This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020PC0571
Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL amending Directive 2004/37/EC on the protection of workers from the risks related to exposure to carcinogens or mutagens at work.
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
COM/2020/571 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.9.2020
COM(2020) 571 final
2020/0262(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
{SEC(2020) 302 final} - {SWD(2020) 183 final} - {SWD(2020) 184 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Vähktõbi, olenemata sellest, kas see on seotud tööga või mitte, on südame-veresoonkonna haiguste järel ELi riikides teine peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes veerand kõigist surmajuhtumitest 1 . Seda loetakse üheks peamiseks enneaegse surma põhjustajaks Euroopa Liidus. Vähktõbi ei mõjuta mitte ainult üksikisikute tervist ja perekonnaelu, vaid ka riiklikke tervishoiu- ja sotsiaalsüsteeme, riigieelarveid ning tootlikkust ja majanduskasvu.
Seetõttu on vähktõve vastase võitluse tõhustamine ELi jaoks pakiline prioriteet. Nagu teatas Euroopa Komisjoni president von der Leyen oma poliitilistes suunistes, 2 esitab komisjon sel eesmärgil enne 2020. aasta lõppu Euroopa kava, mille abil vähendada sellest haigusest põhjustatud kannatusi ja toetada liikmesriike vähktõve tõrje ja ravi parandamisel, et tagada kogu ELis õiglasem juurdepääs ravile.
Vähktõbi on ka esimene tööga seotud surmade põhjus ELis 3 – 52 % iga-aastastest kutsehaigustega seotud surmadest seostatakse töökeskkonnast põhjustatud vähktõvega, samas kui 24 % juhtudest on seostatav vereringehaigustega, 22 % muude haigustega ja 2 % vigastustega. Vähktõve kui kutsehaigusega tegelemine käesoleva algatuse ja muude algatuste kaudu on ka Euroopa vähktõvevastase võitluse kava lahutamatu osa. Käesoleva ettepaneku konkreetne eesmärk on parandada töötajate tervise ja ohutuse kaitset, vähendades nende tööalast kokkupuudet kolme kantserogeeniga või ainerühmaga (edaspidi „ained“), tagada töötajatele, tööandjatele ja täitevasutustele suurem selgus ning luua ettevõtjatele võrdsemad tingimused.
Ettepanek esitatakse ajal, mil EL ja maailm seisavad silmitsi enneolematu kriisiga. COVID-19 pandeemial on olulised tervisealased, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, millega tuleb tegeleda. Pandeemia näitab ka seda, kui oluline on arvesse võtta tervishoiu- ja ohutusalaseid kaalutlusi töökohtadel, eelkõige kriisile reageerimise eesliinil olevatel töökohtadel. See annab veel ühe tõuke kahekordistada jõupingutusi töötajate ja ühiskonna kaitsmiseks kõigi võimalike tööalaste riskide eest; selle kaudu avaldub positiivne mõju tööhõivele ja majandusele.
Kriisi järel tugeva sotsiaalse Euroopa ülesehitamiseks ja ELi majanduse taastudes tuleb jätkuvalt pingutada, et muuta töö kõigi jaoks ohutumaks ja tervislikumaks. Nagu on märgitud teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“, 4 peavad töötajate kaitse meetmed lisaks sammu pidama mitmesuguste sotsiaalsete, majanduslike ja tehnoloogiliste suundumustega ning samal ajal tagama pideva kaitse traditsiooniliste riskide eest.
Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse kõrgete standardite säilitamiseks on komisjon teatises juba võtnud kohustuse vaadata läbi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia, et käsitleda muu hulgas kokkupuudet ohtlike ainetega. Õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel 17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, 5 milles sätestatakse töötajate õigus tervislikule, ohutule ja hästi kohandatud töökeskkonnale, sealhulgas kaitsele kantserogeenide eest. Ka rõhutab komisjon teatises „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile“, 6 et Euroopa Liit peab jätkama investeerimist tööohutusse ja töötervishoidu, ning on võtnud kohustuse tõhustada võitlust vähktõve kui kutsehaiguse vastu seadusandlike ettepanekute abil. Kantserogeenide tegevuskava 7 käsitleva pakti (mis allkirjastati 28. novembril 2019 Helsingis) hiljutine pikendamine näitab samuti, et paljud sidusrühmad teevad jätkuvalt tööd selle nimel, et parandada töötajate kaitset kantserogeensete ainetega kokkupuute eest.
Selleks et aidata veelgi parandada töötajate kaitset, jätkab komisjon kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (edaspidi „direktiiv“) 8 ajakohastamist, et pidada sammu teaduse ja tehnika uute arengusuundadega ning võtta arvesse sidusrühmade seisukohti. Kooskõlas direktiivi artikliga 16 kehtestatakse olemasoleva teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) direktiivi III lisas tööalase kokkupuute piirnormid kõigile kantserogeenidele ja mutageenidele, mille puhul see on võimalik. Direktiivi artikli 17 lõike 1 kohaselt võib direktiivi III lisa muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 153 lõikes 2 sätestatud menetlusele, st seadusandlikule tavamenetlusele.
Viimastel aastatel on komisjon esitanud ettepaneku kolme direktiivi kohta, millega direktiivi muudeti. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid need kolm direktiivi vastu 2017. aasta detsembris, 9 2019. aasta jaanuaris 10 ja 2019. aasta juunis 11 . Need kolm muudatust, milles käsitleti kokku 26 ainet, võimaldasid muu hulgas läbi vaadata kaks olemasolevat tööalase kokkupuute piirnormi, kehtestada 22 uut tööalase kokkupuute piirnormi ja lisada kahe ülejäänud aine puhul märge „nahk“ 12 (tööalase kokkupuute piirnormi kehtestamata).
Direktiivi neljanda muutmisettepaneku tegemiseks korraldas komisjon 2017. aasta juulis 13 ja novembris 14 Euroopa tasandil kaheetapilise konsultatsiooni sotsiaalpartneritega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 154. Nii töötajate kui ka tööandjate organisatsioonid kinnitasid, et töötajate kaitse seisukohast on väga olulised allpool nimetatud kolm ainet, ning julgustasid komisjoni jätkama ettevalmistustööd nende esmatähtsate kantserogeenidega tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamiseks:
·akrüülnitriil;
·nikliühendid;
·benseen.
Selle loetelu kinnitasid liikmesriikide ametiasutused ning tööandjate ja töötajate organisatsioonid tööohutuse ja töötervishoiu kolmepoolse nõuandekomitee (ACSH) raames spetsiaalse kemikaalide töörühma kaudu vastavalt selle volitustele, mille kohaselt nõuab komisjon töörühma aktiivset osalemist uute või läbivaadatud teaduslike hinnangute prioriteetide soovitamisel.
Praegu puutub akrüülnitriili, nikliühendite või benseeniga kokku rohkem kui miljon töötajat. Kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, on neil töötajatel jätkuvalt risk haigestuda vähki või risk muude tõsiste terviseprobleemide tekkeks. Üksikasjalik teave nimetatud kolme aine erinevate kasutusviiside ja mõju kohta ning konkreetsete sektorite kohta, kus töötajad nendega kokku puutuvad, on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.
Direktiivis on sätestatud mitu üldist miinimumnõuet kõigi direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tööandjad peavad kindlaks tegema riskid, mis töötajatele konkreetsete kantserogeenide ja mutageenidega töökohal kokku puutudes avalduvad, ja neid hindama ning riski esinemisel kokkupuute ära hoidma. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb protsess või keemiline mõjur asendada ohutu või vähem ohtlikuga. Kui asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb keemilisi kantserogeene, kui see on tehniliselt võimalik, toota ja kasutada suletud süsteemis, et vältida nendega kokkupuudet. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab töötajate kokkupuude olema nii väike kui tehniliselt võimalik. See on direktiivi artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohane minimeerimiskohustus.
Lisaks kõnealustele üldistele miinimumnõuetele on direktiivis selgelt märgitud, et tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamine sellistele sissehingatavatele kantserogeenidele ja mutageenidele, mille puhul see on võimalik, on töötajate kaitse mehhanismi lahutamatu osa 15 . Piirnormid tuleb kehtestada ka sellistele keemilistele mõjuritele, millel need siiani puuduvad, ning piirnormid tuleb alati niipea kui võimalik uusimate teaduslike andmete valguses läbi vaadata 16 . Konkreetsete kantserogeenide ja mutageenidega tööalase kokkupuute piirnormid on sätestatud direktiivi III lisas.
Kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vähendamine töökohal kogu ELis kehtivate tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamise kaudu aitab tõhusalt ennetada vähktõve juhtumeid ja sellest tingitud surmasid ning kõnealuste ainete põhjustatud muid olulisi terviseprobleeme. Seega parandab kokkupuute vähendamine töötajate kaitset, pikendab Euroopa töötajate tööelu pikkust, kvaliteeti ja tootlikkust ning tagab kogu ELis ühesuguse miinimumkaitse. Samuti aitab see parandada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet ning edendab ettevõtjate võrdseid võimalusi.
Olemasolev teave, sealhulgas teadusandmed, kinnitavad vajadust täiendada III lisa kolme eespool nimetatud kantserogeense aine uute või läbivaadatud tööalase kokkupuute piirnormidega. Samuti kinnitab olemasolev teave vajadust säilitada või lisada märge „nahk“ akrüülnitriili ja benseeni puhul ning märge „naha 17 ja hingamisteede 18 sensibiliseerimine“ nikliühendite puhul.
Selle põhjal tehakse ettepanek võtta erimeetmeid, et kehtestada III lisas tööalase kokkupuute piirnormid akrüülnitriili ja nikliühendite puhul ning vaadata läbi tööalase kokkupuute piirnormid benseeni puhul. Lisaks nendele tööalase kokkupuute piirnormidele tehakse ettepanek lisada III lisasse märge „nahk“ akrüülnitriili puhul ning märge „naha ja hingamisteede sensibiliseerimine“ nikliühendite puhul. Samuti säilitatakse benseeni puhul kehtiv märge „nahk“.
Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus on kooskõlas 2017. aastal välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, 19 eelkõige selle kümnenda põhimõttega, mille kohaselt on töötajatel õigus tervislikule, ohutule ja hästi kohandatud töökeskkonnale. Uute või läbivaadatud tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamine aitab kaasa töötajate tervise ja ohutuse kõrgetasemelisele kaitsele.
Ka on käesolev algatus kooskõlas teatisega „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile“, 20 milles komisjon rõhutab, et Euroopa Liit peab jätkama investeerimist tööohutusse ja töötervishoidu, ning milles ta on võtnud kohustuse tõhustada võitlust vähktõve kui kutsehaiguse vastu seadusandlike ettepanekute abil.
Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava
Oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile 21 tunnistas president von der Leyen, et Euroopa Liit saab vähktõve valdkonnas palju rohkem ära teha, ning lubas esitada Euroopa vähktõvevastase võitluse kava. 4. veebruaril 2020 algatas komisjon kõnealuse kava teemalise konsultatsiooni konverentsil „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava: seame kõrgemaid sihte“, mille korraldajaks oli Euroopa Parlament.
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava on üles ehitatud neljale sambale: ennetamine, varajane diagnoosimine, ravi ja järelravi. Käesolev ettepanek on kooskõlas ennetamise samba eesmärkidega. Selle näiteks on meetmed keskkonnaga seotud riskitegurite, näiteks saaste ja kemikaalidega kokkupuute vähendamiseks ning eelkõige kantserogeenidega kokkupuute vähendamiseks töökohal.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta
Algatuse eesmärgid on kooskõlas ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 2 (õigus elule) ja artikliga 31 (õigus headele ja õiglastele töötingimustele).
Kemikaalimäärus REACH
2007. aastal jõustunud REACH-määrusega 22 konsolideeriti ja arendati edasi ELi kemikaale käsitlevate õigusaktide mitmeid osi, sealhulgas neid, mis olid seotud riskihindamisega ja riskijuhtimismeetmete vastuvõtmisega. Määrusega kehtestati muu hulgas kaks erinevat ELi regulatiivset lähenemisviisi, milleks on piiramine ja autoriseerimine. Piirangud võimaldavad ELil kehtestada tingimusi ainete tootmisele, turule laskmisele ja/või kasutamisele nii ainena kui ka segu või toote koostises esineva ainena, ning autoriseerimise eesmärk on tagada väga ohtlikest ainetest tuleneva riski asjakohane ohjamine ning edendada samal ajal nende järkjärgulist asendamist sobivate alternatiividega, mis on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad 23 .
Käesolevas ettepanekus käsitletavate keemiliste ainete REACH-määruse kohase autoriseerimise ja/või piiramise suhtes kohaldatavad sätted on järgmised:
·piiramine: benseeni ja selle segude turule laskmine ja kasutamine väheste eranditega, nikli ja selle ühendite turule laskmine ja kasutamine ehetes ja toodetes, mis on ette nähtud nahaga kokkupuutumiseks, akrüülnitriili ja selle segude turule laskmine või üldsusele tarnimine;
·autoriseerimine: ükski neist ainetest ei vaja REACH-määruse alusel autoriseerimist.
Direktiiv ja REACH-määrus täiendavad teineteist juriidiliselt. Töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivis 89/391/EMÜ 24 on sätestatud kutsealaste riskide ennetamise ja kaitse peamised põhimõtted ning seda kohaldatakse kõigi tegevusvaldkondade suhtes. Raamdirektiivis on ette nähtud, et selle kohaldamine ei piira selliste olemasolevate või tulevaste siseriiklike ja ELi sätete kohaldamist, mis töötajate tervist ja ohutust tööl paremini kaitsevad. Töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi artikli 16 alusel võeti töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vastu mitu üksikdirektiivi (sealhulgas kantserogeenide ja mutageenide direktiiv). REACH-määruses on omakorda kinnitatud, et seda kohaldatakse ilma, et see piiraks töötajate kaitset käsitlevaid õigusakte, sh direktiivi.
Pidades silmas direktiivi ja REACH-määruse vastastikust täiendavust, on arukas teha direktiivi alusel ettepanek piirnormide kehtestamiseks, seda järgmistel põhjustel:
–direktiiv hõlmab kantserogeenide või mutageenide kõiki kasutusviise töökohal kogu nende kasutustsükli jooksul ning töötajate kokkupuudet mis tahes töö käigus vabanenud mõjuritega, olenemata sellest, kas need on toodetud tahtlikult või mitte ja kas need on turul olemas või mitte;
–töövõtjate poolt direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt tehtav riskihindamine on töökohaga seotud ja protsessipõhine ning selles tuleks arvesse võtta ka töötajate summaarset kokkupuudet kõigi töökohal esinevate kantserogeenide ja mutageenidega igapäevase töö käigus;
–kantserogeenide ja mutageenidega tööalase kokkupuute piirnormid määratakse kindlaks usaldusväärse menetluse käigus, mis hõlmab ka heakskiitu kaasseadusandja poolt ning mis põhineb olemasoleval teabel, sealhulgas teaduslikel ja tehnilistel andmetel ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel;
–tööalase kokkupuute piirnormid on direktiivi ning töötervishoidu ja -ohutust käsitleva laiema lähenemisviisi tähtis osa keemiliste riskide juhtimisel.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu „võivad [ELi toimimise lepingu artikli 153] lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.“ ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid järgmises valdkonnas: „eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust“.
Direktiiv 2004/37/EÜ võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b alusel eesmärgiga parandada töötajate tervist ja ohutust. Artiklis 16 on sätestatud, et kõigi kantserogeenide ja mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik, toimub piirnormide vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b sätestatud korras.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada töötajate tervise kaitset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga a, sätestades direktiivi III lisas uued või läbivaadatud piirnormid ja märked. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkt b on seega sobiv õiguslik alus komisjoni ettepaneku jaoks.
ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt on eelkõige töökeskkonna parandamine töötajate tervise ja ohutuse kaitseks üks sotsiaalpoliitika aspekt, mille osas liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus.
Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kuna töötajate tervise- ja ohutusriskid on kogu ELis üldjoontes sarnased, on ELi selge roll toetada liikmesriike selliste riskidega tegelemisel.
Ettevalmistava töö käigus kogutud andmetest nähtub, et käesoleva ettepaneku kohaselt kantserogeenide piirnormide kehtestamisel esineb liikmesriikide lõikes suuri erinevusi 25 . Mõni liikmesriik on juba kehtestanud siduvad piirnormid, mis on ACSH poolt soovitatutega võrdsed või neist väiksemad. See näitab, et tõhusad ühepoolsed riiklikud meetmed on kõnealuste keemiliste mõjurite piirnormide kehtestamisel võimalikud. Samas on ka palju juhtumeid, kus liikmesriikide kehtestatud piirväärtused on töötaja tervist vähem kaitsvad kui käesolevas ettepanekus esitatud piirnormid. Mõnel juhul ei ole liikmesriigid kantserogeenide piirnorme kehtestanud. Lisaks erinevad riikide kehtivad piirnormid suuresti, mistõttu on kaitse tase erinev.
Sellistel tingimustel ei saa ainult liikmesriikide võetavate meetmetega tagada kõigi ELi töötajate jaoks kõigis liikmesriikides miinimumnõudeid, millega kaitstakse töötajate tervist kõnealuste kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest.
Erinevad piirnormid võivad ajendada ettevõtjaid viima oma tootmist leebemate nõuetega liikmesriikidesse. Kõigil juhtudel mõjutavad tööõiguse nõuete erinevused konkurentsivõimet, sest need põhjustavad ettevõtjatele erinevaid kulusid. Seda mõju ühtsele turule on võimalik vähendada, kehtestades liikmesriikides töötajate kaitseks ELi tasandil konkreetsed miinimumnõuded.
Seega on ELi tasandil käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed vajalikud ning kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikega 3. Direktiivi saab muuta ainult ELi tasandil ja pärast kaheetapilist konsulteerimist sotsiaalpartneritega (tööandjad ja töötajad) kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 154.
Proportsionaalsus
Käesoleva ettepanekuga astutakse samm edasi töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eesmärkide saavutamisel.
Kavandatud piirnormide suuruse osas võeti pärast kõigi sidusrühmadega (töövõtjate organisatsioonide, tööandjate organisatsioonide ja valitsuste esindajad) peetud intensiivseid arutelusid arvesse sotsiaal-majanduslikke teostatavustegureid.
ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 4 kohaselt ei takista käesoleva ettepaneku sätted ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast aluslepingutega kooskõlas olevaid rangemaid kaitsemeetmeid, näiteks väiksemaid piirnorme. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 3 antakse liikmesriikidele võimalus usaldada ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamine tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal, järgides seega kõnealuse valdkonna reguleerimisel väljakujunenud riiklikku korraldust.
Kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev ettepanek kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on täpsustatud, et töötajate tervise ja ohutuse valdkonna miinimumnõuded võib vastu võtta direktiivide abil.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Euroopa Liidu tööohutuse ja töötervishoiu direktiivide järelhindamises 26 (hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames) rõhutatakse, et kantserogeenideks ja mutageenideks klassifitseeritud kemikaale toodetakse jätkuvalt kogu ELis. Nendega puutuvad kokku ka tootmissektori töötajad ja allkasutajad. Hindamise peamised järeldused näitavad, et direktiivi peetakse väga oluliseks. Võttes arvesse eri sidusrühmade poolt hindamisprotsessis ja riiklikes rakendusaruannetes tõstatatud küsimusi, tuleks kaaluda vajadust kehtestada piirnormid suuremale arvule ainetele. Direktiivi muutmine, kehtestades või vaadates läbi tööalase kokkupuute piirnormid kolme aine puhul, peaks tulevikus parandama keemiliste riskide juhtimist ning töötajate tervise ja ohutuse kaitset.
Konsulteerimine sidusrühmadega
ELi toimimise lepingu artikli 154 kohane kaheetapiline konsulteerimine Euroopa sotsiaalpartneritega
2017. aastal 27 korraldas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 154 lõike 2 kohaselt kaheetapilise konsulteerimise sotsiaalpartneritega. Sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimene etapp lõppes 30. septembril 2017 ja selle käigus selgitati välja käesolevas algatuses käsitletavad kolm ainet. Konsulteerimise teine etapp lõppes 22. detsembril 2017 ja selles leidis kinnitust, et neid kolme ainet tuleb käesolevas algatuses käsitleda.
Konsulteerimine võimaldas koguda ka sotsiaalpartnerite arvamusi direktiivi III lisas esitatud siduvate tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamist ja/või läbivaatamist käsitlevate ELi meetmete võimaliku suuna ja sisu kohta, samuti direktiivi edasiste läbivaatamiste kohta.
Konsulteerimise esimese etapi tulemusena leidis kinnitust vajadus võtta ELi tasandil meetmeid, et juurutada kogu ELis paremad standardid ja lahendada olukordi, mis hõlmavad töötajate kokkupuudet ainetega.
Kõik kolm konsulteerimise käigus vastanud töötajate organisatsiooni 28 tunnistasid kehtivate õigusaktide olulisust ja vajadust edasiste meetmete järele. Nad nõustusid üldiselt konsultatsioonidokumendis kirjeldatud probleemidega ja kinnitasid, et peavad tähtsaks töötajate kaitset kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate terviseriskide eest, ning rõhutasid vajadust lisada III lisasse pidevalt uusi või läbivaadatud tööalase kokkupuute piirnorme.
Neli konsulteerimise käigus vastanud tööandjate organisatsiooni 29 toetasid eesmärki kaitsta töötajaid tõhusalt vähktõve kui kutsehaiguse eest, sealhulgas tööalase kokkupuute siduvate piirnormide kehtestamisega ELi tasandil. Konsultatsioonidokumendis käsitletud probleemidega seoses toetasid tööandjad põhimõtteliselt direktiivi täiendavaid muudatusi eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Tööandjate arvates tuleks tööalase kokkupuute siduvad piirnormid kehtestada ainult prioriteetsetele ainetele. Tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamise protsessis tuleks lähtuda usaldusväärsetest teaduslikest tõenditest, tehnilisest ja majanduslikust teostatavusest, sotsiaal-majandusliku mõju hinnangust ning tööohutuse ja töötervishoiu kolmepoolse nõuandekomitee arvamusest.
Sotsiaalpartneritega konsulteerimise teine etapp lõppes 22. detsembril 2017. Teise etapi konsultatsioonidokumendis kaaluti võimalikke variante ELi meetmete võtmiseks, et parandada töötajate kaitset kantserogeenide ja mutageenide eest.
Konsulteerimise teises etapis vastanud kolm töötajate organisatsiooni 30 tunnustasid kehtiva õigusliku raamistiku parandamise tähtsust nii komisjoni pakutud meetmete raames kui ka laiemalt, et pidevalt vähendada kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega tulenevaid riske. Nad kordasid, et 2020. aastaks on kantserogeenide ja mutageenide puhul vaja kehtestada 50 tööalase kokkupuute piirnormi.
Konsulteerimise teises etapis vastanud neli tööandjate organisatsiooni 31 kinnitasid oma toetust meetmetele, mille eesmärk on kaitsta töötajaid tõhusalt vähktõve kui kutsehaiguse eest, sealhulgas kehtestada ELi tasandil tööalase kokkupuute piirnormid, kuid nad rõhutasid vajadust tagada piirnormide proportsionaalsus ja teostatavus, et neid saaks tehniliselt rakendada. Kuigi tööandjad olid arvamusel, et komisjoni kriteeriumid ainete prioriseerimiseks on asjakohased, soovitasid nad eelkõige, et arvesse tuleks võtta ka tehnilise ja majandusliku teostatavuse kriteeriume.
Sotsiaalpartneritega konsulteerimise tulemusena leiti, et direktiivi neljanda muutmisega oleks asjakohane lisada kolme kantserogeeni puhul uued või läbivaadatud tööalase kokkupuute piirnormid.
Konsulteerimine tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega
Korrapäraselt konsulteeritakse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, kuhu kuulub igast liikmesriigist kolm täisliiget, kes esindavad riikide valitsusi ning töötajate ja tööandjate organisatsioone. Nõuandekomitee esitab Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee panust ning sotsiaal-majanduslikke ja teostatavusega seotud tegureid arvesse võttes arvamusi, mida kasutatakse komisjoni ettepaneku ettevalmistamisel.
Nõuandekomitee võttis direktiivi neljanda läbivaatamise raames vastu arvamused akrüülnitriili, 32 nikliühendite 33 ja benseeni 34 kohta. Nõuandekomitee pakub võimalike lähenemisviisidena nende kemikaalide puhul välja ühe või mitu siduvat tööalase kokkupuute piirnormi koos lisamärgetega kõigi nende kemikaalide kohta. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide direktiivis ei pakuta välja bioloogilisi piirnorme, leppis nõuandekomitee kokku benseeni bioseire kasulikkuses ja akrüülnitriili bioloogilises piirnormis vastavalt riskihindamise komitee ettepanekule.
Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Piirnormide läbivaatamisel või uute piirnormide kehtestamisel direktiivi kohaselt järgib komisjon erimenetlust, mis hõlmab teaduslike nõuannete küsimist ning konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Usaldusväärne teaduslik alus on vältimatu mis tahes töötervishoiu ja tööohutuse meetme algatamiseks, eriti seoses kantserogeenide ja mutageenidega. Pidades silmas teaduslike nõuannete arvessevõtmist ja kooskõlas komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatisega „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile“ 35 küsib komisjon sellega seoses nõu Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komiteelt.
Komitee töötab välja kõrgetasemelisi võrdlevaid analüütilisi andmeid ning tagab, et töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevad komisjoni ettepanekud, otsused ja poliitikameetmed põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel. Riskihindamise komitee liikmed on objektiivsete kriteeriumide alusel valitud kõrgelt kvalifitseeritud, spetsialiseerunud ja sõltumatud eksperdid. Nad esitavad komisjonile arvamusi, mis aitavad välja töötada ELi töötajate kaitse poliitikat.
Käesoleva algatuse jaoks esitas riskihindamise komitee akrüülnitriili, 36 nikliühendite 37 ja benseeniga 38 tööalase kokkupuute piirnormide kohta kolm teaduslikku arvamust, milles ta hindab usaldusväärsete teaduslike tõendite alusel keemiliste mõjurite mõju töötajate tervisele. Eelkõige aitas komitee komisjonil hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekud tööalase kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemiliste riskide eest ja mis tuleb kehtestada direktiivi kohaselt ELi tasandil. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide direktiivis ei ole esitatud akrüülnitriili ja benseeni bioloogilisi piirnorme, andis riskihindamise komitee nende kohta soovituse.
Pärast kaheetapilist konsulteerimist Euroopa sotsiaalpartneritega algatas komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat 9. mail 2018 avatud hankemenetluse 39 . Eesmärk oli hinnata mitme sellise poliitikavariandi sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju, mis käsitlevad töötajate tervise kaitset riskide eest, mis tulenevad võimalikust tööalasest kokkupuutest teatava hulga ainetega, sealhulgas akrüülnitriili, nikliühendite ja benseeniga. Leping algas 3. septembril 2018 ja kestis 11 kuud. Selle uuringu tulemused olid käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu põhialuseks.
Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Mõjuhinnangu vaatas läbi õiguskontrollikomitee 27. mail 2020 ja esitas selle kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse. Reservatsioone käsitleti seejärel lõplikus mõjuhinnangus.
Kõigi kolme kantserogeeni puhul kaaluti seoses piirnormidega ja/või märgetega (märge „nahk“ ning märge „hingamisteede ja naha sensibiliseerimine“) järgmisi variante:
·lähtestsenaarium, mille kohaselt ühegi käesolevas algatuses käsitletava keemilise mõjuri suhtes ELi tasandil täiendavaid meetmeid ei võeta (1. variant);
·lisaks lähtestsenaariumile kaaluti tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee poolt soovitatud tasemel ning täiendavate võrdlusväärtuste tasemel (nt rangeim piirnorm liikmesriikide seas, riskihindamise komitee tuletatud tööalase kokkupuute piirnormid).
Varajases etapis jäeti kõrvale mitu muud varianti, sest neid peeti käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks ebaproportsionaalseteks või vähem tõhusateks. Need kõrvale jäetud variandid on seotud kas tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamise viisiga, mõne muu vahendi valikuga või VKEde toetamisega. Tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamise viisiga seotud kõrvale jäetud variandid olid kantserogeensete keemiliste mõjurite kasutamise keelustamine ja ELi liikmesriikide seast kõige rangema piirnormi vastuvõtmine. Muude vahenditena kaaluti sektoripõhist teavet ilma direktiivi muutmata, turupõhiseid vahendeid, tööstuse eneseregulatsiooni, muude ELi õigusaktide (REACH) alusel reguleerimist ja juhenddokumente. Lisaks jäeti kõrvale variant võtta vastu lahendused VKEde jaoks, kuna käesolev direktiiv ei oleks hõlmanud väga suurt hulka Euroopa töötajaid.
Iga kemikaali puhul analüüsiti eri poliitikavariantide majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Uuringu tulemused on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. Poliitikavariantide võrdlemine ja eelistatud poliitikavariandi valimine toimus järgmiste kriteeriumide alusel: mõjusus, tõhusus ja sidusus. Tasuvusanalüüs tehti ajavahemikuks 60 aastat kooskõlas samaks perioodiks prognoositud vähktõvest tingitud haiguskoormusega, et võtta nõuetekohaselt arvesse vähi peiteaega. Kõik analüütilised etapid toimusid kooskõlas parema õigusloome suunistega 40 .
Kõikide käesolevas ettepanekus käsitletud keemiliste mõjurite puhul säilitati tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusest tulenevad meetmed ja need sõnastati õigusnormidena (sealhulgas üleminekuperiood kõnealuse kolme aine puhul). Üleminekumeetmed annavad ettevõtjatele rohkem aega vajalike investeeringute tegemiseks ja samal ajal juba parandavad töötajate kaitset. Kuigi aastased kulud ettevõtja kohta on eeldatavasti jätkusuutlikud, tehakse enamik investeeringuid riskijuhtimismeetmetesse arvutustes käsitletud 60-aastase perioodi alguses. Akrüülnitriili ja benseeni suhtes hakatakse tööalase kokkupuute piirnormi kohaldama pärast nelja-aastast üleminekuperioodi, mis algab käesoleva direktiivi jõustumisest. Lisaks kohaldatakse benseeni suhtes ajavahemikus, mis algab kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja lõpeb nelja aasta möödumisel jõustumisest, üleminekulist tööalase kokkupuute piirnormi. Neid üleminekumeetmeid loetakse vajalikuks ja piisavaks, et võimaldada ettevõtjatel teha vajalikud investeeringud. Nikliühendite puhul kohaldatakse üleminekumeetmeid kuni 17. jaanuarini 2025, et tagada kooskõla kroom(VI) suhtes vastu võetud üleminekumeetmetega, 41 mida kohaldatakse samuti kuni 17. jaanuarini 2025. Mõlemat ainerühma (nikliühendid ja kroom(VI)ühendid) esineb sageli samades sektorites ja samades protsessides. Nagu tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee ühehäälselt soovitas, 42 tuleb nikliühendite ja kroom(VI)ühenditega kokkupuute vähendamist koordineerida ning selle puhul võib kasu olla sünergiast. Tuginedes eespool nimetatud ettepaneku analüüsile ja välisuuringu andmetele, peab komisjon asjakohaseks kohaldada kolme kõnealuse aine puhul üleminekuperioodi.
Mõju töötajatele
Mis puudutab mõju töötajatele, siis peaks käesolev algatus tooma kasu tööga seotud vähktõve ja muude raskete haigusjuhtumite ärahoidmise näol ning vähendama samal ajal selliseid tagajärgi nagu töötajate ja neid hooldavate perede kannatused, elukvaliteedi halvenemine või heaolu vähenemine.
Suurimat hinnatavat kasu oodatakse nikliühendite ja benseeni puhul. Valitud variandi tulemused oleksid järgmised:
·akrüülnitriil: hoitakse ära kuni 12 ajuvähijuhtu ja 408 ninaärritusjuhtu ning tervisealane rahaline kasu on 440 000‒5 800 000 eurot;
·nikliühendid: hoitakse ära 133 kopsuvähijuhtu, 702 kopsuhaigusjuhtu ja 80 raseduse katkemise juhtu ning tervisealane rahaline kasu on 72‒92 miljonit eurot;
·benseen: hoitakse ära 182 leukeemia ja 189 leukotsütopeenia juhtu ning tervisealane rahaline kasu on 121‒198 miljonit eurot.
Mõju tööandjatele
Mis puudutab mõju tööandjatele, siis võib käesolev algatus tuua kaasa suuremad kulud ettevõtjatele, kes peavad võtma täiendavaid kaitse- ja ennetusmeetmeid. Need investeeringud moodustavad siiski väikese osa ettevõtjate käibest. Kaitsemeetmetesse investeerimine aitab ettevõtjatel vältida ka kulusid, mis on seotud töötajate terviseprobleemide tõttu töölt puudumisega ja tootlikkuse vähenemisega.
Lisaks on kõnealuse kolme meetme puhul ette nähtud üleminekumeetmed, mis annavad ettevõtjatele rohkem aega vajalike investeeringute tegemiseks ja samal ajal juba parandavad töötajate kaitset. Kuigi aastased kulud ettevõtja kohta on eeldatavasti jätkusuutlikud, tehakse enamik investeeringuid riskijuhtimismeetmetesse arvutustes käsitletud 60-aastase perioodi alguses.
Ettepanekuga ei kaasne täiendavat teavitamiskohustust ega ettevõtjate halduskoormuse suurenemist.
Mõju keskkonnale
Mis puutub keskkonnamõjusse, siis akrüülnitriiliga tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamine ei too kaasa kohalike tõmbeventilatsioonisüsteemide edasist paigaldamist, mis võib suurendada õhku eralduvaid heitkoguseid. Eeldatakse, et ükski akrüülnitriili puhul eelistatavat varianti järgiv riskijuhtimismeede ei muuda oluliselt akrüülnitriili sattumist vette. Eelisvariandi kasutamine nikliühendite puhul ei tohiks oluliselt muuta nikliühendite koguheidet keskkonda. Seepärast ei too tööalase kokkupuute ELi ülese piirnormi kehtestamine akrüülnitriili ja nikliühendite puhul kaasa nende suuremat keskkonda sattumist ning mõju keskkonnale puudub. Benseeni puhul toob kehtiva tööalase kokkupuute piirnormi vähendamine ELi tasandil mõnes sektoris kaasa isegi kontrollimatu või hajusheite vähenemise.
Mõju liikmesriikidele / riikide ametiasutustele
Mis puudutab mõju liikmesriikidele / riikide ametiasutustele, siis on mõju väiksem liikmesriikides, kus on kehtestatud tööalase kokkupuute piirnormid käesolevas algatuses sätestatud piirnormide tasemel, kui liikmesriikides, kus need piirnormid on suuremad või puuduvad üldse. Kuigi haldus- ja jõustamiskulud on liikmesriigiti erinevad, ei tohiks need olla märkimisväärsed. Täiendavad halduskulud võivad asutustele tekkida seoses sellega, et asutus peab pakkuma personalile teavet ja tegema koolitusi ning vaatama läbi vastavuse kontrollinimekirjad. Need kulud on riiklike täitevasutuste üldiste tegevuskuludega võrreldes siiski tühised.
Tuginedes kõrgemate tööinspektorite komitee töökogemustele ja võttes arvesse seda, kuidas jõustamine on eri liikmesriikides korraldatud, ei ole tõenäoline, et uute piirnormide lisamine direktiivi avaldaks mingit mõju kontrollkäikude üldkuludele. Kontrollkäike kavandatakse enamasti ettepanekust sõltumatult, sageli pärast asjaomase aasta jooksul saadud kaebusi ja/või kooskõlas vastava ametiasutuse kontrollistrateegiaga asjaomaseid kemikaale kasutavate tööstusharude suhtes. Tuleks ka lisada, et tööalase kokkupuute piirnormid, millega on kehtestatud kokkupuute maksimumtasemed, hõlbustavad inspektorite tööd, sest need on kasulik töövahend nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Haigestumisi ennetades peaks käesolev algatus aitama vähendada ka liikmesriikide sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide kulusid. Avaliku sektori asutuste saadav kasu on eeldatavasti isegi suurem kui kulud.
Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Mõju VKEdele
Käesoleva ettepanekuga ei nähta ette leebemaid nõudmisi mikroettevõtjatele ega VKEdele. Direktiivi kohaselt ei ole VKEd vabastatud kohustusest kõrvaldada kantserogeenide ja mutageenidega tööalasest kokkupuutest tulenevad riskid või viia need miinimumini.
Paljude käesoleva algatusega hõlmatud kantserogeenide puhul on tööalase kokkupuute piirnormid riikide tasandil juba olemas, kuigi nende tase on liikmesriigiti erinev. Käesolevas ettepanekus sätestatud piirnormide kehtestamine ei tohiks avaldada mõju neile VKEdele, kes asuvad liikmesriikides, kus riiklikud piirnormid on kavandatud normidega võrdsed või neist väiksemad. Siiski ilmneb majanduslik mõju liikmesriikides (ja neis asuvatele ettevõtjatele), kus praegu kehtivad ettepanekus käsitletavate kantserogeenide suhtes suuremad tööalase kokkupuute piirnormid.
Kui akrüülnitriili kasutavad peamiselt suured ettevõtjad, siis nikliühendite ja benseeniga tegelevatest asjaomastest ettevõtjatest suure osa moodustavad VKEd. Kõigi käesolevas algatuses käsitletud ainete puhul moodustavad VKEde vajalikud investeeringud väikese osa VKEde järgmise 60 aasta käibest. Eelisvariandi järgimisel võib mõningaid raskusi olla vaid vähestel VKEdel, kes on seotud nikliühendite kasutamisega. Seetõttu on eelisvariantide paketti lisatud üleminekuperioodid, mille eesmärk on neid raskusi leevendada.
Mõju ELi konkurentsivõimele või rahvusvahelisele kaubandusele
Käesolev algatus avaldab positiivset mõju konkurentsile siseturul, vähendades konkurentsierinevusi ettevõtjate vahel, kes tegutsevad erinevate tööalase kokkupuute piirnormidega liikmesriikides, ja pakkudes suuremat kindlust seoses kogu ELis jõustatava kokkupuute piirnormiga.
Kuigi käesoleva algatuse tulemuseks on tööalase kokkupuute piirnormid, mis on rangemad kui mõnes Euroopa Liidu peamises konkureerivas riigis, ei tohiks sellel olla märkimisväärset mõju ELi ettevõtjate konkurentsivõimele välisturgudel. Nagu eespool märgitud, ei ole lisakulud ettevõtja kohta enamikul juhtudel märkimisväärsed.
Lisaks ei pruugi kolmandates riikides kehtestatud tööalase kokkupuute piirnormid olla ELi piirnormidega võrreldavad. Tööalase kokkupuute piirnormide kehtestamise meetodid ja nende piirnormide rakendamine on jurisdiktsioonide lõikes väga erinevad. See tuleneb näiteks erinevatest lähenemisviisidest sellele, kas ja kuidas võib arvesse võtta sotsiaalmajanduslikke tegureid, erinevustest õiguslikus jõustatavuses või nõuete täitmisega seotud ootustes, teaduslike tõendite ja analüütilise meetodi kasutamisest, töösuhetest ning ettevõtjate, töötajate esindajate ja muude isikute rollist. Seetõttu tuleks olla ettevaatlik võrdluste ja järelduste tegemisel väärtuste kohta, mis ei pruugi olla otseselt võrreldavad.
Põhiõigused
Mõju põhiõigustele loetakse positiivseks, pidades eelkõige silmas artiklit 2 (õigus elule) ja artiklit 31 (õigus headele ja õiglastele töötingimustele, mis on töötaja tervise, ohutuse ja väärikuse kohased).
4.MÕJU EELARVELE
Käesoleva ettepaneku jaoks ei ole vaja täiendavaid eelarve- ja personaliressursse ELi eelarvest ega ELi loodud asutustelt.
5.MUU TEAVE
Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käesoleva direktiivi mõju jälgimisel on põhinäitajad kutsehaiguste ja tööga seotud vähktõvejuhtude arv ELis ning vähktõve kui kutsehaigusega seotud kulude vähendamine ELi ettevõtjate ja sotsiaalkindlustussüsteemide jaoks. Esimese näitaja jälgimine hõlmab Eurostati kogutud kättesaadavaid andmeid, tööandjate poolt direktiivi artikli 14 lõike 8 kohaselt pädevatele riiklikele asutustele esitatud andmeid, millele komisjonil on juurdepääs direktiivi artikli 18 kohaselt, ning liikmesriikide rakendamisaruannetes direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a kohaselt esitatud andmeid. Teise näitaja jälgimiseks on vaja võrrelda hinnangulisi andmeid vähktõvest kui kutsehaigusest põhjustatud koormuse kohta, mis väljendub majandusliku kahju ja tervishoiukuludena, ning andmeid, mis kogutakse nende küsimuste kohta pärast muudatuste vastuvõtmist.
Kehtestatud piirnormide ülevõtmisega kaasneb kaheetapiline vastavuse hindamine – kontrollitakse õigusakti ülevõtmist ja selle vastavust. Komisjon hindab kavandatud muudatuste praktikas rakendamist korrapärase hindamise raames vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 17a. Rakendamise järelevalve ja jõustamine kuulub riigi ametiasutuste, eelkõige riiklike tööinspektsioonide pädevusse.
ELi tasandil teavitab kõrgemate tööinspektorite komitee komisjoni jätkuvalt mis tahes praktilistest probleemidest seoses direktiivi 2004/37/EÜ jõustamisega, sealhulgas probleemidest siduvate piirnormide järgimisel. Kõrgemate tööinspektorite komitee annab ka edaspidi hinnangu teatatud juhtumite kohta, vahetab juhtumitega seotud teavet ja häid tavasid ning töötab vajaduse korral välja täiendavad jõustamisvahendid (nt juhendid).
Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi riiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja direktiivi vastavustabeli. Üheselt mõistetavat teavet uute sätete ülevõtmise kohta on vaja selleks, et tagada vastavus ettepanekus esitatud miinimumnõuetele. Selgitavate dokumentide esitamisega kaasnev hinnanguline täiendav halduskoormus on proportsionaalne (see on ühekordne ega eelda paljude organisatsioonide kaasamist). Selgitavate dokumentide koostamine on tõhusam, kui seda teevad liikmesriigid.
Eespool öeldut silmas pidades tehakse ettepanek, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni ülevõtmismeetmetest, esitades ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikkel 1
Artiklis 1 sätestatakse, et direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale. III lisasse lisatakse kaks uut ainet, millega laiendatakse ELi siduvate piirnormide loetelu. Samuti lisatakse akrüülnitriili puhul märge „nahk“ ning nikliühendite puhul märge „naha ja hingamisteede sensibiliseerimine“. Ühe III lisas esitatud aine, nimelt benseeni piirnormi on ajakohastatud ja alles on jäetud märge „nahk“. Tabeli viimases veerus on nende kolme aine suhtes ette nähtud üleminekumeetmed.
Artiklid 2‒4
Artiklid 2‒4 sisaldavad tavapäraseid sätteid liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohta. Artiklis 3 esitatakse direktiivi jõustumiskuupäev.
Lisa
Lisas kasutatud mõiste „piirnorm“ on määratletud direktiivi artikli 2 punktis c. Piirnormid kehtivad sissehingamise teel toimuva kokkupuute kohta ja näitavad asjaomase keemilise mõjuri sellist maksimaalset kontsentratsiooni õhus, millest suurema keskmise väärtusega ei tohi töötajad kindlaksmääratud perioodi jooksul kokku puutuda.
Märge „nahk“ lisatakse ühele keemilisele mõjurile, nimelt akrüülnitriilile, mille puhul riskihindamise komitee leidis, et aine imendumine naha kaudu võib oluliselt suurendada koormust kogu organismile ja järelikult võimalikke tervisemõjudega seotud probleeme. Märge „nahk“ osutab, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Märge „naha sensibiliseerimine“ lisatakse ühele keemilisele mõjurile, nimelt nikliühenditele, mille puhul riskihindamise komitee leidis, et kokkupuude nendega võib põhjustada soovimatuid nahareaktsioone. Märge „hingamisteede sensibiliseerimine“ lisatakse ühele keemilisele mõjurile, nimelt nikliühenditele, mille puhul riskihindamise komitee leidis, et kokkupuude nendega sissehingamise teel võib põhjustada soovimatuid reaktsioone hingamisteedes. Tööandjad on kohustatud selliseid märkeid arvesse võtma, kui nad koostavad riskihinnanguid ja rakendavad kooskõlas direktiiviga konkreetse kantserogeeni või mutageeni suhtes ennetus- ja kaitsemeetmeid.
2020/0262 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 43 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 44 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ 45 eesmärk on kaitsta töötajaid selliste tervise- ja ohutusriskide eest, mis tulenevad kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest töökohal. Nimetatud direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud ühtlase tasemega kaitse kantserogeenide ja mutageenidega tööalase kokkupuutega seotud riskide eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Nende miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid sätteid.
(2)Euroopa sotsiaalõiguste samba 46 (mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid ühiselt välja õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel 17. novembril 2017) kümnenda põhimõtte kohaselt on töötajatel õigus oma tervise ja ohutuse kõrgetasemelisele kaitsele töökohal, sealhulgas kaitsele tööalase kokkupuute eest kantserogeenide ja mutageenidega.
(3)Tööalase kokkupuute siduvad piirnormid on direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud töötajate kaitse üldise korra oluline element ja neid piirnorme ei tohi ületada. Piirnormid ja muud otseselt seotud sätted tuleks kehtestada kõigi selliste kantserogeenide ja mutageenide suhtes, mille kohta kättesaadav teave, sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed, seda võimaldavad.
(4)Tööalase kokkupuute siduvate piirnormide järgimine ei mõjuta tööandjate muid direktiivist 2004/37/EÜ tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vähendada kantserogeenide ja mutageenide kasutamist töökohal, tõkestada töötajate kokkupuudet kantserogeenide ja mutageenidega või seda vähendada ning meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või protsessidega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset.
(5)Käesoleva direktiiviga tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset töökohal. Direktiivis 2004/37/EÜ tuleks sätestada uued piirnormid, võttes arvesse kättesaadavat teavet, sealhulgas uusi teaduslikke ja tehnilisi andmeid, ning need piirnormid peaksid põhinema ka sotsiaal-majandusliku mõju põhjalikul hindamisel ning tööalase kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite kättesaadavusel. See teave peaks võimaluse korral sisaldama andmeid töötajate tervise jääkriskide kohta, samuti Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi. Liidu tasandil avalikult kättesaadavaks tehtav teave jääkriski kohta on väärtuslik edasise tegevuse jaoks, et vähendada tööalasest kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega tulenevaid riske.
(6)Kooskõlas riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee soovitustega ja kui see on võimalik, kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võimalikult suures ulatuses vähendada lühiajalisest kokkupuutest tulenevat mõju.
(7)Kõikide kantserogeenide ja mutageenide puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada lisaks sissehingamisele ka muid imendumisviise, sealhulgas naha kaudu imendumise võimalikkust.
(8)Käesolevas direktiivis käsitletud kantserogeenide tervisemõju hindamisel on lähtutud riskihindamise komitee asjakohastest teaduslikest eriteadmistest. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning Euroopa Kemikaaliameti allkirjastatud teenustaseme kokkuleppe kohaselt esitab riskihindamise komitee teaduslikud hinnangud iga valitud prioriteetse keemilise aine toksikoloogiliste omaduste kohta seoses nende kahjuliku mõjuga töötajate tervisele.
(9)Akrüülnitriil vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 47 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Akrüülnitriil võib imenduda ka naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalas akrüülnitriili piirnorm ja lisada sellele märge „nahk“. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee leppis riskihindamise komitee arvamusele tuginedes kokku akrüülnitriili bioseire kasulikkuses. Seda tuleks arvesse võtta bioseire praktikas kasutamise suuniste väljatöötamisel.
(10)Akrüülnitriili puhul võib olla lühikese aja jooksul raske täita piirnormi 1 mg/m³ (0,45 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnormi 4 mg/m³ (1,8 ppm). Kehtestada tuleks käesoleva direktiivi jõustumisest algav nelja-aastane üleminekuperiood, millest alates neid tööalase kokkupuute piirnorme kohaldatakse.
(11)Nikliühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeenirühma piirnormid. Kokkupuude nikliühenditega töökohal võib põhjustada ka naha ja hingamisteede sensibiliseerumist. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalas kaks piirnormi ‒ nikliühendite sissehingatavale fraktsioonile ja sissehingatavale kopsu alveoolidesse jõudvale fraktsioonile ‒ ning lisada neile märge „naha ja hingamisteede sensibiliseerimine“.
(12)Nikliühendite puhul võib olla keeruline järgida piirväärtusi 0,01 mg/m³ sissehingatava kopsu alveoolidesse jõudva fraktsiooni puhul ja 0,05 mg/m³ sissehingatava fraktsiooni puhul mitmetes sektorites või protsessides, sealhulgas eelkõige sulatamisel, rafineerimistehastes ja keevitamisel. Kuna nii kroom(VI)ühendite kui ka nikliühendite puhul saab kasutada ühesuguseid riskijuhtimismeetmeid, tuleks ühtlustada üleminekumeetmed, mille eesmärk on vähendada kokkupuudet nende kahe kantserogeenide rühmaga. Seepärast tuleks kehtestada 17. jaanuarini 2025 (kaasa arvatud) kestev üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada nikliühendite sissehingatava fraktsiooni piirnormi 0,1 mg/m³. Üleminekuperiood tagaks kooskõla kroom(VI)ühenditega tööalase kokkupuute piirnormi kohaldamise kuupäevaga, mis on vastu võetud direktiiviga (EL) 2017/2398 48 .
(13)Benseen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Benseen võib imenduda ka naha kaudu. Direktiivi 2004/37/EÜ III lisas sätestatud benseeni piirnorm tuleks uuemaid teaduslikke andmeid arvesse võttes läbi vaadata ja asjakohane on säilitada märge „nahk“. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee leppis riskihindamise komitee arvamusele tuginedes kokku benseeni bioseire kasulikkuses. Seda tuleks arvesse võtta bioseire praktikas kasutamise suuniste väljatöötamisel.
(14)Benseeni puhul võib olla mõnes sektoris lühikese aja jooksul raske täita piirnormi 0,2 ppm (0,66 mg/m³). Kehtestada tuleks käesoleva direktiivi jõustumisest algav nelja-aastane üleminekuperiood. Ajavahemikus, mis algab kaks aastat pärast jõustumist ja lõpeb nelja aasta möödumisel jõustumisest, tuleks kohaldada üleminekupiirnormi 0,5 ppm (1,65 mg/m³).
(15)Komisjon viis läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsulteerimise tööturu osapooltega liidu tasandil. Komisjon konsulteeris ka tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, kes võttis vastu arvamused kõigi käesolevas direktiivis käsitletud prioriteetsete ainete kohta ning soovitas iga aine puhul üht või mitut siduvat tööalase kokkupuute piirnormi ja märkeid.
(16)Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnorme tuleb korrapäraselt kontrollida ja läbi vaadata, et tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 1907/2006 49 .
(17)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate riskide eest, sealhulgas selliste riskide ennetamine, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutumisest töökohal, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(18)Kuna käesolevas direktiivis käsitletakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.
(19)Direktiivi 2004/37/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat] pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Riskihindamise komitee arvamus akrüülnitriili kohta.
Kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/documents/10162/13641/acrylonitrile_opinion_en.pdf/102477c9-a961-2c96-5c4d-76fcd856ac19
Riskihindamise komitee arvamus nikli ja nikliühendite kohta.
Kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/documents/10162/13641/nickel_opinion_en.pdf/9e050da5-b45c-c8e5-9e5e-a1a2ce908335
Riskihindamise komitee arvamus benseeni kohta.
Kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/documents/10162/13641/benzene_opinion_en.pdf/4fec9aac-9ed5-2aae-7b70-5226705358c7
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.9.2020
COM(2020) 571 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest
{SEC(2020) 302 final} - {SWD(2020) 183 final} - {SWD(2020) 184 final}
LISA
1.Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa punktis A asendatakse benseeni käsitlev rida järgmisega:
|
Aine nimetus |
EÜ nr (1) |
CASi nr (2) |
Piirnormid |
Märge |
Üleminekumeetmed |
|||||
|
8 tundi (3) |
Lühiajaline (4) |
|||||||||
|
mg/m3 (5) |
ppm (6) |
f/ml (7) |
mg/m3 |
ppm |
f/ml |
|||||
|
Benseen |
200-753-7 |
71-43-2 |
0,66 |
0,2 |
− |
− |
− |
− |
Nahk (8) |
Piirnormi kohaldatakse alates nelja aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest. Ajavahemikus, mis algab kaks aastat pärast direktiivi jõustumist ja lõpeb nelja aasta möödumisel jõustumisest, kohaldatakse piirnormi 0,5 ppm (1,65 mg/m³). |
2.Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa punkti A lisatakse järgmised read:
|
Aine nimetus |
EÜ nr ( I ) |
CASi nr ( II ) |
Piirnormid |
Märge |
Üleminekumeetmed |
|||||
|
8 tundi ( III ) |
Lühiajaline ( IV ) |
|||||||||
|
mg/m3 ( V ) |
ppm ( VI ) |
f/ml ( VII ) |
mg/m3 |
ppm |
f/ml |
|||||
|
Akrüülnitriil |
203-466-5 |
107-13-1 |
1 |
0,45 |
− |
4 |
1,8 |
− |
Nahk ( VIII ) |
Piirnorme kohaldatakse alates nelja aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest. |
|
Nikliühendid |
− |
− |
0,01(
IX
)
0,05( X ) |
− |
− |
− |
− |
− |
Naha ja hingamisteede sensibiliseerimine ( XI ) |
Piirnormi (9) kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2025. Piirnormi (10) kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2025. Kuni selle kuupäevani kohaldatakse piirnormi 0,1 mg/m³ (10). |
() EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.
() CASi nr: Chemical Abstracts Service’i registrinumber.
() Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes.
() Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis on seotud 15-minutilise ajavahemikuga, kui ei ole märgitud teisiti.
() mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.
() ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).
() f/ml = kiudu milliliitri kohta.
() Võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust.
() Sissehingatav kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon, mõõdetud nikli põhjal.
() Sissehingatav fraktsioon, mõõdetud nikli põhjal.
() Aine võib põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerumist.