EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.11.2020

JOIN(2020) 17 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOLMAS TEGEVUSKAVA (GAP III) – AMBITSIOONIKAS TEGEVUSKAVA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA NAISTE MÕJUVÕIMU SUURENDAMISEKS ELi VÄLISTEGEVUSES

{SWD(2020) 284 final}

ELi SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOLMAS TEGEVUSKAVA (GAP III) – AMBITSIOONIKAS TEGEVUSKAVA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA NAISTE MÕJUVÕIMU SUURENDAMISEKS ELi VÄLISTEGEVUSES

Sooline 1 võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus 2 ja üldtunnustatud inimõigus, samuti hädavajalik eeldus heaolu, majanduskasvu, jõukuse, hea valitsemistava, rahu ja julgeoleku tagamiseks. Kõigil inimestel peaks kogu nende mitmekesisuses olema vabadus elada oma valitud elu, olla sotsiaalselt ja majanduslikult edukas, osaleda võrdsetel alustel ühiskondlikus elus ja juhtimisülesannete täitmisel.

EL on maailmas esirinnas soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, mis on ELi välistegevuse ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline poliitiline eesmärk ning mille täitmine peaks kiirendama edasiminekut üleilmsete eesmärkide, sealhulgas kestliku arengu tegevuskava 2030 keskmes olevate kestliku arengu eesmärkide suunas. EL kasutab kolmeosalist lähenemisviisi, milles on ühendatud soolõime, sihipärased meetmed ja poliitiline dialoog.

Soolise võrdõiguslikkuse probleemid on sama mitmekesised kui kontekst, milles need tekivad, ja nõuavad ka kontekstipõhist reageerimist. Maailmas ei ole praegu aga ühtegi riiki, mis suudaks saavutada 2030. aastaks soolise võrdõiguslikkuse ning suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu. 2020. aastal möödub Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi 3 vastuvõtmisest 25 aastat ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 4 vastuvõtmisest 20 aastat. Kuigi on tehtud mõningaid edusamme, püsib sügavalt juurdunud ebavõrdsus, sealhulgas elementaarse juurdepääsu osas tervishoiule, haridusele ja töökohtadele, aga ka seoses laialt levinud soolise vägivallaga kõikjal maailmas.

Paljudes riikides seatakse naiste ja tütarlaste õigused kahtluse alla ja neid sageli eiratakse. Ebastabiilsus, ebakindlus, konfliktid, kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine, ränne, sundränne ja hiljutine COVID-19 pandeemia on peamised tegurid, mis suurendavad soolist ebavõrdsust ja ähvardavad pärssida raskelt tulnud edu. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas naiste õiguste organisatsioonid, seisavad silmitsi kodanikuühiskonna ning kodaniku ja demokraatliku tegutsemisruumi ahenemisega.

Samas pakuvad väljakutsed ka võimalusi. Naised ja tütarlapsed osalevad üha enam ülemaailmsete muutuste kujundamises, kusjuures uus põlvkond osaleb aktiivselt ülemaailmsetes ja rohujuure tasandi liikumistes, et saavutada roheline ja õiglane üleminek, tagada kõigile võrdsed õigused, demokraatia ning rahumeelne ja kaasav ühiskond. See tõestab, et positiivne muutus on võimalik. COVID-19 kriisist taastumise perioodi tuleb kasutada võimalusena vähendada struktuurset ebavõrdsust ja ehitada üles kaasavamad ühiskonnad.

Tuginedes ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiale 2020–2025, mille eesmärk on saavutada sooliselt võrdõiguslik Euroopa, kutsutakse uues ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas 2021–2025 üles saavutama sooliselt võrdõiguslikku maailma. Lisaks täiendab uus tegevuskava LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2020–2025. Sellega suurendatakse ELi panust kestliku arengu eesmärgi nr 5 5 saavutamiseks kõigis ELi sise- ja välispoliitika valdkondades ning kogu kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.

ELi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks antava toetuse hindamise 6 ja sidusrühmadega konsulteerimise 7 põhjal esitatakse käesolevas ELi tegevuskavas poliitiline raamistik ELi osaluse tugevdamiseks, keskendudes viiele sambale:

1.ELi soolise võrdõiguslikkuse alase tegevuse tõhustamine

1.1.Soolise ebavõrdsuse algpõhjustega tegelemine: kolm olulist põhimõtet

Soolise ebavõrdsuse algpõhjustega tegelemiseks ning ikka veel levinud stereotüüpide ja eelarvamuste vastu võitlemiseks peaks EL juhinduma kolmest põhimõttest.

·Ümberkujundav sootundlik lähenemisviis. See hõlmab jäikade soonormide ning võimu tasakaalustamatuse uurimist, vaidlustamist ja muutmist, kuna need seavad naised ja tütarlapsed ebasoodsasse olukorda ja põhjustavad ühiskonnas diskrimineerimist kõigis vanuserühmades alates varasest lapsepõlvest. See tähendab, et EL peab edendama muutusi sotsiaalses suhtumises, sealhulgas aktiivselt kaasama mehi ja poisslapsi ning keskenduma noortele kui muutuste algatajatele. Konteksti arvestav töö nõuab tugevaid partnerlusi ja dialoogi kohalike osalejate, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondadega ning toetust naisorganisatsioonidele.

·Soolise diskrimineerimise ning muude diskrimineerimise vormide koosmõju vältimine. 12 Keskenduda tuleks kõige ebasoodsamas olukorras olevatele naistele, näiteks põlisrahvastele ja rassilistesse/etnilistesse/usulistesse vähemustesse kuuluvatele naistele, sunniviisiliselt ümberasustatud, sisserändajatest, majanduslikult ja sotsiaalselt puudust kannatavatele naistele ning maa- ja rannikupiirkondades elavatele naistele, kuna neid diskrimineeritakse mitmekordselt. Arvestada tuleks konkreetsete raskustega, millega puutuvad kokku tütarlapsed ja eakad naised. Eriti ebasoodsas olukorras on puuetega naised, keda kaitseb ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 13 . Puuetega naiste õigused peaksid olema tulevase puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) keskmes. Samuti on LGBTIQ-inimeste õiguste edendamine LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 14 keskmes, mida tuleb lugeda koostoimes GAP III tegevuskavaga. Kõik läbipõimuvad mõõtmed on võrdselt asjakohased.

·Inimõigustel põhinev lähenemisviis, mis seab mittediskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemise põhimõtte kõigi tegevuste keskmesse 15 . See hõlmab iga inimese abistamist, et ta saaks kasutada oma inimõigusi, osaleda teda puudutavates otsustes ja taotleda õiguskaitset, kui tema õigusi rikutakse.

EL peaks jätkuvalt mõistma hukka naiste ja tütarlaste õiguste rikkumise ja kuritarvitamise ning toetama jõuliselt kodanikuühiskonda, samuti naisi ja mehi, kes töötavad soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise nimel, sealhulgas naissoost inimõiguste kaitsjaid.

EL peaks toetama usutegelaste koondamist soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kooskõlas raamistikuga „Usk õiguste heaks“ 16 .

Euroopa Komisjon tugevdab ja ajakohastab metoodikat, millega integreeritakse sooline võrdõiguslikkus ja intersektsionaalsust hõlmav õigustel põhinev lähenemisviis meetmestikku, mis sisaldab kõiki inimõigusi hõlmavat õigustel põhinevat lähenemisviisi ELi arengukoostööle 17 .

1.2. Soolõime edendamine kõigis ELi välistegevuse valdkondades

Soolõime on endiselt peamine vahend soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Selle eesmärk on tagada, et poliitika ja programmid toovad kõigile maksimaalset kasu ning aitavad peatada ebavõrdsuse kinnistumist 18 . Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja võtavad kohustuse arvestada soolõimega kõigis poliitikavaldkondades ja meetmetes, mis on meie kõigi, sealhulgas ELi institutsioonide vastutus. Liikmesriike julgustatakse selle jõupingutusega ühinema.

Kestliku arengu eesmärk nr 5 on üks kolmest kõige vähem rahastatud kestliku arengu eesmärgist kogu maailmas. EL on võtnud kohustuse, et vähemalt 85 %-l kõigist uutest välistegevuse meetmetest 19 on sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine oluline või peamine eesmärk 2025. aastaks 20 . 

Tuginedes ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2015–2020) edusammudele, suurenes see osakaal ligikaudu 58 %-lt 2016. aastal 65 %-le 2019. aastal. EL on nüüd kindlalt otsustanud saavutada 85 % eesmärgi 2025. aastaks.

Seda silmas pidades kohaldatakse kõigi ELi rahastatavate välisprogrammide puhul kolme miinimumstandardit:

1.soolise võrdõiguslikkuse analüüside koostamine ja nende ajakohastatud versioonide kasutamine, et aidata teha otsuseid tulevaste meetmete kohta ning integreerida need kõikidesse asjakohastesse dialoogidesse, poliitikatesse, strateegiatesse, programmidesse ja tegevustesse 21 ;

2.sootundlike ja sooliselt segregeeritud indikaatorite ja statistika kasutamine järelevalves ja hindamises 22 ;

3.mõjuvate põhjenduste esitamine, mis põhinevad soolise võrdõiguslikkuse analüüsi tulemustel, et põhjendada meetmeid, mida ei peeta soolisele võrdõiguslikkusele kaasa aitavaks.

Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja edendavad meetmeid, mille peamine eesmärk on sooline võrdõiguslikkus ja millel on ümberkujundavat potentsiaali. Igas riigis toetatakse vähemalt ühte meedet, mille põhieesmärk on sooline võrdõiguslikkus 23 .

Euroopa Komisjon suurendab ka toetust sooteadlikule eelarvestamisele programmide kaudu, millega toetatakse riigi rahanduse juhtimist. Sellega tagatakse, et uued riiklike kulutuste ja finantsaruandluse (PEFA) hindamisaruanded sisaldavad soolise võrdõiguslikkuse alast moodulit.

Kooskõlas ELi välisinvesteeringute kavaga järgitakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi rakendamisel integreeritud lähenemisviisi, milles on ühendatud toetus erainvesteeringutele partnerriikides ja jõupingutused investeerimiskliima parandamiseks. Välisinvesteeringute kava hõlmab naiste mõjuvõimu suurendamist ja soolõimet ELi segarahastamisvahendites ja tagatistes.

EL peaks jätkama soolise võrdõiguslikkuse edendamist oma kaubanduspoliitika kaudu. Uued kaubanduslepingud peaksid sisaldama rangeid sätteid soolise võrdõiguslikkuse kohta ning olema kooskõlas ILO ja ÜRO asjakohaste konventsioonidega. 24 Kooskõla nende konventsioonidega peaks olema nõue ka uue üldiste tariifsete soodustuste kava määruse kohaselt, mis jõustub 2024. aastal. EL jätkab ka eraldi soolise võrdõiguslikkuse analüüside lisamist kõikidesse kaubandusega seotud mõju eelhindamistesse, jätkusuutlikkuse mõjuhinnangutesse ja poliitika läbivaatamistesse.

Arvestades naiste olulist rolli kalanduse tarneahelas, sealhulgas vesiviljeluses, kasutatakse selle valdkonna projektide puhul juba säästva kalapüügi partnerluslepingute valdkondlikku toetust. 25

Kuna naised ja tütarlapsed moodustavad umbes poole kõigist rahvusvahelistest rändajatest, tuleb tunnustada nende panust päritolu-, transiidi- ja sihtriikide majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse ning nende konkreetseid vajadusi. EL peaks tagama, et sisserännanud naiste ja tütarlaste inimõigused tagatakse täielikult sooteadliku rändepoliitika ning sooteadlike programmide ja seaduste abil ning et sooteadlikku rände haldamist tugevdatakse ülemaailmsel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. EL tugineb muu hulgas Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames saadud kogemustele.

ELi humanitaarabi peaks jätkuvalt olema soo- ja vanusetundlik ning võtma arvesse kõigi inimeste konkreetseid vajadusi, haavatavust ja võimeid. Sellele püüdlusele aitavad kaasa komisjoni spetsiaalne humanitaarabi soo-vanuse näitaja 26 ja sihipäraste meetmete kasutamine.

Kolmanda tegevuskava rakendamine aitab tagada humanitaarabi, arengukoostöö ja rahu vahelise seose ning osalejatel soovitatakse tungivalt üksteisega koostööd teha.

Teadusuuringutel ja innovatsioonil on keskne roll soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisel. Rahvusvahelise koostöö kaudu aitab programm „Euroopa horisont“ kaasa üleilmsetele probleemidele ühiste lahenduste leidmisele, toetades soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja intersektsionaalseid teadusuuringuid, naiste juurdepääsu teadusuuringute rahastamisele ja nende teaduskarjääri ning soolise aspekti integreerimist teadusuuringutesse.

2.ELi strateegilise tegevuse edendamine riiklikul, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil

EL peaks kolmanda tegevuskava rakendamisel järgima koordineeritud, strateegilist ja ühtset lähenemisviisi mitmepoolsel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

2.1.Koostöö riigi tasandil

ELi delegatsioonide ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide ja missioonide raames tuleks koostöös ELi liikmesriikide saatkondadega välja töötada riigipõhine rakenduskava, mis põhineb asjakohasel riigipõhisel soolise võrdõiguslikkuse analüüsil 27 , ning milles määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ning ühisteatise 28 3. peatükis käsitletud temaatiliste poliitikavaldkondade seast valitud meetmed ja peamised eesmärgid.

EL peaks tegema koostööd riiklike soolise võrdõiguslikkuse võrgustike ja ministeeriumidega. Võimaluse korral toetab EL riiklikke ja valdkondlikke soolise võrdõiguslikkuse strateegiaid, mis on ELi tegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. EL peaks pidama korrapärast dialoogi kolmanda tegevuskava rakendamise üle ning tegema koostööd paljude eri osalejatega, nagu kohalikud ametiasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, naisõiguslased, inimõiguste kaitsjad, noored ja usuorganisatsioonid.

ELi koostööd kodanikuühiskonnaga käsitlevates riikide tegevuskavades võetakse arvesse soolist aspekti ning tagatakse naiste ja tütarlaste organisatsioonide ning rohujuuretasandi organisatsioonide sisuline osalemine.

EL peaks püüdma teha tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO asutuste kohapealsete esindustega. Samuti peaks EL tegema koostööd erasektoriga, et edendada soolist võrdõiguslikkust, ettevõtlust ja inimõiguste standardeid.

2.2.ELi tegevuse tõhustamine mitut riiki hõlmaval ja piirkonna tasandil

EL peaks suurendama oma osalust, dialoogi ja partnerlust piirkondlike sidusrühmadega, toetades soolise võrdõiguslikkuse strateegiaid, mida rakendavad rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, ning tagades soolise aspekti arvessevõtmise kõigis oma piirkondlikes programmides.

Suurem piirkondlik ja riikidevaheline sünergia on andnud positiivseid tulemusi ELi piirkondlikus koostöös lõunanaabruses, näiteks tugevdades ELi partnerlust Euroopa Nõukoguga naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) standardite ja eesmärkidega ning toetades Vahemere Liitu naiste inimõiguste edendamisel. Selline tegevus peaks jätkuma.

ELiga ühinemise protsess on viinud õigusreformideni, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, kuna ka neil tuleb oma õigusaktid viia järk-järgult vastavusse soolist võrdõiguslikkust käsitleva ELi õigustikuga. Lisaks peavad nad kehtestama institutsioonilise raamistiku õigustiku rakendamiseks.

EL peaks toetama ka selliseid algatusi nagu Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) naiste ja laste õiguste edendamise ja kaitse komisjon, Vaikse ookeani piirkonna juhtide deklaratsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta ja Montevideo strateegia Ladina-Ameerikas.

Aafrika ja ELi partnerluse raames peaks EL toetama Aafrika Liidu sihipäraseid algatusi, nagu soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise strateegia (2018–2028) 29 ning Aafrika naiste finants- ja majandusvaldkonda kaasamise programm (2020–2030) 30 . Samuti peaks EL toetama Maputo protokolli ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta naiste õigusi Aafrikas käsitleva protokolli 31 täielikku ratifitseerimist ja rakendamist.

Soolise võrdõiguslikkusega arvestamine kõigis Aafrika ja ELi partnerluse töösuundades peaks samuti suurendama naiste rolli õiguste omajate, rahu kindlustajate ning rahu ja julgeoleku, demokraatia ja õigusriigi eest vastutavate otsustajatena ja edendama nende juurdepääsu õigusemõistmisele ja põhiteenustele. Aafrika mandri vabakaubandusala toetamine peaks naistele kasu tooma. Linnaarengu kontekstis edendatakse naiste osalemist äritegevuses ELi ja Aafrika linnade koostöö kaudu, mis toimub 100 aruka linna väljakutsealgatuse raames 32 .

ELi piirkondlikud meetmed peaksid käsitlema soolise võrdõiguslikkusega seotud probleeme, millel on piiriülene mõõde, nagu kliimamuutused, ränne ja sundränne, sealhulgas inimkaubandus ja julgeolek. Aafrikas rakendatakse uut sõjaväelaste suutlikkuse suurendamise programmi julgeoleku ja arengu toetamiseks 33 , mis hõlmab ka naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava.

Vajaduse korral toetavad Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja kõikides piirkondades soolise võrdõiguslikkuse analüüsil põhinevaid ümberkujundavaid soolise võrdõiguslikkuse meetmeid. Näiteks Sahara-taguses Aafrikas tuleks toetada mitut riiki hõlmavaid partnerlusi, mis loovad sünergia seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, haridust, toitumist ning naiste juurdepääsu rahastamisele ja ärivõimalustele toetavate meetmete vahel.

2.3.ELi juhtrolli tugevdamine mitmepoolsel tasandil

EL peaks tugevdama oma juhtrolli soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste ja mõjuvõimu suurendamise valdkonnas mitmepoolsel tasandil ning edendama asjaomast tegevuskava rahvusvahelistel foorumitel. Kasutades oma volitusi ja mõjuvõimu, peaks EL olema valmis algatama ja toetama soolise võrdõiguslikkuse alaseid resolutsioone ja deklaratsioone ning edendama järjekindlalt kõigis oma resolutsioonides ja deklaratsioonides sooteadliku keelekasutust. Partnerluste ja liitude tugevdamine ja loomine on oluline, et uuendada olemasolevaid rahvusvahelisi kohustusi soolise võrdõiguslikkuse ning naiste õiguste ja mõjuvõimu suurendamise valdkonnas. See on eriti oluline selliste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu COVID-19 pandeemia. ELi mitmepoolsetel delegatsioonidel on eriline vastutus edendada poliitilisi algatusi, koordineerides tegevust nii ELi liikmesriikide diplomaatiliste asutustega kohapeal kui ka partnerriikidega.

Oma mitmepoolse tegevuse osana teeb EL aktiivselt koostööd ÜRO süsteemi, aga ka kõigi soolise võrdõiguslikkusega tegelevate ÜRO organite ja spetsialiseeritud asutustega. EL peaks jätkama naiste õiguste kaitsmist ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja tagama täieliku osalemise eri istungitel. Euroopa Komisjon osaleb koos mõne ELi liikmesriigiga ka põlvkondadevahelisel võrdõiguslikkuse foorumil 34 , mille korraldaja on ÜRO naiste õiguste agentuur ning kaaskorraldajad on Mehhiko ja Prantsusmaa valitsused, kodanikuühiskond, erasektor ja rahvusvahelised organisatsioonid. Euroopa Komisjon on põlvkondadevahelise võrdõiguslikkuse foorumil soolise vägivalla vastase tegevuse koalitsiooni kaasjuht.

EL peaks jätkama tihedat koostööd üleilmse algatuse „Kaitse tagamine soolise vägivalla eest hädaolukordades“ („Call to Action“) ja selle uue tegevuskava 35 raames ja seda algatust edendama.

EL peaks jätkama osalemist G7 ja G20 foorumitel, et edendada naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava, naiste mõjuvõimu suurendamist ja soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas tööturul. EL ja teised liikmed teevad G20 raames aktiivselt tööd Brisbane’i eesmärgi (mille G20 võttis vastu 2014. aastal) saavutamiseks, mille kohaselt tuleb meeste ja naiste tööjõus osalemise määra erinevust vähendada 2025. aastaks 25 % võrra.

OECD puhul jääb Euroopa Komisjon aktiivseks liikmeks arenguabi komitee soolise võrdõiguslikkuse võrgustikus 36 , mille eesmärk on parandada poliitikat ja tavasid, et tugevdada soolist võrdõiguslikkust arenguprogrammides ning kaitsta tütarlaste ja naiste õigusi, toetades sellega kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmist.

3.Soolise võrdõiguslikkuse suunas: keskendumine peamistele teemavaldkondadele

Kolmanda tegevuskava eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, seades eesmärke ja võttes meetmeid kuues peamises poliitikavaldkonnas. Selles tuginetakse varasematele kavadele ja käsitletakse uusi väljakutseid ja võimalusi, tagades samas sise- ja välispoliitika sidususe. Iga tegevusvaldkonna konkreetsed eesmärgid ja näitajad on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Objectives and indicators to frame the implementation of GAP III“.

3.1.Kaitse igasuguse soolise vägivalla eest

Sooline vägivald, mis põhineb kahjustavatel sotsiaalsetel normidel ja stereotüüpidel eri kultuurides ja ühiskonnaklassides, mõjutab kõiki kogukondi ning sellel on väga tõsised tagajärjed ohvritele, nende perekondadele, ühiskonnale ja majandusele . COVID-19 pandeemia on põhjustanud suurt kahju ning paljudes maailma piirkondades on oluliselt suurenenud naiste tapmine ja sooline vägivald, sealhulgas koduvägivald. 40 .

Humanitaarkriisid, konfliktid, katastroofid ja pandeemiad suurendavad seksuaalse ja soolise vägivalla ohtu, mida tuleb algusest peale ennetada ja käsitleda. Ohvrikesksed lähenemisviisid, milles võetakse arvesse läbipõimunud diskrimineerimist, on endiselt olulised.

ELi humanitaarabi hõlmab kaitse- ja terviseprogrammi osana meetmeid seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks 44 .

3.2.Seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamine

Seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on naiste ja tütarlaste enesemääramisõiguse seisukohast üliolulised. EL on võtnud kohustuse edendada, kaitsta ja järgida kõiki inimõigusi ning rakendada täies ulatuses ja mõjusalt Pekingi tegevusprogrammi ning elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi, samuti nende läbivaatamise konverentside tulemusi ning pöörab selles valdkonnas endiselt tähelepanu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele.

Igaühel on õigus teha vabalt ja vastutustundlikult otsuseid oma seksuaalsust ning seksuaal- ja reproduktiivtervist mõjutavates küsimustes ilma diskrimineerimise, sundimise ja vägivallata, samuti õigus elada tervislikult ning osaleda majanduslikus, ühiskondlikus ja poliitilises elus. Vaja on kvaliteetset, taskukohast ja põhjalikku seksuaal- ja reproduktiivtervist käsitlevat teavet, haridust (sealhulgas põhjalikku seksuaalharidust) ja tervishoiuteenuseid 46 .

Kahjustavad soonormid ja stereotüübid takistavad juurdepääsu pereplaneerimisele nii õiguslike takistuste, kogukonna surve, ahistamise kui ka väärkohtlemise tõttu. Vastuseis soolisele võrdõiguslikkusele ohustab aga raskelt saavutatud edu ja kehtivaid õigusakte.

3.3.Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste tugevdamine ning tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamine

Kõigil naistel ja meestel peaksid olema võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööhõivele, inimväärne töö ja võrdne tasu sama töö eest, et nad saaksid olla majanduslikult sõltumatud. Peale selle peaksid naised ja mehed võrdselt jagama hoolduskohustust ning neil peaks olema juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele, avalikele teenustele, finants- ja ärivõimalustele.

Lisaks tuleks tütarlastele ja naistele nii maa- kui ka linnapiirkondades tagada tingimused, mis soodustavad juurdepääsu turvalisele, taskukohasele ja kättesaadavale ühistranspordile ja muudele liikuvusvõimalustele.

Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on oluline vahend vaesuse vähendamiseks ning kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks tegevuskava 2030 kohaselt 49 .

Majandusliku mõjuvõimu suurendamine

Edusammud, mida on tehtud ülemaailmse soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tööjõus osalemise määras, on peatunud 50 . Palga- ja sissetulekuerinevused 51 seavad naised veelgi ebasoodsamasse olukorda 52 . Omandiõigust, pangakrediidi kättesaadavust, pärandiõigusi ja isiku tuvastamist käsitlevad eeskirjad ja tavad on sageli naiste suhtes diskrimineerivad ning piiravad nende juurdepääsu ressurssidele ja rahastamisele 53 . Selles kontekstis on oluline toetada ka ELi saabunud sisserändajatest naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist. ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava hõlmab meetmeid naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks.

COVID-19 pandeemia tagajärjed mõjutavad naisi, kuna nad on ebaproportsionaalselt esindatud kriisist negatiivselt mõjutatud sektorites, ebakindlas ja mitteametlikus tööhõives 54 ning samuti hoolduse valdkonnas (näiteks haridus-, sotsiaaltöö-, tervishoiu- ja muudes sektorites ning ka koduabilistena) 55 . Lisaks on neil üha suurem koormus seoses tasustamata hooldustööga 56 . Seepärast on vaja kiiresti vastu võtta mittediskrimineerivad ja kaasavad sotsiaalkaitsekavad, suurendada ametlikku tööhõivet, laiendada töötajate õigusi mitteametlikele ja ebakindlatele töötajatele ning pöörata erilist tähelepanu hooldustöötajate töötingimuste ja töötasu parandamisele. 

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduses

Kogu maailmas on tehtud suuri edusamme soolise võrdõiguslikkuse tagamisel alg- ja keskhariduses, kuid see ei ole siiski kaotanud soolisi erinevusi hariduse ja koolituse valdkonnas 59 .

Tütarlaste juurdepääsu haridusele piirab asjaolu, et nende seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamisel ei ole saavutatud edu, õpikeskkond ei ole turvaline ning puuduvad sobivad sanitaarruumid 60 . ÜRO 2016. aasta hinnang näitas, et 246 miljonit last kogu maailmas kogeb kooliga seotud soolist vägivalda ning eriti kannatavad selle all ebasoodsas olukorras olevad tütarlapsed ja lapsed 61 . Varased, laste ja sundabielud ning varajane rasedus mõjutavad tütarlaste keskhariduse omandamise määra (36,9 % madalam kui poistel), ohustades seega nende teenimisvõimalusi ja otsustusõigust 62 . Iga täiendav aasta algkoolis suurendab tütarlaste tulevast palka 10–20 % võrra 63 . Kooliskäimise võimaluse puudumine suurendab veelgi lõhet puuetega tütarlaste jaoks. Soolised stereotüübid piiravad tütarlaste püüdlusi loodus- ja inseneriteaduste valdkonnas ning takistavad poistel töötada hooldussektoris. Lisaks takistavad need naistel tõusta juhtivatele ametikohtadele muu hulgas ka hariduses, kuigi enamik õpetajaid on naised.

Kriisiolukordades, nagu ka ülemaailmse COVID-19 pandeemia puhul, on koolide sulgemine suurendanud lapstööjõu kasutamise, koduvägivalla, seksuaalse ärakasutamise, varajase raseduse ning varajaste, laste ja sundabielude ohtu 64 . Tütarlapsed saavad vähem kaugõpet, kuna neil on poistega võrreldes vähem võimalusi kasutada internetti (ülemaailmselt 17 % vähem) ja mobiiltelefonitehnoloogiat (26 % vähem) 65 . Pooled keskkoolis käivad pagulastest tütarlapsed ei naase pärast COVID-19 pandeemiat kooli 66 .

Humanitaarkriisi olukorras suurenes hädaolukordades hariduse andmiseks ette nähtud ELi eelarve märkimisväärselt (1 %st 2015. aastal 10 %ni 2019. aastal). Rohkem kui 450 miljoni euro suurusest toetusest saavad kasu enam kui 8,5 miljonit tütarlast ja poissi maailma 59 riigis. EL näitab siin eeskuju ning võitleb hariduse eest rahu ja kaitse nimel 67 .

Pelgalt soolist tasakaalu näitavatest numbritest edasi liikumine eeldab muutust ning keskenduda tuleb sellele, kuidas haridussüsteem saaks soolist võrdõiguslikkust edendada.

Tervishoiuteenuste üldise kättesaadavuse edendamine

Riiklike tervishoiusüsteemide rahastamine on ebapiisav ning see mõjutab tugevalt tütarlastele ja naistele osutatavaid teenuseid 68 .

COVID-19 kriis on veelgi kahjustanud olulisi tervishoiuteenuseid ning ohutute ravimite ja vaktsiinide kättesaadavust, mistõttu on suurenenud emade surmade ja ettekavatsemata raseduste arv 69 . Eesliinitöötajate ja hooldajatena puutuvad naised pandeemia kontekstis sageli kokku suurema terviseriskiga. Tervishoiusüsteemide vahendite ümbersuunamine COVID-19 pandeemia tõrjumiseks on rängalt mõjutanud HIV ravi- ja ennetusteenuseid ning suurendanud HIViga nakatunud inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist, mõjutades eelkõige naisi 70 . 

Puudega naised ja tütarlapsed on varasemast suuremas ohus, kuna puudub teave ennetuse ja abi kohta ning neil on tõsiseid takistusi juurdepääsul tervishoiu- või põhilistele vee-, sanitaar- ja hügieeniteenustele. Üldise tervisekindlustuse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste kestlik rahastamine on olulisem kui kunagi varem.

3.4.Võrdse osalemise ja juhtimise edendamine

Naised ja tütarlapsed peaksid osalema võrdselt nii avalikus kui ka erasfääris, et saavutada toimiv demokraatia ja majandus ning tagada kõigile inimõigused. Sellest oleks kasu ühiskonnale tervikuna, alates demokraatlike institutsioonide suuremast usaldusväärsusest kuni riigipoolse vägivalla vähenemiseni 71 .

Siiski on naised endiselt alaesindatud hääletajatena, juhtivatel ametikohtadel ja valitavates ametites, samuti ametlike rahuläbirääkijate ja vahendajatena. Muutused on aeglased kõigi tasandite valitavatel ametikohtadel ja otsuseid tegevates organites 72 . Kuigi umbes 39 % riikidest on kehtestanud naiste esindatuse kvoodid parlamendis või erakondades, takistavad nende rakendamist soolised stereotüübid, erakondade struktuur ja poliitilise rahastamise puudumine.

Kui kodanikuühiskonna tegutsemisruum kitseneb, puutuvad avalikus elus osalevad naised, sealhulgas poliitikud, ajakirjanikud ja aktivistid sageli kokku soolise vägivallaga, näiteks internetivägivalla eri vormide ja isegi tapmisega. Naiste vastu suunatud poliitiliselt motiveeritud rünnakud on suurenenud peaaegu kõigis piirkondades ja neid oli eriti palju 2019. aastal. 2016. aasta uuringust 39 riigi naispoliitikute kohta selgus, et 82 % oli kogenud psühholoogilist vägivalda ning 44 % oli saanud vägivaldseid ähvardusi 73 . 

Samal ajal on noortest naistest ja tütarlastest moodustunud uus häälekas aktivistide põlvkond, kes tegeleb paljude küsimuste, kaasa arvatud tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamisega. Neile tuleks anda võimalus rääkida ja osaleda.

3.5.Naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava integreerimine

21. sajandil on katastroofid ja inimtegevusest tingitud kriisid, sealhulgas konfliktid muutunud keerukamaks ja pikaajalisemaks ning on üha rohkem seotud ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine, ümberasustamine ja viimasel ajal ka pandeemiad. COVID-19 pandeemia mõju on näidanud, et naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskaval on selle julgeoleku ja soolise võrdõiguslikkuse seose tõttu oluline tähtsus suurenenud vägivallaohtude kõrvaldamisel ja naiste kaasamisel.

Konfliktid, kriisid ja ebakindlus takistavad püsiva rahu ja julgeoleku saavutamist ning kestliku arengu eesmärkideni jõudmist. Naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava keskendub soolise ebavõrdsuse ja konfliktide seostele ning sellele, kuidas need üksteist tugevdavad. Selles rõhutatakse vajadust mõista soolist ebavõrdsust kui konfliktide ja ebakindluse algpõhjust ja tõukejõudu. Ebavõrdsus koos naiste tõrjumisega võimu, võimaluste, teenuste ja julgeoleku juurest loob viljaka pinnase konfliktidele ja soolisele vägivallale, eriti kui sellega kaasneb riigi nõrk kohalolu või legitiimsus. Ennetusmeetmed peaksid põhinema riski-, vajaduste- ja õigustepõhisel lähenemisviisil.

Naised on konfliktiolukorras sageli, kuid mitte alati ohvrid. Neil on palju eri rolle võitlejate, rahuloojate, vahendajate, poliitikute, ärinaiste ja aktivistidena. Rahuprotsessides osaleb jätkuvalt vähe naisi, kuigi ülemaailmsel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil on võetud sellesisulisi kohustusi, 76 ning paljud rahulepingud ei sisalda isegi soolise võrdõiguslikkuse sätteid, mis vastaksid piisavalt naiste vajadustele. Naiste osaluse suurendamine kõigis rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes on ELi prioriteet. 

Naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevale ELi strateegilisele lähenemisviisile tuginedes rakendab EL oma naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava, 77 milles määratakse kindlaks selged eesmärgid ja täitmise kriteeriumid järgmistes prioriteetsetes valdkondades: i) ennetamine, ii) kaitse, iii) abi andmine ja taastumine, ning kolm üldist ja valdkonnaülest põhimõtet, milleks on iv) osalemine, v) soolise aspekti arvessevõtmine ja vi) eeskuju näitamine.

ELi naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevad eesmärgid tuleks saavutada muu hulgas ELi juhtide poliitilise ja diplomaatilise kaasamise ja soolise aspekti integreerimise kaudu ning tagades naiste osalemise ja juhtimise kõigis rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes. Lisaks on vaja võtta erimeetmeid, nagu sõjaväe- ja julgeolekujõudude ning õigusvaldkonna töötajate sihipärane koolitamine.

Naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava ning muude temaatiliste prioriteetide vahelist sünergiat tuleks ära kasutada. Tegevuskava järelevalve ja aruandlus viiakse kooskõlla GAP IIIga, et integreerida naisi, rahu ja julgeolekut käsitlev ELi poliitikaraamistik täielikult ELi üldisesse soolise võrdõiguslikkuse poliitikaraamistikku.

3.6.Rohe- ja digipöördega kaasnevate probleemide lahendamine ja avanevate võimaluste ärakasutamine

Õiglase ja kaasava rohepöörde edendamine 

Arenguriikide naisi ja tütarlapsi mõjutab eriti rängalt kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega seotu, nagu ökosüsteemi hävimine, peamiste loodusvarade kättesaamatuks muutumine, alatoitumus ning hingamisteede, veega seotud ja vektorite põhjustatud haigused 79 . 

Loodusvarade põhikasutajate ja -haldajatena on naistel oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning keskkonnakaitses. Samal ajal takistab nende võrdset osalemist seotud haldusprotsessides mitu põhjust, muu hulgas kahjustavad soonormid, ebapiisavad õigusraamistikud ning vähene juurdepääs haridusele ja maaomandile. Siiski võitlevad naisaktivistid kogu maailmas keskkonnaõiguste eest ning noored naised on muutuste eestvedajad.

EL on otsustanud juhtida tähelepanu keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste soolisele mõõtmele ka ebakindlates olukordades, võttes arvesse loodusvaradest otseselt sõltuvate põliselanikest naiste erivajadusi ja rolli.

Digivõimaluste kasutamine naiste mõjuvõimu suurendamiseks

ELi digitaalstrateegias 80 ja kestlikus majanduskasvus 81 on kesksel kohal naiste võrdse juurdepääsu edendamine digitehnoloogia kasutamata potentsiaalile.

Digitehnoloogia ja -lahendused võivad kiirendada soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamist sellistes valdkondades nagu haridus, tööhõive ja ettevõtlus ning soolise vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine. Nagu COVID-19 pandeemia on näidanud, võivad need aidata naistel hädaolukordadega toime tulla, leevendades sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning suurendades vastupanuvõimet. Sellised e-teenused nagu digirahandus võivad luua võimalusi naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks, parandades finantsteenuste kättesaadavust ja kasutamist.

Digilõhe ehk lõhe nende vahel, kellel on juurdepääs digitehnoloogiale ja ühenduvusele ja nende vahel, kellel see puudub, mõjutab inimeste osalemisvõimet ja digiajastu võimaluste kasutamist. See lõhe on piirkonniti ning naiste ja meeste lõikes väga erinev 82 .

Maapiirkondades või ääremaadel elavad naised kogevad kolmekordset (digitaalset, soolist ja maapiirkondadega seotud) diskrimineerimist ning neil on tõsiseid raskusi digitehnoloogia kättesaadavuse ja kasutamisega. Selle põhjuseks on tehnoloogia kõrge hind, vähene digikirjaoskus ja sotsiaalsed normid. Lisaks toob digiteerimine kaasa ka uusi ohte ja väljakutseid, mis on seotud näiteks võimalike sooliste eelarvamustega tehisintellekti suhtes või soolise vägivalla suurenemisega.

EL peaks jätkuvalt tegelema soolist digilõhet põhjustavate struktuursete tõketega ning toetama kaasavat ja õiglast digiüleminekut. Muu hulgas tuleks edendada sooteadlikku kaasavat lähenemisviisi arengupoliitikas, -projektides ja -programmides, millega toetatakse partnerriikide üleminekut digitehnoloogiale.

4.EL näitab eeskuju

GAP II algatatud institutsioonilise kultuuri muutmisel on tehtud märkimisväärseid, kuid ebaühtlasi edusamme. GAP III tegevuskavaga on EL otsustanud teha sammu edasi ning tugevdada oma suutlikkust soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ja naiste mõjuvõimu suurendamisel, võttes kogu töötajaskonnaga kollektiivse vastutuse. Selline muutus eeldab sooteadlikku juhtimist 83 ja piisavat institutsioonilist suutlikkust.

ELi liidrid ja delegatsioonide juhid peavad edendama soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist lahutamatu osana oma tööst ja tulemushindamisest, jätkates institutsioonilise soolise võrdõiguslikkuse kultuuri tugevdamist.

Institutsioonilist suutlikkust ja vastutust tuleb parandada kõigis komisjoni välissuhetega tegelevates peadirektoraatides, Euroopa välisteenistuses, ELi delegatsioonides ning ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel. Soolise võrdõiguslikkuse alased teadmised peavad olema kättesaadavad ja eksperdid peavad olema valmis kõrgeimaile otsustusorganitele aru andma. GAP II raames on soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikutel ja -punktidel 84 olnud keskne roll institutsioonilise kultuuri muutmisel ning see on toonud kaasa tõelised edusammud. Nende suutlikkust ja rolli tugevdatakse muu hulgas õppimisvõimaluste ja -vahendite pakkumisega, ning nende võrgustikku laiendatakse. See on andnud julgust määrata ametisse soolise võrdõiguslikkuse nõunikud, kes toetavad juhte ja töötajaid, tagades soolise võrdõiguslikkuse prioriteetsuse ning edendades olulisi algatusi 85 . 

Kõik asjaomased talitused annavad oma võrdõiguslikkuse töökava osana iga-aastases tegevusaruandes aru soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisest.

EL on kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga otsustanud teha märkimisväärseid edusamme soolise tasakaalu saavutamiseks juhtivatel ametikohtadel. Nagu president von der Leyen poliitilistes suunistes välja kuulutas, tuleb komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõpuks saavutada juhtivtöötajate hulgas sooline tasakaal (50/50). 

Euroopa välisteenistus teeb samuti aktiivselt jõupingutusi soolise tasakaalu parandamiseks juhtkonna tasandil. Prioriteediks on olnud julgustada liikmesriike nimetama naiskandidaate kõikidele Euroopa välisteenistuse ametikohtadele ning ÜJKP missioonide ja operatsioonide juhtideks. Lisaks on komisjoni sees rakendatud mitmeid meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks kõigil tasanditel.

Juhtkonnale korraldatakse kohustuslik koolitus soolise võrdõiguslikkuse ja GAP III rakendamise kohta. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine tuleks lisada kõigi juhtivate ametikohtade põhipädevuste ja -kohustuste loetellu.

Oluline on parandada soolise võrdõiguslikkuse alaseid teadmisi kõigis sektorites ja kõigil tasanditel, eelkõige ELi delegatsioonide ja liikmesriikide välissaatkondade töös. See hõlmab järgmist:

(a)terviklik koolitusprogramm, mis põhineb koolitusvajaduste analüüsil ja muudel suutlikkuse suurendamise meetmetel;

(b)uurimis-, analüüsi- ja ekspertiisivahendid, sealhulgas tehniline abi soolõime programmides ja GAP III rakendamisel;

(c)ressursside koondamine ja teadmiste jagamine ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

5.Aruandlus tulemuste kohta ja neist teavitamine

Komisjoni talitused jälgivad koostöös Euroopa välisteenistusega igal aastal GAP III rakendamisel tehtud edusamme, võttes aluseks talituste töödokumendi „Objectives and Indicators to frame the implementation of GAP III“ 1. osas esitatud ELi institutsioonilised ja strateegilised eesmärgid ja näitajad.

Lisaks esitatakse Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamist käsitlevas aastaaruandes põhjalik ülevaade soolise võrdõiguslikkuse meetmetest ja nende tulemustest.

GAP III rakendamise vahe- ja lõppetapis esitatakse aruanne, milles vaadeldakse ELi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tulemusi, sealhulgas naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava tulemusi. Selles hinnatakse ELi meetmete mõju kooskõlas ELi tulemuste raamistikuga, valitud kestliku arengu eesmärkide ja muude näitajatega ning muude aruandluskohustustega. Aruanne hõlmab häid tavasid, ülevaadet muutustest ja erakorraliste hindamiste tulemusi. Edusamme käsitletakse teemavaldkondade kaupa riigi, piirkonna ja rahvusvahelisel tasandil.

Selleks on komisjoni talituste töödokumendi „Objectives and indicators to frame the implementation of GAP III“ 2. osas esitatud loetelu peamistest temaatilistest tulemusnäitajatest, mis tuleb integreerida iga riigi tasandi rakenduskava ja uute meetmete kavandamisse. Temaatilised näitajad integreeritakse sisemisse järelevalvesüsteemi, mis sisaldab ka abistavaid juhiseid. Liikmesriike julgustatakse kasutama neid näitajaid koondaruannete koostamiseks tulemuste kohta. ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava näitajad sisalduvad talituste töödokumendi 1. ja 2. osas.

Uuendatud strateegilise kommunikatsiooni meetmed toetavad asjatundlikku dialoogi sidusrühmadega. ELi delegatsioone julgustatakse koostöös liikmesriikide ning ÜJKP missioonide ja operatsioonidega korraldama riikides mõttevahetusi soolise võrdõiguslikkuse ja GAP III rakendamise teemal, et arutada edusammude üle ja võimendada kodanikuühiskonna riigi tasandi sidusrühmade toetust. Brüsselis arutavad komisjon ja kõrge esindaja lisaks institutsioonidevahelistele aruteludele Euroopa Parlamendi ja nõukoguga igal aastal edusamme ka kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Komisjon algatab hiljemalt 2024. aastal GAP III lõpphindamise.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles GAP III kinnitama ning tegema komisjoni ja kõrge esindajaga koostööd käesoleva ühisteatise rakendamiseks.

(1)

„Soo“ all mõistetakse sotsiaalselt konstrueeritud rolle, käitumist, tegevust ja omadusi, mida konkreetne ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab.

(2)

Euroopa Liidu lepingu artikkel 2, artikli 3 lõige 3 ja artikkel 21, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 23.

(3)

https://www.un.org/en/events/pastevents/pdfs/Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

(4)

https://www.unwomen.org/en/docs/2000/10/un-security-council-resolution-1325

(5)

  https://sdgs.un.org/goals/goal5  

(6)

 Soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele suunatud ELi toetuse hindamine (2010–2018), https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/tenders/monitoring-and-evaluation_en  

(7)

 https://ec.europa.eu/international-partnerships/topics/empowering-women-and-girls_en

(8)

 Eesmärgid viiakse kooskõlla määrusega, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (NDICI), kui see on vastu võetud.

(9)

Ümberkujundava sootundliku lähenemisviisi eesmärk on muuta soo ja võimu suhteid ja seeläbi paradigmasid, mis põhjustavad diskrimineerimist ja ebavõrdsust. 

(10)

Valdkondadevaheline lähenemisviis arvestab üksikisiku eri omaduste ja identiteediga, et analüüsida seda, kuidas sugu on põimunud teiste isikuomadustega, ja reageerida sellele.

(11)

Sooteadlik: eesmärk on suurendada vastutust ja kiirendada soolise võrdõiguslikkusega seotud kohustuste täitmist, kasutades õigustel põhinevat lähenemisviisi rahvusvahelisel, riiklikul ja kogukonna tasandil.

(12)

 ELi toimimise lepingu artikli 10 kohaselt püüab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(13)

Vt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille on praeguseks ratifitseerinud 182 riiki https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/CRPD/Pages/ConventionRightsPersonsWithDisabilities.aspx ; Artikkel 6 Puuetega naised.

(14)

COM(2020) 698 final.

(15)

  https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discrimination/racism-and-xenophobia/eu-anti-racism-action-plan-2020-2025_en

(16)

  https://www.ohchr.org/EN/Issues/FreedomReligion/Pages/FaithForRights.aspx  

(17)

  http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=EN&f=ST%209489%202014%20INIT  

(18)

„Soolõime eesmärk on jaotada võimu, mõju ja ressursse ümber õiglaselt ja lähtudes soolisest võrdsusest, et võidelda ebavõrdsusega, edendada õiglust ja luua võimalusi.“ Soolise võrdõiguslikkuse strateegia, lk 15.

(19)

„Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020 (Joint SWD(2015)182 final); nõukogu järeldused 13201/15, 26.10.2015.

(20)

Kolmandas tegevuskavas kohaldatakse arenguabi komitee soolise võrdõiguslikkuse hindamissüsteemi. Oluline (tähistatud numbriga 1) tähendab, et sooline võrdõiguslikkus on oluline eesmärk, kuid mitte meetme võtmise peamine põhjus, samas kui peamine (tähistatud numbriga 2) tähendab, et sooline võrdõiguslikkus on peamine eesmärk. Humanitaarabi puhul kohaldab komisjon oma spetsiaalset humanitaarabi soo-vanuse näitajat. https://ec.europa.eu/echo/files/policies/sectoral/gender_age_marker_toolkit.pdf

(21)

Soolise võrdõiguslikkuse analüüs peaks pakkuma inspiratsiooni riigi rakenduskava väljatöötamiseks, vt punkt 2.

(22)

Vt Joint SWD (2020)284, mis on lisatud kolmandale tegevuskavale.

(23)

Vastab OECD soolise võrdõiguslikkuse poliitika näitajale G2. Vt joonealune viide nr 21.

(24)

ILO konventsioon nr 100 võrdse tasustamise kohta; ILO konventsioon nr 111 töö- ja kutsealase diskrimineerimise kohta; ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

(25)

Maailmapanga andmetel töötab kalapüügi ja sellega seotud tegevusvaldkondades, nagu kala töötlemine ja müük, 120 miljonit inimest, kellest 47 % on naised. Vesiviljelussektoris on naiste osakaal 70 %.

(26)

  https://ec.europa.eu/echo/files/policies/sectoral/gender_age_marker_toolkit.pdf

(27)

 Programmitöö käigus töötatakse välja ajakohastatud riigi- ja sektoripõhine sooanalüüs, et integreerida sooline perspektiiv üldisesse programmitöösse ja igasse prioriteetsesse valdkonda. Võimaluse korral tuleks seda teha koos ELi liikmesriikidega. Ebakindlates ja konfliktiolukordades peaks see alati olema riski-, haavatavus- ja konfliktianalüüsi lahutamatu osa.

(28)

Kava põhineb komisjoni talituste töödokumendil „Objectives and indicators to frame the Implementation of GAP III“, SWD(2020) 284.

(29)

https://au.int/sites/default/files/documents/36195-doc-au_strategy_for_gender_equality_womens_empowerment_2018-2028_report.pdf

(30)

  https://au.int/en/pressreleases/20200214/promising-projections-new-decade-african-womens-financial-and-economic

(31)

See hõlmab naiste suguelundite moonutamise ning alla 18-aastaste tütarlaste sundabielude ja abielude keelustamist, naiste vastu suunatud soolise vägivalla kõigi vormide kaotamist nii avalikus kui ka eraelus ning teismeliste tütarlaste õiguskaitset väärkohtlemise ja seksuaalse ahistamise eest.

(32)

  https://www.intelligentcitieschallenge.eu/

(33)

Komisjoni rakendusotsus, Brüssel, 30.7.2020, C(2020) 5215 final.

(34)

https://forum.generationequality.org/

(35)

  https://www.calltoactiongbv.com ; Lisateave ELi üleilmse rolli kohta algatuses „Call to Action“ ajavahemikul 2017–2018: https://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/booklet_eu_leadership_c2a.pdf

(36)

 GenderNet  http://www.oecd.org/dac/gender-development/about-gendernet.htm  

(37)

Istanbuli konventsiooni artikli 3 punkt d.

(38)

Andmed: WHO, „Global and regional estimates of violence against women: prevalence and health effects of intimate partner violence and non-partner sexual violence“ 2013; UNICEF, „What is Female Genital Mutilation?“, 2019. Kättesaadav aadressil: https://www.unicef.org/stories/what-you-need-know-about-female-genital-mutilation ; UNFPA, „Child Marriage Overview“, kättesaadav aadressil: https://www.unfpa.org/child-marriage

(39)

Madala ja keskmise sissetulekuga riikides kogevad puuetega naised kaks kuni neli korda suurema tõenäosusega lähisuhtevägivalda. https://www.unwomen.org/en/what-we-do/ending-violence-against-women/facts-and-figures#notes.

(40)

  https://unstats.un.org/sdgs/report/2020/The-Sustainable-Development-Goals-Report-2020.pdf ; UNFPA Interim Technical Note, „Impact of the COVID-19 Pandemic on Family Planning and Ending Gender-based Violence, Female Genital Mutilation and Child Marriage“, 27.4.2020.

(41)

EL toetab Nadia Muradi loodud Sinjari fondi ja konfliktiga seonduva seksuaalvägivalla ohvrite globaalset fondi (Mukwege/Muradi fond).

(42)

https://spotlightinitiative.org/

(43)

Algatuse „Spotlight“ vahehindamise tulemused tehakse kättesaadavaks 2021. aasta alguses.

(44)

2018. ja 2019. aastal eraldas EL üle 62 miljoni euro.

(45)

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon – Istanbuli konventsioon – on selle valdkonna rahvusvaheliste standardite võrdlusalus. Kõik ELi liikmesriigid on konventsioonile alla kirjutanud ja 21 liikmesriiki on selle juba ratifitseerinud. EL kirjutas konventsioonile alla 2017. aastal ja üks komisjoni prioriteete on, et EL sellega lõplikult ühineks.

(46)

Vt Euroopa arengukonsensus: https://ec.europa.eu/international-partnerships/system/files/european-consensus-on-development-final-20170626_en.pdf

(47)

See hõlmab ÜRO Rahvastikufondi ülemaailmset programmi, milles käsitletakse poegade sünni eelistamist, ÜRO Rahvastikufondi ja UNICEFi ülemaailmset programmi naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks, ÜRO Rahvastikufondi ja UNICEFi ülemaailmset programmi lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamiseks ning ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“.

(48)

https://www.unfpa.org/resources/what-minimum-initial-service-package

(49)

McKinsey Global Institute „The Power of Parity: How Advancing Women’s Equality can add $12 Trillion to Global Growth“, 2015.

(50)

Maailma Majandusfoorum „Global Gender Report 2020“ ning ÜRO majandus- ja sotsiaalstatistika osakond „World’s Women 2020“.

(51)

 Ibidem. Bonnet, Florence, Joann Vanek and Martha Chen. 2019. Women and Men in the Informal Economy – A Statistical Brief. Manchester, Ühendkuningriik: WIEGO.    

(52)

Bonnet, Florence, Joann Vanek and Martha Chen. 2019. Women and Men in the Informal Economy – A Statistical Brief. Manchester, Ühendkuningriik: WIEGO.    

(53)

 Maailmapank „Women, Business and the Law 2020“.

(54)

  https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/@dgreports/@dcomm/documents/briefingnote/wcms_755910.pdf

(55)

 Care work and care jobs for the future of decent work, Rahvusvaheline Tööbüroo, Genf, ILO 2018.

(56)

https://ec.europa.eu/info/news/impact-sex-and-gender-current-covid-19-pandemic-2020-may-28_en ; https://www.mckinsey.com/featured-insights/future-of-work/covid-19-and-gender-equality-countering-the-regressive-effects

(57)

Edendades naiste juurdepääsu maakasutusele, on võimalik ühendada erasektori rahalised vahendid kestlike, naiste juhitavate väärtusahelatega, mis on seotud säästva põllu- ja maamajandusega.

(58)

Näiteks FMO NASIRA tagatis ning ühenduse „Womenʼs World Banking“ naiste finantsalase kaasamise rahastu segarahastamisvahend.

(59)

Education for All Global Monitoring Report (juuni 2015), Policy Paper 21: Humanitarian Aid For Education: Why It Matters and Why More Is Needed, lk 3 http://unesdoc.unesco.org/images/0023/002335/233557E.pdf ; UNICEF (2017) Education Uprooted: For every migrant, refugee and displaced child, education

(60)

UNESCO, #HerEducationOurFuture: The latest facts on gender equality in education, 2020 (1/3, ¼, ½)

UNICEF, Guidance on Menstrual Health and Hygiene, 2019, muu teave:

ÜRO, The World's Women 2015: Trends and Statistics. New York: ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna statistikaüksus (2015).

(61)

https://en.unesco.org/news/gender-based-violence-schools-significant-barrier-right-education

(62)

„The cost of gender inequality notes series. How large is the gender dividend? Measuring impacts and costs for gender inequality“, Maailmapank, veebruar 2020, lk 5, 26–27, 46.

(63)

UNESCO, #HerEducationOurFuture: The latest facts on gender equality in education, 2020.

(64)

UNFPA Interim Technical Note, „Impact of the COVID-19 Pandemic on Family Planning and Ending Gender-based Violence, Female Genital Mutilation and Child Marriage“, 27.4.2020.

(65)

  https://itu.foleon.com/itu/measuring-digital-development/gender-gap/  

OECD (2018), Bridging the Digital Gender Divide, lk 13. http://www.oecd.org/internet/bridging-the-digital-gender-divide.pdf

(66)

UNHCR (2020), Coming Together for Refugee Education, lk 5.

(67)

  https://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/eie_mapping_report.pdf

(68)

  https://www.unwomen.org/en/digital-library/progress-of-the-worlds-women

(69)

  https://www.unwomen.org/en/news/in-focus/in-focus-gender-equality-in-covid-19-response  

(70)

  https://www.theglobalfund.org/media/9819/covid19_mitigatingimpact_report_en.pdf ; UNAIDS, Start Free Stay Free AIDS 2019 Report.

(71)

Foreign Affairs, köide 99, nr 1 „Women under Attack. The backlash against female politicians“.

(72)

Andmed: Parlamentidevaheline Liit, „Women in national parliaments“, seisuga 1. veebruar 2019.

Välissuhete nõukogu, „Women’s Participation in Peace Processes“, 2019.

(73)

  https://www.ipu.org/resources/publications/issue-briefs/2016-10/sexism-harassment-and-violence-against-women-parliamentarians  

(74)

Vt vastastikune projekt „INTER PARES | Parliaments in Partnership“ ja platvorm „iKNOW Politics“. https://www.iknowpolitics.org/en  

(75)

Vt näiteks algatus „Media4Democracy“ ja ELi toetatud soorolle käsitlev teleprogramm „One Woman Show“ Burkina Fasos, Keenias ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas.

(76)

On olemas mõned head näited, millele saab tugineda. Näiteks naiste osalemine rahu kindlustamisel Süüria konfliktis nii kodanikuühiskonna kui ka ÜRO juhitud poliitilise protsessi kaudu. ÜRO loodud Süüria-sisese põhiseaduskomisjoni liikmetest on 30 % naised, mis on suuresti ELi surve tulemus.

(77)

Naisi, rahu ja julgeolekut käsitlev ELi strateegiline lähenemisviis on lisatud välisasjade nõukogu järeldustele naiste, rahu ja julgeoleku kohta, mis võeti vastu 10. detsembril 2018, (nõukogu dokument 15086/18), ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava (EEAS 2019/747- nõukogu dokument 11031/19). Naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava käsitleva ELi poliitikaraamistiku rakendamise eest vastutavad ELi liikmesriigid ja kõik asjaomased komisjoni talitused. ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava on lisatud komisjoni talituste töödokumendile GAP III. Selle aruandlus järgib GAP III aruandlust ning järelevalvet teeb naisi, rahu ja julgeolekut käsitlev ELi töörühm.

(78)

Nagu on juba kokku lepitud naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevas ELi tegevuskavas.

(79)

Andmed: UNDP, Gender and Climate Change, 2016; UNDP, Gender, climate change adaptation and disaster risk reduction, 2016; The State of Food and Agriculture: Women in Agriculture. FAO, 2011;

FAO, The Gender Gap in Land Rights, 2018.

(80)

  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping-europes-digital-future-feb2020_en_4.pdf  

(81)

Intel, Dalberg Global Development Advisors, GlobeScan „Women and the Web“, 2015.

(82)

Andmed: GSMA, Connected Women The Mobile Gender Gap Report 2019; OECD, Bridging The Digital Gender Divide, 2018. GSMA, The Mobile Gender Gap Report 2019.

(83)

Sooteadlikkuse eesmärk on suurendada vastutust ja kiirendada soolise võrdõiguslikkusega seotud kohustuste täitmist, kasutades õigustel põhinevat lähenemisviisi rahvusvahelisel, riiklikul ja kogukonna tasandil. Sooteadlik juht: i) näitab eeskuju nii töökohal kui ka volituste rakendamisel, ii) tegeleb soolõimega, iii) motiveerib töötajaid ja võimaldab neil saavutada soolise võrdõiguslikkuse eesmärke, iv) konsulteerib soolise võrdõiguslikkuse nõustajate, kontaktisikute ja muude ekspertidega ja kaasab neid strateegiliselt ning v) hoolitseb selle eest, et töötajad võtavad vastutuse soolise võrdõiguslikkusega seotud kohustuste täitmise eest.

(84)

 Soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikul peaks olema tehniline suutlikkus ja põhjalikud teadmised soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, ta nõustab ja koordineerib ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamist ELi delegatsiooni/üksuse/direktoraadi tegevuses ning toetab soolõime protsessi, mille eest vastutatakse ühiselt.

(85)

 Seda ülesannet saab igas välissuhetega tegelevas peadirektoraadis täita võrdõiguslikkuse koordinaator või ELi delegatsioonide ja ÜVJP missioonide puhul selleks määratud kõrgema astme juht.