õigusraamistiku kohaselt on ametisse nimetamise menetlus ja ameti alluvus täitevvõimule tekitanud kahtlusi, kas korruptsioonivastase keskasutuse tegevus on sõltumatu ja kas asutus on lõppkokkuvõttes sõltumatu täitevvõimust 88 .

Eetika ja aususe küsimused avalikus sektoris ning huvide konfliktid on praegu reguleeritud mitme alusaktiga. Peamine ausust edendav õigusakt on avalikul ametikohal töötavate isikute majandustegevuse piiramise seadus, millega keelatakse teatud tegevused ning piiratakse osalust ettevõtetes ja kuulumist eri juhatustesse. Avaliku teenistuse eetikaraamistiku määrusega kehtestatakse avaliku halduse eetikastandardid, kuid need ei hõlma tippjuhte, kelle käitumist reguleerib suures osas põhiseadus. Ministeeriumid käsitlevad erineval määral ka ausust oma ridades. GRECO on rõhutanud sidusama poliitika võimalikke eeliseid ja soovitanud töötada välja üldise ausameelsuse kava ja käitumisjuhendi koos tugevate järelevalve- ja karistusmehhanismidega, ning suurendada teadlikkust aususe küsimustes 89 . Lisaks on mitmes muus õigusaktis sätestatud kohustus teatada konkreetsetest huvide konfliktidest, kuid ilma selge koordineerimise või koondamiseta ühte raamistikku 90 . Kuigi ühiselt siduvates seadustes ei ole huvide konflikti õiguslikku määratlust, käsitletakse ametiisikute huvide konflikte haldusmenetluste seadustikus. Ministrite ja teiste kõrgemate ametnike puhul piirduvad need teatavate konkreetsete olukordadega, mis on seotud varaliste huvidega 91 . 2019. aastal uuris korruptsioonivastane keskasutus 2 477 huvide konflikti küsimust tervishoiu- ja kaitseministeeriumis (2018. aastal 4 581), mis hõlmasid 2 187 isikut (2018. aastal 2 110), sealjuures suunati kolm juhtumit prokuratuuri 92 .

Puuduvad ühtsed õigusaktid ning keskne varade deklaratsioonide esitamise ja järelevalve süsteem. Parlamendiliikmed esitavad varade deklaratsioonid vastavalt 1996. aasta mai saadiku või senaatori mandaadi teostamise seadusele. Avalikul ametikohal töötavate isikute majandustegevuse piiramise seaduses on sätestatud tippjuhtkonna finants- ja majandustegevuse iga-aastane avalikustamine. Siiski kohaldatakse õigusakte praktikas kõigi tasandite poliitikute suhtes, sealjuures esineb muret lahknevate süsteemide ja deklaratsioonide avaldamist tagavate raamistike pärast 93 . 2019. aastal korraldas korruptsioonivastane keskasutus 90 varade deklareerimise kontrolli (2018. aastal 69), 364 eelkontrolli analüüsi (2018. aastal 330) ja 341 kontrollijuhtumit (2018. aastal 320) 94 . Saadiku või senaatori mandaadi teostamise seaduse muudatused, mille eesmärk on laiendada kohustatud isikute nimekirja ja selles sisalduva teabe ulatust, on praegu aga konstitutsioonikohtus vaidlustatud. Kuigi GRECO tervitab kohustuste olemasolu, on ta märkinud, et Poola varade deklareerimise korda tuleb tugevdada ja täiendada sõltumatu ja tõhusa läbivaatamismehhanismiga 95 . Sellega seoses on ettevalmistamisel seaduseelnõu, mis sisaldab uut varade deklareerimise vormi, ning korruptsioonivastane keskasutus töötab välja ühtset süsteemi, et tegeleda deklaratsioonide esitamise ja kontrollimise elektrooniliste ja automatiseeritud meetodite puudumisega 96 .

Lobitöö ja nn pöördukse efekti reguleerimiseks on olemas meetmed ning teatavad sätted võimaldavad kaitsta rikkumisest teatajaid. Seadusandliku protsessi ajal toimuva lobitöö seadusega määratletakse laias laastus lobitöö, luuakse avalik register ning määratakse kindlaks kohustused ja sanktsioonid registreerimata tegevuse eest. Seaduse sätetes on aga lobitöö mõiste piiratud õigusloomeprotsessiga. GRECO on soovitanud muuta parlamendiliikmete suhtlus lobistidega läbipaistvamaks 97 , kehtestada lobistidega suhtlemise üksikasjalikud eeskirjad ning avaldada piisavalt teavet nende kontaktide eesmärgi kohta 98 . Nn pöördukse efekti reguleeritakse üheaastase ooteajaga, kuid see piirdub üksustega, mille kohta on ametnik teinud konkreetsed otsused. Ooteaega on kavas pikendada, samuti on soovitatud laiendada selle kohaldamisala 99 . Teatavad õigusaktid sisaldavad sätteid rikkumisest teatajate kaitse kohta, kuid selles küsimuses puuduvad konkreetsed õigusaktid ning on rõhutatud vajadust tugevdada rikkumisest teatavate isikute kaitset 100 .

III.Meedia mitmekesisus

Meedia mitmekesisust käsitlev õigusraamistik põhineb nii põhiseaduslikel kaitsemeetmetel kui ka valdkondlikel õigusaktidel. Põhiseadus tagab riikliku meediaasutuse – riikliku ringhäälingunõukogu (Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji) – sõltumatuse ning reguleeriva asutuse pädevust on täpsustatud 1992. aasta ringhäälinguseaduses 101 . Mis puutub ajakirjanike kaitse raamistikku, on sõnavabadus põhiseadusega kaitstud 102 . Samas reguleeritakse kriminaalseadustikuga kuritegusid, mis on seotud riigisümbolite, kõrgemate riigiametnike ja religiooni solvamisega. Põhiseadusega tagatakse ka kodanike õigus saada teavet avaliku sektori asutuste tegevuse kohta 103 . Seda õigust on täpsustatud 6. septembri 2001. aasta seaduses avalikule teabele juurdepääsu kohta 104 .

Õigusraamistikuga on ette nähtud meediat reguleeriva asutuse sõltumatuse kaitsemeetmed. Põhiseadusega 105 on riiklikule ringhäälingunõukogule antud ülesanne kaitsta sõnavabadust, õigust teabele ning avalikku huvi raadio- ja teleringhäälingu vastu. Selle liikmed nimetavad ametisse parlament ja vabariigi president. Nad ei tohi kuuluda erakonda, ametiühingusse ega täita avalikke ülesandeid, mis ei sobi kokku nende ametiväärikusega. Ringhäälinguseadus sisaldab konkreetset loetelu riikliku ringhäälingunõukogu pädevustest. Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis 106 on sätestatud mitmed konkreetsed riiklike meediat reguleerivate asutuste sõltumatuse ja tõhususe tagatised. Poola võtab parajasti üle läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, mille raames võidakse teha ettepanek siseriiklike õigusaktide täiendavaks vastavusse viimiseks ELi raamistikuga ja võtta need muudatused vastu 2020. aasta varasügisel 107 .

Poola meediat reguleeriv asutus võib endiselt olla poliitilise mõju all. 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruande kohaselt on oht Poola meediat reguleeriva asutuse sõltumatusele ja tulemuslikkusele keskmine 108 ning aruandes leitakse, et riikliku ringhäälingunõukogu ametisse nimetamise kord ei ole tõhusalt vähendanud meedia poliitilise mõjutamise ohtu. Näiteks ei antud korraldust valimiste jälgimiseks, et analüüsida 2019. aasta Euroopa ja Poola parlamendi valimiskampaaniate meediakajastust. Samuti ei taganud riiklik ringhäälingunõukogu OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) andmetel 2020. aasta presidendikampaania puhul kampaania sõltumatut jälgimist 109 . Lisaks võeti 2016. aasta reformi 110 tulemusel riiklikult ringhäälingunõukogult mõned pädevused ära ja anti äsja loodud riiklikule meedianõukogule (Rada Mediów Narodowych) 111 , mis vastutab nüüd Poola televisiooni, Poola raadio ja Poola pressiagentuuri juhatuste ja nõukogude ametisse nimetamise ning ametist vabastamise eest. Poola konstitutsioonikohus leidis 2016. aasta detsembris, et riikliku ringhäälingunõukogu väljajätmine avalik-õigusliku meedia juhtkonna ametisse nimetamise protsessist on põhiseadusevastane 112 . Kohtuotsust ei ole veel rakendatud 113 .

Poola meediaomandi läbipaistvust käsitlev õigusraamistik ei ole kõikide meediaosaliste suhtes ühtviisi kohaldatav. Eelkõige puuduvad sektoripõhised sätted uudistemeedia omandilise kuuluvuse läbipaistvuse kohta. Selle asjaolu tõttu leiti 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire raames, et oht meediaomandi läbipaistvusele on Poolas keskmine, märkides siiski, et ringhäälingusektoris on kehtestatud mõned erieeskirjad. Need on seotud teabe avalikustamisega riiklikule ringhäälingunõukogule kui avalik-õiguslikule asutusele.

Puuduvad regulatiivsed kaitsemeetmed, mis piiraksid poliitilist kontrolli Poola meediaväljaannete üle. Sellised kaitsemeetmed on seotud eeskirjadega, mis käsitlevad huvide konflikte meediaomanike ja valitsevate parteide, erakondlike rühmituste või poliitikute vahel 114 . CBOSi 2019. aasta uuringust nähtub, et poliitilise kallutatuse tajumine meedias on ulatuslik 115 . Sellele vaatamata täheldati 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire raames, et Poola suurimate meediakanalite omanikud ei ole erakondadega avalikult seotud ning enamik uudistemeediast, sealhulgas digitaalsed meediakanalid, edendavad erinevaid poliitilisi vaateid 116 . Näib, et 2020. aasta presidendikampaania ajal viitas valitsuskoalitsioon võimalikele seadusandlikele muudatustele seoses välisomanduses olevate meediaväljaannete kontsentratsiooniga 117 . Kui sellised muutused peaksid teoks saama, võivad need mõjutada meedia mitmekesisust ja ELi siseturgu.

Kriminaalõiguse sätted võivad mõjutada ajakirjanike kaitsmise ja tegevuse raamistiku teatavaid aspekte. Kriminaalseadustikuga reguleeritakse kuritegusid, mis on seotud riigisümbolite, kõrgemate riigiametnike ja religiooni solvamisega. Üks võimalik karistus laimamise 118 eest massiteabevahendite kaudu on vabadusekaotus (kuni üheks aastaks) 119 . Nagu mõni ajakirjanike esindaja on märkinud, on seda korda pikka aega kritiseeritud, kuna laimu on võimalik piisavalt käsitleda ka tsiviilvastutuse raamistiku alusel 120 . Sellega seoses märgitakse 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes, et Poolas ei ole tõhusalt rakendatud eneseregulatsiooni meetmeid, mis võiksid aidata tugevdada ajakirjanike positsiooni. Positiivne on see, et ajakirjandusseadust on muudetud ja see ei kohusta ajakirjanikke enam järgima konkreetse väljaande toimetuse suunitlust. Seadus annab nüüd ajakirjanikule võimaluse keelduda siduva juhise järgimisest, kui see on vastuolus õigluse, objektiivsuse ja ametialase täpsuse põhimõtetega. Ajakirjanike turvalisusega seoses avaldas Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm 2019. aastal kaks ja 2020. aastal kuus hoiatust Poola kohta. Hoiatused on seotud ajakirjanike ahistamise ja meediavabadust piiravate tegudega 121 . Seoses ajakirjanike digitaalse turvalisusega teatatakse 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes üksikutest juhtumitest, kus ajakirjanikke ähvardati politsei ja luureteenistuste poolse jälgimisega, samuti juhtumitest, kus ajakirjanike telekommunikatsiooni- või internetiandmeid kasutati ette teatamata 122 .

Kehtivas õigusraamistikus tunnustatakse avalikule teabele juurdepääsu õigust. Sellest hoolimata on sellise juurdepääsu andmisest korduvalt keeldutud. 6. septembri 2001. aasta seadus juurdepääsu kohta avalikule teabele kohustab riigiasutusi (ja teisi üksusi) tegema kättesaadavaks kogu avalikke küsimusi käsitleva teabe. Seaduse kohaselt hõlmab õigus avalikule teabele õigust saada viivitamata teavet, mis sisaldab ajakohaseid teadmisi avalikest küsimustest. Salastatud teabe suhtes seda reeglit ei kohaldata. Seoses selle õiguse praktilise kohaldamisega on 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes teatatud juhtumitest, kus kohalikul tasandil on keeldutud juurdepääsu andmisest teabele, eelkõige teabele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuse või kavandatud investeeringute kohta. Muud keeldumisjuhtumid hõlmasid ajakirjanikele juurdepääsu keelamist haridus- ja kohtureforme käsitlevatele aruteludele.

IV.Muud kontrolli ja tasakaalustamisega seotud institutsioonilised küsimused

Poola on esindusdemokraatiaga vabariik, millel on otse valitud president, kahekojaline parlament 123 ja põhiseaduslikkuse järelevalve eest vastutav konstitutsioonikohus. Seimil on seaduste vastuvõtmisel lõplik otsustusõigus. Uue õigusakti kohta ettepaneku tegemise õigus on vabariigi presidendil, Senatil, 15 saadikust koosneval rühmal, ministrite nõukogul ja vähemalt 100 000 kodanikust koosneval rühmal. Sõltumatu ombudsmani ülesanne on kaitsta põhiseaduses ja muudes normatiivaktides sätestatud isikute ja kodanike vabadusi ja õigusi.

Ajavahemikul 2015–2019 kasutati laialdaselt õigusaktide kiirkorras vastuvõtmist, mille oluliseks näiteks on muu hulgas suured kohtusüsteemi struktuurireformid. Parlament kulutas seoses kohtusüsteemi reforme käsitlevate õigusaktidega iga seaduse peale keskmiselt 18 päeva 124 . Eelkõige on väljendatud muret seoses kiirmenetlusega, mida seadusandja kohaldas 2019. aasta detsembris, et võtta vastu vastuolulised muudatused kohtusüsteemi käsitlevates õigusaktides, sealhulgas sellega, kuidas esialgses eelnõus tehtud muudatused seadusandlikus protsessis välja pakuti. Ülemkohus on leidnud, et sellega rikuti hea õigusloome eeskirju 125 . Veneetsia komisjon ja OSCE on mitmel korral rõhutanud seadusandlike ettepanekute ja muudatuste põhjaliku arutamise, sealhulgas sidusrühmade, ekspertide ja kodanikuühiskonnaga peetavate sisuliste konsultatsioonide ning poliitilise opositsiooniga peetava dialoogi tähtsust 126 . Tuleks märkida, et avalikud konsultatsioonid on kohustuslikud ainult juhul, kui seadusandliku ettepaneku esitab ministrite nõukogu, kohtureformide algatajateks olid aga parlamendiliikmed ning sel juhul ei ole konsulteerimine vajalik 127 .

20. märtsil 2020 kuulutas valitsus välja epideemiaolukorra, et võidelda COVID-19 pandeemiaga 128 . Sidusrühmad on väljendanud muret sellega seoses kehtestatud meetmete pärast, pidades silmas nende mõju põhiõigustele ja presidendivalimistele 129 . Epideemiaolukord kehtib ikka veel, kuigi järk-järgult piiranguid tühistatakse . Teatud epideemiaolukorraga tegelemiseks kehtestatud meetmed mõjutavad negatiivselt ametiaegu konkreetsetes riigiasutustes 130 , sealhulgas elektroonilise side ametis, mille suhtes on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse 131 .

2017. aasta reformi kohaselt ametisse määratud ülemkohtu kohtunikel on volitused vaadata uuesti läbi üldkohtute otsused teatud kohtuasjades, mis ulatuvad 20 aasta taha. Uue erakorralise apellatsioonimenetluse kohaselt on uuel erakorralise kontrolli ja avalike küsimuste kojal õigus tühistada täielikult või osaliselt üldkohtute viimase 20 aasta jooksul tehtud lõplikke otsuseid, välja arvatud mõned erandid. Edasikaebamisõigus on muu hulgas peaprokuröril ja ombudsmanil. Olemasoleva teabe kohaselt on enamiku menetlustest seni algatanud peaprokurör 132 . On väljendatud muret, et seda menetlust saab kasutada ka poliitilistel eesmärkidel 133 . Üldisemalt tekitab see uus üldistel kriteeriumidel põhinev erakorraline apellatsioonimenetlus küsimusi seoses õiguskindluse põhimõttega 134 ning on üks mureküsimustest, mille komisjon tõstatas põhjendatud ettepanekus, mis võeti vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel 135 .

Uued suundumused piiravad kodanikuühiskonna tegutsemisruumi 136 . Poolas on ulatuslik ja elujõuline kodanikuühiskond, mis koosneb rohkem kui 120 000 valitsusvälisest organisatsioonist. Sellegipoolest on üha enam näha, et valitsusasutuste esindajate negatiivsed avaldused on suunatud valitsusvälistele organisatsioonidele, kes kritiseerivad valitsuse üht või teist poliitikat 137 . Riiklik Vabaduse Instituut – Kodanikuühiskonna Arengu Keskus vastutab valitsuse rahaliste vahendite ja riigile antud ELi rahaliste vahendite jaotamise eest valitsusväliste organisatsioonide vahel. Organisatsioonide esindajad moodustavad selle valitsuse liikme juhitava instituudi otsustusprotsessis vähemuse. OSCE leidis, et valitsusel näib olevat otsustav mõju Riikliku Vabaduse Instituudi juhtimisele ja toimimisele, ning tegi sellega seoses soovitusi 138 . CIVICUSe 2020. aasta ajakohastatud aruandes leitakse, et valitsusväliste organisatsioonide toimimiseks vajalik kodanikuühiskonna tegutsemisruum on vähenenud 139 . Sidusrühmad on väljendanud muret seoses asjaoluga, et valitsuse liikmed tegid hiljuti ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis kohustaks valitsusväliseid organisatsioone avalikustama teavet saadud välistoetuste kohta ning käsitleks valitsusväliseid organisatsioone teatud tingimustel välismaistena 140 . Teatavate piirkondade otsus kuulutada end LGBTI-vabaks tsooniks on tekitanud tõsiseid kahtlusi kohalike omavalitsuste suutlikkuses jaotada ELi vahendeid valitsusväliste organisatsioonide vahel õiglaselt 141 . Muret on tekitanud valitsuse tegevus LGBTI rühmade vastu, sealhulgas mõnede rühmade esindajate vahistamine ja kinnipidamine, ning selliste rühmade vastu korraldatud laimukampaaniad 142 .

Ombudsmanil on oluline roll õigusriigi põhimõtte kaitsmisel. ÜRO riiklike inimõiguste institutsioonide ülemaailmne liit (GANHRI) määras ombudsmani institutsioonile 2017. aasta novembris uuesti A-taseme akrediteeringu 143 . GANHRI rõhutas, et ombudsmani ülesannete tõhusaks täitmiseks on vaja piisavalt rahalisi vahendeid. Ombudsman on esitanud mitu arvamust uute õigusaktide, sealhulgas kohtusüsteemi toimimist mõjutavate reformide kohta, ning teinud avaldusi Poola kohtutes ja Euroopa Kohtus. Ombudsman sekkub korrapäraselt, et toetada üksikisikuid põhiõiguste võimaliku rikkumisega seotud juhtumite puhul 144 . Ombudsmani muu tegevus keskendub kohtusüsteemi sõltumatuse standardite, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste edendamisele. Alates 2016. aastast on ombudsman pidanud tegelema keeruliste olukordadega, mida iseloomustavad ebapiisav eelarve (mille üle otsustab Seim 145 ), valitseva poliitilise enamuse kriitika ja isiklikud rünnakud teatavates meediaväljaannetes 146 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud (komisjoni veebisaidil).

Advokatuur, riikliku advokatuurinõukogu 15. juuni 2019. aasta resolutsioon (nr 61/2019).

Advokatuur, riikliku advokatuurinõukogu juhatuse 12. märtsi 2020. aasta resolutsioon (nr 155/20) koos lisaga.

Amnesty International, 2019. aasta aruanne Poola kohta, 2019. https://www.amnesty.org/en/countries/europe-and-central-asia/poland/report-poland/ .

Civic Space Watch, The 2019 Civic Space Watch, 2019. http://civicspacewatch.eu/civic-space-watch-report-2019-%E2%80%A2-success-stories-of-resistance-is-out/ .

CIVICUS, Poola riigiprofiil: https://monitor.civicus.org/country/poland/ .

DoRzeczy, „Sejmowa awantura o Bodnara. „Antypolski rzecznik“, „to jest kryminał““, 2019.          https://pinkosz.dorzeczy.pl/kraj/113540/sejmowa-awantura-o-bodnara-antypolski-rzecznik-to-jest-kryminal.html .

Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik, „Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustiku kirjalik seisukoht seoses Poola riikliku kohtute haldamise nõukoja liikmesusega“, 2018. https://pgwrk-websitemedia.s3.eu-west-1.amazonaws.com/production/pwk-web-encj2017-p/News/ENCJ%20Board%20position%20paper%20on%20KRS%20Poland.pdf .

Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik, „Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustiku kirjalik seisukohavõtt, milles esitatakse põhjendused seoses ettepanekuga arvata Poola riiklik kohtute haldamise nõukoda ühendusest välja“, 2020. https://www.encj.eu/node/556 .

Euroopa Komisjon, 2020. aasta juuli rikkumismenetluste pakett: peamised otsused, 2020. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/inf_20_1212 .

Euroopa Komisjon, ELi õigusemõistmise tulemustabel, 2020. https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/eu-justice-scoreboard_et .

Euroopa Komisjon, riigiaruanne Poola kohta, SWD(2020) 520 final, 2020. 
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0520&from=EN .

Euroopa Komisjon, teave 29. aprillil 2020 Poola vastu algatatud rikkumismenetluse kohta, 2020. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_772 .

Euroopa Komisjon, teave Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohase menetluse algatamise kohta Poola vastu, 2017. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_17_5367 .

Euroopa Komisjon, teave Poola vastu algatatud ja 10. oktoobril 2020 Euroopa Kohtusse antud rikkumismenetluse kohta, 2019. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_19_6033 .

Euroopa Liidu Nõukogu, nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Poola 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2020. aasta lähenemisprogrammi kohta, 2020.    
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8440-2020-INIT/et/pdf .

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, 6. jaanuari 2020. aasta aruanne demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Poolas, 2020. http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-DocDetails-EN.asp?FileID=28330&lang=EN .

Euroopa Nõukogu: inimõiguste volinik, 8. augusti 2020. aasta avaldus, 2020. https://twitter.com/CommissionerHR/status/1292007235447656448?s=20 .

Euroopa Nõukogu: ministrite komitee, CM/Del/Dec(2018)1331/H46-19: H46-19 Bąk (kaebus nr 7870/04), Majewski (kaebus nr 52690/99), Rutkowski jt (kaebus nr 72287/10) ja Jan Załuska, Marianna Rogalska ja 398 teist kaebust (kaebus nr 53491/10) vs. Poola. https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016808fde36 .

Euroopa Nõukogu: ministrite komitee, ministrite komitee soovitus Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike sõltumatuse, tulemuslikkuse ja vastutuse kohta, 2010.

Euroopa Nõukogu: ministrite komitee, soovitus CM/Rec(2016)4 ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja muude meediaosaliste turvalisuse kohta, 2016.

Euroopa Nõukogu: Veneetsia komisjon, 24. juuni 2019. aasta kontrollnimekiri, CDL-AD(2019)015, 2019.

Euroopa Nõukogu: Veneetsia komisjon, arvamus prokuratuuriseaduse kohta, arvestades selles tehtud muudatusi, CDL-AD(2017)028, 2017.

Euroopa Nõukogu: Veneetsia komisjon, Parlamendienamuse ja opositsiooni vahelise suhte parameetrid demokraatlikus riigis: kontrollnimekiri, CDL-AD(2017)031, 2017.

Euroopa Nõukogu: Veneetsia komisjon, Poola – arvamus konstitutsioonikohtu seaduse kohta, CDL AD(2016)026-e, 2016.

Euroopa Nõukogu: Veneetsia komisjon, Poola – Veneetsia komisjoni ja Euroopa Nõukogu inimõiguste ja õigusriigi peadirektoraadi kiireloomuline ühisarvamus üldkohtute seaduse, ülemkohtu seaduse ja mõnede teiste seaduste muutmise kohta, CDL-AD(2020)017, 2020.

Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi põhimõtte ja demokraatia olukorra kohta Poolas.

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, riigipõhine teave: Poola (ajakohastatud novembris 2019), 2020. https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/countries/poland .

Gazeta Prawna, „21 osobistych instrukcji Zbigniewa Ziobry. Nie oznacza to, że nieformalnych nacisków w ogóle nie ma“, 2018.      https://prawo.gazetaprawna.pl/artykuly/1099148,naciski-zbigniewa-ziobro-na-prokuratorow.html .

Gazeta Wyborcza, „Minister kontroli, nacisków i ręcznego sterowania. Minister Ziobro dzieli i rządzi w resorcie sprawiedliwości“, 2019. https://wyborcza.pl/7,75968,24473135,minister-kontroli-naciskow-i-recznego-sterowania-zbigniew.html .

GRECO, ELi korruptsioonivastase võitluse 2014. aasta aruanne, 2014.

GRECO, kolmas hindamisvoor, „Süüdistusaktid“, „Poolte rahastamise läbipaistvus“ – Poola hindamisaruanne, 2012.

GRECO, neljas hindamisvoor, korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride seas, Poola hindamisaruanne, 2013.

GRECO, neljas hindamisvoor, teise vastavusaruande teine addendum, mis sisaldab Poola hindamisaruande addendumi (kodukorra artikkel 34) järelmeetmeid, 2019.

GRECO, viies hindamisvoor, Poola hindamisaruanne, mis käsitleb korruptsiooni ennetamist ja eetilise käitumise edendamist keskvalitsustes (tippametnikud täidesaatvates ülesannetes) ja õiguskaitseasutustes, 2019.

Helsingi Inimõiguste Fond, „Laimukampaania kohtute vastu jätkub“, 2017. https://www.hfhr.pl/en/smear-campaign-against-courts-continues-hfhr-issues-statement/ .

Helsingi Inimõiguste Fond, aruanne „Aeg kohut mõista. Kuidas mõjutab kohtusüsteemi muutmine Poola kohtunikke?“, 2020. https://www.hfhr.pl/en/hfhrs-report-the-time-of-trial-how-do-changes-in-justice-system-affect-polish-judges/ .

Helsingi Inimõiguste Fond, aruanne konstitutsioonikohtu tegevuse kohta 2017. aastal, 2018. https://www.hfhr.pl/trybunal2017 .

Iustitia, 9. mai 2020. aasta avaldus, 2020. https://www.iustitia.pl/83-komunikaty-i-oswiadczenia/3830-rekomendacje-ssp-iustitia-dotyczace-funkcjonowania-sadow-podczas-pandemii-koronawirusa .

Keskkonnaministeeriumi ja justiitsministeeriumi 7. augusti 2020. aasta pressiteade. https://www.gov.pl/web/srodowisko/nowe-prawo-wzmocni--przejrzystosc-finansowania-organizacji-pozarzadowych .

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. november 2019, A.K., C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, ECLI:EU:C:2019:982.

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. juuni 2019, komisjon vs. Poola, C-619/18, ECLI:EU:C:2019:531.

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. märts 2020, Miasto Łowicz jt, C-558/18 ja C-563/18, ECLI:EU:C:2020:234.

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. juuni 2019, komisjon vs. Poola, C-192/18, ECLI:EU:C:2019:924.

Konstitutsioonikohus, 13. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas K 13/16.

Konstitutsioonikohus, 20. aprilli 2020. aasta otsus kohtuasjas U 2/20.

Konstitutsioonikohus, 21. aprilli 2020. aasta otsus kohtuasjas Kpt 1/20.

Konstitutsioonikohus, 25. märtsi 2019. aasta otsus kohtuasjas K 12/18.

Konstitutsioonikohus, 4. märtsi 2020. aasta otsus kohtuasjas P 22/19.

Konstitutsioonikohus, avalik kiri konstitutsioonikohtu kohtunikule, 2018. https://tvn24.pl/polska/list-sedziow-trybunalu-konstytucyjnego-do-julii-przylebskiej-ra851319-2389711 .

Konstitutsioonikohus, avalik kiri konstitutsioonikohtu kohtunikule, 2018. https://oko.press/images/2018/12/List-Se%CC%A8dzio%CC%81w-TK_5.12.2018-r..pdf .

Konstitutsioonikohus, avalik kiri, millele on alla kirjutanud kaks pensionile jäänud konstitutsioonikohtu kohtunikku, 2019.          http://monitorkonstytucyjny.eu/archiwa/11447 .

Konstitutsioonikohus, avalik kiri, millele on alla kirjutanud viis konstitutsioonikohtu kohtunikku, 2018. https://archiwumosiatynskiego.pl/wpis-w-debacie/list-pieciorga-sedziow-tk-w-sprawie-istotnych-problemow-wynikajacych-z-dzialalnosci-orzecznictwa-trybunalu-konstytucyjnego-w-2017-roku/ .

Konstitutsioonikohus, endiste konstitutsioonikohtu kohtunike avalik seisukohavõtt, 2020.          https://wiadomosci.onet.pl/kraj/oswiadczenie-sedziow-trybunalu-konstytucyjnego-w-stanie-spoczynku/0w4enjq .

Konstitutsioonikohus, konstitutsioonikohtu kohtuniku ametikohale määratud isiku avalik kiri konstitutsioonikohtu kohtunikule, 2019. https://tvn24.pl/polska/sedzia-tk-jaroslaw-wyrembak-stawia-zarzuty-prezes-julii-przylebskiej-apeluje-o-dymisje-ra986349-2299314 .

Lex Super Omnia, 26. aprilli 2020. aasta resolutsioon, 2020. http://lexso.org.pl/2020/04/26/uchwala-zarzadu-stowarzyszenia-prokuratorow-lex-super-omnia-z-dnia-26-kwietnia-2020-roku-w-sprawie-obrony-niezaleznosci-prokuratorskiej/ .

Lex Super Omnia, 3. juuni 2020. aasta avalik kiri peaministrile, 2020. http://lexso.org.pl/2020/06/10/list-otwarty-do-pana-mateusza-morawieckiego-prezesa-rady-ministrow/ .

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus, Meedia mitmekesisuse seire 2020. aasta aruanne, 2020. https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2020 .

OECD, Poola: 3.etapi aruande ja soovituste järelmeetmed, 2015. https://www.oecd.org/daf/anti-bribery/Poland-Phase-3-Written-Follow-Up-Report-ENG.pdf .

Ombudsman , taotlus konstitutsioonikohtu kohtuniku ametist vabastamiseks, 2019.          https://www.rpo.gov.pl/pl/content/rpo-mozna-wnosic-o-wylaczenie-sedziego-z-powodu-jego-wadliwego-powolania .

Ombudsman, 7. jaanuari 2020. aasta arvamus 20. detsembri 2019. aasta seaduse kohta, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust ja teatavaid muid seadusi, 2020.

Ombudsman, 8. jaanuari 2020. aasta avaldus valitsusväliste organisatsioonide olukorra kohta Poolas, 2020. https://www.rpo.gov.pl/pl/content/rpo-o-wyzwaniach-dla-ngos .

Ombudsman, 9. juuni 2020. aasta kiri justiitsministeeriumile, 2020.          https://www.rpo.gov.pl/pl/content/koronawirus-rpo-elektronizacja-wymiaru-sprawiedliwosci-niezbedna .

Ombudsman, avalik kiri vabariigi presidendile ja ülemkohtu esimesele esimehele, 2020. https://www.rpo.gov.pl/pl/content/rpo-do-premiera-i-sn-ws-kontyunowania-dzialan-izby-dysycyplinarnej-mimo-decyzji-tsue .

Ombudsman, justiitsministeeriumile 9. oktoobril 2018 esitatud avaldus, 2018. https://www.rpo.gov.pl/pl/content/ms-%E2%80%9Ezamrozilo%E2%80%9D-etaty-s%C4%99dziowskie-procesy-przed%C5%82uzaja-sie-kolejne-wyst%C4%85pienie-rpo-do-zbigniewa-ziobry .

Ombudsman, teatis konstitutsioonikohtu 13. detsembri 2016. aasta otsuse rakendamata jätmise kohta, 2020. https://www.rpo.gov.pl/pl/content/rpo-krrit-nie-upomina-sie-o-wykonanie-wyroku-tk-z-2016-ws-malej-ustawy-medialnej .

Ombudsman, teatis kõrgeima halduskohtu otsuse, milles käsitletakse kohtunike kandidaate toetavate kohtunike nimekirja avaldamist riiklikule kohtute haldamise nõukojale, rakendamata jätmise kohta, 2019. https://www.rpo.gov.pl/pl/content/rpo-dlaczego-kancelaria-sejmu-nie-wykonuje-wyroku-nsa-ws-list-poparcia-do-krs .

Ombudsman, teatis seoses prokurör Krasońi juhtumiga ja tema üleviimisega ilma tema nõusolekuta, 2019. https://www.rpo.gov.pl/pl/content/rpo-pyta-o-uzasadnienie-naglego-przeniesienia-prokuratora-krasonia .

Ombudsman, teave ombudsmani tegevuse kohta 2019. aastal, 2020.          https://www.rpo.gov.pl/pl/content/informacja-roczna-rpo-2019 .

Onet.pl, „Onet’s investigation. A farm of trolls in the Ministry of Justice, that is ‘we will not put you down for doing good“, 2019.    
https://wiadomosci.onet.pl/tylko-w-onecie/sledztwo-onetu-farma-trolli-w-ministerstwie-sprawiedliwosci-czyli-za-czynienie-dobra/j6hwp7f .

OSCE-ODIHR, kiireloomuline vahearvamus JUD-POL/365/2019 [ALC], 2020.

Piirideta Reporterid, maailma pressivabaduse indeks: https://rsf.org/en/ranking .

Poola valitsus, valitsuse korruptsioonivastase võitluse programm aastateks 2018–2020, 2018. https://cba.gov.pl/pl/antykorupc/rzadowy-program-przeciw/3409,Rzadowy-Program-Przeciwdzialania-Korupcji-na-lata-2018-2020.html .

Prawo.pl, „Finansowe zachęty mają motywować do korzystania z mediacji“, 2019. https://www.prawo.pl/prawnicy-sady/mediacja-ministerstwo-sprawiedliwosci-pracuje-nad-zmianami,496489.html .

Prawo.pl, „Wakaty uderzają w sądy…szczególnie w okręgowe“, 2019. https://www.prawo.pl/prawnicy-sady/wakaty-w-sadach-dane-ms-za-2016-2018-r,494093.html .

Press.pl, „CBOS: dla większości badanych media nie są bezstronne, najgorzej wypada TVP“, 2019. https://www.press.pl/tresc/57412,cbos_-dla-wiekszosci-badanych-media-nie-sa-bezstronne_-najgorzej-wypada-tvp .

Reuters, „Poland to propose limits on foreign media soon, Kaczynski says“, 2019. https://www.reuters.com/article/us-poland-media/poland-to-propose-limits-on-foreign-media-soon-kaczynski-says-idUSKCN24K0O1 .

Seim, Seimi 7. juuli 2016. aasta ametlik teatis, 2016.          http://www.sejm.gov.pl/Sejm8.nsf/komunikat.xsp?documentId=D49AF4B1166B6550C1257FE100489A92 .

Stefan Batory Fond, Eksperci krytycznie oceniają funkcjonowanie TK, 2018. https://www.batory.org.pl/informacje_prasowe/eksperci-krytycznie-oceniaja-funkcjonowanie-tk/ .

Stefan Batory Fond, Pogłębiający się kryzys w Polsce – Kiedy w Europie umiera praworządność, 2019.  https://www.batory.org.pl/upload/files/Programy%20operacyjne/Forum%20Idei/Poglebiajacy%20sie%20kryzys%20w%20Polsce.pdf .

Vabariigi president, ametlik teatis, 2018. https://www.prezydent.pl/kancelaria/aktywnosc-ministrow/art,1410,mucha-nsa-nie-jest-wlasciwy-doingerowania- .

Virtuaalne riigikülastus Poola seoses õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandega.

Wirtualne Media, „Lichocka: jesienią Sejm zajmie się dekoncentracją mediów. Czarnecki: trzeba będzie odkupywać je od Niemców“. https://www.wirtualnemedia.pl/artykul/lichocka-jesienia-sejm-zajmie-sie-dekoncentracja-mediow-czarnecki-trzeba-bedzie-odkupywac-je-od-niemcow .

Wprost, „Krytyka TVP po material o synu Bodnara. „14-latek groził nożem rówieśnikom““, 2019. https://www.wprost.pl/kraj/10227621/krytyka-tvp-po-materiale-o-synu-bodnara-14-latek-grozil-nozem-rowiesnikom.html .

Ülemkohus, 15. jaanuari 2020. aasta otsus kohtuasjas III PO 8/18.

Ülemkohus, 15. jaanuari 2020. aasta otsus kohtuasjas III PO 9/18.

Ülemkohus, 25. juuni 2020. aasta otsus kohtuasjas I KZP 1/20.

Ülemkohus, 5. detsembri 2019. aasta otsus kohtuasjas III PO 7/18.

Ülemkohus, 50 ülemkohtu kohtuniku avaldus, kes nimetati ametisse enne kohtureformi, 2020. http://www.sn.pl/aktualnosci/SitePages/Wydarzenia.aspx?ItemSID=666-0dc69815-3ade-42fa-bbb8-549c3c6969c5&ListName=Wydarzenia .

Ülemkohus, ülemkohtu 16. detsembri 2019. aasta arvamus ja 23. detsembri 2019. aasta arvamus 20. detsembri 2019. aasta seaduse kohta, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust ja teatavaid muid seadusi, 2019.

Ülemkohus, ülemkohtu distsiplinaarkoja esimehe avaldus pärast ajutiste meetmete võtmise korraldust, 2020. http://www.sn.pl/aktualnosci/SitePages/Wydarzenia.aspx?ItemSID=625-0dc69815-3ade-42fa-bbb8-549c3c6969c5&ListName=Wydarzenia. .

Ülemkohus, ülemkohtu esimese esimehe avaldus seoses kohtuasjaga, milles vaidlustati ülemkohtu 23. jaanuari 2020. aasta otsuse (millega rakendati Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta eelotsus kohtuasjas A.K., C-585/18) põhiseaduslikkus, 2020. https://ipo.trybunal.gov.pl/ipo/dok?dok=F880008732%2FKpt_1_20_SN_2020_02_28_ADO.pdf .

Ülemkohus, ülemkohtu esimese esimehe kohusetäitja kiri, milles esitatakse vabariigi presidendile viis kandidaati, 2020.          http://www.sn.pl/aktualnosci/SiteAssets/Lists/Wydarzenia/AllItems/Pismo%20do%20Prezydenta%20RP%20-%20lista%20kandydat%C3%B3w%20na%20stanowisko%20Pierwszego%20Prezesa%20SN.pdf .

Ülemkohus, ülemkohtu kolme koja 23. jaanuari 2020. aasta ühisresolutsioon, 2020. http://www.sn.pl/aktualnosci/SitePages/Wydarzenia.aspx?ItemSID=602-0dc69815-3ade-42fa-bbb8-549c3c6969c5&ListName=Wydarzenia .

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, „Kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportööri 2017. aasta aruanne lähetuse kohta Poola“, 2017. https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G18/084/27/PDF/G1808427.pdf?OpenElement .

ÜRO korruptsioonivastane konventsioon: rakendamise ülevaate rühm (1. tsükkel), 2015.

II lisa. Poola riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2020. aasta juunis ja juulis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·Ajakirjandusväljaannete toimetajate kolleegium

·Ajakirjanike Liit (Towarzystwa Dziennikarskiego)

·Helsingi Inimõiguste Fond

·Jagellooni Klubi

·Justiitsministeerium

·Kodanikuühiskonna arengu foorum

·Kohalike ajalehtede liit

·Kohtunike ühendused Iustitia ja Themis

·Konstitutsioonikohus

·Kõrgem halduskohus

·Ombudsmani büroo

·Poola Ajakirjanike Liit (Stowarzyszenie Dziennikarzy Polskich)

·Poola kohalike ja piirkondlike telejaamade ühendus

·Poola meediaühendus

·Prokuröride ühendus Lex Super Omnia

·Riiklik kohtute haldamise nõukoda

·Riiklik meedianõukogu

·Riiklik tele- ja raadioringhäälingu nõukogu

·Stefan Batory Fond

·Vabad Kohtud

·Ülemkohus

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega.

·Amnesty International

·Civil Liberties Union for Europe (Euroopa kodanikuvabaduste liit)

·Civil Society Europe

·Conference of European Churches (Euroopa kirikute konverents)

·EuroCommerce

·European Center for Not-for-Profit Law (Euroopa mittetulundusõiguse keskus)

·European Centre for Press and Media Freedom (Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus)

·European Civic Forum (Euroopa kodanike foorum)

·Free Press Unlimited

·Front Line Defenders

·ILGA-Europe

·International Commission of Jurists (Rahvusvaheline Juristide Komisjon)

·International Federation for Human Rights (Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon)

·International Press Institute

·Lifelong learning Platform (Elukestva õppe platvorm)

·Open Society Justice Initiative/Open Society European Policy Institute

·Reporters without Borders (Piirideta Reporterid)

·Transparency International EU

(1)    Ülemkohus teostab järelevalvet ka sõjaväekohtute üle.

(2)    Komisjoni pressiteade IP/17/5367.

(3)    Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta; 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas; 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi põhimõtte ja demokraatia olukorra kohta Poolas.

(4)    Euroopa Kohus tuvastas rikkumise kahes kohtuasjas (C-192/18 ja C-619/18). Kohtuasi C-719/19 on pooleli ja neljas menetlus algatati 29. aprillil 2020.

(5)    Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Poola 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2020. aasta lähenemisprogrammi kohta, lk 15 (ELT C 282/21); vt ka Euroopa Komisjoni riigiaruanne Poola kohta, SWD(2020) 520 final, 2020, lk 6 ja 36.

(6)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 44–47. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemeid liigitatakse järgmiselt: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi või väga suureks); madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(7)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 45 ja 47.

(8)    Nende hulka kuulusid justiitsministeeriumi ametnikud. Teadaolevalt olid asjaga seotud riikliku kohtute haldamise nõukoja uue koosseisu teatavad liikmed. Vt Onet.pl, „Onet’s investigation. The farm of trolls in the Ministry of Justice, that is „we will not put you down for doing good““, 2019. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee avaldused, 2020, punkt 11; valitsusväliste organisatsioonide sõnul algasid laimukampaaniad kohtunike vastu juba 2017. aastal (Helsingi Inimõiguste Fondi 2017. aasta aruanne; Amnesty Internationali 2019. aasta aruanne).

(9)    Kui väidetavalt kampaaniaga seotud justiitsministri asetäitja astus tagasi, siis teised eitasid süüdistusi. Vt kohtunike ühenduse Iustitia 4. novembri 2019. aasta aruanne (Iustitia väljaanne 3(37)2019). Helsingi Inimõiguste Fondi 20. augusti 2019. aasta avaldus.

(10)    Euroopa Kohtu 24. juuni 2019. aasta otsus komisjon vs. Poola, C-619/18, ECLI:EU:C:2019:531; ja 5. novembri 2019. aasta otsus komisjon vs. Poola, C-192/18, ECLI:EU:C:2019:924.

(11)    Euroopa Liidu Kohtu 24. juuni 2019. aasta otsus komisjon vs. Poola, C-619/18, ECLI:EU:C:2019:531. Poola ametiasutused olid kõnealuste sätete väljajätmiseks juba seadusandliku muudatuse vastu võtnud.

(12)    Euroopa Liidu Kohtu 5. novembri 2019. aasta otsus komisjon vs. Poola, C-192/18, ECLI:EU:C:2019:924. Poola ametiasutused olid juba vastu võtnud seadusandliku muudatuse, et kõrvaldada erinevus mees- ja naiskohtunike kohustusliku pensioniea vahel ning muutnud üldkohtu kohtunike ametiaja pikendamise korda (vt allpool).

(13)    Vt juba Euroopa Liidu Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsus, A.K., C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, ECLI:EU:C:2019:982; ning 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz jt, C-558/18 ja C-563/18, ECLI:EU:C:2020:234, milles Euroopa Kohus tunnistas need kaks taotlust vastuvõetamatuks.

(14)    Vt põhjendatud ettepaneku (võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet) punktid 92–113 (COM/2017/0835 final – 2017/0360 (NLE)). Kohtu koosseisuga seotud küsimusi on esitatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtule; kohtuasi Xero Flor vs. Poola, 4907/18, edastatud 2. septembril 2019.

(15)    Ombudsmani teave tema büroo tegevuse kohta 2019. aastal; ombudsmani 22. novembri 2019. aasta taotlus konstitutsioonikohtu kohtuniku taandamiseks; ülemkohtu 28. veebruari 2020. aasta avaldus.

(16)    Veneetsia komisjoni arvamused CDL-AD(2020)017; CDL-AD(2017)031; CDL AD(2016)026.

(17)    Konstitutsioonikohtu kohtunikud väljendasid avalikes kirjades muret kohtu toimimise pärast, väites eelkõige, et kohtu esimees on kohtuasju halvasti menetlenud ja juba kindlaks määratud kohtukoosseise on ebaseaduslikult muudetud (vt viiteid indeksist); Kohtunike ja advokaatide sõltumatuse eriraportööri 2017. aasta aruanne lähetuse kohta Poolasse; Stefan Batory Fondi 2018. aasta avaldus; Helsingi Fondi 2018. aasta aruanne.

(18)    Kohtuasi käsitles ülemkohtu 23. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kohtunike ametisse nimetamise kohta, milles ülemkohus märkis, et ta rakendas Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta eelotsust kohtuasjas C-585/18. Peaminister esitas taotluse 24. veebruaril 2020 ja otsus tehti 20. aprillil 2020 (kohtuasi U 2/20).

(19)    Kohtuasi käsitles ülemkohtu võimalust esitada 23. jaanuari 2020. aasta resolutsioon. Seimi esimees esitas taotluse ennetavalt 22. jaanuaril 2020 ja otsus tehti 21. aprillil 2020 (kohtuasi Kpt 1/20).

(20)    Kohtuasi riikliku kohtute haldamise nõukoja uue koosseisu põhiseadusele vastavuse kohta esitati 27. novembril 2018 ja konstitutsioonikohus tegi otsuse 25. märtsil 2019 (kohtuasi K 12/18).

(21)    Distsiplinaarkoda esitas 13. detsembril 2019 konstitutsioonikohtule küsimuse, mis käsitles võimalust taandada kohtunik, kes nimetati ametisse riikliku kohtute haldamise nõukoja uue koosseisu taotlusel, ning otsus tehti 4. märtsil 2020 (kohtuasi P 22/19).

(22)    Vt praegu pooleli olevad kohtuasjad K 7/18 ja I DO 16/19.

(23)    Põhiseaduse kohaselt koosneb riiklik kohtute haldamise nõukoda ameti poolest sinna kuuluvatest liikmetest (ülemkohtu esimene esimees, justiitsminister, kõrgeima halduskohtu esimees ja presidendi nimetatud isik) ja valitud liikmetest (4 liiget, kelle Seim valib oma saadikute hulgast, 2 liiget, kelle senat valib senaatorite hulgast, ja 15 kohtunikku, kes valitakse kohtunike seast). Valitud liikmete ametiaeg on neli aastat.

(24)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2010. aasta soovituses on öeldud, et kui riiklik kohtute haldamise nõukoda on loodud, siis „vähemalt pooled selle liikmetest peaksid olema kohtunikud, kelle on valinud nende kolleegid kõikidelt kohtutasanditelt, pidades silmas põhimõtet, et kohtunike seas peaks valitsema mitmekesisus“ (ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 27).

(25)    Vt põhjendatud ettepaneku punktid 137–145. Sarnaseid probleeme on tõstatanud ka Veneetsia komisjon (arvamus (CDL-AD(2017)031) ja GRECO (2019. aasta teise vastavusaruande teine addendum, punkt 65). Nõukoja endiste kohtunikest liikmete ennetähtaegse ametist vabastamise ja selle uue koosseisuga seotud kaebusi on esitatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtule: Żurek vs. Poola, kaebus nr 39650/18 (edastatud 14. mail 2020), Grzęda vs. Poola, kaebus nr 43572/18 (edastatud 9. juulil 2019), Reczkowicz ja kaks teist vs. Poola, kaebused nr 43447/19, 49868/19 ja 57511/19 (edastatud 5. juunil 2020).

(26)    25. märtsi 2019. aasta otsus kohtuasjas K 12/18.

(27)    Euroopa Liidu Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsus A.K., C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, ECLI:EU:C:2019:982, punktid 137–145. Lisaks märkis kohus, et „eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb niisiis hinnata – võttes seejuures vajaduse korral arvesse põhjusi või spetsiifilisi eesmärke, millele selles kohtus teatavate meetmete põhjendamiseks tuginetakse –, kas käesoleva kohtuotsuse punktides 143–151 nimetatud meetmed koos kõigi muude talle teatavaks saanud ja nõuetekohaselt tõendatud asjaoludega võivad tekitada õigussubjektides põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas distsiplinaarkolleegium on väljaspool väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täitevvõimu otsese või kaudse mõju haardeulatust, ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne, ning kas need meetmed võivad järelikult viia selleni, et nimetatud organ ei tundu enam sõltumatu või erapooletu, mis võib nõrgendada usaldust, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektidele sisendama“ (punkt 153).

(28)    Ülemkohtu kolme ühendatud koja 23. jaanuari 2020. aasta resolutsioon; resolutsioon on ülemkohtule siduv.

(29)    Juba 2018. aastal peatas Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik sõltumatusega seotud murede tõttu Poola riikliku kohtute haldamise nõukoja liikmesuse ning 27. mail 2020 tegi võrgustiku juhatus ettepaneku Poola nõukoda võrgustikust välja arvata.

(30)    20. aprilli 2020. aasta otsus kohtuasjas U 2/20 ja 21. aprilli 2020. aasta otsus kohtuasjas Kpt 1/20.

(31)    Nt kriminaalkoja 25. juuni 2020. aasta otsus kohtuasjas I KZP 1/20.

(32)    Vabariigi president nimetas 4. mail 2020 ametisse kuus ülemkohtu liiget (sealhulgas kolm distsiplinaarkoja liiget). Vabariigi president nimetas 27. mail 2020 ametisse 77 uut kohtunikku kõigil kohtu- ja halduskohtutasanditel.

(33)    Euroopa Liidu Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsus, A.K., C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, ECLI:EU:C:2019:982.

(34)    Eelkõige ülemkohtu 5. detsembri 2019. aasta otsus kohtuasjas III PO 7/18 ja kaks 15. jaanuari 2020. aasta otsust kohtuasjades III PO 8/18 ja III PO 9/18.

(35)    See õigus hõlmab kohtunike tagasikutsumise taotluste läbivaatamist seoses kahtlustega nende sõltumatuse või erapooletuse suhtes. Sellised otsused on ülemkohtu teiste kodade muudatuste suhtes de facto immuunsed. Seda kritiseeris selgesõnaliselt Veneetsia komisjon (arvamus CDL-AD(2020)017, punkt 40), kes tuletas meelde, et arvestades uue koosseisuga riikliku kohtute haldamise nõukoja osalemist kohtunike ametisse nimetamise menetluses, otsustavad kõnealuste taotluste üle samal viisil ametisse nimetatud kohtunikud.

(36)      Selles rikkumismenetluses leiab komisjon, et seadus takistab Poola kohtutel täita oma kohustust kohaldada ELi õigust või taotleda Euroopa Kohtult eelotsust.

(37)    Vt Veneetsia komisjon (arvamus CDL-AD(2020)17; OSCE-ODIHR (kiireloomuline vahearvamus JUD-POL/365/2019[ALC]); ombudsmani 7. jaanuari 2020. aasta arvamus; ülemkohtu 16. ja 23. detsembri 2019. aasta arvamused. Tuleb märkida, et kahe uue koja sõltumatusega seotud kohtuasjad on esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtule. Vt Reczkowicz ja kaks teist vs. Poola, kaebused nr 43447/19, 49868/19 ja 57511/19 (edastatud 5. juunil 2020).

(38)    20. detsembri 2019. aasta seadus, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust ja teatavaid muid seadusi. Seda muudatust kritiseeris ka Veneetsia komisjon oma 16. jaanuari 2020. aasta arvamuses (CDL-AD(2020)017), punktid 51–55.

(39)    20. detsembri 2019. aasta seaduses on sätestatud kolmeastmeline valikuprotsess, mis annab vabariigi presidendile õiguse valimismenetlus kehtetuks tunnistada, kui see on seadusega vastuolus (jättes sätestamata sellega seotud kriteeriumid). Kui ülemkohtu üldkogu ei ole valinud pärast ametisoleva esimese esimehe ametiaja lõppemist ühtegi kandidaati, võib vabariigi president valida ülemkohtu kohtunike seast esimese esimehe kohusetäitja, kes kutsub taas kokku üldkogu tagamaks, et vabariigi president nimetab esimese esimehe kandidaadi.

(40)    Seadusega suurendati ülemkohtu üldkogu kvoorumit, mis on vajalik viie kandidaadi valimiseks ülemkohtu esimese esimehe ametikohale: esimeses etapis peab üldkogus osalema 84 ülemkohtu kohtunikku. Kui seda arvu ei saavutata, peab kohal viibima 75 kohtunikku. Kui seda arvu ei saavutata ikka veel, saab järgmine üldkogu, kus osaleb vähemalt 32 ülemkohtu kohtunikku, valida viis kandidaati.

(41)    Selle resolutsiooni on vaidlustanud konstitutsioonikohus (vt riiklikku kohtute haldamise nõukoda käsitlevat punkti eespool).

(42)    Enamik (50) ülemkohtu kohtunikest, kes nimetati kohtu juurde ametisse enne kohtureformi, kritiseerisid seda korda 23. mai 2020. aasta avalduses, leides, et see on põhiseadusega vastuolus.

(43)    Vt riiklikku kohtute haldamise nõukoda käsitlevat punkti eespool.

(44)    8. detsembri 2017. aasta ülemkohtu seadus, mis jõustus 3. aprillil 2018. Ülevaade uuest distsiplinaarkorrast on esitatud komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta pressiteates IP/19/6033.

(45)    Vt riiklikku kohtute haldamise nõukoda käsitlevat punkti eespool.

(46)    Kohtuasi C-791/19 (pooleliolev). Distsiplinaarkorda saab Euroopa Kohtu kehtestatud kohtute sõltumatuse nõudeid eirates kasutada kohtuotsuste sisu poliitilise kontrolli süsteemina (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus LM, C-216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, punkt 67).

(47)    2019. aastal võeti meetmeid kohtunike suhtes, kes seadsid pärast Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta otsust avalikult kahtluse alla riikliku kohtute haldamise nõukoja legitiimsuse ja tema taotlusel tehtud kohtunike ametisse nimetamiste kehtivuse. Et saada ülevaade käimasolevatest distsiplinaaruurimistest ja -menetlustest vt nt Helsingi Inimõiguste Fondi 24. juuli 2019. aasta aruanne „Aeg kohut mõista. Kuidas mõjutab kohtusüsteemi muutmine Poola kohtunikke?“; Stefan Batory Fondi 2019. aasta avaldus „Pogłębiający się kryzys w Polsce. – Kiedy w Europie umiera praworządność“.

(48)      Suurkoja 8. aprilli 2020. aasta määrus kohtuasjas C-791/19 R. Selle määruse rakendamiseks võttis ülemkohtu esimese esimehe kohusetäitja 5. mail 2020 vastu määruse nr 55/2020 ja distsiplinaarkoja esimees võttis vastu määruse nr 21/2020.

(49)    Küsimus keskendub Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu Poola Vabariigi põhiseadusega vastavuse hindamisele seoses ulatusega, mille piires on liikmesriik kohustatud rakendama Euroopa Kohtu kehtestatud ajutisi meetmeid süsteemi ja põhiseaduslike kohtuorganite toimimisega seotud küsimustes (toimiku viitenumber P7/20).

(50)    Komisjoni 29. aprilli 2020. aasta pressiteade IP/20/772.

(51)    Nt 17. veebruaril 2020 peatas Karlsruhes asuv liidumaa kõrgeim üldkohus (Oberlandesgericht Karlsruhe) Euroopa vahistamismääruse täitmise Poola kodaniku suhtes, väljendades muret seoses võimalusega tagada asjaomasele isikule õigus õiglasele kohtumõistmisele. Vt: OLG Karlsruhe, 17. veebruari 2020. aasta määrus – Aktenzeichen Ausl 301 AR 156/19. Amsterdami kohus esitas 31. juulil 2020 eelotsusetaotluse seoses Poola kodaniku suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmisega, taotledes hiljutiste Poola kohtusüsteemi muudatuste valguses täpsustusi seoses oma ELi seadusest tulenevate kohustustega. Vt: Rechtbank Amsterdam, 31. juuli 2020. aasta määrus – ECLI:NL:RBAMS:2020:3776 ja kohtuasi C-354/20 PPU.

(52)    Komisjoni 29. aprilli 2020. aasta pressiteade IP/20/772.

(53)    Euroopa Liidu Kohtu 5. novembri 2019. aasta otsus komisjon vs. Poola, C-192/18, ECLI:EU:C:2019:924.

(54)    Vt komisjoni pressiteade IP/20/772.

(55)    Vt Veneetsia komisjon (arvamus CDL-AD(2020)017; OSCE-ODIHR (kiireloomuline vahearvamus JUD-POL/365/2019[ALC]); ombudsmani 7. jaanuari 2020. aasta arvamus; ülemkohtu 16. ja 23. detsembri 2019. aasta arvamused.

(56)    Alates 2017. aasta augustist kuni 2018. aasta veebruarini oli justiitsministril kaalutlusõigus vabastada ametist ja nimetada ametisse kõiki üldkohtute esimehi; vt põhjendatud ettepaneku punktid 151–162.

(57)     Broda vs. Poola, kaebus nr 26691/18 ja Bojara vs. Poola, kaebus nr 27367/18 (edastatud 2. septembril 2019).

(58)    Juhiseid kasutatakse poliitiliselt tundlike juhtumite puhul, kus prokuröride suhtes kohaldatakse distsiplinaarmenetlust; vt prokuröride ühenduse Lex Super Omnia 26. aprilli 2020. aasta resolutsioon. Lisaks väitis meedia, et tundlike juhtumite puhul jäetakse individuaalsed juhised dokumenteerimata või ei esitata neid kirjalikult (vt Gazeta Prawna „21 osobistych Instrukcji Zbigniewa Ziobry dla Prokuratorów. Nie oznacza to, że nieformalnych nacisków w ogóle nie ma.“, 2018; Gazeta Wyborcza „Minister kontroli, nacisków i ręcznego sterowania. Zbigniew Ziobro dzieli i rządzi w resorcie sprawiedliwości.“, 2019).

(59)    Nt finantsjärelevalvekomisjoni käsitlev uurimine. Vt ka joonealune märkus eespool.

(60)    Veneetsia komisjon (arvamus CDL-AD(2017)028); vt ka prokuröride ühenduse Lex Super Omnia 26. aprilli ja 3. juuni 2020. aasta avaldused.

(61)    Poola ombudsmani 2019. aasta teatis prokurör Krasońi juhtumi kohta.

(62)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 33.

(63)    Poola ombudsmani 9. oktoobri 2018. aasta avaldus justiitsministeeriumile.

(64)    Prawo.pl „Wakaty uderzają w sądy…najbardziej okręgowe“, 2019.

(65)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 22.

(66)    Praegu on olemas järgmised võimalused: tõendusmaterjali kogumine tehniliste seadmete abil, mis võimaldavad teha seda toimingut kaugteel; video- ja helisalvestite taasesitamine istungil; kohtuistungi protokolli koostamine heli- või videosalvestusseadme abil; protokolli ja kirjade sisu jagamine elektroonilisel kujul kohtuistungit toetava IKT-süsteemi või muu telekommunikatsioonisüsteemi kaudu, et teha need kättesaadavaks ning võimaldada pooltel ja menetlusosalistel hankida toimikutest salvestatud heli või pilti ja heli; elektrooniliste tõendite vastuvõtmine; elektroonilised maksetega seotud menetlused; ning kättetoimetamine IKT-süsteemi kaudu.

(67)    Kohtunike ühenduse Iustitia 9. mai 2020. aasta avaldus.

(68)    Ombudsmani 9. juuni 2020. aasta kiri justiitsministeeriumile.

(69)    Advokatuuri 12. märtsi 2020. aasta resolutsioon (2020) (nr 155/20) koos lisaga.

(70)    Prawo.pl, „Finansowe zachęty mają motywować do korzystania z mediacji.“, 2019. Lisaks korraldab Poola mitmesuguseid tegevusi, et edendada vahendamise kasutamist (2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 20).

(71)    Riikliku advokatuurinõukogu resolutsioon nr 61/2019. Eelkõige rõhutab riiklik advokatuurinõukogu, et muudatused teevad menetluse liiga formaalseks.

(72)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 3, 7, 11 ja 14. Vaidlustega seotud uute tsiviil- ja kaubandusasjade arv on viimastel aastatel olnud püsivalt suur (2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 3). Vaatamata pooleliolevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude kohtuasjade arvu kasvule esimeses astmes võrreldes 2012. aastaga, ei vähenenud algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr 2018. aastal märkimisväärselt (2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 10 ja 13).

(73)    Euroopa Nõukogu CM/Del/Dec(2018)1331/H46-19: H46-19 Bąk (kaebus nr 7870/04), Majewski (kaebus nr 52690/99), Rutkowski jt (kaebus nr 72287/10) ja Jan Załuska, Marianna Rogalska ja 398 teist kaebust (kaebus nr 53491/10) vs. Poola.

(74)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 8, 9 ja 12.

(75)    Transparency International, Corruption Perceptions Index 2019, 2020.

(76)    Eurobaromeetri eriuuring nr 502 (2020).

(77)    Eurobaromeetri kiiruuring nr 482 (2019).

(78)    GRECO ELi korruptsioonivastase võitluse 2014. aasta aruanne; GRECO kolmanda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitus iii.

(79)    Asjaomaste seaduste hulka kuuluvad: 21. augusti 1997. aasta seadus avalikul ametikohal töötavate isikute majandustegevuse piiramise kohta; 6. septembri 2001. aasta seadus avalikule teabele juurdepääsu kohta; 7. juuli 2005. aasta seadus seadusandliku protsessi ajal toimuva lobitöö kohta; ning 21. augusti 1997. aasta seadus avalikul ametikohal töötavate isikute majandustegevuse piiramise kohta.

(80)    Nende hulka kuuluvad 21. novembri 2008. aasta avaliku teenistuse seadus, 16. septembri 1982. aasta valitsusasutuste töötajate seadus ja 29. jaanuari 2004. aasta riigihankeseadus.

(81)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne.

(82)    GRECO teise vastavusaruande teine addendum, punkt 27.

(83)    President saatis 13. juuni 2019. aasta seaduse, millega muudetakse karistusseadustikku ja teatavaid teisi seadusi, konstitutsioonikohtule 28. juunil 2019 ennetava põhiseadusliku kontrolli raames.

(84)    Konstitutsioonikohus leidis, et karistusseadustiku muudatused võeti vastu pärast menetlust, mis ei olnud kooskõlas Seimi õigusloomealast tööd reguleerivate sise-eeskirjadega.

(85)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitus xii, punkt 87.

(86)    Asutatud 9. juuni 2006. aasta korruptsioonivastase keskasutuse seadusega.

(87)    Korruptsioonivastane keskasutus on valitsusasutus, mille juhataja on valitsuse keskne võimuesindaja. Juhataja määrab ametisse peaminister neljaks aastaks ja tema ametiaega võib ühe korra pikendada ning peaminister teostab tema üle järelevalvet spetsiaalselt ametisse nimetatud eriteenistusi koordineeriva ministri kaudu. GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, punkt 34.

(88)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, punkt 78.

(89)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitused i, ii, iii ja ix.

(90)    Vt joonealune märkus 77.

(91)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, punkt 53.

(92)    Korruptsioonivastase keskasutuse 2019. aasta aruanne.

(93)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, punktid 66–72.

(94)    Korruptsioonivastase keskasutuse 2019. aasta aruanne, lk 23, 25, 28.

(95)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitused x ja xi, punktid 72 ja 78.

(96)    Valitsuse korruptsioonivastase võitluse programm aastateks 2018–2020.

(97)    GRECO neljanda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitus i. Teise vastavusaruande teise addendumi punktis 11 on märgitud, et seda soovitust ei ole ikka veel rakendatud.

(98)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitus vi, punkt 44.

(99)    GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruanne, soovitus viii ja punkt 65.

(100)    ÜRO korruptsioonivastane konventsioon (2015): rakendamise ülevaate rühm (1. tsükkel) ja OECD Poola: 3. etapi aruande ja soovituste järelmeetmed.

(101)    29. detsembri 1992. aasta ringhäälinguseadus.

(102)    Põhiseaduse artikkel 54.

(103)    Põhiseaduse artikkel 61.

(104)    Vahemikus 2019–2020 langes Poola Piirideta Reporterite maailma ajakirjandusvabaduse indeksis kolme koha võrra, olles nüüd maailmas 62. kohal.

(105)    Põhiseaduse artiklid 213–215.

(106)    14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808.

(107)    Poola riigikülastuse käigus saadud teave.

(108)    Elektroonilise side ameti sõltumatuse kohta vt IV jagu.

(109)    Avaldus demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimiste hindamise erimissiooni esialgsete tähelepanekute ja järelduste kohta.

(110)    Seimi 7. juuli 2016. aasta ametlik teatis.

(111)    Samas. Riikliku meedianõukogu seaduse kohaselt koosneb nõukogu viiest liikmest, kellest kolm nimetab ametisse Seim ja kaks president kuueks aastaks. Poola president nimetab nõukogu liikmed ametisse parlamendi suurimate opositsioonirühmade esitatud kandidaatide hulgast.

(112)    Konstitutsioonikohtu 13. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas K 13/16.

(113)    Ombudsmani 3. veebruari 2020. aasta teatis.

(114)    2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruanne (Media Pluralism Monitor).

(115)    Press.pl, „CBOS: dla większości badanych media nie są bezstronne, najgorzej wypada TVP“ (nagu viidatud 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes).

(116)    Riigikülastuse käigus saadud teave; 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire aruanne (Media Pluralism Monitor), lk 12.

(117)    Reuters.com, „Poland to propose limits on foreign media soon, Kaczynski says“. Hiljuti kinnitas meediaküsimustega tegelev valitsuspartei esindaja, et õigusakti eelnõu esitatakse sügisel (WirtualneMedia „Lichocka: jesienią Sejm zajmie się dekoncentracją mediów. Czarnecki: trzeba będzie odkupywać je od Niemców“).

(118)    Meediapluralismi ja meediavabaduse keskuse ülevaade laimu dekriminaliseerimisest.

(119) Poola ametivõimude esitatud teave. Lisaks täpsustasid Poola ametiasutused, et kriminaalvastutusele ei võeta, kui avalikus teenistuses töötavate isikutega seotud väited on tõesed, ning et enamikul juhtudel on määratud rahalisi karistusi ja vabadusekaotus ainult väikse protsendi juhtumite puhul.

(120)    Poola riigikülastuse käigus saadud teave.

(121)    Ajakirjanike turvalisusega seotud 2020. aasta hoiatused on seotud järgmiste juhtumitega: 1) kirjastaja ja ajakirjanike vastu seoses uuriva artikli sisuga esitatud hagi, milles käsitletakse isiklike õiguste kaitset; 2) süüdistused fotoajakirjaniku vastu seoses suhtlemisdistantsi hoidmise nõuete eiramisega valitseva partei juhi vastu suunatud protesti pildistamise ajal; 3) kriminaaluurimine ajakirjaniku suhtes, keda süüdistatakse avalikult kohtuistungilt pärit sõnumite loata levitamises enne nende avalikustamist kohtumenetluses; 4) Varssavis asuva kirjastuse toimetuse vastu suunatud vandalism; 5) avalik-õigusliku raadio sanktsioonid ajakirjaniku suhtes, kes keeldus diskrimineeriva teabe edastamisest.

(122)    Kooskõlas Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusega CM/Rec(2016)4, milles kutsutakse üles looma terviklikku õigusraamistikku, mis võimaldaks ajakirjanikel ja teistel meediaosalistel tulemuslikult ja hirmuta osaleda avalikus arutelus.

(123)    Parlament koosneb Seimist (alamkoda) ja Senatist (ülemkoda).

(124)    Arvestatuna alates õigusakti eelnõu esitamisest parlamendis kuni selle lõpliku vastuvõtmiseni Seimis; põhineb Seimi veebisaidil esitatud andmetel, milles on esitatud seadusi käsitlevad seadusandlikud menetlused.

(125)    Nagu on märgitud ülemkohtu arvamustes (nt 16. ja 23. detsembri 2019. aasta arvamused).

(126) Veneetsia komisjoni arvamused CDL-AD(2020)017, punkt 18; CDL AD(2016)026-e, punktid 21–22; OSCE-ODIHR (kiireloomuline vahearvamus JUD-POL/365/2019[ALC]), punkt 30.

(127)    Üldjuhul soovitab näiteks Veneetsia komisjon ja muud sarnased organid vältida õigusliku või poliitilise korra olulisi aspekte reguleerivate õigusaktide vastuvõtmisel kiirmenetluse kasutamist (vt kontrollnimekiri CDL-AD(2019)015, punkt 75).

(128)    Tervishoiuministri 20. märtsi 2020. aasta määrus, mis käsitleb epideemiaolukorra kehtestamist Poola Vabariigis. Epideemiaolukorra võimalik kestus ei ole eelnevalt kindlaks määratud ja valitsus võib seda pikendada.

(129)    Põhiseaduse kohaselt võib põhiõigusi piirata ainult juhul, kui kuulutatakse välja eriolukord, kuid seda ei ole välja kuulutatud. Presidendivalimised ei toimunud algselt kavandatud viisil. Vt nt ombudsmani avaldused COVID-19 epideemia vastaste meetmete kohta: https://www.rpo.gov.pl/pl/kategoria-tematyczna/koronawirus-i-epidemia-w-polsce.

(130)    Üks meetmetest andis peaministrile õiguse lõpetada meelevaldselt ja ennetähtaegselt sotsiaaldialoogi nõukogu mis tahes liikme ametiaeg. Vabariigi president esitas 26. mail 2020 konstitutsioonikohtule taotluse tunnistada asjaomased õigusaktid põhiseadusega vastuolus olevaks (kohtuasi K 9/20; pooleliolev).

(131) Komisjon otsustas 2. juulil 2020 saata Poolale märgukirja, kuna teatud õigussätete, mis võivad mõjutada Poola reguleeriva asutuse – elektroonilise side ameti – sõltumatust, rakendamise tagajärjel vabastati ennetähtaegselt ametist selle juhataja.

(132)    Ombudsmani ja ülemkohtu esitatud teave. Ülemkohtu esitatud andmete kohaselt oli aprillis pooleli 45 sellist erakorralist apellatsioonimenetlust.

(133)    Veneetsia komisjoni arvamus CDL-AD(2017)031. 11. juunil 2020 esitas peaprokurör erakorralise apellatsioonikaebuse kohtuasjas, mis puudutas riikliku kohtute haldamise nõukoja liikmest kohtunikku ja endist pressiesindajat, kes kritiseeris avalikult kohtureformi.

(134)    Veneetsia komisjoni 11. detsembri 2017. aasta arvamus (CDL-AD(2017)031), punktid 53–63.

(135)    Põhjendatud ettepanek, punktid 128–131

(136)    PACE (2020).

(137)    Ombudsmani 8. jaanuari 2020. aasta avaldus. Vt ka OSCE-ODHIRi suunised inimõiguste kaitsjate kaitse kohta, punktid 70–73.

(138)    OSCE-ODIHR (2017), arvamus Poola Riikliku Vabaduse Instituudi seaduse eelnõu kohta, punkt 12. Muret on väljendatud ka seoses toetuse andmisega kinnipidamisasutusest vabanemise järgseks abiks justiitsministeeriumi hallatavast fondist (Civil Space Watch, 2019).

(139)    CIVICUS Monitor – Tracking Civic Space; hinnangud on antud viie kategooriaga skaalal, mille kategooriad on määratletud järgmiselt: avatud, piiratud, takistatud, allasurutud ja suletud.

(140)    Keskkonnaministeeriumi ja justiitsministeeriumi 7. augusti 2020. aasta pressiteade.

(141)    Euroopa Komisjoni talitused saatsid 2. juunil 2020 Poola ametiasutustele sellega seoses kirja.

(142)    Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 8. augusti 2020. aasta avaldus.

(143)    Riiklike inimõigusinstitutsioonide ülemaailmse liidu (GANHRI) akrediteerimise allkomitee akrediteerimisaruanne, november 2017.

(144)    2019. aastal laekus ombudsmanile 59 524 juhtumit, sealhulgas 27 113 uut juhtumit. Lisaks tuli ombudsmani büroosse isiklikult 4 385 inimest ning 32 395 inimest said oma olukorra kohta individuaalseid nõuandeid ja selgitusi. Vt ombudsmani 2019. aasta tegevusaruanne.

(145)    EIGE (2020), aruanne Poola kohta. Rahvusvaheliste standardite kohaselt on nõutav piisav rahastamise tase; vt ÜRO Pariisi põhimõtted: „2. Riiklikul asutusel peab olema oma tegevuse sujuvaks elluviimiseks sobiv taristu, eelkõige piisav rahastamine. Sellise rahastamise eesmärk peaks olema võimaldada talle töötajaid ja ruume, et ta oleks valitsusest sõltumatu ega alluks finantskontrollile, mis võiks mõjutada tema sõltumatust“.

(146)    DoRzeczy „Sejmowa awantura o Bodnara. „Antypolski rzecznik“, „to jest kryminał““, 2019; Wprost „Krytyka TVP po materiale o synu Bodnara. „14-latek groził nożem rówieśnikom““, 2019.