Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52020IR1066

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi maaelu taaselustamise strateegia“

    COR 2020/01066

    ELT C 37, 2.2.2021, p. 16–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    2.2.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 37/16

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi maaelu taaselustamise strateegia“

    (2021/C 37/03)

    Raportöör:

    Enda STENSON (IE/EA), Leitrimi krahvkonnavolikogu liige

    POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Sissejuhatavad märkused

    1.

    		 märgib, et maapiirkonnad ja vahepealsed piirkonnad moodustavad 88 % ELi territooriumist, seal elab 55 % ELi elanikkonnast, toodetakse 43 % kogulisandväärtusest ja asub 56 % töökohtadest. Lisaks märgib komitee, et maapiirkonnad ei ole ühetaolised, vaid mõnda neist mõjutavad suured demograafilised probleemid (nt rahvastikukadu, vananev elanikkond), mis pärsivad nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Seega on maapiirkondade areng komitee jaoks äärmiselt oluline teema ning see on ka tähtis vahend Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks;

    2.

    		 rõhutab, et maapiirkondade uus pikaajaline visioon tuleks muuta konkreetseks poliitiliseks raamistikuks – maaelu tegevuskavaks. Maaelu tegevuskavas tuleks esitada integreeritud poliitikameetmete kogum, mis annab maakogukondadele võimaluse ja pädevuse muuta eelisteks sellised väljakutsed nagu CO2 heite vähendamine, kliimamuutused, digiüleminek, loodusvarade aktiivne majandamine, säästev liikuvus ning õiglased töö- ja sissetulekuvõimalused, põlvkonnavahetus, uute rändajate lõimimine ja sotsiaalne innovatsioon;

    3.

    		 toonitab, et maaelu tegevuskava peaks

    —

    tagama maa- ja linnapiirkondade vastastikku kasulike sidemete lõimimise kõigisse ELi poliitikameetmetesse kooskõlas territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega, kasutades maksimaalselt ära maa- ja linnapiirkondade suurt vastastikust sõltuvust;

    —

    mitmekesistama lähtepunkte ja lisama maaelu aspektid kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse. Maapiirkondade vajadused ületavad kaugelt maaelu arengu poliitika abil saavutatava, kuid praegu ELi poolt pakutavast rahastamisest ei piisa ei kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt;

    —

    ühtlustama erinevaid eeskirju ja hõlmama Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi uuesti ühissätete määrusesse, et julgustada ja lihtsustada mitmest allikast rahastatavaid projekte maapiirkondades, mis ei ole tingimata seotud põllumajandusega;

    —

    jälgima ELi kulutusi, kasutades maapiirkondadele avalduva mõju hindamise lähenemisviisi;

    —

    andma uue mõtte linna- ja maapiirkondade tüpoloogiale, et parandada toetuse suunamist;

    —

    suurendama kohaliku ja piirkondliku tasandi rolli maaelupoliitika arendamisel ja juhtimisel. Suurendada tuleb kohalike tegevusrühmade osalemist sellise juhtimise rakendamisel, sest nemad suudavad piirkondi esindada ja teostada arengupoliitikat, mis on kohandatud hõredalt asustatud ja demograafiliste probleemidega piirkondade vajadustele ja nõudmistele, kaasates maapiirkondade sidusrühmad ja kodanikud selliste alt üles suunatud algatuste kaudu nagu LEADER / kogukonna juhitud kohalik areng;

    —

    võitlema rahvastikukao ja sotsiaalse tõrjutuse vastu muu hulgas arukate külade algatuse, biomajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni edendamise ning digitaalse lõhe kaotamise abil;

    4.

    		 rõhutab, et tõeline maapiirkondade taaselustamise tegevuskava tuleb koostada eesmärgiga hõlmata järgmisi aspekte: toetus kestlikele ja elujõulistele maakogukondadele, toetus ettevõtlusele, haridusele, koolitusele, tööhõivele ja töökohtade loomisele, kohalikule demograafilisele olukorrale kohandatud linnaareng, paremad digitaalsed ja taristuühendused ning juurdepääs avalikele teenustele (tervishoid, haridus, õigus jne), ressursside jätkusuutlik kasutamine, maaturismi potentsiaali maksimeerimine tervislikes ja eripalgelistes looduslikes piirkondades ning maapiirkondade loovuse ja kultuurilise potentsiaali kasutamine;

    5.

    		 rõhutab, et kogu Euroopas on kultuuriline ja bioloogiline mitmekesisus tihedalt seotud ja need moodustavad üheskoos piirkondade ainulaadse identiteedi ning nende tugevam sidumine aitab kaasa Euroopa Liidu kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Vaja on põhjalikumat arusaamist, kuna traditsioonilised ökoloogilised teadmised ei sisaldu maaelu arengu strateegiates ja loodusdirektiivides. Inimese ja looduse vaheline side tuleb esile tuua biokultuurilise mitmekesisuse kontseptsiooni kaudu, mis on oluline identiteedielement. Euroopa piirkondade rikkalik looduskapital on majanduse jaoks keskse tähtsusega ning aitab märkimisväärselt kaasa ELi kestliku arengu ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisele. Kohalikud kogukonnad ja nende maa, rikkalikud traditsioonilised ökoloogilised teadmised ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad on omavahel tihedalt seotud. Neid elemente leidub kogu Euroopas isegi tänapäeval, kuid need vajavad ühiskonna kõigil tasanditel paremat sidumist ja tunnustust;

    6.

    		 rõhutab, et praegune pandeemiakriis on paljastanud ja teravdanud maapiirkondade ees seisvate paljude pikaajaliste ohtude mõju ning suurendanud maapiirkondade taaselustamise pakilisust kõigis Euroopa Liidu piirkondades. Maapiirkondi, väikelinnu ja külasid hukutab muu hulgas põllumajandustoodete nõudluse vähenemine, mis on tingitud turismi- ja majutussektori tegevuse seiskumisest, suutmatus hankida üliolulisi hooajatöölisi, tugev sotsiaalne eraldatus ja suhteliselt suurem haavatavus pandeemiast väikeste regionaalhaiglate piiratud võimaluste tõttu;

    7.

    		 märgib, et pikemas perspektiivis võib pandeemia muuta tarbimis- ja tootmismustreid, kaugtöö harjumusi, elukvaliteedi tähtsust ja liikuvuse vorme, mis võivad pakkuda uusi võimalusi maapiirkondade kestlikuks majanduskasvuks, seda eeskätt suurlinnapiirkondade lähistel asuvates hea ühendusega piirkondades. Tootmisahelate ümberpaigutamise ümberhindamine võib mõnes maapiirkonnas samuti avada uusi võimalusi;

    8.

    		 märgib, et ELi maapiirkondadel on suur potentsiaal leida lahendusi praegustele ja esilekerkivatele probleemidele. Maapiirkonnad annavad märkimisväärse panuse kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamisse, reageerides kliimamuutustele, elurikkuse kadumisele ja majandussurutisele, samuti pakkudes meetmeid kasvuhoonegaaside mõju vähendamise, CO2 kogumise (sidumise) ja biotoopide valdkonnas ning majanduslikke võimalusi kestliku toidutootmise ja taastuva energia vahendusel, ehkki tuleb tunnistada, et just linnapiirkondades peab rohkem tähelepanu pöörama kasvuhoonegaaside heitest tuleneva reostuse vähendamisele;

    9.

    		 soovitab territoriaalse ühtekuuluvuse ning linna- ja maapiirkondade vahelise tasakaalu vaimust lähtuvalt, et kõigi Euroopa poliitikameetmete ja ressursside puhul on oluline tagada kooskõla kolme aluspõhimõttega, milleks on:

    —

    samaväärsed elamistingimused maa- ja linnapiirkondades, mis tuleks aluspõhimõttena lisada kõigisse Euroopa poliitikameetmetesse;

    —

    võrdsed õigused kõigile, olenemata sellest, kas nad elavad linnas või maal (vrd põhiõiguste harta);

    —

    võrdsed võimalused seoses vahendite ja tavadega kõigi osalejate ja territooriumide jaoks, kasutades eelkõige vahetusi ja jagatud pädevusi, et korvata maapiirkondade erivajadusi;

    Maaelu arengu poliitika rahastamine

    10.

    		 nõuab, et järgmisel programmitöö perioodil arvestataks paremini maapiirkondadega, suurendades selleks EAFRD rahastamise taset ning tagades, et kõigis ELi poliitikavaldkondades pöörataks asjakohast tähelepanu maaelu arengule laiemalt ega keskendutaks üksnes põllumajandusega seotud küsimustele;

    11.

    		 nõuab maaelu arengu suuremat rahastamist Euroopa eelarvest, kuna maapiirkonnad on Euroopas tähtsad. Kahjuks eraldatakse maaelu arengule uues mitmeaastases finantsraamistikus oluliselt vähem kui praegusel programmitöö perioodil ning komitee nõuab selle muutmist ja maaelu rahastamise suurendamist, eeskätt perioodil 2023–2027. Komitee kutsub üles kasutama uusi taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendeid ning programme ulatuslikumalt maaelu arengu toetamiseks, kuna maapiirkonnad on ühed haavatavamad paigad;

    12.

    		 lükkab tagasi mõtte suurendada ÜPP teise samba kaasrahastamist, sest see seaks ebasoodsaimasse olukorda kõige vaesemad talunikud, vähem arenenud piirkonnad ja maapiirkonnad;

    13.

    		 teeb ettepaneku kanda kuni 15 % ÜPP 1. samba vahenditest üle 2. sambasse ilma kaasrahastamiseta, samuti täiendavad 15 % keskkonna- ja kliimameetmetele ning 2 % noortele põllumajandustootjatele;

    14.

    		 nõuab lähtepunktide mitmekesistamist ja maaelu aspektide integreerimist kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse. Kõigis struktuuripoliitika valdkondades tuleks maaelu areng seada üheks prioriteetseks eesmärgiks kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

    15.

    		 kutsub üles looma uues mitmeaastases finantsraamistikus maaelu arengu fondi, mis on spetsiaalselt mõeldud maapiirkondadele;

    16.

    		 nõuab rahastamisvahendite edasiarendamist ja kohandamist väikesemahulistele projektidele, võimaluse korral maaelu arengu pankade loomise kaudu, mis võiksid tegutseda vahendajatena laenu andvate asutuste ja laenusaajate vahel;

    17.

    		 nõuab suuremat ühtlustamist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja muude Euroopa rahastamisvahendite, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja programmi „Euroopa horisont“ vahel, et tegeleda maapiirkondade kestliku arenguga. Koostoime võimaldaks maapiirkondade osalejatel paremini lahendada valdkondadevahelisi küsimusi, tõhustada koostööd ja parandada elukvaliteeti maapiirkondades;

    18.

    		 julgustab lihtsustama struktuuri- ja investeerimisfonde ning palub samuti lihtsustada programmide aruandlust ja järelevalvet, eelkõige uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate abil;

    Kohaliku ja piirkondliku tasandi rolli suurendamine maaelupoliitika juhtimisel

    19.

    		 märgib, et seadusandlik ettepanek ÜPP strateegiakavade kohta näib vähendavat või isegi ohustavat Euroopa piirkondade rolli ja autonoomiat ÜPP haldamisel, tehes neile ülesandeks rakendada üksnes riiklikul tasandil kehtestatud meetmeid;

    20.

    		 pooldab tulevast ÜPPd, mis säilitab otsesuhted maapiirkondadega ELi piirkondade aktiivse rolli kaudu, mis on otsustava tähtsusega maaelu arengu poliitika määratlemisel ja rakendamisel kohalikul tasandil;

    21.

    		 nõuab paindlikke riigiabi eeskirju ning maapiirkondade ja külade taaselustamise kavade kehtestamist maapiirkondade arengu võimaldamiseks. Lisaks tuleb rohkem tunnustada kohalikke ja piirkondlikke maaelu arengu strateegiaid ning lõimida need strateegiad riiklikesse kavandamisraamistikesse. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad tegutseda innovatsiooni vahendajatena kohalikes kogukondades;

    Rahvastikukadu

    22.

    		 täheldab maapiirkondades murettekitavat rahvastikukao suundumust, mis põllumajanduse arenedes koondab töökohtade loomise peamiselt linnakeskuste ümber, mille tagajärjel väheneb teenuste osutamine maapiirkondades;

    23.

    		 julgustab kehtestama kriteeriume, et teha kindlaks NUTS 3. tasandist madalama tasandi maapiirkonnad, mida mõjutab rahvastikukadu, et käsitleda sealset rahvastiku vähenemise probleemi ja vähendada praegust tasakaalustamatust;

    24.

    		 tõdeb siiski, et rahvastikukao tõttu nõuab maaelu areng uutmoodi mõtestamist, mis ei käsitleks vähenemist mitte koormana, vaid potentsiaalse positiivse võimalusena;

    25.

    		 on veendunud, et rahvastikukaoga leppimine võib aidata kohandada maaelu poliitikat ja investeerimisotsuseid nii, et taastumine toimuks keskkonnasäästlikumal alusel ja väiksemas mastaabis, pakkuda uusi võimalusi innovatsiooniks ning ajakohastada valitsemist ja avalikke teenuseid terviklikumate, ennetavate ja kohapõhiste strateegiate kaudu;

    26.

    		 ergutab kaugtöö ja digivõimaluste ning digihariduse ja -koolituse kasutamist. Komitee leiab, et mobiilne ja kaugõpe ja -töö praeguse pandeemia ajal näitab, mida kõike oleks võimalik saavutada maapiirkondades, kui teenused oleksid kättesaadavad;

    27.

    		 leiab, et maapiirkondade rahvastikukao ja põllumajandusettevõtete mahajätmise suundumuse tunnistamine näitab vajadust töötada välja sellised maapiirkondade poliitikameetmed ja strateegiad, mille eesmärk on suurendada mahajäetud alade vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele, nagu erosioon, üleujutused või suured tulekahjud. Samuti tuleb jõulisemalt vähendada CO2-jalajälge ning edendada looduse ja maastiku kaitset, mistõttu näeb metsandussektori edendamisel ja mägipiirkondade kogukondade toetamisel suurt potentsiaali;

    28.

    		 märgib vajadust tõsta esile maaelu eelised, võidelda linnaelu kultuurilise ja sotsiaalse hegemoonia vastu ning kaotada stereotüübid, et parandada demograafiliste probleemide käes enim vaevlevate piirkondade kuvandit ja reputatsiooni piirkondadevahelise solidaarsuse abil; innustab piirkondlikku turustamist: maapiirkonnad peavad parandama oma kuvandit ja edendama nende inimeste paremat elukvaliteeti, kes on otsustanud seal elamise kasuks. Selle saavutamiseks tuleb edasi arendada piirkondlikku esindatust, uustulnukate elama asumist hõlbustavaid meetmeid ja paremat teabevahetust piirkonnas pakutavate töökohtade, sealhulgas kaugtöö ja -õppe võimaluste kohta;

    29.

    		 leiab, et eritähelepanu tuleks pöörata noorte vajadustele, et julgustada neid jääma maapiirkondadesse, pakkudes neile kohapeal osutatavaid soovitud üld- ja kutsehariduse ning oskuste omandamise ja ümberõppe võimalusi, et vältida vajadust õpinguteks lahkuda (sh vajaduse korral kaugõppe kaudu), samuti tuleks võtta meetmeid, mis toetavad kodukohta tagasipöördumist pärast õpingute lõppu;

    30.

    		 palub ajakohastada maapiirkondades pakutavat kutseõpet, oskuste omandamist ja ümberõpet ning viia see vastavusse üleilmsete konkurentsitingimuste ja kohalike ettevõtjate vajadustega ning arendada edasi ESFi rahastamisvahendeid maapiirkondade kutseõppe jaoks;

    31.

    		 kordab oma üleskutset, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid toetaksid aktiivsemalt ja hõlbustaksid naiste maapiirkondadesse asumist, edendades meetmeid, mis aitavad neil saavutada kergemini töö ja eraelu vahelist tasakaalu (1) ning laiendades selleks lastele ja ülalpeetavatele sugulastele mõeldud hooldus- ja tugiteenuseid;

    Keskkonnasäästlik majanduskasv

    32.

    		 tõdeb, et maapiirkonnad peavad haarama kinni võimalusest arendada kohalikke energia ja toidu ökosüsteeme ning tugevdada maa- ja linnapiirkondade lõimimist;

    33.

    		 peab oluliseks tugevdada naiste osalust ja juhtimist kohalikes tegevusrühmades ja maaelu arengu võrgustikes, tunnistades naiste otsustavat tähtsust maapiirkondade territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse struktuuri jaoks;

    34.

    		 tervitab Euroopa rohelist kokkulepet ja strateegiat „Talust taldrikule“ ning on seisukohal, et need aitavad luua töökohti ja vältida majandustegevuse kadumist maapiirkondadest. Vaja on investeeringuid, et saada kasu jätkusuutlikest projektidest, mis on kogukonna juhitud ja suunatud ringmajanduse mudelitele, millega väärtustatakse tootmisahelaid, luues töökohti ja vähendades CO2 jalajälge;

    35.

    		 toetab kolmekordselt, st majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku ÜPPd, mis tänu oma keskkonnastandarditele aitab ellu viia strateegiat „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ning saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid;

    36.

    		 soovitab põllumajandustootjaid, karjakasvatajaid ja metsandustöötajaid koolitada ja rahastada, et nad leiaksid lisaks toidu tootmisele võimalusi elupaikade kestlikuks majandamiseks ja oma toodete turustamiseks, aga ka täiendavateks tegevusteks energia-, turismi- ja CO2 säilitamise sektorites ning kohalikes ökosüsteemides. Rohkem tuleks toetada ühistute loomist, et tuua väiketootjad kokku kõigis sektorites;

    Digitaalne ühenduvus

    37.

    		 märgib, et suur osa sellistest investeeringutest on keskendunud suure asustustihedusega piirkondadele, kuid prioriseerida tuleb maapiirkondade investeeringuid, et tagada seal piisav digitaalse ühenduvuse taristu, näiteks digitaalsed ja innovatsioonikeskused, mis hõlbustavad kaugõpet ja -tööd, pakuvad ettevõtlusruumi ja koolitusi uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning aitavad näiteks tutvustada ja turustada kohalikke tooteid;

    38.

    		 rõhutab, et kiired telekommunikatsioonivõrgud on maapiirkondade konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks üliolulised ning tuleb pingutada selle nimel, et tagada kõigile piirkondadele ühesugune suutlikkus kooskõlas 2020. aasta Euroopa digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärkidega;

    39.

    		 nõuab, et 560 miljardi euro suuruse eelarvega taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi abil investeeritaks suuremasse ja paremasse ühenduvusse ning keskendutaks maa- ja linnapiirkondade vahelise digitaalse lõhe kaotamisele;

    40.

    		 palub järgmist:

    —

    tunnustada internetiühendust üldsuse õigusena ELi tasandil ja vajadust kiirendada kiire internetiühenduse arendamist maapiirkondades;

    —

    toetada lairibavõrkudesse investeerivate väikesemahuliste projektide juurdepääsu rahastamisele;

    —

    tunnistada vajadust avalike teenuste digiteerimise järele, korraldada digitaaltehnoloogia kasutamise koolitusi elanikkonna eri vanuserühmadele ja kohandada õpetamist sihtrühma silmas pidades;

    —

    võtta meetmeid VKEde IKT-alase koolituse, teadlikkuse ja arengu edendamiseks;

    —

    toetada internetiteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes suudavad tagada kogu territooriumi kaetuse;

    Teenuste kättesaadavus

    41.

    		 toonitab, et maakogukondadel on õigus standardtasemega põhiteenustele, näiteks tervishoiuteenused (perearstiteenused), juurdepääsuvõimalus posti-, pangandus- ja kindlustusteenustele, poliitilisele osalemisele ning kunstile ja kultuurile;

    42.

    		 märgib, et digitaalse taristu puudumine ja teenustele juurdepääsu puudumine kattuvad omavahel, ning kutsub liikmesriike üles tagama ühesuguse juurdepääsu kõigile kodanikele ja maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele. Võimalik on luua mitmeotstarbelisi keskusi, mida saab kasutada näiteks kaugõppeks ja -tööks, koolituseks, tervishoiu- ja e-tervise keskusteks, kohvikuteks, postkontoriteks, loomeruumideks, mobiilseteks fablab-töötubadeks ja kogukonnakeskusteks;

    43.

    		 märgib, et olulistele teenustele juurdepääsu võimaldamiseks on vaja säästvaid/innovaatilisi transpordisüsteeme, st transporditeenuste kui avalike põhiteenuste laiendamist suurema rahvaarvuga omavalitsustelt väiksematele maapiirkondade omavalitsustele;

    Elukvaliteet

    44.

    		 märgib, et majanduskasv ja töökohtade loomine on olulised, kuid neid tuleb muu hulgas täiendada kvaliteetsete teenuste, eluaseme, hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja tervishoiusüsteemide piisava pakkumisega, tagamaks, et maapiirkonnad ei oleks mitte ainult jätkusuutlikud, vaid ka atraktiivsed elupaigad;

    45.

    		 väljendab heameelt, et Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta andmestrateegia kohaselt luuakse koostalitlusvõimeline andmetaristu, millel on valdkonnapõhised andmeruumid (nt liikuvuse andmeruum, keskkonna andmeruum, põllumajanduse andmeruum, haldusasutuste andmeruum, tervishoiu andmeruum, energeetika andmeruum). See põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (2) (INSPIRE) kohasel Euroopa ruumiandmete infrastruktuuril kui valdkondadevahelisel komponendil ning võib seega tagada maapiirkondades avaliku ja erasektori teenuste jätkusuutliku ja tõhusa osutamise;

    46.

    		 nõuab uuenduslikku tegevuskava, milles käsitletaks transpordiühenduse puudumist maa-, mägi- saare- ja äärepoolseimates piirkondades; innustab kestlikku liikuvust kõigi jaoks, edendades uute, puhaste ja alternatiivsete transpordiliikide arendamist inimeste ja kaupade veoks (elektri- või vesinikusõidukid, ühisauto kasutamine ja koossõit, eri tüüpi teenuste kombineerimine kulude vähendamiseks – nõudetransport);

    47.

    		 edendab omavalitsustevahelist koostööd, mida nimetatakse linna ja maapiirkonna vastastikusteks lepinguteks ja milles tunnistatakse maapiirkondade mitmekesisust ning püütakse edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid;

    48.

    		 rõhutab, et selline ruumilise planeerimise käsitlus nõuab laiemaid strateegiaid, milles tunnistatakse mitmekeskuselise linnavõrgustiku tähtsust suurlinnapiirkondadega seotud piirkondade, sealhulgas lähedal asuvate väikeste ja keskmise suurusega linnade arendamisel. Eesmärk on kaotada lõhe linna- ja maapiirkondade vahel, edendades mõlemale poolele kasulikke partnerlusi sellistes valdkondades nagu keskkond ja energiasüsteemi ümberkujundamine, majandusareng, teenuste kvaliteet ja halduskorraldus, ning kaotama hariduse ja koolituse valdkonnas lõhe linna- ja maapiirkondade vahel;

    49.

    		 tunneb heameelt SIMRA (3) (sotsiaalne innovatsioon marginaliseeritud maapiirkondades) projekti tulemuste üle. Projekt näitas, et sotsiaalne innovatsioon võib olla oluline element selliste probleemide lahendamisel maapiirkondades nagu väljaränne, maaettevõtete mitmekesistamine, kliimamuutused, elustiili muutmine ja maapiirkondade majanduse ümberkorraldamine;

    50.

    		 toetab programmi „Horisont 2020“ sihtotstarbelisi projektikonkursse, mis sõltuvad sotsiaalse innovatsiooni arenguetapist, ning nõuab selle täpsustuse rakendamist kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul;

    Arukad maapiirkonnad ja külad

    51.

    		 tervitab Euroopa Komisjoni algatust ELi arukate külade tegevuskava kohta, mis on esimene samm sihipäraste meetmete vajalikkuse tunnistamisel, et toetada maapiirkondade taaselustamist jätkusuutlike elu-, õpi- ja töökohtadena, kuigi sellest üksi ei piisa;

    52.

    		 märgib, et komitee arvamuses arukate külade teemal nõutakse selle tegevuskava lõimimist eri poliitikavaldkondade ja rahastamisvõimalustega. Selles ei käsitleta mitte ainult lairibaühenduse pakkumist, vaid ka seda, kuidas leida arukaid viise energiavarustuse ja kogukonnateenuste pakkumiseks ning tõelise uue revolutsiooni läbiviimiseks rajatiste integreerimisel maapiirkondadesse;

    53.

    		 tervitab Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) maaelu arengu töövahendeid, mida liikmesriigid saavad rakendada, et toetada arukaid külasid ja seega sotsiaalset innovatsiooni, sealhulgas koostöö (eelkõige LEADER), teadmiste vahetamine, ÜPP võrgustikud, noorte ettevõtjate tegevuse alustamine ja põllumajandus- ja maapiirkondade ettevõtete stardiabi, investeeringud jne. Siiski on komitee rõhutanud vajadust ka paindlikumate meetmete järele selliste mittepõllumajanduslike tegevuste innovatsiooni toetuseks, mis on integreeritud põhitegevusse ja aitavad sellele kaasa, et toetada biomajandust ja edendada territooriumi väärtustamist. See hõlmab lisaks stardiabi andmisele ka võimalust toetada mitte-põllumajanduslike ettevõtete arendamist, mis tuleks lisada ÜPP strateegiakava määruse artiklisse 69;

    54.

    		 nõuab, et ka maapiirkonnas asuvatel keskmise suurusega linnadel oleks juurdepääs linnaarenduse rahastamisele. Komitee rõhutab, et need linnad on maapiirkondade jaoks üliolulised ja on sageli oma väiksuse tõttu programmidest välja jäetud;

    55.

    		 rõhutab tulevase LEADERi programmi, mitmest allikast rahastatava kogukonna juhitud kohaliku arengu ja muude alt üles suunatud algatuste positiivset rolli;

    56.

    		 toonitab, et maapiirkodade olemus seisneb nende inimestes ja kogukondades ning nende elukeskkonnas. Komitee leiab, et ELi maapiirkondade aktiivse majandamise ja kaitse poliitika ning programmide ja poliitikavaldkondade ülese töö abil saaks rohkem ära teha tagamaks, et maapiirkonnad on head elu-, tootmis-, töö- ja pereloomise kohad.

    Brüssel, 10. detsember 2020.

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Apostolos TZITZIKOSTAS

    (1)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 174 ja ELT C 207, 30.6.2017, lk 57.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

    (3)  http://www.simra-h2020.eu/.

    Top