Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa digituleviku strateegia ja andmestrateegia“

(2020/C 440/13)

Raportöör: Mark WEINMEISTER (DE/EPP), komitee liige, Hesseni liidumaa Euroopa asjade riigisekretär Viitedokumendid: Euroopa digituleviku kujundamine (COM(2020) 67 final) Euroopa andmestrateegia (COM(2020) 66 final) 5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine (COM(2020) 50 final)

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Kokkuvõte

1.

rõhutab, et digipööre peab inimestele tuntavat kasu ja käegakatsutavaid eeliseid tooma ja seetõttu tuleb digitehnoloogiate arendamise juures silmas pidada ka õiguslikke, ühiskonnapoliitilisi, sotsiaalseid, keskkonnapoliitilisi, kultuurilisi ja eriti eetilisi aspekte;

2.

juhib tähelepanu sellele, et digipööre on valdkondadeülene läbiv teema, mis on levinud kõigis majandus- ja eluvaldkondades ning mis muudab neid püsivalt. Seega avab ainult valdkondadeülene digiteerimine põhimõtteliselt uued võimalused murranguliste ärimudelite, uuenduslike digiteenuste ja -toodete jaoks ning selleks, et eelkõige idufirmad omaksid tähtsat rolli Euroopa digiinnovatsioonis;

3.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust ELi digitaalarengu tegevuskava praktilisse rakendamisse, eelkõige arukate linnade ja arukate piirkondade raames ning samal ajal tähtsat rolli, mida kohalik omavalitsus täidab andmetele juurdepääsu ja andmete kättesaadavuse jaoks;

4.

juhib erilist tähelepanu vajadusele toetada kodanike ja ettevõtete, eriti VKEde, ka avalike teenuste suutlikkuse suurendamist. On palju võimalusi kasutada töömaailma digiteerimist töökoormuse vähendamiseks ja hea töö edendamiseks, muutes samas majandus- ja sotsiaalsüsteemid vastupidavamaks;

5.

rõhutab, et digipöörde võimalused on eriti olulised ühiskondlike, kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel ning teatavates kriisiolukordades – nagu näitas praegune COVID-19 kriis – eelkõige hariduse, tööelu, majanduse ja toimiva halduse huvides;

6.

peab oluliseks, et Euroopa väärtused ja eetikareeglid ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid kehtivad ka digivaldkonnas ning et EL edendab neid Euroopa väärtusi ja eetikareegleid aktiivselt kogu maailmas;

7.

rõhutab individuaalse ja üleeuroopalise andmesuveräänsuse tähtsust; See on veelgi olulisem, arvestades Euroopa Liidu Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsust kohtuasjas C-311/18, millega tunnistati kehtetuks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel loodud andmekaitseraamistik Privacy Shield. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles selgitama võimalikult kiiresti selle kohtuotsuse mõjusid, arvestades, et ettevõtted vajavad õiguslikult tagatud andmevooge väljaspool Euroopa Liidu piire;

8.

peab digitaalset ühtekuuluvust ELi lepingus sätestatud traditsioonilise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse käsitluse oluliseks lisamõõtmeks;

Digipööre ja sellega seotud võimalused

9.

jagab komisjoni seisukohta, millel põhinevad kolm ELi digipaketti käsitlevat teatist, et digitehnoloogia muudab põhjalikult kodanike igapäevaelu, ning on arvamusel, et see mõjutab ühtemoodi nii liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kui ka ettevõtteid;

10.

näeb andmete kasvavat tähtsust ja sellest tulenevaid võimalusi, ning rõhutab vajadust kaitsta kodanikke ja ettevõtteid andmete jagamisest, töötlemisest ja salvestamisest tulenevate ohtude eest; jagab seisukohta, et puuduvad tehnilised vahendid ja standardid, mis muudaksid õiguste kasutamise privaatsuse kaitsmisel lihtsaks ja mitte liigselt koormavaks;

11.

kiidab heaks meetmed, mis aitavad Euroopal asuda juhtkohale hea tervisega planeedi suunas liikumisel ja teel digimaailma, soodustades selle käigus kestlikku majanduskasvu ja heaolu ning järgides samas Euroopa ühiseid väärtusi ja nendel põhinevat kindlat õigusraamistikku – pidades silmas andmekaitset, põhiõigusi, turvalisust ja küberturvalisust;

12.

rõhutab lisaks, et tehisintellektipõhistel teenustel, samuti muudel innovatiivsetel tehnoloogiatel andmetöötluses, digitaliseerimises ja protsesside automatiseerimises on küll tohutu potentsiaal tarbijatele ja teenuseosutajatele kasu tuua, kuid nad kätkevad endas ka väljakutseid seoses mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, algoritmide selgitatavuse, vastutuse ja privaatsuse kaitse vastutustundliku tagamisega, ja rõhutab seetõttu, et tehisintellekti ja teiste uute digitaaltehnoloogiate kasutamine peab olema struktureeritud vastutustundlikul viisil; märgib samuti, et suure turujõuga platvormide vastutuse välistamise erandite puhul tuleks hinnata vastavust Euroopa väärtustele, eriti nende platvormide puhul, mille äripoliitikat juhitakse ELi mittekuuluvatest riikidest. Põhiõigustundlikele algoritmilistele süsteemidele tuleks kohaldada ELi tegevuskoha põhimõtet;

13.

juhib koroonakriisiga seoses tähelepanu digiteerimise võimalustele, näiteks töötamine kodukontoris ja digiõpe ning rõhutab, et COVID-19 kriisi ja sellega seonduvate kontaktipiirangute kontekstis on digitaalsed rakendused ja taristud olnud väga olulised avaliku halduse toimimise säilitamisel ootamatutel kriisiaegadel;

14.

peab seda heaks lähtealuseks digitehnika kasutamisele eesmärgiga edendada rohelise kokkuleppe rakendamist;

15.

rõhutab, et prognooside kohaselt võivad digitaalsete rakenduste CO2-heitkogused 2025. aastaks juba ületada kogu maailma sõidukite heitkoguseid. Ainuüksi kommunikatsiooni- ja teabesektori arvele langeb hinnanguliselt 5-9 % elektritarbimisest ja üle 2 % ülemaailmsetest heitkogustest. Teisest küljest võivad digitaalsed lahendused rohepööret toetada. Keskkonnaandmed võimaldavad näiteks välja töötada lahendusi taastuvenergia arendamiseks, taasmetsastamiseks või jäätmetekke vältimiseks. Ringmajanduse puhul on mõeldav panna e-jaemüüjatele kohustus lisada oma otsingualgoritmidesse keskkonnakriteeriumid või luua nn digitaalne tootepass, mis võiks sisaldada teavet toote tarneahela materjali- ja kliimajalajälje kohta, et tarbijad saaksid teha kestlikke tarbimisvalikuid;

16.

rõhutab, et arvestades ka kriisi põhjustatud majanduslikke probleeme, ei tohi unarusse jätta digiülemineku edendamist ja sellega kaasnevaid investeeringuid; vastupidi, märkimisväärsed avalikud ja erainvesteeringud digiüleminekusse on kõige tõhusam viis majanduskasvu taastamiseks ELis;

Digiühiskonna visioon

17.

on mures selle pärast, et mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus on kärbitud vahendeid programmile „Digitaalne Euroopa“. Rahastuse vähendamine võib mõjutada programmi toimimist;

18.

kiidab heaks komisjoni püüdlused pakkuda digitehnikat kasutades kodanikele arengu, vabade ja turvaliste otsuste ning ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja luua ettevõtetele raamistik, mis võimaldab õiglastel tingimustel arendada uuendusi, konkurentsi ja koostööd;

19.

rõhutab kvantandmetöötluse potentsiaali ja juhib tähelepanu olemasolevatele Euroopa algatustele selles valdkonnas, nagu kvanttehnoloogia juhtalgatus. Lisaks soovib komitee jätkuvat toetust kvantuuringute projektidele ELis, et saavutada ülemaailmne juhtpositsioon kvanttehnoloogia potentsiaali realiseerimisel;

20.

märgib, et andmepõhine majandus täidab käimasoleva digiteerimise käigus üha suuremat majanduslikku rolli ja on seega tulevikus oluline väärtuse loomise vahend;

21.

toetab Euroopaandmepõhise majanduse sihipärast arendamist ja laiendamist ja tehnoloogilise sõltumatuse saavutamist, ka vastava pühendumise kaudu tööstuspoliitikale Euroopa liidrite toetamiseks;

22.

tõstab esile isikuandmete ja isikustamata andmete, nende erinevate rakendus- ja kasutusviiside ja nendega seotud erinevate õigusraamistike, käsitsemis- ja toimimisviiside eristamise;

23.

rõhutab avatud lähtekoodiga pakkumiste tähtsust pakkumise mitmekesistamisel ning haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike tehnoloogilise sõltumatuse tugevdamisel, samuti peab oluliseks avatud lähtekoodiga Euroopa kogukondade toetamist, milles teevad koostööd ettevõtjad ja haldusasutused;

Usaldusväärne taristu ja digitaalsed alused

24.

rõhutab viienda põlvkonna mobiilside (5G) ühiskondlikku ja majanduslikku tähtsust ning nõuab teadlikkuse suurendamise meetmeid tehnoloogiate läbipaistva hindamise põhjal, et kodanikele täielikult selgitada digitaalse taristu arenenud põlvkonna eeliseid ja puuduseid, ka seoses uuringutega tervise ja keskkonna alaste kõrvalmõjude osas, ning mitte lasta neil libauudiste ohvriks langeda;

25.

rõhutab, et 5G-võrkude turvalisuse ja vastupidavuse suurendamiseks on vaja terviklikku kava, ning juhib tähelepanu sellele, et ELis on otstarbekas kasutada ühist lähenemisviisi ja ühine Euroopa julgeoleku miinimumstandard toob kaasa positiivse üldmõju;

26.

tunnustab lähenemisviisi meetmepaketi rakendamiseks, pidades silmas eesmärki tagada mitmekesine ja tulevikku suunatud 5G tarneahel ning vältida nn lõksujäämise efekti;

27.

kutsub liikmesriike üles järgima ELi vahendeid turvaliste 5G võrkude loomiseks, et tagada Euroopa küberturvalisus ja kaitsta Euroopa geopoliitilisi huve kolmandatest riikidest pärit tehnoloogiat kasutavate 5G võrkude kasutuselevõtuga seotud jälgimis- ja spionaažiohu eest;

28.

on pühendunud kiudoptilisele tehnoloogiale kui olulisele digitaristule ja põhiteenusele, mis peaks olema kättesaadav kõigile inimestele Euroopa Liidus, eelkõige maapiirkondades, kuhu muud tehnoloogiad eriti ei jõua;

29.

ei saa täielikult nõustuda seisukohaga, et Euroopa andmestrateegia saab toetuda heal järjel ökosüsteemile; selles osas näib strateegia rakendamisel olevat eriti oluline toetada idufirmasid, ja seda mitte üksnes praeguse olukorra tõttu;

30.

kiidab heaks teate investeerida suure mõjuga projekti, millega luuakse Euroopa andmeruum ja liidetud pilvetaristud;

31.

juhib sellega seoses tähelepanu arukate linnade, arukate piirkondade ja idufirmade olulisusele innovatsiooni taganttõukajatena ja nende toetamisele;

32.

kiidab heaks kavad sõlmida liikmesriikidega pilveteenuste ühinemise kokkulepped ja koostada ELi pilveteenuste reguleerimise eeskirjad;

33.

näeb ohtu, et kooskõlastamata meetmed andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise vallas toovad kaasa siseturu killustatuse, nii et seda tuleb kindlasti vältida;

34.

rõhutab valdkonnaüleste meetmete olulisust andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise vallas, kiidab kiire ja osava tegutsemise huvides heaks üksikasjalikust eelnevast reguleerimisest hoidumise ning kutsub liikmesriike üles jätkuvalt tagama avalike huvide kaitset, üldhuviteenuste kaitset, konkurentsimoonutuste vältimist ja avaliku halduse tõhusust kooskõlas kehtiva e-kaubandust käsitleva määruse asjakohaste sätetega;

35.

juhib sellega seoses siiski tähelepanu asjaolule, et asjaomased nõuded eriti kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele peaksid olema asjakohased ja kavandatud rakendamise püüdlusi silmas pidades;

Inimene digitaalmaailmas

36.

märgib, et digiteerimise edendamiseks, kõrgkoolide ja teadusasutuste, idufirmade, VKEde, aga ka piirkondade, eriti arukate piirkondade toetamiseks ning eriti ühise tipptaseme suutlikkuse suurendamiseks ja seega Euroopa tehnoloogilise sõltumatuse loomiseks on vaja märkimisväärset hulka riiklikke vahendeid;

37.

rõhutab, et Euroopa õigusaktides tuleb alati arvesse võtta kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse garantiid, mis on sätestatud esmase õiguse kohaselt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2. Kohalike ja/või piirkondlike omavalitsuste kohustus jagada andmeid teisese õiguse alusel takistaks selle garantii toimimist ja tuleks seetõttu välistada;

38.

peab vältimatuks, et ELi mitmeaastases finantsraamistikus nähakse ette vastavad vahendid, ja tuletab meelde, et need tagatakse vaatamata võimalikele probleemidele koroonakriisi tagajärgedega toimetulekul, eelkõige programmi „Digitaalne Euroopa“ raames;

39.

pooldab ka inimestele osutatavate ringhäälinguteenuste digiteerimise kiiret jätkamist võimalikult suure mitmekesisuse huvides;

40.

rõhutab, et digitoodete ja -teenuste turvalisus on oluline tegur usalduse loomiseks ja seega nende toodete ja teenuste edukaks kasutamiseks, tuletab meelde Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) kaasamist ning toetab tihedamat koostööd liikmesriikide ja asjakohasel juhul piirkondade küberturvalisusele suunatud teadusasutustega ja nende omavahelist koostööd;

41.

rõhutab, et digioskused on olulised nii tööturul kasutatavuse tähenduses, eriti suurandmete ja analüüsiga seotud pädevuste valdkonnas, et realiseerida tehisintellektipõhiste teenuste potentsiaali, kui ka Euroopa majandus- , sotsiaal- ja haridussüsteemide vastupidavuse tugevdamiseks, ja et nad tagavad tänu digiteerimise edukale kasutamisele sõltumata vanusest ja elukohast inimeste osalemise ühiskonnaelus;

42.

rõhutab hariduse, eriti digitaalse kirjaoskuse ehk meediapädevuse tähtsust digimaailmas – mitte üksnes haridusasutustes – selle eeltingimusena, et kõik inimesed saaksid digiüleminekus kindlalt osaleda;

43.

jääb avatuks isiklike andmeruumide loomisele, kus üksikisikul on rohkem kontrollivõimalusi selle üle, kellel on võimalik andmetele juurde pääseda ja neid kasutada, ning võimalusele uurida üksikisikute andmete ülekandmise õiguse täiustamist vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 20;

44.

kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi privaatsuse piisavaks kaitsmiseks ja eelkõige julgustama kavandatud e-privaatsuse määruse kiiret vastuvõtmist, et vältida vastuolusid vastavates eeskirjades ja suurendada õiguskindlust;

45.

ootab sellega seoses ka Euroopa Liidu Nõukogult läbipaistvuse ja seega õiguskindluse tagamist;

46.

peab tungivalt vajalikuks, et Euroopa tulevane VKEde strateegia sisaldaks meetmeid VKEde ja idufirmade suutlikkuse suurendamiseks, et nad saaksid täielikult ära kasutada andmepõhiste ärimudelite pakutavaid rohkeid võimalusi;

47.

toetab kavandatud ja kooskõlastamisel olevat Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste loomist ja edendamist, ergutab selles osas tihedat ja varajast teabevahetust Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ning eelkõige piirkondade vahel ning selgitab, et läbipaistev ja arusaadav valikuprotsess ning võrdsed võimalused Euroopa piirkondade vahel on vältimatult vajalikud;

Euroopa digitaalne väärtuste ühendus

48.

võtab teadmiseks, et andmed on digitoodete, -teenuste ja ärimudelite ning seega ka Euroopa majandusarengu alus ning et need võivad parandada üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide, haldus- ja poliitikavaldkonna otsuste tegemise aluseid;

49.

hoiatab, et eranditult andmetel põhinevad otsused, eelkõige seoses automatiseeritud töötlemisega, ei saa alati olla otstarbekad ja asjakohased ning seetõttu tuleb neid alati üldisel taustal kaaluda;

50.

rõhutab, et digiühiskond peaks olema kaasav, õiglane ja kõigile kättesaadav ning seadma samal ajal esikohale inimese;

51.

nõuab jõulisi meetmeid kodanikuvabaduste ja demokraatia kaitsmiseks üha digiteeritumaks muutuval ajastul, sealhulgas kõikehõlmava digitaalse jälgimise ohu vähendamist ja valeväidete, desinformatsioonikampaaniate, vihakõnede ja diskrimineerimise, eriti rassismi vastu võitlemist digivaldkonnas – sõltumata sellest, kas need soovimatud arengud on pärit EList või väljastpoolt;

52.

märgib, et digitehnika ja andmepõhised lahendused on olulised vahendid ühiskondlike, arengupoliitika, kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel ning on seetõttu olulised ka seoses rohelise kokkuleppe eesmärkide ning ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega;

53.

tunneb heameelt elektroonikaseadmete ringkasutuse algatuse üle ning algatuste üle, mille eesmärk on saavutada hiljemalt 2030. aastaks kliimaneutraalsed, väga energiatõhusad ja säästlikud andmekeskused;

54.

juhib tähelepanu sellele, et need probleemid on üksteisega tihedalt läbi põimunud ja pakuvad Euroopale võimalusi juhtrolli võtmiseks;

Andmed kui majanduse digikütus ja otsuste tegemise alus

55.

jagab seisukohta, et Euroopa andmestrateegia puhul on ja jääb inimene kõige aluseks; seetõttu on digipoliitika ülesanne pidev mõju jälgimine ning arengute kasu ja kahju kaalumine, samuti vajaduse korral suunava rolli etendamine;

56.

jagab seisukohta, et andmete kasutamine on avalikes huvides erakordselt oluline, et tulla toime hädaolukordadega (epideemiad, loodusõnnetused), paremini mõista keskkonna seisundi halvenemist ja kliimamuutusi ning olla suuteline võtma selle vastu suunatud meetmeid ja paremini kujundada võitlust kuritegevuse ja terrorismi vastu;

57.

toetab ühtse Euroopa andmeruumi väljatöötamist strateegilistes majandussektorites ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja rõhutab, et kiire ja paindliku lähenemisviisi huvides peaks olema võimalik luua täiendavaid andmeruume;

58.

toetab Euroopa eeskirjadel ja väärtustel põhinevat ühtset Euroopa andmeruumi, et vähendada liigset sõltuvust mujal loodud digilahendustest;

59.

kutsub komisjoni üles veelgi tugevdama Euroopa tehnoloogilist sõltumatust peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja taristute valdkonnas;

60.

rõhutab andmekasutuse olulisust tõenduspõhise poliitikakujundamise võimaldamisel ja avalike teenuste täiustamisel – seda kõike andmekaitse-, julgeoleku-, turvalisus- ja eetikanormide raames;

61.

jagab seisukohta, et andmete koostalitlusvõime (nt standardite kaudu) ja andmete kvaliteet on üliolulised, ning tunneb seetõttu heameelt vastavate korralduslike kavade ja struktuuride väljatöötamise üle;

62.

tõstab esile veebiplatvormimajanduse ELi vaatlusrühma raames tegutseva komisjoni eksperdirühma eduaruannet (1) platvormimajanduse majandusnäitajate ja mõõtmise kohta, mille kohaselt andmete puudumine platvormiettevõtete majandusliku rolli ja käitumise paljude aspektide kohta kujutab endast väljakutset poliitikakujundajatele ja teadlastele. Eksperdid nõuavad õigustatult platvormimajanduse jälgimist, eelkõige seoses järgmiste aspektidega: platvormide majanduslik tähtsus, mõjuvõim oma kasutajate üle ja sätted läbipaistvuse kohta;

63.

juhib tähelepanu sellele, et standardite loomisel tuleks silmas pidada ühilduvust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olemasolevate IT-süsteemidega;

64.

jagab seisukohta, et Euroopa pilveteenuse osutajate arv on väike ja tehnoloogiline sõltuvus liiduvälistest teenuseosutajatest suur;

65.

jagab seisukohta, et eriti Euroopa avalikus sektoris kasutatakse pilveteenuseid vähesel määral ja seega ei kasutata võimalusi infotehnoloogia kulude vähendamiseks;

66.

rõhutab investeeringute olulisust sellistesse tulevikutehnoloogiatesse nagu muu hulgas tehisintellekt, hajusraamatu tehnoloogia (plokiahel) ja kvantarvutused. See nõuab eelkõige jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;

67.

juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et erinevate pilveteenuste koostalitlusvõimes ja erimenetluste väljatöötamisel pilveteenuseid kasutavate avaliku sektori asutuste jaoks esineb puudusi;

68.

kiidab heaks kava kujundada välja teatavate veebiplatvormide süsteemne roll ja nende omandatud turujõud selliselt, et ei kahjustataks turgude õiglust ja avatust;

69.

on seisukohal, et veebiplatvormide töötajate töötingimuste osas on vaja regulatsioone, et kujundada seda töövormi nii, et see tagaks töötajatele sotsiaalselt turvalise ja täisväärtusliku sissetuleku; tervitab komisjoni kavatsust avaldada algatus veebiplatvormide töötajate töötingimuste parandamiseks, kuid nõuab, et ei tehtaks mitte 2021., vaid 2020. aastal. Eelkõige COVID-19 pandeemia ajal on selgunud, et mitmed veebiplatvormid saavad sulgemisest majanduslikku kasu, samal ajal kui platvormide töötajad töötavad endiselt ebakindlas töösuhtes;

70.

tervitab Euroopa sotsiaalpartnerite vahel saavutatud kokkulepet toetada üleminekut digitehnoloogiale (2), et kujundada koos digiteerimise arengut ning selle mõjusid tööle ja töötajatele ning üldisemalt ettevõtte toimimisele;

71.

kordab, et internetis ei saa lubada seda, mis on keelatud väljaspool internetti, ning on sellega seoses seisukohal, et veebiplatvormide operaatorite rolli ja kohustusi tuleks täpsustada;

72.

märgib kahetsusega, et piirideta digitaalmaailmas kuulub lõviosa andmepõhises majanduses loodud väärtuse arvelt saadavast kasumist üksikutele suurima turuosaga ettevõtetele ja sageli seda kasumit ei maksustata, sest ettevõtete maksustamise normid on aegunud ja moonutavad seega konkurentsi;

73.

nõuab, arvestades digitaalse platvormimajanduse praegust mõju võrgule, et uuritaks, kas ja kuidas tuleks Euroopa konkurentsiõigust edasi arendada;

74.

juhib tähelepanu asjaolule, et digiüleminek tekitab kõigis Euroopa piirkondades sama palju probleeme, mis nõuavad heterogeensete lahendusstrateegiate väljatöötamist, ja kutsub seetõttu üles valdkonnaüleste strateegiate väljatöötamisel seda asjaolu arvesse võtma;

75.

toetab Euroopa rahastusele juurdepääsu menetluste lihtsustamist, et jõuda võimalikult paljude ettevõtete, ülikoolide ja teadusasutusteni ning julgustada neid digiülemineku kavandamisel aktiivselt kaasa aitama;

76.

juhib tähelepanu, et see kehtib ühtviisi ka arukate linnade ja piirkondade kohta;

77.

jagab seisukohta, et puuduvad tehnilised vahendid ja standardid, mis muudaksid õiguste kasutamise privaatsuse kaitsmisel lihtsaks ja mitte liigselt koormavaks;

78.

rõhutab, et oluline on ära hoida nn lõksujäämise efekt näiteks asjade interneti puhul ja võimestada tarbijaid; sellega seoses on oluline anda kasutajatele vahendid ja võimalused teha ise otsuseid selle kohta, mida nende andmetega tehakse;

Globaalne Euroopa

79.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon kaitseb Euroopa kodanike huve ja Euroopa ettevõtete võrdseid võimalusi rahvusvahelistel turgudel ning Euroopa väärtusi rahvusvahelises kaubanduses ja andmevoogudes;

80.

kiidab heaks asjaolu, et teised riigid ja piirkonnad meelitatakse siin oma andmeid talletama ja töötlema, ning on teadlik Euroopa piirkondade erisugustest tugevatest külgedest, mida tuleks selle jaoks eri argumentidena kasutada;

81.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni ja eri liikmesriikide algatused, et selgitada ja ühtlustada kõigi osalejate, sealhulgas nende digitaalse äritegevuse maksustamist, mille äripoliitika määratletakse väljaspool ELi;

Komisjoni esitatud teatiste hindamine

82.

rõhutab, et meetmete keskmes peavad olema ELi tugevused; näitena võib nimetada töötlevat tööstust, mis loob digitehnoloogia jaoks mitmekesiseid rakendusalasid, sealhulgas tööstus 4.0, tehisintellekt, robootika, kihtlisandustootmine, optika ja andurid või asjade internet;

83.

nõuab õiglase ja konkurentsivõimelise majanduse jaoks kavandatud peamiste, Euroopa andmestrateegiaga seonduvate meetmete mõju ning ELi konkurentsieeskirjade, reguleerivate meetmete ja tööstusstrateegia sobivuse käimasoleva hindamise ja läbivaatamise mõju üksikasjalikku hindamist; see kehtib eelkõige asjakohase, konkurentsivõimelise ja turvalise digitaalrahanduse ja äriühingute maksustamise raamistiku loomise kohta 21. sajandil;

84.

kinnitab, et piirkondade digiteerimine nõuab koordineeritud ja kooskõlastatud strateegilist lähenemisviisi, mis ulatub kaugemale digitaristu ja ühenduvuse pakkumisest;

85.

nõuab ulatusliku kvalifikatsiooniteemalise raamprogrammi loomist, et tegeleda andmeekspertide puuduse ja ebapiisava andmekirjaoskusega ELis;

86.

nõuab mitte üksnes praeguse olukorra tõttu toetusprogrammide loomist idufirmadele ja ettevõtetele, kuna vastasel juhul ei saa andmestrateegiat rakendada;

87.

nõuab algatust tehnoloogia sõltumatuse tugevdamiseks (nt enda protsessorite, võrgukomponentide arendamine), et vajalikke taristuid oleks võimalik ohutult ehitada ja kasutada ning kutsub üles tagama adekvaatset rahastust Euroopa teadusuuringute ja arendusprojektidele;

88.

tunnistab kirjeldatud probleemide ja kavandatud meetmete põhjal vajadust suurendada veelgi vastupidavust ja sõltumatust digisfääris, et uusimate sidestandardite võimalusi oleks võimalik jätkusuutlikult kasutada; sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata elutähtsa infrastruktuuri kaitsele, et säilitada riigi tegutsemisvõime ja avalikud teenused ka pikas perspektiivis kriisiolukorras;

89.

kutsub üles uurima täiendavaid meetmeid, mis võivad viia energiatõhususe kiire suurendamiseni, kasvuhoonegaaside vähendamiseni, digiteerimise parima kasutamiseni keskkonna- ja kliimakaitsel, kliimasäästliku innovatsiooni ja gigabitiühenduvuse edendamiseni.

---

(1)  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/commission-expert-group-publishes-progress-reports-online-platform-economy

(2)  https://bit.ly/2YptFYV