EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.9.2020
COM(2020) 617 final
2020/0281(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/279, millega lubatakse Maltal kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287
SELETUSKIRI
Vastavalt nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) artikli 395 lõikele 1 võib nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal anda igale liikmesriigile loa võtta erimeetmeid kõnealuse direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada käibemaksu kogumist või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist.
Komisjonis 5. juunil registreeritud kirjas taotles Malta luba jätkata kuni 31. detsembrini 2024 käibemaksudirektiivi artiklist 287 erandi kohaldamist, mis võimaldaks Maltal kohaldada käibemaksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 20 000 eurot.
Käibemaksudirektiivi artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 12. juuni 2020. aasta kirjas teisi liikmesriike Malta taotlusest. Komisjon teatas 15. juuni 2020. aasta kirjas Maltale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käibemaksudirektiivi XII jaotise 1. peatükiga on liikmesriikidel lubatud kohaldada väikeettevõtjatele erikorda, sealhulgas kohaldada käibemaksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa teatavat summat. Kõnealune maksuvabastus tähendab, et maksukohustuslane ei pea oma tarnete eest käibemaksu võtma ning järelikult ei saa ta käibemaksu sisenditelt maha arvata.
Käibemaksudirektiivi artikli 287 kohaselt võivad liikmesriigid, kes ühinesid pärast 1. jaanuari 1978, kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi vääringus nende ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ei ületa kõnealuses sättes nimetatud summasid. Malta hakkas eurot kasutama 1. jaanuaril 2008.
Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punkti 13 kohaselt võib Malta kohaldada käibemaksuvabastust kolme järgmisesse kategooriasse kuuluvate maksukohustuslaste suhtes: maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 37 000 eurot, kui nende majandustegevus seisneb peamiselt kaupade müügis; maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 24 300 eurot, kui nende majandustegevus seisneb peamiselt madala lisandväärtusega (kallite sisenditega) teenuste osutamises, ning muudel juhtudel maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 14 600 eurot, eelkõige teenuseosutajad, kes osutavad kõrge lisandväärtusega (odavate sisenditega) teenuseid.
Malta ühinemisest saadik on riik kasutanud seda sätet väikeettevõtjate aitamiseks ja uute ettevõtjate ettevõtlusega tegelema hakkamise innustamiseks. See on olnud kasulik lihtsustamismeede, sest sellega on vabastatud mitmest käibemaksukohustusest ettevõtjad, kelle aastakäive jääb allapoole teatavat künnist, ning nende tegevuskulud on tänu sellele vähenenud. Samas on meetme mõju tuludele olnud tähtsusetu. Malta valitsus on kohustunud ka edaspidi kohaldama väikeettevõtjate kohustuste lihtsustamiseks võetud meetmeid ning teeb seda kooskõlas väikeettevõtjaid käsitlevate Euroopa Liidu eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni teatises „„Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act““.
Sel eesmärgil lubati Maltal rakendusotsusega (EL) 2018/279 suurendada väikseima käibega kategooria künnist 14 600 eurolt 20 000 eurole ning kohaldada seda meedet kuni 30. detsembrini 2020. Malta taotles selle meetme kohaldamise pikendamist kuni 2024. aastani.
Kõnealuse erimeetme vastuvõtmine ja hilisem ülevõtmine siseriiklikku õigusesse 1. juulil 2018 tõi kaasa selle, et rohkem kui 1 262 väikeettevõtjat saavad kasu suuremast aastakäibe künnisest selles VKEde jaoks mõeldud lihtsustamiskorra kategoorias.
Erimeede on oluliselt vähendanud paljude eespool nimetatud Malta väikeettevõtjate halduskoormust ja kulusid. Lisaks on erimeetme kohaldamine võimaldanud Maltal eraldada rohkem vahendeid käibemaksupettuste vastaseks võitluseks ja praeguse käibemaksusüsteemi tõhusamaks rakendamiseks.
Kõnealune väikeettevõtjate kohustusi lihtsustav erandmeede on kooskõlas väikeettevõtjaid käsitlevate Euroopa Liidu eesmärkidega.
Tulenevalt eelnevast on asjakohane lubada Maltal jätkata erandmeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Erandmeede on kooskõlas käibemaksu tegevuskavast tuleneva nõukogu direktiivi (EL) 2020/285 (millega muudetakse käibemaksudirektiivi artikleid 281–294, milles käsitletakse väikeettevõtjate suhtes kohaldatavat erikorda) põhimõtetega ning selle eesmärk on luua nende ettevõtjate jaoks ajakohane lihtsustatud kord. Eelkõige püütakse sellega vähendada käibemaksukohustuste täitmisega seotud kulusid ja konkurentsimoonutusi nii riigis kui ka ELi tasandil, vähendada künnise negatiivset mõju ning lihtsustada ettevõtjatel nõuete täitmist ja maksuhalduritel järelevalve tegemist.
Lisaks on 20 000 euro suurune künnis direktiiviga (EL) 2020/285 kooskõlas, kuna see võimaldab liikmesriikidel kehtestada käibemaksuvabastuse jaoks nõutava aastakäibe künnise, mis ei ületa 85 000 eurot (või sellega samaväärset summat riigi vääringus).
Samasuguseid erandeid, millega vabastatakse käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive jääb allapoole teatavat künnist, nagu on sätestatud käibemaksudirektiivi artiklites 285 ja 287, on tehtud ka teistele liikmesriikidele. Madalmaadel on lubatud kohaldada 25 000 euro suurust künnist; Itaalial 30 000 euro suurust künnist; Luksemburgil 35 000 euro suurust künnist; Lätil, Poolal ja Eestil 40 000 euro suurust künnist; Horvaatial ja Leedul 45 000 euro suurust künnist; Ungaril 48 000 euro suurust künnist; Sloveenial 50 000 euro suurust künnist ning Rumeenial 88 500 euro suurust künnist.
Nagu juba mainitud, peaks käibemaksudirektiivi kohaldamisega seotud erandite kehtivus olema alati ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata nende mõju. Malta taotletud erimeetme kehtivusaja pikendamine kuni 31. detsembrini 2024 on kooskõlas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks lihtsamaid käibemaksueeskirju kehtestava direktiivi (EL) 2020/285 nõuetega. Kõnealuses direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peavad kohaldama alates 1. jaanuarist 2025 siseriiklikke õigusnorme, mille nad peavad selle direktiivi järgimiseks vastu võtma.
Kavandatud meede on seega kooskõlas käibemaksudirektiivi sätetega.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Komisjon on oma iga-aastastes tööprogrammides pidevalt rõhutanud vajadust väikeettevõtjate jaoks kehtivate lihtsamate eeskirjade järele. Sellega seoses on komisjoni 2020. aasta tööprogrammis viidatud sihtotstarbelisele VKEde strateegiale, mis lihtsustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust, kasvamist ja laienemist. Kõnealune erandmeede on nende eesmärkidega kooskõlas eelarve-eeskirjade osas. Meede on eelkõige kooskõlas komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga, milles märgiti, et väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmisega seotud halduskoormus on suur ning tehnilised uuendused tekitavad tõhusa maksukogumise jaoks uusi väljakutseid, ja rõhutati vajadust lihtsustada väiksemate ettevõtjate jaoks käibemaksukorda.
Samuti on meede kooskõlas 2015. aasta ühtse turu strateegiaga, milles komisjon seadis eesmärgiks aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel kasvada, muu hulgas vähendades halduskoormust, mis takistab neil ühtse turu võimaluste täielikku ärakasutamist. See on ka kooskõlas lähenemisviisiga, mida kajastab komisjoni 2013. aasta teatis „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020“: Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas“, milles rõhutati vajadust lihtsustada maksualaseid õigusakte väikeettevõtjate jaoks.
Lisaks on meede kooskõlas ELi poliitikaga, mis käsitleb väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning mida on kirjeldatud 2016. aasta teatises idufirmade kohta ja 2008. aasta teatises „„Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act““, milles kutsuti liikmesriike üles võtma õigusaktide väljatöötamisel arvesse VKEde eripära ja lihtsustama olemasolevat regulatiivset keskkonda.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käibemaksudirektiivi artikkel 395.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Võttes arvesse käibemaksudirektiivi sätet, millel ettepanek põhineb, kuulub ettepanek Euroopa Liidu ainupädevusse. Seepärast subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.
•Proportsionaalsus
Otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei määrata mingeid kohustusi.
Erandi piiratud ulatust arvestades on erimeede proportsionaalne taotletava eesmärgiga, st lihtsustada maksukogumist väikeste maksukohustuslaste ja maksuhalduri jaoks.
•Vahendi valik
Otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei määrata mingeid kohustusi.
Erandi piiratud ulatust arvestades on erimeede proportsionaalne taotletava eesmärgiga, st lihtsustada maksukogumist väikeste maksukohustuslaste ja maksuhalduri jaoks.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Sidusrühmadega ei konsulteeritud. Käesolev ettepanek põhineb Malta esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust konkreetset liikmesriiki.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.
•Mõjuhinnang
Ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsus on tehtud selleks, et suurendada aastakäibe künnist, millest väiksema käibega maksukohustuslased võib vabastada käibemaksust. Seega laiendatakse selle lihtsustamismeetme kohaldamisala, millega vabastatakse mitmest käibemaksukohustusest ettevõtjad, kelle aastakäive ei ületa 20 000 eurot.
Isikud, kelle maksustatav käive ei ületa künnist, ei pea end registreerima käibemaksukohustuslasena ning seega nende halduskoormus meetme tulemusena väheneb, kuna nad ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsiooni. Ka maksuhaldurite töökoormus väheneb. Sellel võib olla positiivne mõju praegu Maltal käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste halduskoormuse vähenemisele ja maksuhaldusele.
Malta käibemaksutulu mõju eelarvele ei ole toonud kaasa riigieelarve vähenemist.
•Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanekul puudub mõju ELi eelarvele, sest Malta arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 6 kohase hüvitise.
2020/0281 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/279, millega lubatakse Maltal kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, eriti selle artikli 395 lõike 1 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punkti 13 kohaselt võib Malta kohaldada käibemaksuvabastust kolme järgmisesse kategooriasse kuuluvate maksukohustuslaste suhtes: maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 37 000 eurot, kui nende majandustegevus seisneb peamiselt kaupade müügis; maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 24 300 eurot, kui nende majandustegevus seisneb peamiselt madala lisandväärtusega (kallite sisenditega) teenuste osutamises, ning muudel juhtudel maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 14 600 eurot, eelkõige teenuseosutajad, kes osutavad kõrge lisandväärtusega (odavate sisenditega) teenuseid.
(2)Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/279 lubati Maltal kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 287 (edaspidi „erandmeede“), et vabastada käibemaksust maksukohustuslased, kelle majandustegevus seisneb peamiselt kõrge lisandväärtusega (odavate sisenditega) teenuste osutamises ja kelle aastakäive ei ületa 20 000 eurot; erandmeedet lubati kohaldada kuni 31. detsembrini 2020 või kuni direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 281–294 muutva direktiivi jõustumiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
(3)Komisjonis 5. juunil 2020 registreeritud kirjas taotles Malta luba jätkata erandmeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024, mis on kuupäev, milleks liikmesriigid peavad vastu võtma vajalikud õigus- ja haldusnormid, et järgida nõukogu direktiivi (EL) 2020/285, millega nähakse ette lihtsamad käibemaksueeskirjad väikeettevõtjatele ja jäetakse muu hulgas välja direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 287.
(4)Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teavitas komisjon 12. juuni 2020. aasta kirjas teisi liikmesriike Malta taotlusest. Komisjon teatas 15. juuni 2020. aasta kirjas Maltale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.
(5)Arvestades, et erandmeetme kohaldamise tulemusel on väikeettevõtjate käibemaksukohustused ning seeläbi ka nende halduskoormus ja kulud vähenenud, tuleks Maltal lubada jätkata erandmeetme kohaldamist.
(6)Erandmeetme kohaldamise luba peaks olema ajaliselt piiratud. Tähtaeg peaks olema piisav, et võimaldada hinnata künnise tulemuslikkust ja asjakohasust. Lisaks jäetakse direktiiviga (EL) 2020/285 alates 1. jaanuarist 2025 välja direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 287. Tulenevalt eelnevast on asjakohane anda Maltale luba jätkata erandmeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024.
(7)Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid, sest Malta arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 6 kohase hüvitise.
(8)Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2018/279 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2018/279 artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2024.“
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Malta Vabariigile.
Brüssel,