EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.1.2020

COM(2020) 3 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

Nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020-2026) liidu nimel alla kirjutamise kohta

I LISA

SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahel

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ning

SEIŠELLI VABARIIK, edaspidi „Seišellid“,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE tihedat koostööd liidu ja Seišellide vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

PIDADES SILMAS Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja 1995. aasta kokkulepet piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta,

OLLES TEADLIKUD Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete ning FAO sadamariigi meetmeid käsitlevas kokkuleppes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sätestatud põhimõtete tähtsusest ning OLLES KINDLALT OTSUSTANUD võtta vajalikud meetmed nende põhimõtete rakendamiseks,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada India Ookeani Tuunikomisjoni ja teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide resolutsioone ja soovitusi,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere bioloogiliste ressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD jätkata kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Seišellide valitsuse kalanduspoliitika üle, et määrata kindlaks asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES kehtestada eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse liidu kalalaevade püügitegevust Seišellide vetes ning liidu toetust vastutustundlikule kalapüügile kõnealustes vetes,

SOOVIDES kohaldada mittediskrimineerimise põhimõtet kõigi Seišellide kalapüügipiirkonnas tegutsevate välisriikide kalalaevade suhtes, mis on ühesuguste tehniliste näitajatega ja püüavad samu, käesoleva lepingu ja selle rakendusprotokolliga hõlmatud liike,

OLLES VEENDUNUD vajaduses tihendada lepinguosaliste majanduskoostööd kalandussektoris ja sellega seotud valdkondades, mis aitavad edendada sinist majandust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1
Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga määratakse kindlaks põhimõtted, reeglid ja menetlused, millega reguleeritakse

–kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on rakendada Seišellide kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine ning arendada Seišellide kalandussektorit;

–liidu kalalaevade Seišellide kalapüügipiirkonda pääsemise tingimusi;

–majandamis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmetega seotud koostööd Seišellide kalapüügipiirkonnas, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine ning kalavarude säilitamise ja kalapüügi majandamise meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise tõhusus;

–ettevõtjate koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori ja sellega seotud valdkondade majandustegevust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva lepingu kohaldamisel arvestatakse järgmist:

(a)„Seišellide ametiasutus“ – kalanduse eest vastutav ministeerium;

(b)„liidu ametiasutus“ – Euroopa Komisjon;

(c)„leping“ – leping ja protokoll ning lepingu lisa ja liited;

(d)„ühiskomitee“ – liidu ja Seišellide esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 12;

(e)„Seišellide kalapüügipiirkond“ – osa Seišellide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest vastavalt merevööndi seadusele ja muudele Seišellide kohaldatavatele õigusaktidele, kus Seišellid lubavad liidu laevadel kala püüda;

(f)„säästev kalapüük“ – kalapüük kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

(g)„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

(h)„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

(i)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

(j)„abilaev“ – liidu laev, mis abistab kalalaeva. Abilaevad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega, samuti ei tohi neid kasutada ümberlaadimiseks;

(k)„ühisettevõte“ – äriühing, mille on Seišellidel kalapüügiks või lepinguosaliste sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või ettevõtted;

(l)„lossimine“ – tähendus on sama, mis India Ookeani Tuunikomisjoni dokumentides;

(m)„ümberlaadimine“ – tähendus on sama, mis India Ookeani Tuunikomisjoni dokumentides.

Artikkel 3
Lepingu rakendamise põhimõtted ja põhieesmärgid

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Seišellide kalapüügipiirkonnas säästvat kalapüüki, lähtudes nendes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks samas geograafilises piirkonnas paiknevate arengumaade vahel sõlmitud kokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalastuskokkulepete kohaldamist.

2.Seišellide ametiasutus kohustub mitte andma käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi oma kalapüügipiirkonnas tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle rakendusprotokolliga hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike. Kõnealused tingimused hõlmavad kalavarude säilitamist, säästvat kasutamist, arendamist ja majandamist, rahastamiskorda, tasusid ja kalapüügilubade väljaandmisega seotud õigusi ning asjakohaseid tehnilisi meetmeid Seišellide ametiasutus kohustub andma liidu laevadele asjakohase osa mere bioloogiliste ressursside ülejäägist, kui see on asjakohane.

3.Läbipaistvuse huvides kohustuvad Seišellid avalikustama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välisriikide laevu tema kalapüügipiirkonda, ja sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige välja antud kalapüügilubade arvu ja teatatud püügikoguste kohta.

4.Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu laevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguste konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste varude kogu püügikoormuse kohta kõigi asjaomases püügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

5.Lepinguosalised järgivad asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ning eelkõige India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke teaduslikke hinnanguid.

6.Lepinguosalised kohustuvad rakendama käesolevat lepingut kooskõlas Cotonou partnerluslepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava.

7.Lepinguosalised teevad koostööd, et aidata kaasa Seišellide kalanduspoliitika rakendamisele sihtotstarbelise toetuse kaudu, mis on ette nähtud vastavalt käesoleva lepingu artiklile 8 ja asjakohastele protokolli sätetele, ning peavad sel eesmärgil poliitilist dialoogi vajalike meetmete üle.

8.Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamisel, jooksval hindamisel ja järelhindamisel.

9.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõttega.

10.Liidu laevadel töötavate Seišellide meremeeste tööd reguleeritakse eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes, ning ILO asjaomaste konventsioonide ja Seišellide õigusaktidega. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning tööhõive ja kutsealaga ning elu- ja töötingimustega seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega liidu kalalaeva pardal.

11.Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne iga otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4
Teaduslike andmete kogumine ja teaduskoostöö

1.Lepinguosalised edendavad teaduskoostööd, et hinnata regulaarselt kalavarude olukorda Seišellide kalapüügipiirkonnas koostöös piirkondlike ja allpiirkondlike teadusasutustega.

2.Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemikul teevad liit ja Seišellid koostööd, et jälgida kalavarude seisundi arengut Seišellide kalapüügipiirkonnas ja toetada India Ookeani Tuunikomisjoni hindamistegevust.

3.Tuginedes parimatele kättesaadavatele teadusandmetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et koguda, valideerida, analüüsida ja edastada teaduslikke andmeid kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni nõuetega.

5.Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või India Ookeani Tuunikomisjoni kaudu, et parandada India ookeanis ja Seišellide kalapüügipiirkonnas mere bioloogiliste ressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5
Ainuõigusklausel

1.Seišellid annavad liidu laevadele kalapüügivõimalused oma kalapüügipiirkonnas vastavalt käesolevale lepingule ja selle rakendusprotokollile.

2.Liidu laevad võivad käesoleva lepinguga hõlmatud kalapüügipiirkonnas kala püüda ainult siis, kui neil on käesoleva lepingu alusel välja antud kalapüügiluba (määratletud Seišellide õigusaktides kui „litsents“). Igasugune püügitegevus, mida käesolev leping ei hõlma, on keelatud.

3.Seišellide ametiasutus annab liidu laevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 6
Kalapüügiluba

1.Liidu laevale kalapüügiloa saamise kord, võrdlustonnaaž, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks rakendusprotokollis.

2.Lepinguosalised tagavad kõnealuste tingimuste ja korra nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7
Kohaldatav õigus

1.Käesoleva lepinguga reguleeritava kalapüügi suhtes kohaldatakse Seišellidel kehtivaid õigus- ja haldusnorme kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, kui lepingus ja selle rakendusprotokollis ei ole sätestatud teisiti. Seišellide ametiasutus teavitab liidu ametiasutust kõigist asjaomastest muudatustest kõnealustes õigus- ja haldusnormides.

2.Ilma et see piiraks liidu laevade lipuriigi kohustusi, vastutavad Seišellid käesoleva lepinguga ette nähtud kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhusa rakendamise eest. Liidu laevad teevad koostööd asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Seišellide ametiasutusega.

3.Liit võtab kõik võimalikud ja vajalikud meetmed tagamaks, et tema laevad järgivad käesolevat lepingut ja Seišellide õigusakte, millega reguleeritakse kalapüüki Seišellide kalapüügipiirkonnas.

4.Liidu ametiasutus teavitab viivitamata Seišellide ametiasutust kõikidest liidu õigusaktides tehtavatest muudatustest, millel võib olla mõju liidu laevade tegevusele käesoleva lepingu raames.

Artikkel 8
Rahaline toetus

1.Liit maksab Seišellidele rahalist toetust vastavalt protokollis sätestatud tingimustele. Kõnealune toetus koosneb kahest järgmisest omavahel seotud osast:

(a)tasu Seišellide kalapüügipiirkonnale ja kalavarudele juurdepääsu eest, sõltumata laevaomanike poolt makstavatest juurdepääsutasudest ning

(b)liidu rahaline toetus vastutustundliku kalanduspoliitika toetamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Seišellide vetes.

2.Lõike 1 punktis b osutatud valdkondlikuks toetuseks antav rahaline toetus ei ole seotud juurdepääsutasudega ning selle kindlaksmääramisel ja haldamisel võetakse arvesse protokolli kohaselt lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud Seišellide kalanduspoliitika eesmärke ning selle rakendamise ühe- ja mitmeaastaseid programme.

3.Vastavalt käesolevale lepingule ja selle protokollile makstakse liidu rahalist toetust igal aastal.

(a)Ühiskomitee võib lõike 1 punktis a osutatud toetuse summat korrigeerida järgmistel juhtudel:

(1)kalapüüki Seišellide kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

(2)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja säästev kasutamine;

(3)liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste suurendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel võimaldab.

(b)Seišellide kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks ettenähtud rahalise toetuse maksmise tingimuste ümberhindamise tulemusena võib lõike 1 punktis b osutatud toetuse summat korrigeerida, kui lepinguosaliste tuvastatud ühe- ja mitmeaastaste programmide konkreetsed tulemused selleks alust annavad.

(c)Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksmise võib peatada käesoleva lepingu artikli 16 või 17 kohaldamise korral.

Artikkel 9
Piirkondlik koostöö

Lepinguosalised püüavad teineteisega India Ookeani Tuunikomisjonis ja muudes asjaomastes piirkondlikes organisatsioonides, mille liikmed nad on, korrapäraselt konsulteerida, et arutada ja võimaluse korral kooskõlastada oma otsuseid, sealhulgas võimalikke ühisettepanekuid kõnealustele organisatsioonidele.

Artikkel 10
Koostöö edendamine

1.Lepinguosalised soodustavad majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete kooskõlastamiseks peavad nad teineteisega nõu.

2.Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3.Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4.Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Seišellide kalapüügipiirkonnas tegutsevate liidu laevade püütud saagi lossimist sadamates. Liidu laevad püüavad Seišelli Vabariigist hankida kõik nende tegevuseks vajalikud kaubad ja teenused.

5.Lepinguosalised kannustavad asutama vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid. Ühisettevõtete loomine Seišellidel ja liidu laevade üleandmine ühisettevõtetele toimub kooskõlas Seišellide ja liidu õigusega.

6.Lepinguosalised toetavad nii inimeste kui ka institutsioonide suutlikkuse suurendamist kalandussektoris, et parandada oskuste arendamist ja suurendada koolitussuutlikkust ning aidata kaasa säästvale püügitegevusele Seišellidel ja sinise majanduse arengule.

Artikkel 11
Koostöö kalapüügi kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga

1.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.

2.Ühiskomitees peetud konsultatsioonide käigus võivad lepinguosalised leppida kokku, et teevad koostööd ja viivad läbi liidu laevade riskipõhiseid ühisinspekteerimise programme, et tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate protokolli sätete ning nendega seotud parandusmeetmete kohaldamist.

Artikkel 12
Ühiskomitee

1.Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse liidu ja Seišellide ametiasutuste esindajatest koosnev ühiskomitee.

2.Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid ja võtab vajaduse korral vastu otsuseid, mille eesmärk on:

(a)lepingu ja protokolli täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, käesoleva lepingu artikli 8 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide kindlaksmääramine ja nende rakendamise hindamine;

(b)vajalike sidemete loomine, et arutada vastastikust huvi pakkuvaid kalandusküsimusi, sh analüüsida püügiandmete statistikat;

(c)tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

(d)muude ülesannete täitmine, mille lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kindlaks määrata.

3.Lisaks võib ühiskomitee vastu võtta protokolli muudatusi, eelkõige seoses järgmisega:

(a)vajaduse korral kalapüügivõimaluste ja sellega seotud rahalise toetuse läbivaatamine;

(b)valdkondliku toetuse rakenduskord;

(c)liidu laevade püügitegevuse tingimused ja viisid.

4.Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

5.Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi liidus ja Seišellidel ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb kokku ühiskomitee erakorraline kohtumine.

6.Kiireloomuliste juhtude korral võib ühiskomitee teha otsuseid kirjavahetuse vormis.

Artikkel 13
Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt selliste territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise 2007. aasta lepingut, nimetatud aluslepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Seišellide territooriumi suhtes.

Artikkel 14
Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. Seejärel pikeneb leping automaatselt kuue aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 17.

Artikkel 15
Ajutine kohaldamine

Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt.

Artikkel 16
Peatamine

1.Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

(a)kui olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega ja väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistab kalapüüki Seišellide kalapüügipiirkonnas;

(b)kui lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes;

(c)kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou partnerluslepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetluse kohaselt Cotonou partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2.Asjaomane lepinguosaline annab lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme (3) kuu möödumisel teate kättesaamisest. Pärast nimetatud teate kättesaamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda mõistliku aja jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3.Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artiklis 8 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 17
Lõpetamine

1.Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada:

(a)kui olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega ja väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistab kalapüüki Seišellide kalapüügipiirkonnas;

(b)asjaomaste varude vähenemise korral, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid, mida toetavad mõlemad pooled;

(c)kui liidu laevadele antud kalapüügivõimalusi kasutatakse vaid väheses ulatuses;

(d)kui kohustusi, mis on võetud seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu, on tõsiselt rikutud;

(e)muude asjaolude korral, mis kujutavad endast lepingu rikkumist ühe lepinguosalise poolt.

2.Lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuus (6) kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Pärast lepingu lõpetamisest teatamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, et leida vaidlusele mõistliku aja jooksul rahumeelne lahendus.

3.Lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 8 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 2007. aasta novembris, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 19
Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele oma lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 20
Autentsus

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

II LISA
EUROOPA LIIDU JA SEIŠELLI VABARIIGI VAHELISE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL (2020–2026)

Artikkel 1
Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamine. Käesolev protokoll sisaldab lisa ja liiteid.

Artikkel 2
Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.Kuue (6) aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast on lepingu artikli 5 kohaselt antud kalapüügivõimalused järgmised:

(a)40 tuunipüügiseinerit,

(b)8 triivõngelaeva,

(c)abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ja kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste resolutsioonidega.

2.Kalapüügivõimalusi kohaldatakse üksnes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni 1. lisas loetletud pika rändega liikide suhtes, välja arvatud:

–sugukondadesse Alopiidae ja Sphyrnidae kuuluvad haid;

–liikidesse Cetorhinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharhinus falciformis ja Carcharhinus longimanus kuuluvad haid;

–kõik muud kaitsealused liigid või liigid, kelle püük on keelatud Seišellide õigusaktide ning India Ookeani Tuunikomisjoni raames sõlmitud või muude rahvusvaheliste lepingute alusel.

3.Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 6 ja 7 osutatud tingimustel.

4.Vastavalt lepingu artiklile 5 võivad liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad püüda kala Seišellide kalapüügipiirkonnas üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisale väljastatud kalapüügiluba.

Artikkel 3
Rahaline toetus

1.Kogu protokolli kehtivusaja jooksul on protokolli hinnanguline kogumaksumus 58 200 000 eurot, mis vastab 9 700 000 eurole aastas. Selle kogusumma jaotus on järgmine:

–31 800 000 eurot, mis vastab lepingu artiklis 8 osutatud Euroopa Liidu rahalisele toetusele;

–26 400 000 eurot, mis vastab laevaomanike makstavate tasude hinnangulisele väärtusele, sealhulgas ettemaksed, tasud püütud kala tonni kohta ning eritoetus keskkonnajuhtimiseks ja mereökosüsteemide jälgimiseks Seišellide vetes.

2.Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus sisaldab järgmist:

(a)50 000 tonni suurusele viitetonnaažile vastav 2 500 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Seišellide kalapüügipiirkonnale ning

(b)2 800 000 euro suurune aastane eritoetus Seišellide kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.Lõiget 2 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 6, 7 ja 8.

4.Käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud kogusummad maksab liit igal aastal käesoleva protokolli kohaldamise vältel. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud toetus juurdepääsu eest makstakse hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ja järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokolli jõustumise kuupäeval. Lõike 2 punktis b osutatud valdkondliku toetuse summa makstakse esimesel aastal välja pärast seda, kui ühiskomitee on artikli 4 lõikes 1 osutatud mitmeaastase programmi heaks kiitnud; alates teisest aastast sõltuvad maksed eelmise aasta programmi raames saavutatud tulemustest nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 2.

5.Lepinguosalised jälgivad liidu kalalaevade püügitegevust ja võrdlevad väljapüüki võrdlustonnaažiga, mis on 50 000 tonni aastas.

(a)Kui liidu laevade aastane püügikogus Seišellide kalapüügipiirkonnas ületab lõike 2 punktis a osutatud aastast võrdlustonnaaži, suurendatakse liidu makstavat rahalist toetust 50 euro võrra iga püütud lisatonni kohta.

(b)Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

6.Seišellidel on lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7.Lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus makstakse Seišellide keskpangas avatud Seišellide riigikassa kontodele. Seišellide ametiasutus esitab kontonumbrid ja kinnitab need igal aastal.

Artikkel 4
Valdkondlik toetus

1.Hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepivad liit ja Seišellid ühiskomitees kokku mitmeaastase valdkondliku programmi ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige:

(a)ühe- ja mitmeaastased programmid artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamiseks;

(b)ühe- ja mitmeaastaste programmide eesmärgid, mis tuleb saavutada vastutustundliku ja säästva kalapüügi arendamiseks, lähtudes Seišellide riikliku kalanduspoliitika prioriteetsetest valdkondadest ja muudest seonduvatest poliitikameetmetest, mis mõjutavad järgmisi valdkondi:

i) kalanduse, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetus- ja majandamismeetmed;

ii) kalandussektori sanitaar- ja kvaliteedijuhtimine ning sisekaubanduse ja ekspordisuutlikkuse toetamine;

iii) kalapüügi seire, kontroll ja järelevalve ning võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

iv) teadussuutlikkuse ja koostöö edendamine kalanduse valdkonnas, sealhulgas püügiandmete kogumine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;

v) infrastruktuuri ja muude asjakohaste meetmete toetamine, et arendada riiklikku kalandussektorit.

(c)Lisaks hõlmab mitmeaastane valdkondlik programm järgmist:

i) mehhanismid finantskomponendi ja -tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks ning aruandluse korraldamiseks;

ii) kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda hinnangu aasta jooksul saavutatud tulemustele;

iii) mehhanismid ja meetmed valdkondliku toetuse kaudu rakendatavate meetmete tutvustamiseks ja nähtavuse suurendamiseks.

(d)Eespool nimetatu suhtes kohaldatakse Seišellide kalanduspoliitika valdkondliku toetuse rakendamise suuniseid, milles lepinguosalised lepivad kokku ühiskomitee esimesel koosolekul.

2.Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamisel lähtutakse ühiskomitee poolt kinnitatud ühe- ja mitmeaastasest programmist ning iga aastaprogrammi tulemustele antud hinnangust.

3.Kõik ühe- ja mitmeaastase valdkondliku programmi muutmise ettepanekud peavad saama ühiskomitees mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4.Kui üks lepinguosaline taotleb ühiskomitee erakorralist kokkukutsumist, saadab ühiskomitee erakorralist kokkukutsumist taotlev lepinguosaline vastava kirjaliku taotluse vähemalt neliteist (14) päeva enne kavandatud istungi kuupäeva. Aasta valdkondliku programmi kiireloomulised muudatused võib ühiskomitee heaks kiita kirjavahetuse teel.

5.Vajaduse korral võivad Seišellid igal aastal eraldada artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase programmi elluviimiseks. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest.

6.Igal aastal esitavad Seišellid elluviidud meetmete kohta ja valdkondliku toetuse abil saavutatud tulemuste kohta aastaaruande, mille vaatab läbi ühiskomitee. Seišellid esitavad enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu aruande, mis käsitleb valdkondliku toetuse rakendamist kogu käesoleva protokolli kestuse jooksul.

7.Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluv eritoetus makstakse välja osamaksetena võttes arvesse ühiskomitee hinnangut. Protokolli esimesel aastal makstakse osamakseid vastavalt kokkulepitud kavale. Järgmistel kohaldamisaastatel võetakse osamaksete tasumisel arvesse lõike 1 punktis d osutatud suuniste täitmise tulemusi ja ühiskomitee hinnangut.

8.Liidul on õigus vaadata läbi ja/või peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud rahalise toetuse maksmine, kui ühiskomitee hinnangu kohaselt ei ole toetuse kasutamine olnud programmiga kooskõlas või juhul, kui kõnealust rahalist toetust ei ole kasutatud ühiskomitee otsuse kohaselt.

9.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja ühiskomitees saavutatud kokkulepet, kui see on lõikes 1 osutatud heakskiidetud programmi rakendamise tulemuste põhjal õigustatud. Artikli 3 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu.

10.Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete tutvustamise ja nähtavuse.

Artikkel 5
Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Seišellide kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki lähtudes neis vetes kalastavate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõttest.

2.Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad liit ja Seišellid kalavarude seisundit Seišellide kalapüügipiirkonnas.

3.Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet, mida võidakse nõuda mere bioloogiliste ressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

4.Lepinguosalised järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioone ning püüavad rakendada India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi kalavarude kaitse ja vastutustundliku majandamise kohta. Nõuete täitmise hõlbustamiseks peaksid mõlemad lepinguosalised pöörama tähelepanu püügiandmete kogumisele, töötlemisele, analüüsimisele ja edastamisele.

5.Toetudes India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele ja soovitustele ning parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele võivad lepinguosalised konsulteerida omavahel ühiskomitees, et leppida kokku lisameetmed Seišellide kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 6
Kalapüügivõimaluste kohandamine ja protokolli läbivaatamine

1.Kooskõlas lepinguga võib ühiskomitee hinnata artiklis 2 osutatud kalapüügivõimalusi uuesti ning kohandada neid ühiskomitees saavutatud vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et see on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonide ja soovitustega, mis käsitlevad tuuni ja tuunilaadsete liikide säästvat majandamist India ookeanis.

2.Sellisel juhul suurendatakse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi ületada artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3.Ühiskomitee võib vajaduse korral vastastikusel kokkuleppel läbi vaadata ka kalandustegevust reguleerivad sätted, valdkondlikud toetusmenetlused ja käesoleva protokolli rakenduseeskirjad.

Artikkel 7
Uurimuslik kalapüük ja uued kalapüügivõimalused

1.Ühe lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitee kaaluda Seišellide kalapüügipiirkonnas uurimusliku kalapüügi korraldamist, et katsetada selliste uute kalapüügiliikide tehnilist kasutatavust ja majanduslikku tasuvust, mida ei ole ette nähtud käesoleva protokolli artikliga 2. Selleks määrab ühiskomitee üksikjuhtumite kaupa kindlaks nii liigid, tingimused kui ka muud asjaomased näitajad. Uurimusliku kalapüügi load lepitakse kokku maksimaalselt kuueks (6) kuuks ja neid võib mõlema lepinguosalise nõusolekul pikendada.

2.Kui liidul tekib huvi uute kalapüügivõimaluste vastu, tuleb ühiskomitee kokku, et arutada ja sätestada sellise uue püügitegevuse suhtes kohaldatavaid tingimusi, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid ja lähtudes uurimusliku kalapüügi tulemustest.

3.Kui Seišellid on andnud kõnealuse uue püügitegevuse jaoks loa, teeb ühiskomitee käesolevasse protokolli vastavad muudatused.

Artikkel 8
Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

Olenemata käesoleva protokolli artikli 12 sätetest vaadatakse läbi artikli 3 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse suurus või peatatakse selle maksmine pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist, tingimusel et liit on peatamise ajaks kõik saadaolevad summad täielikult tasunud, järgmistel juhtudel:

(a)kui kalapüüki Seišellide kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

(b)pärast lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

(c)kui liit tuvastab Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetluse kohaselt Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise. Sellisel juhul tuleb kõikide liidu laevade kalapüük peatada.

Artikkel 9
Konfidentsiaalsus

1.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki isikuandmeid liidu kalalaevade ja nende püügitegevuse kohta, mis on saadud lepingu ja protokolli kohaldamise raames, sh vaatlejate tegevuse käigus, käsitletakse alati kooskõlas lepinguosaliste õigusnormides sätestatud põhimõtetega konfidentsiaalsuse ja andmekaitse kohta.

2.Lepinguosalised tagavad, et Seišellide kalapüügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse avalikult kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3.Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid lepingu kohaldamiseks ja asjaomaste pädevate asutuste poolt kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

4.Liidu esitatud isikuandmete jaoks võib ühiskomitee kehtestada asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016).

Artikkel 10
Elektrooniline teabevahetus

1.Lepingu ja selle protokolli kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks kohustuvad Seišellid ja liit võtma kasutusele vajalikud elektroonilise teabevahetuse süsteemid. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis originaaliga samaväärsena.

2.Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu ja protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega või edastatakse andmed muude sidevahendite kaudu.

Artikkel 11
Vahekokkuvõte

Lepinguosalised võivad otsustada teha vahekokkuvõtte, et hinnata protokolli toimimist ja tõhusust.

Artikkel 12
Peatamine

Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva protokolli rakendamise lepingu asjaomastes sätetes osutatud tingimustel.

Artikkel 13
Lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib lõpetada käesoleva protokolli rakendamise lepingu asjaomastes sätetes osutatud tingimustel.

Artikkel 14
Kohustused protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel

1.Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt artiklile 13, vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või protokolli sätete või Seišellide õigusaktide mis tahes rikkumise eest, mis toimus enne protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

2.Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised järelevalvet protokolli artikli 3 lõike 2 alapunkti b kohase valdkondliku toetuse rakendamise üle.

Artikkel 15
Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates hetkest, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 16
Kestus

Käesolevat protokolli kohaldatakse kuue (6) aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui teatatakse protokolli lõpetamisest vastavalt artiklile 13.

Artikkel 17
Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI SEIŠELLIDE KALAPÜÜGIPIIRKONNAS REGULEERIVAD TINGIMUSED

I peatükk – Üldsätted

1. jagu

Pädeva asutuse nimetamine

1.Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, peetakse käesolevas lisas Euroopa Liidule (edaspidi „liit“) või Seišellidele viidates silmas järgmisi pädevaid ametiasutusi:

–liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral Seišelli Vabariigis asuva liidu delegatsiooni (edaspidi „ELi delegatsioon“) vahendusel;

–Seišellid: kalandusministeerium.

Seišellide kalapüügipiirkond

2.Seišellide kalapüügipiirkond tähendab ja hõlmab lepingus määratletud kalapüügipiirkonda, välja arvatud piirangu- ja keelualad, muu hulgas selleks, et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist.

3.Piirangu- ja kaitsealade määratlus ning koordinaadid on esitatud 2014. aasta kalandusseaduses ja muudes Seišellidel kohaldatavates õigus- ja haldusnormides.

Kalapüügiluba

4.Kalapüügiluba on kehtiv luba („litsents“ Seišellide õigusaktides), mis annab õiguse püüda kala vastavalt protokolli kohaselt välja antud kalapüügiloa tingimustele.

Laevaomanike tasud

5.Enne protokolli ajutist kohaldamist edastavad Seišellid liidule riigikassa selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele tuleb kanda lepingu raames liidu laevade eest makstavad tasud. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

Kontaktid

6.Lepinguosalised vahetavad enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust kõiki protokolli rakendamiseks vajalikke kontaktandmeid ja edastavad need vajaduse korral.

2. jagu

Kalapüügiloa kehtivusaeg, selle taotlemine ja väljaandmine

1.Kalapüügiluba kehtib ühe aasta, st tal on aastane kehtivusaeg Selle ajavahemiku alguskuupäev on protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäev. Kõik järgnevad kalapüügiload kaotavad kehtivuse protokolli aastapäeval.

Kalapüügiloa saamise tingimused

2.Protokolli alusel, millega määratakse kindlaks liidu ja Seišellide vahelises lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, võivad Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüdmiseks loa saada üksnes liidu kehtestatud tingimustele vastavad liidu laevad.

3.Selleks, et liidu laev vastaks kalapüügiloa saamise tingimustele

(a)ei tohi selle omanikul, kaptenil ega laeval endal olla kalapüük Seišellide vetes keelatud;

(b)peab ta järgima Seišellide õigusakte ning olema täitnud kõik eelnevad kohustused, mis tulenevad liiduga sõlmitud kalandusalaste lepingute alusel teostatavast kalapüügist Seišellide vetes.

(c)Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiluba antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse, ja kooskõlas määrusega (EL) nr 2403/2017, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist. Laev peab olema kantud India Ookeani Tuunikomisjoni laevaregistrisse ning ta ei tohi olla kantud India Ookeani Tuunikomisjoni ega muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimistusse.

Kalapüügiloa taotlemine

4.Kalapüügiluba taotlevat liidu laeva esindab Seišelli Vabariigis asuv esindaja. Kõnealuse esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud kalapüügiloa taotluses.

5.Liit esitab lepingu artiklis 2 määratletud Seišellide pädevale asutusele kalapüügiloa taotluse liidu iga laeva kohta, mis soovib lepingu alusel kala püüda, vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva enne püügitegevuse eeldatavat alguskuupäeva.

6.Laevaomanik tasub kõik kalapüügiloaga seotud ettemaksed kalapüügiloa kogu aastase kehtivusaja eest.

7.Kalapüügiloa taotlus esitatakse Seišellide pädevale asutusele vormil, mis on koostatud vastavalt 1. liitele ja millele on lisatud järgmised dokumendid:

(a)tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

(b)hiljuti tehtud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis;

(c)kõik muud Seišellide õigusaktide kohaselt nõutavad dokumendid või tunnistused.

8.Ettemaksed tasutakse Seišellide ametiasutuse esitatud kontole riigikassas. Maksed sisaldavad kõiki tegevusväliseid tasusid.

Kalapüügiloa väljaandmine

9.Kalapüügiluba väljastatakse laeva esindajale viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast seda, kui Seišellide pädev asutus on kätte saanud kõik lõike 7 punktides a, b ja c osutatud dokumendid. Kalapüügiloaga liidu laev hoiab pardal kalapüügiloa originaaleksemplari. Kalapüügiloa elektrooniline koopia loetakse originaaleksemplariga samaväärseks kuni kuuekümne (60) kalendripäeva jooksul pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva.

10.Kalapüügiloa koopia edastatakse elektrooniliselt liidule ja ELi delegatsioonile.

Kalapüügiloa edasiandmine

11.Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral nagu on osutatud järgnevates lõigetes.

12.Tõendatud vääramatu jõu korral ja liidu taotlusel võib laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele liidu laevale täiendava loatasuta.

13.Esimese laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Seišellide pädevale asutusele. Seišellide ametiasutus teavitab ELi delegatsiooni viivitamata kalapüügiloa tühistamisest.

14.Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil laeva omanik või tema esindaja esitab tühistatud püügiloa Seišellide pädevale asutusele. Seišellide ametiasutus teavitab ELi delegatsiooni viivitamata uuest kalapüügiloast.

3. jagu
Abilaevad

1.Seišellid lubavad abilaevadel, kellel on vastav luba, abistada liidu laevu, kellel on kalapüügiluba. Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all ega tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega, samuti ei tohi neid kasutada ümberlaadimiseks.

2.Liidu selliste abilaevade arv, kellel on asjakohane luba, peab vastama kalapüügiluba omavate liidu tuunipüügiseinerite arvule ning olema kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidega. Lisaks peavad aruandlusnõuded vastama India Ookeani Tuunikomisjoni nõuetele ja muudele asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele.

3.Liidu liikmesriigi lipu all sõitvate abilaevade suhtes kohaldatakse kalapüügilubade taotlemise ja edasiandmise menetlust, mida on kirjeldatud käesoleva protokolli 2. jaos, abilaevade suhtes kohaldatavates piires.

4. jagu

Kalapüügiloa tingimused – tasud ja ettemaksed

1.Kalapüügiluba kehtib üks aasta alates käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast ja seda uuendatakse eeldusel, et on täidetud taotluse esitamise tingimused, mis on sätestatud 2. jaos.

2.Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:

protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 80 eurot tonni kohta;

protokolli kolmandal kuni kuuendal kohaldamisaastal 85 eurot tonni kohta.

3.Laevaomanikud tasuvad aastase loatasu ettemakse Seišellide ametiasutuse poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

(a)tuunipüügiseinerid

Protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal on ettemakse 56 000 eurot ehk 80 eurot tonni kohta 700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kolmandal kuni kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 59 500 eurot ehk 85 eurot tonni kohta 700 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas;

(b)triivõngelaevad:

Protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal on ettemakse 7 200 eurot ehk 80 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas.

Protokolli kolmandal kuni kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 7 650 eurot ehk 85 eurot tonni kohta 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest Seišellide kalapüügipiirkonnas;

(c)abilaeva loatasu:

Abilaeva aastane loatasu on 5 000 eurot laeva kohta.

Tasude aastaaruanne

4.Seišellide ametiasutus koostab liidu kalalaevade esitatud püügiaruannete alusel aruande eelmisel kalendriaastal püütud saagi eest tasumisele kuuluvate tasude kohta. Tasude aruande koostamiseks esitavad liidu kalalaevad Seišellide ametiasutusele müügikviitungid, püügipäeviku ning lossimis- ja ümberlaadimisaruanded kõigi lubatud ajavahemiku jooksul tehtud püügireiside kohta. Seišellide kalapüügipiirkonna püügiandmed esitatakse laevade, püügikuude ja liikide kaupa eluskaalu tonnides (kolm kümnendkohta). Kui on kasutatud teisendustegureid, tuleb sellest teada anda.

5.Tasude aruanne peab olema kooskõlas Euroopa Komisjoni andmebaasis Aggregated Catch Data Recording (ACDR) sisalduva teabega ning muu asjakohase teabega, nagu müügi-, inspekteerimis- ja teadusandmed.

6.Lähtudes Euroopa Komisjoni andmebaasist saadud andmetest esitab liit Seišellide ametiasutusele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Neid andmeid käsitatakse ajutistena.

7.Tasude aruanne saadetakse liidule enne järgmise aasta 30. aprilli. Liit edastab selle viivitamata asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ning laevaomanikud teevad vastavad maksed kuuekümne (60) päeva jooksul.

8.Kui Seišellide ja liidu esitatud andmestike vahel on lahknevusi, on liidul kaks (2) kuud aega saadud andmed vaidlustada ja esitada liidu liikmesriikide esitatud andmete alusel alternatiivne püügiaruanne, millele on lisatud tõendavad dokumendid, nagu püügipäeviku andmed, inspekteerimisaruanded ja teadusandmed.

9.Lepinguosalised lahendavad lahkarvamused järgmise kuu jooksul, et koostada lõplik tasude aruanne. Laevaomanikud teevad vastavad maksed kuuekümne (60) päeva jooksul.

II peatükk – tehnilised kaitsemeetmed

1.Seišellide kalapüügipiirkonnas kalapüügiluba omavate liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed on esitatud käesoleva lisa 2. liites olevas teabelehes.

2.Kui lepingus ja selle protokollis ei ole sätestatud teisiti järgivad liidu laevad kõiki India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioone ja Seišellide asjakohaste õigusaktide sätteid, ning tegutsevad kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

3.Liidu laevad püüavad kala ainult viisil, mis ei häiri kohalikku traditsioonilist kalapüüki.

4.India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonide ja soovituste kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöös, et vähendada kaitsealuste liikide, eelkõige merikilpkonnade, mereimetajate, merelindude ja korallriffidel elutsevate kalade juhupüüki. Sel eesmärgil kohaldavad liidu laevad tehnilisi meetmeid, mille abil parandada püügivahendite selektiivsust ja vähendada sihtgruppi mittekuuluvate liikide juhupüüki.

5.Haide, merikilpkonnade või muude sihtgruppi mittekuuluvate liikide kinnijäämise vähendamiseks on liidu laevade peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja materjal selline, mis aitab vältida neisse takerdumist. Selleks et vähendada peibutuspüügivahendite mõju ökosüsteemile ja sünteetilise mereprügi kogust, kasutavad liidu laevad peibutuspüügivahendites looduslikke või biolagunevaid materjale ning võtavad need püügivahendid Seišellide vetest välja, kui nendest saavad Seišellide õigusaktides sätestatud korra kohaselt mittetoimivad peibutuspüügivahendid.

6.Liidu tuunipüügiseinerite omanikud panustavad Seišellide ametiasutuse loodud sihtotstarbelisse fondi, mille eesmärk on hallata keskkonda ja jälgida mereökosüsteeme Seišellide vetes. Kõnealune panus kokku on hinnanguliselt 175 000 eurot aastas, mis põhineb iga laeva tonnaažil. Iga laeva panus on 2,25 eurot brutoregistertonni kohta ning see makstakse koos ettemaksega ja samale kontole. Seišellide ametiasutus esitab ühiskomitee kaudu korrapäraselt aruandeid kõnealuse toetuse kasutamise kohta.

III peatükk – Seire, kontroll ja järelevalve

1. jagu
Väljapüütud koguste registreerimine

1.Kuni mõlemad lepinguosalised võtavad kasutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“), teatavad liidu laevad, millel on luba Seišellide kalapüügipiirkonnas käesoleva lepingu alusel kala püüda Seišellide pädevale asutusele iga päev väljapüütud kogustest järgmiselt:

(a)Liidu laevad, millel on lubatud Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüda, täidavad iga Seišellide kalapüügipiirkonnas tehtud püügireisi kohta iga päev India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele vastava püügiaruande vormi. Vorm tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten.

(b)Püügiaruannete vormi lepivad lepinguosalised kokku enne protokolli ajutise kohaldamise algust. Kõik kõnealuse vormi muudatused kinnitab ühiskomitee. Püügiaruannete vorm peab olema kooskõlas 3. liites esitatud teatise vormiga. Abilaevade igapäevasest tegevusest tuleb aru anda. Aruandluse korra ja selle vormi lepivad lepinguosalised kokku vastavalt vajadusele.

(c)Alapunktides a ja b osutatud püügiaruande vormi esitamisel peavad liidu laevad

–Port Victoria sadamat külastades esitama täidetud vormi Seišellide ametiasutusele kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast saabumist;

–muudel juhtudel tuleb täidetud vorm saata Seišellide ametiasutusele kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast Seišellide vetest lahkumist.

(d)Püügiaruannete koopiad saadetakse samaaegselt asjaomastele teadusinstituutidele: IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) või IPMA (Instituto Português do Mar e da Atmosfera).

2.Tehniliste probleemide või ERSi rikete korral tuleb püügiaruanded esitada vastavalt punktile 1.

2. jagu
Üleminek elektroonilisele laevaettekannete süsteemile (ERS)

1.Lepinguosalised tagavad, et üleminek elektroonilisele laevaettekannete süsteemile toimub võimalikult kiiresti pärast protokolli jõustumist ja ühiskomitees kokku lepitud kuupäevaks. Pärast üleminekut on saagi deklareerimise kord järgmine:

(a)Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud elektroonilisse laevaettekannete süsteemi (ERS).

(b)Liidu laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil Seišellide kalapüügipiirkonda siseneda.

2.Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Elektroonilist püügipäevikut peetakse kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjaomaste resolutsioonide ja soovitustega.

3.Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise eluskaalu.

4.Kui Seišellide kalapüügipiirkonnas viibiv liidu laev kala ei püüa, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

5.Kapten tagab, et elektroonilise püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

(a)kalalaeva pardatähis ja nimi;

(b)iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

(c)asjaomane geograafiline piirkond (laius- ja pikkuskraad), kus saak püüti;

(d)püügi kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;

(e)sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus;

(f)püügivahendi tüüp ning vajaduse korral tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

(g)iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arv;

(h)iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arvuna.

6.Lipuliikmesriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt kolmekümne kuue (36) kuu jooksul.

7.Lipuliikmesriigi ja Seišellide ametiasutused tagavad, et neil on ERSi andmete automaatseks vahetamiseks vajalikud IT-seadmed ja tarkvara. ERSi andmete vahetamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardvormis vahetamiseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue kuu jooksul.

8.Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse Seišellide püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva kalapüügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

9.ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 4. liites.

10.Seišellide ametiasutus töötleb iga laeva püügiandmeid konfidentsiaalsel ja turvalisel viisil.

3. jagu
Väljapüütud kogustest teatamine: Seišellide kalapüügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.Liidu laeva ühe merereisi kestus määratakse järgmiselt:

–ajavahemik Seišellide kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise vahel, või

–ajavahemik Seišellide kalapüügipiirkonda sisenemise ja ümberlaadimise vahel,

–ajavahemik Seišellide kalapüügipiirkonda sisenemise ja Seišellidel lossimise vahel.

2.Liidu laevad teatavad Seišellide ametiasutusele oma kavatsusest siseneda Seišellide kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda vähemalt kuus (6) tundi ette ning kuni ERSi töölehakkamiseni teatavad nad iga päev Seišellide kalapüügipiirkonnas püütud saagist.

3.Sisenemisest või lahkumisest teatamisel edastavad liidu laevad ka oma asukoha (laius- ja pikkuskraad) teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi koguse ja liigid. Need teated edastatakse e-posti teel või ERSi kaudu kasutades Seišellide pädeva asutuse esitatud kontaktandmeid.

4.Kui liidu kalalaev püüab kala ilma Seišellide pädevat asutust eelnevalt teavitamata, on tegemist õigusrikkumisega. Sellise liidu laeva suhtes kohaldatakse protokolli VI peatüki lõikes 1 osutatud karistusi.

4. jagu
Lossimine

1.Kaaspüügi tähendus on sama, mis India Ookeani Tuunikomisjoni dokumentides.

2.Lossimistegevuseks määratud sadam Seišellidel on Victoria (Mahé).

3.Kõik oma saaki Seišellide määratud sadamas lossida soovivad liidu kalalaevad edastavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt nelikümmend kaheksa (48) tundi ette järgmise teabe:

(a)lossiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

(b)lossimise kuupäev ja kellaaeg;

(c)lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

(d)toote esitusviis.

4.Lossimist käsitatakse lahkumisena Seišellide kalapüügipiirkonnast, nagu on määratud kindlaks 3. jao punktis 1. Seepärast peavad liidu kalalaevad esitama oma lossimisdeklaratsioonid Seišellide pädevale asutusele hiljemalt kakskümmend neli (24) tundi pärast lossimise lõpetamist või igal juhul enne laeva sadamast lahkumist.

5.Lepinguosalised soodustavad majanduskoostööd kalandus- ja töötlevas tööstuses, et suurendada investeeringuid, ressursside väärtustamist ja töökohtade loomist ning saavutada tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel. Eelkõige tagavad käitajad Seišellide töötleva tööstuse piisava varustamise tuuniga, sealhulgas tuuni kaaspüügiga liidu kalalaevadelt. Asjaomased asutused käitlevad liidu kalalaevade poolt Seišellidel lossitud kalaga rahvusvaheliseks kauplemiseks vajalikke haldusdokumente mõistliku aja jooksul, tagades piisava kontrolli kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

5. jagu
Ümberlaadimine

1.Kõik liidu kalalaevad, kes soovivad saaki Seišellidel ümber laadida, teevad seda ainult Victoria sadamas. Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Seišelli Vabariigi õigusaktidega ettenähtud karistusi.

2.Laevaomanik või tema esindaja edastab (võimaluse korral ERSi kaudu) Seišellide pädevale asutusele vähemalt nelikümmend kaheksa (48) tundi ette järgmise teabe:

(a)piirkond, kus ümberlaadimine toimub;

(b)lossiva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

(c)vajaduse korral vastuvõtva laeva ja/või külmutuslaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS);

(d)vajaduse korral hoidla andmed;

(e)ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

(f)võimaluse korral laeva järgmine sihtkoht;

(g)ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

(h)toote esitusviis.

3.Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Seišellide kalapüügipiirkonnast, nagu on määratud kindlaks 3. jao punktis 1. Liidu kalalaev peab esitama oma püügiaruanded Seišellide pädevale asutusele hiljemalt kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui lossinud laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

6. jagu
Kontroll ja inspekteerimine

Inspekteerimine merel ja sadamas 

1.Kalapüügiluba omavaid liidu laevu inspekteerivad Seišellide kalapüügipiirkonnas merel, sadamas või sadamast väljaspool Seišellide inspektorid, kelle õigus kalanduskontrolle teha on selgesti tuvastatav.

2.Enne pardale minekut teavitavad Seišellide volitatud inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostab mõistlik arv volitatud inspektoreid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist tõendama oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni.

3.Seišellide volitatud inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

4.Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei või avalikustada, kui riiklikust õigusest ei tulene teisiti.

5.Liidu laeva kapten aitab Seišellide inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

6.Iga inspekteerimise lõpus koostavad Seišellide volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud volitatud inspektor ja liidu laeva kapten.

7.Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira liidu laevaomaniku õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Liidu laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. Seišellide volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Seišellide ametiasutus teavitab liidu ametiasutust kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast inspekteerimise lõpetamist, annab teada avastatud rikkumisjuhtumistest ning saadab inspekteerimisaruande võimalikult kiiresti. Vajaduse korral saadetakse avastatud rikkumisjuhtumit käsitleva dokumendi koopia liidule hiljemalt seitsme (7) päeva jooksul pärast volitatud inspektori naasmist sadamasse.

8.Seišellide ametiasutus võib lubada liidu ametiasutusel osaleda inspekteerimisel vaatlejana.

9.Riskihindamise põhjal võivad lepinguosalised kokku leppida liidu laevade ühiskontrollide läbiviimises, eelkõige lossimise ja ümberlaadimise ajal, et tagada vastavus nii liidu kui ka Seišellide õigusaktidele. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste lähetatud inspektorid vastavalt liidu ja Seišellide õigusaktide sätteid kontrollide läbiviimise kohta. Lepinguosalised võivad oma lipu- ja rannikuäärsete riikide kohustuste raames otsustada teha koostööd järelmeetmete osas vastavalt oma asjakohastele õigusaktidele. Lisaks võib Seišellide ametiasutus liidu taotlusel volitada liidu liikmesriikide kalandusinspektoreid inspekteerima nende lipu all sõitvaid liidu laevu nende siseriiklikust õigusest tuleneva pädevuse piires.

10.Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, on Seišellide ametiasutusel õigus peatada nõudeid rikkuva liidu laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Seišellide õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja liitu.

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

11.Selleks et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, kannavad liidu kalalaevade kaptenid ette iga sellise laeva viibimisest Seišellide kalapüügipiirkonnas, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, ning püüavad saada nähtu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata Seišellide ja vaatlust teostanud laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe liidule või viimase määratud asutusele.

12.Seišellid edastavad liidule kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded liidu kalalaevade kohta, mille tegevuses Seišellide kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

7. jagu
Laevaseiresüsteem (VMS)

1.Kooskõlas Seišellide õigusaktidega varustatakse käesoleva protokolli alusel kalapüügiloa saanud liidu laevad satelliitsidel põhineva laeva asukoha määramise seadme ja/või laevaseireseadmega.

2.Liidu laeva pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat satelliitside- ja/või seireseadet on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

3.Liidu laevad teatavad oma asukoha automaatselt ja pidevalt vähemalt kord tunnis oma lipuriigi püügiseirekeskusele. Seda intervalli võib Seišellide ametiasutuse taotlusel vähendada kolmekümne (30) minutini, kui see on osa laeva tegevuse suhtes kohaldatavatest uurimismeetmetest.

4.Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et ajavahemikul, mil liidu laev viibib Seišellide vetes, tehakse VMSi asukohad Seišellide püügiseirekeskusele kättesaadavaks peaaegu reaalajas.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

(a)laeva tunnusandmed;

(b)laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

(c)asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

(d)laeva kiirus ja kurss.

5.VMSi kaudu laeva asukoha teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

IV peatükk – Meremeeste töölevõtmine

1.Liidu iga tuunipüügiseiner võtab Seišellide kalapüügipiirkonnas püügireisi ajal pardale vähemalt kaks kvalifitseeritud Seišellide meremeest, kelle määrab laeva esindaja laevaomaniku nõusolekul Seišellide pädeva asutuse esitatud nimekirjast, mis on koostatud 6. liites esitatud suuniste kohaselt, milles käsitletakse Seišellide meremeeste töölevõtmist liidu laevadele.

2.Seišellide pädev asutus esitab laevaomanikele või nende esindajatele kord kuus Seišellide pädeva asutuse määratud kvalifitseeritud meremeeste nimekirja. Kui laevaomanik ei leia Seišellide pädeva asutuse poolt suuniste kohaselt koostatud nimekirjast sobivat kvalifitseeritud meremeest, vabastatakse laevaomanik sellest kohustusest ja käesoleva peatükiga ette nähtud seonduvatest kohustustest, sealhulgas lõikes 10 ette nähtud kindlasummalise hüvitise maksmisest.

3.Eespool osutatud kohustuse raames võtab laevaomanik võimaluse korral Seišellide meremeeste asemel pardale praktikandid. Kaks kvalifitseeritud praktikanti võib liidu laeva esindaja kokkuleppel laevaomanikuga määrata Seišellide pädeva asutuse esitatud nimekirjast.

4.Laevaomanik või esindaja teatab Seišellide pädevale asutusele asjaomasele liidu laevale tööle võetavate Seišellide meremeeste nimed ja andmed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas iga reisi jooksul.

5.Liidu laevadele tööle võetud Seišellide meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja muid asjakohaseid ILO konventsioone. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning tööhõive ja kutsealaga ning töö- ja elutingimustega seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega kalalaeva pardal.

6.Seišellide meremeeste töölevõtmisel sõlmitakse töölepingud laevaomaniku esindaja ja meremeeste ja/või nende ametiühingu või esindaja vahel, konsulteerides Seišellide pädeva asutusega. Need lepingud tagavad Seišellide meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse, pensioniõigused, puhkusehüvitise ja töölepingu lõppemisega seotud hüvitise ning käesoleva peatüki kohaselt makstava põhipalga. Lepingu koopia antakse allakirjutanutele ja Seišellide pädevale asutusele.

7.Seišellide meremeeste töölevõtmisel maksavad nende töötasu laevaomanikud. Seišellide meremeeste palgatingimused, st miinimumpalk ilma lisatasudeta, kehtestatakse Seišellide õigusaktide kohaselt või ILO seatud miinimumstandardi põhjal, olenevalt sellest, kumb tagab suurema palga. Muud soodustused ei tohi olla väiksemad samalaadsete ülesannetega muudest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidest pärit meremeeste suhtes kohaldatavatest soodustustest.

8.Seišellide tööhõiveseaduse täitmisel ja kohaldamisel käsitletakse laevaomaniku agenti tema kohaliku esindajana. Esindaja ja Seišellide meremeeste vahel sõlmitud leping hõlmab ka meremeeste tagasisõidutingimusi, pensioniõigusi ja kõiki muid nende suhtes kohaldatavaid hüvitisi.

9.Iga liidu laevadele tööle võetud Seišellide meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui Seišellide meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanik automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

10.Kui liidu laevade pardal olevate kvalifitseeritud Seišellide meremeeste arv ei ulatu lõikes 1 sätestatud miinimumtasemeni muudel kui lõikes 9 osutatud põhjustel, maksab laevaomanik kindlasummalist hüvitist 35 eurot iga pardale võtmata meremehe kohta päevas ajavahemikul, mil laev Seišellide püügipiirkonnas kala püüab. Kindlaksmääratud summa makstakse Seišellide ametiasutusele hiljemalt üheksakümne (90) päeva jooksul alates kalapüügiloa kehtivusaja lõpust.

V peatükk – Vaatlejad

Püügitegevuse vaatlemine

1.Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonis ning Seišellide asjaomastes õigus- ja haldusnormides sätestatud kohustusi, sealhulgas kasutada elektroonilisi vaatlussüsteeme. Elektrooniliste vaatlussüsteemide kasutusele võtmisel tuleb siiski arvesse võtta tegelikku mõju laevastikele ja näha ette üleminekuks vajalik aeg.

Määratud laevad ja vaatlejad

2.Liidu tuunipüügiseinerid, millel on lepingu alusel lubatud Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüda, võtavad Seišellide ametiasutuse taotluse korral riikliku ja/või piirkondliku vaatlusprogrammi raames allpool sätestatud tingimustel pardale ühe vaatleja. Lisavaatlejate pardale võtmist arutatakse iga juhtumi puhul eraldi.

3.Seišellide ametiasutus koostab nimekirja liidu tuunipüügiseineritest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning nimekirja määratud vaatlejatest, võttes arvesse laevade tehnilisi võimalusi ja turvanõuetest tulenevaid võimalikke ruumipiiranguid. Nimekirja ajakohastatakse ja see edastatakse liidu ametiasutusele kohe pärast koostamist ning pärast iga ajakohastamist.

4.Seišellide ametiasutus teatab määratud vaatleja nime liidu laeva esindajale hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja pardalevõtmise kavandatavat kuupäeva.

Pardalevõtmise tingimused

5.Seišellide ametiasutus määrab kindlaks vaatleja pardaloleku aja, mis üldreeglina ei ole pikem, kui tema kohustuste täitmiseks vajalik aeg. Piirkondlike vaatlejate programmi raames võib vaatleja jääda pardale pikemaks ajaks, kui selles on vastastikku kokku lepitud. Seišellide ametiasutus teavitab liidu laeva esindajat vaatleja pikemast pardal viibimisest samal ajal, kui ta annab teada määratud vaatleja nime.

6.Pärast määratud vaatleja nime teatamist lepivad laevaomanik ja Seišellide ametiasutus kokku vaatleja pardalevõtmise tingimused.

7.Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe (2) nädala jooksul kümnepäevase (10) etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millises Seišellide piirkonna sadamas vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

8.Kui vaatleja võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab tema reisikulud laevaomanik. Kui laev, mille pardal on Seišellide vaatleja, lahkub Seišellide vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja turvaline ja võimalikult kiire naasmine Seišellidele laevaomaniku kulul.

9.Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kuue (6) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

10.Laevaomanik tagab oma kulul vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

11.Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda.

12.Vaatlejate palga ja kohaldatavad maksud tasub Seišellide pädev asutus.

Vaatleja ülesanded

13.Vaatleja jälgib laevade püügitegevust ja teeb teaduslikel eesmärkidel ülestähendusi, eelkõige järgmise kohta:

–püütud kalade liigid, kogus, suurus ja seisukord;

–meetodid, mille abil kala püütakse, ning püügipiirkonnad ja -sügavus;

–püügitoimingutega tegelevate liidu laevade asukoht ja kasutatud püügivahendid;

–püügipäevikusse kantud Seišellide kalapüügipiirkonna püügiandmed, sealhulgas kaaspüügi protsent ja hinnanguline tagasiheide;

–kalade töötlemine, transport, ümberlaadimine, pardal hoidmine või kõrvaldamine (vajaduse korral).

14.Vaatleja peab Seišellide ametiasutusega korrapärast teabevahetust, kasutades liidu laeva pardal olevaid sidevahendeid.

15.Lisaks võib vaatleja täita muid ülesandeid, näiteks:

–võtta teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

–jälgida püügitegevuse mõju kalavarudele ja keskkonnale.

16.Liidu laeva kapten teeb kõik võimaliku, et tagada vaatleja pardal viibimise jooksul tema ohutus ja heaolu.

17.Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten võimaldab vaatlejale juurdepääsu kõigile kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, kalapüügiga seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs hõlbustab vaatlejal täita oma ülesandeid.

Vaatleja ülesanded

18.Pardal olles peab vaatleja:

–võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema liidu laeva pardale tulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

–kandma hoolt pardal oleva varustuse ja seadmete eest;

–tagama kõigi liidu laeva ja selle tegevusega seotud andmete ja dokumentide ning kogutud teabe konfidentsiaalsuse.

19.Pardal viibimise lõppedes ja enne liidu laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Seišellide pädevale asutusele ja saadab koopia viieteistkümne (15) päeva jooksul liidu ametiasutusele. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Enne vaatleja laevalt lahkumist antakse kaptenile üks aruande koopia.

VI peatükk – Jõustamine

Karistused

1.Käesoleva protokolli sätete või kohaldatavate Seišellide õigus- ja haldusnormide (milles käsitletakse mere elusressursside kaitset ja majandamist Seišellide vetes) eiramine on õigusrikkumine ja selle eest karistatakse Seišellide õigusaktide kohaselt.

2.Lipuliikmesriigile ja liidule teatatakse viivitamata igast karistusest ja sellega seotud asjakohastest faktidest.

3.Kui karistuseks on kalapüügiloa peatamine või tühistamine, võib liidu peatatud või tühistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mis oleks muidu antud teise laevaomaniku laevale.

Liidu kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

4.Seišellide ametiasutus teatab viivitamata Euroopa Liidu delegatsioonile ja lipuliikmesriigile igast lepingu alusel kala püüdva laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest ning edastab neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul inspekteerimisaruande koopia, mis sisaldab sellise arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

5.Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse Seišellide õigusaktide alusel kohaldatavate kohtumenetluste tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ametiasutuse ja Seišellide pädeva asutuse nõupidamine, millest võib osa võtta ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

6.Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/ või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

7.Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Menetlus tuleb lõpetada hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist, kooskõlas Seišellide õigusaktidega.

8.Kui küsimus lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Seišellide õigusaktide alusel. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

9.Liidu laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist ja kohtumenetluse lõppemist.

10.Liidu pädevale asutusele ja ELi delegatsioonile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud karistustest.

Liited

1. liide – Seišellide kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide – Teabeleht Seišellidel kalapüügiga tegelevatele liidu laevadele

3. liide – Teabevahetuse aruandevorm

4. liide – ERSi kasutamise raamsuunised

5. liide – VMSi raamistik

6. liide – Suunised Seišellide meremeeste töölevõtmiseks liidu tuunipüügiseineritel

1. liide
Seišellide kalapüügiloa taotluse vorm liidu kalalaevadele ja abilaevadele

I – TAOTLEJA

1.    Laevaomaniku nimi: ...............................................................................................................................................................................

2.    Tootjaorganisatsiooni või laevaomaniku esindaja nimi: .............................................................................................

3.    Tootjaorganisatsiooni või laevaomaniku esindaja aadress: ...............................................................................................................................

...........................................................................................................................................................................................................

4.    Tel nr: ……………..    Faks: ………………………………… E-post: …………………………………………………….……………………………

5.    Kapteni nimi: .............................................. Kodakondsus: ……………… E-post: ……………………………..…..………………………………

6.    Laevaomanik või prahtija, kui need erinevad eespool nimetatutest: …................................................................................

II – LAEVA TUNNUSANDMED

1.    Laeva nimi:: .......................................................................................................................................................................................

2.    Lipuriik: ............................................................... Registreerimissadam: ....................................................................................

3.    Pardatähis: ............................. MMSI (mere-mobiilside identifikaator): ………….………....……….……. Laeva satelliittelefoni nr: … Piirkondliku kalandusorganisatsiooni nr .:…………….……………

5.    Mis ajast sõidab praeguse lipu all (PP/KK/AAAA): ......./......./......... Varasem lipuriik (vajaduse korral): …………….…

6.    Ehituskoht: ..................................................................... Kuupäev (PP/KK/AAAA): …...../…..../…….….. Raadiokutsung (IRCS): ..................................

7.    Raadiokutsungi sagedus: HF: .................................... VHF: …………………............ Laeva satelliittelefoni nr: ……….

III – LAEVA TEHNILISED ANDMED

1.    Laeva üldpikkus (meetrites): .................................... Laeva üldlaius (meetrites): ................................... GT: …………………….……….…… Netotonnaaž: …

2.    Kere materjal:    Teras ◻    Puit ◻    Polüester ◻    Muud ◻ …………………………………………………………………

3.    Mootori tüüp: …………... Mootori võimsus (HJ): ..................... Mootori tootja: ........................................

4.    Maksimaalne meeskonnaliikmete arv: ........................ Kalandusalase partnerluslepingu raames pardale võetud meremeeste arv: ………................................................................................

5.    Saagi säilitusviis laeva pardal:    Jää ◻    Jahutatud ◻    Segatüüpi ◻    Külmutatud ◻

6.    Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides: ................... Kalatrümmide arv: ……… Kalatrümmide mahutavus (m3): .................. ....

7.    Laeva tüüp: ◻ Tuunipüügiseiner ◻ Triivõngelaev ◻ Abilaev (*)

8.    VMS. Automaatse asukohamääramisseadme andmed:

   Tootja: ................................................................:… Mudel: ………………..………………………………… Seerianumber: …………………..

   Tarkvara versioon: ...................................................... Satelliidioperaator (MCSP): ……………………….…………………………..…………..………….

IV – PÜÜGITEGEVUS

1.    Lubatud püügivahendid: ...............................................................................................................................................

2.    Lubatud kalapüügipiirkonnad: ………………………………………………….. Sihtliigid: …………………………………………..……………..

3.    Kalapüügiluba taotletakse ajavahemikuks alates (PP/KK/AAAA): ……..… / ………. / ………..……. kuni: …….…. / …….. / ……..…

4.    Määratud sadam lossimiseks/ümberlaadimiseks:

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses esitatud andmed on tõesed ja õiged ning antud heauskselt.

   Kuupäev: Välja antud _________________________________(koht), _____ _______________________ 20__ ___(kuupäev)

Taotleja allkiri: _______________________________________________________________

(*) Lisada nimekiri kalalaevadest, mida käesolev abilaev toetab. Nimekirjas tuleks esitada nimi ja piirkondliku kalandusorganisatsiooni number (India Ookeani Tuunikomisjon).

2. liide
Teabeleht Seišellidel kalapüügiga tegelevatele liidu laevadele

3. liide
Teabevahetuse aruandevorm

Sisenemisaruanne (COE) 1  

Lahkumisaruanne (COX) 2

Püügiaruande vorm Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnas viibimise ajal 3 .

Aruanded edastatakse Seišellide pädevale asutusele järgmiste kontaktide kaudu:

E-posti aadress: fmcsc@sfa.sc

Postiaadress: Seychelles Fishing Authority, P.O. Box 449, Fishing Port, Mahé, Seychelles

4. liide
Elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

Üldsätted

1.Iga liidu kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Seišellide kalapüügipiirkonnas.

2.Kui liidu kalalaev ei ole ERSiga varustatud või kui laeva pardal olev ERS ei tööta, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Seišellide kalapüügipiirkonda siseneda.

3.ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele (edaspidi „püügiseirekeskus“), kes teeb nimetatud andmed automaatselt Seišellide püügiseirekeskusele kättesaadavaks.

ERSi sõnumid

4.Lipuliikmesriik ning Seišellid määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes. Lipuliikmesriik ning Seišellid edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

5.Liidu kalalaev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need Seišellide jaoks automaatselt kättesaadavaks.

6.Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse Euroopa komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

7.Pooled võivad siiski kokku leppida üleminekuperioodis, mille jooksul edastatakse andmeid vormingus EU–ERS (v 3.1) kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu.

8.Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus edastab liidu kalalaevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Seišellide püügiseirekeskusele.

9.Muud sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata vormingut UN/CEFACT kasutama; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata Seišellide püügiseirekeskusele viimase nõudmisel ja samuti lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele Euroopa Komisjoni kesksõlme kaudu.

10.Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

11.Seišellide püügiseirekeskus kinnitab talle edastatud ERSi kiirandmete kättesaamist automaatvastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Seišellide taotluse alusel saadud andmete kättesaamise kohta ei esitata vastuvõtuteatist. Seišellid käsitlevad kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Liidu kalalaeva pardal oleva elektroonilise edastussüsteemi või teavitussüsteemi rike

12.Lipuliikmesriigi pädev asutus ja Seišellide püügiseirekeskus teatavad üksteisele viivitamata igast juhtumist, mis võib tõenäoliselt mõjutada liidu ühe või mitme kalalaeva ERSi andmete edastamist.

13.Kui Seišellide püügiseirekeskus ei saa andmeid, mida liidu kalalaev peab edastatama, teavitab ta sellest viivitamata lipuliikmesriigi püügiseirekeskust. Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest Seišellide püügiseirekeskust.

14.Kui liidu kalalaeva andmete edastamisel lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele tekib tõrge, teatab lipuliikmesriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata liidu kalalaeva kaptenile või käitajale. Pärast kõnealuse teate saamist edastab liidu kalalaeva kapten puuduvad andmed iga päev hiljemalt kell 00.00 mis tahes asjakohase sidevahendi kaudu lipuliikmesriigi pädevale asutusele.

15.Liidu kalalaeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne (10) päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Pärast seda tähtaega ei lubata liidu kalalaeval enam Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüda ja peab sealt lahkuma või randuma kahekümne nelja (24) tunni jooksul mõnes Seišellide sadamas. Liidu kalalaeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi Seišellide kalapüügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

16.Kui Seišellide ametiasutus ei saa ERSi andmeid kätte liidu või Seišellide järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikke tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

17.Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus saadab Seišellide püügiseirekeskusele iga kahekümne nelja (24) tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille ta on lipuliikmesriigilt pärast viimast edastamist saanud. Seišellide püügiseirekeskuse palvel võib sama menetlust kohaldada üle kahekümne nelja (24) tunni kestva hoolduse puhul, mis mõjutab Euroopa Liidu järelevalve all olevaid süsteeme. Sellisel juhul ei käsitleta liidu kalalaevu ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse tema hallatavasse elektroonilisse andmebaasi vastavalt III peatüki 2. jao punktile 6.

Alternatiivsed sidevahendid

18.Seišellide püügiseirekeskuse e-posti aadress, mida tuleb kasutada ERSi/VMSi rikke korral teatakse enne protokolli kohaldamise algust.

19.Seda tuleb kasutada, et edastada

–teated püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta ning pardal oleva püügikoguse kohta nii püügipiirkonda sisenemisel kui ka sealt väljumisel;

–teated lossimise ja ümberlaadimise kohta ning teated ümberlaaditud, lossitud või pardale jäänud püügikoguse kohta;

–ERSi ja VMSi ajutised asendusteated rikete korral.

5. liide
Laevaseiresüsteem (VMS)

Laevade asukohateated

1.Liidu kalalaeva esimene Seišellide kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Seišellide kalapüügipiirkonnast väljumist ja mis on identifitseeritav koodiga „EXI“.

2.Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus tagab liidu kalalaevade asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus registreerib liidu kalalaevade asukohateated turvaliselt ja säilitab neid kolm (3) aastat.

Liidu kalalaeva andmete edastamine asukoha määramise seadme rikke korral

3.Liidu kalalaeva kapten tagab, et laeva asukoha määramise seade on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele.

4.Liidu kalalaeva asukoha määramise seadme rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kolmekümne (30) päeva jooksul. Kui asukoha määramise seadet ei ole kolmekümne (30) päeva jooksul parandatud või asendatud, ei lubata liidu kalalaeval enam Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüda.

5.Kui Seišellide kalapüügipiirkonnas kala püüdva liidu kalalaeva asukoha määramise seade on rikkis, peab laev edastama oma asukohateated lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

Asukohateadete turvaline edastamine Seišellidele

6.Lipuliikmesriigi kalapüügiseirekeskus saadab asjaomaste liidu kalalaevade asukohateated automaatselt Seišellide püügiseirekeskusele. Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus ning Seišellide püügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

7.Asukohateateid edastatakse lipuliikmesriigi ja Seišellide püügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel turvalise teabevahetussüsteemi kaudu.

8.Seišellide püügiseirekeskus teavitab lipuliikmesriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga liidu kalalaeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane liidu kalalaev ei ole teatanud Seišellide kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

Teabevahetussüsteemi tõrked

9.Seišellide püügiseirekeskus tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuliikmesriigi püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

10.Liidu kalalaeva asukoha määramise seadmes avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Seišellide õigusaktidega ettenähtud karistusi.

Asukohateadete intervalli muutmine

11.Seišellid võivad rikkumist tõendavate dokumentide alusel esitada lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele taotluse, mille koopia edastatakse liidule ja millega palutakse vähendada liidu kalalaeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümnele (30) minutile. Seišellide püügiseirekeskus saadab need dokumentaalsed tõendid lipuliikmesriigi püügiseirekeskusele ja liidule. Lipuliikmesriigi püügiseirekeskus saadab Seišellide püügiseirekeskusele viivitamata asukohateated uue intervalliga.

12.Kindlaksmääratud uurimisperioodi lõpus teavitab Seišellide püügiseirekeskus lipuliikmesriigi püügiseirekeskust ja liitu mis tahes vajalikest järelmeetmetest.

VMSi sõnumite edastamine Seišellidele

13.Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

14.NAF vormingus on andmeedastuse struktuur järgmine:

(a)Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ märgivad teate algust.

(b)Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

(c)Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

15.Kui VMSi andmed tuleb edastada võrgu FLLUX TLi kaudu UN/CEFACTi vormingus, siis teatavad Seišellid sellest enne protokolli ajutist kohaldamist.

6. liide
Suunised Seišellide meremeeste töölevõtmiseks liidu tuunipüügiseineril

Seišellide ametiasutused tagavad, et liidu tuunipüügiseinerile töölevõetavad Seišellide meremehed vastavad järgmistele nõuetele:

(a)meremeeste vanuse alammäär on 18 aastat;

(b)meremeestel on kehtiv tervisetõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel. Kõnealuse tõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst;

(c)meremeestel on tehtud vaktsineerimised, mida on piirkonnas vaja ennetusliku tervisekaitse eesmärgil, ning need on kehtivad;

(d)meremeestel on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni kohane kvalifikatsioon ning nad on läbinud ohutusalase baaskoolituse, mis hõlmab järgmist:

–enesepääste võtted ja isiklik ohutus;

–tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine;

–esmaabi baasõpe jne.

(e)Meremeestel on tuunipüügiseineril töötamiseks vajalikud oskused ja kogemused, mida kinnitab asjaomane Seišellide pädev asutus, eelkõige on meremehed teadlikud kalapüügiga seotud ohtudest ja oskavad kasutada kalapüügivahendeid.    

(1)    Saata kuus (6) tundi enne Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonda sisenemist.

(2)    Saata kuus (6) tundi pärast Seišellide majandusvööndi kalapüügipiirkonnast lahkumist.

(3)    Iga kolme (3) päeva järel pärast Seišellide kalapüügipiirkonda sisenemist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.1.2020

COM(2020) 3 final

2020/0003(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Uue lepingu peamine eesmärk on luua Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi kalandusalase strateegilise partnerluse jätkumiseks ja tugevdamiseks ajakohane raamistik, võttes arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika 5 prioriteete ja selle välismõõdet.

Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Seišellide kalapüügipiirkonnas kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ning India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) resolutsioonidest ja soovitustest. Komisjoni seisukoht põhines muu hulgas eelmise lepingu ja protokolli (2014–2020) hindamise tulemustel ning uue lepingu ja protokolli sõlmimist käsitleval ettevaataval hinnangul. Mõlema hinnangu koostasid väliseksperdid. Partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelist koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ning kalavarude vastutustundlikku kasutust Seišellide kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis. Lisaks aitab see koostöö edendada inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

Uue protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

–    40 tuunipüügiseinerit;

–    8 triivõngelaeva;

–    abilaevad vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohastele resolutsioonidele.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised uue kalandusalase partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimiseks Seišellidega on osa liidu välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega ning need vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 5, milles käsitletakse ELi ja kolmandate riikide vaheliste lepingute allkirjastamist ja võimalikku ajutist kohaldamist.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu laevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja kõnealuse määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

ELi iga-aastane rahaline toetus on 5 300 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) Seišellide kalapüügipiirkonnas kalavarudele juurdepääsu eest makstava rahalise toetuse aastane summa on 2 500 000 eurot, mis vastab pika rändega liikide 50 000 tonni suurusele aastasele võrdlustonnaažile, ja

b) 2 800 000 euro suurune aastane toetus Seišellide kalandussektori arenguks. See toetus vastab Seišellide kalanduse laiaulatusliku kava eesmärkidele.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 6 .

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2020/0003 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)15. juulil 2019 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Seišelli Vabariigiga Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise uue säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) ja selle uue rakendusprotokolli (edaspidi „protokoll“) üle.

(2)Läbirääkimised lõppesid edukalt partnerluslepingu ja protokolli parafeerimisega 22. oktoobril 2019.

(3)Partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks praegune Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 2. novembril 2007 kestusega kuus aastat. Leping pikeneb vaikimisi ja on seega endiselt kehtiv.

(4)Partnerluslepingu ja protokolli eesmärk on võimaldada liidul ja Seišelli Vabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada veelgi säästva kalanduspoliitika arengut ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Seišellide kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis, aidates samas luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

(5)Seepärast tuleks partnerlusleping ja protokoll liidu nimel allkirjastada, eeldusel et need sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(6)Need meetmed peaksid jõustuma võimalikult kiiresti, pidades silmas liidu püügitegevuse majanduslikku tähtsust Seišellide kalapüügipiirkonnas ja vajadust vähendada nii palju kui võimalik sellise tegevuse katkestamist,

(7)Selleks et liidu laevad saaksid jätkata püügitegevust, tuleks partnerluslepingut ja protokolli kohaldada ajutiselt alates nende allkirjastamisest kuni nende jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) ning Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli (2020–2026) (edaspidi „protokoll“) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et need aktid sõlmitakse.

Allkirjastatava partnerluslepingu ja selle protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab partnerluslepingu ja protokolli läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse partnerluslepingu ja protokolli allkirjastamiseks, eeldusel et nimetatud aktid sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni partnerluslepingu jõustumiseni kohaldatakse seda kooskõlas partnerluslepingu artikliga 15 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 4

Kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse seda kooskõlas protokolli artikliga 15 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele.

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

X uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 7  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega

–X    hõlmab ajavahemikku 2020–2026

–X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2020–2025 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2020–2025.

◻Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 8

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

XEttepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    ELT L 290, 20.10.2006, lk 2.

(2) https://www.consilium.europa.eu/et/documents-publications/treaties-agreements/agreement/?id=2006084&DocLanguage=en

(3)    ELT L 4, 9.1.2014, lk 3.

(4)    Vastu võetud põllumajandus- ja kalandusnõukogu 15. juuli 2019. aasta istungil.

(5)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(6)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(7)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(8)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(9)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(10)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(11)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(12)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(14)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(15)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(16)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(17)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(18)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(19)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(20)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks: 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(21)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.